Sisukord

LÜHENDID

3

MÕISTED

3

SISSEJUHATUS

4

I.

SIGADE AAFRIKA KATKU KÄSITLEVAD PEAMISED ELi ÕIGUSAKTID

4

II.

PEETAVAD SEAD

5

1.

Üldteave

5

2.

Täiendavad meetmed sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks peetavate sigade puhul

5

2.1.

Teadlikkuse suurendamine

6

2.2.

Bioturvameetmed

6

2.3.

Sigade pidamine välitingimustes II ja III taseme piirangutsoonis

6

2.4.

Veterinaarjärelevalve ametnike korrapärased kontrollkäigud

6

2.5.

Söödaga seotud riski hindamine

6

2.6.

Proovide võtmine ja testimine

7

III.

ULUKSEAD

7

1.

Üldteave

7

2.

Täiendavad meetmed sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks uluksigade puhul

8

2.1.

Peibutussöötmine

8

2.2.

Bioturvameetmed mõjutatud piirkondades ja jahipidamise ajal

8

2.3.

Põhiandmete kogumine

9

2.4.

Koostöö

9

2.5.

Hukkamine

9

2.6.

Nn valgete tsoonide loomine

9

2.7.

Tarastamine

9

2.8.

Jahipidamine

10

2.9.

Passiivne seire, sealhulgas surnud uluksigade otsimine ja korjuste käitlemine

10

2.10.

Nakkustsoonidele juurdepääsu piiramine

10

2.11.

Lisasöötmise piirangud

10

2.12.

Proovide võtmine ja testimine

11

2.13.

Püünistega püüdmine

11

3.

Meetmete rakendamine erinevates piirkondades või piirangutsoonides

11

3.1.

Meetmed, mida võiks võtta piirkondades, kus sigade Aafrika katku ei esine ja mis ei piirne piirangutsoonidega

11

3.2.

Meetmed, mida võiks võtta piirkondades, kus sigade Aafrika katku ei esine (sh I taseme piirangutsoon) ja mis piirnevad piirangutsoonidega, mis on loetletud sigade Aafrika katku määruse I ja II lisas

12

3.3.

Meetmed, mida võiks võtta uutes nakkustsoonides sigade Aafrika katku likvideerimiseks

12

3.4.

Meetmed, mida võiks võtta ulatuslikes nakkustsoonides sigade Aafrika katku tõrjeks

14

IV.

Põhimõtted ja kriteeriumid piirkondade geograafiliseks määratlemiseks ELis sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi

14

LISAD

I lisa.

Põhisõnumid teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamiseks liikmesriikides

18

II lisa.

Bioturvameetmed jahimeestele ja kõigile töötajatele, kes otsivad ja käitlevad ulukseakorjuseid

21

III lisa.

Uluksigadelt proovide võtmine ja uluksigade korjuste kõrvaldamine asjaomastes liikmesriikides

22

IV lisa.

Kokkuvõte III osas esitatud soovitustest seoses uluksigadega

23

LÜHENDID

Ab	antikehad
loomatervise määrus	määrus (EL) 2016/429
ASF	sigade Aafrika katk
sigade Aafrika katku suunised	suunised sigade Aafrika katku ennetamise, tõrje ja likvideerimise kohta liidus
ASFV	sigade Aafrika katku viirus
sigade Aafrika katku määrus	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/594, (1) millega kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/605
EFSA	Euroopa Toiduohutusamet
ELISA	immunoensüümmeetod
EL	Euroopa Liit
EURL	Euroopa Liidu referentlaboratoorium sigade Aafrika katku jaoks (2)
EUVET	ELi veterinaariaalane hädaabirühm (3)
FAO	ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
piiriüleste loomataudide tõrje raamistik	piiriüleste loomataudide järkjärgulise tõrje üleilmne raamistik
IPT	immunoperoksüdaasi uuring
riiklikud tegevuskavad	sigade Aafrika katku määruse artiklis 56 ja IV lisas sätestatud uluksigu käsitlevad riiklikud tegevuskavad sigade Aafrika katku liidusisese leviku tõkestamiseks
WOAH	Maailma Loomatervise Organisatsioon
PAFF	alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee
PCR	polümeraasi ahelreaktsioon
alaline eksperdirühm	alaline sigade Aafrika katku eksperdirühm

MÕISTED

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid.

Peibutussöötmine – piiratud koguses sööda (nt mais) või muude peibutiste kasutamine, et meelitada uluksead teatavasse piirkonda (määratud piirkond, kuhu sööt või muud peibutised on välja pandud), kus neid saab seejärel küttida või kinni püüda.

Hukkamine – uluksigade tapmine, et hävitada korjused ilma korrastamata.

Püünistega püüdmine – uluksigade püüdmine püünistega.

Uluksigade lisasöötmine – tava, mille kohaselt teatavas piirkonnas elavatele uluksigadele antakse pikema aja jooksul lisasööta eesmärgiga toetada nende loomade ellujäämist või nende populatsiooni kunstlikku kasvu.

SISSEJUHATUS

Sigade Aafrika katku suunised on välja töötanud komisjon ja liikmesriigid ning nendega ei piirata kehtivate liidu õigusaktide kohaldamist. ELi õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda liikmesriikidele ja/või sidusrühmadele juhiseid sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks kättesaadavate vahendite kohta, et reageerida kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilisele olukorrale liidus ja kogu maailmas.

Sigade Aafrika katku suunistele on osutatud sigade Aafrika katku määruse

—	põhjenduses 5 (seoses põhimõtete ja kriteeriumidega piirkondade geograafiliseks määratlemiseks ELis sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi);

—	artikli 59 lõike 3 punktis b (seoses kõigi liikmesriikide erikohustusega anda teavet sigade Aafrika katku kohta);

—	IV lisa punktis c (seoses miinimumnõuetega, millele peavad vastama uluksigu käsitlevad riiklikud tegevuskavad sigade Aafrika katku liidusisese leviku tõkestamiseks).

Sigade Aafrika katku suunistes

—	antakse teavet kehtivate ELi õigusnormide kohta;

—	tuuakse näiteid sigade Aafrika katku ohjamise parimatest tavadest ja innustatakse neid järgima;

—	antakse nõu konkreetsete meetmete kohta (mis ei ole sätestatud ELi õigusaktides), mis on suunatud sigade Aafrika katku ennetamisele, tõrjele ja likvideerimisele liidus;

—	esitatakse põhimõtted ja kriteeriumid piirkondade geograafiliseks määratlemiseks ELis sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi.

Sigade Aafrika katku suuniseid võib kohandada liikmesriikide või piirkondade vajadustele, eesmärgiga käsitleda eri taseme riske, mis on igas liikmesriigis läbiviidud riskihindamisega kindlaks määratud, (4) ja võttes arvesse pädevate veterinaar- ja muude asutuste ülesehitust, siseriiklikke õigusakte ning muid riigi või kohaliku tasandi eripärasid.

Sigade Aafrika katku suunised on välja töötatud ja neid ajakohastatakse vajaduse korral, tuginedes järgmisele:

—	rahvusvahelised standardid (5);

—	teaduslikud hinnangud (mida esitab peamiselt EFSA (6));

—	liikmesriikide ja muude riikide parimad tavad ja kogemused ning ELi veterinaariaalase hädaabirühma missioonid ja soovitused;

—	muu asjakohane teave.

I.   SIGADE AAFRIKA KATKU KÄSITLEVAD PEAMISED ELi ÕIGUSAKTID

Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõte kõige asjakohasematest liidu õigusaktidest, milles käsitletakse sigade Aafrika katku ennetamist, tõrjet ja likvideerimist.

Nr	Pealkiri	Õigusakti peamine eesmärk	Märkused
1.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aastamäärus (EL) 2016/429  (7) loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks	Loomatervist käsitlev horisontaalne õigusraamistik liidus.	Loomatervise määrus Link lisateabele komisjoni veebisaidil: https://ec.europa.eu/food/animals/health/regulation_en Komisjon on võtnud uute eeskirjade kohaldamiseks vastu mitu delegeeritud õigusakti ja rakendusakti (8).
2.	Komisjoni17. detsembri 2019. aastadelegeeritud määrus (EL) 2020/687, (9) millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega	Selles on sätestatud ametliku taudide kahtluse või kinnituse korral võetavad meetmed, piirangutsoonide (kaitsetsoonide/järelevalvetsoonide) ja nakatunud tsoonide kehtestamine, keelud ja kõnealustest tsoonidest välja toimuva lubatud liikumise/veo tingimused.	Taudide ennetamise ja tõrje eeskirjade täiendamine Link lisateabele komisjoni veebisaidil: https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/diseases-and-control-measures_en
3.	Komisjoni 16. märtsi 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/594, (10) millega kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/605	Selles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELi tsoonide kehtestamise meetmed seoses sigade Aafrika katkuga), loetletud liidu tasandi I, II ja III taseme piirangutsoonid (I lisa) ja kaitse- ja järelevalvetsoone hõlmavad piirangutsoonid ning nakkustsoonid (II lisa) ja sätestatud ühtlustatud bioturvameetmed teatavate ettevõtete jaoks (III lisa) ning miinimumnõuded riiklikele tegevuskavadele (IV lisa).	Sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (liidu tsoonide kehtestamise meetmed seoses sigade Aafrika katkuga) Link lisateabele komisjoni veebisaidil: https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en

II.   PEETAVAD SEAD

1.   Üldteave

Meetmed, mida tuleb peetavate sigade puhul võtta sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks, on sätestatud I osas osutatud ELi õigusaktides.

2.   Täiendavad meetmed sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks peetavate sigade puhul

Sigade Aafrika katku suunistes antakse juhiseid selle kohta, kuidas peetavate sigade puhul paremini rakendada sigade Aafrika katku ennetamise, tõrje ja likvideerimise meetmeid, mida tuleks asjakohasel juhul kaaluda.

2.1.   Teadlikkuse suurendamine

Lisaks loomatervise määruses sätestatud üldistele kohustustele on sigade Aafrika katku määruses sätestatud järgmised erikohustused:

—	asjaomaste liikmesriikide erikohustused seoses teavitamise ja koolitamisega (sigade Aafrika katku määruse artiklid 57 ja 58);

—	kõigi liikmesriikide erikohustused seoses teavitamisega (sigade Aafrika katku määruse artikkel 59).

Suuniste I lisas esitatakse peamised sõnumid ja teavitamisstrateegiad, mis on kohandatud eri sihtrühmadele. Need võivad olla aluseks riiklike teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisele kõigis liikmesriikides.

Eri riikides kasutatava sigade Aafrika katku käsitleva teabematerjali hoidla on kättesaadav ka Euroopa alalise sigade Aafrika katku eksperdirühma veebisaidil (11) (piiriüleste loomataudide järkjärgulise tõrje üleilmse raamistiku algatus).

2.2.   Bioturvameetmed

Määruses (EL) 2016/429 on sätestatud bioturvalisuse üldine mõiste ja määratlus ning esitatud teatavad asjakohased horisontaalsed sätted (12).

Sigade Aafrika katku määruse artikli 16 lõike 1 punkti b alapunktis i ja III lisas on sätestatud tõhustatud bioturvameetmed asjaomaste liikmesriikide I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtete jaoks teatavate saadetiste veo korral, milleks pädev asutus on andnud vastavalt sigade Aafrika katku määrusele loa.

Sigade Aafrika katku määruse III lisas ettenähtud bioturvameetmeid tuleks kõigis liikmesriikides ka edendada ning neid võib sigade Aafrika katku ennetamise, tõrje ja likvideerimise eesmärgil rakendada muudes seapidamisettevõtetes, millel ei ole sigade Aafrika katku määruse kohaseid kohustusi (v.a tapamajad, kui see on asjakohane).

2.3.   Sigade pidamine välitingimustes II ja III taseme piirangutsoonis

Sigade Aafrika katku viiruse leviku ohu tõttu on soovitatav piirata vähemalt II ja III taseme piirangutsoonis sigade pidamist välitingimustes. Pädev asutus võib pärast riskihindamist teha II ja III taseme piirangutsoonis sigade välitingimustes pidamise kohta otsuse igal üksikjuhul eraldi, (13) lähtudes järgmisest:

—	asjakohased bioturvameetmed (nt kahekordne tara või tugev ühekordne tara);

—	korrapärane bioturvalisuse sõltumatu ja objektiivne hindamine põllumajandusettevõttes või muudes ettevõtetes (nt kinnistes ettevõtetes, sh loomaaedades), kasutades põhjalikke standardprotokolle;

—	kui see on asjakohane, siis sigu välitingimustes pidavate põllumajandusettevõtete võimalik hindamine või heakskiitmine nende bioturvariski alusel vastavalt pädevate asutuste hallatavale ametlikule süsteemile.

2.4.   Veterinaarjärelevalve ametnike korrapärased kontrollkäigud

Sigade Aafrika katku määruse artikli 16 lõike 1 punktis a on sätestatud korrapäraste kontrollkäikude sagedus ettevõtetes, millel on lubatud vedada piirangutsoonides ja neist väljaspool teatavaid saadetisi. Lähtudes sigade Aafrika katkule keskendunud riskihindamisest, mille asjaomase liikmesriigi pädev asutus on kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega läbi viinud, peaksid veterinaarjärelevalve ametnikud tegema korrapäraseid kontrollkäike ka ettevõtetesse, kus peetakse sigu üksnes oma tarbeks.

2.5.   Söödaga seotud riski hindamine

Söödast tulenevat riski peetakse mitme muu nakatumisteega (nt kokkupuude nakatunud elusloomadega ja toidujäätmete söötmine) võrreldes väiksemaks (14). Kuigi EFSA on kindlaks teinud mõned söödaliigid, mis võivad põhjustada sigade Aafrika katku seakasvatusettevõttesse ülekandumise ohtu, eriti piirkondades, kus on nakatunud uluksigu, on riskijuhtimist tõenäolisemalt vaja muude võimalike nakatumisteede puhul, nagu elusate kodusigade vedu, sigadelt saadud toidujäätmetega söötmine või uluksigade ja peetavate sigade kokkupuute lubamine.

On kindlaks tehtud, et sigade Aafrika katku leviku potentsiaalseks allikaks, eriti sigu oma tarbeks pidavates ettevõtetes, on kohalikult toodetud hein, põhk või teravili, mis on koristatud piirkonnast, kus uluksigadel esineb sigade Aafrika katku, sarnasest piirkonnast pärit põllumajandusseadmete kasutamine või värskete söödakultuuride söötmine sigadele.

Söödakäitlejad peaksid nõuetekohaselt rakendama tõhusaid jälgitavussüsteeme ja bioturvameetmeid, et tagada sööda koostisosade tarnete ohutus ja vähendada sigade Aafrika katku viiruse leviku ohtu.

Riski, et sigade Aafrika katku viirus jääb sööda koostises ellu, vähendab asjakohasel juhul sigade Aafrika katkuga nakatunud piirkondadest pärit söödatoodete ja rikastus- või allapanumaterjalide ladustamine (temperatuuril üle 0 oC) enne nende kasutamist. Pädev asutus peaks konkreetsetes olukordades kaaluma asjakohaseid desinfitseerimis- ja ladustamisprotsesse (nt ladustamisaeg, töötlemine, temperatuur), mis vähendavad sigade Aafrika katkuga nakatunud piirkondadest nakkusvabadesse piirkondadesse veetava sööda võimalikku saastumist viirusega.

Kui kohapeal koristatud teravilja, rohu ja põhu kasutamine kujutab endast (asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse läbi viidud riskihindamise põhjal) kohalikes tingimustes ohtu (eelkõige sigu üksnes oma tarbeks pidavate ettevõtete puhul), peaks pädev asutus kaaluma järgmisi meetmeid:

a)	keeld sööta peetavatele sigadele värsket rohtu või teravilja, (15) välja arvatud juhul, kui seda on sigade Aafrika katku viiruse inaktiveerimiseks töödeldud või enne kasutamist ladustatud vähemalt 30 päeva uluksigadele kättesaamatus kohas;

b)	keeld kasutada peetavate sigade allapanuna põhku, (16) välja arvatud juhul, kui seda on sigade Aafrika katku viiruse inaktiveerimiseks töödeldud või enne kasutamist ladustatud vähemalt 90 päeva uluksigadele kättesaamatus kohas.

2.6.   Proovide võtmine ja testimine

Sigade Aafrika katku tuvastamiseks peetavatelt sigadelt proovide võtmise ja testimise nõuded on sätestatud I osas osutatud ELi õigusaktides.

Kui samas ettevõttes tapetakse oma tarbeks peetavaid sigu, tuleks vähemalt piirangutsoonides järgida sigade Aafrika katku tuvastamiseks proovide võtmisel ja testimisel pädeva asutuse juhiseid.

Proovide võtmine, laborimeetodid ning diagnostikameetodite valideerimine ja tõlgendamine peaksid olema kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 (17) artikliga 6 ning asjakohasel juhul tuleks arvesse võtta ka järgmist:

—	Euroopa Liidu referentlaboratooriumi veebisaidil (18) avaldatud juhised ning

—	Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (WOAH) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat (19).

III.   ULUKSEAD

1.   Üldteave

Meetmed, mida tuleb uluksigade puhul võtta sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks, on sätestatud I osas osutatud ELi õigusaktides.

Uluksigadel on sigade Aafrika katku levitamisel ja selle taudi püsimisel oluline roll. Uluksigade asjakohane majandamine (20) vastavalt käesolevates suunistes soovitatule peaks toimuma

—	piirkondades, mida taud ei ole mõjutanud, keskendudes parimatele ennetusmeetoditele, varajasele avastamisele ja valmisolekule sigade Aafrika katku võimalikuks esinemiseks, ning

—	piirkondades, mida taud juba mõjutab, eesmärgiga taudi tõrjuda ja see likvideerida.

Uluksigade asustustihedust peetakse kõige olulisemaks riskiteguriks sigade Aafrika katku esinemisel nendel loomadel. Ennetusmeetmed uluksigade populatsioonide vähendamiseks ja stabiliseerimiseks enne sigade Aafrika katku sissetoomist on kasulikud selleks, et vähendada nii i) populatsiooni sigade Aafrika katkuga kokkupuute tõenäosust kui ka ii) võimalike erakorraliste meetmete võtmiseks vajalikke jõupingutusi (st vähem korjuste kõrvaldamist) sigade Aafrika katku esinemisel.

Liikmesriigid peaksid kaaluma pikaajalist lähenemisviisi uluksigade majandamisele riiklike tegevuskavade alusel.

2.   Täiendavad meetmed sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks uluksigade puhul

Sigade Aafrika katku suunistes antakse täiendavaid viiteid ja juhiseid selle kohta, kuidas uluksigade puhul paremini rakendada sigade Aafrika katku ennetamise, tõrje ja likvideerimise meetmeid, mida tuleks asjakohasel juhul kaaluda.

Sigade Aafrika katku ennetamise, tõrje ja likvideerimisega seotud meetmed võivad olla erinevad (õigusaktidega lubatud piirides, kui see on asjakohane) ning neid tuleks kohandada konkreetsele piirkonnale või tsoonile. Need meetmed peaksid põhinema järgmisel:

—	taudi tekkimise aeg piirkonnas või tsoonis (nakkuse leviku eri faase saab kindlaks teha, kasutades pidevat passiivse seire süsteemi, mis võimaldab sigade Aafrika katku varajast avastamist uluksigadel, ja kütitud uluksigade testimist);

—	olemasoleva uluksigade populatsiooni dünaamika, uluksigade levik ja asustustihedus;

—	looduslike või kunstlike tõkete olemasolu;

—	keskkonnaga seotud ja klimaatilised erinevused;

—	põllumajandustavad.

Sigade Aafrika katku suunised hõlmavad meetmeid, mis on seotud sigade Aafrika katku ennetamise, tõrje ja likvideerimisega uluksigade puhul, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud suuniste punktides 4.1–4.14. Need meetmed on kokkuvõtlikult esitatud sigade Aafrika katku suuniste IV lisas.

2.1.   Peibutussöötmine

Peibutussöötmine ei tohiks kujutada endast uluksigade söötmist nende populatsiooni säilitamiseks (nt talveperioodil).

Liikmesriigi pädev asutus võib pärast sigade Aafrika katku võimalikku sissetoomist või levikut käsitleva riskihindamise läbiviimist teha täiendavate riskimaandamismeetmete rakendamise võimalust silmas pidades otsuse peibutussöötmiseks kasutada lubatud söödakoguste kohta, võttes arvesse järgmist:

—	sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogiline olukord liikmesriigis või tsoonis;

—	teadaolev uluksigade populatsioon liikmesriigis või tsoonis ning

—	jahipidamistavad liikmesriigis või tsoonis.

2.2.   Bioturvameetmed mõjutatud piirkondades ja jahipidamise ajal

Liikmesriikides tuleks tõhustada uluksigadega seotud bioturvameetmeid ning järgida piiriüleste loomataudide järkjärgulise tõrje üleilmse raamistiku algatuse raames koostatud käsiraamatut „Sigade Aafrika katk uluksigadel – ökoloogia ja bioturvalisus“, (21) eelkõige selle

—	5. peatükki „Bioturvalisus mõjutatud metsades“ ja

—	6. peatükki „Bioturvalisus jahipidamise ajal“.

Bioturvalisuse miinimumnõuded jahimeestele ja kõigile töötajatele, kes otsivad ja käitlevad ulukseakorjuseid, on sätestatud ka sigade Aafrika katku suuniste II lisas.

2.3.   Põhiandmete kogumine

Uluksigade testimine sigade Aafrika katku suhtes liikmesriikides annab väärtuslikku teavet sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilise olukorra ja taudi arengu kohta. Koos muude asjakohaste andmetega võimaldab see konkreetseid sigade Aafrika katku ennetamise, tõrje ja likvideerimise meetmeid vajaduse korral kohandada.

Liikmesriikide pädevad asutused peaksid asjakohasel juhul koguma sigade Aafrika katku epidemioloogilisi andmeid ja muud asjakohast teavet taudi kohta ning esitama need EFSA-le (22). Selline teabevahetus võimaldab koguda teaduslikke teadmisi sigade Aafrika katku kohta, (23) pidades silmas riskipõhist lähenemist ja majandamisotsuseid.

2.4.   Koostöö

Uluksigade majandamine nõuab pädevate asutuste ja sidusrühmade, näiteks metsamajandusasutuste, keskkonnaasutuste ja jahimeeste koostööd. Tõhus ja tulemuslik koostöö on hädavajalik sigade Aafrika katku ennetamiseks, varaseks avastamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks. Käesolevate suuniste raames võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas asjakohaste ELi ja/või siseriiklike keskkonna-, jahindus- ja veterinaariaalaste õigusaktidega, sealhulgas loodus- ja elurikkuse kaitse nõuetega, ning neid tuleks teadusliku aluse, mõju ja tõhususe seisukohast nõuetekohaselt hinnata.

Eri riikides kasutatavaid sigade Aafrika katkuga seotud parimaid tavasid käsitleva asjakohase teabematerjali hoidla on kättesaadav ka Euroopa alalise sigade Aafrika katku eksperdirühma veebisaidil (24) (piiriüleste loomataudide järkjärgulise tõrje üleilmse raamistiku algatus).

2.5.   Hukkamine

Uluksigade populatsiooni vähendamiseks tuleks kaaluda hukkamist, eriti uutes nakkustsoonides või riskipiirkondades.

2.6.   Nn valgete tsoonide loomine

Sigade Aafrika katku tõrje hõlmab uluksigade populatsiooni vähendamise meetmeid, nagu ennetav hukkamine või asjakohasel juhul jahipidamine piiritletud tsoonides ehk nn valgetes tsoonides (25). Teatavate liikmesriikide varasemad kogemused kinnitavad, et selliste valgete tsoonide loomine võib olla tõhus vahend taudi leviku piiramiseks uluksigade populatsioonis. Need valged tsoonid võib luua piirkonnas, mis geograafiliselt piirneb asjaomase sigade Aafrika katku piirangutsooniga, kus uluksigade seas levib sigade Aafrika katku viirus, või asub selle piirangutsooni sees. Sigade Aafrika katku leviku peatamiseks tuleks valgetes tsoonides kombineerida eri meetmeid (nt tarastamine, uluksigade arvu märkimisväärne ja kiire vähendamine jne).

2.7.   Tarastamine

Asjakohasel juhul võiks uluksigade populatsiooni ohjeldamiseks kasutada tarastamist, mille eesmärk on sigade Aafrika katku ennetamine, tõrje ja likvideerimine, eelkõige uutes nakkustsoonides (eesmärgiga sigade Aafrika katk likvideerida). Tarastamist tuleks kasutada piiratud peamistes nakkuspiirkondades, et viia piiritletud tsoonis (nn valge tsoon) sisse uluksigade ennetav hukkamine ja piirata või aeglustada uluksigade liikumist uutest nakkuspiirkondadest nakkusvabadesse piirkondadesse, ning seda tuleks kasutada koos muude meetmetega (nt jahipidamine, valged tsoonid, püünistega püüdmine jne), et sigade Aafrika katku levik peatada või seda aeglustada. Vastavalt kohalikele tingimustele ja sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisele olukorrale konkreetses piirkonnas võib kasutada eri tüüpi tarasid (nt füüsilised tarad, elektritarad), võttes arvesse järgmist (26):

—	suure populatsiooni korral ei saa ühtegi elektritara pidada pikema aja jooksul 100 %-liselt ulukseakindlaks;

—

EFSA on varem jõudnud järeldusele, et puuduvad tõendid selle kohta, et suured tarad on olnud uluksigade ohjeldamisel tõhusad. Sellegipoolest võiks arvesse võtta liikmesriikide uusi kogemusi piiratud peamiste nakkuspiirkondade tarastamisel (sigade Aafrika katku leviku piiramise või peatamise meetmena);

—	mitmesugused uuringud lõhnapõhiste peletusvahendite kasutamise kohta uluksigade eemalhoidmiseks andsid erinevaid tulemusi (sellekohases EFSA aruandes osutatud katsed ei suutnud tõendada peletusvahendi mõju uluksigade sissetungile ega põllukultuuride kahjustamisele).

Piirangutsoonide piiritlemiseks võib vajaduse korral kasutada looduslikke tõkkeid, nagu suured jõed või väinad, kuna on tõendatud, et teatavates olukordades vähendavad need tõhusalt uluksigade liikumist, kuid ei takista seda täielikult.

2.8.   Jahipidamine

Kõigis liikmesriikides tuleks jahimehi koolitada, et nad oleksid teadlikud sigade Aafrika katku ohust ja parimatest tavadest surnud uluksigade leidmise või muu sigade Aafrika katku kahtluse korral.

Jahipidamistavasid tuleks kohandada vastavalt taudi epidemioloogilisele arengule, kuna need mõjutavad uluksigade populatsioone. Kooskõlas ELi ja siseriiklike õigusaktidega võib jahipidamiseks kasutada täiendavaid tehnilisi vahendeid, et saavutada käesolevates sigade Aafrika katku suunistes ja riiklikes tegevuskavades sätestatud eesmärgid.

Vajaduse korral tuleks tagada tihe koostöö asjaomaste asutuste ja sidusrühmade vahel, (27) eelkõige juhul, kui jahipidamise korraldamine sigade Aafrika katku esinemise ajal ei kuulu liikmesriigi pädeva veterinaarasutuse pädevusse.

2.9.    Passiivne seire, sealhulgas surnud uluksigade otsimine ja korjuste käitlemine  (28)

Kõige tõhusam vahend sigade Aafrika katku avastamiseks ja selle leviku seireks on passiivne seire (ka siis, kui seda toetab surnud uluksigade aktiivne otsimine). Seetõttu tuleks soodustada uluksigade korjustelt proovide võtmist ja testimist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata uutes nakkustsoonides ja nende läheduses leitud korjustele.

Tavaliselt ei pruugi esimesena leitud korjused olla esimesed taudijuhtumid asjaomases piirkonnas. Seepärast tuleks tõhustada passiivset seiret (mille eesmärk on ka vanimate korjuste tuvastamine ja leidmine) ja kõigi korjuste testimist, eelkõige uutes nakkustsoonides ja nende läheduses.

2.10.   Nakkustsoonidele juurdepääsu piiramine

Kuna on oht, et sigade Aafrika katk levib inimeste, seadmete, sõidukite jne kaudu, tuleks asjakohasel viisil piirata juurdepääsu nakkustsoonidele (eelkõige uutele nakkustsoonidele, kus püütakse sigade Aafrika katk võimalikult kiiresti likvideerida). Pädev asutus peaks neid piiranguid haldama, lähtudes riskihindamisest ning võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi ja asjaolusid.

2.11.   Lisasöötmise piirangud

Liikmesriikides tuleks piirata uluksigade lisasöötmist, et piirata või asjakohasel juhul vähendada uluksigade populatsiooni ellujäämist ja kunstlikku juurdekasvu.

Muude looduslike liikide (nt ulukmäletsejaliste) söötmiskohad või -seadmed ei tohiks olla uluksigadele ligipääsetavad ja kasutatav sööt (nt hein) ei tohiks olla uluksigu ligimeelitav.

Pädev asutus võib pärast riskihindamist kaaluda konkreetsetes olukordades uluksigade lisasöötmise lubamist piiratud aja jooksul, et hoida uluksigu uues nakkustsoonis, kus on lühikese või keskmise tähtajaga eesmärk sigade Aafrika katk selles tsoonis likvideerida.

2.12.   Proovide võtmine ja testimine

Surnud uluksigade korjustelt proovide võtmine ja testimine peaks põhinema

—	pädeva asutuse läbi viidud riskihindamisel ja

—	passiivsel seirel.

Asjakohasel juhul tuleks leitud korjuseid, hukatud loomi (nt uues nakkustsoonis või nn valges tsoonis) ja haigeid uluksigu sigade Aafrika katku suhtes testida, kasutades selleks polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit. Laboriuuringu jaoks võetud proovid tuleks toimetada laborisse võimalikult kiiresti (vähemalt 72 tunni jooksul pärast proovide võtmist, välja arvatud juba kehtestatud piirangutsoonides, kus on eesmärk sigade Aafrika katku tõrjuda).

Arvesse tuleks võtta järgmist:

—	piirkondades, kus sigade Aafrika katku ei esine, ja sigade Aafrika katku piirangutsoonides tuleks eelistada polümeraasi ahelreaktsiooni testi (viiruse tuvastamine);

—	positiivne seroloogiline leid üksi ei pruugi viiruse levikut näidata;

—

antikehade tuvastamist ei tohiks kasutada sigade Aafrika katku viiruse varajaseks avastamiseks, vaid pigem abivahendina (polümeraasi ahelreaktsiooni testi täiendava testina), mis aitab paremini mõista sigade Aafrika katku epidemioloogilist arengut teatavates piirkondades ja/või konkreetsetes olukordades, näiteks: i) uluksigade testimiseks I taseme piirangutsoonis (piirneb nakkuspiirkondadega); seropositiivne loom võib viidata muutuvale olukorrale seoses taudiga, näiteks sigade Aafrika katku viiruse levikule väljapoole II või III taseme piirangutsooni; ii) piirkondades, kus taudi on esinenud pikka aega.

Sigade Aafrika katku suuniste III lisas on esitatud täiendavad suunised uluksigadelt proovide võtmise ja korjuste kõrvaldamise kohta asjaomastes liikmesriikides (liikmesriigid, mis on loetletud või mille piirkonnad on loetletud sigade Aafrika katku määruse I ja II lisas).

2.13.   Püünistega püüdmine

Sigade Aafrika katku esinemisel piiratud alal (nt nn valges tsoonis) tuleb püünistega püüdmist, mida kombineeritakse muude meetmetega sigade Aafrika katku likvideerimiseks, pidada tõhusaks meetmeks, et uluksigade populatsiooni piirata või vähendada, eelkõige uutes nakkustsoonides.

3.   Meetmete rakendamine erinevates piirkondades või piirangutsoonides

III osa punktis 2 esitatud täiendavad meetmed sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks uluksigade puhul peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral ja olema kohandatud eri piirkondadele või piirangutsoonidele (nagu on määratletud sigade Aafrika katku määruses), mis on sigade Aafrika katku suunistes liigitatud järgmiselt:

3.1.	piirkonnad, kus sigade Aafrika katku ei esine ja mis ei piirne piirangutsoonidega;

3.2.	piirkonnad, kus sigade Aafrika katku ei esine (sh I taseme piirangutsoon) ja mis piirnevad piirangutsoonidega, mis on loetletud sigade Aafrika katku määruse I lisas (v.a I taseme piirangutsoon) ja II lisas;

3.3.	piiratud piirangutsoonid, mis vastavad uutele nakkustsoonidele, kus sigade Aafrika katku on uluksigadel esinenud suhteliselt lühikest aega (nt võttes arvesse taudi epidemioloogilist arengut) ja kus peamine eesmärk on sigade Aafrika katk selles tsoonis lühikese või keskpika aja jooksul likvideerida;

3.4.

ulatuslikud piirangutsoonid, mis vastavad olulistele nakkustsoonidele (nt kogu liikmesriigi territoorium või selle oluline osa), kus sigade Aafrika katku on uluksigadel esinenud suhteliselt pikka aega ja kus peamine eesmärk on taudi tõrje selles tsoonis (kuna sigade Aafrika katku likvideerimine lühikese või keskpika aja jooksul ei pruugi olla teostatav).

Üldised soovitused erinevate meetmete kohta eri piirkondades ja piirangutsoonides on esitatud punktides 3.1–3.4 ja kokkuvõtlikult IV lisas.

3.1.   Meetmed, mida võiks võtta piirkondades, kus sigade Aafrika katku ei esine ja mis ei piirne piirangutsoonidega

Sigade Aafrika katku ennetamiseks tuleks kaaluda järgmist:

a)	piiratud koguses söödaga peibutussöötmine peaks olema lubatud ainult uluksigade ligimeelitamiseks jahipidamise, püünistega püüdmise ja asjakohasel juhul hukkamise eesmärgil;

b)	jahipidamise ajal tuleks edendada ja rakendada bioturvameetmeid;

c)

uluksigade suur asustustihedus võib sigade Aafrika katku esinemise riski suurendada ning põhjustada sigade Aafrika katku viiruse sissetoomise korral taudi kiiret levikut ja pikaajalist püsimist mõjutatud piirkondades. Et tagada tõhus valmisolek sigade Aafrika katku tõrjeks, peaksid liikmesriikide pädevad asutused seetõttu eelkõige püüdma uluksigade populatsiooni asustustihedust oluliselt vähendada, kui see on asjakohane (29) ja vajalik. Jahipidamine peaks olema suunatud uluksigade populatsiooni pidevale vähendamisele. Seepärast tuleks soodustada uluksigade täiskasvanud ja täiskasvanuikka jõudvate emasloomade sihipärast küttimist (või hukkamist, kui see on asjakohane). Üldine küttimismaht peaks olema isas- ja emasloomade vahel tasakaalustatud (50 % kummastki kategooriast);

d)	seire: proovide võtmine peaks põhinema passiivsel seirel; leitud korjuseid ja haigeid uluksigu tuleks sigade Aafrika katku suhtes testida, kasutades selleks polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit;

e)	uluksigade lisasöötmist tuleks piirata.

3.2.   Meetmed, mida võiks võtta piirkondades, kus sigade Aafrika katku ei esine (sh I taseme piirangutsoon) ja mis piirnevad piirangutsoonidega, mis on loetletud sigade Aafrika katku määruse I ja II lisas

Lisaks punktis 3.1 nimetatud meetmetele tuleks sigade Aafrika katku suurenenud ohu korral rakendada täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on hoida ära sigade Aafrika katku sissetoomist ning tagada vajaduse korral sigade Aafrika katku kiire avastamine ja tõhus valmisolek sigade Aafrika katku levikuks:

a)	piiratud koguses söödaga peibutussöötmine peaks olema lubatud ainult uluksigade ligimeelitamiseks jahipidamise, püünistega püüdmise ja asjakohasel juhul hukkamise eesmärgil;

b)	tuleks korraldada intensiivne jahipidamine (lubatud võiks olla nii ajujaht kui ka individuaalne küttimine), et vähendada uluksigade asustustihedust, mis võimaldaks pärast nakkuse võimalikku esinemist sigade Aafrika katku viiruse levikut tõkestada või oluliselt aeglustada;

c)	populatsiooni vähendamise eesmärkide saavutamiseks tuleks käsitleda ja soodustada uluksigade pikaajalise majandamise strateegiat (kaasates avalikku ja erasektorit); jahimehi tuleks käsitada selle strateegia osana;

d)	pädev asutus peaks korraldama hukkamist, jahipidamist ja püünistega püüdmist koostöös teiste asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega;

e)	vajaduse korral peaks pädev asutus koostöös teiste asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega kaaluma tarastamist;

f)

seire: i. passiivse seire tõhustamiseks tuleks asjakohasel juhul teha aktiivselt patrullkäike (eelistatavalt koolituse läbinud töötajate poolt), et leida korjuseid ja püüda sigade Aafrika katku võimalikult kiiresti avastada; ii. proovide võtmine peaks põhinema riskihindamisel ja tõhustatud passiivsel seirel; leitud korjuseid ja haigeid uluksigu tuleks sigade Aafrika katku suhtes testida, kasutades selleks polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit, kui see on asjakohane;

g)	kõik leitud surnud uluksead tuleks vastavalt pädeva asutuse ettekirjutustele hävitada.

3.3.   Meetmed, mida võiks võtta uutes nakkustsoonides sigade Aafrika katku likvideerimiseks

Sigade Aafrika katku esinemise korral on peamine eesmärk tõrjuda taudi piiratud alal, tagada nakkustsooni täpne piiritlemine ja rakendada võimalikult kiiresti sigade Aafrika katku likvideerimise meetmeid.

ELis on uluksigade puhul mitu edukat sigade Aafrika katku likvideerimise näidet, (30) mis tuleks võtta aluseks sigade Aafrika katku likvideerimise sihipäraste meetmete väljatöötamisel. Arvesse tuleks võtta järgmist:

a)	peibutussöötmine peaks olema lubatud ainult püünistega püüdmise või hukkamise eesmärgil;

b)

seire: i. taudi epideemilise leviku faasi määramisel tuleks võtta aluseks passiivne seire (nt äsja surnud uluksigade korjuste väiksem arv võib viidata sigade Aafrika katku epideemilise leviku faasi taandumisele); ii. passiivse seire tõhustamiseks tuleks teha aktiivselt patrullkäike, et leida korjuseid, kasutades selleks koolituse läbinud töötajaid, koeri või droone; iii. proovide võtmine peaks põhinema tõhustatud passiivsel seirel; kõiki leitud korjuseid ja haigeid uluksigu tuleks sigade Aafrika katku suhtes testida, kasutades selleks polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit; iv. lisaks kõigi leitud surnud uluksigade testimisele sigade Aafrika katku viiruse suhtes tuleks ka kütitud või hukatud ulukisigu sigade Aafrika katku viiruse suhtes testida, kasutades polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit (sh vajaduse korral antikehade tuvastamiseks);

c)

pädev asutus peaks asjakohasel juhul kaaluma (kõigi liikide) jahipidamise ja muu tegevuse keelustamist metsas, et vältida sigade Aafrika katku levikut vähemalt kuni epideemilise leviku faasi taandumiseni. Operatiivne eksperdirühm (31) peaks pädevat asutust epidemioloogilise olukorra hindamisel ja epideemilise leviku faasi lõpu kindlaksmääramisel abistama, kasutades pideva passiivse seire tulemusi;

d)	ajujahti ei tohiks pidada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud olukordades, kui uluksigade liikumise takistamiseks on rakendatud asjakohaseid meetmeid (nt tarastamine);

e)	kõik isikud, kes otsivad ja käitlevad uluksigade korjuseid, peaksid rakendama bioturvameetmeid, et vältida sõidukite, õuealade ja majade võimalikku saastumist;

f)	asjakohasel juhul tuleks nakkustsoonile juurdepääsu piirata, välja arvatud volitatud töötajate puhul või pädeva asutuse tehtud erandite alusel;

g)	tuleks läbi viia jahimeeste erikoolitus, et vähendada viiruse edasise leviku tõenäosust keskkonnas ja nakkustsoonist väljapoole;

h)

vähemalt nakkustsoonis tuleks tagada konteinerid uluksigade korjuste ladustamiseks, kui puudub alternatiivne süsteem surnud loomade kogumiseks; igas ladustamiskohas peaksid olema vahendid puhastamiseks ja desinfitseerimiseks; kõik leitud surnud uluksead tuleks vastavalt pädeva asutuse ettekirjutustele hävitada;

i)	lubada tuleks püünistega püüdmist loomade hukkamise (ja hilisema testimise) eesmärgil;

j)

uluksigade hukkamine nende populatsiooni likvideerimise (või vähemalt märkimisväärse vähendamise) eesmärgil, mida pädeva asutuse järelevalve all teostavad koolituse läbinud jahumehed, võiks olla lubatud alles siis, kui on saavutatud endeemilise leviku faas (pärast epideemilise leviku faasi) või on rakendatud muid uluksigade liikumist takistavaid meetmeid (nt tarastamine);

k)	uluksigu ei tohiks korrastada (siseelundeid ei tohiks eemaldada); mahalastud uluksead tuleks panna vedelikukindlatesse konteineritesse või kottidesse, et vähendada loomade kehavedelike laialivalgumise ohtu;

l)

uluksigade liikumist võib piirata taradega, (32) aidates seeläbi tõkestada või vähemalt aeglustada taudi levikut. Tarastamist tuleks kasutada piiritletud aladel. Tarad tuleks ehitada õigel ajal (ja kombineerida need muude meetmetega), et aeglustada sigade Aafrika katku viiruse levikut ja ennetada taudi epideemilise leviku lainet.

3.4.   Meetmed, mida võiks võtta ulatuslikes nakkustsoonides sigade Aafrika katku tõrjeks

Peamine eesmärk on tõrjuda sigade Aafrika katku tsoonis, tagada, et taud ei leviks edasi piirkondadesse, kus seda ei esine, või kui see ei ole võimalik, piirata võimalikult suurel määral sigade Aafrika katku viiruse teistesse piirkondadesse levimise kiirust.

Sigade Aafrika katku viiruse esinemisel nakkustsoonides pika aja jooksul (33) ja ulatuslikul territooriumil tuleks kaaluda järgmisi sigade Aafrika katku tõrje meetmeid:

a)	piiratud koguses söödaga peibutussöötmine peaks olema lubatud ainult uluksigade ligimeelitamiseks jahipidamise, püünistega püüdmise ja asjakohasel juhul hukkamise eesmärgil;

b)

seire: i. proovide võtmine peaks põhinema tõhustatud passiivsel seirel; kõiki leitud korjuseid ja haigeid uluksigu tuleks sigade Aafrika katku suhtes testida, kasutades selleks polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit; kütitud või hukatud uluksigu tuleks testida vastavalt pädeva asutuse juhistele, lähtudes konkreetsest epidemioloogilisest olukorrast ja võttes arvesse asjakohaseid ELi õigusakte (nt sigade Aafrika katku määruse artiklid 51 ja 52); ii. passiivse seire tõhustamiseks peaksid koolituse läbinud töötajad tegema aktiivselt patrullkäike, et leida korjuseid;

c)	jahipidamine ja püünistega püüdmine peaksid olema suunatud proovide kogumisele testimise eesmärgil;

d)	jahipidamise, püünistega püüdmise ja korjuste kõrvaldamise ajal tuleks rakendada bioturvalisuse miinimumnõudeid;

e)	uluksigade hukkamisega peaksid tegelema koolituse läbinud jahimehed;

f)	kõik leitud surnud uluksead ning püütud või kütitud uluksigade korjused, mille puhul on sigade Aafrika katku tuvastamiseks tehtud uuringu tulemus positiivne, tuleb vastavalt pädeva asutuse ettekirjutustele hävitada;

g)	üldjuhul ei tuleks ulatuslike alade tarastamist kaaluda (34). Konkreetsetes olukordades võib siiski pädeva asutuse läbi viidud riskihindamise alusel kaaluda ja rakendada strateegilist tarastamist.

IV.   Põhimõtted ja kriteeriumid piirkondade geograafiliseks määratlemiseks ELis sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi

Sigade Aafrika katku määruses on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad piirangutsoonide kandmist liidu tasandil I ja II lisa loeteludesse sigade Aafrika katku puhangu esinemise korral. Kõnealused piirangutsoonid tuleks kanda sigade Aafrika katku määruse I ja II lisa loeteludesse, võttes arvesse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud teavet taudi olukorra kohta ja käesolevaid suuniseid, samuti sigade Aafrika katku leviku riski taset ning üldist epidemioloogilist olukorda asjaomases liikmesriigis ja asjakohasel juhul naabruses asuvates liikmesriikides või kolmandates riikides (nagu on sätestatud sigade Aafrika katku määruse põhjenduses 5).

1.

ELi õigusaktid. Eeskirjad piirangutsoonide loetellu kandmise kohta sigade Aafrika katku puhangu esinemise korral ja asjaomastes piirangutsoonides kohaldatavad meetmed on sätestatud ELi õigusaktides, millele on viidatud sigade Aafrika katku suuniste I osas. Sigade Aafrika katku määruses on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mis on seotud määruse I ja II lisas loetletud piirangutsoonidega. Lisaks määruses (EL) 2016/429 ja delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud tauditõrjemeetmetele on sigade Aafrika katku määrusega ette nähtud ka piirkondadeks jaotamine. Sigade Aafrika katku määruses on loetletud liikmesriikide piirangutsoonid, mida mõjutavad sigade Aafrika katku puhangud või mis on selliste puhangute läheduse tõttu ohustatud.

2.

Sigade Aafrika katku piirangutsoonide geograafilise piiritlemise kriteeriumid asjaomaste piirangutsoonide kandmiseks sigade Aafrika katku määruse I või II lisa loeteludesse, kõnealuste loetelude muutmiseks ja piirangutsoonide eemaldamiseks loeteludest. Sigade Aafrika katku piirangutsoone eristatakse vastavalt sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisele olukorrale ja levikuriski tasemele. Need liigitatakse i) I, II ja III taseme piirangutsoonideks, kusjuures III taseme piirangutsoon tähendab kõrgeimat sigade Aafrika katku leviku riski ja kõige dünaamilisemat taudiga seotud olukorda peetavate sigade seas, ning pärast sigade Aafrika katku puhangut varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis ii) piirangutsoonideks, mis hõlmavad kaitse- ja järelevalvetsoone (kui sigade Aafrika katku puhang tekib peetavate sigade seas) ja nakkustsoone (kui selle taudi puhang tekib uluksigade seas). Lisaks tuleks nende piirangutsoonide kandmisel sigade Aafrika katku määruse I või II lisa loeteludesse, kõnealuste loetelude muutmisel või piirangutsoonide eemaldamisel loeteludest vajaduse korral arvesse võtta järgmist: 2.1. asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teave ja põhjendused taudiga seotud olukorra ja võetud meetmete kohta; 2.2. teaduslikult tõendatud põhimõtted ja kriteeriumid piirkondade geograafiliseks määratlemiseks sigade Aafrika katku järgi ning käesolevad sigade Aafrika katku suunised; 2.3. sisseseatud seire ja selle tulemused; 2.4. sigade Aafrika katku leviku riski tase; 2.5. sigade Aafrika katkuga seotud üldine epidemioloogiline olukord, selle areng ja täiendavad riskitegurid asjaomases liikmesriigis ja naabruses asuvates liikmesriikides või kolmandates riikides; 2.6. sigade Aafrika katku varasem ja hiljutine esinemine nii peetavate kui ka uluksigade seas, nagu on näidanud tõhus seire; 2.7. asjaomase epidemioloogilise üksuse suurus, territoriaalne ja geograafiline katkematus naaberpiirkondadega, esinevate biotoopide tüübid; 2.8. taudipuhangute asukohaga seotud geograafilised aspektid; 2.9. ökoloogilised tegurid (nt veeteed, metsad) ning looduslike ja kunstlike tõkete olemasolu (nt taraga piiratud maanteed või raudteed või nn valged tsoonid); 2.10. uluksigade olemasolu ja levik; 2.11. taudi epidemioloogia; 2.12. EFSA või pädevate asutuste konkreetsete epidemioloogiliste hindamiste tulemused; 2.13. varasemad kogemused seoses sigade Aafrika katku levikuga; 2.14. haldusjaotus, territoriaalne katkematus; 2.15. tõrjemeetmete rakendatavus; 2.16. seapidamisettevõtete jaotus ja profiil (nt tootmisviis (nagu sigade pidamine välitingimustes)) ning kaitse- ja järelevalvetsoonide olemasolu; 2.17. jahipidamistavad ja muud looduslike liikide majandamisega seotud kaalutlused.

3.

Tuginedes sigade Aafrika katku viiruse II genotüübi poolt mõjutatud liikmesriikide epidemioloogiliste andmete analüüsile, esitab EFSA oma aruannetes (35) sigade Aafrika katku kohta järgmised piirkondadeks jaotamise seisukohalt olulised järeldused: 3.1. nakkus jätkas aeglast levikut uluksigade populatsioonides (sigade Aafrika katku leviku keskmine kiirus teatavates piirkondades oli hinnanguliselt 8–17 km aastas (36)); 3.2. sigade Aafrika katk on mitmesse ELi liikmesriiki sisse toodud kahe eristatava levikuprotsessi kaudu: 3.2.1. suhteliselt aeglane ja pidev ulukisigade vahendusel toimuv levik uluksigade populatsioonides ja metapopulatsioonides; 3.2.2. inimeste vahendusel toimuv translokatsioon, mille tulemusena tekivad sigade Aafrika katku uued klastrid, mis asuvad varasematest sigade Aafrika katku esinemispiirkondadest kaugel.

4.

Piirangute ajaline kestus. Sigade Aafrika katku määruse I või II lisas loetletud piirkondades tuleks kohaldada piiranguid seni, kuni epidemioloogiline olukord vastab kriteeriumidele, mis võimaldavad sigade Aafrika katku piirangutsoone muuta või need asjaomastest loeteludest eemaldada. Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi (37) põhimõtetest ja taudiga seotud epidemioloogilistest kaalutlustest saab mõningaid juhiseid tähtaegade ja kriteeriumide kohta, mida tuleb järgida, et taastada sigade Aafrika katku esinemise tõttu piiratud ala vaba staatus.

5.

Sigade Aafrika katku määruse I või II lisas loetletud sigade Aafrika katku piirangutsoonide piiritlemise peamised üldkriteeriumid. Selleks et vältida sigade Aafrika katku levikut ning kaitsta ELi siseturgu ja rahvusvahelist kaubandust, tuleks loetletud piirangutsoonide muutmisel järgida ettevaatlikku ja teaduspõhist lähenemisviisi. Võttes aluseks Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi ja parimad olemasolevad teadmised, tuleks enne sigade Aafrika katku määruse I või II lisas loetletud piirangutsoonide muutmist arvesse võtta järgmist: 5.1. loetletud I ja II taseme piirangutsoone ei tohiks vähendada ega neid loetelust täielikult eemaldada järgmistes olukordades: 5.1.1. EFSA kirjeldatud taudi suurema leviku hooajaliste haripunktide ajal; 5.1.2. taudi suurema leviku muudel perioodidel asjaomaste piirangutsoonide läheduses; 5.1.3. kui sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogiline olukord asjaomases liikmesriigis on negatiivne. Sigade Aafrika katkuga seotud üldist positiivset epidemioloogilist olukorda liikmesriigis ja pädeva veterinaarasutuse esitatud põhjendusi võib siiski arvesse võtta, et loetletud piirangutsoone vähendada või need loetelust täielikult eemaldada ka punktis 5.1.1 osutatud hooajaliste haripunktide ajal; 5.2. liikmesriigi territooriumil asuvas asjaomases piirangutsoonis ja seda ümbritsevatel aladel peaks olema teostatud sigade Aafrika katku epidemioloogia seisukohalt piisavalt kaua asjakohast seiret, mille tulemused on olnud soodsad; 5.3. sigade Aafrika katkuga seotud üldine epidemioloogiline olukord riigis, pädeva asutuse esitatud põhjendused ja komisjoni auditite tulemused, kui see on asjakohane; 5.4. pädev asutus peaks hindama piirangutsoonide muutmisest tulenevaid riske ja hinnang peaks näitama, et sigade Aafrika katku leviku risk on asjaomase piirangutsooni puhul tühine.

6.

Peamised erikriteeriumid loetletud III taseme piirangutsooni vähendamiseks või loetelust täielikuks eemaldamiseks ja asjakohasel juhul II taseme piirangutsooniks (kui selles tsoonis esineb uluksigadel sigade Aafrika katku viirust) või I taseme piirangutsooniks (kui sigade Aafrika katku viirust esineb kas peetavate või uluksigade vahetus läheduses) või piiranguvabaks alaks tagasi muutmiseks: 6.1. viimase kolme aasta jooksul ei ole selles tsoonis esinenud ühtegi sigade Aafrika katku viirusega nakatumise juhtumit; seda ajavahemikku võib lühendada 12 kuuni, kui riigis või tsoonis tehtud seire või ELi või riigi tasandil läbiviidud teadusliku hindamise tulemusena ei ole leitud tõendeid perekonda Ornithodoros kuuluvate puukide esinemise või osalemise kohta; 6.2. selliste sigade Aafrika katku üksikute või väheste puhangute korral, mis on ruumiliselt ja ajaliselt koondunud (30 päeva jooksul alates esimesest taudipuhangust selles tsoonis) seapidamisettevõtetesse, mis asuvad piisavalt suures piirkonnas, kus ei ole viimase 12 kuu jooksul sigade Aafrika katku puhanguid esinenud, võib punktis 6.1 osutatud kolmeaastast või 12-kuulist ajavahemikku lühendada kolme kuuni järgmistel tingimustel: 6.2.1. kui kõigis mõjutatud ettevõtetes on läbi viidud esialgne puhastamine ja desinfitseerimine ning asjakohasel juhul putuka- ja närilisetõrje kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 15 (kohe pärast kõnealuse määruse artiklis 12 ja asjakohasel juhul artiklis 14 sätestatud meetmete rakendamist); 6.2.2. kui rakendatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 26 ja 41 osutatud meetmeid (veterinaarjärelevalve ametnike kontrollkäigud ning kliinilised läbivaatused ja vajaduse korral laboriuuringud) ning 6.2.3. kui riigis või tsoonis tehtud seire või ELi või riigi tasandil läbiviidud teadusliku hindamise tulemusena ei ole leitud tõendeid perekonda Ornithodoros kuuluvate puukide esinemise või osalemise kohta.

7.

Peamised erikriteeriumid loetletud II taseme piirangutsooni vähendamiseks või loetelust täielikuks eemaldamiseks ja I taseme piirangutsooniks või piiranguvabaks alaks tagasi muutmiseks: 7.1. viimase 12 kuu jooksul ei ole uluksigade seas sigade Aafrika katku puhanguid esinenud; 7.2. tuginedes sigade Aafrika katkuga seotud üldisele epidemioloogilisele olukorrale liikmesriigis ja asjaomase pädeva asutuse esitatud põhjendustele, võib arvesse võtta punktis 7.1 osutatud 12 kuu pikkuse perioodi lühendamisega seotud eriolukordi (38); 7.3. juhul kui asjaomases liikmesriigis on üldine epidemioloogiline olukord soodne, on tõestatud sigade Aafrika katku viiruse leviku puudumine kindlaksmääratud geograafilises kontekstis, mida toetavad EFSA väljumisstrateegia (39) (kaheetapiline lähenemisviis: piisava kestusega seireperioodi (sõelumisfaasi) ja sellele järgneva piisava kestusega kinnitusfaasi kombinatsioon) rakendamise soodsad järeldused.

8.

Loetletud I taseme piirangutsooni vähendamine või loetelust täielik eemaldamine peaks põhinema järgmisel: 8.1. sigade Aafrika katkuga seotud riskide hindamine; 8.2. peetavate või uluksigade seas ei ole sigade Aafrika katku puhanguid esinenud viimase: 8.2.1. 12 kuu jooksul; 8.2.2. või kolme kuu jooksul, kui punktis 6.2 osutatud kriteeriumi kasutatakse, et muuta III taseme piirangutsoon tagasi vastavaks I taseme piirangutsooniks; 8.3. kõik epidemioloogilised andmed laiemas geograafilises ja ajalises kontekstis, sealhulgas sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogiline olukord piirnevates II ja/või III taseme piirangutsoonides; 8.4. sigade Aafrika katku epideemilise leviku faas asjaomases tsoonis ja asjakohasel juhul kogu liikmesriigis; I taseme piirangutsooni ei tohiks epideemia varajases etapis loetelust eemaldada.

---

(1)   ELT L 129, 15.4.2021, lk 1.

(2)  https://asf-referencelab.info/asf/en/

(3)  https://food.ec.europa.eu/animals/animal-diseases/veterinary-emergency-team_en

(4)  EFSA Journal 2018; 16(11): 5494.

(5)  https://www.woah.org/en/what-we-do/standards/codes-and-manuals/

(6)  https://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/african-swine-fever

(7)   ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(8)  https://food.ec.europa.eu/animals/animal-health/animal-health-law/delegated-and-implementing-acts_en

(9)   ELT L 174, 3.6.2020, lk 64.

(10)   ELT L 79, 17.3.2023, lk 65.

(11)  https://rr-europe.woah.org/en/Projects/gf-tads-europe/standing-groups-of-experts-on-african-swine-fever-in-europe/depository-on-african-swine-fever/

(12)  Näiteks artiklid 10, 55, 65 jne.

(13)  EFSA Journal 2021; 19(6): 6639.

(14)  EFSA Journal 2021; 19(4): 6558.

(15)  Mis on pärit piirkondadest, kus on teatatud sigade Aafrika katku esinemisest.

(16)  Mis on pärit piirkondadest, kus on teatatud sigade Aafrika katku esinemisest.

(17)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 211).

(18)  https://asf-referencelab.info/asf/en/

(19)  https://www.woah.org/en/what-we-do/standards/codes-and-manuals/

(20)  EFSA Journal 2018; 16(11): 5494.

(21)  https://www.woah.org/app/uploads/2022/07/asf-in-wild-boar-ecology-and-biosecurity-2nd-ed.pdf

(22)  EFSA taotluse alusel.

(23)  https://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/african-swine-fever

(24)  https://rr-europe.woah.org/en/Projects/gf-tads-europe/standing-groups-of-experts-on-african-swine-fever-in-europe/depository-on-african-swine-fever/

(25)  EFSA Journal 2021; 18(5): EN-6573.

(26)  EFSA Journal 2018; 16(7): 5344.

(27)  EFSA Journal 2018; 16(11): 5494.

(28)  Sigade Aafrika katku suunistes hõlmab mõiste „korjus“ nii i) surnult leitud uluksigu (sh maanteel hukkunud uluksead) kui ka ii) mahalastud uluksigu.

(29)  Uutes nakkuspiirkondades tuleks uluksigade majandamist hoolikalt kaaluda, et vältida sigade Aafrika katku edasist levikut.

(30)  Tšehhi: https://ec.europa.eu/food/system/files/2019-02/ad_control-measures_asf_presentation-wild-boar-czech-rep.pdf; Belgia: https://ec.europa.eu/food/system/files/2020-11/ad_control-measures_asf_erad-eu-bel.pdf.

(31)  Nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artiklis 43 ja määruse (EL) 2020/687 artiklis 66.

(32)  EFSA teaduslik aruanne „Epidemiological analyses of African swine fever in the European Union (November 2017 until November 2018)“.

(33)  Rohkem kui 24–36 kuud, võttes arvesse konkreetset olukorda selles tsoonis.

(34)  Praegu puuduvad tõendid selle kohta, et suured tarad on olnud uluksigade tõkestamisel tõhusad (EFSA, doi: 10.2903/j.efsa.2018.5344).

(35)  https://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/african-swine-fever

(36)  Belgias, Eestis, Leedus, Lätis, Poolas, Tšehhis ja Ungaris oli nakkuse leviku mediaankiirus võrgustiku analüüsi põhjal hinnanguliselt 2,9–11,7 km aastas („Epidemiological analyses of African swine fever in the European Union (November 2018 to October 2019)“). EFSA Journal, 18. kd, nr 1, jaanuar 2020.

(37)  https://www.woah.org/en/what-we-do/standards/codes-and-manuals/terrestrial-code-online-access/?id=169&L=1&htmfile=chapitre_asf.htm

(38)  Näiteks viimast kinnitatud sigade Aafrika katku juhtumit seostatakse PCR-positiivse uluksea lagunenud või skeletiseerunud korjusega, mis näitab, et see loom on surnud mitu kuud enne juhtumi kinnitamise kuupäeva.

(39)  EFSA Journal (2021), kd, nr 3, märts 2021.