Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52024AE4652

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus — Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse koostööd selliste nõuete täitmise eest vastutavate asutuste vahel, kelle ülesandeks on tagada direktiivi (EL) 2019/633 (milles käsitletakse põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid) täitmine

EESC 2024/04652

ELT C, C/2025/2970, 16.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2970/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2970/oj

European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/2970

16.6.2025

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse koostööd selliste nõuete täitmise eest vastutavate asutuste vahel, kelle ülesandeks on tagada direktiivi (EL) 2019/633 (milles käsitletakse põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid) täitmine

(COM(2024) 576 final – 2024/0318 (COD))

(C/2025/2970)

Raportöör:

Emilie PROUZET

Seadusandlik menetlus

EU Law Tracker

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 20.1.2025

nõukogu, 14.2.2025

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 304

Euroopa Komisjoni dokumendid

COM(2024) 576 final

Dokumendi COM(2024) 576 final kokkuvõte

Seonduvad kestliku arengu eesmärgid

eesmärk nr 2 – Nälja kaotamine

eesmärk nr 8 – Inimväärne töö ja majanduskasv

eesmärk nr 10 – Ebavõrdsuse vähendamine

eesmärk nr 12 – Vastutustundlik tarbimine ja tootmine

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

12.3.2025

Vastuvõtmine täiskogus

27.3.2025

Täiskogu istungjärk nr

595

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

188/0/3

1.   SOOVITUSED

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“)

1.1.

toetab riiklike asutuste koostöö tugevdamist siseturul;

1.2.

märgib, et on oluline taotleda riiklike asutuste paremat teabevahetust, koordineerimist ja koostööd kõigis valdkondades, eelkõige selleks, et kaebuse esitajaid nende tegevuses paremini toetada. Sellega seoses toonitab komitee taas tõlkide ja tõlkijate võtmerolli. Keel on endiselt suur takistus, mis piirab juurdepääsu menetlustele;

1.3.

väljendab heameelt komisjoni otsuse üle alustada kiiresti Euroopa põllumajanduse tulevikku käsitlenud strateegilise dialoogi soovituste hõlmamist õigusloomeprotsessi;

1.4.

toetab viimastel kuudel toiduainete tarneahela eri osaliste vahel – sealhulgas eelnimetatud strateegilise dialoogi raames – valitsenud avatud dialoogi vaimu ja loodab, et see püsib ka hiljuti loodud Euroopa põllumajandus- ja toidunõukojas (EBAF);

1.5.

mõistab mõjuhinnangu puudumist, arvestades, et kõnealuse määruse ettepanekuga soovitakse üksnes selgitada ebaausate kaubandustavade direktiivis juba sätestatud riiklike asutuste koostöö korda;

1.6.

kutsub kaasseadusandjaid üles tagama, et kavandatav määrus jääks seadusandlikuks aktiks, mille eesmärk on üksnes täpsustada haldus- ja menetluslikke meetmeid;

1.7.

kutsub kaasseadusandjaid üles tagama, et siseturul tegutsevatel ettevõtetel oleks õiguskindlus ning vabadus valida oma lepingute suhtes kohaldatav õigus ja kohtualluvus, järgides samal ajal konkurentsiõigust.

1.8.

nõuab seepärast, et liikmesriikidevahelise ühtlustamise puudumisel kohaldataks määruse meetmeid üksnes õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate asutuste koostöö suhtes seoses ebaausate kaubandustavade ja piirmääradega, mis on ELi tasandil ühtlustatud vastavalt ebaausate kaubandustavade direktiivi artiklitele 3 ja 4;

1.9.

kutsub vastasel juhul kaasseadusandjaid üles tagama, et õigusaktide täitmise eest vastutavatel asutustel oleks täielik õigus keelduda taotlustest vahetada teavet riigisiseste õigusnormide kohta, mida ei ole ebaausate kaubandustavade direktiiviga ühtlustatud, eriti kuna mõned neist normidest võivad olla siseturuga kokkusobimatud;

1.10.

kutsub Euroopa kaasseadusandjaid üles säilitama siseturgu ja mitte esitama meetmeid, mis viiksid hankimise taasriigistamiseni Euroopas ja õigustaksid sellega seoses territoriaalseid tarnepiiranguid, millel on tõsised tagajärjed tarbijatele ja toodete kestlikkusele.

2.   SELGITAVAD MÄRKUSED

Soovitusi 1.1 ja 1.2 toetavad argumendid

2.1.

Komitee on korduvalt rõhutanud riiklike asutuste vahelise koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse parandamise tähtsust. Selles osas on palju parandusvõimalusi (1). Siseturu toimimiseks ja parandamaks õiguskaitse kättesaadavust kaebuse esitajate jaoks on väga oluline õigusnorme nõuetekohaselt rakendada ja täita.

2.2.

Komitee kutsub kaasseadusandjaid üles tagama, et see määrus jääks haldus- ja menetluslikke meetmeid käsitlevaks seadusandlikuks aktiks, mida kohaldatakse üksnes selliste asutuste koostöö suhtes, kes vastutavad ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate õigusaktide täitmise eest.

2.3.

Lisaks kutsub komitee kaasseadusandjaid üles ebaausate kaubandustavade direktiivi mitte muutma ega hõlmama kavandatavasse määrusesse uusi norme enne, kui on teada ebaausate kaubandustavade direktiivi hindamise tulemused.

Soovitusi 1.3 ja 1.4 toetavad argumendid

2.4.

Kõneluse ettepaneku seletuskirjas tuginetakse Euroopa põllumajanduse tulevikku käsitlenud strateegilise dialoogi aruandes esitatud soovitustele, mis esitati Euroopa Komisjoni presidendile 2024. aasta septembris. See aruanne on 29 põllumajandus- ja toidutootmissektori sidusrühmade organisatsiooni vahel mitu kuud kestnud arutelude tulemus. Komitee avaldab sidusrühmadele kiitust tehtud töö eest ja julgustab komisjoni seda head koostöövaimu EBAFis alal hoidma.

2.5.

Komitee toetab ka selles aruandes esitatud soovitusi. See aruanne on kõigi tarneahela osaliste hea koostöö tulemus – nad nõustusid ühiselt tegutsema, et toetada üleminekut toiduainete tarneahela kestlikkusele.

Soovitusi 1.5–1.8 toetavad argumendid

2.6.

Komitee rõhutab, kui oluline on tagada selle ettepaneku sidusus ja proportsionaalsus ning mõju ettevõtjate õiguskindlusele (vt Draghi aruanne (2), Letta aruanne (3) ja von der Leyeni võetud kohustus seoses konkurentsivõime kontrolliga (4)).

2.7.

Seepärast ootab komitee, et komisjon tagaks ettevõtjatele piisavate kaitsemeetmete kehtestamise, eelkõige seoses lepinguosaliste õiguse ja kohtualluvuse valiku austamisega, järgides samal ajal konkurentsiõigust.

2.8.

Määruse ettepanek ei oleks sugugi problemaatiline, kui õigusnormid oleksid kogu Euroopa Liidus ühesugused. Kuna aga 2019. aasta ebaausate kaubandustavade direktiiviga ((EL) 2019/633 (5)) on ette nähtud üksnes minimaalne ühtlustamine, on liikmesriigid selles valdkonnas kehtestanud väga erinevaid eeskirju.

2.9.

Artikli 2 lõike 1 teises lõigus on siiski sätestatud, et määruses osutatud teabenõudeid võib kasutada seoses riigisiseste õigusnormidega (mis on vastu võetud ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamiseks). Teabenõudeid käsitleva artikli 5 lõikes 4 on korratud artiklis 2 sätestatud võimalust rakendada seda õigust seoses riigisiseste õigusnormidega. Sellesse lõikesse on lisatud säte, mis võimaldab taotluse saanud asutusel keelduda sellise teabe esitamisest.

2.10.

Praktikas on kõigis liikmesriikides ebaseaduslikud kümme ebaausat kaubandustava. See on ainus saavutatud ühtlustamine. Ebaausate kaubandustavade direktiivi kuue nn halli tava puhul lubavad mõned liikmesriigid neid juhul, kui nende suhtes on eelnevalt kokku lepitud, samas kui teised on need üheselt ja lihtsalt keelanud.

2.11.

Riiklikud meetmed, mis direktiivis sätestatutest erinevad või neid täiendavad, võivad olla riiklik vastus riigisisesele kontekstile ja jäävad seega kõnealuse määruse ettepaneku kohaldamisalast välja.

2.12.

Peale selle on enamik liikmesriike muutnud ebaausate kaubandustavade direktiivis sätestatud käibekünniseid või need kaotanud. Mitu liikmesriiki on lisanud nn halli ja musta nimekirja uusi tavasid.

Mõned riigisisesed normid, mis lähevad ebaausate kaubandustavade direktiivist kaugemale, võivad siiski olla vastuolus ELi õigusaktidega, sest komisjon ei olnud eelmise aasta aprillis veel lõpetanud vastavuskontrolli, et hinnata, kas riiklikud rakendusmeetmed on ebaausate kaubandustavade direktiiviga kooskõlas (6).

Rangemate riigisiseste õigusnormide suhtes ei ole nõutud „teavet või täiendavat uurimist“, et hinnata nende kooskõla siseturuga vastavalt ebaausate kaubandustavade direktiivi artiklile 9 (7).

Peale selle ei ole komisjon siiani tegelenud kaebustega, mis käsitlevad riigisiseste õigusnormide kooskõla siseturuga.

2.13.

Komitee on mures, et eespool nimetatud sätted võivad ohustada ettevõtjate õiguskindlust. Ta nõuab kaitsemeetmeid tagamaks, et need sätted ei avaks võimalust kohaldada muid õiguse ja kohtualluvuse valimise eeskirju kui need, mis on lepingus kokku lepitud, järgides samas konkurentsiõigust.

2.14.

Kohaldamisala õiguskindluse tagamiseks nõuab komitee, et kavandatava määruse artiklis 2 täpsustataks, et määrust kohaldatakse ranges raamistikus, nimelt:

a)

ebaausate kaubandustavade direktiivi artikli 3 lõigetes 1 ja 2 loetletud ebaausate kauplemistavade suhtes ja

b)

ebaausate kaubandustavade direktiivi artiklis 1 sätestatud käibekünniste alusel.

2.15.

Samuti kutsub komitee üles täpsustama ettevõtjate kaitseõigusi, eelkõige seoses ettevõtte vastu algatatud menetluste ja nende menetluse põhjustega. Asjaomaseid ettevõtjaid tuleks sellisest menetlusest teavitada. Eelkõige peaksid sellised teated võimaldama hinnata kokkusobivust siseturuga, tekitamata täiendavat halduskoormust. Siiski on oluline kohaldada ostja teavitamise kohustuse suhtes teabe avalikustamist reguleerivaid riigisiseseid õigusnorme, et avalikustamine ei kahjustaks uurimist ega tõendite kaitsmist.

Soovitust 1.9 toetavad argumendid

2.16.

Lisaks sellele võivad mõned liikmesriigid seda ebakindlust suurendada, kui nad soovivad kohaldada oma riigisiseseid õigusnorme teises ELi liikmesriigis seaduslikult sõlmitud lepingute suhtes, järgides samas konkurentsiõigust.

2.17.

Kavandatavas määruses selgitatakse siiski, et selles sätestatud õigusnormid ei piira liidu ja liikmesriikide rahvusvahelist eraõigust käsitlevate õigusnormide kohaldamist (8). Pelk viide sellele, et määrus nende õigusnormide kohaldamist ei piira, ei ole piisav.

2.18.

Komitee rõhutab selle olulisust, et piiriülese täitmise ja koordineerimise tõhustamine ei tugevdaks mingil juhul mõne riigi jõupingutusi oma riigisisest õigust eksterritoriaalselt kohaldada.

2.19.

Seepärast kutsub komitee üles säilitama taotluse saanud asutuste täieliku õiguse keelduda taotlusele vastamast, kui see puudutab ühtlustamata riiklikke meetmeid.

Soovitust 1.10 toetavad argumendid

2.20.

ELi siseturg võimaldab jaemüüjatel ja hulgimüüjatel saada parematel tingimustel suuremat tootevalikut. Siseturu optimaalsest varustatusest tulenev kokkuhoid kandub üle tarbijatele tänu jaemüüjate ja hulgimüüjate vahelisele tihedale konkurentsile, mis võimaldab neil pakkuda oma klientidele suuremat tootevalikut madalamate hindadega (9). Vaatamata inflatsiooni stabiliseerumisele valmistab ELi tarbijatele endiselt suurt muret toiduainete kättesaadavus.

2.21.

Siseturgu käsitlevas aruandes kinnitas Enrico Letta, et ühtse turu taasriigistamine hankimise osas kahjustab tarbijate heaolu (10).

2.22.

Mida keerulisem või ebakindlam on ostjate jaoks siseturult hankimine, seda tõenäolisem on, et nad pöörduvad tagasi riigisiseste tarnete juurde.

2.23.

Euroopa Komisjon on juba kindlaks teinud, et suurte hargmaiste ettevõtjate poolt jaemüüjatele kehtestatud territoriaalsed tarnepiirangud lähevad Euroopa tarbijatele maksma 14 miljardit eurot aastas (11). Pärast seda on paljud liikmesriigid palunud Euroopa Komisjonil kiiresti tegutseda (12).

3.   EUROOPA KOMISJONI SEADUSANDLIKU ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Seotud soovitusega 1.8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 2

Artikkel 2

Kohaldamisala

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud, piiriülese mõõtmega ebaausate kaubandustavade keelustamisel ettevõtjatevahelistes suhetes põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas.

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud, piiriülese mõõtmega ebaausate kaubandustavade keelustamisel ettevõtjatevahelistes suhetes põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ja direktiivi (EL) 2019/633 artiklis 1 määratletud kohaldamisala alusel .

Motivatsioon

Artikli 2 lõikes 1 selgitatakse, et määrust kohaldatakse üksnes ebaausate kaubandustavade direktiivi artikli 3 lõigetes 1 ja 2 loetletud ebaausate kaubandustavade suhtes. Täpsustus on oluline, et piirata eksterritoriaalsuse ohtu.

Muudatusettepanek 2

Seotud soovitusega 1.9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Teabenõuded

Teabenõuded

[…]

[…]

4.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nõuete täitmise eest vastutavad asutused võivad kasutada käesolevas artiklis osutatud võimalusi seoses siseriiklike õigusnormidega direktiivi (EL) 2019/633 artikli 9 tähenduses.

4.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nõuete täitmise eest vastutavad asutused võivad kasutada käesolevas artiklis osutatud võimalusi seoses siseriiklike õigusnormidega direktiivi (EL) 2019/633 artikli 9 tähenduses.

Kui taotluse esitanud nõuete täitmise eest vastutav asutus kasutab esimeses lõigus sätestatud võimalust, võib taotluse saanud nõuete täitmise eest vastutav asutus teabe esitamisest keelduda, esitades keeldumise põhjused .

Kui taotluse esitanud nõuete täitmise eest vastutav asutus kasutab esimeses lõigus sätestatud võimalust, võib taotluse saanud nõuete täitmise eest vastutav asutus teabe esitamisest keelduda, olenemata artikli 10 sätetest .

Motivatsioon

Artiklis 5 on sätestatud, et nõuete täitmise eest vastutavad asutused võivad kasutada artiklis 5 sätestatud võimalusi seoses rangemate siseriiklike õigusnormidega, mis lähevad ebaausate kaubandustavade direktiivist kaugemale, kuid taotluse saanud nõuete täitmise eest vastutav asutus võib sellise teabe esitamisest keelduda. Nagu märgitud, on see keeldumisõigus selle teksti mõttes absoluutne õigus, mis ei sõltu artiklist 10. Seda punkti tuleb täpsustada.

Muudatusettepanek 3

Seotud soovitusega 1.9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 10

Artikkel 10

Vastastikuse abi taotluse täitmisest keeldumine

Vastastikuse abi taotluse täitmisest keeldumine

1.   Taotluse saanud nõuete täitmise eest vastutav asutus võib keelduda artikli 5 kohases teabenõudes taotletud teabe andmisest üksnes juhul, kui kehtib üks või mõlemad järgmistest tingimustest:

1.   Taotluse saanud nõuete täitmise eest vastutav asutus võib keelduda artikli 5 lõike 1 kohases teabenõudes taotletud teabe andmisest üksnes juhul, kui kehtib üks või mõlemad järgmistest tingimustest:

Muudatusettepanek 4

Seotud soovitustega 1.9 ja 1.10

Lisada uus põhjendus.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Põhjendus X

 

Ostja teavitamise kohustuse suhtes kohaldatakse riigisiseseid õigusnorme, mis võivad piirata teabe avalikustamist, kui avalikustamine võib kahjustada uurimist, et kaitsta tõendeid.

Muudatusettepanek 5

Seotud soovitustega 1.9 ja 1.10

Lisada uus V peatükk, mis sisaldab uut artiklit 21.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Artikkel 21

 

Taotluse esitanud nõuete täitmise eest vastutav asutus peab kooskõlas riigisisese õigusega tagama ostjale, keda uuritakse piiriülese mõõtmega ebaausa kaubandustava või piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaausa kaubandustava suhtes, järgmise:

 

a)

juurdepääs dokumentidele, mille alusel taotluse esitanud nõuete täitmise eest vastutav asutus või artikli 13 lõike 2 kohaselt määratud koordinaator on jõudnud järeldusele, et vastastikuse abi taotlus on vajalik;

 

b)

teave sammude ja meetmete kohta, mida taotluse saanud nõuete täitmise eest vastutav asutus on astunud või võtnud kooskõlas artikli 6 lõikega 3;

 

c)

juurdepääs dokumentidele, mille alusel taotluse esitanud nõuete täitmise eest vastutav asutus on vastavalt artikli 7 lõikele 2 teinud kindlaks, et ostjal ei ole piisavalt vara;

 

d)

taotluse saanud asutuse teade taotluse rahuldamisest keeldumise või sellega nõustumise kohta ja selgitus õiguse kohta saada lisateavet;

 

e)

artikli 19 kohase hoiatusteate esitamisest teavitamine XX päeva jooksul;

 

f)

võimalus väljendada oma seisukohti enne, kui tehakse teda kahjustav otsus, eelkõige selgitades direktiivi (EL) 2019/633 võimaliku rikkumisega seotud küsimusi;

 

g)

võimalus esitada märkusi, kui on põhjendatud alus arvata, et direktiivi (EL) 2019/633 artiklis 9 osutatud riigisisesed normid ei ole kooskõlas siseturu toimimise normidega.

Motivatsioon

Eesmärk on leida tasakaal kaitseõiguse ja uurimise käigus teabe avalikustamise eeskirjade vahel. Sellega seoses tuleks viidata riigisisestele õigusnormidele.

Brüssel, 27. märts 2025

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Oliver RÖPKE


(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid“ “ (COM(2020) 710 final) ( ELT C 286, 16.7.2021, lk 88).

(2)  The Draghi report on EU competitiveness: https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en.

(3)  Much more than a market: https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf.

(4)   https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness_et.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633, 17. aprill 2019, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (ELT L 111, 25.4.2019, lk 59, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/633/oj).

(6)   COM(2024) 176 final.

(7)   COM(2024) 176 final.

(8)  Määruse eelnõu põhjendus 4.

(9)   Study on territorial supply constraints in the EU retail sector , Teadusuuringute Ühiskeskus, 2020.

(10)   „Hankimise ja kaubanduse taasriigistamine mõjutab lõppkokkuvõttes üksnes negatiivselt kasu, mida tarbijad saavad ühtsest turust.“ [mitteametlik tõlge].

(11)   Study on territorial supply constraints in the EU retail sector , Teadusuuringute Ühiskeskus, 2020.

(12)  Olukorra kiireloomulisusest andsid aasta alguses selgelt teada mitmed osalejad: Euroopa Tarbijaliitude Amet (BEUC), Euroopa Komisjon ja Prantsusmaa Ettevõtjate Keskliit.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2970/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)


Top