—

võttes arvesse esimeeste konverentsi 14. ja 19. märtsi 2024. aasta otsuseid, millega kiidetakse heaks institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu, millega luuakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 13 nimetatud institutsioonide ja nõuandvate organite liikmete institutsioonidevaheline eetikastandardite organ,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Keskpanga, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee kokkuleppe eelnõu, millega luuakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 13 nimetatud institutsioonide ja nõuandvate organite liikmete institutsioonidevaheline eetikastandardite organ (edaspidi „kokkulepe“),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 13,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 232,

—

võttes arvesse komisjoni 8. juuni 2023. aasta teatist institutsioonidevahelise eetikaorgani loomise ettepaneku kohta ja selle lisasid (COM(2023)0311),

—

võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta ELi sõltumatu eetikaorgani loomise kaudu (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2022. aasta resolutsiooni Katariga seotud korruptsioonikahtluste ning vajaduse kohta suurendada ELi institutsioonides läbipaistvust ja vastutust (2),

—

võttes arvesse oma 16. veebruari 2023. aasta resolutsiooni ELi sõltumatu eetikaorgani loomise kohta (3),

—

võttes arvesse oma 16. veebruari 2023. aasta resolutsiooni järelmeetmete kohta seoses parlamendi nõutud meetmetega Euroopa Liidu institutsioonide usaldusväärsuse suurendamiseks (4),

—

võttes arvesse oma 12. juuli 2023. aasta resolutsiooni ELi eetikaorgani loomise kohta (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. juuli 2023. aasta resolutsiooni soovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks (6),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 148 lõiget 1,

—

võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9-0181/2024),

A.

arvestades, et ELi institutsioonide sõltumatus, läbipaistvus ja vastutus on nende demokraatliku legitiimsuse ja kodanike usalduse suurendamise seisukohast äärmiselt olulised; arvestades, et Euroopa Parlament kuulub tänapäeval maailma kõige läbipaistvamate seadusandlike kogude hulka;

B.

arvestades, et vaja on tegeleda puudustega, mis tulenevad praegusest eetikaraamistikust, mis on ELi institutsioonides, organites ja asutustes killustatud ning mille reeglid, menetlused ja täitmise tagamise tase on erinevad;

C.

arvestades, et Euroopa Parlament tegi oma 16. septembri 2021. aasta resolutsioonis (7) ettepaneku luua edasipüüdlik, tõeline ja sõltumatu eetikaorgan, mida ta kordas oma 16. veebruari 2023. aasta (8) ja 12. juuli 2023. aasta (9) resolutsioonides;

D.

arvestades, et komisjon tegi 8. juunil 2023 ettepaneku institutsioonidevahelise eetikaorgani kohta, milles ta pani ette luua standardeid kehtestav organ; arvestades, et komisjoni ettepanek ei vastanud kaugeltki Euroopa Parlamendi resolutsioonides esitatud eesmärkidele, peamiselt seetõttu, et selles puudus suutlikkus uurida üksikjuhtumeid ja eetikanormide võimalikke rikkumisi ning soovitada sanktsioone;

E.

arvestades, et parlamendi läbirääkimisvolitusteks olid Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2023. aasta resolutsioonid (10) ja 12. juuli 2023. aasta resolutsioon (11);

F.

arvestades, et institutsioonidevaheline eetikaorgan aitab tugevdada usaldust liidu institutsioonide vastu ja nende demokraatlikku legitiimsust ning luua kõrgeimatel eetikastandarditel põhinevat institutsioonilist kultuuri;

G.

arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorras on kehtivate eetikanormidega ette nähtud paljud standardsed kirjalikud deklaratsioonid, sealhulgas erahuvide deklaratsioonid, varade deklaratsioonid, huvide konflikti teadvustamise deklaratsioonid ametikandjatele, raportööridele, variraportööridele ja ametlikus delegatsioonis või institutsioonidevahelistes läbirääkimistes osalejatele, samuti huvirühmade esindajatega kavandatud kohtumiste deklaratsioonid (ka juhul, kui need on delegeeritud assistentidele), raportööride avaldused nende panuse kohta toimikutesse, kolmandate isikute korraldatud üritustel osalemise deklaratsioonid, kingituste deklaratsioonid ning laiendatud töörühmade või mitteametlike rühmituste deklaratsioonid rahalise välistoetuse kohta;

1.

väljendab heameelt kokkuleppe üle, mis võimaldab tugevate ühiste eetikastandardite väljatöötamist ja parimate tavade vahetamist ning üksikjuhtumite sõltumatute ekspertide poolset läbivaatamist kokkuleppe osaliseks oleva institutsiooni või nõuandva organi taotlusel seoses nende liikmete deklaratsioonidega;

2.

rõhutab asjaolu, et lõplik otsustusõigus rakendamise üle jääb institutsioonide või organite asjaomastele asutustele; märgib, et sõltumatute ekspertidega konsulteerimine üksikjuhtumi asjus algab kokkuleppeosalise taotlusega tema enda liikmete kohta kooskõlas tema enda sise-eeskirjadega; rõhutab, et volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonid, mille puhul on tegemist asjaomase institutsiooni huvidest kaugemale ulatuvate kõrgetasemeliste juhtumitega, peaksid reeglina läbi vaatama sõltumatud eksperdid;

3.

kordab siiski, et Euroopa Parlament on endiselt täielikult pühendunud sõltumatule eetikaorganile, mis on võimeline omal algatusel tegema uurimisi ja andma soovitusi sanktsioonide kohta osalevate institutsioonide või organite vastutavatele asutustele ning mis koosneb täisliikmetena sõltumatutest ekspertidest ning mis hõlmab ELi institutsioonide ja organite liikmeid enne nende ametiaega või teenistust, selle ajal ja pärast seda, samuti töötajaid, nagu on ette nähtud parlamendi 16. septembri 2021. aasta resolutsioonis (12) ning korratud selle 16. veebruari 2023. aasta resolutsioonis (13) ja 12. juuli 2023. aasta resolutsioonis (14);

4.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu otsustas kokkuleppega mitte ühineda;

5.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei soovi laiendada kokkuleppe kohaldamisala vähemalt nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi ministrite tasandi esindajatele, väites, et aluslepingutes puudub õiguslik alus liikmesriikide esindajate suhtes kohaldatavate ühiste miinimumstandardite vastuvõtmiseks; kohustub kasutama kokkuleppe esimest läbivaatamist selle õigusliku lünga kõrvaldamiseks ning kutsub seni nõukogu tulevasi eesistujariike üles selle sätteid vabatahtlikult kohaldama; on arvamusel, et nõukogu liikmetele, nagu ka Euroopa Parlamendi liikmetele, võiksid olla siduvad normid, mille nõukogu on kehtestanud oma enesekorraldusõiguse kohaselt ja mis oleksid riiklike normidega vastuolu korral ülimuslikud; rõhutab sellega seoses, et nõukogusse kogunenud liikmesriikide esindajad tegutsevad ELi õigusaktide vastuvõtmisel nõukogu liikmetena; kohustub otsima õiguslikku selgitust selle kohta, kas nõukogu võiks kehtestada oma liikmetele siduvaid kohustusi ühiste miinimumstandardite alusel;

6.

on seisukohal, et kättesaadavaks tehtavad vahendid peavad võimaldama igakülgselt toimida nii iga kokkuleppeosalise ühest esindajast koosneval institutsioonidevahelisel eetikastandardite organil (edaspidi „organ“) kui ka viiel sõltumatul eksperdil, kes abistavad institutsioonide esindajaid ja ühinevad organiga vaatlejatena, ning võimaldama ka selleks mis tahes vajaliku toetuse andmist; peab kahetsusväärseks, et kokkuleppe artikli 17 kohaselt katab kõik sõltumatute ekspertidega konsulteerimisest tulenevad kulud taotluse esitanud kokkuleppeosaline, kuna see võib piirata niisuguste konsulteerimiste arvu;

7.

on arvamusel, et sõltumatutel ekspertidel, kes nimetatakse ametisse kokkuleppeosaliste konsensuse alusel, peab lisaks lepingu artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele olema erialane töökogemus konkreetselt eetika, aususe ja läbipaistvuse valdkonnas, viidates laitmatule ametialasele käitumisele ja kogemusele kõrgetasemelistel ametikohtadel Euroopa, riiklikes või rahvusvahelistes avalik-õiguslikes organisatsioonides;

8.

rõhutab sõltumatute ekspertide olulist rolli üksikjuhtumite uurimisel kokkuleppeosaliste taotlusel; on arvamusel, et eetilise standardi väljatöötamisel või ajakohastamisel oleks väga kasulik, kui iga pool saadaks sõltumatutele ekspertidele juhtumitest väikese juhuvalimi;

9.

on veendunud, et organ peaks tuginema institutsioonide olemasolevatele volitustele paluda oma liikmetelt teavet või riiklike ametiasutuste nõusolekule teavet jagada; on veendunud, et sõltumatutel ekspertidel peaks olema võimalik vahetada riiklike ametiasutustega teavet, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, käsitledes seda teavet sama konfidentsiaalselt kui teabe esitanud ametiasutus; rõhutab sellega seoses, et sõltumatutel ekspertidel peaks olema juurdepääs kokkuleppeosaliste haldusdokumentidele, pidades eelkõige silmas kokkuleppeosalist, kes nendega juhtumi asjus konsulteerib, et nad saaksid teha hästi põhjendatud ja hästi dokumenteeritud hindamisi;

10.

märgib, et sõltumatud eksperdid peavad enda hulgast määrama eeskõneleja; on seisukohal, et sõltumatutel ekspertidel peaks olema täielik autonoomia nii oma töö kui ka koosolekute korraldamisel;

11.

on veendunud, et ilma et see piiraks isikuandmete kaitse üldmääruse ja isiklike õiguste kohaldamist, tuleks sõltumatute ekspertide põhjendatud soovitus avalikustada koos pädeva institutsiooni või nõuandva organi otsusega ning see institutsioon või organ peaks esitama selgituse, kui soovitusi täielikult ei järgita;

12.

nõuab, et organ näitaks läbipaistvuse valdkonnas eeskuju, avaldades kõik soovitused, aastaaruanded, otsused ja andmed kulutuste kohta masinloetavas avatud andmete vormingus, mis on kättesaadav kõigile kodanikele, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsereeglitega, sealhulgas sõltumatute ekspertide kirjaliku arvamuse institutsioonide enesehindamiste kohta vastavalt kokkuleppe artiklile 10 ning iga-aastase anonüümitud koondaruande, milles võetakse koondkujul ja anonüümselt kokku kokkuleppeosaliste esitatud küsimused ja konsultatsioonid ning nende järelmeetmed vastavalt kokkuleppe artikli 7 lõikele 4; rõhutab, kui oluline on kaitsta asjakohasel määral asjaomaste isikute eraelu puutumatust ja süütuse presumptsiooni; kutsub kokkuleppeosalisi üles töötama välja ühised suunised sõltumatute ekspertidega konsulteerimiseks ja nende soovituste avaldamiseks;

13.

on veendunud, et selleks, et organ oleks täielikult toimiv, peaks ta ühendama olemasolevate eetika eest vastutavate organite funktsioonid ning et seetõttu peaks iga kokkuleppeosaline erilist tähelepanu nõudvate juhtumite puhul või eetikastandardi väljatöötamiseks või ajakohastamiseks konsulteerima sõltumatute ekspertidega;

14.

rõhutab vajadust teha kindlaks, kuidas määratakse organis kindlaks Euroopa Parlamenti esindava asepresidendi volitused, ning kehtestada asjakohased aruandlusmehhanismid;

15.

peab vajalikuks täpsustada, kes oleks Euroopa Parlamendi asendusliige selles organis;

16.

on seisukohal, et põhiseaduskomisjonil peaks olema oma roll selles organis Euroopa Parlamenti esindava asepresidendi volituste kindlaksmääramisel ning asepresidendi ja asendusesindaja vastutusele võtmisel; peab äärmiselt oluliseks, et Euroopa Parlamendi liikmetel oleks neile siduvate standardite väljatöötamisel sõnaõigus;

17.

on jätkuvalt pühendunud konstruktiivsele osalemisele kokkuleppe läbivaatamises, mis viiakse ellu kolm aastat pärast selle jõustumist, eesmärgiga organit parandada ja tõhustada, nagu on sätestatud kokkuleppe artiklis 21;

18.

tuletab meelde oma seisukohta, et organil peaks olema võimalik omal algatusel uurida eetikanormide väidetavaid rikkumisi ELi institutsioonide ametnike ja töötajate poolt ning teha kohapealseid ja dokumendipõhiseid uurimisi, kasutades teavet, mida ta on kogunud või saanud kolmandatelt isikutelt;

19.

kiidab lisatud kokkuleppe sõlmimise heaks;

20.

teeb presidendile ülesandeks allkirjastada kokkulepe nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi, Euroopa Liidu Kohtu presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi, Euroopa Kontrollikoja presidendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendi ning Regioonide Komitee presidendiga ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos selle lisaga teavitamise eesmärgil kõigile kokkuleppeosalistele.