EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.3.2024

COM(2024) 133 final

2024/0069(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

praktika tugevdatud kvaliteediraamistiku kohta

{SEC(2024) 97 final} - {SWD(2024) 66 final} - {SWD(2024) 67 final} - {SWD(2024) 68 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu soovituse 2023. aasta hindamisel 7 leidis komisjon, et sellel oli positiivne mõju praktika kvaliteedile ELis. Kinnitust leidis ka see, et praktika on noorte jaoks jätkuvalt oluline võimalus tööturule sisenemiseks. Ühtlasi võib kvaliteetne praktika pakkuda igas vanuses inimestele kasulikke võimalusi oskuste täiendamiseks või ümberõppeks, et omandada töökohal praktilisi oskusi ja seada endale uued karjäärieesmärgid.

·Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuanne 8 sisaldab üleskutset tagada, et noorte praktika- ja töökohad vastaksid kvaliteedistandarditele, sealhulgas palga osas, ning õigusaktiga keelata tasustamata praktika tööturul ja väljaspool formaalharidussüsteemi.

·Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märkis oma 15. juuni 2023. aasta arvamuses „Noorte võrdne kohtlemine tööturul“, 9 et praktika peaks pakkuma kvaliteetset õppesisu ja piisavaid töötingimusi ning see ei tohiks asendada tavapäraseid töökohti ega olla töölesuunamise eeltingimus.

·Euroopa Regioonide Komitee märkis oma 5. veebruari 2021. aasta arvamuses teemal „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks. Noortegarantii tugevdamine“, 10 et praktika ja töökohapõhine õpe peaksid andma noortele eelkõige õppimiskogemuse, mis aitaks neil otsustada oma tulevase karjääri üle ja arendada oskusi alalise töökoha leidmiseks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

·direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta, kuna üks soovituse eesmärke on suurendada praktikantidele (kirjalikult) antava teabe läbipaistvust;

·töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiv, 20 milles on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse parandamise soodustamise peamised põhimõtted. Sellega tagatakse kõikjal ELis minimaalsed ohutus- ja tervishoiunõuded. Raamdirektiivis kinnitatakse, et turvalise töökoha puhul kehtivad ühed ja samad eeskirjad nii töötajate kui ka praktikantide suhtes ning sellele on lisatud täiendavad direktiivid, milles keskendutakse tööohutuse ja töötervishoiu konkreetsetele aspektidele.

·Nõukogu soovituses, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, 21 soovitatakse liikmesriikidel tagada, et nii töötajatel (sealhulgas töötajana käsitatavatel praktikantidel) kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatel oleks juurdepääs tõhusale ja piisavale sotsiaalkaitsele. Soovitus hõlmab töötus-, haigus- ja tervishoiu-, rasedus- ja sünnitus- ning isadus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotushüvitisi ning tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud hüvitisi. Sellele soovitusele viidates kutsutakse kavandatud soovitusega üles tagama kõigile praktikantidele juurdepääs piisavale sotsiaalkaitsele kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

·Nõukogu direktiiviga (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel), 22 on loodud üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.

Kavandatavad meetmed, mis hõlbustavad piiriülest liikuvust, on kooskõlas programmi „Erasmus+“ eesmärkidega, mis pakuvad riikidevahelise ja rahvusvahelise õpirände võimalusi muu hulgas ka praktikantidele.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Rahalised investeeringud oskuste täiendamisse ja ümberõppesse on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), taaste- ja vastupidavusrahastu, õiglase ülemineku fondi, programmi „Erasmus+“ ja programmi „Digitaalne Euroopa“ üks peamisi eesmärke. Oskuste arendamist toetatakse ka Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) investeeringutega haridus- ja koolitustaristusse ja asjaomastesse seadmetesse. Kavandatud soovitus kajastab ESF+ eesmärke, millega toetatakse liikmesriike ja piirkondi nende püüdlustes tagada võrdne juurdepääs koolitusele ja oskuste arendamise võimalustele ning suurendada Euroopa tööjõu, eelkõige noorte tööalast konkurentsivõimet. Sellega toetatakse taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärke, eelkõige järgmise põlvkonna toetuseks mõeldud poliitikasammaste rakendamist. Kavandatud soovitus on kooskõlas ka õiglase ülemineku fondi eesmärgiga toetada õiglast üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, keskendudes kõige enam mõjutatud piirkondadele.

Soovituse eesmärgid on kooskõlas ka algatusega ALMA (Aim, Learn, Master, Achieve), mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+-ist ning mille eesmärk on aidata ebasoodsas olukorras olevatel NEET-noortel integreeruda ühiskonda, lihtsustades nende naasmist haridusse, koolitusse või tööellu. Tehnilise toe instrument pakub liikmesriikidele taotluse korral kohandatud eksperditeadmisi, et reformida ja parandada õpirännet, eelkõige juhtalgatuste kaudu, mis keskenduvad andekate inimeste ligimeelitamisele ning noorte haridusele ja oskustele. Kvalifitseeritud töötajate leidmine on üha suurema hulga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks väljakutse, millele juhitakse tähelepanu ka VKEde strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks 29 . Strateegias rõhutatakse, et EL saab omalt poolt hõlbustada juurdepääsu koolitusele ja aidata sobitada VKEde nõudlust andekate inimeste järele tööturul pakutavaga. Käesolev ettepanek aitab seda lähenemisviisi täiendada. Ettepanek on kooskõlas ka nullnetotööstuse määrusega, eelkõige ettepanekuga luua Euroopa oskuste akadeemiad ja kvaliteetse praktika kaudu suurendada kvalifitseeritud töötajate hulka, mis võib aidata vähendada oskuste nappust ning oskuste mittevastavust tööturu vajadustele. See peaks leevendama probleeme, mis on seotud nullnetotehnoloogia tööstuse vajadusega oskuste järele.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktil b, artikli 165 lõikel 4, artikli 166 lõikel 4 ja artiklil 292.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktile b peab EL toetama ja täiendama liikmesriikide meetmeid töötingimuste valdkonnas.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 165 peab liit aitama arendada kvaliteetset haridust, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 165 lõikele 4 on liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine välistatud, kuid nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu soovitusi.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 166 peab liit rakendama kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse eest. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 166 lõikele 4 on liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine välistatud, kuid nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu soovitusi.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 292 võib nõukogu võtta ELi pädevusse kuuluvates valdkondades vastu soovitusi komisjoni ettepaneku põhjal.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Praktika tugevdatud kvaliteediraamistik toetab ja täiendab selle valdkonna siseriiklikke meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 165, 166 ja 153. Käesolevas algatuses kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, võttes täiel määral arvesse, et haridus- ja koolitussüsteemid kuuluvad liikmesriikide pädevusse, EL aga võib toetada ja täiendada siseriiklikke töötingimusi käsitlevat poliitikat. Algatuses võetakse täielikult arvesse siseriiklike praktikasüsteemide mitmekesisust ja pakutakse välja ühised kriteeriumid, et toetada kõiki eri kavasid ning tuua kasu nii praktikandile (olenemata tema tööalasest staatusest) kui ka praktika pakkujale.

Algatusega suurendatakse praktikasüsteemide, eelkõige praktika kvaliteedi läbipaistvust ja vastastikust mõistmist kogu ELis. See võib mõjuda positiivselt ka praktikantide piiriülesele liikuvusele, sest koordineeritud ELi tasandi lähenemisviis tagaks sünergia ja koostöö ning suurendaks positiivset ülekanduvat mõju.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon viis konkreetse konsulteerimise läbi 2022. aastal kvaliteediraamistiku 2023. aastal hindamise 33 raames, kasutades eelkõige avalikku arvamusuuringut. Hindamine hõlmas ka sihipäraseid konsultatsioone haridus-, koolitus- ja tööhõivepoliitika eest vastutavate riigi ja piirkondlike ametiasutustega, sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusteenuse osutajate, tööturuküsimustega tegelevate akadeemiliste ekspertide, noori esindavate organisatsioonide, noorte (endiste, praeguste ja võimalike tulevaste) praktikantide ning muude ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Kõigi nende sidusrühmadeni jõudmiseks kasutati erinevaid konsulteerimistoiminguid ja -meetodeid, nagu intervjuud, sihipärased konsultatsioonikohtumised, praktikante käsitlev sihtotstarbeline uuring ja juhtumiuuringud.

Lisaks korraldati ELis tehtava praktika kvaliteediga seotud konteksti, probleeme ja võimalikke lahendusi käsitleva uuringu osana riiklikke sidusrühmi hõlmav veebiküsitlus. Selle eesmärk oli koguda teavet ettevõtetes praegu toimuva praktika kohta ning teha kindlaks, missugused on liikmesriikide head tavad ja kuidas need mõjutavad praktika kvaliteeti. 15. juunist kuni 8. septembrini 2023 kestnud uuring oli suunatud riiklikele ametiasutustele, riiklikele ettevõtjate/tööandjate ühendustele, üksikettevõtjatele, riiklikele ametiühingutele, riiklikele noorteorganisatsioonidele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja haridusasutustele. Ühtlasi viidi läbi sihipärased intervjuud ELi tasandi sidusrühmadega.

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL), siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (DG GROW) ning Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet (EISMEA) korraldasid 12. oktoobrist kuni 9. novembrini 2023 Euroopa ettevõtlusvõrgustiku osalusel VKEde sihtotstarbelise paneeluuringu.

Eurobaromeetri kiiruuringus (523) 36 uuriti noorte arvamusi seoses nende integreerimisega tööturule, pöörates erilist tähelepanu praktikale. 15.–24. märtsini 2023 küsitleti veebis 26 334 isikut vanuses 18–35 aastat kõigist ELi liikmesriikidest.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

·„Study exploring the context, challenges and possible solution in relation to the quality of traineeships in the EU“, mille koostajateks on konsortsium, kuhu kuuluvad Ernst & Young (EY), Euroopa Poliitikauuringute Keskus (CEPS) ning uuringu- ja konsulteerimisfirma Open Evidence (koostamisel), mille puhul kasutati uuringu esialgseid tulemusi;

·praktika kvaliteediraamistiku hindamist toetav välisuuring, lõpparuanne, jaanuar 2023 37 .

·Eurobaromeetri kiiruuring, milles vaadeldakse noorte suhtumist seoses nende integreerimisega tööturule, pöörates erilist tähelepanu praktikale 38 .

•Mõjuhinnang

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatud soovituses esitatakse kvaliteetse praktika kriteeriumid, pakkudes samas liikmesriikidele võimalust seda paindlikult rakendada. See lubab neil võtta arvesse oma siseriiklike praktikakavade eripära ja konkreetseid vajadusi.

Eesmärk ja kohaldamisala

Punktiga 1 nähakse ette tugevdatud raamistiku eesmärk parandada praktika kvaliteeti, eelkõige õppe- ja koolitussisu ning töötingimusi.

Punktis 2 täpsustatakse tugevdatud raamistiku kohaldamisala, mis hõlmab kõiki praktikante, olenemata nende tööalasest staatusest. Selles selgitatakse, et töötajana käsitatavate praktikantide suhtes kohaldatakse kõnealust raamistikku üksnes juhul, kui liidu õiguses puuduvad samaväärsed või soodsamad sätted.

Kirjalik leping

Punktid 3 ja 4 sisaldavad soovitust, et praktika peaks põhinema kirjalikul lepingul, ning et kirjaliku lepingu sisu tuleks ajakohastada, lisades täiendavat teavet praktikaga seotud õppesisu, ülesannete, mentorluse korralduse ja sotsiaalkaitse kohta.

Õppe- ja töötingimused

Punktides 5–15 kirjeldatakse õppe- ja töötingimusi, sealhulgas õppe- ja koolituseesmärgid, õiglane tasu, ELi ja siseriikliku õiguse alusel kohaldatavad õigused ja töötingimused, juhendaja määramine, kaug-/hübriidpraktika tingimused, mõistlik kestus (sealhulgas korduva/järjestikuse praktika korral), praktika pikendamine ja lõpetamine ning kanalid, mille kaudu praktikandid saavad teatada kuritarvitustest ja halbadest töötingimustest. Lisaks nähakse ette, et praktika pakkujad ei tohi nõuda kandidaadilt varasemat töökogemust.

Sotsiaalkaitse

Punktis 16 soovitatakse tagada juurdepääs piisavale sotsiaalkaitsele kooskõlas siseriiklike tavadega ning võttes arvesse nõukogu soovitust, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele.

Praktika tunnustamine

Punktiga 17 ajakohastatakse praktika nõuetekohast tunnustamist, lisades, et asjakohane tunnistus tuleks vajaduse ja võimaluse korral esitada digitaalsel kujul.

Läbipaistvusnõuded

Punktides 18–20 kirjeldatakse läbipaistvusnõudeid ning märgitakse, et praktikakohtade kuulutused ja reklaamid peaksid sisaldama ka teavet tasu, töötingimuste, sotsiaalkaitse ja eeldatavate ülesannete kohta.

Kaasav praktika

Punktides 21–24 käsitletakse kaasava praktikaga seotud meetmeid (millega muu hulgas tagatakse võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine ning hõlbustatakse haavatavas olukorras olevate isikute teavitamist ja nende juurdepääsu praktikale), praktikakohtade kuulutuste ja reklaamide neutraalset keelekasutust, teadlikkuse suurendamist ja muudatusi, mis aitavad vajaduse korral tagada juurdepääsu praktikale, sealhulgas haavatavas olukorras olevatele isikutele, eelkõige puuetega praktikantidele või praktikakohale kandideerijatele.

Piiriülene praktika

Punktides 25–29 ajakohastatakse meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada piiriülest praktikat, kutsudes üles esitama praktilisi suuniseid ja teavet piiriülese praktika kohta EURESe kaudu ning julgustades kohaldama tugevdatud raamistiku põhimõtteid praktikaga seotud õpirändelepingutes, mis sõlmitakse väljaspool ELi asuvate vastuvõtvate organisatsioonidega (kui see on asjakohane).

Praktika täiendav toetamine

Punktis 30 soovitatakse praktikat varasemast rohkem toetada, pakkudes eelkõige karjäärinõustamist ja võrgustikega seotud võimalusi.

Raamtingimused

Punktides 31–33 on sätestatud raamtingimused, sealhulgas sotsiaalpartnerite, tööturuasutuste, haridus- ja koolitusasutuste ning muude sidusrühmade kaasamine. Ühtlasi soovitatakse tagada, et töötajate esindajad saaksid kaitsta praktikantide õigusi.

Tugevdatud kvaliteediraamistiku kohaldamine

Punktides 34 ja 35 esitatakse soovitused tugevdatud kvaliteediraamistiku kohaldamiseks, kutsudes liikmesriike muu hulgas üles esitama rakenduskava, ning nähakse ette rahaline ja mitterahaline toetus praktika pakkujatele, eelkõige VKEdele.

Praktikantide toetamine tööalase konkurentsivõime suurendamisel

Punktides 36 ja 37 käsitletakse praktikantide tööalase konkurentsivõime suurendamist toetavaid meetmeid ja soovitatakse luua praktika pakkujatele stiimuleid töökoha leidmiseks pärast praktikat ning kasutada ELi vahendeid selliste praktikavõimaluste puhul, mis on kooskõlas tugevdatud raamistiku põhimõtetega.

Järelkontroll

2024/0069 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

praktika tugevdatud kvaliteediraamistiku kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b, artikli 165 lõikega 4 ja artikli 166 lõikega 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu võttis 2014. aasta märtsis vastu soovituse praktika kvaliteediraamistiku kohta 43 (edaspidi „2014. aasta soovitus“), et tagada praktika kvaliteedistandardite kohaldamine kogu liidus. Soovitus sisaldas 21 praktikapõhimõtet, mille eesmärk oli parandada praktika kvaliteeti, eelkõige tagada kvaliteetne õppe- ja koolitussisu ning nõuetekohased töötingimused, et toetada üleminekut haridussüsteemist tööellu ja suurendada praktikantide tööalast konkurentsivõimet. 2014. aasta soovitus hõlmab kõiki praktikaliike, v.a formaalhariduse ja -koolituse õppekavasse kuuluv praktika ning siseriikliku õigusega reguleeritud praktika, mille läbimine on kohustuslik mõne konkreetse kutsealaga tegelemiseks.

(2)Nõukogu soovituses kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta 44 on kindlaks määratud 14 põhikriteeriumi, et arendada kvaliteetset ja tõhusat töökohapõhist õpet, millega tagatakse töökohapõhise õppe kavade kooskõla tööturu vajadustega ning millest saavad kasu nii õppijad kui ka tööandjad. See raamistik hõlmab nii õppe- ja töötingimuste kriteeriume kui ka raamtingimuste kriteeriume.

(3)Noorte tööhõive tugevdamise 45  eesmärk on tagada, et kõik kuni 30aastased noored saaksid kvaliteetse tööpakkumise, jätkuõppe võimaluse, töökohapõhise õppe või praktikapakkumise nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist. 2014. aasta soovitus on olnud oluline võrdlusalus noorte tööhõive tugevdamise raames pakutavate praktikakohtade kvaliteedi mõõtmisel.

(4)Hõlpsam üleminek kvaliteetsele tööhõivele on vajalik, et saavutada liidu peamine eesmärk tagada 2030. aastaks 20–64aastaste inimeste 78 % tööhõive määr 46 .

(5)Praktika võib aidata noortel omandada praktilisi ja erialaseid kogemusi, suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada nende üleminekut stabiilsele töökohale. Seega on praktika oluline viis tööturule sisenemiseks. Praktika pakub tööandjatele võimalust noori tööle meelitada, neid koolitada ja sellel töökohal hoida. Praktikantidele pärast praktikat tavapärast töökohta pakkudes on neil võimalik vähendada kvalifitseeritud töötajate otsimise ja värbamisega seotud kulusid.

(6)Tööjõupuudust esineb paljudel kutsealadel ja kõigil oskuste tasemetel. Eelduste kohaselt suureneb see tulevikus veelgi, kuna tööealine elanikkond peaks prognooside kohaselt vähenema ning samas on kasvamas nõudlus mitme rohe- ja digipöördega seotud olulise kutseala järele. Noorte aktiivsem osalemine tööturul ning täiendus- ja/või ümberõppes võib aidata seda probleemi leevendada. Kvaliteetne praktika võib pakkuda igas vanuses inimestele kasulikke võimalusi täiendus- ja/või ümberõppeks, et omandada töökohal praktilisi oskusi, mis aitavad siseneda tööturule või anda oma karjäärile uus suund.

(7)Euroopa tuleviku konverentsil esitati ettepanek, kuidas tagada, et noorte praktika- ja töökohad vastaksid kvaliteedistandarditele, sealhulgas tasu osas, ning et tasustamata praktika tööturul ja väljaspool formaalharidussüsteemi oleks keelatud 47 .

(8)Euroopa Parlament võttis 2023. aasta juunis ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel vastu resolutsiooni, milles komisjonile esitati soovitused kvaliteetse praktika kohta 48 . Parlament kutsus oma resolutsioonis komisjoni üles ajakohastama ja tugevdama 2014. aasta soovitust ning muutma selle tugevamaks õigusaktiks. Lisaks kutsus parlament komisjoni üles lisama praktika ajakohastatud kvaliteediraamistikku uusi põhimõtteid. Eelkõige nõudis Euroopa Parlament, et komisjon esitaks ettepaneku võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse avatud turu tingimustes toimuvat praktikat, aktiivse tööturupoliitika raames toimuvat praktikat ja kutsealase koolituse kohustusliku osana toimuvat praktikat, et tagada minimaalsed kvaliteedistandardid, sealhulgas eeskirjad praktika kestuse kohta, juurdepääs sotsiaalkaitsele kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga ning inimväärsele elatustasemele vastav töötasu, et vältida ekspluateerivaid tavasid.

(9)Komisjon korraldas ELi toimimise lepingu artikli 154 alusel liidu tasandil kaheetapilise konsultatsiooni sotsiaalpartneritega, et selgitada välja praktika kvaliteedi edasise parandamise vajadus, eesmärgid ja õiguslikud võimalused. Sotsiaalpartnerid ei jõudnud nende küsimuste üle läbirääkimiste alustamises kokkuleppele. Siiski on oluline võtta selles valdkonnas liidu tasandil meetmeid, et kohandada praegust praktikaraamistikku, võttes samas arvesse sotsiaalpartneritega peetud konsultatsioonide tulemusi.

(10)Komisjon on põhjalikult konsulteerinud sidusrühmadega, sealhulgas praktikantide ja noorteorganisatsioonide, praktika pakkujate, riigi ametiasutuste, haridusasutuste ja akadeemiliste ringkondade ekspertidega.

(11)Lisaks leidis komisjon 2023. aastal 2014. aasta soovitust hinnates, 49 et selle soovituse põhimõtteid kajastav kvaliteetne praktika aitab suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet. Kuigi 2014. aasta soovituse kvaliteedipõhimõtteid peeti endiselt asjakohaseks ja lisaväärtust omavateks, jõuti hindamise käigus järeldusele, et nende põhimõtete kohaldamist, järelevalvet ja nende täitmise tagamist tuleks parandada. Ühtlasi leiti, et raamistikku on võimalik tugevdada, sealhulgas tasustamise ja sotsiaalkaitsele juurdepääsuga seotud küsimuste osas. Lisaks märgiti, et praktika pakkujad võiksid anda töötajale rohkem praktikajärgset tuge, et hõlbustada üleminekut tavapärasesse tööellu. Leiti, et tööandjaid saaks paremini abistada, pakkudes neile praktilisi suuniseid ja rahalist toetust, ning sidudes sellise toetuse kvaliteedipõhimõtete kohaldamisega.

(12)Ühtlasi tehti hindamise käigus kindlaks vajadus tagada haavatavas olukorras olevate inimeste kaasatus ja parandada nende juurdepääsu praktikale. Praktikavõimalustele juurdepääsul kogevad takistusi eelkõige vähemused, puuetega inimesed, maapiirkondades, äärealadel ja äärepoolseimates piirkondades elavad inimesed, ebasoodsa sotsiaal-majandusliku ja/või rändetaustaga inimesed, roma kogukonna liikmed ja madalama haridustasemega inimesed. Muu hulgas takistab puuetega inimeste juurdepääsu praktikale asjaolu, et praktikaprogrammid ei ole kohandatud nende vajadustele, näiteks jättes täitmata konkreetsed juurdepääsuga seotud nõuded.

(13)Kui 2013. aasta Eurobaromeetri uuringus (FL378) 50 leiti, et praktikal osalenud vastajatest sai tasu või rahalist hüvitist 40 %, siis 2023. aasta Eurobaromeetri uuringu (FL523) 51 kohaselt oli see näitaja suurenenud 55 %-ni. Lisaks märkis 2023. aastal 33 % vastanutest, et neil on täielik (28 % vastanute puhul osaline) juurdepääs sotsiaalkaitsele 52 .

(14)Käesolevas soovituses käsitletakse vajadust tugevdada praktika kvaliteediraamistikku, lähtudes asjaomase hindamise tulemustest ja eespool nimetatud eri sidusrühmade arvamusest. Kavandatud soovituse eesmärk on parandada praktika kvaliteeti, eelkõige seoses õppe- ja koolitussisu ning töötingimustega, et hõlbustada tööleminekut nendel, kes on äsja hariduse omandanud, töötuks jäänud või tööturult eemal olnud.

(15)Käesoleva soovituse puhul tuleks praktika all mõista ajaliselt piiratud tasustatud või tasustamata tööpraktikat, mis hõlmab märkimisväärset õppe- ja koolituskomponenti ning mida rakendatakse eesmärgiga omandada tööalase konkurentsivõime suurendamiseks praktilisi ja tööalaseid kogemusi, et lihtsustada üleminekut tavapärasesse tööellu või alustada tegevust konkreetsel kutsealal. Ilma et see piiraks mis tahes muid praktikavõimalusi, on soovituses kindlaks määratud järgmised neli praktikaliiki: avatud turu tingimustes toimuv praktika, aktiivse tööturupoliitika raames toimuv praktika, formaalhariduse ja -koolituse õppekavva kuuluv praktika ning praktika, mille läbimine on mõne konkreetse kutsealaga tegelemiseks kohustuslik.

(16)Avatud turu tingimustes toimuv praktika põhineb praktikandi ja praktika pakkuja (avalik-õiguslik asutus / erasektori ettevõtja / mittetulundusühing) vahel sõlmitud mittekohustuslikul kahepoolsel lepingul, milles ei osale kolmas isik ja millel puudub formaalne seos haridus- või koolitusasutusega.

(17)Aktiivse tööturupoliitika raames pakutakse praktikavõimalusi mitteaktiivsetele või töötutele või töötuks jäämise ohus olevatele isikutele, kusjuures tavaliselt tegutseb praktika pakkuja ja praktikandi vahendajana avalik-õiguslik asutus (sageli tööturuasutus).

(18)Ka formaalhariduse ja -koolituse (kooli-, kutse- või kõrgharidus ja väljaõpe) õppekavasse kuuluvat töölõppimist võib käsitada praktikana.

(19)Lisaks võivad teatavad praktikaliigid olla reguleeritud siseriikliku õigusega, mille alusel nende läbimine muudetakse mõne konkreetse kutsealaga (nt meditsiin, arhitektuur jne) tegelemiseks kohustuslikuks.

(20)Käesolevat soovitust kohaldatakse kõigi põhjendustes 16–19 osutatud praktikaliikide suhtes.

(21)Kuna kutseharidusega seotud praktika ja töölõppimise programmid, mida kirjeldatakse nõukogu soovituses kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta, 53 on liikmesriigiti väga erinevad, kutsutakse liikmesriike üles otsustama, kumba eespool nimetatud kahest kvaliteediraamistikust kutsehariduse ja kutseõppega seotud töölõppe suhtes tuleks kohaldada, sõltuvalt nende riiklikest ja piirkondlikest eripäradest. Selleks et tagada kõigile töölõppijatele võimalikult kõrge kaitsetase, kutsutakse liikmesriike üles kohaldama eespool nimetatud kahes raamistikus esitatud tingimustest neid, millega siseriiklikke olusid arvestades pakutakse tõhusamat kaitset.

(22)Võrdse juurdepääsu saamisel praktikavõimalustele on sageli takistuseks ebaõiglane töötasu ja piisava sotsiaalkaitse puudumine. Alternatiivse sissetulekuallika puudumisel kalduvad haavatavas olukorras olevad rühmad vältima praktikal osalemist, eelkõige juhul, kui tasu on väike või puudub, või kui praktikaga kaasnevad lisakulud, näiteks toimub see mõnes muus piirkonnas või riigis.

(23)Sotsiaalkaitse piiratud kättesaadavus võib seada ohtu praktikantide heaolu ja (vaimse) tervise, halvendada nende majanduslikku olukorda ning suurendada ebakindlust ja vaesuse ohtu. See oht on eriti suur sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras ja/või mõnes muus haavatavas olukorras olevast rühmast pärit praktikantide puhul. Praktikantidel võib sotsiaalsetele õigustele ja hüvitistele juurdepääsul esineda probleeme, mis tulenevad peamiselt sellest, et nad ei ole sotsiaalkindlustussüsteemi piisavalt kaua panustanud. Lisaks eeldab enamik sotsiaalkaitsekavasid (välja arvatud ravikindlustushüvitis) töötaja staatust, jättes seega kõrvale praktikandid, keda ei käsitata töötajana.

(24)Pikaajaline praktika või mitme praktika järjestikune läbimine võib asjaomase praktikandi üleminekut tavapärastele töösuhetele liigselt edasi lükata. Pikk praktikaaeg võib osutada ka sellele, et tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana.

(25)Praktika kestuse pikendamine võib olla õigustatud, kui see on seotud konkreetse praktikaliigi olemuse ja eesmärgiga. Selliste erandite hulka võib kuuluda näiteks praktika, mille läbimine on mõne konkreetse kutsealaga tegelemiseks kohustuslik, kuna vajalike teadmiste, pädevuste ja kogemuste omandamine nõuab pikemat praktikaaega. Pikaajaline praktika võib olla põhjendatud ka juhul, kui see moodustab osa aktiivsest tööturupoliitikast, mille eesmärk on haavatavas olukorras olevate isikute integreerimine. Mõnel juhul võib pikema kestusega olla ka formaalhariduse ja -koolituse õppekavadesse kuuluv praktika, kui õppekava seda nõuab.

(26)Korduvat praktikat ja praktikana esitatud tavapäraseid töösuhteid võib ette tulla selliste praktikapakkujate puhul, kelle praktikakohtade kuulutused sisaldavad nõuet, et tööotsijal peaks olema töökogemus mõnes konkreetses või muus samaväärses tegevusvaldkonnas. Praktika kogukestust pikendatakse mõnikord ka nii, et üks ja sama tööandja pakub korduvat, sealhulgas järjestikust praktikat. Ka sel juhul võib tegemist olla praktikana esitatud tavapäraste töösuhetega. Samas võib olla objektiivseid põhjusi, miks praktika pakkujad nõuavad praktikandilt (praktikakohale kandideerijalt) varasemat töökogemust. Tegemist võib olla olukorraga, kus varasem töökogemus on alternatiiv teatavas valdkonnas omandatud oskusi või kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile. Ka mõne konkreetse kutseala omandamisel võib spetsiifilisema praktika eelduseks olla varasem töökogemus.

(27)Hindamise käigus rõhutati vajadust pakkuda praktikantidele praktika käigus täiendavat tuge asjakohase mentorluse kaudu. Seetõttu peaks praktikandil lisaks juhendajale olema ka mentor, kes nõustab, juhendab ja toetab teda isikliku arengu ja töökeskkonda integreerumise küsimustes, kui see on praktika pakkuja suurust ja organisatsioonilisi vajadusi arvestades võimalik.

(28)Pärast COVID-19 pandeemiat kasutatakse üha rohkem kaug- ja hübriidtöö võimalusi. Selleks et kaug- ja hübriidpraktika oleks kvaliteetne ja kättesaadav, tuleks kaugtöö osakaalu suurenemist arvesse võttes kohandada nii asjakohast töökeskkonda (sealhulgas seadmete olemasolu) kui ka töökorraldust. Töökorraldus hõlmab juhendamist, mentorlust ning kaug- ja hübriidtööks sobivaid ülesandeid.

(29)Selleks et suurendada praktikavõimalusi käsitleva teabe läbipaistvust, tuleks praktika pakkujaid julgustada lisama praktikakohtade kuulutustele ja reklaamidele teabe praktikatingimuste kohta, eelkõige seoses tasu, töötingimuste, sotsiaalkaitse, sealhulgas tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustuse, eeldatavate ülesannete ning õppe- ja koolituskomponendi kohta, ning võimaluse korral lingi kõnealust teavet sisaldavale veebisaidile.

(30)Praktika pakkujaid tuleks julgustada andma teavet värbamispoliitika, eelkõige töölevõetud praktikantide osakaalu kohta. Selle arvutamiseks jagatakse (pärast praktika lõppu) tavapärasele töökohale võetud praktikantide arv sama asutuse praktikantide koguarvuga samal aastal.

(31)Tööturuasutusi ja muid karjäärinõustamisteenuse osutajaid tuleks julgustada kohaldama praktikavõimaluste kohta teabe andmisel samu läbipaistvusnõudeid kui praktika pakkujaid. Siiski tunnistatakse, et tööturuasutused ja muud karjäärinõustamisteenuse osutajad ei pruugi olla teadlikud kõigist läbipaistvusnõuetes loetletud teabeelementidest ning võivad sõltuda praktika pakkujate valmisolekust sellist teavet jagada.

(32)Haavatavas olukorras olevatele rühmadele võrdse juurdepääsu tagamiseks tuleb leida võimalus neid paremini teavitada, kasutades näiteks sihipäraseid kommunikatsiooni- ja teadlikkuse suurendamise strateegiaid. Selleks et tagada nende teavitusstrateegiate tõhusus, on oluline kaasata asjaomased sidusrühmad, nagu tööturuasutused ning haridus- ja koolitusasutused, ning töötada välja asjakohased kommunikatsiooni- ja teabevahendid, mis aitaksid jõuda võimalikult paljude inimesteni, sealhulgas teatavate puuetega inimesteni (nt kohandatud ja lihtsat keelt kasutavad veebisaidid).

(33)Tööandjatele tuleb soovituse kohaldamiseks anda täiendavat abi, pakkudes praktilisi suuniseid ja rahalist toetust, ning viimase suhtes võiks kohaldada tingimust, et pakutav praktika peab vastama käesolevas soovituses esitatud kvaliteedipõhimõtetele.

(34)Piiriülene praktika võib olla eriti väärtuslik, kuna praktikandid võivad ära õppida mõne uue keele ning puutuvad kokku uue keskkonna või kultuuriga, mis aitab omandada asjakohaseid valdkonnaüleseid oskusi. On märke sellest, et praktikantide piiriülene liikuvus on suurenenud, 54 kuid noorte juurdepääs piiriülesele praktikale on endiselt piiratud rahaliste vahendite ning asjakohase (ja piisava) teabe puudumise tõttu. Praktika kättesaadavuse suurendamiseks on vaja anda konkreetsemat ja praktilisemat teavet piiriülese praktika kohta, mida edastatakse näiteks EURESe kaudu.

(35)Kuritarvitustest ja halbadest töötingimustest teatamiseks mõeldud kanalid võimaldavad praktikantidel oma tööõiguste täitmist paremini tagada. Praktikantide olukorda parandaks ka see, kui nad saaksid oma õiguste kaitseks pöörduda töötajate esinduste poole.

(36)Liikmesriikide programmid, mille kaudu edendatakse ja pakutakse praktikat, võivad saada rahalist toetust Euroopa fondidest. Soovituse rakendamisel võiksid abiks olla määrusega (EL) 2021/1057 55 loodud Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), määrusega (EL) 2021/241 56 loodud taaste- ja vastupidavusrahastu, millest toetatakse liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud rahastamiskõlblikke reforme ja investeeringuid, mis viiakse ellu rahastu kasutusaja jooksul (kuni 2026. aasta lõpuni), määrusega (EL) 2021/1056 loodud õiglase ülemineku fond 57 ja määrusega (EL) 2021/240 58 loodud tehnilise toe instrument.

(37)Selleks et liikmesriigid kasutaksid ühtset lähenemisviisi, on komisjon teinud ettepaneku võtta vastu direktiiv (COM(2024) 132), millega kehtestatakse ühine põhimõtete ja meetmete raamistik praktikantide töötingimuste parandamiseks ja nende täitmise tagamiseks ning praktikana esitatud tavapäraste töösuhete vastu võitlemiseks.

(38)Praktikantide kirjalikus praktikalepingus esitatava teabe puhul tuleb töötajana käsitatavate praktikantide suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/1152 59 sätestatud teavitamiskohustuste miinimumnõudeid. Kui tegemist on küsimustega, mida kõnealuses direktiivis ei käsitleta, tuleks töötajana käsitatavate praktikantide puhul lisaks eespool nimetatud miinimumnõuetele arvesse võtta ka käesoleva soovituse sisu.

(39)Käesoleva soovituse rakendamine ei tohiks olla piisav alus selleks, et alandada käesoleva soovitusega hõlmatud praktikantidele pakutava kaitse üldist taset

(40)Käesolevas soovituses tuleks hoiduda haldus-, finants- või õiguspiirangute kehtestamisest viisil, mis takistab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) asutamist või arengut. Seepärast palutakse liikmesriikidel hinnata oma poliitika või reformide mõju VKEdele veendumaks, et see mõju ei ole ebaproportsionaalne, ning pöörata seejuures erilist tähelepanu mikroettevõtjatele ja halduskoormusele; samuti palutakse neil sellise hindamise tulemused avaldada.

(41)Käesoleva soovitusega asendatakse nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta, mida liikmesriigid ei peaks seega enam kohaldama,

TUNNUSTAB KOMISJONI KAVATSUST

(42)edendada tihedat koostööd liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmadega, eesmärgiga alustada kiiresti käesoleva soovituse kohaldamist;

(43)teha selleks, et edendada käesoleva soovituse rakendamist, koostööd liikmesriikide, sotsiaalpartnerite, tööturuasutuste, noorte- ja praktikandiorganisatsioonide, haridus- ja koolitusasutuste ning muude sidusrühmadega, muu hulgas suurendades noorte ja praktika pakkujate teadlikkust praktika kvaliteedipõhimõtetest ja eelistest;

(44)soodustada ja toetada käesoleva soovituse rakendamist, sealhulgas hõlbustades parimate tavade vahetamist liikmesriikide ja sidusrühmade vahel olemasolevate võrgustike, sealhulgas oskuste paketi alusel loodud oskustealaste partnerluste kaudu;

(45)toetada käesoleva soovituse rakendamist asjakohaste liidu rahastamisvahenditega vastavalt asjakohasele õigusraamistikule, et suurendada kvaliteetsete praktikavõimaluste hulka;

(46)teha liikmesriikidega koostööd piiratud hulga andmete kogumiseks praktika kohta, eelkõige selleks, et jälgida käesoleva soovituse kohaldamisel tehtud edusamme, vältides samas tarbetut aruandluskoormust;

(47)jätkata koostöös liikmesriikidega ja tööhõivekomitee toel järelevalve teostamist praktika tugevdatud kvaliteediraamistiku kohaldamisel tehtud edusammude üle, kasutades Euroopa poolaasta raames olemasolevaid järelevalvevahendeid;

(48)esitada nõukogule liikmesriikide esitatud teabe põhjal aruanne käesoleva soovituse kohaldamisel tehtud edusammude kohta [kolme aasta] jooksul alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Eesmärk ja kohaldamisala

1.Soovituse eesmärk on parandada praktika kvaliteeti, eelkõige seoses õppe- ja koolitussisu ning töötingimustega, et hõlbustada tööleminekut nendel, kes on äsja hariduse omandanud, töötuks jäänud või tööturult eemal olnud.

2.Käesolev soovitus peaks hõlmama kõiki praktikante, olenemata nende tööalasest staatusest, sealhulgas töötajana käsitatavaid praktikante, ainult niivõrd, kuivõrd liidu õigusega ei ole ette nähtud samaväärseid või soodsamaid sätteid.

Kvaliteedipõhimõtted

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL TEHA JÄRGMIST.

Kirjalik leping

3.Tagada, et praktika aluseks oleks kirjalik leping, mis sõlmitakse praktika alguses praktikandi ja praktika pakkuja vahel;

4.tagada, et praktikalepingutes oleks kindlaks määratud direktiivi (EL) 2019/1152 artiklis 4 loetletud teabeelemendid, õppe- ja koolituskomponent ning selle eesmärgid, töötingimused, täidetavad ülesanded, mentorluse, juhendamise ja hindamise kord, sotsiaalkaitsega seotud üksikasjad, sealhulgas haigus- ja ravikindlustus ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral pakutav kaitse, lepinguosaliste õigused ja kohustused kooskõlas kohaldatava liidu ja siseriikliku õigusega, kollektiivlepingutest ja tavadest ning, kui see on asjakohane, nõuded, mida praktika pakkuja kohaldab konfidentsiaalsuse ja intellektuaalomandi õiguste omamise suhtes.

Õppe- ja töötingimused

5.Tagada, et praktikantidega konsulteeritakse praktikaga seotud konkreetsete õppe- ja koolituseesmärkide seadmisel, et aidata praktikantidel omandada praktilisi kogemusi ja asjakohaseid oskusi. Praktikandile tuleks anda ülesanded, mille abil on võimalik neid eesmärke saavutada;

6.tagada, et praktikantidele makstakse õiglast tasu, võttes arvesse selliseid elemente nagu praktikandi ülesanded ja kohustused, praktikandi töö intensiivsus ning õppe- ja koolituskomponendi osakaal;

7.tagada, et järgitakse praktikantide õigusi ja tagatakse nende töötingimused vastavalt kohaldatavatele liidu ja siseriiklikele õigusaktidele, sh tervise- ja ohutusalased õigusaktid, maksimaalse nädalase tööaja suhtes kohaldatavad piirangud, igapäevased ja -nädalased minimaalsed puhkeajad ning, kui see on asjakohane, minimaalse puhkuse nõuded;

8.tagada, et praktika pakkujad määravad juhendaja, kes juhendab praktikanti talle määratud ülesannete täitmisel, jälgib praktikandi tegevust ning kontrollib ja hindab tema edusamme;

9.tagada, et praktika pakkujad määravad mentori, kes nõustab praktikanti ning pakub võimaluse korral õpetust ja tuge, võttes arvesse praktika pakkuja organisatsioonilisi vajadusi ja suurust;

10.tagada, et praktika pakkujad loovad kaug- ja hübriidpraktika korral asjakohase, ohutu ja tervisliku töökeskkonna, mis hõlmab ka seadmeid ja töökorraldust;

11.näha ette, et praktika mõistlik kestus ei ole pikem kui kuus kuud, välja arvatud juhul, kui pikem kestus on põhjendatud, võttes arvesse siseriiklikke tavasid. Korduva, sealhulgas järjestikuse praktika korral sama tööandja juures tagada, et praktika kogukestus ei ületa kuut kuud, välja arvatud juhul, kui pikem kestus on objektiivselt põhjendatud;

12.täpsustada asjaolud ja tingimused, mille korral võib praktikat pikendada või uuendada pärast esialgse praktika lõppemist;

13.tagada, et tööandjad ei nõua praktikakohale kandideerijalt varasemat töökogemust asjaomases tegevusvaldkonnas, välja arvatud juhul, kui selline nõue on objektiivselt põhjendatud;

14.kasutusele võtta tava, mille kohaselt praktikalepingus sätestatakse, et nii praktikant kui ka praktika pakkuja võib lõpetada praktika kirjaliku teatega, mis esitatakse piisavalt aegsasti, võttes arvesse praktika kestust ja asjakohast siseriiklikku tava;

15.tagada koostöös pädevate asutustega kanalid, mille kaudu praktikandid saavad teatada kuritarvitustest ja halbadest töötingimustest, ning andma teavet nende kanalite kohta.

Sotsiaalkaitse

16.Tagada praktikantidele juurdepääs piisavale sotsiaalkaitsele, sealhulgas vajalikule sotsiaalkaitsele kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, võttes vajaduse korral arvesse nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitust 60 .

Praktika nõuetekohane tunnustamine

17.Edendada praktika kestel saadud teadmiste, oskuste ja pädevuste tunnustamist ja valideerimist ning innustada praktika pakkujaid neid hindamise alusel tõendama asjakohase tunnistusega, mis vajaduse ja võimaluse korral tuleks esitada digitaalsel kujul.

Läbipaistvusnõuded

18.Tagada, et praktika pakkujad lisaksid oma praktikakohtade kuulutustele ja reklaamidele teabe praktikatingimuste kohta, eelkõige seoses tasu, töötingimuste, sotsiaalkaitse, sealhulgas tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustuse, eeldatavate ülesannete ning õppe- ja koolituskomponendiga;

19.soodustada seda, et praktika pakkujad annaksid teavet töölevõtmispoliitika, sealhulgas viimastel aastatel tööle võetud praktikantide osakaalu kohta;

20.soodustada seda, et tööturuteenuste pakkujad ning teised karjäärinõustamise osutajad kohaldaksid praktikavõimaluste kohta teabe andmisel punktis 18 nimetatud läbipaistvusnõudeid.

Kaasav praktika

21.Teha rohkem tööd võimalike praktikantide leidmiseks haavatavate rühmade esindajate hulgast, rõhutades muu hulgas seda, et kvaliteetne praktika suurendab tööalast konkurentsivõimet;

22.tagada praktikantide võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine, sealhulgas valikukriteeriumide ja värbamispoliitika puhul, ning hõlbustada kõigi võimalike kandidaatide, eelkõige haavatavas olukorras olevate rühmade juurdepääsu praktikavõimalustele;

23.tagada, et praktika pakkujad kasutaksid oma praktikakohtade kuulutustes ja reklaamides sooneutraalset ja kaasavat keelt;

24.tagada, et praktikaprogrammid, sealhulgas töökohad, koolitused, digi- ja töövahendid ning bürootehnika, on vajaduse korral kohandatud praktikandi konkreetsetele vajadustele, eelkõige puuetega praktikantidele, ning näha muu hulgas ette asjakohased mõistlikud abinõud kooskõlas nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ artikliga 5.

Piiriülene praktika

25.Lihtsustada muu hulgas praktikantide piiriülest liikuvust liidus, täpsustades praktikaga seotud siseriiklikku õigusraamistikku ja kehtestades selged eeskirjad teistest liikmesriikidest pärit praktikantide vastuvõtmise ja praktikantide teise liikmesriiki saatmise kohta ning vähendades haldustoiminguid;

26.kasutada EURESe võrgustikku, et toetada praktikantide piiriülest liikuvust ja vahetada EURESe portaali kaudu teavet tasustatud praktika kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/589 61 vastavate sätetega;

27.täiendada praktilisi juhendmaterjale ja teavet piiriülese praktika kohta, mida edastatakse (potentsiaalsetele) praktikantidele EURESe kaudu, mis muu hulgas oleks eri liiki puuetega inimestele kättesaadavates vormingutes;

28.toetada praktika pakkujaid ning haridus- ja koolitusasutusi piiriülese praktika hõlbustamisel, kasutades parimal võimalikul viisil ära Euroopa algatusi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/817 62 loodud programmi „Erasmus+“.

29.soodustada käesoleva soovituse põhimõtete kohaldamist, kui see on asjakohane, Euroopa Liidus asuvate lähetavate organisatsioonide ja väljaspool liitu asuvate vastuvõtvate organisatsioonide vahel sõlmitud praktikarändelepingutes.

Praktikantide täiendav toetamine

30.Julgustada praktika pakkujaid ja vahendusorganisatsioone, nagu tööturuasutused ning haridus- ja koolitusasutused, pakkuma praktika ajal karjäärinõustamist, näiteks karjäärinõustamist ja võrgustike loomise võimalusi, et hõlbustada üleminekut tavapärasele töösuhtele pärast praktikat.

Raamtingimused

31.Tagada sotsiaalpartnerite aktiivne kaasamine käesoleva soovituse kohaldamisse;

32.edendada tööturuasutuste, haridus- ja koolitusasutuste, koolitusteenuse osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmade aktiivset kaasamist käesoleva soovituse kohaldamisse;

33.võimaldada töötajate esindajatel osaleda mis tahes asjakohases kohtu- või haldusmenetluses, et tagada kohaldatavast siseriiklikust õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine. Töötajate esindaja võib praktikandi või praktikantide nõusolekul tegutseda tema/nende nimel või tema/nende toetuseks, juhul kui rikutakse kohaldatavast siseriiklikust õigusest tulenevaid õigusi või kohustusi.

Rakendamine riigi tasandil

Praktika tugevdatud kvaliteediraamistiku kohaldamine

34.Võtta asjakohaseid meetmeid käesoleva soovituse võimalikult kiireks kohaldamiseks ja esitada [vastuvõtmise kuupäev + 18 kuud] rakenduskava, milles sätestatakse riigi tasandil võetavad asjakohased meetmed;

35.näha praktika pakkujatele käesoleva soovituse kohaldamiseks ette rahaline ja/või mitterahaline toetus, näiteks praktilised suunised praktika pakkujatele, eelkõige selleks, et jõuda haavatavate elanikkonnarühmade ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjateni.

Toetus praktikantide tööalase konkurentsivõime suurendamiseks

36.Luua praktika pakkujatele stiimuleid, et sõlmida praktikandiga pärast praktika edukat läbimist tavapärane töösuhe;

37.kasutada asjakohaseid liidu fonde ja vahendeid, et suurendada selliste kvaliteetsete praktikakohtade arvu, kus järgitakse käesolevas soovituses esitatud suuniseid.

Järelkontroll

38.Koguda koos komisjoniga praktikaga seotud andmeid, eelkõige selleks, et saada teavet kvaliteetseid praktikavõimalusi käsitleva poliitika kujundamiseks.

Brüssel,

(1)    Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024). „Liit, mis seab kõrgemad sihid. Minu tegevuskava Euroopa jaoks.“ Kättesaadav veebis .

(2)    Noorte (15–25aastased) töötuse määr oli 2024. aasta jaanuaris 14,9 %, üldine töötuse määr (20–64aastased) aga 6,0 % (Eurostati andmed).

(3)     COM(2021) 102 final.

(4)     Eurobaromeetri kiiruuring nr 523 (2964/FL523).

(5)    See arv ei hõlma praktikante, kelle jaoks praktika läbimine on konkreetse kutsealaga tegelemiseks kohustuslik.

(6)    Eespool esitatud näitajate tõlgendamisel tuleks olla ettevaatlik, sest need põhinevad Eurobaromeetri kiiruuringu nr 523 tulemustel (nende praktikantide osakaal, kes läbisid praktika kogukestusega üle kuue kuu ja väitsid, et nad ei omandanud kutsetöö jaoks kasulikke oskusi), mida kombineeriti ELi tööjõu-uuringu andmetega tasustatud praktikantide arvu kohta.

(7)    Kättesaadav veebis .

(8)     Euroopa tuleviku konverents. Lõpparuanne. Mai 2022.

(9)     Kättesaadav veebis .  

(10)    Kättesaadav veebis .

(11)    Kättesaadav veebis .

(12)     COM(2022) 548 final .

(13)     „Study exploring the context, challenges and possible solution in relation to the quality of traineeships in the EU“, mille koostajateks on konsortsium, kuhu kuuluvad Ernst & Young (EY), Euroopa Poliitikauuringute Keskus (CEPS) ning uuringu- ja konsulteerimisfirma Open Evidence (koostamisel).

(14)    ELT C 456, 18.12.2018, lk 16.

(15)    COM(2024) 1 final.

(16)    COM(2020) 276 final.

(17)    ELT C 372, 4.11.2020, lk 1–9.

(18)    ELT C 417, 2.12.2020, lk 1–16.

(19)     https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1147 .

(20)    EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1–8.

(21)    ELT C 387, 15.11.2019, lk 1–8.

(22)    EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16–22.

(23)    COM(2020) 620 final. Kättesaadav veebis .

(24)    ELT C 93, 19.3.2021, lk 1–14.

(25)

   ELT C 153, 2.5.2018, lk 1–6.

(26)     Kättesaadav veebis .

(27)

   COM(2020) 274 final.

(28)    COM(2023) 719 final. 2023/0405(NLE).

(29)    Komisjoni teatis „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“, COM(2020) 103 final.

(30)    COM(2024) 131 final.

(31)    Kättesaadav veebis .

(32)    Kättesaadav veebis .

(33)    Kättesaadav veebis .

(34)     Kättesaadav veebis .

(35)     Kättesaadav veebis .

(36)     Kättesaadav veebis .

(37)     Kättesaadav veebis .

(38)     Kättesaadav veebis .

(39)     Kättesaadav veebis .

(40)    Komisjoni talituste töödokument (mõjuhinnang) 2024, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötajatest praktikantide töötingimuste parandamise ja nende täitmise tagamise ning praktikana esitatud tavapäraste töösuhete vastu võitlemise kohta ning ettepanekule võtta vastu nõukogu soovitus praktika kvaliteediraamistiku tugevdamise kohta (koostamisel).

(41)    Sealhulgas õigustalitus, peasekretariaat, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, hariduse ja kultuuri peadirektoraat, Teadusuuringute Ühiskeskus, kommunikatsiooni peadirektoraat, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, õigusküsimuste peadirektoraat, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat.

(42)    Õiguskontrollikomitee 2. arvamus (positiivne, reservatsioonidega), milles käsitletakse 28. veebruari 2024. aasta mõjuhinnangut praktika kvaliteediraamistiku kohta (avaldamisel).

(43)    ELT C 88, 27.3.2014, lk 1. Kättesaadav veebis .

(44)    ELT C 417, 2.12.2020, lk 1–16.

(45)    ELT C 372, 4.11.2020, lk 1–9.

(46)    Üks kolmest Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas sisalduvast ELi tasandi sotsiaalsest eesmärgist See eesmärk tuleb täita 2030. aastaks.

(47)    Euroopa tuleviku konverents. Lõpptulemust käsitlev aruanne, mai 2022. Kättesaadav veebis .

(48)    Euroopa Parlamendi 14. juuni 2023. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile kvaliteetse praktika kohta liidus (2020/2005(INL)). Kättesaadav veebis .

(49)    Kättesaadav veebis .

(50)    Kättesaadav veebis .

(51)    Kättesaadav veebis .

(52)    Eurobaromeetri 2013. aasta uuring sisaldas küsimust küll ravikindlustuse (73 % vastanutest väitis, et neil on see olemas), kuid mitte sotsiaalkaitse kohta.

(53)    ELT C 417, 2.12.2020, lk 1–16.

(54)    Piiriülest praktikat käsitlevad andmed näitavad järgmist: nõukogu 2014. aasta soovituse hindamisest selgub, et piiriüleste praktikantide osakaal on kasvanud 9 %-lt 2014. aastal 19 %-le 2022. aastal ning seda kinnitasid ka 2023. aasta Eurobaromeetri uuringu (FL523) tulemused; muu hulgas märkis 21 % vastanutest, et nad olid läbinud vähemalt ühe praktika mõnes teises ELi liikmesriigis.

(55)    ELT L 231, 30.6.2021, lk 21–59.

(56)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75.

(57)    ELT L 231, 30.6.2021, lk 1–20.

(58)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 1–16.

(59)    ELT L 186, 11.7.2019, lk 105–121.

(60)    Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (ELT C 387, 15.11.2019, lk 1).

(61)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1). Kättesaadav veebis.

(62)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 1). Kättesaadav veebis .