52024DC0959

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.11.2024

COM(2024) 959 final

KOMISJONI ARUANNE

Austria, Soome

Koostatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3

KOMISJONI ARUANNE

Austria, Soome

Koostatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3

1.Sissejuhatus

1 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 on sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Menetlust on täpsustatud stabiilsuse ja kasvu pakti osaks olevas nõukogu määruses 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 3 hinnatakse käesolevas aruandes liikmesriikide olukorda seoses eelarvepuudujäägi kriteeriumiga. Nagu varasematel aastatel aitab aruande vorming mitut juhtumit võrrelda, samas käsitletakse igat liikmesriiki ka eraldi.

2 3 Määrus (EL) 2024/1264, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97, jõustus 30. aprillil 2024. See muutmismäärus on osa paketist, kuhu kuuluvad lisaks veel määrus (EL) 2024/1263 ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1265. Need kolm õigusakti üheskoos reformivad liidu majanduse juhtimise raamistikku. Reformitud raamistiku eesmärgid on valitsemissektori võla jätkusuutlikkus ning kestlik ja kaasav majanduskasv reformide ja investeeringute kaudu. Reformitud raamistikuga edendatakse ka riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmise tagamisega. Määruses (EÜ) nr 1467/97 tehtud viimase muudatusega on sisuliselt muutmata jäetud eelarvepuudujäägi kriteeriumile vastavuse hindamine. Võlakriteeriumile vastavuse hindamist on seevastu oluliselt muudetud (vt allpool).

4 5 6 Eelmine ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohane aruanne võeti vastu 19. juunil 2024 Euroopa poolaasta 2024. aasta kevadpaketi raames. Kõnealuses aruandes tegi komisjon ettepaneku algatada eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmata jätmise tõttu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus järgmise seitsme liikmesriigi suhtes: Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola ja Slovakkia. Seejärel tegi nõukogu komisjoni soovituse põhjal otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta nendes liikmesriikides,. 19. juuni 2024. aasta aruandes arutati ka Tšehhi, Eesti, Hispaania, Sloveenia ja Soome olukorda, kuid komisjon ei soovitanud algatada nende liikmesriikide suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Komisjon märkis siiski, et kavatseb jälgida eelarvesuundumusi ja hinnata sügisel mõne liikmesriigi olukorda uuesti.

7 Käesolevas aruandes analüüsitakse üksikasjalikult nende liikmesriikide olukorda, kelle puhul on nõukogu määruse (EL) nr 479/2009 kohases valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla aruandluses ning Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosis võrreldes kevadiste näitajatega olulisi muutusi.

Eelarvepuudujäägi ja võla kriteerium

Eelarvepuudujäägi kriteerium on täidetud, kui valitsemissektori eelmise aasta (2023) tegelik eelarvepuudujääk ja jooksvaks aastaks (2024) kavandatud eelarvepuudujääk ei ületa 3 % SKPst. Kui kumb tahes seda määra ületab, uurib komisjon, kas eelarvepuudujääk on oluliselt ja pidevalt vähenenud ning kas see on ligilähedane kontrollväärtusele. Samuti uurib komisjon, kas kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk on erandlik ja ajutine ning ligilähedane kontrollväärtusele (2. jagu). Menetluses, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, võtavad komisjon ja nõukogu arvesse asjakohaseid tegureid, kui i) valitsemissektori võlg ei ületa 60 % SKPst või ii) kui võlg ületab 60 % SKPst, kuid eelarvepuudujääk on ligilähedane tasemele 3 % SKPst ja seda ületav puudujääk on ajutine (4. jagu).

Aluslepingu kohaselt on võlakriteerium täidetud, kui valitsemissektori koguvõlg ei ületa 60 % SKPst, välja arvatud juhul, kui suhe väheneb piisavalt ja läheneb kontrollväärtusele rahuldava kiirusega. Määruse (EÜ) nr 1467/97 (muudetud versiooni) artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse valitsemissektori võla suhet SKPsse piisavalt vähenevana ja kontrollväärtusele rahuldava kiirusega lähenevana, kui asjaomane liikmesriik järgib oma netokulude 8 kava, mille nõukogu on kehtestanud määruse (EL) 2024/1263 artikli 17 või 19 alusel. Kuna nõukogu ei ole ühelegi liikmesriigile netokulude kava veel kehtestanud, ei saa võlakriteeriumi praeguses etapis täielikult hinnata 9 .

Käesoleva aruande aluseks olevad ja seda ajendavad põhiandmed

10 11 12 13 Eelarvepuudujäägi kriteeriumi hindamisel käsitletakse käesolevas aruandes neid liikmesriike, kelle puhul Eurostati esitatud tegelik puudujääginäitaja 2023. aastal või liikmeriikide poolt 2024. aasta sügisese teatise raames Eurostatile esitanud kavandatud puudujääginäitaja 2024. aastal ületab 3 % SKPst ja kelle puhul on võrreldes kevadiste näitajatega olulisi muutusi. Peale selle võetakse eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise hindamisel arvesse ka Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi. Samuti võrreldakse käesolevas aruandes valitsemissektori eelarve puudujääki valitsemissektori investeerimiskulutustega ning võetakse arvesse kõiki muid asjakohaseid tegureid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikliga 2.

Eurostati 22. oktoobril 2024 avaldatud andmete (vt tabel 1) põhjal hinnatakse käesolevas aruandes eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmist Austrias ja Soomes. Austria ja Soome kavade kohaselt ületab nende valitsemissektori eelarvepuudujääk 2024. aastal 3 % SKPst. Need 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägid on seega esmapilgul usutav tõend ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta mõlemas liikmesriigis.

Käesolevas aruandes ei käsitleta neid liikmesriike, keda on juba üksikasjalikult analüüsitud artikli 126 lõike 3 kohases 19. juuni 2024. aasta aruandes ja kelle kohta komisjon ja nõukogu ei jõudnud järeldusele ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta ning kelle puhul ei ole sügisel võrreldes kevadiste näitajatega toimunud muutusi, mis õigustaksid olukorra ümberhindamist. Need liikmesriigid on Tšehhi, 14 Eesti, 15 Hispaania 16 ja Sloveenia 17 . Komisjoni 26. novembri 2024. aasta teatises 18 on esitatud nende liikmesriikide kohta üksikasjalikumat teavet.

Nagu eespool osutatud, ei saa võlakriteeriumi praeguses etapis uue raamistiku kriteeriumide alusel täielikult hinnata. Valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse on esitatud tabelis 3.

Tabel 1. Liikmesriikide positsioon eelarvepuudujäägi ja võla kontrollväärtuste suhtes

	Tegelik eelarvepuudujääk ei ületa () / ületab () 3 % SKPst 2023. aastal	Kavandatud eelarvepuudujääk ei ületa () / ületab () 3 % SKPst 2024. aastal	Valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa () / ületab () 2023. aasta lõpus 60 % SKPst
Käesolevas aruandes hinnatud liikmesriigid
Austria			
Soome			
Käesolevas aruandes käsitlemata liikmesriigid
Belgia*			
Bulgaaria			
Tšehhi***			
Taani			
Saksamaa			
Eesti***			
Iirimaa			
Kreeka			
Hispaania***			
Prantsusmaa*		-§	
Horvaatia			
Itaalia*			
Küpros			
Läti			
Leedu			
Luksemburg			
Ungari*			
Malta*			
Madalmaad			
Poola*			
Portugal			
Rumeenia**			
Sloveenia***			
Slovakkia*			
Rootsi			
Allikas: Eurostat (22. oktoobri 2024. aasta pressiteade ja 2024. aasta sügisene eelarveteatis). () Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kohaldatakse alates 2024. aasta juulist. () Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kohaldatakse alates 2020. aasta aprillist. (**) Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ei kohaldata ja käesolevas aruandes ei käsitleta, kuna 19. juuni 2024. aasta aruandes esitatud teabega võrreldes ei ole mingeid muutusi, mis õigustaksid olukorra ümberhindamist. §Prantsusmaa ei esitanud 2024. aasta sügisese eelarveteatise raames Eurostatile 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääki.

2.Valitsemissektori eelarvepositsioon

Austrias oli 2023. aastal valitsemissektori eelarvepuudujääk 2,6 % SKPst, samas kui Soomes oli see 3,0 % SKPst (vt tabel 2).

Mõlemad liikmesriigid kavandavad 2024. aastaks eelarvepuudujääki, mis ületab 3 % SKPst 19 . Austria puhul on 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk 3,3 % SKPst ja seega ületab see kontrollväärtust, kuid on selle lähedal. Kuid Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk 3,6 % SKPst ja seega ületab see kontrollväärtust ega ole selle lähedal. Mõlema prognoosi peamised erinevused tulenevad sellest, et komisjoni prognoosis on valitsemissektori sotsiaalkulutused suuremad ja valitsemissektori tulud väiksemad.

Soome puhul on 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk 3,7 % SKPst (sama suur kui Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosis) ning seega ületab see kontrollväärtust ega ole selle lähedal.

Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks Austria valitsemissektori eelarvepuudujääk ületama 3 % SKPst ka 2025. ja 2026. aastal. Nagu tavaliselt, on komisjoni prognoosid koostatud praeguse poliitika alusel. Austria puhul tähendab see, et prognoosis ei võeta arvesse 2025. aasta eelarvet, sest selle vastuvõtmine lükkus Austria valimistsükli tõttu edasi. Kuna prognooside kohaselt ületab Austria eelarvepuudujääk kontrollväärtust 3 % prognoosiperioodil kuni 2026. aastani, ei ole ülemäärane eelarvepuudujääk eeldatavasti ajutine.

Seevastu Soome valitsemissektori eelarve puudujääk praeguse prognoosi kohaselt 2025. ja 2026. aastal kontrollväärtust ei ületa ning seepärast eeldatakse, et ülemäärane eelarvepuudujääk on ajutine.

Mõlemas liikmesriigis on kontrollväärtust ületavat kavandatud eelarvepuudujääki mõjutanud ebasoodsad makromajanduslikud tingimused, nimelt pikaajaline ja märkimisväärne majanduslangus 2023. ja 2024. aastal.

Austrias vähenes reaalne SKP 2023. aastal 1,0 % ja peaks 2024. aastal vähenema 0,6 %. Lisaks mõjutavad Austria eelarvet negatiivselt hiljutised üleujutused.

Soomes vähenes reaalne SKP 2023. aastal 1,2 % ja peaks 2024. aastal vähenema 0,3 % 20 . Lisaks avaldab Soomes majandusele ja seeläbi ka riigi rahandusele negatiivset mõju Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud halvenev julgeolekukeskkond.

Eespool esitatu põhjal võib kontrollväärtust ületavat eelarvepuudujääki pidada mõlema liikmesriigi puhul erandlikuks.

Kokkuvõttes näitab käesolev analüüs, et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist ei täida need kaks liikmesriiki (Austria ja Soome) eelarvepuudujäägi kriteeriumi.

Tabel 2. Valitsemissektori eelarvepositsioon

Protsenti SKPst					Sügisene eelarveteatis	Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoos
	2020	2021	2022	2023	2024	2024	2025	2026
Käesolevas aruandes hinnatud liikmesriigid
Austria	–8,2	–5,7	–3,3	–2,6	–3,3	–3,6	–3,7	–3,5
Soome	–5,5	–2,7	–0,2	–3,0	–3,7	–3,7	–3,0	–2,5
Käesolevas aruandes käsitlemata liikmesriigid
Belgia*	–9,0	–5,4	–3,6	–4,2	–4,5	–4,6	–4,9	–5,3
Bulgaaria	–3,8	–3,9	–2,9	–2,0	–3,0	–2,6	–2,8	–2,8
Tšehhi***	–5,6	–5,0	–3,1	–3,8	–2,8	–2,5	–2,3	–1,9
Taani	0,4	4,1	3,4	3,3	1,9	2,3	1,5	0,9
Saksamaa	–4,4	–3,2	–2,1	–2,6	–2,4	–2,2	–2,0	–1,8
Eesti***	–5,4	–2,6	–1,1	–2,8	–3,0	–3,0	–3,0	–3,0
Iirimaa	–4,9	–1,4	1,7	1,5	4,5	4,4	1,4	1,3
Kreeka	–9,6	–6,9	–2,5	–1,3	–1,2	–0,6	–0,1	0,2
Hispaania***	–9,9	–6,7	–4,6	–3,5	–3,0	–3,0	–2,6	–2,7
Prantsusmaa*	–8,9	–6,6	–4,7	–5,5	-§	–6,2	–5,3	–5,4
Horvaatia	–7,2	–2,6	0,1	–0,9	–2,6	–2,1	–2,1	–1,9
Itaalia*	–9,4	–8,9	–8,1	–7,2	–3,8	–3,8	–3,4	–2,9
Küpros	–5,6	–1,6	2,6	2,0	3,7	3,5	2,7	2,7
Läti	–4,1	–7,2	–4,9	–2,4	–2,9	–2,8	–3,2	–3,2
Leedu	–6,3	–1,1	–0,7	–0,7	–2,9	–2,0	–2,4	–2,6
Luksemburg	–3,1	1,0	0,2	–0,7	–1,2	–0,6	–0,8	–0,6
Ungari*	–7,5	–7,1	–6,2	–6,7	–4,5	–5,4	–4,6	–4,1
Malta*	–8,7	–7,0	–5,2	–4,5	–4,0	–4,0	–3,5	–3,1
Madalmaad	–3,6	–2,2	0,0	–0,4	–1,6	–0,2	–1,9	–2,4
Poola*	–6,9	–1,7	–3,4	–5,3	–5,7	–5,8	–5,6	–5,3
Portugal	–5,8	–2,8	–0,3	1,2	0,3	0,6	0,4	0,3
Rumeenia**	–9,2	–7,1	-6,4	–6,5	–7,0	–8,0	–7,9	–7,9
Sloveenia***	–7,7	–4,6	–3,0	–2,6	–2,9	–2,4	–2,1	–2,1
Slovakkia*	–5,3	–5,1	–1,7	–5,2	–5,9	–5,8	–4,7	–4,1
Rootsi	–3,2	–0,1	1,0	–0,6	–1,7	–1,9	–1,4	–0,3
Allikas: Eurostat (2020.–2023. ja 2024. aasta eelarveteatise andmed) ja Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoos (andmed 2024., 2025. ja 2026. aasta kohta). () Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kohaldatakse alates 2024. aasta juulist. () Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kohaldatakse alates 2020. aasta aprillist. (**) Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ei kohaldata ja käesolevas aruandes ei käsitleta, kuna 19. juuni 2024. aasta aruandes esitatud teabega võrreldes ei ole olulisi muutusi. §Prantsusmaa ei esitanud 2024. aasta sügisese eelarveteatise raames Eurostatile 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääki.

3.Valitsemissektori võlg

Nii Austrias kui ka Soomes ületas valitsemissektori koguvõlg 2023. aasta lõpus 60 % SKPst ning mõlemas riigis suurenes valitsemissektori võla suhe SKPsse 2023. aastal võrreldes eelmise aastaga. Lisaks peaks Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt mõlemas liikmesriigis kuni 2026. aastani võla suhe SKPsse suurenema.

Tabel 3. Valitsemissektori võlg

Protsenti SKPst					Sügisene eelarveteatis	Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoos
	2020	2021	2022	2023	2024	2024	2025	2026
Käesolevas aruandes hinnatud liikmesriigid
Austria	83,2	82,4	78,4	78,6	79,3	79,5	80,8	81,8
Soome	75,4	73,2	74,0	77,1	81,7	82,6	84,7	85,3
Käesolevas aruandes käsitlemata liikmesriigid
Belgia	111,2	108,4	102,6	103,1	103,4	103,4	105,1	107,2
Bulgaaria	24,4	23,8	22,5	22,9	24,9	24,5	23,1	24,5
Tšehhi***	36,9	40,7	42,5	42,4	44,1	43,4	44,4	44,8
Taani	46,3	40,5	34,1	33,6	32,8	31,0	29,3	28,3
Saksamaa	68,0	68,1	65,0	62,9	63,4	63,0	63,2	62,8
Eesti***	19,1	18,4	19,1	20,2	23,3	23,2	24,2	25,5
Iirimaa	57,0	52,6	43,1	43,3	41,4	41,6	38,3	36,8
Kreeka	209,4	197,3	177,0	163,9	153,6	153,1	146,8	142,7
Hispaania***	119,3	115,7	109,5	105,1	102,3	102,3	101,3	101,1
Prantsusmaa	114,8	112,7	111,2	109,9	–	112,7	115,3	117,1
Horvaatia	86,5	78,2	68,5	61,8	58,9	57,3	56,0	56,0
Itaalia	154,3	145,7	138,3	134,8	135,8	136,6	138,2	139,3
Küpros	113,6	96,5	81,0	73,6	65,2	66,4	61,4	56,7
Läti	44,0	45,9	44,4	45,0	45,2	48,1	50,3	51,6
Leedu	45,9	43,3	38,1	37,3	39,4	38,3	41,0	44,6
Luksemburg	24,5	24,4	24,6	25,5	27,5	27,5	27,6	27,5
Ungari	78,7	76,2	73,8	73,4	73,2	74,5	74,5	73,8
Malta	48,7	49,6	49,4	47,4	49,2	49,8	50,4	50,2
Madalmaad	53,3	50,4	48,3	45,1	44,2	43,3	44,3	46,6
Poola	56,6	53,0	48,8	49,7	54,6	54,7	58,9	62,4
Portugal	134,1	123,9	111,2	97,9	94,5	95,7	92,9	90,5
Rumeenia	46,6	48,3	47,9	48,9	51,3	52,2	56,1	59,7
Sloveenia***	80,2	74,8	72,7	68,4	67,4	67,1	64,4	63,1
Slovakkia	58,4	60,2	57,7	56,1	58,6	58,9	59,8	61,8
Rootsi	40,1	36,7	33,6	31,5	33,0	32,8	32,7	31,7
Allikas: Eurostat (2020.–2023. ja 2024. aasta eelarveteatise andmed) ja Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoos (andmed 2024., 2025. ja 2026. aasta kohta). () Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kohaldatakse alates 2024. aasta juulist. () Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kohaldatakse alates 2020. aastast. (**) Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ei kohaldata ja käesolevas aruandes ei käsitleta, kuna 19. juuni 2024. aasta aruandes esitatud teabega võrreldes ei ole olulisi muutusi. §Prantsusmaa ei esitanud 2024. aasta sügisese eelarveteatise raames Eurostatile 2024. aastaks kavandatud võlataset.

4.Asjakohased tegurid eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise hindamisel

Aluslepingu artikli 126 lõikes 3 on sätestatud, et aruandes tuleb iga liikmesriigi kohta „võtta arvesse seda, kas eelarvepuudujääk ületab riigi investeerimiskulutused, samuti kõiki muid asjassepuutuvaid tegureid, kaasa arvatud liikmesriigi keskmise pikkusega perioodi majandus- ja eelarveseisund“.

Neid tegureid on täiendavalt selgitatud muudetud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 3 ja need osutavad järgmisele:

a) keskpika perioodi võlapositsioon, st valitsemissektori võlaprobleemide ulatus, valitsemissektori võlapositsiooni ja selle rahastamise areng ning sellega seotud riskitegurid, eelkõige tähtajastruktuur, võla valuuta ja tingimuslikud kohustused, sealhulgas rahvastiku vananemisega seotud kaudsed kohustused ja erasektori võlg;

b) keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas eelkõige see, kui palju kaldutakse tegelikult kõrvale nõukogu kehtestatud netokulude kavast aastas ja kumulatiivselt, mõõdetuna kontrollikonto järgi;

c) keskpika perioodi majanduspositsioon, kaasa arvatud potentsiaalne majanduskasv, inflatsiooni suundumused ja tsüklilised suundumused võrreldes nõukogu kehtestatud netokulude kava aluseks olevate eeldustega;

d) reformide ja investeeringute rakendamine, kaasa arvatud eelkõige makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise poliitikameetmed ning liidu ühise majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendamise poliitikameetmed, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavad meetmed, ning riigi rahanduse üldine kvaliteet, eelkõige riiklike eelarveraamistike tulemuslikkus;

e) valitsuse kaitseinvesteeringute kasv, kui see on asjakohane, võttes arvesse ka kaitseotstarbelise varustusega seotud kulutuste kajastamise aega.

Täpsemalt on majanduse juhtimise raamistiku reformi tulemusena asjakohaste tegurite hulka arvatud valitsuse kaitseinvesteeringute kasv.

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 3 on samuti sätestatud, et käesolevas aruandes tuleb asjakohast tähelepanu pöörata „kõikidele muudele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult hinnata puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimist, ning millest liikmesriik on nõukogule ja komisjonile teada andnud.“ Peale selle peetakse oluliste valitsemissektori võlaprobleemide olemasolu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt peamiseks raskendavaks asjaoluks.

Eelarvepuudujäägi kriteeriumi järgimise hindamise kohta on nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 4 täiendavalt sätestatud, et nõukogu ja komisjon võivad asjakohaseid tegureid arvesse võtta sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, kuid üksnes järgmistel juhtudel:

a)valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust 60 %

või

b)kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse 60 %, siis on täidetud topelttingimus – st valitsemissektori eelarve puudujääk on kontrollväärtusele lähedasel tasemel ja see ületab kontrollväärtust ajutiselt.

Mõlema käesolevas aruandes käsitletud liikmesriigi valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust 60 % SKPst. Lisaks ei ole Austria ega Soome puhul täidetud topelttingimus.

Austria puhul ei ole 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägi suhe SKPsse 3 % lähedal ja kontrollväärtuse ületamine ei ole ajutine. Seevastu Soome puhul ei ole 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal, kuid kontrollväärtuse ületamine on ajutine, sest komisjoni prognoosi kohaselt ei ületa eelarvepuudujääk prognoosiperioodil alates 2025. aastast 3 % SKPst.

Seepärast ei saa nõukogu ja komisjon Austria ega Soome puhul edasistes sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (ELi toimimise lepingu artikli 126 lõiked 5 ja 6), asjakohaseid tegureid arvesse võtta. Väljakujunenud tava kohaselt ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikega 4 käsitletakse mõlema liikmesriigi asjakohaseid tegureid sellegipoolest käesolevas aruandes.

4.1.Riikidevahelised asjakohased tegurid

ELi majandus seisis viimastel aastatel silmitsi mitmete raskete kriisidega. COVID-19 kriis põhjustas ülemaailmseid tarnehäireid, sest nõudlus suurenes pandeemiajärgse tugeva taastumise ajal jõuliselt. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu teravdas energiahinna järsku tõusu, mis oli alanud juba 2021. aastal, ning majanduslik mõju varieerus liikmesriigiti sõltuvalt sõjapiirkonna lähedusest, energiaturgude ja tarneteede struktuurist ning liikmesriigi kaubandussuhete struktuurist. 2022. aasta oktoobris suurenes THHI inflatsioon ELis kahekohalisele tasemele, kusjuures Kesk- ja Ida-Euroopas oli inflatsioon märgatavalt kiirem. See tõi kaasa kodumajapidamiste ostujõu järsu vähenemise ja tarbijate hoiakute muutumise. Lisaks COVID-19 toetusele ja erakorralistele energiatoetusmeetmetele mängisid need tegurid oma osa liikmesriikide eelarve arengus, näiteks automaatsete indekseerimismehhanismide või suuremate kaitse- ja piiriohutuskulutuste kaudu.

ELi majandustegevus püsis 2023. aastal üldjoontes muutumatuna, SKP kasv aeglustus vähese sisenõudluse ja väliskeskkonna toetuse tõttu 2023. aastal 0,4 %-le. 2024. aasta esimeses kvartalis jätkas ELi majandus kasvamist. Kasv jätkus teises ja kolmandas kvartalis mõõdukas, kuid stabiilses tempos, samal ajal kui inflatsioonisurve vähenes veelgi. Kuigi valitseb suur ebakindlus, näib, et on täidetud tingimused sisenõudluse väikeseks kasvuks. Väljavaateid mõjutavad ka suurenevad kliimamuutustega seotud riskid. Üha keerulisemas geopoliitilises olukorras suurendas Lähis-Ida konflikt ELi ja maailmamajanduse langusriske. Samal ajal on inflatsioon jätkuvalt vähenenud: 2022. aasta 9,2 %-lt 2023. aastal 6,4 %-le. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks ELi reaalne SKP kasvama 2024. aastal 0,9 % ja inflatsioon peaks aeglustuma veelgi järsemalt kui 2023. aastal, st koguinflatsioon langema 2024. aastal 2,6 %-le.

ELi valitsemissektori eelarve puudujäägi vähenemine peatus 2023. aastal, kui majandustegevus nõrgenes. Pärast märkimisväärset langust 2021. ja 2022. aastal 2020. aasta väga kõrgelt tasemelt suurenes ELi valitsemissektori eelarvepuudujäägi koondnäitaja 2023. aastal vähesel määral, täpsemalt 3,5 %-le SKPst. 2024. aastal peaks see vähenema 3,1 %-le SKPst.

2023. aasta lõpus oli ELi valitsemissektori võla suhe SKPsse 82,1 % (2022. aasta lõpus 83,9 %), mis on ligikaudu 9 protsendipunkti madalam kui 2020. aasta lõpus registreeritud haripunkt 91,2 %. See ületab siiski ligikaudu 3 protsendipunkti võrra COVID-19-eelset taset. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse olema 2024. aastal 82,4 %.

Olles olnud aastatel 2020–2023 märkimisväärselt ekspansiivne (ligikaudu 3 % SKPst), peaks eelarvepoliitika 21 2024. aastal olema pärssiv (ligikaudu ½ % SKPst). Sel aastal tuleneb pärssiv eelarvepoliitika erainvesteeringute hoogustamiseks mõeldud suurte subsiidiumide järkjärgulisest kaotamisest ja ELi eelarvest rahastatavate kulude mõningasest vähenemisest (sealhulgas 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kulude lõppemise tõttu), samas kui riigieelarvetest rahastatavad avaliku sektori investeeringud annavad jätkuvalt ekspansiivse panuse.

4.2.Riigipõhised asjakohased tegurid

Selles punktis antakse hinnang riigipõhistele asjakohastele teguritele mõlema selles aruandes käsitletud liikmesriigi kohta. Nende tegurite hulka kuuluvad keskpika perioodi makromajanduslik väljavaade, keskpika perioodi eelarveseisund (sealhulgas avaliku sektori investeeringud; vt tabel 4), keskpika perioodi võlapositsioon, riigi rahanduse üldine kvaliteet, reformide ja investeeringute rakendamine (sealhulgas makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise poliitikameetmed ning liidu ühise majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendamise poliitikameetmed, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavad meetmed), valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine ning muud liikmesriigi esitatud asjakohased tegurid.

Mis puudutab valitsemissektori kaitseinvesteeringute suurenemist, siis kasutatakse käesolevas aruandes valitsemissektori kulude jaotust, mis põhineb rahvamajanduse arvepidamise määratlustel seoses valitsemissektori funktsioonide klassifikaatoriga kaitseotstarbel. Valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmed muutuvad aga kättesaadavaks ajalise viivitusega ja praegu on need kättesaadavad ainult 2022. aastani. Liikmesriigid on esitanud (sealhulgas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse 2024. aasta oktoobri teadetes) 2023. ja 2024. aasta kaitsekulude ja/või -investeeringute kohta lisateavet ja esialgseid hinnanguid, mis on esitatud riigipõhistes punktides.

Kuigi riigipõhistes punktides on esitatud põhiteave keskpika perioodi makromajandusliku positsiooni kohta, sealhulgas majanduskasvule kaasaaitamise ning keskpika perioodi eelarve- ja võlapositsiooni kohta, leiab üksikasjalikumad makromajanduslike ja eelarveväljavaadete kirjeldused Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosist.

Tabel 4. Avaliku sektori investeeringud

Protsenti SKPst					Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoos
	2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026
Käesolevas aruandes hinnatud liikmesriigid
Austria	3,3	3,6	3,5	3,7	3,7	3,8	3,8
Soome	4,9	4,2	4,1	4,0	4,3	4,8	4,6
Käesolevas aruandes käsitlemata liikmesriigid
Belgia	2,8	2,8	2,7	2,8	3,1	2,9	2,9
Bulgaaria	3,3	2,7	2,3	3,8	3,3	3,6	3,4
Tšehhi	4,7	4,6	4,5	4,9	4,7	4,9	4,6
Taani	3,6	3,2	3,0	3,1	3,2	3,3	3,3
Saksamaa	3,0	2,9	2,8	2,8	3,0	3,0	3,0
Eesti	5,8	5,8	5,4	6,6	7,3	8,1	8,5
Iirimaa	2,3	2,0	2,0	2,3	2,5	2,9	3,0
Kreeka	3,1	3,6	3,7	3,9	4,9	4,5	3,9
Hispaania	2,6	2,7	2,7	3,0	3,0	3,1	3,2
Prantsusmaa	4,2	4,1	4,2	4,3	4,3	4,2	4,1
Horvaatia	5,6	4,8	4,0	5,6	5,7	5,9	5,8
Itaalia	2,6	2,8	2,6	3,2	3,5	3,8	3,7
Küpros	2,9	2,7	2,4	3,1	2,9	2,9	2,7
Läti	5,9	5,6	4,5	5,6	5,3	6,2	6,1
Leedu	4,5	3,2	3,2	4,2	3,9	4,1	3,7
Luksemburg	4,7	4,1	4,2	4,7	4,7	4,9	4,7
Ungari	6,4	6,2	5,3	5,1	4,4	4,8	5,0
Malta	3,7	3,7	3,2	3,5	4,1	3,8	3,8
Madalmaad	3,6	3,4	3,2	3,1	3,1	3,1	3,2
Poola	4,4	4,1	3,8	5,1	5,0	5,0	5,2
Portugal	2,3	2,6	2,4	2,6	3,1	3,2	3,5
Rumeenia	4,4	4,1	4,4	5,4	5,7	6,1	6,6
Sloveenia	4,1	4,7	5,5	5,2	5,2	5,1	5,1
Slovakkia	3,4	3,0	3,1	3,6	3,7	4,6	4,2
Rootsi	5,4	5,0	5,1	5,2	5,4	5,4	5,6
Allikas: Eurostat ja Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoos.

4.2.1.AUSTRIA

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. 2023. aastal pärssisid kasvavad energiakulud, kiire inflatsioon ja halvenevad rahastamistingimused eratarbimist ja investeeringuid. Selle tagajärjel vähenes reaalne SKP 1 %. 2024. aastal peaks majandus kahanema peamiselt investeeringute ja ekspordi vähenemise tõttu. Lisaks pärsib majanduskasvu jätkuvalt nõrk eratarbimine. Pärast palju aastaid kestnud tugevat kasvu on ehitussektor 2023. ja 2024. aastal järsult kahanenud. Edaspidi peaks eratarbimine reaalpalga märkimisväärse kasvu toel siiski hoogustuma. Investeeringud ja eksport peaksid tänu langevatele intressimääradele ja väiksematele energiakuludele ning Austria naaberriikide välisnõudluse kosumisele taastuma.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 2023. aastal 2,6 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt on see 2024. aastal 3,6 %, 2025. aastal 3,7 % ja 2026. aastal 3,5 % SKPst. Valitsemissektori investeeringud olid 2021. aastal 3,6 % SKPst ja 2022. aastal 3,5 % SKPst ning suurenesid 2023. aastal pisut: 3,7 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt jäävad need 2024. aastal samale tasemele (3,7 % SKPst) ning suurenevad 2025. ja 2026. aastal pisut (3,8 %-le SKPst), olles alates 2022. aastast suuremad kui valitsemissektori eelarvepuudujääk.

Austria eelarvepoliitika oli 2023. aastal neutraalne. Samal aastal andsid riiklikult rahastatavad esmased jooksvad netokulud eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,4 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks eelarvepoliitika olema 2024. aastal ekspansiivne 0,6 % SKPst, kusjuures riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate netokulude panus on ekspansiivne 0,6 % SKPst, enne kui see muutub pärssivaks 0,2 % SKPst 2025. aastal, mil riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate netokulude panus peaks olema 0,1 % SKPst.

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg vähenes 83,2 %-lt SKPst 2020. aasta lõpus 82,4 %-le SKPst 2021. aasta lõpus ja 78,4 %-le SKPst 2022. aastal. 2023. aastal see pisut suurenes, täpsemalt 78,6 %-le SKPst. Võla suhe SKPsse peaks prognoosi kohaselt suurenema 79,5 %-le SKPst 2024. aasta lõpus, 80,8 %-le SKPst 2025. aasta lõpus ja 81,8 %-le SKPst 2026. aasta lõpus.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid suured. Kümneaastase baasprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse pidevalt suurenema ja jõudma 2035. aastal ligikaudu 98 %ni SKPst 22 . Baasprognoosi võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on väga tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2029. aastal suurem kui 2024. aastal. Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud intressimäärade hiljutise tõusu ja asjaoluga, et 60 % võlakirjadest on mitteresidentide omandis. Lisaks tulenevad erasektorist mõned tingimuslike kohustustega seotud riskid, sealhulgas riigigarantiide võimaliku realiseerimise kaudu. Kuigi Austria pankade kapitaliseeritus on viimastel aastatel paranenud, on suurimate pankade kapitalipuhvrid teiste euroala suurpankade puhvritest endiselt väiksemad. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka võlatähtaegade pikenemine viimastel aastatel ja eurodes nomineeritud võla suur osakaal. Peale selle avaldavad taaste- ja vastupidavusrahastu toel rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viiakse, lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Austria taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud reformide ja investeeringute rakendamine on käimas. Reformide ja investeeringute õigeaegseks lõpuleviimiseks tuleb siiski teha suuremaid jõupingutusi.

Riiklik eelarveraamistik. Austria on üks viiest liikmesriigist, kus on kaks sõltumatut eelarveasutust – WIFO ja Fiskalrat. Esimene on väljakujunenud teadusasutus, mis esitab valitsuse eelarve planeerimise aluseks oleva makromajandusliku prognoosi. Teine teeb peamiselt nii eel- kui ka järelkontrolli riiklike ja ELi eelarve-eeskirjade täitmise üle ja annab selle kohta aru kaks korda aastas. Eelarveprognoosi hinnatakse alles pärast seda, kui parlament on eelarve vastu võtnud. Lisaks avaldab Fiskalrat soovitusi eelarvepoliitika ja keskpika perioodi eelarvesuunitluse kohta.

Muud liikmesriigi teatatud tegurid. 30. oktoobril 2024 teatas Austria täiendavast asjakohasest tegurist, mida ei ole eespool nimetatud, nimelt 2024. aasta suurte üleujutuste mõjust. Austria hinnangul on üleujutuste tekitatud kahju ligikaudu 0,5 % SKPst, kusjuures otsene mõju eelarvele on 2024. aastal ligikaudu 0,1 % SKPst (mis sisaldub kavandatud puudujäägis) ja 2025. aastal samas suurusjärgus. Lisaks väitsid Austria ametiasutused, et pidades silmas praegu juba kaks järjestikust aastat kestnud majanduslangust, on põhjendatud aktiveerida ELi uute eelarve-eeskirjade kohane riiklik vabastusklausel.

4.2.2. SOOME

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP kahanes 2023. aastal 1,2 %, kuna hindade ja intressimäärade tõus pärssis tarbimist ja eelkõige investeeringuid. Prognooside kohaselt väheneb SKP 2024. aastal veelgi (0,3 %) ning seejärel suureneb taas 2025. ja 2026. aastal, kuna sise- ja välisnõudlus peaksid prognooside kohaselt suurenema (vastavalt 1,5 % ja 1,6 %). SKP vähenemine 2024. aastal peaks olema peamiselt tingitud ehitussektori pikaajalisest kahanemisest ja kaupade ekspordi vähenemisest.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarvepuudujääk vähenes 2,7 %-lt SKPst 2021. aastal 0,2 %-le SKPst 2022. aastal ja suurenes seejärel 3,0 %-le SKPst 2023. aastal. Prognoosi kohaselt on see 2024. aastal 3,7 %, 2025. aastal 3,0 % ja 2026. aastal 2,5 %. Valitsemissektori investeeringud olid 2021. aastal 4,2 % SKPst ja 2022. aastal 4,1 % SKPst ning vähenesid 2023. aastal veel pisut: 4,0 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt suurenevad need 2024. aastal 4,3 %-le SKPst ja 2025. aastal 4,8 %-le SKPst ning seejärel vähenevad 2026. aastal veidi (4,6 %-le SKPst), olles alates 2021. aastast suuremad kui valitsemissektori eelarvepuudujääk.

2023. aastal oli Soome eelarvepoliitika ekspansiivne 1,7 % SKPst. Samal aastal andsid riiklikult rahastatavad esmased jooksvad netokulud eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 1,6 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks eelarvepoliitika 2024. aastal olema ekspansiivne 0,7 % SKPst, kusjuures riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate netokulude panus on ekspansiivne 0,6 % SKPst. 2025. aastal peaks eelarvepoliitika olema pärssiv 0,7 % SKPst, sealhulgas on riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate netokulude panus eeldatavasti 1,2 % SKPst.

10. oktoobril 2024 esitas Soome määruse (EL) 2024/1263 kohaselt oma esimese keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Komisjon on kõnealust kava hinnanud ja võtab käesoleva aruandega samal ajal vastu soovituse nõukogu soovituse kohta, millega määratakse kindlaks Soome netokulud ning kinnitatakse kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused 23 .

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg vähenes 2020. aasta lõpu 75,4 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 73,2 %-le SKPst ja seejärel järk-järgult suurenes, olles 2022. aasta lõpus 74,0 % SKPst ja 2023. aasta lõpus 77,1 % SKPst. Võla suhe SKPsse peaks prognoosi kohaselt suurenema 82,6 %-le SKPst 2024. aasta lõpus, 84,7 %-le SKPst 2025. aasta lõpus ja 85,3 %-le SKPst 2026. aasta lõpus.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid suured. Kümneaastase baasprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse pidevalt suurenema ja jõudma 2035. aastal ligikaudu 97 %ni SKPst 24 . Baasprognoosi võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on väga tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2029. aastal suurem kui 2024. aastal. Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud intressimäärade hiljutise tõusuga, valitsemissektori lühiajalise võla osakaaluga ning kinnisvara- ja eluasemeturgude riskidega. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka võlatähtaegade pikenemine viimastel aastatel, suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (mitmekesine ja lai investoribaas) ja eurodes nomineeritud võla suur osakaal. Peale selle avaldavad taaste- ja vastupidavusrahastu toel rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viiakse, lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Soome riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud reformide ja investeeringute rakendamine on käimas, kuid nende õigeaegne lõpuleviimine nõuab jõupingutuste suurendamist.

Riiklik eelarveraamistik. Soome riigikontroll (NAOF) on riiklik asutus, mille ülesanne on tagada, et riigi vahendeid kasutatakse kulutõhusalt ning kooskõlas õigusnormidega. NAOF osaleb riigisisese keskpika perioodi eelarveraamistiku osana parlamendi valitsemissektori eelarvekava koostamises ning esitab kaks korda aastas aruandeid selle kohta, kuidas valitsus täidab riiklikke ja Euroopa eelarve-eeskirju, kuid ei osale vabastusklauslite rakendamises. Kõrvalekallete korral peab rahandusministeerium enda võetavad parandusmeetmed avalikustama. NAOF hindab ka valitsuse makromajandus- ja eelarveprognoose.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 1,3 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,3 % SKPst, mis oli 0,1 protsendipunkti rohkem kui 2019. aastal. Soome esitatud hinnangute kohaselt suureneksid kaitsega seotud investeeringud 2024. aastal ligikaudu 0,5 % SKPst, mis kajastab suuri kaitseinvesteeringuid ja investeeringuid Ukraina abistamiseks antud kaitsevarustuse asendamisse. Soome on teatanud, et nende kulutuste statistiline kajastamine on veel lahtine ja kuigi osa nendest investeeringutest on asjakohased kaitse seisukohast, liigitatakse need tõenäoliselt siiski mõnda muusse valitsemisfunktsioonide klassifikaatori osasse (eelkõige osasse „Avalik kord ja julgeolek“). Soome esitatud teabe kohaselt suureneksid kaitseinvesteeringud 2025. aastal veelgi (0,4 % SKPst).

Muud liikmesriigi teatatud tegurid. 30. oktoobril 2024 teatas Soome täiendavatest asjakohastest teguritest, mida ei ole eespool nimetatud, nimelt täiendavatest eelarve konsolideerimise meetmetest, mille kohta tegi valitsus otsuse 2024. aasta kevadel ja mille maht on 1 % SKPst. Lisaks selgitasid ametiasutused, et töötuskindlustusmakseid vähendati alates 2024. aastast 1,4 miljardi euro võrra ehk 0,5 % SKPst, sest prognoosi kohaselt oleks tööhõivefondi tsüklilise puhvri fond vastasel korral ületanud seaduses kindlaks määratud ülempiiri. Osutades Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjule, kinnitasid Soome ametiasutused oma kavatsust taotleda uute ELi eelarve-eeskirjade alusel riikliku vabastusklausli aktiveerimist.

5.Kokkuvõte

Austria valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületanud 2023. aastal kontrollväärtust 3 % SKPst, kuid 2024. aasta sügisese eelarveteatise raames Eurostatile esitatud kavandatud eelarvepuudujääk 2024. aastal küll ületab 3 % SKPst, ent jääb selle lähedale. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt ületab 2024. aasta eelarvepuudujääk 3 % SKPst ega ole selle lähedal.

Soome valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületanud 2023. aastal kontrollväärtust, kuid 2024. aasta sügisese eelarveteatise raames Eurostatile esitatud kavandatud eelarvepuudujääk 2024. aastal ületab 3 % SKPst ega ole selle lähedal; ka komisjoni prognoosi kohaselt ületab eelarvepuudujääk 2024. aastal 3 % SKPst, ega ole selle lähedal.

Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks Austria valitsemissektori eelarvepuudujääk selgelt ületama 3 % SKPst kogu prognoosiperioodil kuni 2026. aastani. Nagu tavaliselt, on komisjoni prognoosid koostatud praeguse poliitika alusel. Austria puhul ei võeta arvesse 2025. aasta eelarvet, sest selle vastuvõtmine lükkub Austria valimistsükli tõttu edasi. Selle põhjal hinnatakse, et kontrollväärtust ületav puudujääk ei ole Austria puhul ajutine.

Soome puhul näitab komisjoni prognoos, et valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa 2025. aastal (ja 2026. aastal) tõenäoliselt kontrollväärtust ja seetõttu hinnatakse ülemäärast eelarvepuudujääki ajutiseks.

Mõlema liikmesriigi puhul on kontrollväärtust ületavat kavandatud puudujääki mõjutanud ebasoodsad makromajanduslikud tingimused: mõlemal juhul vähenes reaalne SKP 2023. ja 2024. aastal märkimisväärselt ning seega võib kontrollväärtust ületavat kavandatud puudujääki pidada erandlikuks.

Kokkuvõttes näitab käesolev analüüs, et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist ei täida need kaks liikmesriiki eelarvepuudujäägi kriteeriumi.

Mõlemas liikmesriigis ületab valitsemissektori võlg kontrollväärtust 60 % SKPst, samas kui asjakohaste tegurite arvessevõtmiseks vajalik topelttingimus (lähedus kontrollväärtusele ja ajutine iseloom) ei ole täidetud. Seepärast ei saa nõukogu ja komisjon nende kahe liikmesriigi puhul sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (ELi toimimise lepingu artikli 126 lõiked 5 ja 6), asjakohaseid tegureid arvesse võtta.

Seda hinnangut silmas pidades ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 4 alusel loodud majandus- ja rahanduskomitee arvamust arvesse võttes kaalub komisjon, kas teha ettepanek algatada Austria suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, pannes nõukogule artikli 126 lõike 6 alusel ette võtta vastu otsus, millega tehakse kindlaks ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu. Käesoleva aruande avaldamisele eelnenud teabevahetuse käigus meenutasid Austria ametiasutused, et praegu käivad riigis läbirääkimised valitsuse moodustamiseks. Ametiasutused on teatanud kavatsusest võtta vajalikke meetmeid, et tuua puudujääk 2025. aastal alla 3 %, nii et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ei oleks vaja algatada. Selleks tuleks võtta enne 2025. aasta jaanuaris toimuvat majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungit vastu parandusmeetmete pakett. Komisjon on valmis sellist paketti hindama niipea, kui valitsus on sellega seotud meetmetes ametlikult kokku leppinud ja need on piisavalt üksikasjalikud.

Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt ei ületa Soome eelarvepuudujääk ilma täiendavate poliitikameetmeteta kontrollväärtust juba alates 2025. aastast. Seepärast ei oleks Soome suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine praeguses etapis otstarbekas.

Komisjon jälgib tähelepanelikult eelarve arengut ning hindab 2025. aasta kevadel uuesti olukorda nendes ja teistes liikmesriikides.

(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (ELT L 209, 2.8.1997), viimati muudetud nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrusega (EL) 2024/1264 (ELT L, 2024/1264, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1264/oj ).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj ).

(3) Nõukogu 29. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L, 2024/1265, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1265/oj ).

(4) COM(2024) 598 final.

(5)

ELT L, 1.8.2024, ELI: Prantsusmaa: https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2024/2122/oj Ungari: https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2024/2123/oj Itaalia: https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2024/2124/oj Belgia: https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2024/2125/oj Malta: https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2024/2128/oj Slovakkia: https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2024/2129/oj Poola: https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2024/2133/oj .

(6) Ka Rumeenias on ülemäärane eelarvepuudujääk (nõukogu 3. aprilli 2020. aasta otsus (EL) 2020/509 http://data.europa.eu/eli/dec/2020/509/oj ). Juulis otsustas nõukogu, et ei ole võetud tõhusaid meetmed vastuseks nõukogu 18. juuni 2021. aasta soovitusele (nõukogu 26. juuli 2024. aasta otsus (EL) 2024/2130, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2024/2130/oj ).

(7) Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoos (European Economy Institutional Paper 296, november 2024).

(8) Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artikli 2 punktile 2 on netokulud valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud intressikulud, kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, liidu programmidega seotud kulud, mis kaetakse täielikult liidu vahenditest saadava tuluga, riikide kulud liidu rahastatavate programmide kaasrahastamiseks, töötuskindlustushüvitiste kulude tsüklilised elemendid ning ühekordsed ja muud ajutised meetmed.

(9) Andmed valitsemissektori võla suhte kohta SKPsse on esitatud 3. jaos.

(10) Vt Eurostat – Euro indicators, 22. oktoober 2024 ( https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-euro-indicators/w/2-22102024-AP ), vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14.

(11) Kõik tabelid, mille liikmesriigid on Eurostatile esitanud, on kättesaadavad aadressil: https://ec.europa.eu/eurostat/web/government-finance-statistics/excessive-deficit-procedure/edp-notification-tables .

(12) Käesolevas aruandes ei käsitleta liikmesriike, kelle suhtes praegu juba kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

(13) Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas aruandes esitatud 2024., 2025. ja 2026. aasta arvandmete allikas komisjoni 2024. aasta sügisprognoos.

(14) Sügisese teatise ja Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi põhjal ei ole võrreldes kevadise olukorraga mingeid muutusi, mis õigustaksid Tšehhi olukorra põhjalikku käsitlemist käesolevas aruandes.

(15) Sügisese teatise ja Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi põhjal on Eesti eelarveolukord võrreldes kevadega paranenud. Seepärast ei tundu õigustatud põhjalikult käsitleda käesolevas aruandes Eesti olukorda.

(16) Sügisese teatise ja Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi põhjal jääb Hispaania kohta kevadel tehtud järeldus kehtima. Seepärast ei tundu õigustatud põhjalikult käsitleda käesolevas aruandes Hispaania olukorda.

(17) Sügisese teatise ja Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi põhjal on eelarveolukord võrreldes kevadega paranenud. Seepärast ei tundu õigustatud põhjalikult käsitleda käesolevas aruandes Sloveenia olukorda.

(18) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Keskpangale „Euroopa poolaasta 2025: uue majanduse juhtimise raamistiku elluviimine“ (COM (2024) 705 final, 26.11.2024).

(19) Nagu on 2024. aasta sügisese eelarveteatise kontekstis Eurostatile teatatud.

(20) Artikli 126 lõike 3 kohases 2024. aasta juuni aruandes ei peetud Soome olukorda erandlikuks. Sel ajal eeldati, et reaalne SKP on 2024. aastal nullilähedane; praegu on seda korrigeeritud negatiivseks kasvumääraks 0,3 % 2024. aastal või kumulatiivselt –1,5 % aastatel 2023–2024.

(21) Eelarvepoliitika eesmärk on hinnata nii riiklikult kui ka liidu eelarvest rahastatavast eelarvepoliitikast tulenevat majanduslikku impulssi.

(22)

See põhineb eeldusel, et eelarvepoliitikat ei muudeta ja struktuurne esmane eelarvepositsioon püsib 2025. aasta tasemel.

(23) Komisjoni soovitus: nõukogu soovitus, millega kiidetakse heaks Soome keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, 26.11.2024, COM(2024) 715 final.

(24)

See põhineb eeldusel, et eelarvepoliitikat ei muudeta ja struktuurne esmane eelarvepositsioon püsib 2025. aasta tasemel.

Choose the experimental features you want to try