EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.12.2023

COM(2023) 791 final

2023/0464(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vahelise partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolevas ettepanekus käsitletakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vahelise uue partnerluslepingu sõlmimist. Varem nime „AKV riikide rühm“ (AKV) all tuntud riikide rühmast sai 2020. aasta aprillis rahvusvaheline organisatsioon – Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsioon (AKVRO).

Cotonou partnerlusleping on alates 2000. aastast ette andnud raamistiku, millest juhinduda ELi ja 79 AKV riigi vahelistes suhetes. See põhineb poliitilisel dialoogil ning majandus-, kaubandus- ja arengukoostööl. Leping vaadati läbi 2005. ja 2010. aastal ning see kaotas kehtivuse 2020. aasta veebruari lõpus. Kuna partnerid vajasid rohkem aega järgmise partnerluslepingu (edaspidi „leping“) üle läbirääkimiste pidamiseks ja ELi pool oma sisemenetlusteks, millega heaks kiita lepingu allkirjastamine, pikendati Cotonou lepingu ajutist kohaldamist viiel korral: algselt 31. detsembrini 2020 ning seejärel 30. novembrini 2021, 30. juunini 2022, 30. juunini 2023 ja 31. oktoobrini 2023. EL ja selle liikmesriigid ning AKVRO liikmed allkirjastasid lepingu 15. novembril 2023. 1 Lepingu artikli 98 lõike 4 kohaselt algab selle ajutine kohaldamine allkirjastamisele järgneva teise kuu esimesel päeval. Selleks et vältida õiguslikku vaakumit ELi-AKV suhetes, tuleb senise lepingu kehtivust pikendada kuni 31. detsembrini 2023.

ELi-AKV suhete ajakohastamiseks on ilmtingimata vaja ajakohastatud lepingut, mis vastaks tekkivatest vajadustest ja probleemidest tingitud uutele püüdlustele. Maailmas on kõik kõigi ja kõigega seotud enneolematult tihedalt, mis tähendab, et maailm on alates Cotonou lepingu vastuvõtmisest muutunud ning muutunud on ka EL, ELi partnerid ja meie ühised püüdlused.

Läbirääkimised uue lepingu üle algasid 2018. aasta septembris, varsti pärast seda, kui nõukogu andis komisjonile ja kõrgele esindajale loa alustada ja pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu nende sätete üle, mis kuuluvad liidu pädevusse, ning võttis 2018. aasta juunis vastu läbirääkimisjuhised. Läbirääkimiste käigus teavitati nõukogu ja Euroopa Parlamenti korrapäraselt. Läbirääkimiste käigus konsulteeriti erikomiteega, mis loodi nõukogu otsusega, millega antakse luba alustada läbirääkimisi. Pealäbirääkijad parafeerisid lepingu eelnõu teksti 15. aprillil 2021, erandiks oli üksnes lepinguosaliste määratlus.

Lepingu üldine eesmärk on luua kaugeleulatuv ja tugevdatud poliitiline partnerlus, mis annab hoogu uuele dünaamikale ja on laiapinnalisem kui traditsiooniline arengukoostöö. Lepingu raames võimestatakse kõiki piirkondi. See võimaldab ELil ja AKVRO liikmetel kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil enam ära teha.

Uue lepingu erieesmärgid on järgmised:

1.edendada, kaitsta ja järgida inimõigusi, demokraatia põhimõtteid, õigusriiki ja head valitsemistava, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele;

2.ehitada üles rahumeelsed ja vastupanuvõimelised riigid ja ühiskonnad, astudes vastu rahu ja julgeolekut ähvardavatele olemasolevatele ja tekkivatele ohtudele;

3.edendada inim- ja sotsiaalset arengut, eelkõige vaesuse kaotamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks, tagades et kõik saavad elada inimväärset elu ja kedagi ei jäeta kõrvale ning pöörates erilist tähelepanu naistele ja tüdrukutele;

4.kaasata investeeringuid, toetada kaubandust ja edendada erasektori arengut, et saavutada kestlik ja kaasav majanduskasv ning luua kõigile inimväärne töökoht;

5.võidelda kliimamuutuste vastu, kaitsta keskkonda ja tagada loodusvarade säästev majandamine ning

6.rakendada terviklikku ja tasakaalustatud rändekäsitust, et kasutada kooskõlas lepinguosaliste asjaomaste pädevustega ära turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ja liikuvust ning pidurdada ebaseaduslikku rännet, tegeledes selle algpõhjustega, järgides igati rahvusvahelist õigust.

Komisjon leiab, et nõukogu läbirääkimisjuhistes seatud eesmärgid on saavutatud ja läbiräägitud tekst on liidule vastuvõetav.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

·Kooskõlas Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga 3 toetab leping kaasavate, rahumeelsete ja vastupanuvõimeliste ühiskondade ülesehitamist. Sellega edendatakse konfliktide ja kriiside suhtes ulatuslikku ja terviklikku lähenemisviisi, ning püütakse tegeleda nende algpõhjustega, samuti uute või suurenevate julgeolekuohtudega, millest võib nimetada kasvõi terrorismi, selle rahastamist ja vägivaldset äärmuslust. Partnerlusdialoog on põhivahend, mille kaudu veelgi süvendada meetmeid nendes valdkondades ning kõigis partnerlusega hõlmatud valdkondades laiemalt. Suurema poliitilise koostöö edendamisega kinnitatakse lepingus taas rahvusvahelistel foorumitel tehtava koostöö olulisust, kuid ka seda, et sama oluline on luua ülemaailmsel areenil liite, et saavutada tõeliselt mitmepoolne süsteem. 

·Kooskõlas Euroopa arengukonsensusega 4  sisaldab leping ulatuslikke kohustusi, mis on kannustatud ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kohastest kestliku arengu eesmärkidest ja mis aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele. Lepingu inimkeskse lähenemisviisi kaudu võetakse arvesse kestliku arengu mitmesuguseid omavahel seotud aspekte, olgu need siis majanduslikud, sotsiaalsed, keskkondlikud või julgeolekualased. Kõik need olulised mõõtmed ja lisaks arvestamine muude valdkondadevaheliste elementidega, nagu noored, sooline võrdõiguslikkus, hea valitsemistava ja inimõigused, täiendavad üksteist ning neile on omistatud eriline tähtsus. Partnerid teevad koostööd, et kaitsta planeeti, kaotada vaesus kõigis selle vormides, võidelda ebavõrdsuse vastu ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust.

·Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe 5 ja ELi keskkonnapoliitikaga tunnistatakse lepingus vajadust võtta erinevatel tasanditel kiiresti meetmeid, et tagada planeedi kestlikkus ning võidelda kliimamuutustest, keskkonnaseisundi halvenemisest ja loodusvarade mittesäästvast kasutamisest tulenevate tõsiste ohtudega. Partnerite eesmärk on tugevdada üleilmset reageerimist kliimamuutustele, suurendada vastupanuvõimet ja võtta oluline roll partnerluse üldise raamistikuna toimiva Pariisi kokkuleppe rakendamisel.

·Kooskõlas uue rände- ja varjupaigaleppe 6 ning ELi rändepoliitikaga rakendatakse lepingut terviklikult ja tasakaalustatult, tegeledes sidusalt nii seadusliku kui ka ebaseadusliku rände mitmesuguste omavahel seotud mõõtmetega, et soodustada hästi hallatud rännet ja liikuvust.

·Ettepanek on täielikult kooskõlas ka muude liidu asjaomaste poliitikameetmetega, mida rakendatakse võetud prioriteetidega seotud valdkondades, nagu energeetika, haridus, sooline võrdõiguslikkus, tööhõive, teadusuuringud ja innovatsioon ning kaubandus.

2.    ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Lepingu sõlmimise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a, mida tõlgendatakse koostoimes artikli 218 lõike 8 teise lõiguga.

Võttes vastu otsust, millega antakse luba alustada läbirääkimisi partnerluslepingu sõlmimiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega, kohandas nõukogu soovitatud otsuse pealkirja ja artiklit 1, nii et partnerlusleping määratletakse segalepinguna 7 . Lisaks võtsid nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad vastu eraldi valitsustevahelise otsuse, millega volitatakse komisjoni pidama nende nimel läbirääkimisi liikmesriikide pädevusse kuuluvate ajutise kohaldamise sätete üle 8 . Läbirääkimised viidi 15. aprillil 2021 edukalt lõpule, erandiks oli üksnes lepinguosaliste määratlus. Komisjon esitas 11. juunil 2021 ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus partnerluslepingu kui ELi ainupädevusse kuuluva lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta. Nõukogu võttis 20. juulil 2023 vastu otsuse partnerluslepingu segalepinguna allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta 9 . Pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist ja selleks, et vältida Euroopa Liidu poolset viivitust lepingu sõlmimisel nõukogus, otsustasid komisjon ja kõrge esindaja esitada lisatud ettepaneku eelnõu lepingu sõlmimiseks segalepinguna.

Algatus lähtub otseselt välistegevuse valdkonnas võetud liidu eesmärgist ja sellega toetatakse poliitilist prioriteeti „EL kui tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil“. Algatus on kooskõlas ELi üldise strateegia eesmärgiga teha koostööd teistega ja töötada vastutustundlikult ümber oma välised partnerlussuhted, et saavutada ELi välistegevuses seatud sihid. Ettepanekuga tugevdatakse koostööd asjaomaste piirkondadega, võimaldades paremini kohandatud lähenemist ja toetades ELi igakülgset Aafrika-strateegiat. Kavandatav leping hõlbustab ka suhtlust eri valitsemistasandite vahel.

•Vahendi valik

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 6, millega on ette nähtud, et otsused rahvusvaheliste lepingute kohta võtab vastu nõukogu. Käesolevas ettepanekus esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

On oluline, et EL ja tema partnerid võtaksid arvesse pikaajalisest koostööst saadud kogemusi. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitava uue partnerluslepingu poliitilise ettevalmistamise raames korraldati enne läbirääkimisi ja nende ajal mitu erihindamist ja konsultatsiooni, et küsida avalikkuse, sidusrühmade ja partnerite seisukohti ning teha järeldusi ELi ja AKV riikide koostööst viimastel aastakümnetel. Need võib jagada kahte kategooriasse:

·Cotonou partnerluslepingu hinnang,

·avalikud konsultatsioonid.

Saadud järeldusi ja tulemusi võeti arvesse ning need kajastuvad kavandatavas lepingus.

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Lepingu üks eesmärk on edendada ja kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi ning demokraatiat, õigusriiki ja head valitsemistava. See on eriti oluline arvestades, et praegu rahvusvahelisel areenil esile kerkivad jõud ei pruugi ilmtingimata neid väärtusi ja põhimõtteid jagada. Kooskõlas ELi ühise lähenemisviisiga poliitiliste sätete kasutamisele korraldavad lepinguosalised lepingu oluliste elementide rikkumise korral struktureeritud ja süstemaatilisi konsultatsioone. Kui lepinguosalised ei jõua mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni, võib rikkumisest teatanud lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Läbirääkimiste tulemuste üksikasjalik selgitus

Lepinguga luuakse kaugeleulatuv ja tugevdatud poliitiline partnerlus ELi ja AKVRO liikmete vahel, et saavutada ühist huvi pakkuvates küsimustes vastastikku kasulikke tulemusi. Leping sõlmitakse assotsieerimislepingu vormis kahekümneks aastaks.

Strateegiliselt laiendatakse lepinguga partnerite koostöö ulatust ja määra, kusjuures üldeesmärk on luua tugevamad ühiskonnad. See uuendatud partnerlus on poliitiline saavutus ja tähistab pöördepunkti. See muudab dünaamikat ja parandab partnerite suhteid, et lahendada iga piirkonna kõige pakilisemad probleemid. Leping vastab piirkondlikele ja ülemaailmsetele oludele, samuti viimastele rahvusvaheliselt kokku lepitud seadustele, standarditele, edusammudele ja mis veelgi olulisem – inimeste vajadustele.

Sellega luuakse partnerriikidega sidus raamistik kõikidel poliitilistel tasanditel – nii riigi, (all)piirkonna kui ka üleilmse mõõtmega partnerluse tasandil. Lepinguga toetatakse tõelist mitmepoolsust ning pannakse alus poliitilisemale ja paremini kooskõlastatud tegevusele maailmaareenil, kus partnerluse mõju võib olla märkimisväärne.

Uuenduslik „1 + 3“ struktuur

ELi suhteid AKVRO liikmetega on süvendatud, kuid need vaadati ka põhjalikult läbi, et tagada nende otstarbekohasus, milleks nihutati raskuskese kolmele piirkonnale. Sellest tulenevalt koosneb leping nüüd alljärgnevast.

1. Üldosa (edaspidi „alus“), mis on kõikidel allakirjutanutel ühine ja koosneb alljärgnevast.

I osa – üldsätted, milles tutvustatakse üldiseid eesmärke ja põhimõtteid.

II osa – strateegilised prioriteedid, mis on jagatud kuueks oluliseks jaotiseks:

·I jaotis – inimõigused, demokraatia ja valitsemine inimkesksetes ja õigustepõhistes ühiskondades;

·II jaotis – rahu ja julgeolek;

·III jaotis – inim- ja sotsiaalne areng;

·IV jaotis – kaasav ja kestlik majanduskasv ja areng;

·V jaotis – keskkonnasäästlikkus ja kliimamuutused;

·VI jaotis – ränne ja liikuvus.

III osa – ülemaailmsed liidud ja rahvusvaheline koostöö, milles kirjeldatakse üksikasjalikult uusi poliitilisi püüdlusi maailmaareenil.

IV osa – koostöö- ja rakendamisvahendid, milles kirjeldatakse mitmekesiseid ressursse partnerluse eesmärkide saavutamiseks.

V osa – institutsiooniline raamistik, milles selgitatakse erinevaid kontekste ja kaasatud partnereid.

VI osa – lõppsätted, milles esitatakse lepingu kohaldamise üksikasjad.

I lisa – tagasisaatmis- ja tagasivõtmisprotsess.

II lisa. Euroopa Investeerimispanga tegevus.

Lepinguga luuakse institutsiooniline raamistik, mis reguleerib nii partnerluslepingu alust kui ka piirkondlikke protokolle. Eelkõige haldab kõikide allakirjutanute suhtes kohaldatavat lepingu üldosa (alust) AKVRO-ELi ministrite nõukogu (mis peaks kokku tulema iga kolme aasta tagant), kellele on toeks suursaadikute komitee, võimalikud AKVRO-ELi tippkohtumised (ühisel kokkuleppel) ja uus AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee (mis tuleb kokku kord aastas ja mille liikmed tulevad kolmest piirkondlikust parlamentaarsest ühisassambleest). 

2. Ette on nähtud kolm piirkondlikku protokolli – vastavalt iga piirkonna riikide ja ELi vahel. Iga protokoll on kohandatud piirkondade vajadustele ja dünaamikale ning sobib seega konkreetsete probleemide lahendamiseks. Seda loogikat järgides on iga piirkondliku protokolli kohase tegevuse suunamiseks ette näinud oma institutsiooniline kord. Selle juurde kuuluvad ministrite nõukogu kohumised lepinguosaliste kokkulepitud ajavahemiku järel, suursaadikute komitee, võimalus kohtuda riigipeade/valitsusjuhtide tasandil ning parlamentaarne ühisassamblee.

A.Aafrika piirkondlik protokoll

Sisaldab kohandatud prioriteete, mis on kindlaks määratud piirkonna vajaduste põhjal:

·kaasav ja kestlik majanduskasv ja areng;

·inim- ja sotsiaalne areng;

·keskkond, loodusvarade majandamine ja kliimamuutused;

·rahu ja julgeolek;

·inimõigused, demokraatia ja valitsemine;

·ränne ja liikuvus.

Spetsiaalne juhtimisstruktuur:

Aafrika ja ELi ministrite nõukogu, Aafrika ja ELi ühiskomitee, Aafrika ja ELi parlamentaarne assamblee.

Aafrika protokolli rakendatakse kooskõlas ja vastastikuses täiendavuses mandritevahelise partnerlusega, võttes arvesse Aafrika Liidu ja ELi tippkohtumiste strateegilisi ja poliitilisi suuniseid. Sellega toetatakse dialoogi ja koostööd piirkondadevahelistes ja mandriülestes küsimustes Aafrika riikidega, kes ei ole lepingu osalised, piirkondlike majandusühenduste ja muude asjaomaste osalejatega.

B.Kariibi piirkonna piirkondlik protokoll

Sisaldab kohandatud prioriteete, mis on kindlaks määratud piirkonna vajaduste põhjal:

·kaasav ja kestlik majanduskasv ja areng;

·keskkonnasäästlikkus, kliimamuutused ja loodusvarade säästev majandamine;

·inimõigused, valitsemine, rahu ja julgeolek;

·inimareng ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

Spetsiaalne juhtimisstruktuur:

Kariibi piirkonna ja ELi ministrite nõukogu, Kariibi piirkonna ja ELi ühiskomitee, Kariibi piirkonna ja ELi parlamentaarne assamblee.

C. Vaikse ookeani piirkonna piirkondlik protokoll

Sisaldab kohandatud prioriteete, mis on kindlaks määratud piirkonna vajaduste põhjal:

·keskkonnasäästlikkus ja kliimamuutused;

·kaasav ja kestlik majandusareng;

·ookeanid, mered ja kalandus;

·julgeolek, inimõigused, demokraatia ja valitsemine

·inim- ja sotsiaalne areng.

Spetsiaalne juhtimisstruktuur:

Vaikse ookeani piirkonna ja ELi ministrite nõukogu, Vaikse ookeani piirkonna ja ELi ühiskomitee, Vaikse ookeani piirkonna ja ELi parlamentaarne assamblee.

Inimkeskne partnerlus

Leping on selle eelkäijast mitmes valdkonnas ulatuslikum ja annab võimaluse võtta paljudes valdkondades oluline roll.

Partnerid panustavad kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ja võitlusse kliimamuutustega, lähtudes kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030 ja Pariisi kokkuleppest kui üldistest partnerlust suunavatest raamistikest.

Lepingu eesmärk on luua kõigile uusi majanduslikke võimalusi. Erilist tähelepanu pööratakse kestlikule ja kaasavale majanduskasvule ning töökohtade loomisele. Kestliku arengu kiirendamisel on eriti oluline stimuleerida investeeringuid ja erasektori arengut ning sellesse annavad märkimisväärse panuse teadus, tehnoloogia, teadusuuringud, innovatsioon ja digiüleminek. Samuti parandatakse koostööd majandus- ja kaubandusküsimustes, hõlbustades kahepoolseid kauba- ja investeerimisvooge, vähendades tehnilisi kaubandustõkkeid, parandades riigihankeid ja kaitstes intellektuaalomandit. Kõik olemasolevad kaubanduslepingud, näiteks majanduspartnerluslepingud, jäävad kehtima. Partnerite koostöö aitab kaasa rangete keskkonna-, sotsiaalsete ja tööstandardite järgimisele.

See käib käsikäes mitmes valdkonnas senisest suurema tähelepanu pööramisega kliimamuutustele ja keskkonnasäästlikkusele. Tunnistades vajadust kiiresti tegutseda ning seda, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine kujutavad endast tõsist ohtu kestliku arengu saavutamisele, on partnerid planeedi, selle ökosüsteemide ja ookeanide säilitamiseks ja kaitsmiseks leppinud kokku ulatuslikes kohustustes. Kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega tugevdatakse reageerimist kliimamuutustele. Tehakse ühiseid jõupingutusi kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks ning paremaks toimetulekuks loodusõnnetustega. See on osa ülemaailmsest keskkonnasäästlikust lähenemisviisist, millega edendatakse sinise majanduse kestlikku arengut ja toetatakse üleminekut rohelisemale (vähese heitega / ressursitõhusale) majandusele.

ELi ja AKVRO liikmete koostöö vundamendi moodustavad ka ühised väärtused ja üldkehtivad põhimõtted. Lepingujärgse koostöö alus on inimõiguste, rahvusvahelise õiguse, demokraatlike põhimõtete ja ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtete austamine. Neid peetakse otsustavateks teemadeks, mille toel tagada teiste vastastikuste prioriteetide edukas elluviimine, võrdselt õigusriigi põhimõtete ja hea valitsemistavaga seotud põhimõtetega, mida on lepinguga tugevdatud. Sama kehtib rahu ja julgeoleku valdkonnas, kus võideldakse selliste uute või tekkivate ohtudega nagu piraatlus, kaubitsemine inimeste, uimastite, relvade ja muu ebaseadusliku kaubaga, samuti küberkuritegevuse ja küberturvalisust ähvardavate ohtudega, mis kõik on üliolulised konfliktide, kriiside ja nende algpõhjuste suhtes tervikliku lähenemisviisi rakendamiseks.

Leping tugevdab nii valdkondlikku kui ka poliitilist koostööd, sealhulgas ühist huvi pakkuvates välispoliitika küsimustes. Need hõlmavad rahuvalvet, terrorismi, ebakindlaid olukordi, esmakordselt ka sätteid surmanuhtluse kohta, kuid samuti õiguskaitset ning rännet ja liikuvust. Mis puutub viimasesse, siis on terviklikku ja tasakaalustatud rändekäsitust kajastavate uute kohustuste puhul lähtutud seadusliku ja ebaseadusliku rände mitmesuguste omavahel seotud aspektide sidusast lahendamisest. Hästi hallatud rände ja liikuvuse edendamiseks soodustatakse lepinguga partnerite, asjaomaste asutuste ja institutsioonide tugevdatud koostööd ning parandatakse samal ajal ka inimeste tagasisaatmist ja tagasivõtmist, tagades suurema prognoositavuse ja rakendatavuse. Ühiseid probleeme, sealhulgas ebaseadusliku rände, inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise algpõhjuseid on võimalik paremini lahendada.

Partnerluses toetatakse tugevalt inim- ja sotsiaalset arengut, et võidelda vaesuse ja ebavõrdsuse vastu, kooskõlas põhimõttega mitte kedagi kõrvale jätta. Nagu on soovitatud läbirääkimisjuhistes, on lepingus võetud rangemad kohustused parandada soolist võrdõiguslikkust, sotsiaalteenuseid, nagu haridus ja tervishoid, ning sotsiaalset kaasatust. Partnerid teevad koostööd, et paremini lahendada mitmesuguseid probleeme, mis on seotud toiduga kindlustatuse, elanikkonna kiire kasvu ja üleilmsete tervisekriisidega.

Dialoog on olnud ELi ja AKVRO riikide suhete keskmes juba aastaid ning uus leping tugevdab seda olulist mõõdet korrapärase, tasakaalustatud, laiaulatusliku ja sisulise partnerlusdialoogi kaudu käesoleva lepingu kõigis valdkondades.

Lisaks edendatakse lepinguga koostööd, mis hõlmab paljusid sidusrühmi, tunnistades noorte ja erinevate partnerite, sealhulgas kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja erasektori tähtsust parema tuleviku kujundamisel. Väga oluline on aktiivselt osaleda dialoogis ja koostööprotsessides, aga ka lepingu tulemuslikus rakendamises.

Kõik eespool nimetatud elemendid on omavahel seotud ja meie suhete järgmisele tasandile viimisel võtmetähtsusega. See tähendab, et lepingu üldosas sisalduvatest sätetest ja põhimõtetest tuleb piirkondlikes protokollides, nende tõlgendamisel ja rakendamisel igal juhul kinni pidada.

2023/0464 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vahelise partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas nõukogu otsusega [nagu esitatud nõukogu dokumendis 8371/23 DCL 1] 10  allkirjastati Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vaheline partnerlusleping (edaspidi „leping“) 15. novembril 2023, eeldusel et see tulevikus sõlmitakse.

(2)Leping kajastab nii ajalooliselt tihedaid suhteid kui ka üha tugevamaid sidemeid Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vahel ning soovi neid suhteid kaugeleulatuvalt ja uuenduslikult veelgi tugevdada ja laiendada. Lepingus antakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vahelistele suhetele uus vorm, sealhulgas määratletakse prioriteedid ja töömeetodid mitmesugustes poliitikavaldkondades, mille suhtes lepingut kohaldatakse.

(3)Leping tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Partnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vahel („leping“) kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku või isikud, kes on volitatud liidu nimel hoiule andma lepingu artikli 98 lõikes 2 sätestatud heakskiitmiskirja, et väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.  11

Brüssel,

(1)    Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2015/2264 iiri keele suhtes kehtestatud erandi järkjärgulise kaotamise kohta tõlgitakse rahvusvahelised lepingud iiri keelde alles alates 1. jaanuarist 2022.

(2)    Läbirääkimisjuhised tuginevad eelnevatele hindamistele, mõjuhinnangule, teatisele ja soovitusele.o    Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu üle (COM(2017) 763 final)o    ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE – Uuendatud partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega (JOIN(2016) 52 final)o    TALITUSTE ÜHINE TÖÖDOKUMENT – Cotonou partnerluslepingu hinnang (SWD(2016) 250 final)o    TALITUSTE ÜHINE TÖÖDOKUMENT – MÕJUHINNANG, mis on lisatud dokumendile ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE „Uuendatud partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega“ (SWD(2016) 380 final, JOIN(2016) 52 final, SWD(2016) 381 final)o    ÜHINE KONSULTATSIOONIDOKUMENT – Uue partnerluse suunas Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel pärast aastat 2020 (JOIN(2015) 33 final)

(3)     Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

(4)     Euroopa arengukonsensus  

(5)     Euroopa roheline kokkulepe  

(6)     Uus rände- ja varjupaigalepe

(7)    Nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba alustada ja pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu nende sätete üle, mis kuuluvad liidu pädevusse (ST 9426 2018 INIT).

(8)    Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, millega antakse Euroopa Komisjonile luba pidada liikmesriikide nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu nende sätete üle, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse (ST 9426 2018 INIT).

(9)    Nõukogu 20. juuli 2023. aasta otsus [nagu esitatud nõukogu dokumendis 8371/23 DCL 1] ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vahelise partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta.

(10)    Nõukogu 20. juuli 2023. aasta otsus [nagu esitatud nõukogu dokumendis 8371/23 DCL 1] ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vahelise partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta.

(11)    Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.12.2023

COM(2023) 791 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vahelise partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING
TEISELT POOLT AAFRIKA, KARIIBI MERE JA
VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA RIIKIDE ORGANISATSIOONI LIIKMETE VAHELINE
PARTNERLUSLEPING

I OSA. ÜLDSÄTTED

II OSA. STRATEEGILISED PRIORITEEDID

I JAOTIS. INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE INIMKESKSETES JA ÕIGUSTEPÕHISTES ÜHISKONDADES

II JAOTIS. RAHU JA JULGEOLEK

III JAOTIS. INIM- JA SOTSIAALNE ARENG

IV JAOTIS. KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG

V JAOTIS. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA KLIIMAMUUTUSED

VI JAOTIS. RÄNNE JA LIIKUVUS

III OSA. ÜLEMAAILMSED LIIDUD JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

IV OSA. KOOSTÖÖ- JA RAKENDAMISVAHENDID

V OSA. INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

VI OSA. LÕPPSÄTTED

PIIRKONDLIKUD PROTOKOLLID

AAFRIKA PIIRKONDLIK PROTOKOLL

I OSA. KOOSTÖÖRAAMISTIK

II OSA. PEAMISED KOOSTÖÖVALDKONNAD

I JAOTIS. KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG

II JAOTIS. INIM- JA SOTSIAALNE ARENG

III JAOTIS. KESKKOND, LOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KLIIMAMUUTUSED

IV JAOTIS. RAHU JA JULGEOLEK

V JAOTIS. INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE

VI JAOTIS. RÄNNE JA LIIKUVUS

KARIIBI PIIRKONNA PIIRKONDLIK PROTOKOLL

I OSA. KOOSTÖÖRAAMISTIK

II OSA. PEAMISED KOOSTÖÖVALDKONNAD

I JAOTIS. KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG

II JAOTIS. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS, KLIIMAMUUTUSED JA LOODUSVARADE SÄÄSTEV MAJANDAMINE

III JAOTIS. INIMÕIGUSED, VALITSEMINE, RAHU JA JULGEOLEK

IV JAOTIS. INIMARENG, SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS JA LIIKUVUS

VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA PIIRKONDLIK PROTOKOLL

I OSA. KOOSTÖÖRAAMISTIK

II OSA. PEAMISED KOOSTÖÖVALDKONNAD

I JAOTIS. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA KLIIMAMUUTUSED

II JAOTIS. KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSARENG

III JAOTIS. OOKEANID, MERED JA KALANDUS

IV JAOTIS. JULGEOLEK, INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE

V JAOTIS. INIM- JA SOTSIAALNE ARENG

LISAD

I LISA. TAGASISAATMIS- JA TAGASIVÕTMISPROTSESS

II LISA. EUROOPA INVESTEERIMISPANGA TEGEVUS

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „Euroopa Liidu liikmesriigid“,

ning

EUROOPA LIIT,

edaspidi koos „ELi pool“,

ühelt poolt ning

ANGOLA VABARIIK,

ANTIGUA JA BARBUDA,

BAHAMA ÜHENDUS,

BARBADOS,

BELIZE,

BENINI VABARIIK,

BOTSWANA VABARIIK,

BURKINA FASO,

BURUNDI VABARIIK,

CABO VERDE VABARIIK,

KAMERUNI VABARIIK,

KESK-AAFRIKA VABARIIK,

TŠAADI VABARIIK,

KOMOORI LIIT,

KONGO VABARIIK,

COOKI SAARED,

CÔTE D’IVOIRE’I VABARIIK,

KUUBA VABARIIK,

KONGO DEMOKRAATLIK VABARIIK,

DJIBOUTI VABARIIK,

DOMINICA ÜHENDUS,

DOMINIKAANI VABARIIK,

EKVATORIAAL-GUINEA VABARIIK,

ERITREA RIIK,

ESWATINI KUNINGRIIK,

ETIOOPIA DEMOKRAATLIK LIITVABARIIK,

FIDŽI VABARIIK,

GABONI VABARIIK,

GAMBIA VABARIIK,

GHANA VABARIIK,

GRENADA,

GUINEA VABARIIK,

GUINEA-BISSAU VABARIIK,

GUYANA KOOPERATIIVVABARIIK,

HAITI VABARIIK,

JAMAIKA,

KEENIA VABARIIK,

KIRIBATI VABARIIK,

LESOTHO KUNINGRIIK,

LIBEERIA VABARIIK,

MADAGASKARI VABARIIK,

MALAWI VABARIIK,

MALDIIVI VABARIIK,

MALI VABARIIK,

MARSHALLI SAARTE VABARIIK,

MAURITAANIA ISLAMIVABARIIK,

MAURITIUSE VABARIIK,

MIKRONEESIA LIIDURIIGID,

MOSAMBIIGI VABARIIK,

NAMIIBIA VABARIIK,

NAURU VABARIIK,

NIGERI VABARIIK,

NIGEERIA LIITVABARIIK,

NIUE,

BELAU VABARIIK,

PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIK,

RWANDA VABARIIK,

SAINT KITTSI JA NEVISE FÖDERATSIOON,

SAINT LUCIA,

SAINT VINCENT JA GRENADIINID,

SAMOA ISESEISVUSRIIK,

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIK VABARIIK,

SENEGALI VABARIIK,

SEIŠELLI VABARIIK,

SIERRA LEONE VABARIIK,

SAALOMONI SAARED,

SOMAALIA LIITVABARIIK,

SUDAANI VABARIIK,

SURINAME VABARIIK,

TANSAANIA ÜHENDVABARIIK,

TIMOR-LESTE DEMOKRAATLIK VABARIIK,

TOGO VABARIIK,

TONGA KUNINGRIIK,

TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIK,

TUVALU,

UGANDA VABARIIK,

VANUATU VABARIIK,

SAMBIA VABARIIK,

ZIMBABWE VABARIIK,

Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmed, edaspidi „AKVRO liikmed“, teiselt poolt,

edaspidi koos „pooled“,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt muudetud Georgetowni lepingut, millega loodi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsioon, ning teiselt poolt Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ARVESTADES omavahelisi tugevaid seoseid ning tihedaid poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid,

KINNITADES VEEL KORD oma otsust pidada kinni reeglitel põhinevast maailmakorrast, mille aluspõhimõte on mitmepoolsus ja mille keskmes on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon,

KINNITADES kindlat tahet toetada kestlikku arengut kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030,

RÕHUTADES vastastikust huvi pakkuvates küsimustes kõikidel asjakohastel tasanditel korrapärase dialoogi pidamise tähtsust,

KINNITADES VEEL KORD tahet oma partnerlust tugevdada, koordineerides ühiste huvide ja väärtuste ning vastastikuse austuse alusel tegevust rahvusvahelistel foorumitel ning olles teadlik oma suutlikkusest kujundada ühiselt tegutsedes üleilmseid tulemusi,

KINNITADES oma otsust järgida demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigustealastes õigusaktides, ning õigusriigi põhimõtteid ja head valitsemistava,

TULETADES MEELDE oma tugevat tahet edendada rahu ja julgeolekut ning oma rahvusvahelisi kohustusi massihävitusrelvade leviku tõkestamisel, samuti oma kindlat kavatsust ära hoida kõige raskemaid rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavaid kuritegusid ja nende toimepanijad vastutusele võtta,

KINNITADES VEEL KORD oma tahet edendada paljusid sidusrühmi hõlmavat koostööd, et toetada kestliku arengu saavutamist, võttes arvesse eri sidusrühmade erinevaid rolle ja kandes samal ajal hoolt selle eest, et nad kõik tegutseksid õigusriigi põhimõtete kohaselt,

RÕHUTADES pakilist vajadust tegeleda üleilmsete keskkonnaprobleemidega, kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe tähtsust, vajadust ehitada riikides kiiresti üles stabiilne ja vähese CO2-heitega majandus ning kliimamuutustele vastupidav ühiskond ning teha edusamme ühiste keskkonna-, kliimamuutuste- ja taastuvenergiaalaste eesmärkide saavutamisel,

TUNNISTADES majanduse struktuurse ümberkujundamise tähtsust kaasava ja kestliku majanduskasvu ja arengu saavutamisel,

TULETADES MEELDE oma soovi järgida rahvusvahelist kaubandust reguleerivaid põhimõtteid ja eeskirju, eelkõige neid, milles on kokku lepitud Maailma Kaubandusorganisatsioonis,

TULETADES MEELDE oma lubadusi austada töötajate õigusi, võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonides sätestatud põhimõtteid,

TUNNISTADES teaduse, tehnoloogia, teadusuuringute ja innovatsiooni olulist rolli teadmistepõhiste ühiskondade väljakujunemise kiirendamisel, millele aitavad kaasa kestliku arengu saavutamiseks rakendatavad digivahendid,

MEENUTADES oma soovi edendada inim- ja sotsiaalset arengut, kaotada vaesus ning võidelda diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu, jätmata kedagi kõrvale,

TUNNISTADES, et demograafilised muutused koos majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste muutustega tekitavad kestliku arengu kontekstis nii võimalusi kui ka probleeme,

KINNITADES VEEL KORD, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tüdrukute võimestamine on olulised kaasava ja kestliku arengu saavutamiseks,

TUNNISTADES noorte tähtsust tuleviku kujundamisel ja kestlikku arengusse panustamisel,

KINNITADES VEEL KORD oma tahet edendada inimkeskset partnerlust ja inimestevahelisi kontakte, sealhulgas koostöö ja vahetuste kaudu teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni, hariduse ja kultuuri valdkonnas,

KINNITADES VEEL KORD oma tahet süvendada rände ja liikuvuse alast koostööd ja dialoogi,

TUNNISTADES üha suuremaid riske, mida põhjustavad looduskatastroofid, majandusvapustused ja muud välised vapustused, sealhulgas pandeemiad,

KINNITADES oma soovi teha koostööd piirkondliku ja mandriülese integratsiooni toetamiseks, eriti selleks, et saavutada eesmärgid, mis on püstitatud Aafrika Liidu tegevuskavas aastani 2063 ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna integratsiooni- ja koostööraamistikes,

MEENUTADES poliitikavaldkondade arengusidususe ja abi tulemuslikkuse põhimõtet ning Addis Abeba tegevuskava põhimõtteid,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist koostöölepingut 1 (edaspidi „Cotonou leping“) selle viimati muudetud kujul,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I OSA

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1

Eesmärgid

1.    Ühelt poolt Euroopa Liit ja selle liikmesriigid (edaspidi „ELi pool“) ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmed, edaspidi koos „pooled“, on kokku leppinud sõlmida käesolev leping, millega luuakse tugevam poliitiline partnerlus, et saavutada vastastikku kasulikke tulemusi ühist ja kattuvat huvi pakkuvates küsimustes kooskõlas ühiste väärtustega.

2.    Käesolev leping aitab saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärke, lähtudes 25. septembril 2015 ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel vastu võetud kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppest (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), mis koostati 12. detsembril 2015 Pariisis, kui üldistest käesoleva lepingu kohast partnerlust suunavatest raamistikest.

3.    Käesoleva lepingu eesmärgid on järgmised:

a)    edendada, kaitsta ja järgida inimõigusi, demokraatia põhimõtteid, õigusriiki ja head valitsemistava, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele;

b)    ehitada üles rahumeelsed ja vastupanuvõimelised riigid ja ühiskonnad, astudes vastu rahu ja julgeolekut ähvardavatele olemasolevatele ja tekkivatele ohtudele;

c)    edendada inim- ja sotsiaalset arengut, eelkõige vaesuse kaotamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks, tagades, et kõik saavad elada inimväärset elu ja kedagi ei jäeta kõrvale ning pöörates erilist tähelepanu naistele ja tüdrukutele;

d)    kaasata investeeringuid, toetada kaubandust ja edendada erasektori arengut, et saavutada kestlik ja kaasav majanduskasv ning luua kõigile inimväärsed töökohad;

e)    võidelda kliimamuutuste vastu, kaitsta keskkonda ja tagada loodusvarade säästev majandamine ning

f)    rakendada terviklikku ja tasakaalustatud rändekäsitust, et kasutada kooskõlas poolte asjaomaste pädevustega ära turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ja liikuvust ning pidurdada ebaseaduslikku rännet, tegeledes selle algpõhjustega, järgides igati rahvusvahelist õigust.

4.    Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisel on peamised vahendid partnerlusdialoog ja meetmed, mille kavandamisel võetakse arvesse poolte eripära.

5.    Käesolev leping hõlbustab poolte ühiste seisukohtade võtmist maailmaareenil, mis aitab tugevdada partnerlusi mitmepoolsuse ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra toetamiseks, et edendada üleilmset tegevust.

ARTIKKEL 2

Põhimõtted

1.    Pooled taotlevad käesoleva lepingu eesmärke jagatud vastutuse, solidaarsuse, vastastikkuse, vastastikuse austuse ja aruandekohustuse vaimus.

2.    Pooled kinnitavad veel kord oma kindlat tahet arendada sõbralikke suhteid rahvaste vahel, austades riikide suveräänse võrdsuse põhimõtet, ning hoiduda jõu kasutamisest ükskõik millise riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või mis tahes muul moel, mis on vastuolus ÜRO põhikirjaga, ja jõu sellise kasutamisega ähvardamisest.

3.    Pooled lepivad kokku, et igat piirkondlikku protokolli rakendatakse kooskõlas lepingu üldosas kokku lepitud üldpõhimõtetega, võttes samal ajal arvesse piirkondade eripära. Nad lepivad kokku ka selles, et meetmeid kohandatakse vastavalt vähim arenenud riikide, merepiirita riikide, väikeste arenevate saareriikide ja madalal paiknevate rannikuriikide erinevatele vajadustele, võttes arvesse mitmesuguseid katsumusi, millega need riigid silmitsi seisavad.

4.    Pooled teevad otsuseid ja võtavad meetmeid kõige asjakohasemal riigisisesel, piirkondlikul või mitme riigi tasandil.

5.    Pooled edendavad korrakindlalt soolist perspektiivi ning tagavad, et soolist võrdõiguslikkust võetakse arvesse kõigis poliitikavaldkondades.

6.    Pooled rakendavad terviklikku lähenemisviisi oma koostöö suhtes, mis hõlmab poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kultuurilisi elemente.

7.    Pooled tõhustavad jõupingutusi piirkondliku integratsiooni ja koostöö edendamiseks, et võimalikult hästi lahendada julgeolekuga seotud muresid, saada majanduslikku kasu üleilmastumisest ning tegeleda riikidevaheliste probleemide ja võimalustega, nagu on asjakohane.

8.    Pooled edendavad paljusid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi, mis võimaldab partnerlusdialoogis ja koostöös aktiivselt kaasa lüüa mitmesugustel osalejatel, sealhulgas parlamentidel, kohalikel omavalitsustel, kodanikuühiskonnal ja erasektoril.

9.    Käesoleva lepingu kohase partnerluse eesmärkide tulemuslikumaks ja tõhusamaks saavutamiseks võib kasutada ametlikke ja ajutisi piirkondlikke koostöövorme. Pooled võivad kokku leppida ka sätetes ja paindlikes menetlustes, mis võimaldavad huvitatud pooltel süvendada dialoogi ja koostööd konkreetsetes valdkondlikes ja piirkonnaülestes küsimustes.

ARTIKKEL 3

Partnerlusdialoog

1.    Pooled peavad käesoleva lepingu tulemuslikuks rakendamiseks kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades korrapärast, tasakaalustatud, laiaulatuslikku ja sisulist partnerlusdialoogi, mille tulemusel võtavad mõlemad pooled kohustusi ja vajaduse korral meetmeid.

2.    Pooled on ühel meelel, et partnerlusdialoogi eesmärk on vahetada teavet, parandada vastastikust mõistmist ning hõlbustada ühiste prioriteetide ja tegevuskavade kehtestamist riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil. Pooled teevad koostööd ja koordineerivad oma tegevust ühist huvi pakkuvates küsimustes ja rahvusvahelises kontekstis tekkivate uute probleemide lahendamisel.

3.    Pooled lepivad kokku, et partnerlusdialoogi peetakse paindlikul ja vajadustele kohandatud viisil, korrapäraselt, kõige asjakohasemas vormis ja kõige asjakohasemal riigisisesel, piirkondlikul või mitme riigi tasandil, kasutades ära kõikvõimalikud kanalid, sealhulgas piirkondlikus ja rahvusvahelises kontekstis. Pooled lepivad kokku, et nad jälgivad ja hindavad partnerlusdialoogi tulemuslikkust ja vajaduse korral kohandavad selle ulatust.

4.    Pooled lepivad kokku, et parlamente ning vajaduse korral kodanikuühiskonna organisatsioonide ja erasektori esindajaid teavitatakse nõuetekohaselt, nendega konsulteeritakse ja neil võimaldatakse anda partnerlusdialoogi oma panus. Partnerlusdialoogi kaasatakse piirkondlikud ja mandri tasandi organisatsioonid, nagu on asjakohane.

ARTIKKEL 4

Poliitika sidusus

1.    Pooled teevad tööd sidusa poliitika rakendamiseks riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil, et saavutada sihipärase, strateegilise ja partnerlusele suunatud lähenemisviisi kaudu käesoleva lepingu eesmärgid.

2.    Pooled edendavad individuaalselt ja üheskoos poliitikameetmete koostoimet, et vältida või minimeerida kahjulikku mõju, mida nende poliitika võib avaldada teistele pooltele. Nad kohustuvad teavitama teisi pooli algatustest ja meetmetest, mis võivad neid märkimisväärselt mõjutada, ja asjakohasel juhul nendega sel teemal konsulteerima.

3.    Pooled kinnitavad veel kord oma kindlat tahet edendada poliitikavaldkondade arengusidusust kui olulist elementi kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

ARTIKKEL 5

Osalejad

1.    Pooled tunnistavad, et valitsustel on keskne roll oma riikide prioriteetide ja strateegiate kindlaksmääramisel ja rakendamisel. Nad kinnitavad parlamentide tähtsat rolli õigusaktide kujundamisel ja vastuvõtmisel, eelarvete kokkuleppimisel ja valitsustelt aru pärimisel. Nad tunnistavad kohalike omavalitsuste rolli ja panust demokraatliku aruandekohustuse suurendamisse ja valitsuse tegevuse täiendamisse.

2.    Pooled kinnitavad allpiirkondlike, piirkondlike, mandri tasandi ja mandritevaheliste organisatsioonide olulist rolli käesoleva lepingu, eelkõige piirkondlike protokollide eesmärkide saavutamisel.

3.    Pooled tunnistavad igat liiki ja mis tahes riiklike eripäradega sidusrühmade, nimelt kodanikuühiskonna, majandus- ja sotsiaalpartnerite, sh ametiühinguorganisatsioonide, ja erasektori tähtsat rolli ja panust ning lepivad kokku nende osalemise suurendamises ja tõhustamises, et edendada veelgi kaasavamaid ja paljusid sidusrühmi hõlmavaid poliitilisi protsesse. Sellega seoses tagavad pooled, et asjakohasel juhul teavitatakse kõiki nimetatud sidusrühmi strateegiatest ja valdkondlikest poliitikameetmetest ning nendega konsulteeritakse sel teemal, et nad annavad oma panuse laiaulatuslikus dialoogis, et nad saavad kriitilise tähtsusega valdkondades suutlikkuse suurendamiseks tuge ning nad osalevad koostööprogrammide elluviimises neid puudutavates valdkondades. Koostööprogrammides osalemine toimub lähtuvalt sellest, mil määral tegelevad nad elanikkonna vajadustega ja millised on nende eripädevused ning et neil on aruandekohustust kätkevad ja läbipaistvad juhtimisstruktuurid.

ARTIKKEL 6

Ülesehitus

1.    Käesolev leping koosneb üldosast (I–VI osa), kolmest piirkondlikust protokollist (edaspidi „piirkondlikud protokollid“) ja lisadest.

2.    Üldosa ja lisad on pooltele õiguslikult siduvad.

3.    Piirkondlikud protokollid on õiguslikult siduvad ELi poolele ning vastavalt Aafrika, Kariibi piirkonna ja Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikmetele. Mitte miski piirkondlikes protokollides ning nende tõlgendamisel ja rakendamisel ei tohi mõjutada üldosa sätteid või AKVRO-ELi ministrite nõukogu otsuseid ega neist kõrvale kalduda.

ARTIKKEL 7

Valdkonnaülesed küsimused

1.    Pooled lepivad kokku, et kõikides koostöövaldkondades võetakse tegevuse kavandamisel korrakindlalt arvesse järgmisi valdkonnaüleseid küsimusi: inimõigused, demokraatia, sooline võrdõiguslikkus, rahu ja julgeolek, keskkonnakaitse, võitlus kliimamuutustega, kultuur ja noored.

2.    Pooled teevad koostööd toetamaks suutlikkuse suurendamist, et tulemuslikult lahendada probleeme ja saavutada käesolevas lepingus sätestatud eesmärgid. Poolte eesmärk on toetada institutsioonide tugevdamist, edendada parimate tavade vahetamist ning hõlbustada teadmiste ülekannet ja jagamist.

3.    Pooled suurendavad riikide, kogukondade ja üksikisikute, eriti haavatavate elanikkonnarühmade võimet panna vastu keskkonna ja kliimamuutustega seotud katsumustele, majandusšokkidele, konfliktidele ja poliitilistele kriisidele ning epideemiatele ja pandeemiatele.

II OSA

STRATEEGILISED PRIORITEEDID

I JAOTIS

INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE INIMKESKSETES JA ÕIGUSTEPÕHISTES ÜHISKONDADES

ARTIKKEL 8

Pooled kinnitavad veel kord oma kindlat tahet edendada, kaitsta ja järgida inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatia põhimõtteid ning tugevdada õigusriiki ja head valitsemistava kooskõlas ÜRO põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelise õigusega, eelkõige rahvusvahelise inimõigustealase õigusega ja vajaduse korral rahvusvahelise humanitaarõigusega.

Pooled edendavad inimkeskset ja õigustepõhist poliitikat, mis hõlmab kõiki inimõigusi ning millega tagatakse võrdne juurdepääs võimalustele kõigile ühiskonna liikmetele, püüeldes inimesele keskenduva kestliku arengu poole. Pooled tunnistavad, et demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste, õigusriigi ja hea valitsemistava austamine on kestliku arengu lahutamatu osa.

ARTIKKEL 9

Inimõigused, demokraatia ja õigusriik

1.    Tunnistades, et inimõigused on üldised, jagamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud, edendavad, kaitsevad ja järgivad pooled kõiki inimõigusi, olgu tegemist kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete või kultuurialaste õigustega. Nad kaitsevad kõiki põhivabadusi, nagu arvamus- ja väljendusvabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus ning mõtte-, usu- ja veendumusvabadus, ning tagavad, et kõik saavad neid õigusi täielikult ja võrdselt kasutada.

2.    Pooled kohustuvad edendama kõigi inimeste inimõiguste ja põhivabaduste üldist austamist ja järgimist ilma diskrimineerimiseta mis tahes alusel, sealhulgas soo, etnilise või sotsiaalse päritolu, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, puude, vanuse või muu staatuse alusel. Nad on kohustunud võitlema rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja seonduva sallimatuse kõigi vormide vastu ning vägivalla ja diskrimineerimise kõigi vormide, sealhulgas igasuguse viha õhutamise vastu. Nad on kohustunud tunnistama ja edendama põlisrahvaste õigusi, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis.

3.    Pooled peavad kahepoolsel tasandil partnerlusdialoogi surmanuhtluse teemal. Kui siseriiklike õigusaktidega on ette nähtud surmanuhtlus ja seda endiselt kohaldatakse, järgivad pooled nõuetekohast menetlust ja rahvusvaheliselt kokku lepitud miinimumstandardeid.

4.    Pooled kinnitavad veel kord, et riigikorralduse aluseks olevad üldtunnustatud demokraatia põhimõtted tagavad võimu õiguspärasuse, põhiseaduslikus, seadusandlikus ja õigussüsteemis toimuva tegevuse seaduslikkuse ning osalemismehhanismide olemasolu. Pooled jätkavad ja tugevdavad nende põhimõtete kohaldamist, tagades kaasavad, läbipaistvad ja usaldusväärsed valimised, austades sealjuures nõuetekohaselt riikide suveräänsust, ning võimaldades ja toetades osaluspõhiseid otsustusprotsesse. Pooled edendavad hea valimistava järgimist ja omavahelist koostööd, sealhulgas valimiste vaatlemisel ELi pooles ja AKVRO liikmetes, nagu on asjakohane.

5.    Pooled toetavad aktiivselt õigusriigi tugevdamist riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil, tunnistades selle suurt tähtsust inimõiguste kaitsmisel ja demokraatlike institutsioonide tõhusal toimimisel. Sellega seoses tagatakse sõltumatu, erapooletu ja hästi toimiva kohtusüsteemi olemasolu, võrdsus seaduse ees, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja nõuetekohasele menetlusele ning juurdepääs tulemuslikele õiguskaitsemehhanismidele.

6.    Pooled tunnistavad õigust arengule, mis põhineb kõigi inimõiguste jagamatusel, vastastikusel sõltuvusel, üldkehtivusel ja võõrandamatusel, millest tulenevalt on igal inimesel ja kõigil rahvastel õigus osaleda majanduslikus, sotsiaalses, kultuurilises ja poliitilises arengus, kus saab kasutada täielikult kõiki inimõigusi ja põhivabadusi, anda sellesse arengusse oma panus ja sellest arengust kasu saada. Pooled toetavad meetmeid, millega edendatakse õigust arengule, ning muu hulgas tagavad kõigile võrdsed võimalused pääseda ligi põhiressurssidele ja olulistele teenustele, nagu haridus, terviseteenused, toit, eluruumid, tööhõive ja tulude õiglane jaotus, ning neist kasu saada.

7.    Pooled on ühel meelel, et inimõiguste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi austamine on nende riigisisese ja rahvusvahelise poliitika alus ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.

ARTIKKEL 10

Sooline võrdõiguslikkus

1.    Pooled kinnitavad veel kord oma kindlat pühendumust saavutada sooline võrdõiguslikkus, kõigi inimõiguste täielik kasutamine kõigi poolt ja kõigi inimeste võimestamine, mis edendab kestlikku arengut. Nad viivad soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte sisse oma põhiseadusesse või muudesse asjakohastesse õigusaktidesse.

2.    Pooled tunnistavad, et soolise ebavõrdsuse tõttu jäävad naised ilma oma põhilistest inimõigustest ja võimalustest. Pooled võtavad vastu ja muudavad tugevamaks jõustatavad õigusaktid, õigusraamistikud ning usaldusväärsed poliitikapõhimõtted, programmid ja mehhanismid, et tagada naistele ja tüdrukutele võrdne juurdepääs igale eluvaldkonnale ning võrdsed võimalused, võrdne kontroll ning täielik ja võrdne osalemine igas eluvaldkonnas võrdsetel alustel meeste ja poistega.

3.    Pooled keskenduvad eeskätt eesmärgile parandada naiste ja asjakohasel juhul tüdrukute juurdepääsu kõigile vahenditele, mida nad vajavad elu jooksul oma täieliku potentsiaali rakendamiseks ning oma inimõiguste ja põhivabaduste täielikuks kasutamiseks, näiteks mis puudutab juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, tervist ja töövõimalusi, juurdepääsu majandusressurssidele ja kontrolli nende üle ning juurdepääsu poliitiliste otsuste tegemise protsessile, valitsemisstruktuuridele ja eraettevõtetele, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele naistele. Nad edendavad naiste täielikku ja tulemuslikku osalemist ning võrdseid võimalusi juhtpositsioonidel poliitikat, majandust ja avalikku elu käsitlevate otsuste tegemises kõikidel tasanditel.

4.    Pooled kohustuvad ära hoidma seksuaal- ja soolise vägivalla ja diskrimineerimise kõik vormid avalikus ja eraelus, sealhulgas inimkaubanduse ning seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise, nende vastu võitlema ja nende toimepanijad vastutusele võtma. Nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et tegeleda sügavalt juurdunud soolise kallutatusega ning kaotada kõik kahjulikud tavad, nagu lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine ja lõikumine.

ARTIKKEL 11

Kaasavad ja pluralistlikud ühiskonnad

1.    Pooled kohustuvad tagama võrdsed võimalused kõigile ühiskonna liikmetele kõigis eluvaldkondades. Nad hoiavad ära, keelavad ja kaotavad diskrimineerivad tavad ning võtavad tõhusaid meetmeid, et tagada kõigi inimõiguste täielik ja võrdne kasutamine.

2.    Pooled kaitsevad ja edendavad väljendusvabadust, arvamusvabadust ja kogunemisvabadust ning meedia sõltumatust ja pluralismi kui demokraatia alustalasid, märkides, et tegemist ei ole üksnes inimõiguste, vaid ka demokraatia, arengu ja dialoogi eeltingimustega.

3.    Pooled edendavad kaasavaid ja pluralistlikke ühiskondi, sealhulgas mitmeparteilist demokraatiat. Nad suurendavad tulemuslike, läbipaistvate ja aruandekohustusega riiklike ja kohalike volikogude ja erakondade tähtsat rolli. Nad edendavad ka kõigi sidusrühmade ja kodanike, sealhulgas naiste ja noorte aktiivset ja tõelist osalemist reageerimist võimaldavates, kaasavates, osaluspõhistes ja representatiivsetes poliitilistes protsessides ja otsuste tegemises kõikidel tasanditel.

4.    Pooled kohustuvad säilitama aktiivsele, organiseeritud ja läbipaistvale kodanikuühiskonnale soodsa keskkonna ja seda laiendama, tunnistades kodanikuühiskonna rolli demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste, sotsiaalse õigluse ja kaasamise edendamisel ja jälgimisel ning õiguste omajate ja õigusriigi kaitsmisel, suurendades sellega riigisisest läbipaistvust ja aruandekohustust.

5.    Tunnistades, et internet võimaldab jagada teadmisi ja ideid, püüavad pooled kasutada täielikult ära võimalused edendada digilahenduste abil üldsuse võrdset juurdepääsu teabele kõikidel tasanditel ja osaluspõhist otsustamist ning suurendada digipädevust, vähendades samal ajal kuritarvituse ohtu ning edendades avatud suhtumist mitmekesisusse ja selle austamist.

ARTIKKEL 12

Hea valitsemistava

1.    Pooled kinnitavad veel kord, et hea valitsemistava aluseks on läbipaistvad, vastutustundlikud, aruandekohustusega ja osaluspõhised valitsused ning asjakohased järelevalvemehhanismid. Pooled on ühel meelel, et hea valitsemistava on kriitilise tähtsusega kõigi inimõiguste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi austamise seisukohast. Nad kohustuvad tagama üldise juurepääsu avalikele teenustele ilma mingi diskrimineerimiseta. Lisaks kohustuvad nad tagama läbipaistvuse ja aruandekohustuse, mis on hea valitsemistava ja institutsioonide ülesehitamise lahutamatud elemendid.

2.    Pooled kohustuvad kasutama inim-, loodus-, majandus- ja finantsressursse läbipaistvalt ja vastutustundlikult, et tagada saadava tulu erapooletu jaotamine ja kestlik areng.

3.    Pooled kohustuvad looma soodsa keskkonna läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurenemiseks avalikus halduses, sealhulgas parandades valitsusasutuste usaldusväärsust ja sõltumatust. Pooled töötavad välja ja võtavad kasutusele tulemuslikkuses, läbipaistvuses ja aruandekohustuses seisnevate aluspõhimõtetega kooskõlas olevad usaldusväärsed riigi rahanduse juhtimise süsteemid, et kaitsta riigi rahandust ja parandada avalike teenuste pakkumist, kaotades haldusalased kitsaskohad ja regulatiivsed puudused.

4.    Pooled tagavad läbipaistvuse ja aruandekohustuse riikliku rahastamise puhul, sealhulgas rahalise abi andmisel ja avalike teenuste osutamisel. Nad tõhustavad tulude kogumist ning võitlevad maksudest kõrvalehoidmisega ja maksustamise vältimisega ning ebaseaduslike rahavoogudega. Pooled lepivad kokku, et nad teevad koostööd võitluses rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu ning peavad selle võitlusega seotud küsimustes õigel ajal partnerlusdialoogi kahepoolsel ja rahvusvahelisel tasandil.

5.    Pooled võitlevad korruptsiooni kõigi vormidega kõikidel tasanditel, töötades välja ja võttes kasutusele või säilitades tulemusliku ja koordineeritud korruptsioonivastase poliitika, milles kajastuvad õigusriigi, avaliku sektori nõuetekohase juhtimise ja avaliku omandi nõuetekohase haldamise ning usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtted. Nad võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed, et hoida ära ametnike poolt altkäemaksu võtmine, omastamine ja muu vahendite kõrvalesuunamine otsese või kaudse kasu saamise eesmärgil, sellega tegelevad ametnikud vastutusele võtta ning nõuda sisse ja tagastada korruptsiooni teel saadud vara.

6.    Pooled tunnistavad ja võtavad endale kohustuse rakendada hea maksuhaldustava põhimõtteid, sealhulgas ülemaailmseid maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse standardeid, õiglast maksustamist ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu võitlemise miinimumstandardeid. Nad edendavad head maksuhaldustava, parandavad rahvusvahelist maksualast koostööd ja hõlbustavad maksutulude kogumist. Nad teevad koostööd, et suurendada suutlikkust järgida nimetatud põhimõtteid ja standardeid ning saada kasu edukast reeglitel põhinevast finantssektorist. Nad lepivad kokku, et peavad maksuküsimustes õigel ajal partnerlusdialoogi kahepoolsel ja rahvusvahelisel tasandil.

7.    Pooled on ühel meelel, et hea valitsemistava on nende riigisisese ja rahvusvahelise poliitika alus ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa. Nad on ühel meelel ka selles, et tõsised korruptsioonijuhtumid, sealhulgas korruptsiooni põhjustav altkäemaksu võtmine, kujutavad endast hea valitsemistava rikkumist.

ARTIKKEL 13

Avalik haldus

Tunnistades hästi rahastatud ja tugeva inimressursside baasiga tõhusate ja tulemuslike avaliku teenistuse süsteemide ja protsesside tähtsust, kohustuvad pooled edendama koostööd selles valdkonnas. Pooled lepivad kokku ka selles, et nad teevad koostööd eesmärgiga ajakohastada oma avalikku haldust ning kujundada välja aruandekohustusega, tõhus, läbipaistev ja professionaalne avalik teenistus. Sellega seoses püütakse muu hulgas parandada korraldustõhusust, suurendada asutuste tulemuslikkust teenuste osutamisel, kiirendada e‑halduse ja digiteenuste kasutuselevõttu ning avalike registrite digiteerimist ning tõhustada detsentraliseerimisprotsesse kooskõlas poolte vastavate majandus- ja sotsiaalarengustrateegiatega.

ARTIKKEL 14

Statistika

1.    Tunnistades, et statistika on oluline kestliku arengu saavutamiseks, töötavad pooled välja statistikasüsteemid ja tõhustavad neid, sealhulgas statistika kogumist, töötlemist, kvaliteedikontrolli ja levitamist, et saavutada pikaajaline eesmärk koguda kvaliteetseid, rahvusvaheliselt võrreldavaid, ligipääsetavaid, õigeaegseid ja usaldusväärseid eristatud andmeid, mis on olulised poolte vastavate sotsiaal- ja majandusarengu prioriteetide elluviimist toetavate otsuste tegemisel ning edusammude toetamisel ja jälgimisel.

2.    Pooled kohustuvad parandama statistilist kirjaoskust, edendama andmete kasutamist otsuste tegemisel, suheldes valitsusesiseste ja -väliste kasutajatega ning uute tehnoloogialahenduste ja andmeallikate kasutamise teel. Nad teevad koostööd tehnoloogia kasutamisel andmete kogumiseks ja kaitsmiseks ning edendavad võrreldava statistika levitamist riigi ja piirkonna tasandil.

3.    Pooled tagavad oma statistikaametite ametialase sõltumatuse.

ARTIKKEL 15

Isikuandmed

1.    Pooled tunnistavad ühist huvi kaitsta iga isiku õigust eraelu puutumatusele isikuandmete töötlemisel ning tugeva isikuandmete kaitse korra säilitamise ja selle tulemusliku järgimise tagamise tähtsust. Nad tagavad muu hulgas, et isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja läbipaistvalt, et neid kogutakse selgel, kindlaksmääratud ja õiguspärasel eesmärgil ning et neid ei töödelda viisil, mis ei ole selle eesmärgiga kooskõlas.

Käesoleva artikli kohaldamisel on „töötlemine“ isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.

2.    Kooskõlas kehtivate mitmepoolsete standardite ning rahvusvaheliste õigusaktide ja tavadega tagavad pooled iga üksikisiku andmete kõrgetasemelise kaitse. Selleks kehtestavad nad asjakohase õigusliku ja regulatiivse korra ja poliitika ning tagavad asjakohase haldussuutlikkuse nende rakendamiseks, sealhulgas sõltumatud järelevalveasutused.

II JAOTIS

RAHU JA JULGEOLEK

ARTIKKEL 16

Pooled tunnistavad, et rahu, stabiilsus ja julgeolek, sealhulgas inimeste turvalisus ja vastupanuvõime, on kestliku arengu ja jõukuse jaoks väga olulised. Kestlik areng ei ole võimalik ilma rahu ja julgeolekuta ning ilma kaasava arenguta ei saa olla püsivat rahu ja julgeolekut. Pooled rakendavad konfliktide ja kriiside suhtes, sealhulgas ebakindlates olukordades, ulatuslikku ja terviklikku lähenemisviisi, tõkestavad massihävitusrelvade levikut ja võitlevad kõigi rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate raskete kuritegude vastu. Pooled tegelevad uute või suurenevate julgeolekuohtudega, mille hulka kuuluvad terrorism ja selle rahastamine, vägivaldne äärmuslus, organiseeritud kuritegevus, massihävitusrelvade levik, piraatlus, kaubitsemine inimeste, uimastite, relvade ja muu ebaseadusliku kaubaga ning küberkuritegevus ja küberturvalisust ähvardavad ohud.

ARTIKKEL 17

Konfliktid ja kriisid

1.    Pooled kohaldavad konfliktide ja kriiside suhtes terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas ennetus-, vahendamis-, lahendamis- ja lepitusmeetmeid ning kriisiohjet, rahuvalvet ja rahu tagamist. Nad toetavad üleminekuperioodi õigusemõistmist, rakendades olukorda arvestavaid meetmeid, mis soodustavad tõe väljaselgitamist, õiglust ja kahju hüvitamist, ning tagatisi, millega välditakse sarnase olukorra kordumist. Nad panustavad institutsioonide ja riikide ülesehitamisse ning inimeste turvalisusesse, pöörates erilist tähelepanu ebakindlatele olukordadele.

2.    Pooled teevad koostööd, et ennetada ja terviklikult käsitleda konfliktide ja ebastabiilsuse algpõhjuseid. Nad pööravad erilist tähelepanu loodusvarade, eelkõige tooraine tulemuslikule majandamisele eesmärgiga tuua kestlikult kasu ühiskonnale tervikuna ning tagada, et loodusvarade ebaseaduslik kasutamine ja ebaseaduslik loodusvaradega kauplemine ei soodustaks konfliktide teket ja püsimist.

3.    Pooled tunnistavad, et konfliktide lahendamise vahendina on tähtis vastastikku lugupidav dialoog ja konsulteerimine, kuhu kaasatakse kohalikud omavalitsused ja kogukonnad ning kodanikuühiskonna organisatsioonid. Sellega seoses tegutsevad pooled tihedas koostöös mandri tasandi ja piirkondlike organisatsioonidega.

4.    Pooled võtavad koordineeritud viisil kõik sobivad meetmed, et ära hoida vägivalla ägenemine, piirata selle levikut ja hõlbustada vaidluste rahumeelset lahendamist. Nad pööravad erilist tähelepanu selle tagamisele, et rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas käesoleva lepingu põhimõtete ja eesmärkidega ning et vahendeid ei suunata sõjalisel otstarbel kõrvale. Pooled võtavad meetmeid ka selleks, et tõkestada palgasõdurite tegevust ja tegeleda lapssõdurite probleemiga, ning nad püüavad kehtestada vastutustundlikud piirid sõjalistele kulutustele.

5.    Pooled võtavad konfliktijärgsetes olukordades kõik sobivad meetmed olukorra stabiliseerimiseks üleminekuajal, et hõlbustada tagasipöördumist vägivallatu, stabiilse ja demokraatliku olukorra juurde. See võib hõlmata desarmeerimise ja demobiliseerimise toetamist ning endiste võitlejate tagasipöördumist ja püsivat taasintegreerimist ühiskonda. Pooled tagavad vajalike seoste loomise hädaabimeetmete, rehabilitatsiooni ja pikemaajaliste arengueesmärkide vahel.

6.    Pooled edendavad kõigi kodanike, sealhulgas naiste ja noorte tõhusat osalemist rahuloomes, konfliktide ennetamises, vahendamises ja lahendamises ning humanitaartegevuses, samuti kriisiohjes, rahuvalves ja rahu tagamises. Pooled peavad oluliseks käsitleda konfliktides soolise vägivalla ohvriks langenud naiste ja tüdrukute olukorda ning tegeleda haavatavatele isikutele ja puuetega inimestele suunatud kuritegevuse ja vägivalla probleemiga.

ARTIKKEL 18

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine

1.    Pooled tunnistavad, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklike kui ka valitsusväliste osalejate hulgas on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu lepivad pooled kokku, et nad teevad koostööd ja annavad oma panuse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, täites täielikult oma kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, rakendades neid riigisiseselt, ning muid asjaomaseid rahvusvahelisi kohustusi. Pooled on ühel meelel, et käesolev säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2.    Peale selle lepivad pooled kokku, et nad teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, esiteks võttes meetmeid kõikidele asjakohastele rahvusvahelistele õigusaktidele allakirjutamiseks, nende ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks, olenevalt olukorrast, ning nende täielikuks rakendamiseks ja järgimiseks; teiseks luues ja säilitades tulemusliku ekspordikontrollisüsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade ekspordi kui ka transiidi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogia lõppkasutuse kontrollimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tulemuslikud karistused, ning kolmandaks tehes koostööd mitmepoolsetel foorumitel ja ekspordikontrollirežiimi raames.

3.    Pooled lepivad kokku, et nad seavad sisse korrapärase partnerlusdialoogi, mis täiendab ja tugevdab nende koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamisel.

4.    Arvestades, et keemilisel, bioloogilisel, kiirgus- ja tuumaohul võib olla väga häiriv mõju ühiskonnale, ning tunnistades, et see oht võib tuleneda kuritegevusest, sealhulgas relvade ebaseaduslikust levitamisest, salakaubaveost ja terrorismist, samuti õnnetustest või looduslikest ohtudest, nagu pandeemiad, teevad pooled koostööd, et suurendada institutsioonilist suutlikkust neid ohte maandada.

ARTIKKEL 19

Rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad rasked kuriteod

1.    Pooled lepivad kokku, et kooskõlas kaitsmiskohustuse põhimõttega tegutsevad nad koos, tõkestamaks genotsiidi, inimsusvastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid, kasutades asjakohaseid kahe- ja mitmepoolseid raamistikke.

2.    Kinnitades veel kord, et kõige raskemad kogu rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata, tagavad pooled kuritegude õiglase ja tulemusliku uurimise ja nende eest vastutusele võtmise, võttes olenevalt olukorrast meetmeid riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil.

3.    Pooled on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on oluline edasiminek rahvusvahelise rahu ja õigusemõistmise tagamisel. Nad rõhutavad veel kord oma kindlat tahet teha igati koostööd riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste kriminaalõiguse mehhanismidega, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, kooskõlas vastastikuse täiendavuse põhimõttega. Neid kutsutakse üles ratifitseerima ja rakendama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja sellega seotud õigusakte ning veelgi parandama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tulemuslikkust. Tehakse jõupingutusi, et tugevdada kriminaalõiguse mehhanisme kõikidel tasanditel.

ARTIKKEL 20

Terrorism ja vägivaldne äärmuslus

1.    Rõhutades veel kord, et nad mõistavad kindlalt hukka kõik terroriaktid ning igasuguse vägivaldse äärmusluse ja radikaliseerumise, kohustuvad pooled rahvusvahelist koostööd tehes nende vastu võitlema kooskõlas ÜRO põhikirjaga ning rahvusvahelise õiguse, asjaomaste konventsioonide ja õigusaktidega. Tunnistades, et võitlus terrorismiga kõigis selle vormides ja ilmingutes on ühine prioriteet, teevad pooled kõikidel tasanditel kootööd, et tõkestada terrorismi, vägivaldset äärmuslust ja radikaliseerumist ning nende vastu võidelda. Tunnistades, kui tähtis on tegeleda kõigi vägivaldse äärmusluse kõiki vorme soodustavate teguritega, sealhulgas usulise sallimatuse, vaenukõne, ksenofoobia, rassismi ja muude sallimatuse vormidega, kohustuvad pooled astuma vastu vägivaldsele äärmuslusele ning edendama usulist sallivust ja religioonidevahelist dialoogi.

2.    Pooled on ühel meelel, et võitluses terrorismiga on väga oluline austada täielikult õigusriiki ning järgida igati rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist inimõigustealast õigust, rahvusvahelist pagulasõigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust, ÜRO põhikirja põhimõtteid, asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ja avaldusi ning asjakohaseid rahvusvahelisi terrorismivastase võitlusega seotud õigusakte.

3.    Pooled teevad koostööd kriitilise tähtsusega taristu kaitsmisel, piire mõjutavate terrorismiga seotud probleemide lahendamisel ja tsiviillennundusjulgestuse parandamisel.

ARTIKKEL 21

Organiseeritud kuritegevus

1.    Tunnistades organiseeritud kuritegevuse negatiivseid poliitilisi, majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid tagajärgi, tugevdavad pooled koostööd, et tulemuslikumalt ära hoida sellist kuritegevust ja selle vastu võidelda. Nad tegutsevad koos, rakendades terviklikku lähenemisviisi, et tegeleda organiseeritud kuritegevuse algpõhjustega ja pakkuda kuritegeliku tegevuse asemel alternatiive. Sellega seoses käsitlevad nad organiseeritud kuritegevuse seoseid inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega, ebaseadusliku kauplemisega relvade, ohtlike ainete, uimastite ja nende lähteainete, looduslike liikide, puidu ja kultuuriväärtustega ning muu ebaseadusliku majandus- ja finantstegevusega.

2.    Pooled kohustuvad suurendama inimkaubanduse tõkestamiseks, selle vastu võitlemiseks ja selle kaotamiseks tehtavaid jõupingutusi ning toetama asjakohaste õigus- ja institutsiooniliste raamistike ja strateegiate kavandamist ja rakendamist, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele, sealhulgas naistele, lastele ja saatjata alaealistele, ja nende erivajadustele. Pooled jätkavad 15. novembril 2000 New Yorgis koostatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja seda täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli normide järgimist.

3.    Pooled tõhustavad jõupingutusi, et nõuda sisse ja tagastada varastatud vara ning võidelda organiseeritud kuritegevuse kõigi vormidega. Sellega seoses tugevdavad pooled õigus- ja haldusraamistikke, et võidelda rahapesu ja ebaseaduslike rahavoogudega, sealhulgas maksupettusega ja pettusega riigihangete korraldamisel, ning aktiivse ja passiivse korruptsiooniga nii era- kui ka avalikus sektoris, mis võib nõrgestada riigisiseste ressursside kasutuselevõttu.

4.    Pooled edendavad kodanike turvalisust, keskendudes eeskätt institutsioonide ja õigusriigi tugevdamisele ning inimõiguste kaitsele ning õigus- ja julgeolekusektori reformide toetamisele. Nad edendavad valdkondadevahelisi programme, mille eesmärk on tegeleda haavatavate rühmadega ja toetada vägivalla, sealhulgas relvavägivalla ohvreid, samuti vahendamist ning muid kogukonnapõhiseid ennetamis- ja lepitamislahendusi.

ARTIKKEL 22

Meresõidu turvalisus

1.    Pooled lepivad kokku, et nad suurendavad meresõidu turvalisust, eelkõige võideldes merel toime pandavate eri liiki kuritegude ja ebaseadusliku kaubandusega ning merel toimuva piraatluse ja relvastatud röövimisega, kaitstes kriitilise tähtsusega meretaristut ning edendades meresõiduvabadust ja õigusriigi põhimõtete rakendamist merel kooskõlas 10. detsembril 1982 Montego Bayʼs koostatud ÜRO mereõiguse konventsiooniga.

2.    Pooled lepivad kokku, et nad suurendavad jõupingutusi mereõiguse järgimise tagamisel eesmärgiga vähendada ohte riikides, keda merel toimepandavad kuriteod mõjutavad kõige enam. Nad lepivad kokku, et nad tõhustavad kuritegude uurimist ja nende toimepanijate vastutusele võtmist kui merel toimepandavate kuritegude vastu võitlemise viisi. Lisaks lepivad nad kokku, et nad edendavad isikute piraatluse eest vastutusele võtmise mudelite kui kriminaalõigusel põhinevate piirkondlike reageerimis- ja mõjutusvahendite rakendamist riiklikes jurisdiktsioonides võitluses merel toimepandavate kuritegudega, nagu piraatlus, relvastatud röövimine, mere- ja veereostus, rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, uimasti- ja relvakaubandus ning tuumajäätmete vedu. Pooled lepivad kokku, et nad edendavad piirkondlikke algatusi meresõidu turvalisuse, piraatlusevastase võitluse ja merereostuse eest kaitsmise valdkonnas.

ARTIKKEL 23

Väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad

1.    Pooled tunnistavad, et ebaseaduslike väike- ja kergrelvade levik kujutab endast tõsist ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

2.    Pooled lepivad kokku, et nad tugevdavad võitlust ebaseadusliku kauplemise vastu väike- ja kergrelvade, muude tavarelvade ning nende laskemoonaga ning nende ülemäärase hankimise ja kontrollimatu levikuga, mis on muu hulgas tingitud relvavarude ebapiisavast turvamisest ja sobimatust haldamisest, kooskõlas väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskavaga. Pooled lepivad kokku relvakaubanduse võrgustike luureteabepõhise jälgimise edendamises, et käsitleda tulemuslikumalt riske, mida riiklike varude ulatuslik väljavool põhjustab jätkuvalt piirkonna stabiilsusele. Nad töötavad selle nimel, et suurendada riiklikku suutlikkust pädevate õiguskaitseüksuste ja kontaktpunktide kaudu koguda, konfiskeerida, jälgida ja analüüsida ebaseaduslikke tulirelvi ning analüüsida seonduvaid kriminaalõiguslikke andmeid, et ebaseadusliku relvakaubanduse vooge paremini mõista ja jälgida ning toetada teabevahetust ja rahvusvahelist koostööd.

3.    Pooled tunnistavad, et on tähtis sisse seada rahvusvahelise tavarelvakaubanduse, sealhulgas tavarelvade impordi ja ekspordi kontroll kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste normidega, sealhulgas 2. aprillil 2013 New Yorgis koostatud relvakaubanduslepingu ja asjakohaste ÜRO resolutsioonidega. Nad püüavad teha kõnealust kontrolli vastutustundlikul viisil, kuna seeläbi toetatakse rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust ning inimkannatuste vähendamist ning aidatakse ära hoida tavarelvade kõrvalesuunamist volitamata jõududele. Pooled tunnistavad ka tulirelvade seadusliku omandamise ja valduse riigisisese reguleerimise ja kontrolli tähtsust relvavägivalla vähendamisel.

4.    Pooled teevad koostööd, et koristada miine ja plahvatusohtlikke sõjajäänuseid, sealhulgas isetehtud lõhkeseadmeid.

ARTIKKEL 24

Ebaseaduslikud uimastid

1.    Pooled püüavad tagada ulatusliku, tasakaalustatud, tervikliku ja tõenduspõhise lähenemisviisi ebaseaduslike uimastite ja uute psühhoaktiivsete ainetega kauplemisele ja selle ennetamisele ning uimastite nõudluse vähendamise edendamisele. Selleks käsitlevad nad üksikisikuid, kogukondi ja ühiskondi mõjutavaid riskitegureid, mille hulka võivad kuuluda teenuste puudumine, taristuvajadused, uimastitega seotud vägivald, tõrjutus, marginaliseerumine ja sotsiaalne lõhestatus, et aidata kaasa rahumeelsete ja kaasavate ühiskondade edendamisele.

2.    Pooled on ühel meelel, et uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada struktuure, mille abil tõhusalt tegeleda ebaseaduslike uimastite probleemiga ja selle probleemi ennetamisega, sealhulgas kodanikuühiskonna, teaduskogukonna ja akadeemiliste ringkondade kaasamise kaudu, vähendades sellega mõõdetavalt ebaseaduslike uimastite tarnimist, nendega kauplemist ja nõudlust nende järele.

3.    Poolte eesmärk on vähendada uimastitarbimise kahjulikke tagajärgi üksikisikutele ja ühiskonnale tervikuna ning tulemuslikult vähendada nimekirjas loetletud ja nimekirjas loetlemata lähteainete, sealhulgas uute disainitud lähteainete kõrvalesuunamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist.

4.    Pooled teevad üksteisega ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega tihedalt koostööd, et jätkata kooskõlastatud jõupingutuste tegemist ja meetmete võtmist võitluses ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu.

ARTIKKEL 25

Küberturvalisus ja küberkuritegevus

1.    Pooled tunnistavad riikide vastutustundliku käitumise normidel, eeskirjadel ja põhimõtetel ning kehtiva rahvusvahelise õiguse kohaldamisel põhineva avatud, turvalise ja stabiilse, ligipääsetava ja rahumeelse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) keskkonna tähtsust. Sellega seoses kohustuvad pooled tugevdama koostööd, et edendada küberturvalisust, hoida ära kõrgtehnoloogilist küber- ja elektroonilist kuritegevust ja sotsiaalmeedia kuritarvitamist ning selle vastu võidelda ning parandada võrguturvet, vahetades kübervastupidavusvõimet suurendavaid parimaid tavasid, sealhulgas kriitilise tähtsusega taristu kaitsmise valdkonnas.

2.    Pooled tunnistavad vajadust hoida ära küberkuritegevust, sealhulgas laste seksuaalset ärakasutamist ja kuritarvitamist veebis, ning selle vastu võidelda, tehes koostööd ja vahetades parimaid tavasid ning tuginedes kehtivatele rahvusvahelistele normidele ja standarditele, sealhulgas neile, mis on sätestatud 23. novembril 2001 Budapestis koostatud Budapesti küberkuritegevuse konventsioonis ning 27. juunil 2014 Malabos koostatud Aafrika Liidu küberturvalisuse ja isikuandmete kaitse konventsioonis.

ARTIKKEL 26

Õiguskaitsealane koostöö

1.    Pooled hõlbustavad piirkondlike ja rahvusvaheliste õiguskaitseasutuste, -organite ja -talituste koostööd, et peatada ja kaotada pooli ähvardavad rahvusvaheline kuritegevus ja terrorismiohud. Selline koostöö aitab hoida ära kuritegevust ning hõlmab muu hulgas arvamuste vahetamist õigusraamistike kohta, haldus- ja tehnilist abi, mille eesmärk on tugevdada õiguskaitseasutuste institutsioonilist ja operatiivset suutlikkust, ning uurimistega seotud teabe ja meetmete vahetamist.

2.    Tunnistades turvaliste piiride tähtsust, püüavad pooled lahendada piire mõjutavaid praeguseid ja tulevasi probleeme, rakendades integreeritud piirihaldust. Nad edendavad seaduslikke valdkonnaüleseid lähenemisviise, et hoida ära ja avastada piiriülest kuritegevust ja muid riske ning asjakohasel juhul need kontrolli alla saada.

III JAOTIS

INIM- JA SOTSIAALNE ARENG

ARTIKKEL 27

Pooled kinnitavad veel kord oma kindlat tahet teha koostööd, et saavutada kestlik areng ja kaotada kõik vaesuse vormid, tegeleda ebavõrdsusega ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Samuti lepivad pooled kokku koostöös selle tagamiseks – sealhulgas asjakohaste sotsiaalkaitsesüsteemide ja sotsiaalteenuste kaudu –, et kõigil oleksid vajalikud vahendid, et elada inimväärset elu, ja piisav elatustase. Nad pööravad erilist tähelepanu naistele ja tüdrukutele, noortele, lastele ning kõige haavatavamatele ja ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele kooskõlas põhimõtetega, et kedagi ei jäeta kõrvale ja et kõigepealt tuleb jõuda kõige mahajäänumateni. Samuti lepivad nad kokku koostöös, et käsitleda rahvastiku kiire kasvuga kaasnevaid probleeme ja võimalusi.

1. PEATÜKK

JUURDEPÄÄS SOTSIAALTEENUSTELE

ARTIKKEL 28

Haridus

1.    Pooled toetavad kaasavat elukestvat õpet ja õiglast kvaliteetset haridust kõikidel tasemetel. Nad teevad tööd selle tagamiseks, et kõik tüdrukud ja poisid omandavad tasuta, õiglase ja kvaliteetse põhi- ja keskhariduse ning neil on juurdepääs kvaliteetsele väikelapse arendamisele, hoiule ja alusharidusele, pöörates nõuetekohast tähelepanu soolistele lõhedele. Nad teevad tööd selle nimel, et tagada kõigile naistele ja meestele võrdne juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele tehnika-, kutse- ja kolmanda taseme haridusele, sealhulgas ülikoolidele. Erilist tähelepanu pööratakse investeerimisele teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonda ning digi- ja humanitaarhariduse edendamisele kõigi jaoks.

2.    Pooled tõhustavad jõupingutusi, kandmaks hoolt selle eest, et kõigil on teadmised, oskused ja suutlikkus, et nautida paremat elukvaliteeti, osaleda täiel määral ühiskonnaelus, anda panus oma kogukonna sotsiaalse ja majandusliku heaolu suurendamisse ning osaleda aktiivselt ja võrdväärselt demokraatlikus ja kultuurielus.

3.    Pooled edendavad ohutuid koole ja hästi toimivaid haridussüsteeme, millel on piisavad vahendid, et kavandada ja hallata hariduse ja koolituse pakkumist ja tagada selle tulemuslikkus, kasutades muu hulgas veebipõhiseid ja muid ebakonventsionaalseid vahendeid. Nad teevad koostööd, et seada sisse ja muuta tõhusamaks kvaliteedi tagamise süsteemid ja kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine. Nad hõlbustavad üliõpilaste, haridusasutuste töötajate ja õppejõudude liikumist Aafrika, Kariibi piirkonna ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning Euroopa Liidu vahel ja seas.

ARTIKKEL 29

Tervis

1.    Pooled tunnistavad, et tervis on inimeste elus kesksel kohal ja et see on oluline kestliku arengu näitaja. Nad kinnitavad veel kord oma pühendumust kaitsta ja edendada kõigi inimeste võimalikult head füüsilist ja vaimset tervist.

2.    Pooled tugevdavad riiklikke tervisesüsteeme kestlike tervisesüsteemi rahastamismehhanismide ja -vahenditega, operatiivtaristuga, kvalifitseeritud tervisevaldkonna töötajatega, sealhulgas inimesi tööle võttes ja tööl hoides, ning asjakohase tehnoloogiaga, nagu digivahendid, mis toetavad mobiilsete terviseteenuste arendamist.

3.    Pooled edendavad üldist tervisekindlustust, võrdset ja üldist juurdepääsu terviklikele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning juurdepääsu ohututele, tõhusatele, kvaliteetsetele ja taskukohastele põhiravimitele ja -vaktsiinidele.

4.    Pooled teevad koostööd, et ennetada ja vähendada nakkushaiguste levikut ning muid suuri piiriüleseid terviseohte, nagu mikroobide resistentsus, ning vähendada parema ennetamise ja kontrolli abil mittenakkuslikest haigustest tulenevat koormust. Nad teevad koostööd, et tegeleda üleilmsete tervisekriisidega ja ära hoida nende võimendumine, muu hulgas toetades varajase hoiatamise süsteeme, mis võimaldavad vahetada kiiresti teavet, olla valmis ja anda varakult elupäästvat humanitaarabi, ning sidusate ja mitut sektorit hõlmavate kavade koostamist tervisesüsteemide suutlikkuse suurendamiseks. Nad toetavad teadus- ja arendustegevust ning vaktsiinide, diagnostika ja ravimite kasutuselevõttu.

5.    Pooled toetavad üldist juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise tarvetele ning seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, sealhulgas pereplaneerimisteenustele, teabele ja haridusele, ning reproduktiivtervise lõimimist riiklikesse strateegiatesse ja programmidesse.

ARTIKKEL 30

Toiduga kindlustatus ja parem toitumine

1.    Pooled tunnistavad, et toiduga kindlustatuse ja parema toitumise saavutamine on suur ülemaailmne ülesanne võitluses vaesuse ja kasvava ebavõrdsusega, ning lepivad seepärast kokku, et nad tegelevad vaesuse ja ebavõrdsuse struktuursete põhjustega, mille hulka kuuluvad konfliktid, kriisid, loodusvarade seisundi halvenemine ja kliimamuutused.

2.    Pooled edendavad vastupidavaid elatusvahendeid, kindlustavad juurdepääsu maale, veele ja muudele loodusvaradele ning toetavad põllumajandusliku tootmise ja põllumajanduse tootlikkuse kaasavat ja kestlikku kasvu ning tõhusaid väärtusahelaid.

3.    Pooled edendavad kliimamuutustega kohanemise ja mitmekesisuse suurendamise meetmeid kõikides toidutootmise väärtusahelates.

4.    Poolte eesmärk on tagada kõigile juurdepääs taskukohasele, ohutule, piisavale ja täisväärtuslikule toidule ning suurendada suutlikkust toota mitmekesist toitu, samuti töötada toiduga kindlustatuse ja toitumise parandamise jaoks välja poliitika ja sotsiaalkaitsemehhanismid, mis suurendavad kõige haavatavamate isikute vastupanuvõimet, eriti korduvate kriisidega silmitsi seisvates riikides.

5.    Pooled tugevdavad kooskõlastatud, kiirendatud ja valdkonnaüleseid jõupingutusi, et kaotada nälg, tegeleda alatoitumuse kõigi vormidega ja tagada näljahäda ärahoidmine kõikides olukordades.

ARTIKKEL 31

Vesi, kanalisatsiooniteenused ja eluasemed

1.    Pooled edendavad üldist juurdepääsu piisavale ja ohutule joogiveele, sealhulgas veevarude ja -süsteemide säästliku ja integreeritud majandamise ning vee tõhusama kasutamise ja ringlussevõtu kaudu.

2.    Poolte eesmärk on tagada kõigile piisav ja võrdne juurdepääs kanalisatsiooniteenustele, sealhulgas jäätmekäitluse ja hügieenitingimuste parandamine, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tüdrukute ning haavatavas olukorras olevate isikute vajadustele.

3.    Pooled tunnistavad, et korralikel, ohututel ja taskukohastel eluasemetel on ümberkujundav mõju haavatavatele ja marginaliseerunud kogukondadele ning märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja nende kogukondade sotsiaal-majanduslikule arengule. Pooled teevad tööd selle nimel, et tagada kõigile juurdepääs korralikele, ohututele ja taskukohastele eluasemetele, töötades välja poliitika, strateegiad, planeerimis- ja ehitusseadustikud, ning parandada olukorda räämas agulilinnakutes.

4.    Pooled edendavad kõigi juurdepääsu taskukohasele, usaldusväärsele, säästvale ja tänapäevasele energiale ning hästi välja töötatud energiasüsteemidele, mis toetavad muu hulgas vee-, kanalisatsiooniteenuste ja eluasemesektorit.

2. PEATÜKK

EBAVÕRDSUS JA SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS

ARTIKKEL 32

Sotsiaalne ühtekuuluvus ja sotsiaalkaitse

1.    Poolte eesmärk on edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, suurendades järk-järgult võrdsust ja sotsiaalset kaasatust ning tagades, et paralleelselt majandusarenguga edendatakse inim- ja sotsiaalset arengut, ilma et kedagi kõrvale jäetaks. Erilist tähelepanu pööratakse ebasoodsas või haavatavas olukorras või tõrjutud isikutele, sealhulgas eakatele ja orbudele, kooskõlas solidaarsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega. Pooled edendavad eelkõige

a)    kaasavama ühiskonna saavutamisele keskenduvat majanduspoliitikat, mis võimaldab jagada paremini tulusid ja loodavat väärtust;

b)    õiglast ja usaldusväärset maksu- ja palgapoliitikat, mis võimaldab jõukust paremini ümber jaotada, tagades sotsiaalkulutuste piisava taseme ja vähendades mitteametlikku majandust;

c)    tõhusat sotsiaalpoliitikat ning võrdset juurepääsu sotsiaalteenustele, sotsiaalabile ja sotsiaalkindlustusele ning õigusemõistmisele ning

d)    tööhõivepoliitikat, mille eesmärk on tagada täielik ja viljakas tööhõive ning inimväärne töö kõigile, sealhulgas noortele ja puuetega inimestele, ning võrdväärse töö eest võrdne tasu.

2.    Pooled edendavad sotsiaalkaitse- ja sotsiaalkindlustuspoliitika ja -süsteemide väljatöötamist ja rakendamist, et kaotada vaesus ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Nad tunnistavad, et sotsiaalkaitsepoliitikal ja -süsteemidel, mis suurendavad võrdsust, edendavad sotsiaalset kaasatust ja dialoogi sotsiaalpartneritega ning tugevdavad kaasavat ja õiglast majanduskasvu, on ühiskonnas ümberkujundav roll. Nad kohustuvad ehitama järk-järgult üles üldised riiklikud sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas kehtestama sotsiaalkaitse alammäärad.

3.    Pooled edendavad puuetega inimeste õigusi, et tagada nende täielik kaasamine ühiskonda ja võrdne osalemine tööturul, arvestades nende erivajadusi. Nad astuvad konkreetseid samme 13. detsembril 2006 New Yorgis koostatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastamiseks, ratifitseerimiseks ja täielikuks rakendamiseks.

ARTIKKEL 33

Inimväärne töö

1.    Pooled kinnitavad veel kord, et nad on võtnud nõuks tagada täielik ja viljakas tööhõive ning inimväärne töö kõigile naistele ja meestele, sealhulgas noortele ja puuetega inimestele. Selleks edendavad nad inimväärse töö tagamise suuniseid, mis on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2008. aasta deklaratsioonis sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta.

2.    Pooled kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad ILO liikmesusest ning ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ja selle järgimismehhanismist. Nad kinnitavad veel kord oma kindlat tahet pidada sotsiaaldialoogi ning edendada ja tõhusalt rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, nii nagu need on määratletud asjakohastes ILO konventsioonides ja protokollides, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja õigust kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise töö kaotamist ning tänapäevase orjapidamise ja inimkaubanduse lõpetamist, lapstööjõu kasutamise, eelkõige selle kõige rängemate vormide keelustamist, töölevõetava isiku vanuse alammäära, võrdset tasustamist ja tööalase diskrimineerimise keeldu. Pooled teevad jätkuvaid ja pidevaid jõupingutusi kõnealuste konventsioonide ja protokollide ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks, olenevalt olukorrast, kui nad ei ole seda veel teinud.

3.    Pooled edendavad kõigi töötajate ohutut ja turvalist töökeskkonda. Nad võtavad vastu ja viivad nii ametlikus kui ka mitteametlikus majanduses ellu töötervishoiu ja tööohutusega seotud meetmed ja strateegiad ning teevad tööd, et luua ja säilitada tõhus tööjärelevalvesüsteem kooskõlas ILO kindlaks määratud rahvusvaheliste tööstandarditega.

3. PEATÜKK

RAHVASTIK JA ARENG

ARTIKKEL 34

Demograafia

1.    Pooled tunnistavad, et rahvastiku kasv ja demograafilised muutused võivad märkimisväärselt mõjutada saavutatavat arengut ja majandusedu, ning teevad koostööd tervikliku lähenemisviisi nimel, millega viiakse miinimumini rahvastiku kasvuga seotud probleemid ja maksimeeritakse demograafilist lisaväärtust. Sellega seoses on poolte eesmärk kehtestada, toetada, säilitada ja jätkata struktuurireforme ning majandus- ja sotsiaalsüsteemide ümberkujundamist, et luua tekkivale noorele elanikkonnale võimalused saada head haridust, teha inimväärset tööd ja teenida korralikku elatist.

2.    Pooled toetavad kaasavaid poliitilise dialoogi protsesse ning lõimivad demograafilised suundumused ja prognoosid kõikidesse poliitikavaldkondadesse, et võimestada lapsi ja noori ning edendada nende täielikku ja aktiivset osalemist ühiskonnaelus ning võimestada eakaid, hoolitseda nende vajaduste eest ja võimaldada neil aktiivselt kaasa lüüa.

3.    Pooled edendavad tõhusa linnavalitsemise ja -planeerimise kaudu kaasavat ja kestlikku linnastumist, et viia miinimumini igasugune kahjulik mõju keskkonnale ning tegeleda muude kahjulike sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega, mille toob kaasa rahvastiku kiire kasv linnapiirkondades. Nad teevad tööd, et tulemuslikult tegeleda kiire linnastumisega kaasnevate probleemide ja võimalustega, sealhulgas riikliku linnapoliitika, kaasava tervikliku linnaplaneerimise, kommunaalteenuste (sh jäätmekäitlus) osutamise ning linnaarengu ja -taristu rahastamise kaudu, et luua vastupanuvõimelised ja elamisväärsed linnad.

ARTIKKEL 35

Noored

1.    Pooled lepivad kokku, et nad edendavad noorte aktiivset osalemist ühiskonnaelus, sealhulgas neid mõjutava poliitika kujundamises, elluviimises ja jälgimises. Muu hulgas:

a)    aidatakse omandada teadmisi, oskusi, sealhulgas tööturul vajaminevaid oskusi, ja suutlikkust osaleda täiel määral ühiskonnaelus hariduse, kutseõppe ja tehnilise koolituse ning digitehnoloogiale juurdepääsu võimaldamise kaudu;

b)    luuakse võimalused teha inimväärset tööd, sealhulgas toetades noorte ettevõtlust, ning

c)    edendatakse noorte võimestamist ja kodanikuvastutust, luues võimalused noorte aktiivseks osalemiseks poliitilises ja kultuurielus ning rahu kindlustamises ja hoidmises, sealhulgas selleks, et võidelda radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse vastu.

2.    Pooled on ühel meelel, et ohutu ja toetava keskkonna pakkumine lastele on väga tähtis, et edendada hea tervisega noort elanikkonda, kes suudab täiel määral oma potentsiaali rakendada, sealhulgas füüsilises, vaimses, sotsiaalses ja majanduslikus mõttes. Pooled teevad tööd, et tagada tüdrukute ja poiste õiguste ja vajaduste tunnustamine ja realiseerimine alates sünnist, kogu varajase lapsepõlve ja noorukiea kestel kuni täiskasvanuks saamiseni. Nad teevad tööd, et parandada laste kaitsmist ja laste osalemist neid puudutavate otsuste tegemises.

ARTIKKEL 36

Sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tüdrukute võimestamine

1.    Pooled tunnistavad, et sooline võrdõiguslikkus ja naiste majanduslik võimestamine on olulised õiglase kestliku arengu ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Nad viivad ellu reforme, sealhulgas luues ja tugevdades õigusraamistikke, et tagada naistele võrdne õigus majandus- ja finantsressurssidele ning juurdepääs maaomandile, loodusvaradele, pärandile ja muus vormis varale ning nende omandamise õigus ja kontroll nende üle. Nad võtavad meetmeid, et suurendada naiste täielikku ja tulemuslikku osalemist poliitilises elus.

Pooled edendavad lisaks võrdsele juurdepääsule tööhõivele ja inimväärsetele töötingimustele tasustamata hooldamise ja kodutööde tunnustamist, osutades avalikke teenuseid, tagades taristu ja sotsiaalkaitse ning propageerides kohustuste jagamist leibkonnas ja perekonnas laiemalt.

2.    Pooled kohustuvad täielikult ja tõhusalt rakendama Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ning nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemusi ning pühenduvad selle raames seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja -õigustele.

3.    Pooled tunnistavad, et menstruaaltervishoid on oluline naiste ja tüdrukute tervise jaoks, aga ka nende väärikuse, liikuvuse ja heaolu seisukohast, ning lepivad seepärast kokku piisavate ja asjakohaste toetusmeetmete edendamises.

4. PEATÜKK

KULTUUR

ARTIKKEL 37

Kultuur ja kestlik areng

1.    Pooled kinnitavad veel kord, et kultuur on tähtis kestliku arengu element, olles selle sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõõtme lahutamatu osa. Nad kohustuvad lõimima kultuurilise perspektiivi oma arengupoliitikasse ja -strateegiatesse, võttes arvesse kultuurilist eripära ning kohalike ja põlisteadmiste süsteeme.

2.    Pooled suurendavad kultuuritegelaste panust kestlikku arengusse nende osalemise kaudu tõhustatud dialoogis, kutsevõrgustikes ja paljusid sidusrühmi hõlmavates partnerlustes.

ARTIKKEL 38

Kultuuriline mitmekesisus ja vastastikune mõistmine

1.    Pooled tunnistavad, et kõigil inimestel on õigus osaleda vabalt kogukonna kultuurielus kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooniga, ning kohustuvad kaitsma ja säilitama kultuurialaseid õigusi ja kunstilise eneseväljenduse vabadust.

2.    Pooled lepivad kokku, et nad edendavad sellist nägemust inim- ja sotsiaalsest arengust, mis hõlmab kultuuridevahelist dialoogi ja kultuurilise mitmekesisuse kui inimkonna ühise pärandi tunnustamist. Nad kohustuvad parandama üksteise kultuuride vastastikust mõistmist ja tundmist, austades nõuetekohaselt mitmekesisust, üldisi väärtusi ja inimõigusi, edendades selleks hariduse kultuurilist mõõdet, ent samuti kultuurivahetust ja kultuuridevahelist dialoogi soodustavaid ühisalgatusi.

3.    Pooled tunnistavad kultuuri rolli rahu ja rahvusliku ühtekuuluvuse säilitamisel. Nad kinnitavad, et kultuuride mitmekesisuse austamine, sallivus, dialoog ja koostöö vastastikuse usalduse ja mõistmise õhkkonnas on olulised rahu ja julgeoleku saavutamiseks ja säilitamiseks ning lepitusprotsessis, samuti kollektiivse mälu ja kogukondade seas sotsiaalsete sidemete taastamiseks. Nad tugevdavad kultuuri rolli vastupanuvõime suurendamises ning kriisijärgse kestliku taastamise ja uuesti ülesehitamise saavutamises, eelkõige linnaarenduses.

ARTIKKEL 39

Kultuuripärand ja loomesektor

1.    Pooled edendavad pärandi tunnustamist ühendava tegurina, milles võivad kajastuda erinevad identiteedid ja taustad, kuid mis samas toetab ühiste väärtuste loomist. Nad teevad tööd, et kaitsta, hoida, säilitada ja arendada kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja konventsioonidega nii materiaalset kui ka immateriaalset kultuuripärandit kui sotsiaalse ühtekuuluvuse, loovuse ja innovatsiooni vahendit.

2.    Pooled on nõus, et kultuuri- ja loomesektor, sealhulgas nüüdiskunst, on kaasava majanduskasvu, mitmekesistamise ja töövõimaluste loomise jaoks keskse tähtsusega. Sellega seoses toetavad nad kultuuriettevõtlust ning kultuuri- ja loomesektori pikaajalist arengut.

3.    Pooled võtavad kooskõlas kehtiva rahvusvahelise õigusega meetmeid, et hoida ära kultuuriväärtuste ebaseaduslik import, eksport ja omandiõiguse üleandmine ning selle vastu võidelda. Nad edendavad kultuuripärandi kaitsmist, suutlikkuse suurendamist ja koostööd kultuuripärandi spetsialistide, kultuuripärandit omavate kogukondade ja kultuuriasutuste seas ning teevad rahvusvahelist koostööd ja peavad pidevat dialoogi, et parandada juurdepääsu kultuuripärandile.

IV JAOTIS

KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG

ARTIKKEL 40

1.    Pooled tunnistavad, et on tähtis tugevdada ühistes huvides ja vastastikuse kasu eesmärgil oma majandussuhteid, saavutamaks majanduse struktuurne ümberkujundamine kestliku arengu eesmärkide kohase kaasava ja kestliku majanduskasvu ja arengu kaudu, võttes arvesse oma vastavat arengutaset. Nad rakendavad terviklikke strateegiaid, mis hõlmavad kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet. Nad võtavad asjakohaseid meetmeid, et luua kõigile inimväärne töökoht ning toetada üleminekut vähese heitega ressursitõhusale majandusele. Nad toetavad tõrjutud rühmade, naiste ja noorte sotsiaal-majanduslikku võimestamist.

2.    Pooled toetavad erasektori arengut ning meelitavad ligi ja säilitavad riigisiseseid ja välisinvesteeringuid, sealhulgas diasporaa investeeringuid. Nad soodustavad kaubandust ning teevad koostööd teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas, et saavutada tugev, konkurentsivõimeline ja mitmekesine majandus, süvendada piirkondlikku integratsiooni ning edendada AKVRO liikmete majanduse lõimimist piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse. Nad teevad tööd makromajandusliku ja finantsstabiilsuse parandamise nimel, et suurendada investeerimist ja tugevdada kestlikku majanduskasvu. Nad lepivad kokku, et suurendavad tootmis- ja reguleerimisalast suutlikkust, tugevdavad ettevõtlust ning edendavad tootmist ja industrialiseerimist, keskendudes innovatsioonile ja lisaväärtuse loomisele tootmis- ja teenustesektoris. Pooled teevad koostööd, et suurendada suutlikkust majanduse struktuurse ümberkujundamise hõlbustamiseks ja edendada kestlikku kaubandust.

3.    Pooled edendavad avaliku ja erasektori dialoogi, keskendudes küsimustele, millel on soodne mõju nende majanduse ümberkujundamise ja kestliku majanduskasvuga seotud jõupingutustele, suhtlevad kõigi asjaomaste sidusrühmadega ning tagavad inimõiguste ja tööõiguse põhireeglite järgimise ja kaitsmise.

1. PEATÜKK

INVESTEERIMINE

ARTIKKEL 41

Kestlike ja vastutustundlike investeeringute kaasamine

1.    Pooled kaasavad kestlikud ja vastutustundlikud investeeringud, et edendada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja arengut. Selleks loovad nad soodsa investeerimiskliima, mis meelitab ligi riigisiseseid ja välisinvesteeringuid, sealhulgas diasporaa investeeringuid, ning milles säilib võimalus reguleerida, kasutades läbipaistvaid, prognoositavaid ja tõhusaid õigus-, haldus- ja poliitikaraamistikke.

2.    Pooled lepivad kokku, et nad toetavad vajalikke majandus- ja institutsioonilisi reforme ja poliitikat, mis põhinevad riikide üldisel arengustrateegial ning mis on sidusad ja sünergilised nii riigi, piirkonna kui ka rahvusvahelisel tasandil, et luua soodne keskkond kestlike investeeringute jaoks ning hõlbustada dünaamilise, elujõulise ja konkurentsivõimelise erasektori arengut.

3.    Pooled teevad koostööd, et luua usaldusväärsed finantssüsteemid, mille kaudu kaasata investeeringuid kestlike projektide jaoks. Nad võtavad meetmeid investeeringute toetamiseks, suurendades juurdepääsu rahastamisele tehnilise abi, toetuste, tagatiste ja uuenduslike rahastamisvahendite kaudu, et maandada riske, suurendada investorite usaldust ning võimendada era- ja avaliku sektori rahastamisallikaid. Seda tehes võtavad nad arvesse ka vajadust kõrvaldada turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, tagades samal ajal investeeringute täiendavuse, mis ilma kõnealuste toetusmeemeteta ei oleks võimalik. Nad pööravad erilist tähelepanu artikli 44 lõikes 6 sätestatud esmatähtsatele sektoritele.

4.    Pooled lepivad kokku õiguskeskkonna ning finants- ja mittefinantsteenuste kvaliteedi ning juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse parandamises, et toetada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut riigisiseste investeeringute kaasamise kontekstis.

5.    Pooled mõistavad ja tunnistavad, kui tähtsad on asjaomaste osalejate vastutustundlikud investeeringud kui pikaajalise ja kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase väärtuse saavutamise vahend. Kõnealuse eesmärgi toetamiseks edendavad pooled ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud tavasid ja vastutustundlikku ettevõtlust, sealhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud rakendussuuniseid, standardeid ja vahendeid, milles antakse investoritele, valitsustele ja teistele osalejatele siseriiklikke ja muid kohaldatavaid õigusakte täiendavaid juhiseid ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja vastutustundliku ettevõtluse kohta.

ARTIKKEL 42

Investeeringute hõlbustamine ja kaitsmine

1.    Pooled lepivad kokku, et nad hõlbustavad investeeringuid õigusaktide, eeskirjade ja poliitika abil, mille eesmärk on vähendada regulatiivseid ja haldustõkkeid, suurendada läbipaistvust ja vältida investeeringuid kahjustavat konkurentsi. Nad lepivad kokku, et sellised meetmed töötatakse välja läbipaistval viisil ja tehakse üldsusele kättesaadavaks, et soodustada avaliku ja erasektori dialoogi ning anda kõigile sidusrühmadele võimalus osaleda.

2.    Pooled teevad koostööd, et edendada digivahendite tõhusat kasutamist investeeringute hõlbustamisel.

3.    Pooled lepivad kooskõlas oma vastavate strateegiatega kokku, et tähtis on tagada õiguskindlus ja piisav kaitse tehtud investeeringutele, mida tuleb kohelda mittediskrimineerivalt ning mille puhul tuleb rakendada tõhusaid vaidluste vältimise ja lahendamise mehhanisme. Sellega seoses kinnitavad pooled veel kord, et on oluline sõlmida rahvusvahelised investeerimislepingud, millega säilitatakse täielikult poolte suveräänne õigus reguleerida investeeringuid õiguspärastel avaliku poliitika eesmärkidel.

4.    Pooled suurendavad asjakohaste avaliku ja erasektori asutuste suutlikkust tõhusalt edendada ja hõlbustada investeerimist ning ära hoida ja lahendada investeeringutega seotud vaidlusi.

2. PEATÜKK

MAJANDUSKASV, MITMEKESISTAMINE JA INDUSTRIALISEERIMINE

ARTIKKEL 43

Kaasav ja kestlik majanduskasv

1.    Pooled on ühel meelel, et kaasava ja kestliku majanduskasvu jaoks on oluline kujundada ümber majandus, arendada erasektorit ja edendada tööstust. Nad toetavad täielikku ja viljakat tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigile, edendades konkurentsivõimet, mitmekesistamist, digiteerimist, innovatsiooni, juurdepääsu rahastamisele, lisaväärtuse loomist tootmis- ja teenustesektoris ning seoseid sektorite ja tööstusharude vahel. Nad pööravad erilist tähelepanu kohalikele mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning mitteametliku majandustegevuse ametlikuks muutmisele.

2.    Pooled edendavad üleminekut vähese heitega ja ressursitõhusale majandusele. Nad toetavad kestlikke tarbimis- ja tootmisviise, keskkonnahoidlikku jäätmete ja kemikaalide käitlemist ning meetmeid, millega vähendatakse saastet kõigis selle vormides. Pooled on ühel meelel, et kestliku majandusarengu edendamisel on väga oluline hästi juhitud linnastumine. Seepärast teevad nad koostööd, et tõhusalt käsitleda kiire linnastumisega kaasnevaid probleeme ja võimalusi, ning toetavad linnaarengut ja -taristut ning linna- ja maapiirkondade vahelisi tulemuslikke sidemeid.

3.    Pooled lepivad kokku, et nad teevad koostööd tööhõive- ja sotsiaalküsimuste valdkonnas, eelkõige et toetada naiste, noorte ning kõige vaesemate ja haavatavamate isikute majanduslikku ja sotsiaalset kaasamist ning võimestamist. Peale selle lepivad pooled kokku, et nad tagavad ILO konventsioonides ja protokollides sätestatud töö- ja sotsiaalsete standardite järgimise ning tagavad juurdepääsu õigusemõistmisele nõuetekohase menetluse kohaselt, sealhulgas asjakohased ja tõhusad õiguskaitsevahendid.

ARTIKKEL 44

Majanduse ümberkujundamine ja industrialiseerimine

1.    Pooled tugevdavad koostööd majanduse ümberkujundamise, sealhulgas industrialiseerimise valdkonnas. Nad edendavad üleminekut toorainesõltuvuselt mitmekesistatud majandusele, samuti loodusvarade rikastamist, lisaväärtuse loomist ning lõimumist piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse. Nad on ühel meelel, et teenustesektoril on majanduse ümberkujundamisel ja industrialiseerimisel tähtis roll.

2.    Pooled teevad koostööd, et toetada tootmisalase suutlikkuse suurendamist, tootlikkuse parandamist, mitmekesistamist ja konkurentsivõimet. Nad püüavad vabaneda pakkumisega seotud piirangutest, muu hulgas toetades tehnoloogia uuendamist, täiustamist ja levitamist, parandades ettevõtlus- ja investeerimiskliimat, suurendades reguleerimisalast suutlikkust, edendades makromajanduslikku stabiilsust ning arendades tõhusaid kapitaliturge ja usaldusväärseid finantssüsteeme, et parandada juurdepääsu rahastamisele, eriti erasektori jaoks. Sellega seoses kinnitavad pooled majanduse digiteerimise tähtsust tootmisalase suutlikkuse arengu kiirendamisel. Keskendutakse sektoritele ja tööstusharudele, kus luuakse suurt lisaväärtust ja kus on head väljavaated luua inimväärseid töökohti.

3.    Pooled kohustuvad parandama makromajanduslikku ja finantsstabiilsust, viies ellu usaldusväärset ja läbipaistvat eelarve- ja rahapoliitikat, ning edendama majandus- ja struktuurireforme eesmärgiga luua soodne keskkond investeeringute suurenemiseks ja soodustada erasektori arengut. Lisaks tunnistavad pooled, et on tähtis, et keskpangad oleksid oma poliitikaeesmärkide kindlaksmääramisel ja rahapoliitika elluviimisel sõltumatud. Peale selle lepivad pooled kokku dialoogi jätkamises ja asjakohasel juhul teabe vahetamises ametiasutuste vahel, et parandada üksteise majanduse põhialuste mõistmist.

4.    Pooled suurendavad jõupingutusi tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe, samuti teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, ning seovad asjaomased meetmed tulemuslikumalt tööturu võimaluste ja oskuste vajadustega. Nad teevad koostööd üksteise kogemuste võimendamiseks, sealhulgas tootmisalase suutlikkuse suurendamisel oskuste arendamise ja tehnoloogiasiirde soodustamise kaudu, edendades AKVRO liikmete ja ELi poole ettevõtjate vahelisi sidemeid rõhuasetusega mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel.

5.    Pooled kinnitavad veel kord taristu olulist rolli pakkumisega seotud piirangute kaotamisel ning konkurentsivõimeliste piirkondlike ja allpiirkondlike väärtusahelate arendamisel kaupade, teenuste ja kapitali tõhusa liikumise hõlbustamise kaudu. Nad teevad koostööd, et arendada välja tõhus ja kestlik taristu, sealhulgas lennu-, maismaa- ja meretransport, energia, vesi ja digitaalne ühenduvus, võttes nõuetekohaselt arvesse vähim arenenud riikide, sisemaariikide ja saareriikide erinevaid vajadusi. Sellega seoses teevad nad koostööd, et kaasata avaliku ja erasektori vahendid, sealhulgas taristu arendamiseks tehtavate investeeringute kaudu.

6.    Olles võtnud nõuks püüelda ühise majanduskasvu poole, lepivad pooled kokku koostöös muu hulgas järgmistes valdkondades, mida käsitatakse esmatähtsate sektoritena: põllumajandus ja põllumajandusettevõtlus, kariloomad ja nahk, sinine majandus, kalandus, kaevandamine ja mäetööstus, kultuuri- ja loomesektor, säästev turism, kestlik energia, IKT ning transport. Pooled rõhutavad nimetatud sektorite tähtsat rolli lisaväärtuse ja inimväärsete töökohtade loomisel, tootmisalase suutlikkuse suurendamisel ja üldiste jõupingutuste tegemisel majanduse ümberkujundamisel. Nad teevad koostööd, et selgitada välja majanduskasvu edendajad igas sektoris, kaasata investeeringud ning kaotada piirangud, mis takistavad vertikaalset integratsiooni.

7.    Pooled edendavad dialoogi, soodustavad oskuste edasiandmist ja tehnoloogiasiiret, teevad tööd väärtusahelate täiustamise nimel ning tugevdavad koostööd, et rikastada üksteise kogemusi ja levitada parimaid tavasid põllumajandussektoris. Samuti teevad nad koostööd, et toetada kestliku ja kvaliteetse põllumajandusliku tootmise suurendamise mehhanisme ja raamistikke.

ARTIKKEL 45

Erasektori arendamine

1.    Tunnistades erasektori arendamise tähtsust majanduse ümberkujundamise ja töökohtade loomise jaoks, on poolte eesmärk edendada ettevõtlust ning arendada ja parandada ettevõtjate konkurentsivõimet. Eelkõige keskendutakse mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sealhulgas idufirmadele, eeskätt edendades soodsaid õigus-, haldus- ja institutsioonilisi raamistikke, et lõimida need ettevõtjad edukalt kestlikesse tarne- ja väärtusahelatesse. Tähelepanu pööratakse ka mitteametlikule sektorile ja mitteametliku majandustegevuse ametlikuks muutmisele ning kestlikkusega seotud eesmärkide ärimudelitesse lõimimise edendamisele. Veel lepivad pooled kokku, et nad toetavad ettevõtluse arendamist naiste ja noorte seas nende majandusliku võimestamise ja kaasava arengu edendamise raames. Nad kinnitavad, et on tähtis suurendada piirkondlikku ja riiklikku suutlikkust, et parandada konkurentsivõimet kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete tootmisel.

2.    Pooled edendavad avaliku ja erasektori dialoogi ja koostööd, sealhulgas erasektori ärifoorumite kaudu. Nad tugevdavad koostööd, et rikastada üksteise kogemusi ja levitada parimaid tavasid, mis elavdavad ettevõtlust, edendavad dialoogi ja kontakte ettevõtjate vahel ning soodustavad oskuste edasiandmist ja tehnoloogiasiiret.

3.    Pooled on ühel meelel vajaduses kehtestada strateegiad ja töötada välja parem finantsalase kaasamise poliitika ning parandada juurdepääsu rahastamisele ning finants- ja mittefinantsteenustele, sealhulgas uuenduslike rahastamismehhanismide kaudu, pöörates erilist tähelepanu taskukohaste laenude andmisele põllumajanduslikele pereettevõtjatele, väikepõllumajandustootjatele, mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning naistest ja noortest ettevõtjatele.

4.    Pooled tunnistavad, et nii avaliku kui ka erasektori rahastamisallikad mängivad väga olulist rolli erasektori arengu toetamisel, eelkõige selliste vahendite ja mehhanismide kaudu nagu avaliku ja erasektori partnerlus ja segarahastamine, ning investeerimise elavdamisel asjaomastes sektorites, mille hulka kuulub taristu arendamine. Sellest tulenevalt teevad nad koostööd, et töötada välja läbipaistvad ja prognoositavad raamistikud ja strateegiad avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks, sealhulgas tugevdavad institutsioonilist suutlikkust rääkida läbi, rakendada ja jälgida avaliku ja erasektori partnerluse projekte.

3. PEATÜKK

TEADUS, TEHNOLOOGIA, INNOVATSIOON JA TEADUSUURINGUD

ARTIKKEL 46

Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon

1.    Pooled tunnistavad teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni rolli teadmiste piiride laiendamisel, ülemineku kiirendamisel ja hüppeliste edusammude tegemisel liikumisel kestliku arengu poole majanduse ümberkujundamise, väärtusahelate liitmise ja ettevõtetevaheliste seoste kaudu, teadmiste arengu edendamisel ning inimeste, eriti naiste ja noorte võimestamisel ning otsusetegijate ja poliitikakujundajate toetamisel nende kestliku arengu alastes püüdlustes.

2.    Pooled teevad tööd teadmistepõhise ühiskonna väljaarendamiseks. Nad lepivad kokku, et investeerivad inimkapitali, edendavad sidusate ja terviklike poliitika- ja õigusraamistike vastuvõtmist ning arendavad taristu ühenduvust ja digivahendeid.

3.    Pooled edendavad vastastikku kasu toovat koostööd, tuginedes olemasolevatele mehhanismidele, ent uurides samal ajal uusi teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni rahastamise võimalusi, tagades asjakohase ja tulemusliku intellektuaalomandi õiguste kaitse. Nad edendavad põlis-, traditsioonilisi ja kohalikke teadmisi kui vahendit, mille abil kaotada asjaomastes sektorites lüngad teadmistes ja tehnoloogias.

4.    Pooled julgustavad investeerima uue tehnoloogia loomisse, levitamisse ja siirdesse, pöörates erilist tähelepanu puhtale ja innovaatilisele tehnoloogiale, mis kaitseb keskkonda. Nad edendavad taastuvenergiat ning teevad koostööd tootmis- ja reguleerimisalase suutlikkuse suurendamisel.

5.    Pooled käsitlevad tehnoloogia võimalikku mõju ühiskonnale, lahendavad küberturvalisusega seotud probleeme ja tagavad isikuandmete kaitse ning kaaluvad murrangulise tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti ja robootika mõju.

6.    Pooled tunnistavad kosmose rolli sotsiaalse ja majandusliku kasu toojana, sealhulgas keskkonna, kliimamuutuste, ookeanide majandamise, transpordi, energia, põllumajanduse, mäetööstuse ja metsanduse valdkonnas. Nad teevad koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes kosmose kasutamisel tsiviilotstarbel sellistes valdkondades nagu kosmoseuuringud, ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi rakendused ja teenused, satelliidipõhiste tugisüsteemide arendamine, Maa seire rakenduste ja teenuste kasutamine ning geoteadus.

ARTIKKEL 47

Teadus- ja arendustegevus

1.    Pooled on ühel meelel, et teadus- ja arendustegevus on kriitilise tähtsusega majandusliku õitsengu tagamisel ja inimväärseks tööks võimaluste loomisel ning et sellega võidakse anda oluline panus käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisse.

2.    Pooled julgustavad looma ja levitama uusi teadmisi, võttes arvesse nende võimalikku mõju (sh kahjulikku) keskkonnale ja ühiskonnale. Nad toetavad oskuste edendamist, et pidada sammu tehnoloogia arengu ja innovatsiooniga, ning toetavad teadlaste liikuvust ja koolitamist. Nad edendavad tööstuse, akadeemiliste ringkondade ja avaliku sektori vahelist partnerlust ning erasektori tegevust, mille eesmärk on koguda teadmisi ja katsetada ideid, selleks et luua tõelise kaubandusliku potentsiaaliga uusi tooteid, pöörates erilist tähelepanu naistele ja noortele kui novaatoritele.

3.    Pooled edendavad investeerimist teadus‑ ja arendustegevusse, eriti väärtusahelate suure lisaväärtusega osades, ning püüavad lahendada sotsiaalseid probleeme, eelkõige keskkonna-, kliimamuutuste, energia-, toiduohutuse ja toiduga kindlustatuse ning tervisevaldkonnas.

ARTIKKEL 48

IKT ja digimajandus

1.    Pooled teevad koostööd digitaalse lõhe vähendamiseks, edendades digiühiskonna arendamisel tehtavat koostööd, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu digitehnoloogiate, sealhulgas kohalikele oludele kohandatud IKT kättesaadavuse kaudu. Pooled toetavad meetmeid, mis võimaldavad lihtsat juurdepääsu IKT-le, muu hulgas taskukohaste ja taastuvate energiaallikate kasutamise ning väikeste kuludega traadita võrkude arendamise ja ümberpaigutamise kaudu. Nad teevad tööd ka sidesüsteemide suurema vastastikuse täiendavuse ja ühtlustamise nimel ning nende kohandamiseks uuele tehnoloogiale.

2.    Pooled on ühel meelel, et muudatuste võimendamisel ja kiirendamisel on keskne roll digimajandusel, mis võib märkimisväärselt mitmekesistada majandust, aidata luua töökohti ja võimaldada hüppelist majanduskasvu. Nad lepivad kokku digiteerimise edendamises, et vähendada tehingukulusid ja teabe asümmeetriat üldise eesmärgiga parandada tootlikkust ja kestlikkust.

3.    Pooled edendavad ja toetavad digiettevõtlust, eriti naiste ja noorte seas, ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate digiüleminekut. Nad julgustavad arendama e-kaubandust, et uuendada tarneahelaid ja avardada turge, ning julgustavad laiendama e-pangandust, sealhulgas ülekandekulude vähendamiseks, ning võtma kasutusele e-halduse lahendusi.

4.    Pooled teevad koostööd eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse poliitika arendamisel ja haldamisel, andmevoogude hõlbustamise meetmete edendamisel ning õigusraamistiku toetamisel, et edendada digitaaltoodete ja -teenuste valmistamist, müüki ja tarnimist.

4. PEATÜKK

KAUBANDUSKOOSTÖÖ

ARTIKKEL 49

Kaubandus ja kestlik areng

1.    Pooled tunnistavad, et sotsiaalne ja majanduslik areng ning keskkonnakaitse on vastastikku sõltuvad ja tugevdavad üksteist. Nad kinnitavad veel kord võetud kohustust edendada oma vastavat arengutaset arvesse võttes majandus- ja sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset hõlmava kestliku arengu lõimimist igasse oma kaubandussuhete aspekti, et toetada kestlikku majanduskasvu. Sellega seoses propageerivad pooled oma kaubandussuhetes kõrgetasemelist keskkonna-, sotsiaal- ja töötajate kaitset, eriti nende kohustuste täitmist, mis on sätestatud käesoleva osa artiklis 54, V jaotise 1.–3. peatükis ja III jaotise 2. peatükis, et saavutada kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 kokku lepitud kestliku arengu eesmärgid. Lisaks on pooled ühel meelel, et keskkonna- ja sotsiaalmeetmeid ei tohiks kasutada protektsionistlikel eesmärkidel.

2.    Pooled on ühel meelel, et on sobimatu soodustada kaubandust ja investeeringuid, alandades keskkonna- või tööalaste õigusnormidega riigis ettenähtud kaitse taset või nende õigusnormide täitmise tagamise taset või pakkudes sellist alandamist.

3.    Pooled tunnistavad oma õigust määrata kindlaks kestliku arengu poliitika eesmärgid ja prioriteedid ning kehtestada oma äranägemise järgi riigis sotsiaal-, töö- ja keskkonnavaldkonnas, sealhulgas kliimamuutuste valdkonnas, pakutava kaitse tase, tingimusel et vastuvõetavad õigusaktid ja poliitikapõhimõtted ei ole vastuolus nende kohustusega järgida rahvusvahelistelt tunnustatud kaitsestandardeid ja asjaomaseid lepinguid.

4.    Pooled edendavad kauplemist toodetega, mis on saadud loodusvarade säästva majandamise, kaitsmise ja tõhusa kasutamise teel. Pooled teevad koostööd ka selleks, et edendada kauplemist kaupade ja teenustega, mis on eriti olulised kliimamuutuste leevendamiseks, nagu vähese CO2-heitega tooted ja ümbertöödeldud tooted, taastuvenergia ning energiatõhusad tooted ja teenused, ning edendada neisse investeerimist kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega.

5.    Pooled teevad koostööd, et edendada kaubandus-, töö- ja keskkonnapoliitika sidusust ja vastastikust toetavust, samuti tugevdavad dialoogi ning vahetavad teavet ja parimaid tavasid kestliku arengu kaubandusega seotud aspektide kohta, sealhulgas kaasates asjaomased sidusrühmad. Sellega seoses lepivad pooled kokku koostöös, et edendada ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud tavasid ja vastutustundlikku ettevõtlust, sealhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud suuniseid, standardeid ja kohaldatavaid vahendeid, lõimides kõnealused tavad kaubandus- ja äritegevusse. Peale selle on koostöö eesmärk käsitleda probleeme ja võimalusi, mis tekivad seoses era- ja avaliku sektori vabatahtlike kestlikkuse tagamise kavade kaubandusalaste aspektidega, mis on seotud muu hulgas tööjõuga, keskkonnaga, elurikkuse kaitsega, metsavarude säästva kasutamise ja majandamisega, säästvate püügitavadega ja kauplemisega säästvalt majandatud kalandustoodetega.

6.    Pooled lepivad kokku, et nad säilitavad või vajaduse korral loovad süsteemid, et toetada ja jälgida rahvusvaheliselt kokku lepitud sotsiaal-, töö- ja keskkonnastandardite ja asjaomaste lepingute tõhusat rakendamist oma kaubandussuhetes, sealhulgas suurendavad institutsioonilist suutlikkust võtta vastu asjakohased õigusaktid ja tagada nende täitmine.

ARTIKKEL 50

Kaubanduskokkulepped

1.    Pooled tunnistavad, et on tähtis tugineda oma kaubandussuhetes Cotonou lepingu saavutustele. Nad rõhutavad kaubanduse olulisust oma üldistes suhetes ning kohustuvad edendama kaubavoogude intensiivistamist ja mitmekesistamist vastastikuse kasu eesmärgil, eelkõige et lõimida AKVRO liikmete majandus piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse.

2.    Pooled lepivad kokku, et kaubanduskoostööd tehakse kooskõlas reeglitel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemiga, et edendada vaba, õiglast ja avatud kaubandust eesmärgiga saavutada kestlik majanduskasv ja areng, eriti AKVRO liikmetes. Sellega seoses toimub koostöö kooskõlas kohustustega, mille pooled on võtnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames, sealhulgas eri- ja diferentseeritud kohtlemist käsitlevate sätetega.

3.    Pooled tunnistavad, et on tähtis sõlmida kaubanduskokkuleppeid, et saavutada suuremad kauplemisvõimalused ja edendada nende tõhusat lõimimist maailmamajandusse. Pooled tunnistavad oma õigust sõlmida piirkondlikke või mitmepoolseid kokkuleppeid kaubavahetust ja teenuskaubandust kahjustavate mittetariifsete meetmete vähendamiseks või kaotamiseks. Pooled püüavad piirata kolmandate isikutega sõlmitud kaubanduskokkulepete võimalikku kahjulikku mõju poolte konkurentsivõimele üksteise turgudel.

4.    Pidades meeles vajadust tugineda oma olemasolevatele sooduskaubanduse kordadele ja majanduspartnerluslepingutele kui oma kaubanduskoostöö vahenditele, tunnistavad pooled, et koostööd tugevdatakse ennekõike selleks, et toetada kõnealuste olemasolevate vahendite rakendamist.

5.    Pooled lepivad lisaks kokku, et majanduspartnerluslepingute raamistik on kaasav ning et selles võetakse arvesse erinevusi AKVRO liikmete ja piirkondade olukorras majanduspartnerluslepingu protsessi eri etappides ja AKVRO liikmete arengutaset. Majanduspartnerluslepingutele allkirja andnud kinnitavad veel kord oma kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada lepingute täielik rakendamine, mis peaks soodustama nende majanduskasvu ja arengut ning samal ajal aitama süvendada piirkondliku integratsiooni protsesse Aafrikas, Kariibi piirkonnas ja Vaikse ookeani piirkonnas (AKV). Pooled tunnistavad, et on tähtis laiendada majanduspartnerluslepingute kohaldamisala ja julgustada uusi liikmesriike nendega ühinema. Pooled lepivad kokku, et nad säilitavad või kehtestavad asjakohastel tasanditel AKV-ELi korra majanduspartnerluslepingute rakendamise jälgimiseks ning hindavad nende lepingute mõju AKVRO liikmete majanduse arengule kogu AKV piirkonnas ning nende riikide piirkondliku integratsiooni protsessidele.

6.    Majanduspartnerluslepingute osalised lepivad kokku, et kõnealustes lepingutes esitatud viiteid asjakohaseid meetmeid sisaldavatele Cotonou lepingu sätetele käsitatakse viidetena käesoleva lepingu vastavatele sätetele.

7.    Peale selle lepivad pooled kokku, et nad aitavad oma koostööga tõhustada piirkondliku integratsiooniga seotud jõupingutusi ja protsesse Aafrikas, Kariibi piirkonnas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning veelgi elavdada AKV-sisest piirkondlikku kaubandust.

8.    Pooled rõhutavad, et on oluline aktiivselt osaleda WTOs ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides, astudes kõnealuste organisatsioonide liikmeks ning jälgides tähelepanelikult nende päevakorras olevad küsimusi ja tegevust. Nad lepivad kokku, et teevad tihedalt koostööd oma ühiste huvide väljaselgitamisel ja edendamisel rahvusvahelises majandus- ja kaubanduskoostöös, eeskätt WTOs. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu eesmärgile parandada AKVRO liikmetest pärit toodete ja teenuste pääsu Euroopa Liidu ja muudele turgudele.

9.    Pooled on ühel meelel, et oluline on WTO eeskirjade paindlikkus, et võtta arvesse erinevusi AKV riikide ja piirkondade arengutasemes ning raskusi, millega need riigid ja piirkonnad seisavad silmitsi oma kohustuste täitmisel. Seepärast lepivad nad lisaks kokku koostöös, et suurendada vajalikku ja asjakohast suutlikkust tõhusalt täita oma WTOs võetud kohustusi. Pooled tunnustavad ka uuenduslikku lähenemist WTO kaubanduse lihtsustamise lepingus sätestatud eri- ja diferentseeritud kohtlemisele, mis võimaldab vähim arenenud riikidel ja arenguriikidel täiel määral täita oma kohustusi, saades vajalikku kaubandustoetust kooskõlas kaubanduse lihtsustamise lepingu kohaste kohustuste täitmist käsitlevate teatistega.

10.    Pooled tunnistavad, et on oluline tõhustada dialoogi, et tegeleda ühist huvi pakkuvate kaubandus- ja kaubandusega seotud küsimustega. Nad lepivad kokku, et edendavad kodanikuühiskonna ja erasektori kaasamist sellesse dialoogi.

ARTIKKEL 51

Teenuskaubandus

1.    Pooled on ühel meelel, et teenuskaubandus on võimas majanduskasvu ja -arengu edendaja, ning kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO teenuskaubanduse üldlepingust.

2.    Pooled kohustuvad tegema koostööd ja edendama teenuskaubandust, eriti oma ekspordihuvidega seotud teenuste osutamise viise, sealhulgas füüsiliste isikute liikumist ärilistel eesmärkidel, esmatähtsaks peetavates sektorites, mille hulka kuuluvad IKT, turism, transport, keskkonnateenused, finantsteenused, sporditeenused ja olenevalt olukorrast muud esmatähtsad sektorid.

3.    Pooled teevad artikli 39 lõiget 2 arvesse võttes koostööd, et suurendada suutlikkust osutada kultuuri- ja loomesektoriga seotud teenuseid.

4.    Pooled teevad koostööd, et kaotada teenuskaubandust takistavad kaubandustõkked eesmärgiga hõlbustada juurdepääsu turgudele ja edendada kaubandust. Peale selle lepivad nad kokku oma koostöö tugevdamises, et toetada riigisiseste õigusraamistike ja riigisisese suutlikkuse arengut, suurendada teenuseosutajate suutlikkust järgida ELi poole ja AKVRO liikmete õigusakte ja standardeid mandri, piirkonna, riigi ja kohalikul tasandil ning soodustada vajaduse korral vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimist lõikes 2 osutatud vastastikust huvi pakkuvates teenusesektorites.

5.    Pooled tunnistavad kulutõhusate ja efektiivsete meretransporditeenuste tähtsust peamise kaubandust hõlbustava transpordiliigina. Pooled suurendavad ühenduvuse parandamise kaudu meretransporditeenuste konkurentsivõimet, et edendada meretranspordisektoris kaupade ja inimeste ohutut liikumist. Sellega seoses teevad nad asjakohastel foorumitel koostööd, et liberaliseerida meretransport kui peamine transpordiliik, millega hõlbustada kaubandust. Nad võimaldavad mittediskrimineerivatel ja ärilistel alustel juurdepääsu rahvusvahelistele meretransporditurgudele ning sadamatele ja seal osutatavatele teenustele. Pooled teevad koostööd püüdlustes arendada ja edendada kulutõhusaid ja efektiivseid meretransporditeenuseid AKVRO liikmetes, et suurendada AKVRO liikmete ettevõtjate osalemist rahvusvaheliste mereveoteenustes osutamises.

ARTIKKEL 52

Kaubandusega seotud valdkonnad

1.    Pooled tõdevad, et tariifsete tõkete kadumisel saavad kaubanduses üha tähtsamaks mittetariifsed meetmed. Seepärast tunnistavad nad vajadust teha koostööd, et jälgida ja kõrvaldada tarbetuid kaubandustõkkeid ning suurendada ja hõlbustada sellega ELi poole ja AKVRO liikmete vahelist kaubandust ning kaubandust AKVRO liikmete seas. Sellega seoses lepivad pooled kokku, et nad säilitavad või vajaduse korral kehtestavad korra, et tegeleda mittetariifsete meetmetega, mis võivad kahjustada eksporti teise poole turule.

2.    Pooled lepivad kokku, et nad edendavad kaupade standardimise ja sertifitseerimise valdkonnas tehtavat koostööd, et ära hoida, teha kindlaks ja kaotada WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse jäävad tarbetud tehnilised kaubandustõkked, ning püüavad seda valdkonda edasi arendada, suurendades läbipaistvust. Peale selle lepivad pooled kokku, et nad teevad koostööd eesmärgiga tekitada tehniline suutlikkus ja institutsiooniline taristu tehniliste kaubandustõketega seotud küsimustes ning seda suutlikkust ja taristut edendada.

3.    Pooled kinnitavad veel kord iga poole õigust võtta vastu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ning tagada nende täitmine, et kaitsta oma territooriumil inimeste, loomade või taimede elu või tervist, samal ajal tagades, et sellised meetmed ei tekita tarbetuid kaubandustõkkeid, kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga. Sellega seoses lepivad pooled kokku, et nad suurendavad oma koostööd kõnealuse lepingu põhimõtete tõhusaks rakendamiseks, võttes arvesse oma vastavat arengutaset. Pooled teevad koostööd, et käsitleda sanitaar- ja fütosanitaarküsimusi, sealhulgas mikroobide resistentsuse kontrollimist, ning loomade heaoluga seotud teemasid, et suurendada oma suutlikkust ja parandada juurdepääsu teise poole turgudele, tagades samal ajal inimestele, loomadele ja taimedele asjakohasel tasemel kaitse.

4.    Pooled tunnistavad, et intellektuaalomandi süsteem on mõeldud selleks, et edendada majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut, soodustades loometööd ja tehnoloogilist innovatsiooni, eriti ELi poole ning AKV piirkondade vahel, panustades samal ajal kestlikumasse ja kaasavamasse majandusse. Sellega seoses kinnitavad pooled veel kord, et tähtsad on WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 7 osutatud intellektuaalomandi õiguskaitse ja õiguste kaitsmine, mis peaksid aitama edendada tehnoloogilist innovatsiooni ning siirdada ja levitada tehnoloogiat, saada tehniliste teadmiste loojatel ja kasutajatel vastastikust kasu viisil, mis suurendab sotsiaalset ja majanduslikku heaolu, ning tagada õiguste ja kohustuste tasakaalu. Pooled tunnistavad vajadust kaitsta intellektuaalomandi õigusi, sealhulgas autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi, kaubamärke, geograafilisi tähiseid, tööstusdisainilahendusi, integraallülituse topoloogiat, sordikaitset ja patente. Nimetatud kaitse peaks hõlmama ka kaitset kõlvatu konkurentsi eest ja avalikustamata teabe kaitset. Pooled rõhutavad sellega seoses, et on oluline järgida WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut, 5. juunil 1992 Rio de Janeiros koostatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu I osas osutatud konventsioone vastavalt oma arengutasemele. Veel toonitavad pooled, et on tähtis teha intellektuaalomandi valdkonnas koostööd ning pakkuda tehnilist abi meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite puhul, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks, et saavutada tõhus kaitse, eriti AKVRO liikmetes.

5.    Pooled kinnitavad veel kord, et tulemuslike ja usaldusväärsete konkurentsipõhimõtete ja -eeskirjade kehtestamine ja rakendamine on otsustava tähtsusega investeerimist soodustava keskkonna, jätkusuutliku industrialiseerimise ja turulepääsu läbipaistvuse parandamisel ja kindlustamisel. Seepärast kohustuvad nad rakendama riiklikke või piirkondlikke eeskirju ja poliitikapõhimõtteid, et tulemuslikult vähendada konkurentsivastaseid äritavasid, sealhulgas poolte antavaid majandustegevusega seotud toetusi, mis võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ja teiste poolte kaubandushuve. Pooled kohustuvad tagama avaliku ja erasektori turuosalistele võrdsed tingimused. Samuti lepivad nad kokku, et nad tugevdavad selles valdkonnas koostööd, et koos asjaomaste riiklike ja piirkondlike ametiasutustega, kes järk-järgult tagavad konkurentsieeskirjade tõhusa täitmise, sõnastada tõhus konkurentsipoliitika ja seda poliitikat toetada. Sellega seoses lepivad pooled kokku koostöös, mida tehakse eesmärgiga arendada välja vajalik suutlikkus, et kehtestada asjakohane õigusraamistik, mis võimaldab kaitsta konkurentsi ja asjaomastel konkurentsiasutustele tagada konkurentsieeskirjade täitmine, eriti AKVRO liikmete territooriumil.

6.    Pooled lepivad kokku, et nad suurendavad koostööd, et tagada rahvusvaheliste kaubaturgude parem toimimine ja suurem läbipaistvus.

7.    Pooled tunnistavad läbipaistvate riigihangete tähtsust majandusarengu ja industrialiseerimise edendamisel. Pooled on ühel meelel üksteise riigihankesüsteemide vastastikust mõistmist parandava koostöö tähtsuses. Pooled kohustuvad kinni pidama hankesüsteemide läbipaistvuse, konkurentsipõhisuse ja prognoositavuse põhimõttest ning teevad selles valdkonnas koostööd.

ARTIKKEL 53

Kaubanduse lihtsustamine

Pooled tunnistavad, et kaasava ja kestliku majanduskasvu saavutamiseks on tähtis vähendada kaubanduskulusid. Seepärast teevad nad koostööd, et lihtsustada impordi-, ekspordi-, transiidi- ja muid tolliprotseduure, sealhulgas digiteerida tolliprotseduurid ja tollivormistus, samuti suurendada tolli- ja kaubanduseeskirjade läbipaistvust ning lihtsustada seaduslikku kaubandust, tuginedes oma kohustustele, mis tulenevad WTO kaubanduse lihtsustamise lepingust. Kooskõlas kaubanduse lihtsustamise lepinguga taotlevad AKVRO liikmed piisavat ja prognoositavat tehnilist abi, et suurendada oma suutlikkust käesoleva lepingu täielikuks rakendamiseks. Pooled kohustuvad pakkuma kõnealust abi vastavalt AKVRO liikmete rakendamisvajadustele, millest on teatatud kaubanduse lihtsustamise lepingu alusel.

V JAOTIS

KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA KLIIMAMUUTUSED

ARTIKKEL 54

1.    Pooled on ühel meelel, et keskkonnaseisundi halvenemine, loodusvarade mittesäästev kasutamine ja kliimamuutused ohustavad tõsiselt kestliku arengu saavutamist ning seavad ohtu praeguste ja tulevaste põlvkondade elu, elukvaliteedi ja elatusvahendid. Sellega seoses kinnitavad pooled veel kord vajadust tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning loodusvarade, sealhulgas elurikkuse tulemuslik kaitse ja säästev majandamine. Samuti kinnitavad nad veelkord, et on vaja leppida kokku kaugeleulatuvates meetmetes kliimamuutuste kahjuliku mõjuga toimetulekuks ja selle mõju vähendamiseks ning suunata oma majandus kestliku, vastupanuvõimelise ja vähese CO2-heitega kasvu teele, aidates samal ajal luua kõigile inimväärne töökoht.

2.    Pooled lõimivad keskkonnasäästlikkuse, võitluse kliimamuutuste vastu ja kestliku majanduskasvu saavutamise püüdluse kõikidesse poliitikavaldkondadesse, kavadesse ja investeeringutesse. Nad püüavad luua asjaomastes küsimustes rahvusvahelises kontekstis tõhusaid liite, et edendada üleilmset tegevust, ning tagada kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori konstruktiivse kaasamise. Pooled rakendavad tulemuslikult mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.

3.    Pooled püüavad eelkõige haavatavates elanikkonnarühmades suurendada võimet panna vastu keskkonna- ja kliimamuutustega seotud raskustele ning looduskatastroofidele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele.

4.    Pooled võtavad keskkonnasäästlikkuse edendamisel ning kliimamuutuste ja looduskatastroofidega tegelemisel arvesse i) väikeste arenevate saareriikide, vähim arenenud riikide, merepiirita arenguriikide ja rannikualade elanike haavatavust, sealhulgas nende jõupingutusi kohaneda, eelkõige kliimamuutustest ja loodusvarade vähenemisest tuleneva ohuga; ii) riikide kokkupuutumist üha süveneva põua, üleujutuste, rannikuerosiooni, veenappuse, pinnase ja metsade seisundi halvenemise, elurikkuse kadumise, raadamise ja kõrbestumise probleemiga ning riikide haavatavust nende probleemide suhtes; iii) vajadust minimeerida, vältida ja kõrvaldada kahju, mis on seotud kliimamuutuste ebasoodsate mõjudega, mille hulka kuuluvad aeglaselt kujunevad nähtused, nagu merevee taseme tõus; iv) kliimamuutustega kohanemise strateegiate ning katastroofiohu vähendamise, vastupanuvõime ja toiduga kindlustatuse vahelisi seoseid; v) looduslike ökosüsteemide üliolulist rolli toiduga ja toitumisalase kindlustatuse tagamisel ning kliimamuutuste vastu võitlemisel; vi) keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste seost sundrände ja rändega ning vii) kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise kahjulikku mõju rahule ja julgeolekule.

1. PEATÜKK

KESKKONNASÄÄSTLIKKUS

ARTIKKEL 55

Keskkond ja loodusvarad

1.    Pooled teevad tööd keskkonna säilitamiseks, kaitsmiseks, parandamiseks ja taastamiseks. Sellega seoses edendavad nad meetmeid riigi, piirkonna ja üleilmsel tasandil, sealhulgas sellistes valdkondades nagu suur elurikkus ja looduslike ökosüsteemide kaitse, õhukvaliteet, veekvaliteet, veenappus ja põuad, jäätmekäitlus, tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning kemikaalide käitlemine.

2.    Pooled toetavad loodusvarade, sealhulgas maa, vee, metsade, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmist ning säästvat majandamist ja kasutamist. Nad edendavad meetmeid, mille eesmärk on lõpetada kaubitsemine kaitstud taime- ja loomaliikidega, ning käsitlevad nii ebaseaduslike elusloodustoodete nõudlust kui ka pakkumist. Nad edendavad maavalduste, kalavarude ja metsade säästvat majandamist.

3.    Pooled edendavad õigusakte, terviklikke keskkonna- ja arengustrateegiaid ning head juhtimistava elurikkusega seotud kaalutluste lõimimiseks kõikidesse asjakohastesse valdkondadesse, et peatada elurikkuse vähenemine ja säilitada ökosüsteemi teenuste pakkumine. Pooled edendavad ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise ja looduspõhiseid lahendusi, et saavutada keskkonnaeesmärgid. Nad tunnistavad ökosüsteemide ja elurikkuse tähtsust kliimamuutuste käsitlemisel ning kõikide ökosüsteemide, sealhulgas veeökosüsteemide ja maismaaökosüsteemide kaitsmisel ja taastamisel. Samuti seavad nad sisse ja muudavad paremaks kaitsealade haldamise.

4.    Pooled tunnistavad, et looduslikud ökosüsteemid, eriti metsad, pakuvad elupaiku loomadele ja lindudele ning mängivad olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel, elurikkuse säilitamisel ning kõrbestumise ja pinnase seisundi halvenemise ärahoidmisel ja selle vastu võitlemisel. Pooled tunnistavad ka, et metsad, märgalad ja savannid tagavad vee ja mulla kaitse ning kaitse looduslike ohtude eest ning pakuvad muid keskkonnateenuseid. Eeltoodut arvesse võttes edendavad pooled kõikide ökosüsteemide, sealhulgas metsade kaitset ja taastamist.

5.    Pooled võitlevad kõrbestumise, pinnase seisundi halvenemise ja põudade vastu ning püüavad taastada kahjustunud pinnase, et saavutada säästev maa majandamine ja olukord, kus pinnase seisund enam ei halvene. Nad aeglustavad elurikkuse vähenemist, loovad töövõimalusi ning aitavad edendada ökosüsteemi teenuste pakkumist ja ökosüsteemi ülesannete täitmist, sealhulgas suurendades valmisolekut põuaks ja võimet põuale vastu panna ning vähendades veelgi liiva- ja tolmutormide ohtu ja mõju.

6.    Pooled edendavad geneetiliste ressursside kasutamisel juurdepääsu ning saadava tulu jaotuse õiglust ja erapooletust ning asjakohast juurdepääsu sellistele ressurssidele, nagu on rahvusvaheliselt kokku lepitud.

7.    Pooled toetavad ringmajandusel põhinevate lähenemisviiside ning kestlike tarbimis- ja tootmistavade edendamist ning püüavad kasutada investeerimisvõimalusi, mida pakuvad parimad võimalikud puhta tehnoloogia lahendused.

2. PEATÜKK

OOKEANID, MERED JA MERERESSURSID

ARTIKKEL 56

Ookeanide majandamine

1.    Pooled tunnistavad üha suuremat inimtegevusega avaldatavat survet ja selle koondmõju meredele ja ookeanidele ning tõdevad, et tegemist on omavahel ühendatud ühise hüvega, mille säilitamine, kaitsmine ja majandamine on jagatud vastutus, mis nõuab sidusrühmadelt ühist ja koordineeritud tegutsemist. Pooled kinnitavad veel kord, et ÜRO mereõiguse konventsioon kui mere- ja merendussektori riiklike, piirkondlike ja üleilmsete meetmete ja koostöö alus on universaalne ja ühtne.

2.    Pooled tugevdavad ookeanide majandamist ning tegelevad tulemuslikult meredele ja ookeanidele avaldatava üha suurema survega, mis ohustab mereökosüsteemide vastupanuvõimet ning nende panust kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse.

3.    Pooled edendavad ja parandavad mereökosüsteemide kaitset ja taastamist ning mereressursside kaitset ja säästvat majandamist, sealhulgas aladel, mis jäävad väljapoole nende jurisdiktsiooni, et saavutada heas seisundis ja viljakad ookeanid. Nad edendavad kalavarude säästvat majandamist riigi, piirkonna ja üleilmsel tasandil, tehes koostööd asjakohaste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ning võideldes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Pooled edendavad ohustatud veeorganismide kaitset ning reostuse ja mereprügi kontrollimise meetmeid ning käsitlevad kliimamuutuste, sealhulgas ookeanide hapestumise mõju.

4.    Pooled edendavad sinise majanduse kestlikku arengut, et tagada ookeanide panus toiduga ja toitumisalasesse kindlustatusse, parandada elatusvahendeid, luua töövõimalusi ning tagada praegustele ja tulevastele põlvkondadele sotsiaalne võrdsus ja kultuuriline heaolu.

5.    Pooled toetavad sinise majanduse poliitika ja strateegiate elluviimist, et edendada ookeanide integreeritud majandamist, mis hõlmab mereökosüsteemide mitmekesisuse, tootlikkuse, vastupanuvõime, põhiülesannete ja olemusliku väärtuse taastamist, kaitsmist ja säilitamist.

6.    Pooled edendavad dialoogi ja koostööd kõigi ookeanide majandamise aspektide puhul, sealhulgas küsimustes, mis on seotud kliimamuutustega, merevee taseme tõusu ja selle võimalike mõjude ja tagajärgedega, meremaardlate kaevandamisega, kalandusega, merereostuse ning teadus- ja arendustegevusega.

3. PEATÜKK

KLIIMAMUUTUSED

ARTIKKEL 57

Kliimakohustused

1.    Pooled tunnistavad, et kliimamuutuste ja kliima muutlikkuse kahjulik mõju ohustab inimeste elu ja elatusvahendeid. Nad kinnitavad oma kindlat tahet võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ärahoidmiseks, vähendada kliimamuutuste mõju ning teha rahvusvahelisel, piirkonna, piirkondadevahelisel ja riigi tasandil kiiresti ja koordineeritud viisil koostööd, et tugevdada üleilmset reageerimist kliimamuutustele.

2.    Pooled rakendavad tulemuslikult 9. mail 1992 New Yorgis koostatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkulepet.

3.    Pooled on võtnud kindlalt nõuks saavutada üldine eesmärk hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ja püüelda selle poole, et temperatuuritõusu piiriks jääb 1,5 °C, parandades suutlikkust kohaneda, vähendades nõrku kohti ja suurendades vastupanuvõimet ning viies kõik investeeringud ja rahavood kooskõlla Pariisi kokkuleppega.

ARTIKKEL 58

Kliimameetmed

1.    Pooled lepivad kokku, et nad võtavad kliimamuutustega kohanemiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks kliimameetmeid ning rakendamisvahendeid ning keskenduvad kõige haavatavamatele riikidele, sealhulgas väikestele arenevatele saareriikidele, madalal paiknevatele rannikuriikidele, vähim arenenud riikidele ja merepiirita arenguriikidele.

2.    Pooled lepivad kokku, et nad teevad ja jälgivad edusamme riiklikult kindlaksmääratud panuste andmisel ning püüavad sõnastada sajandi keskpaigas rakendatava vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajalise strateegia ja sellest teavitada, et saavutada Pariisi kokkuleppes kokku lepitud temperatuurieesmärk, võttes samal ajal arvesse oma ühist, kuid diferentseeritud vastutust ja vastavat suutlikkust kooskõlas riikides valitsevate erinevate tingimustega. Pooled kohustuvad edendama riiklikult kindlaksmääratud panuste, kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja oma riiklike strateegiate vahelisi seoseid.

3.    Pooled lepivad kokku, et nad koostavad riiklikud kohanemiskavad ja muud strateegiad, rakendavad neid ja jälgivad edusamme nende elluviimisel. Nad kohustuvad kehtestama selleks tõhusad juhtimisstruktuurid ja neid tugevdama. Nad tunnistavad vajadust veelgi tõhustada riiklike kohanemiskavade ja muude kohanemisstrateegiate lõimimist riiklikesse strateegiatesse ja protsessidesse, et saavutada kliimamuutustele vastupanuvõimeline kestlik areng.

ARTIKKEL 59

Kliimamuutused ja julgeolek

Pooled tegelevad julgeolekuohuga, mida põhjustavad kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, eelkõige ebakindlates olukordades ja kõige haavatavamates riikides. Pooled võtavad julgeolekuohtu vastupanuvõime suurendamise strateegiate väljatöötamisel arvesse.

4. PEATÜKK

LOODUSKATASTROOFID

ARTIKKEL 60

Katastroofiohu vähendamine ja juhtimine

1.    Pooled tunnistavad looduskatastroofide, sealhulgas tsunamide, maavärinate ja vulkaanipursete, kahjulikku mõju kestlikule arengule, samuti selliste kliimaga seotud nähtuste nagu tsüklonid, orkaanid, üleujutused ja põuad üha suuremat sagedust ja intensiivsust.

2.    Pooled edendavad sidusaid poliitikameetmeid ja strateegiaid kõikidel tasanditel, et teha kindlaks nõrgad kohad ja muud riskitegurid. Nad teevad koostööd, et suurendada võimet panna vastu katastroofide lühi- ja pikaajalisele mõjule, ning pööravad erilist tähelepanu katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiate vastastikusele kooskõlastamisele, vastastikusele täiendavusele ja koostoimele. Pooled võtavad varajase hoiatamise ja ennetusmeetmeid ning parandavad riskide vähendamist ja ohuvalmidust, tõhustades rohujuuretasandil toimuvat teavitustegevust ja riskijuhtimist ning lõimides katastroofiohu vähendamise tulemuslikult arengustrateegiatesse.

3.    Pooled hindavad oma tegevuse käigus korrakindlalt ja põhjalikult riske, nende juhtimist ja vastupanuvõimet ning kannavad hoolt selle eest, et üksikisikud, kogukonnad, asutused ja riigid saavad paremini valmistuda vapustusteks ja nende tagajärgedeks ning et nad suudavad need üle elada, nendega kohaneda ja neist kiiresti taastuda, sealhulgas juhul, kui nende mõju ületab parimaid kohanemisjõupingutusi, kahjustamata sealjuures pikaajalisi arenguväljavaateid.

4.    Pooled rakendavad katastroofiohu käsitlemisel mitme ohu põhist terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab katastroofiohu mõistmist, katastroofiohu juhtimise tõhustamist ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamist riske arvessevõtvate investeeringute tulemuslikuks rakendamiseks. Nad tagavad kaasavad ja õiglased tulemused, et suurendada kõige haavatavamate vastupanuvõimet.

5.    Pooled töötavad välja linnade ja maapiirkondade vastupanuvõime suurendamise strateegiad, et parandada katastroofiohu juhtimist, pöörates erilist tähelepanu planeerimata asustustele.

ARTIKKEL 61

Katastroofidele reageerimine ja katastroofidest taastumine

1.    Pooled on ühel meelel, et varajane ja koordineeritud reageerimine looduskatastroofidele on kriitilise tähtsusega katastroofieelse olukorra taasloomise ja katastroofijärgse taastumise jaoks. Pooled on ühel meelel, et tähtis on hinnata koordineeritult vajadusi, parandada katastroofideks valmisolekut ning suurendada suutlikkust kohalikul tasandil varakult ja tõhusalt reageerida, võttes arvesse kriisist mõjutatud inimeste vajadusi, sealhulgas rakendada tulemuslikke kommunikatsioonistrateegiaid.

2.    Pooled on ühel meelel, et katastroofidele reageerimise ja katastroofidest taastumise alastes jõupingutustes on lühemas perspektiivis esmatähtis anda hädaabi ja tegeleda katastroofieelse olukorra taasloomisega, sealhulgas toetada kiiret taastumist. Nad lepivad kokku, et hädaolukorrajärgse abi eesmärk on siduda lühiajaline abi pikaajalisema arenguga jätkusuutliku taastumisprotsessi („ehitame uuesti ja paremini“) kaudu, mille hulka kuuluvad ülesehituspüüdlused ning sotsiaal-majandusliku tegevuse ja kultuurielu struktuuri taastamine. See hõlmab humanitaar- ja arenguvaldkonna sidusrühmade tegevuse paremat kooskõlastamist kriisi algusest peale, et nõuetekohaselt suurendada mõjutatud elanikkonnarühmade vastupanuvõimet.

VI JAOTIS

RÄNNE JA LIIKUVUS

ARTIKKEL 62

Pooled kinnitavad veel kord oma kindlat tahet parandada rände- ja liikuvusealast koostööd, mille tegemisel juhindutakse solidaarsuse, partnerluse ja jagatud vastutuse põhimõttest. Nad rakendavad ulatuslikku, sidusat, pragmaatilist ja tasakaalustatud lähenemisviisi, järgides igati rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist inimõigustealast õigust ning kui see on kohaldatav, rahvusvahelist pagulasõigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust, ning suveräänsuse põhimõtet, võttes arvesse oma asjaomaseid pädevusi. Nad tunnistavad, et hästi hallatud rändel ja liikuvusel võib olla soodne mõju kestlikule arengule, ning kinnitavad vajadust tegeleda kahjuliku mõjuga, mida ebaseaduslik ränne võib avaldada päritolu- , transiidi- ja sihtriikidele. Pooled lepivad kokku, et nad teevad tööd suutlikkuse suurendamiseks, et tõhusalt ja tulemuslikult hallata rännet kõigis selle aspektides. Nad rõhutavad veel kord oma kohustust tagada kõigi pagulaste ja rändajate väärikuse austamine ja inimõiguste kaitsmine. Pooled käsitlevad kõiki käesolevas jaotises nimetatud asjakohaseid rände ja liikuvuse aspekte oma korrapärase partnerlusdialoogi käigus.

1. PEATÜKK

SEADUSLIK RÄNNE JA LIIKUVUS

ARTIKKEL 63

Seaduslik ränne ja liikuvus

1.    Pooled püüavad saada kooskõlas oma asjaomaste pädevustega kasu turvalisest, korrakohasest ja seaduslikust rändest ja liikuvusest, järgides igati rahvusvahelist õigust. Sellega seoses teevad nad tööd, et arendada välja ja võtta kasutusele seaduslikud rändevõimalused, sealhulgas tööränne ja muud liikuvuskavad, võttes arvesse riigisiseseid prioriteete ja tööturu vajadusi.

2.    Pooled teevad tööd, et rakendada korduvrände ja liikuvuse hõlbustamiseks läbipaistvaid ja tõhusaid nõudeid, mis käsitlevad vastuvõttu ja riigis elamist töötamise, teadustegevuse, õppimise, koolituse saamise ja vabatahtlikus teenistuses osalemise eesmärgil. Pooled muudavad läbipaistvamaks teabe kohaldatavate rände-eeskirjade kohta.

3.    Pooled kaaluvad korduvrände kasutamist vahendina, mille abil edendada päritolu- ja sihtriikides majanduskasvu ja arengut. Sellega seoses kaaluvad nad korduvrände kavu ning rakendavad ja vajaduse korral täiustavad õigusraamistikke, et lihtsustada vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanike riiki taassisenemise menetlust, ning kaaluvad selliste isikute päritoluriigis taasintegreerimise aspekte, kandmaks hoolt selle eest, et nende omandatud kogemused või kvalifikatsioonid saaksid kasu tuua kohalikule tööturule ja kogukonnale.

4.    Pooled peavad dialoogi seadusliku rände menetluste üle, sealhulgas perekonna taasühinemise ja vajaduse korral pensioniõiguste ülekantavuse teemal. Lisaks vahetavad pooled avameelselt arvamusi viisaküsimustes ning selle üle, kuidas hõlbustada liikuvust ja inimestevahelisi kontakte, sealhulgas sellistes valdkondades nagu turism, kultuur, sport, haridus, teadus ja äritegevus, et parandada üksteise mõistmist ja edendada ühiseid väärtusi.

5.    Pooled edendavad koostööd asjaomaste asutuste ja institutsioonide, kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite vahel, et toetada ühiseid teadusprojekte, teha kindlaks lüngad oskustes ning investeerimis- ja töövõimalused ning hinnata töörände poliitikat ja strateegiaid.

6.    Pooled teevad koostööd, et suurendada kõigi kvalifikatsioonide läbipaistvust ja võrreldavust eesmärgiga hõlbustada nende tunnustamist juurdepääsul õpingute jätkamisele ja nende aktsepteerimist tööturul.

7.    Pooled teevad koostööd, et täiustada ja ajakohastada oma rahvastikuregistreid eesmärgiga tõhustada isikutunnistuste ja passide turvalisust ja väljaandmist.

ARTIKKEL 64

Integratsioon ja diskrimineerimiskeeld

1.    Pooled teevad jõupingutusi, et võtta vastu tulemuslik integratsioonipoliitika isikute jaoks, kes elavad seaduslikult nende territooriumil, et anda nendele isikutele õigused ja määrata kohustused, mis on võrreldavad nende endi kodanike õiguste ja kohustustega, ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Sellega seoses edendavad pooled selliste strateegiate väljatöötamist ja rakendamist, millega integreeritakse vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult riigis elavad Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanikud tööturule ja vastuvõtvasse kogukonda, toetades ja tõhustades riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil integreerimisega tegelevate eri osalejate, sealhulgas kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna koostööd ja tegevuse kooskõlastamist.

2.    Pooled lepivad kokku, et tagavad vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanike õiglase kohtlemise, majandus-, ühiskonna- ja kultuurielus diskrimineerimise keelu tugevdamise ning rassismi- ja ksenofoobiavastaste meetmete väljatöötamise.

3.    Pooled lepivad kokku, et nad ei kohtle vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanikke töötingimuste osas, tasustamisel ja ametist vabastamisel nende kodakondsuse tõttu diskrimineerivalt, võrreldes vastavalt iga Euroopa Liidu liikmesriigi ja AKVRO liikme oma kodanikega. Sellega seoses teevad pooled koostööd, kandmaks hoolt selle eest, et rände-eeskirjades ja värbamismehhanismides lähtutakse õiglastest ja eetilistest põhimõtetest, mis tagavad, et kõiki vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanikke koheldakse vastuvõtvas riigis õiglaselt ja väärikalt ning et neid kaitstakse ärakasutamise eest.

2. PEATÜKK

RÄNNE JA ARENG

ARTIKKEL 65

Ränne ja areng

Pooled on ühel meelel, et hästi hallatud ränne võib olla jõukuse, innovatsiooni ja kestliku arengu allikas. Nad lepivad kokku, et teevad koostööd ja toetavad päritoluriike, sealhulgas edendades majanduskasvu ja töövõimalusi, investeeringuid, erasektori arengut, kaubandust ja innovatsiooni, haridust ja kutseõpet, tervist, sotsiaalkaitset ja julgeolekut, eriti noorte ja naiste jaoks. Pooled teevad koostööd, et luua tingimused, mis vähendavad oskuste kaotuse kahjulikku mõju päritoluriikide arengule.

ARTIKKEL 66

Diasporaa ja areng

Pooled tunnistavad diasporaade tähendusrikast rolli ning panust, mille diasporaa liikmed saavad eri vormis anda oma päritoluriikide arengusse, sealhulgas rahastamise, investeerimise, teadmiste ülekande, kogemuste edastamise ja tehnoloogiasiirde, kultuurisidemete, võrgustike ja mehhanismide ning riiklike lepitusprotsesside kaudu.

ARTIKKEL 67

Rahaülekanded

1.    Pooled püüavad edendada odavamaid, turvalisemaid, kiiremaid ja õigusnõuetele vastavaid rahaülekandeid, selleks et lihtsustada tootlike riigisiseste investeeringute tegemist, sealhulgas kasutades uusi tehnoloogialahendusi ja innovaatilisi vahendeid.

2.    Pooled teevad koostööd, et kahandada rahaülekannete tehingukulusid, et need jääksid alla 3 %, ja kaotada ülekandekoridorid, kus kulud ületavad 5 %, kooskõlas rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidega ning täiustada õigusraamistikke, et rohkem kaasata ebatraditsioonilisi osalejaid.

ARTIKKEL 68

Lõuna-lõuna suunaline ränne

1.    Pooled tunnistavad lõuna-lõuna suunalise rände olulisust, võttes arvesse nii sellega kaasnevaid probleeme kui ka võimalusi, sealhulgas kasu, mida hästi hallatud lõuna-lõuna suunaline ränne võib tuua päritolu-, transiidi- ja sihtriikide kestlikule arengule. Sellega seoses toetavad pooled poliitikat ja meetmeid, millega edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset arengut päritolu-, transiidi- ja sihtriikides.

2.    Pooled vahetavad kogemusi ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas leevendada lõuna-lõuna suunaliste rändevoogude sotsiaalset ja majanduslikku mõju päritolu-, transiidi- ja sihtriikidele, ning tõhustavad koostööd riikide ja piirkondade tasandil.

ARTIKKEL 69

Looduskatastroofid, kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine

1.    Pooled võtavad arvesse rände, sealhulgas sundrände seost looduskatastroofide, kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega.

2.    Pooled võtavad meetmeid, et tegeleda põgenike vajadustega, võttes vastu strateegiaid looduskatastroofide, kliimamuutuste ebasoodsate mõjude ja keskkonnaseisundi halvenemise leevendamiseks, nendega kohanemiseks ja neile vastu panemise võime suurendamiseks kõikidel asjakohastel tasanditel, sealhulgas piirkondadevahelisel tasandil.

3. PEATÜKK

EBASEADUSLIK RÄNNE

ARTIKKEL 70

Ebaseadusliku rände algpõhjused

1.    Pooled kinnitatavad ühist poliitilist tahet tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega ning töötada välja asjakohased reageerimisviisid.

2.    Pooled kinnitavad veel kord oma kindlat otsust pidurdada ebaseaduslikke rändevooge, järgides igati rahvusvahelist õigust ja inimõigusi. Sellega seoses tunnistavad nad ebaseadusliku rände kahjulikku mõju päritolu-, transiidi- ja sihtriikidele, sealhulgas seonduvaid humanitaar- ja julgeolekuprobleeme. Pooled tunnistavad rändajate üha suuremat ohtu puutuda kokku inimõiguste rikkumisega ning langeda inimkaubanduse ja kuritarvitamise ohvriks ning lepivad kokku, et nad rakendavad meetmeid rändajate kaitsmiseks ärakasutamise ja kuritarvitamise kõigi vormide eest.

ARTIKKEL 71

Rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine

1.    Pooled suurendavad ühiseid jõupingutusi, et hoida ära rändajate ebaseaduslikus üle piiri toimetamises seisnevat piiriülest kuritegevust ning tõhustavad ühiselt püüdlusi teha tulemusliku uurimise ja isikute vastutusele võtmisega lõpp kuritegelike organisatsioonide karistamatusele.

2.    Pooled tagavad, et kehtestatud on asjakohased õigus- ja institutsioonilised raamistikud kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooniga, eelkõige seda täiendava maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava protokolliga. Samuti kohustuvad nad parandama teabe jagamist ning edendama politsei- ja õigusasutuste operatiivkoostööd.

ARTIKKEL 72

Inimkaubandus

Pooled võitlevad inimkaubanduse vastu kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooniga ning seda täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolliga. Samuti tõhustavad pooled inimkaubanduse tõkestamist, sealhulgas astudes kõigi kuriteo toimepanijate karistamatuse vastu, ning tagavad, et kõik ohvrid saavad kasutada neile ette nähtud õigusi, võttes eelkõige arvesse naiste ja laste haavatavust.

ARTIKKEL 73

Integreeritud piirihaldus

Pooled edendavad ja toetavad integreeritud piirihaldust, sealhulgas piirikontrolli, samuti teabe ja luureteabe kogumist ja jagamist, võltsitud dokumentide väljaandmise ja kasutamise tõkestamist ning politsei- ja õigusasutuste operatiivkoostööd kuritegude uurimisel ja nende toimepanijate vastutusele võtmisel.

4. PEATÜKK

TAGASISAATMINE, TAGASIVÕTMINE JA TAASINTEGREERIMINE

ARTIKKEL 74

Tagasisaatmine ja tagasivõtmine

1.    Pooled kinnitavad veel kord oma õigust saata tagasi ebaseaduslikult riigis viibivad rändajad ning iga Euroopa Liidu liikmesriigi ja iga AKVRO liikme juriidilist kohustust võtta tingimusteta ja ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Sellega seoses teevad pooled tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas koostööd ning tagavad üksikisikute õiguste ja väärikuse täieliku kaitsmise ja austamise, sealhulgas kõikides menetlustes, mis algatatakse ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate tagasisaatmiseks nende päritoluriiki.

2.    Iga Euroopa Liidu liikmesriik nõustub iga oma sellise kodaniku tagasisaatmise ja tagasivõtmisega, kes viibib ebaseaduslikult AKVRO liikme territooriumil, kui kõnealune riik seda taotleb, ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll isikute puhul, kellel puudub kehtiv reisidokument.

Iga AKVRO liige nõustub iga oma sellise kodaniku tagasisaatmise ja tagasivõtmisega, kes viibib ebaseaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, kui kõnealune liikmesriik seda taotleb, ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll isikute puhul, kellel puudub kehtiv reisidokument.

Euroopa Liidu liikmesriikide puhul kehtivad käesolevas lõikes sätestatud kohustused üksnes nende isikute suhtes, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus. AKVRO liikmete puhul kehtivad käesolevas lõikes sätestatud kohustused üksnes nende isikute suhtes, keda peetakse asjaomase riigi õigussüsteemi kohaselt asjaomase riigi kodanikuks.

3.    Euroopa Liidu liikmesriigid ja AKVRO liikmed reageerivad kiiresti üksteise tagasivõtutaotlustele. Nad teevad kõige asjakohasemaid ja tõhusamaid identifitseerimismenetlusi kasutades kontrolle, et selgitada välja asjaomase isiku kodakondsus ja anda tagasipöördumiseks välja I lisas sätestatud asjakohane reisidokument. I lisas sätestatu ei takista isiku tagasisaatmist tagasivõtutaotluse esitanud ja tagasivõtutaotluse saanud riigi vaheliste muude ametlike või mitteametlike kokkulepete alusel.

4.    Olenemata artikli 101 lõikes 5 sätestatud menetlustest, kui üks pool leiab, et teine pool ei ole kinni pidanud tähtajast, millele on osutatud I lisas kooskõlas rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa 5. peatüki punktiga 5.26, teavitab ta sellest teist poolt. Kui teine pool ei täida jätkuvalt kõnealuseid kohustusi, võib kohustuste mittetäitmisest teavitanud pool võtta pärast seda, kui teavitamisest on möödunud 30 päeva, proportsionaalseid meetmeid.

5.    Pooled lepivad kokku, et nad jälgivad kõnealuste kohustuste täitmist korrapärase partnerlusdialoogi raames.

ARTIKKEL 75

Taasintegreerimine

Pooled uurivad võimalusi teha koostööd, et edendada vabatahtlikku tagasipöördumist ja hõlbustada tagasipöördunud isikute püsivat taasintegreerimist, sealhulgas vajaduse korral püsiva taasintegreerimise programmide kaudu. Erilist tähelepanu pööratakse selliste haavatavas olukorras olevate tagasipöördujate vajadustele nagu lapsed, eakad, puuetega inimesed ja inimkaubanduse ohvrid.

5. PEATÜKK

KAITSE JA VARJUPAIK

ARTIKKEL 76

Pagulased ja teised põgenikud

1.    Pooled on võtnud kindlalt nõuks tugevdada pagulaste ja teiste põgenike kaitset ja väärikust kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õigusega, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning kui see on kohaldatav, rahvusvahelise pagulasõiguse ja rahvusvahelise humanitaarõigusega.

2.    Pooled toetavad pagulaste ja teiste põgenike integreerumist vastuvõtvates riikides vastavalt olukorrale ning suurendavad esmast varjupaika pakkuvate riikide, transiidiriikide ja sihtkohariikide suutlikkust. Pooled teevad koostööd, et tagada pagulastele ja põgenikele transiidi- ja vastuvõtvate riikide pagulaslaagrites turvalisus ning juurdepääs õiguskaitsele, õigusabile, tunnistajakaitsele, arstiabile ja psühhosotsiaalsele toele.

3.    Pooled pööravad erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele ja nende erivajadustele, sealhulgas naistele, lastele ja saatjata alaealistele, võttes arvesse lapse parimate huvide põhimõtet.

III OSA

ÜLEMAAILMSED LIIDUD JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

ARTIKKEL 77

Pooled kinnitavad veel kord, et on tähtis teha rahvusvahelisel tasandil koostööd, et edendada ja kaitsta oma ühiseid huve ning säilitada ja tugevdada mitmepoolsust. Nad kohustuvad ühendama jõud rahumeelsema, koostööaltima ja õiglasema maailma nimel, mis rajaneb kindlalt ühistel väärtustel – rahul, demokraatial, inimõigustel, õigusriigil, soolisel võrdõiguslikkusel, kestlikul arengul, keskkonnakaitsel ja võitlusel kliimamuutustega. Nad on ühel meelel, et on oluline luua ja tugevdada ülemaailmseid liite, et saavutada tõhus mitmepoolne süsteem, mis võimaldab tulemuslikult lahendada üleilmseid probleeme, eesmärgiga tagada kõigile ohutum ja parem maailm.

ARTIKKEL 78

Mitmepoolsus ja ülemaailmne juhtimine

1.    Pooled on võtnud kindlalt nõuks järgida reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, mille aluspõhimõte on mitmepoolsus ja mille keskmes on ÜRO. Nad soodustavad rahvusvahelist dialoogi ja otsivad mitmepoolseid lahendusi, et edendada üleilmset tegevust.

2.    Pooled astuvad vajalikud sammud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks, olenevalt olukorrast, ning nende rakendamiseks ja siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks.

3.    Pooled püüavad tugevdada ülemaailmset juhtimist ning toetada mitmepoolsete institutsioonide vajalikke reforme ja ajakohastamist, et muuta nad esindavamaks, reageerimisvõimelisemaks, tulemuslikumaks, tõhusamaks, kaasavamaks, läbipaistvamaks, demokraatlikumaks ja suurendada nende aruandekohustust.

4.    Pooled edendavad mitmepoolsuse tagamiseks rakendatavat paljusid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi, kaasates kodanikuühiskonna, erasektori ja sotsiaalpartnerid tulemuslikumalt üleilmsetele probleemidele lahenduste väljatöötamisse.

ARTIKKEL 79

Koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel foorumitel

1.    Pooled püüavad võtta vastu ühisresolutsioone, -deklaratsioone ja -avaldusi, et kooskõlastada seisukohti ja asjakohasel juhul hääletamist, ning võtta ühistel huvidel, vastastikusel austusel ja võrdõiguslikkusel põhinevaid ühismeetmeid, et tagada tuntavam kohalolek ja tugevam hääl rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel foorumitel.

2.    Pooled kehtestavad asjakohase korra tõhusaks koostööks ja koordineerimiseks rahvusvahelisel tasandil, milleks muu hulgas korraldatakse AKVRO liikmete ja ELi poole tasandil ministrite kohtumisi. Nad püüavad leida nii poliitilisel kui ka tegevustasandil korrapäraselt ühise keele mitme strateegilise teema puhul ning ühendada jõud vastastikust ja üleilmset huvi pakkuvates küsimustes, et edendada üleilmset tegevust.

3.    Pooled võivad aktiivselt taotleda tihedat koostööd ja seada sisse strateegilise partnerluse kolmandate riikidega ja rühmitustega, kes jagavad nende väärtusi ja huve, et leida võimalikult sageli ühistele probleemidele ühised lahendused.

ARTIKKEL 80

Rahvusvahelise tegevuse valdkonnad

1.    Pooled lepivad kokku, et nad teevad koostööd ja võtavad ühismeetmeid II osas kindlaks määratud strateegiliste prioriteetidega seotud küsimustes ja muudes muret tekitavates valdkondades, kui nad peavad seda vajalikuks.

2.    Pooled tõhustavad koostööd ja dialoogi, et kindlustada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. Nad rakendavad ulatuslikul, sügaval ja vastupidaval piirkondlikul ja rahvusvahelisel partnerlusel põhinevat kaasavat ja terviklikku lähenemisviisi, et ennetada ja lahendada konflikte ja kriise. Nad teevad tööd riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil, et suurendada mitmepoolse tegevuse tulemuslikkust püsiva rahu ja julgeoleku tagamiseks, tuginedes tugevdatud partnerlusele ÜROga ning piirkondlike ja kohalike osalejatega. Nad käsitlevad rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavaid raskeid kuritegusid ja rahvusvahelisi julgeolekuohte, nagu organiseeritud kuritegevus, terrorism ja vägivaldne äärmuslus, teevad koostööd, et edendada ja tugevdada rahvusvahelist relvastuskontrolli, relvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise korraldust, ning suurendada küberturvalisust ja võidelda küberkuritegevuse vastu.

3.    Pooled osalevad rahvusvahelistel foorumitel, et toetada rahvusvahelisi norme ja lepinguid, edendada ja kaitsta kõigi inimõigusi, saavutada sooline võrdõiguslikkus ning tugevdada demokraatiat ja õigusriiki. Nad teevad koostööd inimõigustele keskenduvate ÜRO asutuste ja mehhanismidega ning toetavad igati ÜRO Inimõiguste Nõukogu tööd. Nad loovad vajaduse korral piirkondadevahelisi liite, et toetada ühiseid väärtusi ja teenida ühiseid huve.

4.    Pooled teevad koostööd, et teha edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ning muude inim- ja sotsiaalse arengu edendamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud tegevuskavade elluviimisel. Nad teevad rahvusvahelisel tasandil tihedalt koostööd, et:

a)    kaotada äärmine vaesus ja nälg;

b)    tegeleda toiduga kindlustamatusega ja seda vähendada;

c)    edendada üldist juurdepääsu kvaliteetsetele ja taskukohastele sotsiaalteenustele, nagu haridus, tervis, vesi, kanalisatsiooniteenused ja eluasemed;

d)    võimestada naisi ja noori ning

e)    kaitsta ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid ning hõlbustada nende osalemist majandus-, ühiskonna- ja poliitilises elus, jätmata kedagi kõrvale.

Nad teevad koostööd rahvusvahelise finants- ja rahasüsteemi sidususe ja järjepidevuse suurendamiseks, et tagada kestliku arengu toetamiseks parem juurdepääs arengu rahastamise vahenditele.

5.    Pooled teevad rahvusvahelisel tasandil koostööd, et saavutada kaasav ja kestlik majanduskasv ja areng meetmete abil, mille eesmärk on majanduse struktuurne ümberkujundamine, kõigile inimväärse töökoha loomine ja AKVRO liikmete majanduse lõimimine maailmamajandusse, sealhulgas piirkondliku ja mandriülese integratsiooni kaudu. Pooled säilitavad ja muudavad kõigi funktsioonide osas tugevamaks reeglitel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemi, mille keskmes on WTO, kandmaks hoolt selle eest, et see süsteem võimaldab tulemuslikult lahendada üleilmseid kaubandusprobleeme ja kasutada ära kaubanduse arengupotentsiaali.

6.    Pooled elavdavad koostööd, et edendada jõulist ja otsustavat ühistegevust keskkonnasäästlikkuse ja kliimamuutuste valdkonnas, suurendades üleilmseid püüdlusi ja näidates teed Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Nad toetavad rahvusvahelisi norme ja lepinguid, mis tagavad üleilmsed avalikud hüved ja kaitsevad tulevasi põlvkondi, sealhulgas püüdlusi tõhustada rahvusvahelist ookeanide majandamist.

7.    Pooled töötavad koos partneritega üle kogu maailma, et rakendada kõigi rände ja liikuvusega seotud aspektide suhtes ulatuslikku ja terviklikku lähenemisviisi, tuginedes solidaarsuse, jagatud vastutuse ja partnerluse põhimõttele.

IV OSA

KOOSTÖÖ- JA RAKENDAMISVAHENDID

ARTIKKEL 81

Tulemuslikud ja mitmekesistatud koostöövahendid

1.    Pooled lepivad kokku, et nad kaasavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõelise partnerluse vaimus nii rahalised kui ka mitterahalised vahendid, lähtudes ühistest huvidest ja põhimõttest, et kedagi ei jäeta kõrvale. Nad rõhutavad arengu jaoks eraldatavate rahaliste vahendite tähtsust kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkuleppe elluviimisel.

2.    Pooled lepivad kokku koostöövahendite mitmekesistamises, hõlmates kõigi olemasolevate allikate ja osalejate mitmesugused poliitikameetmed ja vahendid. Nad lepivad kokku ka koostöövahendite kohandamises, et neis kajastuksid ja et nende rakendamisel oleksid aluseks riigi, piirkonna, mandri ja piirkondadevahelisel tasandil kindlaks määratud eri riikide ja piirkondade eesmärgid, strateegiad ja prioriteedid.

3.    Pooled kinnitavad veel kord oma kindlat tahet järgida arengu tõhususe põhimõtteid, milleks on partnerriikide omalus arengueesmärkide saavutamisel, kaasav partnerlus, keskendumine tulemustele, läbipaistvus ja vastastikune aruandekohustus.

ARTIKKEL 82

Rahvusvaheline arengukoostöö

1.    ELi pool kinnitab veel kord oma poliitilist tahet edendada arengukoostöö vahendeid, et saavutada kestlik areng, eelkõige kaotades vaesuse ning võideldes keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste vastu. ELi pool kohustub tegema kättesaadavaks asjakohasel tasemel rahalised vahendid kooskõlas oma sise-reeglite ja -menetlustega.

2.    Pooled lepivad kokku, et vahendite eraldamisel keskendutakse eeskätt kõige enam abi vajavatele riikidele, kus eraldatavad vahendid võivad avaldada kõige suuremat mõju, eelkõige vähim arenenud riikidele, väikese sissetulekuga riikidele ning kriisi- ja konfliktiolukorras, kriisijärgses ja/või konfliktijärgses haavatavas olukorras olevatele riikidele, sealhulgas väikestele arenevatele saareriikidele ja merepiirita arenguriikidele. Kohast tähelepanu pööratakse ka konkreetsetele probleemidele, millega seisavad silmitsi keskmise sissetulekuga riigid, eelkõige seoses ebavõrdsuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vahenditele juurdepääsuga.

3.    ELi pool kaasab vahendid, et toetada Aafrika, Kariibi piirkonna ja Vaikse ookeani piirkonna riikides elluviidavaid programme ning panustab piirkondlikku, piirkondadevahelisse ja mandritevahelisse koostöösse ja algatustesse, mille eesmärk on tugevdada poolte koostööd ühist huvi pakkuvates ja ühist muret tekitavates küsimustes.

4.    Pooled lepivad kokku, et koostöö võib toimuda eri vormis, nagu valdkondliku poliitika toetusprogrammid, haldus- ja tehnilise koostöö meetmed, suutlikkuse suurendamine ja kolmepoolsed kokkulepped, ning eri liiki rahastamise ja menetluste toel, sealhulgas eelarvetoetus, eelarvelised tagatised ja segarahastamine.

5.    ELi pool ja rohkem arenenud AKVRO liikmed töötavad välja uued kaasamise vormid, sealhulgas uuenduslikud rahastamisvahendid ja kaasrahastamise.

6.    Pooled teevad koostööd ning edendavad rahaliste vahendite kasutamist, et parandada riigisiseste ressursside kasutuselevõttu, anda humanitaar- ja hädaabi, tegeleda ettenägematute asjaolude, uute vajaduste või tekkivate probleemidega, hõlbustada kaubandust ja edendada rahvusvahelisi algatusi või prioriteete.

7.    Pooled lepivad kokku, et iga otsus anda eelarvetoetust

a)    põhineb selgetel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel ning riskide ja kasu hoolikal hindamisel;

b)    tugineb riigi omalusele, vastastikusele aruandekohustusele ning ühisele kohustusele järgida üldiseid väärtusi ja põhimõtteid;

c)    hõlmab tõhustatud poliitilist dialoogi ja täiustatud juhtimist, täiendades jõupingutusi koguda rohkem ja kulutada paremini, ning

d)    tehakse nii, et see võimaldab paremini reageerida toetust saava riigi poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale.

8.    Pooled lepivad kokku, et nad edendavad rahaliste vahendite liikumise prognoositavust ja turvalisust ning suurendavad jõupingutusi, et veelgi parandada arengukoostöö juhtimist ja elluviimist, eelkõige suurema kooskõlastamise ja sidususe abil ning võttes arvesse oma vastavaid suhtelisi eeliseid, sealhulgas üleminekualaseid kogemusi.

9.    Pooled lepivad kokku, et programmitöö põhineb ELi poole ja AKVRO liikmete vahelisel varajasel, pideval ja kaasaval dialoogil, kus osalevad riiklikud asutused ja kohalikud omavalitsused, piirkondlikud, mandri ja rahvusvahelised organisatsioonid ning parlamendid, kodanikuühiskond, erasektor ja muud sidusrühmad, et edendada demokraatlikku omalust protsessi eest ning julgustada toetama riiklikke ja piirkondlikke strateegiaid. Nad lepivad kokku, et programmitöö viiakse vajaduse korral ajaliselt vastavusse toetusesaajate strateegiatsüklitega, ning kohustuvad kasutama nende asutusi, süsteeme ja menetlusi. Nad lepivad kokku ka selles, et programmitööga luuakse konkreetne, kohandatud mitmeaastane koostööraamistik, sealhulgas mitmekesistatud koostöövahendid.

10.    Pooled lepivad kokku, et nad edendavad koostööd kolmandate riikide ja muude osalejatega, sealhulgas lõuna-lõuna suunal tehtavat ja kolmepoolset koostööd, kui on olemas selge lisaväärtus ja tõendatud suhteline eelis.

11.    Pooled võivad otsustada korraldada üksteisele sobival ajal rahaliste vahendite haldamise ja mõju läbivaatamise, et suurendada abi kavandamise ja eraldamise tõhusust.

12.    Pooled tõhustavad dialoogi ja koostööd rahaliste vahendite usaldusväärsel kasutamisel, sealhulgas tehes asjakohasel juhul koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga.

ARTIKKEL 83

Riigisisesed avaliku sektori vahendid

1.    AKVRO liikmed, kes on käesoleva lepingu pooled, kinnitavad veel kord oma kohustust parandada riigisiseste ressursside kasutuselevõttu. Nad edendavad keskkonda, mis soodustab riigisiseste erasektori rahavoogude suurenemist, ja hoogustavad kaubandust kui arengu taganttõukajat.

2.    AKVRO liikmed, kes on käesoleva lepingu pooled, püüavad parandada tulude kogumist, ajakohastades maksusüsteeme, täiustades maksupoliitikat, tõhustades maksukogumist ning tugevdades ja reformides maksuhaldust. Nad teevad tööd, et suurendada oma maksusüsteemide õiglust, läbipaistvust, tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas laiendavad maksubaasi ja jätkavad püüdlustega lõimida mitteametlik sektor ametlikku majandusse kooskõlas riigis valitseva olukorraga. Nad edendavad eelarvepoliitika legitiimsust, suurendades oma avaliku sektori kulutuste tõhusust ja tulemuslikkust.

3.    Pooled lepivad kokku, et nad suurendavad jõupingutusi võitlemisel ebaseaduslike rahavoogudega, et need kaotada, ning teevad koostööd kaotatud vara ja kapitali sissenõudmisel ja vara tagastamisega seotud heade tavade tugevdamisel, et edendada kestlikku arengut. Nad edendavad korruptsiooni-, pettuse- ja rahapesuvastaseid meetmeid ning võtavad meetmeid, et vähendada maksustamise vältimist, maksudest kõrvalehoidmist ja muid kahjulikke maksutavasid, edendades rahvusvahelist koostööd, täiustades riigisisest reguleerimist, suurendades suutlikkust ja tõhustades teabevahetust.

4.    Pooled teevad koostööd, et edendada head finantsjuhtimist ja head maksuhaldustava, läbipaistvust ja aruandekohustust. Nad kohustuvad laiendama rahvusvahelist maksukoostööd kaasaval, õiglasel ja läbipaistval viisil ning sellega seoses lepivad kokku, et nad teevad rahvusvahelistel foorumitel rahvusvahelistes maksuküsimustes koostööd.

ARTIKKEL 84

Riigisisesed ja rahvusvahelised erasektori vahendid

1.    Pooled tunnistavad, et erasektori kapitalivood on oluline täiendus arengu nimel tehtavatele riiklikele jõupingutustele. Pooled töötavad välja poliitika ning vajaduse korral tugevdavad õigusraamistikke ja reguleerimisvahendeid, et viia erasektori stiimulid paremini vastavusse üldistes huvides olevate eesmärkidega. Nad teevad koostööd, et kaasata kestlikud ja vastutustundlikud investeeringud ning julgustada erasektorit osalema partnerina arenguprotsessis, ning investeerivad kestliku arengu jaoks olulistesse valdkondadesse.

2.    Pooled püüavad kombineerida toetusi, laene ja tagatisi kui hoobasid, et meelitada ligi erasektori vahendeid, ning tegelevad turutõrgetega, piirates samal ajal turumoonutusi.

3.    Pooled tunnistavad, et rahaülekanded on oluline erasektori rahastamisallikas kestliku arengu jaoks. Nad kehtestavad asjakohased õigusaktid ja õigusraamistikud, et luua konkurentsipõhine ja läbipaistev turg odavamate, kiiremate ja turvalisemate rahaülekannete tegemiseks seaduslike ja ametlike kanalite kaudu nii lähte- kui ka vastuvõtvates riikides ning luua uuenduslikud ja taskukohased ülekandelahendused. Nad julgustavad välja töötama innovaatilisi finantstooteid ja looma stiimuleid, et suurendada oma diasporaa panust arengusse. Nad edendavad dialoogi kõigi asjakohaste avaliku ja erasektori sidusrühmade seas, et lihtsustada rahaülekannete tegemist eesmärgiga suurendada nende mõju arengule.

ARTIKKEL 85

Võlg ja võla jätkusuutlikkus

1.    Pooled kohustuvad muutma võla pikas perspektiivis jätkusuutlikuks, rakendades koordineeritud poliitikat, mille eesmärk on vastavalt vajadusele võla rahastamine, leevendamine, restruktureerimine või haldamine. Nad lepivad kokku, et aitavad riikidel suurendada võla haldamise alast suutlikkust ning töötada välja keskpikad ja pikaajalised võlastrateegiad.

2.    Pooled rõhutavad võlgnike ja võlausaldajate koostöö tähtsust võlakriiside vältimisel ja lahendamisel. Nad on ühel meelel vajaduses tõhustada dialoogi ja teabevahetust ning suurendada läbipaistvust, et võla jätkusuutlikkuse hindamine ja analüüs põhineksid põhjalikel, objektiivsetel ja usaldusväärsetel andmetel.

3.    Võttes arvesse võla ja majanduskasvu vahelisi seoseid, kohustuvad pooled pidama dialoogi ja tegema koostööd üldise võlaprobleemi teemal peetavate rahvusvaheliste arutelude raames, ilma et see piiraks asjaomastel foorumitel toimuvaid konkreetseid arutelusid.

4.    Pooled lepivad kokku, et nad toetavad sobival viisil rahvusvaheliselt heaks kiidetud võlakergendusalgatusi, et leevendada AKVRO liikmete võla teenindamise koormust.

V OSA

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

ARTIKKEL 86

Ühisinstitutsioonid

1.    Käesolevaga loovad pooled AKVRO liikmete ja ELi poole tasandil järgmised ühisinstitutsioonid: AKVRO-ELi ministrite nõukogu, AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komitee ning AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee. Käesolevaga loovad pooled iga piirkondliku protokolli jaoks ühisinstitutsioonidena ministrite nõukogu, ühiskomitee ja parlamentaarse assamblee.

2.    Pooled püüavad tagada koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse käesoleva lepingu ühisinstitutsioonide ja selliste muude raamistike või lepingute, sealhulgas majanduspartnerluslepingute ühisinstitutsioonide vahel, mille osalised nad on, ilma et see piiraks nende raamistike ja lepingute asjaomaste sätete kohaldamist.

ARTIKKEL 87

Riigipeade või valitsusjuhtide tippkohtumine

Pooled võivad korraldada ühisel kokkuleppel asjakohases formaadis riigipeade või valitsusjuhtide kohtumisi, mis põhinevad ühiselt kokku lepitud ajakaval ja päevakorral.

ARTIKKEL 88

AKVRO-ELi ministrite nõukogu

1.    AKVRO-ELi ministrite nõukogusse kuuluvad ühelt poolt iga AKVRO liikme esindaja ministrite tasandil ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide esindajad ministrite tasandil. AKVRO-ELi ministrite nõukogu juhivad ühiselt ühelt poolt AKVRO liikmete nimetatud eesistuja ja teiselt poolt ELi poole nimetatud eesistuja.

2.    AKVRO-ELi ministrite nõukogu tuleb üldjuhul kokku iga kolme aasta tagant ja alati, kui seda peetakse vajalikuks, kaaseesistujate algatusel vormis ja koosseisus, mis on asjakohased käsitletavaid küsimusi silmas pidades. Vajaduse korral võivad neil kohtumistel osaleda vaatlejad.

3.    AKVRO-ELi ministrite nõukogu võib luua komiteesid ja töörühmi, et tegeleda tulemuslikumalt ja tõhusamalt konkreetsete küsimustega, mis on seotud näiteks kaubanduse või arengu rahastamisega. Samuti võib ministrite nõukogu delegeerida volitusi AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komiteele.

4.    AKVRO-ELi ministrite nõukogul on järgmised ülesanded:

a)    anda strateegilisi poliitilisi juhiseid;

b)    jälgida käesoleva lepingu tulemuslikku ja järjepidevat rakendamist;

c)    võtta vastu tegevussuuniseid ja teha otsuseid käesoleva lepingu sätete rakendamiseks vajalike konkreetsete aspektide elluviimiseks ning

d)    võtta vastu ühiseid seisukohti ja leppida kokku rahvusvahelise koostöö raames elluviidavates ühismeetmetes ning hõlbustada tegevuse koordineerimist rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel.

5.    AKVRO-ELi ministrite nõukogu võtab vastu otsuseid, mis on siduvad kõigile pooltele, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitab poolte ühisel kokkuleppel soovitusi seoses oma ükskõik millise lõikes 4 nimetatud ülesandega. AKVRO-ELi ministrite nõukogu menetlused on kehtivad üksnes siis, kui kohal on Euroopa Liidu esindajad, vähemalt poolte Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad ja vähemalt kaks kolmandikku liikmetest, kes esindavad AKVRO liikmete valitsusi. Iga AKVRO-ELi ministrite nõukogu liige, kes ei saa ise kohale tulla, võib saata oma esindaja. Esindajal on kõik asjaomase liikme õigused. AKVRO-ELi ministrite nõukogu esitab parlamentaarsele ühisassambleele aruande käesoleva lepingu rakendamise kohta. Ta uurib ja võtab arvesse parlamentaarsel ühisassambleel vastu võetud seisukohti ja soovitusi.

6.    AKVRO-ELi ministrite nõukogu võib teha otsuseid või esitada soovitusi kirjaliku menetluse teel. Kirjaliku menetluse kasutamise ettepaneku võib teha iga pool ja see võidakse algatada kaaseesistujate nõusoleku saamisel. Lõikes 5 sätestatud norme kohaldatakse kirjaliku menetluse suhtes mutatis mutandis.

7.    AKVRO-ELi ministrite nõukogu võtab vastu oma töökorra oma esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 89

AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komitee

1.    AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komiteesse kuuluvad ühelt poolt iga AKVRO liikme esindaja suursaadikute või kõrgemate ametnike tasandil ja AKVRO peasekretär, kes osaleb ex officio, ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide esindajad suursaadikute või kõrgemate ametnike tasandil. Nimetatud komitee tuleb kokku kord aastas, kaaseesistujate taotlusel eriistungiteks ning eelkõige AKVRO-ELi ministrite nõukogu istungite ettevalmistamiseks. Seda juhivad ühiselt samad pooled, kelle käes on AKVRO-ELi ministrite nõukogu kaaseesistujate ametikohad. Kõnealune komitee teeb otsuseid ja esitab soovitusi poolte ühisel kokkuleppel. Vajaduse korral võivad neil kohtumistel osaleda vaatlejad.

2.    AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komitee valmistab ette AKVRO-ELi ministrite nõukogu istungid, aitab AKVRO-ELi ministrite nõukogul täita oma ülesandeid ja täidab AKVRO-ELi ministrite nõukogu antud volitusi.

3.    AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komitee võtab vastu oma töökorra esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 90

AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee

1.    Kõik kolme piirkondliku parlamentaarse assamblee liikmed on AKVRO-ELi parlamentaarse ühisassamblee liikmed. AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee tuleb kokku kord aastas, nagu on ette nähtud lõikes 3 osutatud AKVRO-ELi parlamentaarse ühisassamblee töökorras. Seda juhivad ühiselt Euroopa Parlamendi liige ja AKVRO liikmete parlamendiliige, kes on nimetatud vastavalt poolte asjaomastele menetlustele.

2.    AKVRO-ELi parlamentaarsel ühisassambleel kui nõuandval organil on järgmised ülesanded:

a)    võtta vastu resolutsioone ja esitada soovitusi, et saavutada käesoleva lepingu eesmärgid, ning

b)    edendada demokraatlikke protsesse, tõhustada parlamentidevahelist koostööd ning parandada AKVRO liikmetes ja Euroopa Liidus elavate inimeste vastastikust mõistmist.

3.    AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee võtab vastu oma töökorra esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 91

Piirkondlik tippkohtumine

Iga piirkondliku protokolli pooled võivad otsustada korraldada vastavate poolte kokkulepitava sagedusega riigipeade või valitsusjuhtide kohtumisi, mis põhinevad ühiselt kokku lepitud ajakaval ja päevakorral.

ARTIKKEL 92

Piirkondlikud ministrite nõukogud

1.    Käesolevaga loovad pooled kõigi kolme piirkondliku protokolli jaoks ministrite nõukogu:

a)    Aafrika ja ELi ministrite nõukogusse kuuluvad ühelt poolt iga Aafrikas asuva osalisriigi esindaja ministrite tasandil ja teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide esindajad ministrite tasandil;

b)    Kariibi piirkonna ja ELi ministrite nõukogusse kuuluvad ühelt poolt iga Kariibi piirkonnas asuva osalisriigi esindaja ministrite tasandil ja teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide esindajad ministrite tasandil ning

c)    Vaikse ookeani piirkonna ja ELi ministrite nõukogusse kuuluvad ühelt poolt iga Vaikse ookeani piirkonnas asuva osalisriigi esindaja ministrite tasandil ja teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide esindajad ministrite tasandil.

Iga piirkondlikku ministrite nõukogu juhivad ühiselt ühelt poolt eesistuja, kelle on nimetanud vastavalt Aafrika, Kariibi piirkonna või Vaikse ookeani piirkonna osalisriigid, ja teiselt poolt eesistuja, kelle on nimetanud ELi pool, vastavalt poolte endi menetlustele.

Iga piirkondlik ministrite nõukogu tuleb kokku kaaseesistujate algatusel sagedusega, milles lepivad kokku asjaomased pooled, ja koosseisus, mis on asjakohane käsitletavaid küsimusi silmas pidades, ning teeb otsuseid ühisel kokkuleppel.

2.    Igal piirkondlikul ministrite nõukogul on järgmised ülesanded:

a)    määrata kindlaks prioriteedid ja vajaduse korral kehtestada tegevuskavad seoses asjaomase piirkondliku protokolli eesmärkidega;

b)    võtta vastu otsuseid ja esitada soovitusi oma vastava piirkondliku protokolli konkreetsete aspektide elluviimiseks, sealhulgas otsuseid vastava piirkondliku protokolli läbivaatamise või muutmise kohta, kooskõlas artikli 99 lõikega 5; otsused on siduvad kõigile asjaomase piirkondliku protokolli pooltele, kui ei ole sätestatud teisiti, ning

c)    pidada dialoogi ja vahetada arvamusi kõigis ühist huvi pakkuvates küsimustes.

3.    Iga piirkondlik ministrite nõukogu võtab vastu otsuseid või esitab soovitusi ühisel kokkuleppel. Piirkondliku ministrite nõukogu menetlused on kehtivad üksnes siis, kui kohal on Euroopa Liidu esindajad, vähemalt poolte Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad ja vähemalt kaks kolmandikku vastavat Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani piirkonda esindavatest liikmetest. Iga piirkondliku ministrite nõukogu liige, kes ei saa ise kohale tulla, võib saata oma esindaja. Esindajal on kõik asjaomase liikme õigused.

4.    Iga piirkondlik ministrite nõukogu:

a)    võib võtta vastu otsuseid või esitada soovitusi kirjaliku menetluse teel; artiklis 88 sätestatud norme kohaldatakse piirkondliku ministrite nõukogu kirjaliku menetluse suhtes mutatis mutandis;

b)    võib luua allkomiteesid ja töörühmi, et tegeleda tulemuslikumalt ja tõhusamalt konkreetsete küsimustega, ning delegeerida volitusi vastavale piirkondlikule ühiskomiteele;

c)    esitab AKVRO-ELi ministrite nõukogule aruande vastava protokolli rakendamise kohta ning

d)    võtab vastu oma töökorra esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 93

Piirkondlikud ühiskomiteed

1.    Igasse piirkondlikku ühiskomiteesse kuuluvad ühelt poolt Aafrika ja ELi protokolli puhul iga Aafrikas asuva AKVRO liikme esindaja, Kariibi piirkonna ja ELi protokolli puhul iga Kariibi piirkonnas asuva AKVRO liikme esindaja ning Vaikse ookeani piirkonna ja ELi protokolli puhul iga Vaikse ookeani piirkonnas asuva AKVRO liikme esindaja suursaadikute või kõrgemate ametnike tasandil ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide esindajad suursaadikute või kõrgemate ametnike tasandil.

2.    Iga piirkondlikku ühiskomiteed juhivad ühiselt samad pooled, kelle käes on vastava piirkondliku ministrite nõukogu kaaseesistujate ametikohad. Vajaduse korral võib piirkondlik ühiskomitee kutsuda ükskõik millise poole ettepanekul vaatlejaid pärast kaaseesistujatelt nõusoleku saamist.

3.    Iga piirkondlik ühiskomitee valmistab ette vastava piirkondliku ministrite nõukogu istungid, aitab piirkondlikul ministrite nõukogul täita oma ülesandeid ning täidab piirkondliku ministrite nõukogu antud volitusi.

4.    Iga piirkondlik ühiskomitee võtab vastu oma töökorra oma esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 94

Piirkondlikud parlamentaarsed assambleed

1.    Käesolevaga loovad pooled iga kolme piirkondliku protokolli jaoks piirkondliku parlamentaarse assamblee, mida juhivad ühiselt ühelt poolt Euroopa Parlamendi liige ning teiselt poolt vastavalt Aafrikas, Kariibi piirkonnas või Vaikse ookeani piirkonnas asuva osalisriigi parlamendi liige, kes on nimetatud eesistujaks vastavalt poolte endi menetlustele:

a)    Aafrika ja ELi parlamentaarsesse assambleesse kuulub võrdsel arvul ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmeid ja teiselt poolt iga Aafrikas asuva osalisriigi parlamendi liikmeid;

b)    Kariibi piirkonna ja ELi parlamentaarsesse assambleesse kuulub võrdsel arvul ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmeid ja teiselt poolt iga Kariibi piirkonnas asuva osalisriigi parlamendi liikmeid;

c)    Vaikse ookeani piirkonna ja ELi parlamentaarsesse assambleesse kuulub võrdsel arvul ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmeid ja teiselt poolt iga Vaikse ookeani piirkonnas asuva osalisriigi parlamendi liikmeid.

2.    Nõuandva organina tuleb iga piirkondlik parlamentaarne assamblee kokku eelkõige enne asjaomase piirkondliku ministrite nõukogu kohtumist. Sellega seoses edastatakse igale piirkondlikule parlamentaarsele assambleele õigeaegselt asjaomase piirkondliku ministrite nõukogu kohtumise päevakord, mille põhjal ta võib esitada kõnealusele ministrite nõukogule soovitusi, ning teda teavitatakse asjaomase piirkondliku ministrite nõukogu otsustest ja soovitustest.

3.    Iga piirkondlik parlamentaarne assamblee:

a)    võib võtta vastu resolutsioone ja arutada kõiki vastava piirkondliku protokolliga seotud küsimusi;

b)    võib edendada dialoogi ja konsultatsioonide kaudu demokraatlikke protsesse ning parandada Euroopa Liidus elavate inimeste ning Aafrikas, Kariibi piirkonnas ja Vaikse ookeani piirkonnas elavate inimeste vastastikust mõistmist;

c)    võtab käesoleva lepinguga seotud küsimustes ühendust AKVRO-ELi parlamentaarse ühisassambleega, et tagada kooskõlastamine ja sidusus, ning

d)    võtab vastu oma töökorra esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 95

Sidusrühmade kaasamine

1.    Pooled on ühel meelel, et asjatundlike otsuste tegemiseks ja käesoleva partnerluse eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik kaasata sidusrühmad, eeskätt kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskond ja erasektori esindajad.

2.    Sidusrühmi teavitatakse õigeaegselt ning nad saavad anda oma panuse laiaulatuslikku dialoogi, eriti vastava ministrite nõukogu kohtumisi silmas pidades.

3.    Sellise kaasamise edendamiseks luuakse vajaduse korral avatud ja läbipaistvad mehhanismid struktureeritud konsultatsioonide pidamiseks sidusrühmadega.

4.    Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused edastatakse vastavalt vajadusele asjaomasele ministrite nõukogule, ühiskomiteele või parlamentaarsele assambleele.

VI OSA

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 96

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, nimetatud lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt AKVRO liikmete territooriumi suhtes.

ARTIKKEL 97

Muud lepingud või kokkulepped

Mitte ükski ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme AKVRO liikme vaheline leping, konventsioon, kokkulepe ega kord ei takista käesoleva lepingu rakendamist.

ARTIKKEL 98

Nõusolek end lepinguga siduda, lepingu jõustumine ja ajutine kohaldamine

1.    Pooled väljendavad nõusolekut end käesoleva lepinguga siduda kooskõlas oma vastavate sise-eeskirjade ja -menetlustega.

2.    Käesolev leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning vähemalt kaks kolmandikku AKVRO liikmetest on viinud lõpule oma asjaomased sisemenetlused ja andnud kirja, milles väljendatakse nõusolekut end lepinguga siduda, hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati (edaspidi „hoiulevõtja“), kes saadab tõestatud ärakirja AKVRO sekretariaadile.

3.    AKVRO liige, kes ei ole lõikes 2 osutatud menetlusi viinud lõpule kuupäevaks, mil käesolev leping lõike 2 kohaselt jõustub, võib viia need menetlused lõpule nimetatud kuupäevale järgneva 12 kuu jooksul. Nende AKVRO liikmete suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut alates sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesest päevast, mil nad on andnud kirja, milles väljendatakse nõusolekut end lepinguga siduda, hoiule hoiulevõtjale, kes saadab tõestatud ärakirja AKVRO sekretariaadile. Sellised AKVRO liikmed tunnistavad iga meetme kehtivust, mis võetakse käesoleva lepingu rakendamiseks pärast lõike 2 kohast lepingu jõustumise kuupäeva.

4.    Olenemata lõigetest 2 ja 3 võivad Euroopa Liit ja AKVRO liikmed kohaldada käesolevat lepingut kuni lepingu jõustumiseni kas tervikuna või osaliselt ajutiselt kooskõlas oma vastavate sisemenetlustega. Ajutine kohaldamine algab käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval. Enne ajutise kohaldamise algust teavitab Euroopa Liit AKVRO liikmeid käesoleva lepingu osadest, mida kohaldatakse ajutiselt.

ARTIKKEL 99

Lepingu kestus ja läbivaatamine

1.    Käesolev leping sõlmitakse algul 20 aastaks. Kolm aastat enne selle algse kehtivusaja lõppu alustavad pooled dialoogi, et vaadata läbi sätted, mis hakkavad reguleerima nende suhteid tulevikus. Käesolevat lepingut pikendatakse üks kord automaatselt viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui pooled teevad enne algse 20 aastase kehtivusaja lõppu ühisel kokkuleppel otsuse leping lõpetada või seda pikendada.

2.    Pooled võivad esitada AKVRO-ELi ministrite nõukogule käesoleva lepingu muutmise ettepanekuid hiljemalt kuus kuud enne AKVRO-ELi ministrite nõukogu asjaomast kohtumist. Muudatusettepanekud peab kiitma heaks AKVRO-ELi ministrite nõukogu ning nende suhtes kohaldatakse artiklis 98 sätestatud korda käesoleva lepingu jõustumise ja ajutise kohaldamise kohta.

3.    Kuue kuu jooksul pärast kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 kehtivuse lõppemist alustavad pooled läbirääkimisi, et vaadata läbi käesoleva lepingu, sealhulgas Aafrika piirkondliku protokolli, Kariibi piirkonna piirkondliku protokolli ning Vaikse ookeani piirkonna piirkondliku protokolli strateegilised prioriteedid ning teha muud vajalikud muudatused. Muudetud leping jõustub käesoleva lepingu jõustumiseks ja ajutiseks kohaldamiseks sätestatud korras.

4.    Pooled võivad esitada AKVRO-ELi ministrite nõukogule käesoleva lepingu lisade muutmise ettepanekuid hiljemalt kuus kuud enne AKVRO-ELi ministrite nõukogu asjaomast kohtumist. Muudatusettepanekud peab kiitma heaks AKVRO-ELi ministrite nõukogu.

5.    Asjaomase piirkondliku protokolli pooled võivad esitada ettepanekuid vastava protokolli muutmiseks vastavale piirkondlikule ministrite nõukogule ja AKVRO-ELi ministrite nõukogule hiljemalt 120 päeva enne vastava piirkondliku ministrite nõukogu asjaomast kohtumist. Vastav piirkondlik ministrite nõukogu võtab muudatusettepaneku vastu ja teavitab sellest viivitamata AKVRO-ELi ministrite nõukogu, kes võib anda oma nõusoleku 120 päeva jooksul alates teavitamise kuupäevast, sealhulgas kirjaliku menetluse teel või delegeerides volitused AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komiteele. AKVRO-ELi ministrite nõukogu võib keelduda andmast nõusolekut muudatusettepaneku kohta, mis leitakse olevat käesoleva lepinguga vastuolus, ja teatab asjaomasele piirkondlikule ministrite nõukogule keeldumise põhjused. Kui 120 päeva jooksul alates teavitamise kuupäevast ei ole nõusoleku andmisest keeldutud, käsitatakse seda nõusolekuna. Muudetud piirkondlik protokoll jõustub nõusoleku andmise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

6.    AKVRO-ELi ministrite nõukogu võib võtta vajalikke üleminekumeetmeid, kui pooled kavandavad uut lepingut ja kuni selline leping jõustub või seda kohaldatakse ajutiselt.

ARTIKKEL 100

Lepingu lõpetamine

ELi pool võib lõpetada käesoleva lepingu iga AKVRO liikme suhtes ja iga AKVRO liige võib lõpetada käesoleva lepingu ELi poole suhtes. Lepingu lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel sellest, kui hoiulevõtja on saanud selle kohta kirjaliku teate, mille tõestatud ärakirja saadab ta AKVRO sekretariaadile.

ARTIKKEL 101

Vaidluste lahendamine ja kohustuste täitmine

1.    Pooled võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad lahendavad käesoleva lepingu kohaldamisega seotud erimeelsused ja vaidlused omavahel ning tegelevad käesoleva lepinguga seotud tõlgendamisküsimustega kooskõlas käesoleva artikliga.

2.    Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigetes 3–9 ja artikli 74 lõikes 4 osutatud menetluste kohaldamist, võib käesoleva lepingu tõlgendamisega seotud küsimuse lahendada konsultatsioonide käigus, mida peetakse AKVRO-ELi ministrite nõukogus või poolte nõusolekul spetsiaalses allkomitees või kasutades muud AKVRO-ELi ministrite nõukogule aru andvat asjakohast mehhanismi. Pooled esitavad küsimuse põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe, et küsimuse saaks lahendada õigel ajal ja sõbralikult.

3.    Lõigete 4–9 kohaldamisel tähendab mõiste „pool“ ühelt poolt Euroopa Liitu ja selle liikmesriike ning teiselt poolt igat AKVRO liiget.

4.    Pooled lahendavad omavahelised erimeelsused partnerlusdialoogi raames, et ära hoida selliste olukordade teke, kus üks pool võib pidada vajalikuks kasutada lõigetega 5 ja 6 ette nähtud konsultatsioone.

5.    Kui üks pool leiab, et teine pool ei ole täitnud mõnda käesolevast lepingust tulenevat kohustust, teatab ta sellest teisele poolele, esitades kogu teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks, et jõuda 90 päeva jooksul pärast teatamise kuupäeva mõlemale poolele vastuvõetava lahenduseni. Kui leitakse, et sellest ei piisa, peavad pooled struktureeritud ja süstemaatilisi konsultatsioone. Kui pooled ei jõua 120 päeva jooksul pärast konsultatsioonide algust mõlemale poolele vastuvõetava lahenduseni, võib kohustuse mittetäitmisest teatanud pool võtta nimetatud kohustuse täitmata jätmisega proportsionaalseid meetmeid.

6.    Olenemata lõikest 5, kui üks pool leiab, et teine pool rikub mõnda artiklites 9 ja 18 sätestatud lepingu olulist osa, teatab asjaomane pool – välja arvatud eriti pakilistel juhtudel või artiklis 12 sätestatud tõsiste korruptsioonijuhtumite korral – sellest teist poolt, esitades kogu teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida 60 päeva jooksul pärast teatamise kuupäeva mõlemale poolele vastuvõetav lahendus. Kui leitakse, et sellest ei piisa, peavad pooled struktureeritud ja süstemaatilisi konsultatsioone. Ehkki konsultatsioonid jäävad laadilt kahepoolseteks, kaasatakse neisse struktureeritud ja süstemaatiliste konsultatsioonide etapis asjaomaste poolte kokkuleppel spetsiaalne ühiskomitee. Spetsiaalne ühiskomitee, kuhu kuulub võrdne arv ELi poole ja AKVRO liikmete esindajaid, kes lähtuvad tõelise partnerluse ja vastastikuse aruandekohustuse põhimõttest, annab nõu kohustuste täitmise küsimuses ja pakub asjakohast abi, et asjaomane pool võtaks meetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Asjaomane pool vastutab ainuisikuliselt oma käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kui pooled ei jõua 90 päeva jooksul pärast konsultatsioonide algust mõlemale poolele vastuvõetava lahenduseni, võib kohustuse mittetäitmisest teatanud pool võtta asjakohaseid meetmeid.

7.    Kui üks pool leiab, et lepingu olulise osa rikkumise puhul on tegemist eriti pakilise juhuga, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid viivitamata, ilma eelneva konsulteerimiseta. Eriti pakilised juhud on erandjuhud, mil on eriti raskelt ja jämedalt rikutud mõnda artiklites 9 ja 18 osutatud olulist osa.

8.    Lõigetes 6 ja 7 osutatud asjakohaste meetmete võtmisel järgitakse igati rahvusvahelist õigust ning need meetmed peavad olema proportsionaalsed käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. Eelistatakse meetmeid, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Asjakohaseks meetmeks võib olla käesoleva lepingu rakendamise osaline või täielik peatamine. Pärast asjakohaste meetmete võtmist võib ükskõik kumma poole taotlusel alustada konsultatsioone, et olukorda põhjalikult uurida ja leida lahendused, mis võimaldavad asjakohastest meetmetest loobuda.

9.    Pooled lepivad kokku, et konsultatsioone peetakse tasandil ja vormis, mida peetakse kõige soodsamaks, et jõuda mõlemale poolele vastuvõetava lahenduseni. Nad lepivad kokku, et ehkki konsultatsioonid jäävad laadilt kahepoolseteks, võib asjaomaste poolte kokkuleppel kaasata konsultatsiooniprotsessi asjaomased piirkondlikud ja rahvusvahelised osalejad.

ARTIKKEL 102

Ühinemine

1.    Iga uus Euroopa Liidu liikmesriik saab Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast alates käesoleva lepingu pooleks ühinemisaktis sisalduva sellekohase sätte alusel. Kui Euroopa Liiduga ühinemise aktis ei ole sellist sätet uue liikmesriigi automaatse ühinemise kohta käesoleva lepinguga, ühineb asjaomane liikmesriik käesoleva lepinguga, andes ühinemisakti hoiule hoiulevõtjale, kes saadab tõestatud ärakirja AKVRO sekretariaadile.

2.    Kõik käesoleva lepinguga ühinemise taotlused, mille on esitanud AKVROsse kuuluv iseseisev riik või mõni muu iseseisev riik, kelle ülesehituse tunnusjooned ning majanduslikud ja sotsiaalsed olud on võrreldavad AKVRO liikmete omadega, esitatakse AKVRO-ELi ministrite nõukogule. Kui AKVRO-ELi ministrite nõukogu kiidab taotluse heaks, ühineb asjaomane riik käesoleva lepinguga, andes ühinemisakti hoiule hoiulevõtjale, kes saadab tõestatud ärakirja AKVRO sekretariaadile.

3.    Pooled vaatavad läbi mõju, mida uute riikide ühinemine avaldab käesolevale lepingule.

4.    AKVRO-ELi ministrite nõukogu võib teha otsuseid, mis käsitlevad vajalikke üleminekumeetmeid või muudatusi.

ARTIKKEL 103

Vaatleja staatus

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks võib anda kolmandatele osalejatele, sealhulgas piirkondlikele ja mandri tasandi organisatsioonidele, käesoleva lepingu üldosa V osa kohaselt loodud institutsioonides asjaomase ühisinstitutsiooni otsusega vaatleja staatuse.

ARTIKKEL 104

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

PIIRKONDLIKUD PROTOKOLLID

AAFRIKA PIIRKONDLIK PROTOKOLL

I OSA

KOOSTÖÖRAAMISTIK

1. PEATÜKK

LAAD JA KOHALDAMISALA

ARTIKKEL 1

Tõeline partnerlus

1.    Käesoleva protokolli kohaldamisel on „pooled“ käesoleva lepingu pooled, kelle suhtes käesolev protokoll on siduv vastavalt käesoleva lepingu üldosa artiklile 6.

2.    Kooskõlas käesoleva lepingu üldosa artikliga 6 on pooltevahelised suhted reguleeritud käesoleva lepingu üldosa sätetega ja neis lähtutakse käesolevas protokollis kindlaks määratud strateegilistest prioriteetidest, mis on vastastikku täiendavad ja tugevdavad.

3.    Pooled rakendavad käesolevat protokolli jagatud vastutuse, vastastikkuse ja vastastikuse aruandekohustuse ning läbipaistvuse vaimus, kandes lisavastutust riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil.

ARTIKKEL 2

Strateegilised prioriteedid

1.    Pooled võtavad konkreetseid meetmeid järgmistes käesoleva protokolli II osas sätestatud peamistes tegevusvaldkondades:

a)    kaasav ja kestlik majanduskasv ja areng;

b)    inim- ja sotsiaalne areng;

c)    keskkond, loodusvarade majandamine ja kliimamuutused;

d)    rahu ja julgeolek;

e)    inimõigused, demokraatia ja valitsemine;

f)    ränne ja liikuvus.

2.    Pooled võivad leppida vastastikusel nõusolekul kokku muudes tegevusvaldkondades.

ARTIKKEL 3

Piirkondlik ja mandriülene integratsioon ja koostöö

1.    Pooled edendavad Aafrika ja Euroopa Liidu vahelisi ühendusi ja strateegilisi sidemeid.

2.    Pooled toetavad piirkondlikku ja mandriülest integratsiooni Aafrikas kui tulemuslikku viisi, kuidas saavutada rahu ja jõukus ning viia ellu käesoleva protokolli prioriteedid, võttes arvesse eesmärke, mis on püstitatud Aafrika Liidu tegevuskavas aastani 2063 (edaspidi „ALi tegevuskava aastani 2063“) ja muudes asjakohastes piirkondlikes raamistikes.

3.    Pooled toetavad piirkondlikku majanduslikku integratsiooni Aafrikas, muu hulgas 3. juunil 1991 Abujas koostatud Aafrika Majandusühenduse asutamislepingu ja 21. märtsil 2018 Kigalis koostatud Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomise lepingu rakendamise raames toimuva suuremate turgude väljakujundamise, ühenduvuse parandamise ning isikute, kaupade, teenuste, kapitali, tööjõu ja tehnoloogia vaba liikumise kaudu.

4.    Pooled toetavad Aafrika Liitu ja piirkondlikke organisatsioone rahu, julgeoleku, demokraatia ja valitsemise edendamisel selliste piirkondlike ja mandriüleste mehhanismide raames nagu Aafrika rahu ja julgeoleku struktuur ning Aafrika juhtimisstruktuur.

5.    Pooled lepivad kokku, et nad tagavad käesoleva protokolli ning järjestikustel ALi-ELi tippkohtumistel ja seonduvates lõppdokumentides määratletud mandritevahelise partnerluse sidususe ja vastastikuse täiendavuse. Püüdes saavutada ALi tegevuskavas aastani 2063 sõnastatud mandriülesed prioriteedid, tunnistavad pooled Aafrika Liidu ja piirkondlike majandusühenduste rolli mandriüleste ja piirkondadevaheliste küsimuste lahendamisel. Sellega seoses võivad pooled pidada piirkondadevahelistes ja mandriülestes küsimustes dialoogi ja teha koostööd Aafrika riikidega, kes ei ole käesoleva lepingu pooled.

6.    Pooled lepivad kokku, et nad teevad ja tugevdavad koostööd piirkondlike majandusühendustega, tunnistades nende olulist rolli Aafrika integratsioonikava elluviimisel. Samuti lepivad pooled kokku, et nad teevad koostööd teiste asjakohaste piirkondlike ja mandri tasandi osalejatega, kes soovivad edendada ja on suutelised edendama ühiseid eesmärke.

7.    Pooled soodustavad piirkondlikku koostööd ELiga seotud ülemeremaade ja -territooriumidega ning ELi äärepoolseimate piirkondadega ühist huvi pakkuvates valdkondades.

2. PEATÜKK

OSALEJAD JA PROTSESSID

ARTIKKEL 4

Institutsioonilised sätted

1.    Käesoleva protokolliga loodud ühisinstitutsioonid, kelle koosseis ja ülesanded on määratud kindlaks käesoleva lepingu üldosas, on järgmised:

a)    Aafrika ja ELi ministrite nõukogu;

b)    Aafrika ja ELi ühiskomitee;

c)    Aafrika ja ELi parlamentaarne assamblee.

2.    Pooled võtavad oma koostöös ja käesoleva protokolli rakendamisel arvesse ALi-ELi tippkohtumiste strateegilisi ja poliitilisi juhiseid.

ARTIKKEL 5

Konsulteerimine sidusrühmadega

Pooled seavad sisse mehhanismid avatud ja läbipaistvaks konsulteerimiseks kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike omavalitsustega, kodanikuühiskonna esindajatega ja erasektoriga, et hoida neid kursis poliitiliste protsessidega ja käesoleva protokolli rakendamisega ning koguda neilt nende protsesside ja protokolli rakendamise jaoks teavet, kooskõlas käesoleva lepingu üldosa artikli 5 lõikega 3.

ARTIKKEL 6

Rakendamine ja järelevalve

1.    Pooled edendavad iga tegevusvaldkonna puhul tulemuslikke koostöökokkuleppeid ning viivad seonduva tegevuse ellu kõige asjakohasemal riigisisesel, piirkondlikul, mitme riigi või mandri tasandil. Sellega seoses tunnistavad nad piirkondlike ja mandri tasandi organisatsioonide rolli käesoleva protokolli rakendamisel ning püüavad tõhustada asjaomaste sidusrühmade kaasamist.

2.    Pooled jälgivad käesoleva protokolli rakendamist, sealhulgas rakendades paljusid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi. Nad võivad protokolli korrapäraselt läbi vaadata ning vajaduse korral muuta ja laiendada selle kohaldamisala olemasolevates tegevusvaldkondades ja uutesse tegevusvaldkondadesse käesoleva lepingu üldosa artikli 99 lõikes 5 sätestatud korras.

II OSA

PEAMISED KOOSTÖÖVALDKONNAD

I JAOTIS

KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG

ARTIKKEL 7

Pooled edendavad ühistes huvides ja vastastikuse kasu eesmärgil kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja arengut, toetades majanduse struktuurset ümberkujundamist ja mitmekesistamist, millega luuakse inimväärsete töötingimustega kvaliteetseid töökohti, ning edendades piirkondlikku majanduslikku integratsiooni. Nad investeerivad inimkapitali ja oskustesse, edendavad usaldusväärset makromajanduslikku raamistikku ning loovad ettevõtluskeskkonna, mis on soodne suurematele investeeringuvoogudele ja erasektori arengule. Nad võtavad meetmeid ja teevad koostööd suutlikkuse suurendamiseks, et leevendada kliimamuutusi ja viia miinimumini muud keskkonnariskid, toetades paradigma muutust tootmises ja tarbimises ning edendades kliimale vastupanuvõimelisi taristuid, taastuvenergiat ja puhast tehnoloogiat, jäätmete ja kemikaalide keskkonnahoidlikku käitlemist ning integreeritud veemajandust, et siduda majanduskasv lahti keskkonnaseisundi halvenemisest ja võimaldada järkjärgulist üleminekut ringmajandusele. Nad kasutavad ära peamised sektorid, kus on suur majanduskasv ja head väljavaated luua inimväärseid töökohti, mis toob kaasa lõimumise piirkondlikesse ja üleilmsetesse suure lisaväärtusega väärtusahelatesse. Nad püüavad kanda hoolt selle eest, et kõik isikud saavad kasu seni kasutamata ärivõimalustest, pöörates erilist tähelepanu naistele ja noortele, ning tagada tööõiguse põhireeglite edendamise ja rakendamise, sealhulgas tõhusa sotsiaaldialoogi kaudu.

1. PEATÜKK

MAJANDUSE ÜMBERKUJUNDAMINE

ARTIKKEL 8

Majanduse juhtimine

1.    Pooled suurendavad makromajanduslikku stabiilsust ning edendavad struktuurireforme ja asjakohast majandus-, eelarve- ja rahapoliitikat, millega luuakse hädavajalik keskkond investeeringute laiendamiseks, töökohtade loomiseks ja erasektori arenguks ning suurendatakse võimet panna vastu majandusšokkidele. Nad hõlbustavad majandusreformide elluviimist, parandades üksteise majanduse põhialuste mõistmist ja nende kohta teabe vahetamist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist.

2.    Pooled lepivad kokku, et nad toetavad majanduse hea juhtimise põhimõtteid, võtavad meetmeid riigi rahanduse juhtimise parandamiseks, teevad tööd valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse tagamiseks, tugevdavad riiklikke ja piirkondlike statistikasüsteeme ning piirkondlikke mitmepoolseid järelevalvemehhanisme ning edendavad läbipaistvat eelarve täitmist, mille puhul võimaldatakse üldsusele juurdepääs dokumentidele ning rakendatakse tõhusaid kontrollisüsteeme ning konkurentsivõimelist, läbipaistvat ja aruandekohustusega riigihankesüsteemi.

ARTIKKEL 9

Inimkapital ja oskused

1.    Pooled tugevdavad inimkapitali, investeerides haridusse, oskuste edendamisse ja suutlikkuse suurendamisse, et viia need vastavusse tööturu vajadustega ja suurendada tööjõu tootlikkust, pöörates erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttele. Nad tagavad, et riiklikes haridussüsteemides ja õppekavades peetakse silmas tulevasi tööhõivevajadusi ja et need aitavad rahuldada riiklikke suutlikkuse suurendamise vajadusi.

2.    Pooled edendavad, sealhulgas partnerluses erasektoriga, nõudluspõhiseid tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe süsteeme, mida on kohandatud vastavalt kohalike ja piirkondlike tööturgude vajadustele ja võimalustele, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel.

3.    Pooled teevad koostööd, et töötada välja ja viia ellu poliitikameetmed, millega suurendatakse digioskusi ja digikirjaoskust ning lõimitakse need haridussüsteemi.

ARTIKKEL 10

Ettevõtluskeskkond ja investeerimiskliima

1.    Pooled täiustavad riiklikke ja piirkondlikke õigusraamistikke ning lihtsustavad ettevõtluseeskirju ja -protsesse, vähendavad ja ühtlustavad haldusformaalsusi, tugevdavad koostööd ja suurendavad suutlikkust, et viia ellu tulemuslikku konkurentsipoliitikat. Nad võtavad ettevõtluse ja investeerimise jaoks vastu avatud, läbipaistvad ja selged õigusraamistikud, kus kaitstakse omandi ja maaga seotud õigusi ning intellektuaalomandi õigusi. Nad tagavad tulemuslikud, läbipaistvad ja prognoositavad maksusüsteemid ning suurendavad tolliasutuste rolli kaubanduse lihtsustamises kõrvuti pettuse ja muude rikkumiste vastu võitlemiseks kehtestatud normide täitmise tagamisega. Nad edendavad poliitikameetmeid, millega suurendatakse tööturuasutuste asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust, leides õige tasakaalu paindlikkuse ja töötajate kaitsmise vahel.

2.    Pooled toetavad finantssektori reforme meetmete kaudu, millega parandatakse juurdepääsu rahastamisele ja finantsteenustele, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, ning edendatakse finantsturgude arengut ja omavahelist ühenduvust ning kapitaliturgude lõimimist, et tagada säästude tõhus paigutamine tootlikesse investeeringutesse ja erasektorisse. Nende eesmärk on edendada finantsteenuste osutajate vahelist konkurentsi, et arendada välja elujõuline pangandussektor ja pangandusväline finantssektor ning tugevdada mobiilseid ja digitaalseid finantsteenuseid eesmärgiga suurendada juurdepääsu rahastamisele, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Samuti on nende eesmärk edendada koostööd rahvusvaheliste standardite rakendamisel, tagada avatud turud, tarbijate ja teiste kasutajate kaitse ning suurem juurdepääs mobiilsetele teenustele.

3.    Pooled püüavad anda ettevõtjatele ja investoritele asjakohast ja kergesti kättesaadavat teavet ärivõimaluste kohta ning selle kohta, kuidas rajada Aafrikas ja ELis uusi ettevõtteid. Nad toetavad avaliku ja erasektori struktureeritud dialoogi, ettevõtjate võrgustike loomist ja äripartnerluse arendamist, kandmaks hoolt selle eest, et püüdlustes vähendada investeerimisriske ja kaotada kestlike investeeringute tegemist takistavad tõkked võetakse arvesse erasektori seisukohti, seades samal ajal esmatähtsale kohale investeerimiskliima muutmise kavad.

4.    Pooled toetavad avaliku sektori asutuste suutlikkuse suurendamist, et teha ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskliimaga seotud poliitikatäiustusi ja õigusreforme, sealhulgas pakkudes koolitust ning kandes üle oskusteavet ja teadmisi.

5.    Pooled lepivad kokku, et nad käsitlevad ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskliimaga seotud küsimusi asjakohaselt oma dialoogis.

ARTIKKEL 11

Taristu

1.    Pooled toetavad sellise olulise taristu nagu energia, transport, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning digitaalne ühenduvus kestlikku ja vastupanuvõimelist arendamist, et hõlbustada oma majanduse ümberkujundamist, võttes arvesse Aafrika infrastruktuuride arengukava.

2.    Pooled teevad koostööd, et teha kindlaks projektid, mis peaksid hõlbustama nende majanduse ümberkujundamist, ning neid projekte edendada ja ühiselt rahastada. Nad teevad koostööd, et luua ja säilitada läbimõeldud taristu, sealhulgas tööstuspargid ja eksportkauba tootmise eritsoonid, eesmärgiga toetada konkurentsipõhiseid tootmisharusid ja üleilmsete turgudega seotud sektoreid.

3.    Pooled parandavad taristusektori juhtimist. Nad kaasavad investeeringuid, tõhustavad riigisiseste ressursside kasutuselevõttu, edendavad avaliku ja erasektori partnerlusi ning kasutavad erasektori oskusi ja innovatsiooni taristu ja sellega seotud teenuste osutamisel.

4.    Pooled lepivad kokku, et nad hõlbustavad rahalise, tehnoloogiaalase ja tehnilise toetuse suurendamise kaudu kestliku ja vastupanuvõimelise taristu arendamist ja hooldamist, pöörates erilist tähelepanu vähim arenenud riikidele, merepiirita arenguriikidele ja väikestele arenevatele saareriikidele.

ARTIKKEL 12

Intellektuaalomand

1.    Pooled tugevdavad koostööd intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, sealhulgas õigusraamistiku väljatöötamisel intellektuaalomandi õiguste edendamiseks, kaitsmiseks ja õiguskaitse tagamiseks, võttes arvesse aluseks olevaid poliitikaeesmärke.

2.    Pooled teevad koostööd, et suurendada suutlikkust edendada ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi ning tagada intellektuaalomandi õiguskaitse riigi, piirkonna ja mandri tasandil.

3.    Pooled tagavad, et õiguskaitse tagamise menetlused on nende õiguse alusel kättesaadavad, et õiguste omajad saaksid võtta tõhusaid meetmeid ükskõik millise intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral.

4.    Pooled suurendavad suutlikkust, et edendada nii Aafrika kui ka Euroopa põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste registreerimist ja kaitsmist. Nad võtavad meetmeid Aafrika Liidu geograafiliste tähiste kontinentaalse strateegia rakendamise ning kohalike kogukondade toetamiseks, et kasutada geograafilised tähised täielikult ära piirkondlikes ja üleilmsetes väärtusahelates kõrgemale tõusmiseks.

ARTIKKEL 13

Investeerimine

1.    Pooled kohustuvad tegema ühiselt tööd, et edendada kestlikke ja vastutustundlikke investeeringuid riigisisestest ja -välistest avaliku ja erasektori allikatest. Nad pööravad erilist tähelepanu sektoritele, mis on olulised majanduse arengu jaoks, kus on head väljavaated luua püsivaid töökohti, eriti lisaväärtust loovates sektorites, ning mis suurendavad keskkonnasäästlikkust.

2.    Pooled lepivad kokku, et nad hõlbustavad investeerimist õigusaktide, reguleerimise ja poliitikameetmete abil, mis töötatakse välja läbipaistval viisil, soodustades avaliku ja erasektori dialoogi ning andes kõigile sidusrühmadele võimaluse osaleda.

3.    Pooled suurendavad jõupingutusi, mida tehakse investeerimiskliima ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Nad toetavad meetmeid, millega täidetakse lüngad välisinvestorite teadmistes kohalike investeerimistingimuste kohta. Nad edendavad ärikontakte ja teabevõrke ning hõlbustavad ühisinvesteeringute tegemist ja ühisettevõtete tegevust.

4.    Pooled edendavad avaliku sektori investeeringute tõhusamat ja strateegilisemat kasutamist täiendavate erasektori investeeringute kaasamiseks segarahastamise, tagatiste ja muude uuenduslike rahastamisvahendite kaudu, et võimendada lisavahendeid kapitaliturgudelt, vähendada investeerimisriske ja lihtsustada juurdepääsu rahastamisele. Pooled võtavad sidususe tagamiseks arvesse muid algatusi, mis aitavad rahastada ja edendada erasektori investeeringuid Aafrikas.

5.    Pooled edendavad ettevõtja sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku ettevõtlust kogu väärtusahelas, pakkudes toetavaid poliitikaraamistikke, mis julgustavad ettevõtjaid rakendama asjakohaseid tavasid, ning toetades selliste asjakohaste rahvusvaheliste standardite järgimist, rakendamist, jälgimist ja levitamist nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele ning ILO kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta. Nad tunnistavad muude vabatahtlike algatuste, sealhulgas sektori eneseregulatsiooni panust kestlikkusse ja ettevõtja sotsiaalsesse vastutusse.

ARTIKKEL 14

Industrialiseerimine

1.    Pooled edendavad innovatsiooni ja tehnoloogia arengu kaudu kaasavat ja kestlikku industrialiseerimist Aafrikas, keskendudes suure lisaväärtusega ja tööjõumahukatele sektoritele.

2.    Pooled edendavad Aafrika riikides majanduse ümberkujundamist ning üleminekut toorainesõltuvuselt mitmekesistatud majandusele tooraine kohapealse käitlemise ja töötlemise, tootmisprotsessis lisaväärtuse loomise ning piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse lõimumise kaudu, sealhulgas võttes arvesse strateegiat tööstuse arengu kiirendamiseks Aafrikas.

3.    Pooled teevad tööd, et kaotada kitsaskohad, mis pärsivad tööstuse arengut. Nad tegelevad pakkumisega seotud piirangutega, edendavad tootlikkuse suurendamist, julgustavad kasutama kõrgtehnoloogilisi IKT-lahendusi ja tehisintellekti ning toetavad digiüleminekut, võttes arvesse suhtlus-, liikuvus-, analüüsi- ja pilvtehnoloogiat. Nad edendavad kliimaga arvestavaid ja keskkonnahoidlikke tavasid ning puhta ja taskukohase energia kasutamist.

4.    Pooled püüavad luua suurema lisaväärtuse loomise kaudu tööstuslikke seoseid, muu hulgas põllumajanduse ja rikkalike loodusvaradega riikide jaoks. Nad edendavad väiksemate ja suuremate tööstusharude vahelisi suhteid Aafrikas. Nad arendavad teenustesektorit, kandmaks hoolt selle eest, et see panustaks tõhusalt industrialiseerimisse.

5.    Pooled hõlbustavad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut Aafrikas, sealhulgas luues seoseid Aafrika sees ja sünergiat ELi ettevõtjatega. Nad toetavad poliitikat, millega arendatakse noorte ja naiste majandusliku võimestamise ja kaasava arengu edendamise raames ettevõtlust noorte ja naiste hulgas.

ARTIKKEL 15

Erasektori arendamine

1.    Pooled suurendavad ja tugevdavad erasektori kui kestliku arengu tulemusliku edendaja rolli, mis põhineb ettevõtja sotsiaalsel vastutusel ja vastutustundlikul ettevõtlusel. Nad loovad keskkonna, mis võimaldab päästa valla võimalustest lähtuva ettevõtluse potentsiaali ja kasutada paremini ära Aafrika ettevõtlusbaasi, kombineerides mitmesuguseid vahendeid, nagu rahastamine, teenused ja koolitus, ettevõtluskultuur ja õigusraamistik, innovatsioon ja nüüdisaegse tehnoloogia kasutamine. Nad pööravad erilist tähelepanu mitteametlikule sektorile ja mitteametliku majandustegevuse ametlikuks muutmisele.

2.    Pooled loovad sobiva ettevõtluskeskkonna ning toetavad mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning idufirmasid kasvuvõimaluste ärakasutamisel, sealhulgas edendades nende ettevõtjate rahvusvahelistumise algatusi. Nad tõhustavad mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele pakutavaid tugiteenuseid, keskendudes kaasnevatele meetmetele, turulepääsule, suutlikkuse suurendamisele ja ettevõtete ajakohastamisele. Nad edendavad ja toetavad innovatsiooni ja ettevõtlust, eriti noorte ja naiste seas.

3.    Pooled toetavad Aafrika ja ELi erasektori struktureeritud dialoogi ning Aafrika ja ELi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostööd, et aidata luua parem ettevõtluskeskkond, mis võimaldab majanduskasvu kõikides sektorites.

4.    Pooled edendavad erasektori osalust ja tegevust keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamise ja ringmajanduse valdkonnas, sealhulgas arendavad sotsiaalset ettevõtlust ja lihtsustavad juurdepääsu kestlikule rahastamisele.

5.    Pooled toetavad ja hõlbustavad oma valuutade laiemat kasutamist oma rahvusvahelistes tehingutes.

ARTIKKEL 16

Kaubanduskoostöö

1.    Tunnistades kaubanduse tähtsat rolli majanduskasvu ja arengu edendajana, parandavad pooled vastastikuse kasu eesmärgil kauplemisvõimalusi. Nad teevad koostööd, et suurendada kaubandusalast suutlikkust ning kehtestada raamtingimused ja poliitika, mis lihtsustavad omavaheliste kaubavoogude kasvu.

2.    Pooled lepivad kokku, et kaubanduskoostöö tegemisel järgitakse igati WTO norme, sealhulgas eri- ja diferentseeritud kohtlemist.

3.    Pooled lepivad kokku, et kaubanduskoostöö tugineb eeskätt kehtivatele sooduskaubanduse kordadele ja majanduspartnerluslepingutele.

4.    Majanduspartnerluslepingutele allakirjutanud toetavad nende lepingute rakendamist, sealhulgas nende kohaldamisala võimalikku laiendamist ja uute liikmete ühinemist, kui see on asjakohane.

5.    Pooled teevad koostööd, et toetada oma vastavate vahenditega Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna rakendamist.

6.    Pooled on ühel meelel, et majanduspartnerluslepingute, Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomise lepingu ja muude kohaldatavate kauplemiskordade rakendamine on vastastikku täiendav ja toetav ning aitab süvendada Aafrika Liidu kaubanduse ja struktuurse ümberkujundamise kava kohaseid piirkondliku ja mandriülese integratsiooni protsesse.

7.    Pooled lepivad kokku, et nad säilitavad või kehtestavad asjakohastel tasanditel ühise korra majanduspartnerluslepingute rakendamise jälgimiseks ning arutavad muid kohaldatavaid kauplemiskordi, samuti hindavad nende mõju Aafrika riikide majandusele ning piirkondliku ja mandriülese integratsiooni protsessidele.

8.    Pooled toetavad piirkondliku majandusliku integratsiooni protsesse, sealhulgas lihtsustavad kaubandust ja ühtlustavad õigusakte, ning edendavad Aafrika-sisest kaubandust ning Aafrika riikide lõimimist piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse. Nad lepivad kokku ka selles, et nad lihtsustavad ja soodustavad kaupade ja teenuste piirkondlike turgude loomist ja tugevdamist.

9.    Pooled toetavad algatusi, millega vähendatakse ja kaotatakse WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse jäävaid tarbetuid tehnilisi kaubandustõkkeid. Nad teevad koostööd, et tugevdada sanitaar- ja fütosanitaareeskirju ja -tavasid vastavalt WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule. Eelkõige teevad pooled koostööd, et töötada välja rahvusvahelised standardid, mis toetavad poolte vastavaid poliitikaraamistikke. Nad teevad koostööd, et suurendada läbipaistvust reguleerivate meetmete väljatöötamisel ning standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste (katsetamine, sertifitseerimine, kalibreerimine) rakendamisel. Nad käsitlevad muu hulgas küsimusi, mis on seotud metroloogiaga, laborite ja muude vastavushindamisasutuste akrediteerimisega ning piisava turujärelevalvetaristuga.

10.    Pooled teevad koostööd kaubanduse lihtsustamise valdkonnas, tuginedes oma vastavatele WTO kaubanduse lihtsustamise lepingust tulenevatele kohustustele. Nad võtavad meetmeid, sealhulgas annavad tehnilist abi, WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu ning kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamiseks ning toetavad asjakohase suutlikkuse suurendamise kaudu rahvusvaheliste standardite järgimist.

11.    Pooled soodustavad taristutevaheliste ühenduste kaudu turu arengut ning seavad esmatähtsaks Aafrika ja Euroopa Liidu vaheliste tarbetute eksporditõkete ja -piirangute kaotamise.

12.    Pooled kohustuvad vastavalt oma arengutasemele ja prioriteetidele parandama kaupade pääsu Aafrika ja ELi turgudele, et saada olemasolevatest kaubanduslepingutest võimalikult suurt kasu.

2. PEATÜKK

PEAMISED SEKTORID

ARTIKKEL 17

Põllumajandus

1.    Pooled teevad koostööd kestliku ja kvaliteetse põllumajandusliku tootmise, tootlikkuse ja töötlemise suurendamiseks, et edendada toiduga ja toitumisalast kindlustatust, parandada elatusvahendeid, luua inimväärseid töökohti, täiustada väärtusahelaid ja suurendada sissetulekuid. Nad tõhustavad kliimamuutustele vastupanuvõimelisi tavasid, edendavad loodusvarade ja ökosüsteemiteenuste säästvat majandamist ja kasutamist, kaotavad stiimulid, mis tekitavad jätkusuutmatuid tootmistavasid, ning kasutavad kõige säästvamat, kõige energiatõhusamat ja kõige vähem CO2-heidet tekitavat tehnoloogiat. Nad tagavad suundumise kestlike toidusüsteemide poole, pöörates tähelepanu kõikidele kestlikkuse mõõtmetele, ning suurendavad põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide võimet panna vastu kliima- ja keskkonnariskidele ja välistele vapustustele.

2.    Pooled teevad koostööd, et suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid, siduda põllumajandus- ja toidusektoris omavahel paremini Aafrika ja ELi ettevõtjad, vahetada parimaid tavasid ning koondada põllumajanduse arendamiseks ELi ja Aafrika eksperditeadmised. Nad toetavad Aafrika põllumajanduse igakülgse arendamise programmi elluviimist.

3.    Pooled soodustavad investeerimist, kehtestades investoritele soodsad eeskirjad, et edendada vastutustundlikke erasektori investeeringuid ja võimaldada sellistel investeeringutel põllumajanduslikus toidutööstuses jõudsalt areneda. Nad toetavad kestlike põllumajandus- ja toidusektori väärtusahelate arendamist, muu hulgas maapiirkondade täiustatud taristu, tõhustatud kutsehariduse ja -õppe, põllumajandusuuringute ja -tehnoloogia ning lihtsustatud rahastamisvõimaluste ja turulepääsu kaudu.

4.    Pooled teevad koostööd, et parandada põllumajandustoodete tootjate, töötlejate ja eksportijate võimalusi pääseda riigi, piirkonna ja rahvusvahelistele turgudele. Nad edendavad suutlikkuse suurendamist sellistes valdkondades nagu sanitaar- ja fütosanitaarstandardid, õiglase kaubanduse kavad põllumajandustoodete töötlemise jaoks ning juurdepääs teenustele, põllumajandusalasele nõustamisele ja asjaomasele tehnoloogiale, keskendudes eeskätt noorte põllumajandustootjate, naiste, väikepõllumajandustootjate ja põllumajanduslike pereettevõtjate suutlikkusele. Nad suurendavad põllumajandusliku pereettevõtluse organisatsioonide ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkust tootmis- ja töötlemistehnoloogia valdkonnas, kehtestades võimestamise poliitika, eelkõige noorte ja naiste jaoks.

5.    Pooled teevad põllumajandussektori juhtimise alast koostööd, eeskätt võttes teabe- ja varajase hoiatamise süsteeme toetavaid meetmeid, et ennetada kriise, rakendades kaasavat poliitikakujundamist ning suurendades kutseorganisatsioonide suutlikkust riigi, piirkonna ja mandri tasandil. Nad lihtsustavad juurdepääsu põllumajandusmaale ja pärimisõigustele, sealhulgas põllumajanduslike pereettevõtjate, noorte ja naiste jaoks.

ARTIKKEL 18

Kariloomad ja nahk

1.    Pooled teevad koostööd, et edendada kestlikku loomakasvatust, karjatamist ja piiriülest rändkarjatamist, arendada loomakasvatuse väärtusahelaid, sealhulgas suurendades kutseorganisatsioonide suutlikkust, ning toetada selliste loomsete saaduste nagu nahk, piim ja liha töötlemist ja säilitamist, nendega kauplemist ja nende arendamist, võttes arvesse keskkonnasäästlikkust, võimet panna vastu kliimamuutustele, sotsiaal-majanduslikku arengut ja kaasavat majanduskasvu. Samuti teevad nad koostööd kariloomade ja loomakasvatustoodete töötlemise ja turustamise taristu ajakohastamiseks, et lihtsustada juurdepääsu turgudele ja tugevdada Aafrikas piirkondadevahelisi turge.

2.    Pooled teevad koostööd, et arendada ja ajakohastada kooskõlas Aafrika põllumajanduse igakülgse arendamise programmi eesmärkidega loomakasvatussektorit, võttes arvesse Aafrika loomakasvatuse arengustrateegiat.

3.    Pooled teevad koostööd, et parandada loomade tervist, edendada veterinaarteenuseid ja tagada põllumajandusliku karjakasvatuse ressursside säästev majandamine. Nad julgustavad kehtestama asjakohased riiklikud ja piirkondlikud reguleerivad raamistikud ning tugevdama veterinaaruuringutealast suutlikkust. Nad teevad koostööd, et tegeleda piiriülestest loomataudidest tulenevate riskidega, tugevdades seiremehhanisme ja piiriülest epidemioloogilist koostööd.

ARTIKKEL 19

Sinine majandus ja kalandus

1.    Pooled toetavad sinist majandust, ühitades kestliku majanduskasvu paremate elatusvahenditega, sotsiaalse võrdsusega, mere- ja sisemaa ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse kaitsega ning nende võimega seista vastu kliimamuutustele, suurendades toiduga kindlustatust ning tugevdades läbipaistvaid, usaldusväärseid ja turvalisi toidusüsteeme.

2.    Pooled lepivad kokku, et nad edendavad kestlikke ja vastutustundlikke investeeringuid sinisesse majandusse ning toetavad eesmärgipärast sekkumist, et suurendada erasektori investeeringuid. Nad parandavad terviklikku valgalade majandamist ja mereruumi planeerimist, et ühitada mitmesugused kasutusvajadused ja keskkonnakaitse. Peale selle edendavad nad tehnoloogia arendamist ja siiret ning kestliku sinise majandusega seotud teadmiste, uuenduste, parimate tavade ja kogemuste jagamist.

3.    Pooled edendavad säästvat mere- ja siseveekalandust, et luua töökohti ja sissetulekut, võidelda vaesuse vastu ning parandada toiduga kindlustatust ja toitumist. Nad hõlbustavad ühisettevõtete tegevust, edendavad lisaväärtuse loomist ja tegelevad asjakohaste meetmete abil püügijärgse kaoga, samuti parandavad pääsu turgudele. Nad suurendavad sotsiaalset ja majanduslikku kasu, mida toob väikesemahuline kalapüük, sealhulgas käsitöönduslik püük, luues kestlikke kalanduse väärtusahelaid, tugevdades investeeringuid ja suurendades kohalikku suutlikkust, pöörates samal ajal tähelepanu haavatavate ja tõrjutud isikute osalemisele.

4.    Pooled tagavad mere ja siseveekogude kalavarude kaitse ning säästva majandamise ja kasutamise, et hoida kalavarud jätkusuutlikul tasemel, vältida ülepüüki, toetada kliimaga arvestava poliitika elluviimist ja viia miinimumini kalapüügi kahjulik mõju looduskeskkonnale. Nad edendavad piirkondlikku koostööd ja parimaid tavasid kalavarude majandamisel, sealhulgas kalandusandmete ja -statistika kogumist ja edastamist.

5.    Pooled teevad koostööd, et arendada kestlikku vesiviljelust merel ja siseveekogudel, rakendades tõhusat ruumilist planeerimist ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, parandades juurdepääsu rahastamisele ja luues investoritele võrdsemad tingimused, kandes samal ajal hoolt selle eest, et arvesse võetakse kohalike kogukondade muresid.

6.    Pooled edendavad tulu toova ja töökohti loova ranniku- ja mereturismi kestlikku arengut, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet.

7.    Pooled uurivad innovaatilise, uue ja tekkiva kestliku merendustegevuse, sealhulgas tõusu-mõõnaenergia potentsiaali. Nad kehtestavad selle tegevuse edasiarendamiseks vajalikud õigus- ja poliitikaraamistikud, toetades teadusuuringuid ja vähendades tehnilisi kitsaskohti, et lihtsustada investorite juurdepääsu, vältides samal ajal riske merekeskkonnale.

8.    Pooled toetavad sinise majanduse strateegiate ja tegevuskavade elluviimist. Nad hõlbustavad erasektori ja muude sidusrühmade osalemist kestliku sinise majanduse arendamises ja rakendamises. Nad pööravad nõuetekohast tähelepanu väikeste arenevate saareriikide arengule, tunnistades nende sõltuvust ookeanist.

ARTIKKEL 20

Mäetööstus ja töötlemine

1.    Pooled edendavad mäetööstuse sektorit, et saavutada kaasav ja kestlik majanduskasv ja areng ning Aafrika riikide majanduse ümberkujundamine. Pooled julgustavad investeerima mäetööstusse ja töötlemisse, võttes arvesse põhimõtet, et riigid on oma loodusvarade kasutamisel suveräänsed. Pooled edendavad Aafrika ja ELi väärtusahelate suuremat lõimimist.

2.    Pooled parandavad õiglast, vastutustundlikku ja moonutamata juurdepääsu ammenduvatele loodusvaradele, austades igati riikide suveräänsust oma loodusvarade kasutamisel, edendavad kestlikku kaubandust Aafrika ja ELi ettevõtjate vahel ning kaitsevad mõjutatud kogukondade õigusi. Nad toetavad ammenduvate loodusvarade uurimise, kasutamise, käitlemise, litsentsimise, hankimise, maksustamise, töötlemise ja eksportimise jaoks sidusa poliitika ning tugevate reguleerivate ja õigusraamistike väljatöötamist, ühtlustamist ja rakendamist. Nad soodustavad kohalike mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist mäetööstuse sektoris, hõlbustades nende konkurentsivõime suurendamiseks oskuste edasiandmist ja tehnoloogiasiiret, et nad saaksid osaleda täiel määral väärtusahelates.

3.    Pooled edendavad sotsiaal-majandusliku arengu huvides mäetööstuse sektoris head juhtimist. Nad tugevdavad siseriiklikke õigusakte, et tagada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete ja suuniste järgimine, võttes asjakohasel juhul arvesse piirkondlikke strateegiaid. Nad võitlevad maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidmise vastu ning tagavad, et kõik ettevõtjad maksavad asjaomases riigis tasumisele kuuluvaid makse, lõive ja tasusid. Nad kasutavad riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi õiguslikke vahendeid, et võidelda maavarade ebaseadusliku kasutamise ja maavaradega ebaseadusliku kaubitsemisega.

4.    Pooled toetavad riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi algatusi, et suurendada läbipaistvust ja aruandekohustust ammenduvate loodusvarade kasutamisel ja majandamisel, sealhulgas edendavad Kimberley protsessi ja mäetööstuse läbipaistvuse algatust ning muid asjakohaseid mineraalide vastutustundliku ja kestliku kaevandmise algatusi, nagu konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised.

5.    Pooled toetavad asjakohaste õigusaktide ja mehhanismide väljatöötamist, võttes arvesse käsitöönduslike ja väikeses mahus kaevandajate, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna vajadusi ning edendades nende osalemist, et tagada kaasav ja kestlik ammenduvate loodusvarade kasutamine. Nad edendavad kliimaga arvestavaid keskkonnasäästlikke tavasid, inimväärseid töötingimusi, kohalike kogukondade liikmete tervist ja ohutust ning inimõiguste austamist kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega. Nad teevad koostööd, et suurendada kohalike ettevõtjate tootmisalast suutlikkust mäetööstuse sektori väärtusahelates ning käsitöönduslike ja väikeses mahus kaevandajate suutlikkust, ning soodustavad sotsiaalpartnerlust kaevandusettevõtete, kohalike kogukondade ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel. Nad edendavad riiklikku ja piirkondlikku kaardistamist ja uurimist, et parandada geoloogilise teabe ja geoandmete haldamise süsteemide kvaliteeti Aafrikas.

ARTIKKEL 21

Tootmine

1.    Pooled teevad koostööd, et edendada Aafrikas kestlikku tootmist, töötades välja spetsiaalsed strateegiad, millega vähendada sõltuvust madalama hinnaklassi põhitootmisest ning tagada lisaväärtuse loomine kohalikul ja piirkonna tasandil.

2.    Pooled töötavad välja poliitika, et meelitada tootmissektorisse rohkem riigisiseseid ja välismaiseid otseinvesteeringuid. Nad teevad koostööd mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkuse toetamiseks. Nad edendavad innovatsiooni ning kõrgtehnoloogilise tootmise klastreid, võrgustikke ja partnerlusi.

3.    Pooled püüavad suurendada tööjõumahuka tootmise osatähtsust. Nad teevad koostööd uue ja kujunemisjärgus tehnoloogia juurutamiseks, et kujundada ümber tarneahelad ja ajakohastada tootmist.

4.    Pooled toetavad jõupingutusi suurendada kauplemist tööstustoodetega, luues sidemeid turgudega ja lihtsustades kaubandust, sealhulgas kvaliteedistandardite tõstmiseks ja taristu parandamiseks. Nad suurendavad piirkondlikku integratsiooni, et päästa valla Aafrika tootmispotentsiaal ja suurendada Aafrika konkurentsivõimet üleilmsetel turgudel.

ARTIKKEL 22

Teenused

1.    Pooled võtavad meetmeid, mis toetavad elujõulise ja tugeva teenustesektori väljakujundamist, et sillutada teed teenuskaubanduse, ekspordi ja investeeringute suurenemisele ning piirkondliku integratsiooni ja piirkondadevahelise koostöö tugevnemisele.

2.    Pooled töötavad välja sektoripõhise poliitika ja meetmed, et kõrvaldada regulatiivsed takistused, täiustada institutsioonilisi ja reguleerivaid raamistikke ning suurendada suutlikkust teenuste osutamisel. Nad toetavad WTO teenuskaubanduse üldlepingu rakendamist, süvendavad piirkondlikku koostööd ja vähendavad Aafrika teenuseturgude killustatust, tõhustavad andmete koostamist ja analüüsimist teenuskaubanduse jaoks ning aitavad jälgida teenuste lõimimist ja reformide mõju kaubandusega seotud kulude vähenemisele.

3.    Pooled teevad koostööd, et edendada teenuskaubandust, sealhulgas füüsiliste isikute liikumist ärilistel eesmärkidel Aafrika ja ELi vahel kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste lepingutega, keskendudes eeskätt sektoritele, mis on olulised majanduskasvu ja arengu jaoks, nagu IKT, tervis, finantsteenused, turustus, turism ning ehitus ja seonduvad inseneriteenused.

4.    Pooled teevad koostööd, et suurendada suutlikkust osutada kultuuri- ja loomesektoriga seotud teenuseid.

ARTIKKEL 23

Transport

1.    Pooled teevad koostööd, et saavutada nüüdisaegne, ohutu, turvaline ja kestlik transpordisüsteem, suurendades ühenduvust nii Aafrika piires kui ka Aafrika ja ELi vahel.

2.    Pooled parandavad transpordisektori üldist juhtimist, töötades välja ja võttes kasutusele tõhusad eeskirjad, mis võimaldavad ausat konkurentsi nii ühe transpordiliigi piires kui ka transpordiliikide vahel. Nende eesmärk on vähendada eri liiki transpordi keskkonnamõju, edendades täiustatud kütusestandardite ja energiatõhusa tehnoloogia kaudu puhta energia kasutamist.

3.    Pooled soodustavad investeerimist, et toetada transporditaristu ja -võrkude (nimelt maantee-, lennu-, vee- ja raudteetranspordi) arendamist, pöörates erilist tähelepanu taristu puuduvatele lülidele ja taristu hooldamisele ning võttes arvesse Aafrika infrastruktuuride arengukava . Nad parandavad maa- ja äärealade kogukondade juurdepääsu põhitaristule, et edendada nende sotsiaal-majanduslikku arengut. Nad teevad tööd kestliku sadamataristu ja sadamarajatiste tugevdamiseks ning uurivad võimalusi rajada keskkonnahoidlikud sadamad.

4.    Pooled teevad koostööd lennundussektoris, sealhulgas toetavad ühtse Aafrika taeva transpordituru loomist ja tugevdamist. Nad soodustavad investeerimist, laiendavad ja süvendavad regulatiivset koostööd ning suurendavad ohutust ja turvalisust ning õhuruumi seiret, sealhulgas oma suutlikkust reageerida seonduvatele ohtudele ja riskidele.

ARTIKKEL 24

Säästev energia

1.    Pooled püüavad kiirendada juurdepääsu säästvale ja taskukohasele energiale, kujundada välja vastupanuvõimeline energiataristu, eriti maapiirkondades, ning edendada taastuvenergia arendamist ja tõhusat energiakasutust. Nad edendavad kõige energiatõhusama ja vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutamist kõikides sektorites, eelkõige põllumajandus-, tootmis-, kaevandus- ja turismisektoris.

2.    Pooled edendavad energiajulgeolekut ning loovad ja muudavad tugevamaks tõhusad energiaühendused Aafrikas ning Aafrika ja ELi vahel, et tagada usaldusväärsed ja taskukohased energiatarned. Nad tegelevad strateegiliste säästva energia koridoride väljaarendamisega seotud regulatiivsete, majanduslike, sotsiaalsete ja muude probleemidega.

3.    Pooled toetavad avatud, läbipaistvaid, konkurentsipõhiseid ja toimivaid energiaturge, võttes vastu õigus- ja reguleerivad raamistikud, mis hoogustavad investeerimist säästvasse energiasse, energia salvestamisse ja energiatõhususse. Nad loobuvad järk-järgult toetustest, mida makstakse keskkonda kahjustavate fossiilkütuste puhul. Nad kohustuvad tugevdama Aafrika ja ELi erasektori vahelist partnerlust ning tõhustama oma avaliku ja erasektori kaasamist, et hoogustada investeerimist säästva energia tootmisse, energiatõhususse ja energia kättesaadavusse. Nad suunavad investeeringud mitmekesistatud ja puhtasse energiaallikate jaotusse elektri tootmisel, eelistades taastuvaid allikaid. Nad toetavad asjakohaste riiklike ja piirkondlike energiaalgatuste elluviimist Aafrikas, sealhulgas aitavad saavutada Aafrika taastuvenergiaalgatuse eesmärke.

4.    Pooled edendavad energiatõhusust ja energiasäästu kõikides energiaahela etappides tootmisest tarbimiseni. Nad lepivad kokku, et teevad tööd eesmärgiga suurendada säästva energia tootmise ja salvestamise alast suutlikkust ning parandada ülekande- ja jaotustaristut, edendades lahendusi, mis on ohutud, kestlikud, ressursitõhusad ja kliimaga arvestavad ning mis aitavad tulemuslikumalt kaotada vaesust.

5.    Pooled toetavad puhta, mitmekesise, kulutõhusa ja säästva energiatehnoloogia väljatöötamist ja kasutuselevõttu, keskendudes taastuvenergiatehnoloogiale ja vähese heitega energiatehnoloogiale ning energiatõhususe ja energiasäästu meetmetele, suurendades suutlikkust ning edendades Aafrika ja ELi partnerlust, sidemeid ja ühisettevõtteid. Nad edendavad taastuvenergia ja energiatõhususega tegelevaid ühiseid teadusuuringute ja innovatsioonivõrgustikke.

6.    Pooled toetavad energiasektoris elluviidavaid reforme ning asjakohaste õigus- ja poliitikaraamistike väljatöötamist, et tagada piirkondlik ühenduvus ja koostöö energia valdkonnas. Nad tugevdavad piirkondlikke energiaühendusi kui integreeritud piiriüleste energiaturgude ja kauplemise edendajaid.

ARTIKKEL 25

IKT ning digimajandus

1.    Pooled suurendavad juurdepääsu avatud, taskukohasele ja turvalisele IKT-le, sealhulgas toetades avaliku ja erasektori investeeringuid. Nad püüavad luua vajalikud reguleerivad asutused, et väljastada teenuseosutajatele tegevuslube, edendada konkurentsikäitumist ning tagada tarbijate õiglane kohtlemine, samuti andmete ja tarbijate kaitse.

2.    Pooled parandavad juurdepääsu digitehnoloogiale ja -teenustele ning tagavad taskukohase digitaalse ühenduvuse, muu hulgas soodsa poliitika- ja õigusraamistiku abil. Nad parandavad ettevõtluskeskkonda ning hõlbustavad juurdepääsu rahastamisele ja ettevõtluse tugiteenustele, et edendada digiettevõtlust ja peavoolustada digiteerimist eesmärgiga suurendada kaasava majanduskasvu ja ümberkujundamise saavutamiseks sekkumise tõhusust ja tulemuslikkust kõikides majandussektorites.

3.    Pooled teevad koostööd soodsa keskkonna saavutamiseks, eelkõige luues asjakohased õigus- ja institutsioonilised raamistikud ja neid kohandades, et päästa valla digimajanduse, sealhulgas e-kaubanduse potentsiaal töökohtade loomisel ja majanduse arendamisel, keskendudes eeskätt naistele ja noortele.

4.    Pooled toetavad üleminekut teadmistepõhisele majandusele.

ARTIKKEL 26

Turism

1.    Pooled teevad koostööd, et luua soodne keskkond turismi tasakaalustatud ja kestlikuks arenguks, mis hoogustab majandusarengut, võimaldab luua töökohti ning edendab keskkonna-, kultuuriliste ja sotsiaalsete kaalutluste arvessevõtmist, sealhulgas lahendades turismitööstusele eriomaseid probleeme.

2.    Pooled soodustavad investeerimist turismitoodete väljatöötamisse ja reklaamimisse, võttes asjakohaselt arvesse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet. Nad tugevdavad turismi seoseid muude asjakohaste majandussektoritega, nagu põllumajandus, metsandus, transport, sinine majandus, kultuurisektor ja -pärand, et optimeerida turismiga kaasnevat sotsiaal-majanduslikku kasu.

3.    Pooled parandavad kultuuripärandi ja loodusvarade kaitset ja edendamist, pöörates erilist tähelepanu keskkonna ja eluslooduse kaitsele. Nad võtavad arvesse kohalike kogukondade puutumatust ja huve ning kaasavad neid võimalikult palju turismi, eelkõige maa- ja kogukonnaturismi ning ökoturismi arendamisse.

4.    Pooled töötavad välja algatused, et edendada kestlikku turismi ja parandada teenuste standardeid. Nad edendavad koolitamist ja kogemuste vahetamist ning jagavad turismisektoris vastastikku huvi pakkuvat teavet ja statistikat.

3. PEATÜKK

TEADUS, TEHNOLOOGIA ARENG, TEADUSUURINGUD JA INNOVATSIOON

ARTIKKEL 27

Teadus ja tehnoloogia areng

Pooled tugevdavad vastastikuse kasu eesmärgil koostööd teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, et edendada sotsiaalset ja majanduse arengut, lahendada üleilmseid ühiskonnaprobleeme ja suurendada piirkondlikku konkurentsivõimet.

ARTIKKEL 28

Teadusuuringud ja innovatsioon

1.    Pooled lepivad kokku, et nad kaasavad vahendeid edendamaks teadusuuringuid ja innovatsiooni, mille eesmärk on toetada kaasavat majanduskasvu ja arengut ning üleminekut teadmistepõhisele ühiskonnale ja majandusele.

2.    Pooled soodustavad teadustaristu ja -rajatiste arendamist. Nad edendavad alus- ja rakendusuuringuid, sealhulgas inseneeria ja tehisintellekti valdkonnas, ning toetavad avatud andmeid, püüeldes vastastikku kasu toova teaduse tipptaseme poole. Nad toetavad Aafrika ülikoolides, instituutides ja teaduskeskustes tehtavaid teadusuuringuid, pöörates erilist tähelepanu suutlikkuse suurendamisele ning tehnoloogiasiirdele ja oskusteabe edasiandmisele. Nad edendavad osalemist üleilmses teadustegevuses, tehnoloogia arendamises ja tehnoloogiasiirdes, innovatsioonis ja teadmiste loomises.

3.    Pooled edendavad ja toetavad uuenduslikke liikuvus- ja koolituskavu üliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele ning suurendavad kõrgharidusasutuste suutlikkust suhelda tulemuslikult teadusuuringute ja innovatsioonivõrgustikes. Nad soodustavad akadeemiliste ringkondade, teadlaste ja novaatorite ning erasektori vahelist dialoogi, teadmiste vahetamist ja koostööd, et suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet ning tugevdada ettevõtluse ökosüsteeme.

ARTIKKEL 29

Kosmose- ja georuumiline tehnoloogia

1.    Pooled kasutavad ära võimaliku kasu, mida toovad kosmoseteadus, tehnoloogia, innovatsioon ja rakendused ühist huvi pakkuvates küsimustes kosmose kasutamisel tsiviilotstarbel sellistes valdkondades nagu kosmoseuuringud, ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide rakendused ja teenused, satelliidipõhiste tugisüsteemide arendamine, Maa seire ja geoteadus, eriti silmas pidades varajast hoiatamist ja seiret. Nad teevad koostööd, et kujundada välja vastutustundlik ja kestlik kosmoseturg ja -tööstus, mis edendab nende vajadusi ja vastab neile.

2.    Pooled teevad koostööd, et viia ellu meetmeid, kus kosmosetehnoloogiat ja -rakendusi kasutatakse kestliku arengu edendamiseks ja inimeste heaolu parandamiseks ning milles käsitletakse Aafrika sotsiaal-majanduslikke võimalusi ja probleeme, võttes arvesse Aafrika kosmosepoliitikat ja strateegiat. Nad parandavad juurdepääsu kosmosest saadud andmetele ja teabele ning kosmoseteenustele ja -toodetele.

II JAOTIS

INIM- JA SOTSIAALNE ARENG

ARTIKKEL 30

Pooled teevad tööd, et kaotada vaesus kõikides selle vormides aastaks 2030, võidelda ebavõrdsuse vastu, saavutada sooline võrdõiguslikkus ning luua tingimused, et kõik saaksid elada inimväärset elu, osaleda demokraatlikus elus ja panustada aktiivselt kestlikku majanduskasvu. Nad edendavad sotsiaalkaitset, et kaotada vaesus ja võidelda ebavõrdsuse vastu, samuti kui vahendit, mille abil luua kaasava, õiglase ja kestliku arengu poole liikumiseks end ise tugevdav tsükkel. Nad investeerivad inimkapitali, mis on inim- ja sotsiaalse arengu lahutamatu osa, eesmärgiga suurendada tootlikkuse ja ettevõtluse edendamiseks noorte tööalast konkurentsivõimet.

1. PEATÜKK

INIMARENG

ARTIKKEL 31

Haridus

1.    Poolte eesmärk on saavutada üldine, kaasav ja võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele kõikidel tasemetel alusharidusest kõrghariduseni, sealhulgas kõrgem õppeasutusse õppima asujate ja seal püsijate määr. Nad parandavad formaalhariduse ja mitteformaalse õppimise kvaliteeti, teevad koostööd õppekavade väljatöötamisel ning täiendavad hariduskeskuste taristut ja varustust. Nad pööravad erilist tähelepanu naiste ja tüdrukute, kõige haavatavamate ja tõrjutud rühmade, sealhulgas puuetega inimeste, ning ebakindlas või hädaolukorras olevate isikute erivajadustele.

2.    Pooled edendavad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning humanitaarteaduste ulatuslikumat õpetamist ja rakendamist ning kõigile neis valdkondades hariduse pakkumist. Nad edendavad kättesaadava ja taskukohase digitehnoloogia kasutamist ning kõigi isikute digioskuste ja digikirjaoskuse arendamist.

3.    Pooled püüavad parandada kolmanda taseme hariduse, tehnilise ja kutseõppe ning töökohapõhise ja täiskasvanuõppe kvaliteeti ning suurendada neis osalejate arvu, et saavutada oskuslike novaatorite ja kõrgelt haritud inimeste kriitiline mass ning reageerida tulemuslikult konkreetsetele majanduslikele vajadustele.

4.    Pooled teevad koostööd, et edendada kvalifikatsioonide tunnustamist ja läbipaistvust, parandada kvaliteedi tagamist ja suurendada asjakohasust. Nad suurendavad toetust erialgatustele, et hõlbustada üliõpilaste, haridusasutuste töötajate, õppejõudude ja teadlaste liikumist Aafrika ja ELi vahel. Nad soodustavad asutustevahelisi partnerlusi ning edendavad teadmiste arendamist ja ülekandmist.

ARTIKKEL 32

Tervis

1.    Poolte eesmärk on saavutada üldine tervisekindlustus ning võrdne juurdepääs kvaliteetsetele olulistele tervishoiuteenustele, sealhulgas tugevdatud riiklike tervisesüsteemide ja toimivate nüüdisaegsete tervishoiuasutuste kaudu.

2.    Pooled teevad koostööd, et kaotada ennetatav emade, laste ja neonataalne suremus ja haigestumus. Nende eesmärk on pakkuda üldist juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele. Nad teevad koostööd, et tegeleda mittenakkuslike haiguste üha sagedasema esinemise ja sellest tuleneva koormusega.

3.    Pooled teevad koostööd, et tõrjuda nakkushaigusi ja vektoritega levivaid haigusi, sealhulgas tähelepanuta jäetud troopilisi haigusi. Nad teevad koostööd, et tegeleda HIVi/AIDSi, tuberkuloosi- ja malaariapandeemiatega ning oluliselt vähendada neist põhjustatud suremust. Nad soodustavad juurdepääsu ohututele ja tasukohastele põhiravimitele, -vaktsiinidele ja diagnostikale, sealhulgas HIV-positiivsete või AIDSi põdevate isikute üldist juurdepääsu retroviirusevastasele ravile.

4.    Pooled suurendavad hädaolukordadeks valmisolekut ning reageerimissuutlikkust, et avastada ja ennetada haiguspuhanguid ja muid terviseohte, nagu mikroobide resistentsus, ning neile reageerida, rakendades terviseühtsuse põhimõtet. Pooled lepivad kokku, et nad suurendavad toetust riiklikele ja piirkondlikele tervisealastele ennetus-, jälgimis- ja järelevalvesüsteemidele.

5.    Pooled teevad rahvatervisealases tegevuses koostööd põlisteadmiste edendamisel ja rahvameditsiini reguleerimisel.

ARTIKKEL 33

Vesi, kanalisatsiooniteenused ja eluasemed

1.    Pooled teevad tööd selle tagamiseks, et igaühel on juurdepääs tänapäevasele ja elamiskõlblikule elupaigale, kus on olemas kvaliteetsed põhiteenused.

2.    Pooled edendavad kõigi juurdepääsu taskukohastele ja inimväärsetele eluasemetele kestlikes elupaikades, võttes eluasemepoliitika jõustamisel arvesse tulemuslikku territoriaalset planeerimist ning maaomandit ja -kasutust ning juhtimissüsteeme. Nad näevad vaeva slummides elavate isikute osakaalu vähendamiseks ning teevad koostööd slummides ja mitteametlikes asundustes elukvaliteedi parandamiseks.

3.    Pooled edendavad üldist juurdepääsu piisavale, ohutule, füüsiliselt ligipääsetavale ja taskukohasele veele isiklikuks kasutamiseks ja majapidamise tarbeks, sealhulgas veevarude ja -süsteemide säästva ja integreeritud majandamise abil, ning tõhusamat vee kasutamist ja ringlussevõttu.

4.    Pooled edendavad igas eluvaldkonnas kõigi füüsilist, taskukohast ja vastuvõetavat juurdepääsu kanalisatsiooniteenustele, mis on ohutud, hügieenilised, turvalised ning sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastuvõetavad ning millega on tagatud eraelu puutumatus ja väärikus.

5.    Pooled suurendavad kõigi juurdepääsu säästva energia teenustele ning toetavad kodumajapidamiste tõhusamat energiakasutust.

ARTIKKEL 34

Toiduga kindlustatus ja parem toitumine

1.    Pooled parandavad juurdepääsu ohutule ja täisväärtuslikule toidule, et saavutada eesmärk kaotada näljahäda ja likvideerida muud liiki toidukriisid. Nad toetavad piisavate toiduga varustamise ja toidu säilitamise süsteemide loomist.

2.    Pooled võitlevad mis tahes vormis alatoitumuse vastu, sealhulgas parandades toidu tootmist ja turustamist ning sanitaar- ja keskkonnatingimusi. Nad toetavad kestlikku põllumajanduslikku tootmist ja tootlikkust, sealhulgas väikesemahulise kalapüügi tasandil, et päästa valla nende kui väga oluliste toiduga ja toitumisalase kindlustatuse allikate täielik potentsiaal, muu hulgas parandades väiketootjate juurepääsu rahastamisele ning arendades niisutamis-, ladustamis- ja transporditaristut, et lihtsustada turulepääsu ning tagada toidu ohutus ja kvaliteet.

3.    Pooled suurendavad kõige haavatavamate elanikkonnarühmade võimet panna vastu toiduga seotud vapustustele, tugevdades sotsiaalseid turvavõrke. Nad parandavad arengu- ja humanitaarmeetmete kooskõlastamist, et paremini ette näha ja ennetada näljahäda ja muud liiki toidukriise ja nendeks valmis olla, ning tagavad õigeaegse tegutsemise, et teha toit kohapeal kättesaadavaks.

2. PEATÜKK

EBAVÕRDSUS JA SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS

ARTIKKEL 35

Ebavõrdsus ja sotsiaalkaitse

1.    Pooled edendavad sotsiaalkaitse- ja sotsiaalkindlustuspoliitika ja -süsteemide väljatöötamist ja rakendamist, et kaotada vaesus, võidelda ebavõrdsuse vastu ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust.

2.    Pooled toetavad sotsiaalkaitsepoliitika ja -süsteemide ümberkujundavat rolli, mis suurendab võrdsust, edendab sotsiaalset kaasamist ja dialoogi sotsiaalpartneritega ning tugevdab kaasavat, õiglast ja kestlikku majanduskasvu. Poolte eesmärk on ehitada järk-järgult üles üldised riiklikud sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas kehtestades sotsiaalkaitse alammäärad, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele.

3.    Pooled teevad koostööd, et saavutada ja säilitada elanikkonna vaeseima 40 % sissetulekute kasvu tempo, mis ületab riigi keskmist.

4.    Pooled püüavad kanda hoolt selle eest, et kõigile ametlikus sektoris töötavatele isikutele on tagatud sotsiaalkindlustus. Samuti püüavad nad suurendada mitteametlikus sektoris ja maapiirkondade majanduses nende isikute arvu, kellel on juurdepääs sotsiaalkindlustusele, et järk-järgult saavutada üldine sotsiaalkindlustus.

5.    Pooled töötavad välja algatused, et toetada üleminekut mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele, sealhulgas juurdepääsu laenudele ja mikrorahastamisele, ning tugevamaid sotsiaalkaitsemeetmeid.

6.    Pooled edendavad ja hõlbustavad tööandjate ja töötajate organisatsioonide dialoogi ametlikus ja mitteametlikus majanduses ning dialoogi kodanikuühiskonnaga, sealhulgas suutlikkuse suurendamisega.

ARTIKKEL 36

Inimväärne töö

1.    Pooled toetavad sellise makromajandusliku, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamist ja elluviimist, milles keskendutakse täieliku ja viljaka tööhõive ning inimväärse töö tagamisele kõigile, eelkõige noortele ja naistele ning haavatavatele isikutele ja rühmadele.

2.    Pooled kujundavad välja ja säilitavad kaasavad ja hästi toimivad tööturud ning võtavad meetmeid mitteametliku majanduse probleemi lahendamiseks ja ebaõiglaste töötavade ärahoidmiseks.

3.    Pooled toetavad meetmeid, mis tagavad võrdsed töövõimalused ning võrdse tasu võrdväärse töö eest, ning tagavad piisavalt tasustatud vanemapuhkuse nii avalikus kui ka erasektoris. Nad võtavad ennetus- ja kaitsemeetmeid mis tahes vormis diskrimineerimise vastu töökohal, tagavad põhiõiguste austamise tööl ning edendavad tervislikke ja ohutuid töötingimusi.

4.    Pooled teevad tööd lapstööjõu kasutamise lõpetamiseks, keskendudes ennekõike selle kõige rängematele vormidele.

ARTIKKEL 37

Puuetega inimesed

1.    Pooled tagavad, et kõik puuetega inimesed saavad täielikult ja võrdselt kasutada kõiki inimõigusi, ning edendavad ja kaitsevad neid õigusi, pidades silmas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tulemuslikku rakendamist.

2.    Pooled võtavad meetmeid, et tagada puuetega inimeste täielik kaasamine ühiskonnaellu ning nende osalemine kõigis avaliku ja eraelu valdkondades, sealhulgas demokraatlikus ja poliitilises elus ning otsustusprotsessides. Nad hoiavad ära ja kaotavad puuetega inimeste vastu suunatud kahjulikud tavad ja mis tahes vormis ärakasutamise, vägivalla ja kuritarvitamise või diskrimineerimise ning võitlevad selle vastu, samuti kaitsevad sugulasi, hooldajaid ja vahendajaid selle eest, et neid diskrimineeritakse seotuse tõttu puuetega inimesega.

3.    Pooled edendavad puuetega inimeste võrdset ja tõketeta juurdepääsu sotsiaalteenustele, transpordile ja muule füüsilisele taristule ning vabaaja- ja kultuuritegevusele ning toetavad vajaduse korral alternatiivseid suhtlusmeetodeid, et võimaldada nende täielikku ühiskonnaellu kaasamist.

4.    Pooled edendavad võrdset juurdepääsu tööturgudele, keelates kõigi tööhõivevormide ja -tingimuste puhul igasuguse diskrimineerimise puude alusel. Nad toetavad puuetega inimeste töölevõtmist avalikus ja erasektoris, rakendades sihipärast poliitikat ja stimuleerivaid meetmeid, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtluse jaoks.

ARTIKKEL 38

Kultuur, sport ja inimestevahelised kontaktid

1.    Pooled toetavad kultuuri kui kestliku majandusarengu tõukejõudu. Nad loovad soodsa keskkonna kultuurilise innovatsiooni, mitmekesisuse ja arengu jaoks ning kultuuriteoste loomise, kaitsmise, tootmise ja levitamise tarvis. Nad julgustavad kasutama kultuuri edendamiseks uut IKTd.

2.    Pooled suurendavad materiaalse ja vaimse kultuuripärandi ning kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitset ja edendamist, et parandada vastastikust mõistmist ja soodustada tasakaalustatud kultuurivahetust.

3.    Pooled püüavad edendada kultuuritöötajate liikuvust ja kunstiteoste ringlust ning viia ellu ühisalgatusi mitmesugustes kultuuri- ja loomesektorites. Nad soodustavad kultuurivahetusi ning dialoogi Aafrika ja ELi noorteorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna vahel.

4.    Pooled toetavad loomemajanduse arendamist. Nad teevad tööd toetusmeetmete kehtestamiseks, et elavdada loometegevust ja hõlbustada kunstilise loomingu vahetamist.

5.    Pooled toetavad sporti kui kestlikku arengut, sotsiaalset kaasamist, mittediskrimineerimist ja inimõigusi edendavat tegurit. Nad püüavad luua piisavad rajatised ning julgustada inimesi tegelema spordiga või muu kehalise tegevusega. Samuti toetavad nad sporti kui vahendit kultuuridevaheliseks dialoogiks ja rahvaste koostööks, konfliktide ja vägivalla ärahoidmiseks ning konfliktijärgseks lepituseks.

3. PEATÜKK

RAHVASTIK JA ARENG

ARTIKKEL 39

Demograafia

1.    Pooled tunnistavad vajadust käsitleda demograafiliste muutustega kaasnevaid võimalusi ja probleeme, et paremini täita Aafrika ja ELi tulevaste põlvkondade ootusi ja lootusi.

2.    Pooled tagavad kogu rahvastikku hõlmava statistika ja andmete süstemaatilise kogumise, analüüsimise, säilitamise ja levitamise kooskõlas eetiliste, konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse standarditega ning võtavad andmeid ja suundumusi arvesse oma arengukavades.

3.    Pooled võimestavad noori ja naisi ning investeerivad neisse, tunnistades nende ülitähtsat rolli demograafilistes protsessides. Nad edendavad naiste ja noorte inimõigusi ning annavad neile hariduse ja oskused, mida nad vajavad. Nad kaasavad investeeringuid ja loovad majanduslikke võimalusi, et kasutada ära suure noore elanikkonna potentsiaal.

ARTIKKEL 40

Sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine

1.    Pooled tugevdavad koostööd, mille eesmärk on parandada ja laiendada kõigi võrdset osalemist ja võrdseid võimalusi igas poliitilises, majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu valdkonnas. Nad tagavad, et soolist perspektiivi võetakse korrakindlalt arvesse kõigis poliitikavaldkondades ja programmides.

2.    Pooled teevad koostööd, et edendada naiste ja tüdrukute inim- ja sotsiaalset arengut. Nad püüavad kõrvaldada kõik tõkked tervise ja hariduse valdkonnas, et kaotada sooline ebavõrdsus. Nad teevad tööd, et tagada üldine ja võrdne juurdepääs formaalharidusele ja kutseõppele eesmärgiga kasutada täiel määral ära naiste ja tüdrukute potentsiaal ning aidata neil saavutada oma püüdlused. Nad kannavad hoolt selle eest, et õppematerjalid ja õpetamismeetodid võtavad arvesse sooaspekti, ning julgustavad naisi ja tüdrukuid alustama õpinguid teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas.

3.    Pooled hõlbustavad naiste võrdset juurdepääsu majanduslikele võimalustele, tööhõivele, laenudele ja finantsteenustele ning kontrolli maa ja muu tootliku vara üle ning selle kasutamist. Nad toetavad naisettevõtjaid, likvideerivad soolise palgalõhe ning kaotavad diskrimineerivad normid ja tavad. Nad võtavad tulemuslikke meetmeid, et teha kindlaks seksismi ilmingud ja neile vastu astuda ning tegeleda soolise diskrimineerimise algpõhjustega, nagu negatiivsed sotsiaalsed normid ja soostereotüübid, sealhulgas massimeedias.

4.    Pooled muudavad kuuldavamaks naiste ja tüdrukute hääled ning suurendavad nende osalemist poliitilises elus meetmete abil, mille eesmärk on saavutada sooline tasakaal valimis-, poliitilistes ja valitsemisprotsessides ning kõrgemate valitsusametnike seas, sealhulgas põhiseaduslikes organites ja riigile kuuluvates ettevõtetes, ning edendavad nende aktiivset rolli rahuloomes ja lepituspüüdlustes.

5.    Pooled kehtestavad õigusaktid, mis kaitsevad naisi ja tüdrukuid mis tahes vormis vägivalla, sealhulgas seksuaal- ja soolise vägivalla, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ning inimkaubanduse eest, ning tagavad nende õigusaktide täitmise.

6.    Pooled kohustuvad täielikult ja tulemuslikult rakendama Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi, rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ning nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemusi. Lisaks rõhutavad nad vajadust tagada üldine juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele põhjalikule seksuaal- ja reproduktiivtervisealasele teabele ja haridusele, võttes arvesse UNESCO rahvusvahelisi tehnilisi suuniseid seksuaalhariduse kohta, ning vajadust osutada asjakohaseid tervishoiuteenuseid. Nad edendavad 26. juunil 1981 Banjulis koostatud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta Aafrika naiste õigusi käsitleva protokolli (edaspidi „Maputo protokoll“) ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist ning toetavad Maputo tegevuskava 2016–2030 tulemuslikku rakendamist, nagu on asjakohane.

ARTIKKEL 41

Noored

1.    Pooled toetavad noorte ettevõtlust ja kohustuvad tagama noortele võimalused teha inimväärset tööd, sealhulgas toetades neid tööturul vajaminevate oskuste omandamisel hariduse, kutseõppe ja tehnilise koolituse kaudu, ning kindlustama parema juurdepääsu digitehnoloogiale, samuti hõlbustavad nad juurdepääsu maale ja laenudele. Nad loovad noortesõbralikud tööturuasutused, et viia noored kokku töövõimalustega.

2.    Pooled teevad koostööd noorte võimestamiseks ning töötavad selle nimel, et luua võimalusi noorte aktiivseks kaasamiseks otsustusprotsessidesse ning nende osalemiseks demokraatlikus ja poliitilises elus, rahuloomes ja lepituspüüdlustes. Nad edendavad tõrjutud noortele mõeldud poliitikameetmeid ja programme, sealhulgas noorte huvisid kajastavaid programme, et anda neile võimalus ja põhjus ühiskonda taasintegreeruda.

3.    Pooled toetavad algatusi, mille eesmärk on tagada kõigile lastele juurdepääs kvaliteetsetele põhiteenustele, hoida ära laste värbamine ja kasutamine konfliktiolukordades ning teha lõpp laste vastu suunatud mis tahes vormis vägivallale ja kahjulikele tavadele, sealhulgas lapsega sõlmitud, varajastele ja sundabieludele, lapstööjõu kasutamisele, laste kuritarvitamisele ja kehalisele karistamisele, keskendudes eeskätt haavatavas olukorras olevatele lastele.

ARTIKKEL 42

Kestlik linnastumine ja maaelu areng

1.    Pooled suurendavad linnade kui kestliku ja kaasava majanduskasvu ja innovatsiooni keskuste potentsiaali.

2.    Pooled edendavad säästva maakasutuse planeerimist ja maaturgude õiglast majandamist, pöörates erilist tähelepanu läbipaistvale ja reguleeritud maa omandamisele ja omandiõigustele. Nad edendavad ka kestlikku linnaliikuvust ning arukaid ja ohutuid linnu, kus kasutatakse ära digiteerimise ja tehnoloogia pakutavaid võimalusi. Nad lõimivad säästva energia tootmise ja energiatõhususe lahendused, edendavad tõhusat energiakasutust, parandavad jäätmekäitlust ja tegelevad saastega kõikides selle vormides. Nad täiustavad linnaliikuvuse lahendusi ning tagavad, et teenused ja taristu kavandatakse kliimasõbralikuks ja keskkonnahoidlikuks ning et ressursse kasutatakse tõhusalt. Nad suurendavad linnade võimet panna vastu vapustustele ning kasutavad ära võimalused tagada vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline majandus.

3.    Pooled edendavad maapiirkondade majanduse ja -kogukondade tasakaalustatud territoriaalset arengut, keskendudes eeskätt tööhõivele ja sissetuleku loomisele. Nad hoogustavad maapiirkondades mitmekesistamist kohalikele toodetele lisaväärtuse andmise ning loodusvarade ja kultuuriliste ressursside kasutamise kaudu. Nad edendavad kaasavat, tasakaalustatud ja integreeritud territoriaalset ja linnapoliitikat ning mitmetasandilist riiklikku koordineerimist, kaasates aktiivselt kohalikke omavalitsusi ja kogukondi ning sõlmides tihedamaid sidemeid maa- ja linnapiirkondade vahel.

III JAOTIS

KESKKOND, LOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KLIIMAMUUTUSED

ARTIKKEL 43

Eesmärgiga peatada ja pöörata ümber kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine ning saavutada kestlik areng võtavad pooled kaugeleulatuvaid meetmeid, et leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti ning majandada säästvalt loodusvarasid. Nad võtavad erimeetmeid, et aeglustada ja takistada elurikkuse vähenemist, säilitada ja taastada ökosüsteeme, kaitsta looduslikke liike ja võidelda nendega kaubitsemise vastu, edendada vee, maa ja muude loodusvarade säästvat majandamist, tugevdada ookeanide majandamist, võidelda saaste vastu kõigis selle vormides, edendada ohutut jäätmekäitlust ja suurendada võimet panna vastu looduskatastroofidele. Nad teevad koostööd vältimaks olukorda, kus kliimamuutuste mõjud ja keskkonnaseisundi halvenemine toimivad jätkuvalt ohu mitmekordistajana, millel on tõsised tagajärjed rahule ja julgeolekule. Nad kiirendavad üleminekut keskkonnahoidlikumatele arenguvõimalustele peamistes majandussektorites, edendavad ringmajandust ja ressursitõhusust ning toetavad puhast ja säästvat energiat ja vähese CO2-heitega tehnoloogiat, tagades, et majanduskasv toimub käsikäes üleminekuga vähesele heitele ja keskkonnasäästlikkusele. Nad püüavad luua toimivaid liite rahvusvahelises kontekstis, et edendada üleilmset tegevust. Nad suurendavad suutlikkust rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on, ning arvestavad keskkonnasäästlikkust, kliimamuutustega seotud eesmärke ja keskkonnasäästliku majanduskasvu saavutamise püüdlust riigi ja kohalikes poliitikameetmetes, kavades ja investeeringutes. Nad edendavad kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori konstruktiivset kaasamist ning kõigi isikute, sealhulgas kohalike kogukondade ja põlisrahvaste õiguste austamist, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis.

1. PEATÜKK

KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA LOODUSVARADE MAJANDAMINE

ARTIKKEL 44

Elurikkus ja ökosüsteemid

1.    Pooled teevad koostööd elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamise, kaitse ja taastamise tagamiseks, et nende pakutavad olulised majandus-, sotsiaal- ja kultuuriteenused toetaksid ka edaspidi inimeste heaolu ja majanduskasvu. Nad töötavad välja ja viivad ellu riiklikud elurikkuse strateegiad ja tegevuskavad kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja selle protokollidega.

2.    Pooled kehtestavad õigusaktid ja võtavad vastu terviklikud strateegiad elurikkusega seotud kaalutluste lõimimiseks kõikidesse asjakohastesse sektorisse. Nad toetavad elurikkuse võimalikult ulatuslikul arvessevõtmisel uuenduslikke lahendusi, nagu looduspõhised lahendused või agroökoloogia ning ökosüsteemiteenuste väärtustamine.

3.    Pooled rakendavad kaasavat lähenemisviisi, et tegeleda elupaikade kadumise peamiste põhjustega, nagu maakasutuse muutus, elatuspõllumajanduse laienemine ning kaubandusliku põllumajanduse, linnapiirkondade ja energiataristu areng. Nad võtavad meetmeid, et kontrollida metsade kasutamist, raadamist, tulekahjusid, maa hooldamist karjatamise teel ja invasiivseid võõrliike. Nad kaitsevad ja säilitavad metsi, metsamaad, karjamaid, märgalasid ja muid taimkattega alasid ning edendavad nende säästvat kasutamist ja taastamist. Nad säilitavad ja edendavad maismaa-, magevee- ja meretaimede ja -loomade liike ja geneetilist mitmekesisust.

4.    Pooled suurendavad jõupingutusi elurikkuse säilitamiseks kaitsealade loomisel, tulemuslikul majandamisel ja nende juhtimise parandamisel.

5.    Pooled suurendavad kohalike kogukondade ja põlisrahvaste kaasamist ökosüsteemide kaitsmisse, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis, sealhulgas edendades keskkonnahoidlikku ja säästvat turismi ning luues töökohti ja muid majanduslikke võimalusi.

ARTIKKEL 45

Ringmajandus

1.    Pooled hoiavad ära või viivad miinimumini jäätmete tekke. Nad parandavad toodete korduskasutatavust ja ringlussevõetavust ning ressursitõhusust, et viia tootmine ja tarbimine vastavusse eesmärgiga saavutada ringmajandus, sealhulgas tagades piisavad jäätmete kogumise ja sorteerimise teenused ning keskkonnahoidlikud ringlussevõtualgatused ja -rajatised. Nad kohustuvad vastu võtma ringmajandusalase poliitika, et kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, muuta tooted energia- ja ressursitõhusamaks, laiendada tarbijate jaoks valikut ja parandada jäätmekäitlust.

2.    Pooled kehtestavad vajalikud siseriiklikud õigusraamistikud ja täitmise tagamise mehhanismid kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlikuks käitlemiseks ning asjakohaste mitmepoolsete lepingute rakendamiseks. Nad võtavad vajalikud meetmed, et võidelda ohtlike jäätmete, sealhulgas radioaktiivsete ainete ning keemiliste ja orgaaniliste jäätmete ladestamise ja nendega kaubitsemise vastu kooskõlas 22. märtsil 1989 Baselis koostatud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooniga ning võttes arvesse 30. jaanuaril 1991 Bamakos koostatud ohtlike jäätmete Aafrikasse importimise, riikidevahelise veo ning käitlemise keelustamise Bamako konventsiooni. Nad väldivad või minimeerivad ohtlikke aineid materjalitsüklites ning käitlevad toodetes leiduvaid kemikaale kogu nende olelusringi jooksul. Nad toetavad asjatundlike otsuste tegemist asjakohaste meetmete kohta, millega kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, sealhulgas võidelda sobimatult käideldud jäätmetest tuleneva saaste vastu ja heastada seonduv keskkonnakahju.

3.    Pooled tegelevad tulemuslikult saastega kõikides selle vormides. Nad võtavad meetmeid saaste avastamiseks ja ärahoidmiseks ning sellest aru andmiseks. Nad suurendavad jõupingutusi, et vältida plastireostust ning kõrvaldada keskkonnast plasti ja mikroplasti. Nad uurivad võimalusi tugevdada õhusaaste vastu võitlemisel koostööd. Nad suurendavad teadlikkust, sealhulgas avalike teavituskampaaniate kaudu, saastega seotud rahvatervise- ja keskkonnariskidest ning parema õhukvaliteediga kaasnevast mitmesugusest kasust.

ARTIKKEL 46

Ookeanide majandamine

1.    Pooled tugevdavad ookeanide majandamist kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga, et tagada ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud ookeanid, vähendades ookeanidele ja meredele avaldatavat survet ning edendades sinise majanduse kestlikku arengut ja suurendades ookeanidega seotud teadmisi.

2.    Pooled tagavad mere elusressursside kaitse ning säästva majandamise ja kasutamise kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, eelkõige säästva kalapüügi partnerluslepingute ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames.

3.    Pooled säilitavad või võtavad vastu algatused, et võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, sealhulgas rakendades vajaduse korral poliitikat ja meetmeid, millega jäetakse sellisel viisil püütud tooted kaubavoogudest kõrvale. Nad edendavad ning rakendavad ja tagavad, et täidetaks tulemuslikult seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, nagu vaatluskavad, laevaseiresüsteemid, püügilitsentsid ja -load, püügi registreerimine ja aruandlus, ümberlaadimise kontroll, inspektsioonid ja sadamariigi kontroll ning seonduvad nõuetelevastavuse tagamise meetmed, sealhulgas siseriiklike õigusaktide kohased karistused, mille eesmärk on kaitsta kalavarusid ja ära hoida ülepüük.

4.    Pooled lepivad kokku vajalike sammude astumises, et keelata ära teatud vormis kalandussubsiidiumid, mis soodustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki, kaotada subsiidiumid, mis soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, ning keelduda sedalaadi uute subsiidiumide kehtestamisest, tunnistades, et Aafrika arenguriikide ja vähim arenenud riikide asjakohane ja tõhus eri- ja diferentseeritud kohtlemine peaks olema kalandussubsiidiumide teemal WTOs peetavate läbirääkimiste lahutamatu osa.

5.    Pooled vähendavad ookeanidele avaldatavat survet, kaitstes, säilitades ja taastades ranniku- ja mereökosüsteeme, väärtustades mere ja ranniku looduskapitali ning võideldes merereostusega, sealhulgas naftareostuse, merepõhja kahjustamise, mürareostuse ja mereprügi, kaasa arvatud maal ja merel asuvatest allikatest pärit plasti ja mikroplasti vastu. Nad toetavad ja taotlevad laevade tekitatava kasvuhoonegaaside heite vähendamise reguleerimist ning toetavad aktiivselt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni laevanduses kasvuhoonegaaside heite vähendamist käsitleva esialgse strateegia kiiret rakendamist. Nad laiendavad ookeanide ja ranniku puhastamise operatsioone, pöörates erilist tähelepanu aladele, kuhu keerised on prügi kokku kandnud.

6.    Pooled võtavad ookeanidega seotud meetmeid, mis aitavad kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda.

7.    Pooled töötavad välja meetmed, mis on seotud mere elurikkuse kaitse ja säästva kasutamisega, tuginedes parimale kättesaadavale teaduslikule teabele.

8.    Pooled mõistavad üldist muret mõju pärast, mida avaldab merekeskkonnale ja selle elurikkusele meremaardlate kaevandamine. Nad kasutavad parimaid olemasolevaid teadusandmeid, rakendavad ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, edendavad teadusuuringuid ja jagavad parimaid tavasid merepõhjas leiduvate maavaradega seotud vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, et tagada merekeskkonna ja selle elurikkuse kaitsmiseks ja säilitamiseks keskkonnahoidlik tegevus.

ARTIKKEL 47

Maa majandamine ja pinnase seisundi halvenemine

1.    Pooled teevad koostööd, et ära hoida pinnase seisundi halvenemine ning töötada välja terviklikud pikaajalised strateegiad maa kaitsmiseks ja säästvaks majandamiseks.

2.    Pooled edendavad terviklikke lähenemisviise ning võtavad meetmeid mulla kaitsmiseks ja parandamiseks. Nad võitlevad mullaerosiooni ja mulla degradeerumise ning mulla füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste halvenemise vastu. Nad tegelevad põllumajandustegevuse, sealhulgas vesiviljeluse ja loomakasvatuse põhjustatud saastega. Nad tagavad jätkusuutlikud ja võrdsed maaomandiõigused ning maa-, vee- ja metsaressursside säästva majandamise ning loovad maapiirkondades elavatele inimestele kestlikud majanduslikud võimalused. Nad tagavad, et mittepõllumajanduslik maakasutus, sealhulgas ehitustööd, kaevandamine ja jäätmete kõrvaldamine, ei põhjusta erosiooni, reostust ega muud pinnase seisundi halvenemist.

3.    Pooled võtavad meetmeid maakasutuse tulemusliku planeerimise ja taristu jaoks, millega suurendatakse ohtudele vastuvõtlike riikide vastupanuvõimet, edendades samal ajal suutlikkust reageerida katastroofidele. Nad kavandavad ja rakendavad leevendamis- ja taastamismeetmeid, mis põhinevad parimatel tavadel, parimatel teaduslikult põhjendatud teadmistel ning kohalikel teadmistel ja kogemustel pinnase seisundi halvenemisest mõjutatud valdkondades.

ARTIKKEL 48

Metsad

1.    Pooled edendavad metsade säästvat majandamist ja metsaressursside säästvat kasutamist. Nad peatavad raadamise ja metsade seisundi halvenemise ning võitlevad ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu.

2.    Pooled toetavad metsamaastike taastamise algatusi, et raadamist ümber pöörata, luua metsareservaate, taastada kahjustatud metsamaastikke, viia vajaduse korral ellu metsastamisprogramme ning piirata metsades toimuva karjatamise aega ja intensiivsust, et metsad saaksid taastuda.

3.    Pooled edendavad põllumajandusliku ja metsandusliku tooraine kestlikke väärtusahelaid, seades esikohale ökosüsteemide kaitsega seotud töökohtade ja muude majanduslike võimaluste loomise.

4.    Pooled toetavad ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava elluviimist, sealhulgas sõlmides ja rakendades vabatahtlikke partnerluslepinguid. Nad suurendavad FLEGTi tegevuskava ning raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitleva Varssavi raamistiku (REDD+) sidusust ja kasulikku koostoimet riigi tasandil.

5.    Pooled suurendavad kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamist metsade kaitsmisse. Nad suurendavad kõikidel tasanditel üldsuse teadlikkust raadamisest ning soodustavad säästvalt majandatud metsadest pärit ressursi- ja energiatõhusate toodete tarbimist. Nad edendavad ja toetavad kohaliku elanikkonna seas toidu valmistamisel alternatiivse ja säästva põletise kasutamist.

ARTIKKEL 49

Elusloodus

1.    Pooled toetavad Aafrika peamiste maastike in situ säilitamist, et kaitsta elurikkust, eelkõige piiriüleseid kaitsealasid, mis on elupaigaks olulistele looduslikele liikidele ning mis võimaldavad piisava ühenduse loomade ja taimede rändeks ning liikide levilatel kohaneda kliimamuutustega. Nad tugevdavad ka kaitsealade eest vastutavaid asutusi ning edendavad maakogukondade kaasamist eluslooduse ja metsaalade säästvasse majandamisse.

2.    Pooled võitlevad looduslike liikidega kaubitsemise vastu, toetades poliitika ja õigusaktide väljatöötamist ja nende täitmise tagamist, et muuta selline kaubitsemine raskeks kuriteoks, tugevdades salaküttimisvastaseid meetmeid ja õiguskaitse järelevalvet ning edendades rahvusvahelist koordineerimist looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelise konsortsiumi raames, sealhulgas 3. märtsil 1973 Washingtonis koostatud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni raames ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes raamistikes. Nad suurendavad üldsuse teadlikkust, harides ja mõjutades tarbijaid, hävitavad salaküttimise varusid ning edendavad kõrgetasemelist diplomaatilist ja selgitustööd.

3.    Pooled toetavad jõupingutusi edendada ulukiliha säästvat tarbimist, arendades samal ajal välja taskukohased alternatiivsed valguallikad ja kestlikud elatusvahendid.

ARTIKKEL 50

Vee- ja mageveemajandus

1.    Pooled majandavad oma veevarusid säästvalt, et säilitada kõrge tase nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Nad parandavad veevarude integreeritud majandamist ning rakendavad poliitikameetmeid põhja- ja pinnavee planeerimiseks, kaitsmiseks, majandamiseks, kasutamiseks ja edendamiseks ning vihmavee kogumiseks ja kasutamiseks. Nad kaitsevad ja taastavad veeallikaid ja -ökosüsteeme, hoiavad ära veereostust, koguvad ja käitlevad reovett ning võimaldavad keskkonnahoidlikku linaarengut. Nad optimeerivad veesektori panust, et leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda.

2.    Pooled edendavad koostööd veevarude piiriüleseks majandamiseks, et saavutada magevee säästev kasutamine, hoida ära pinnase seisundi halvenemine ja kõrbestumine, suurendada vastupanuvõimet veega seotud ohtude suhtes, nagu üleujutused, põuad ja reostus, sealhulgas vee kogumise ja hoiustamise süsteemide abil, ning ennetada konfliktide riski.

3.    Pooled toetavad veevarude säästvat majandamist ja haldamist kõikidel tasanditel. Nad tugevdavad dialoogi ning edendavad partnerlust avaliku sektori asutuste, erasektori ja kodanikuühiskonna vahel.

4.    Pooled edendavad magevee kalavarude säästvat majandamist ja kasutamist, et säilitada heas seisundis kalavarud ja viia miinimumini kahjulik mõju looduskeskkonnale. Nad võitlevad siseriiklike õigusaktidega vastuolus oleva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Nad suurendavad suutlikkust, edendavad piirkondlikku koostööd ja võtavad vastu meetmed, et parandada magevee kalavarude majandamist ja haldamist riigi ja piirkonna tasandil. Nad võtavad kliimamuutuste leevendamist ja kliimamuutustega kohanemist arvesse mageveekalapüügis ja -vesiviljeluses, edendavad veeökosüsteemide ja nende elurikkuse taastamist ja kaitset ning võitlevad järvi ja jõgesid kahjustava mis tahes vormis reostusega.

2. PEATÜKK

KLIIMAMUUTUSED JA LOODUSKATASTROOFID

ARTIKKEL 51

Kliimameetmed

1.    Pooled taotlevad eesmärke ja juhinduvad põhimõtetest, mis on sätestatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis. Nad jõustavad ulatuslikke ja kaasavaid siseriiklikke kliimastrateegiaid ja -programme, et kiirendada Pariisi kokkuleppe elluviimist.

2.    Pooled sõnastavad, teatavad ja säilitavad järjestikused kaugeleulatuvad riiklikult kindlaksmääratud panused, vajaduse korral töötavad välja ja viivad ellu kaugeleulatuvad riiklikud kohanemiskavad, töötavad välja pikaajalise nägemuse vähese heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise arengu saavutamisest ning investeerivad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise alasesse suutlikkusse. Nad töötavad välja seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemid, samuti hindamissüsteemid, et jälgida kliimameetmete edenemist.

3.    Pooled kavandavad pikaajalised strateegiad, et vähendada transpordisektoris (maantee-, lennu- ja meretransport) tekitatavat heidet. Nad edendavad arukat linnaliikuvust ning selliste poliitikameetmete ja positiivsete stiimulite rakendamist, millega vähendatakse maa mittesäästvast majandamisest, raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevat heidet. Nad edendavad taastuvenergiat ja energiatõhusust ning julgustavad riike osalema energiasüsteemi ümberkujundamises. Nad loobuvad järk-järgult ebatõhusatest fossiilkütuste toetustest, mis soodustavad raiskavat tarbimist, samuti minimeerivad nad võimalikku kahjulikku mõju oma arengule viisil, millega kaitstakse vaeseid ja mõjutatud kogukondi. Nad tugevdavad rahvusvahelist koostööd kasvuhoonegaaside neeldajate ja reservuaaride kaitsmiseks ning vajaduse korral tõhustamiseks.

4.    Pooled edendavad fluorosüsivesinike ulatuslikku järkjärgulist kasutuse vähendamist 16. septembril 1987 Montrealis koostatud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli alusel, tehes koostööd, et toetada nimetatud protokolli Kigali muudatuse ratifitseerimist, ning töötavad selle kiire rakendamise nimel, et saavutada kogu maailmas fluorosüsivesinike tootmise ja tarbimise ulatuslik järkjärguline vähenemine.

5.    Pooled tunnistavad ohtu, mida kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine põhjustavad rahule ja julgeolekule, eelkõige ebakindlates olukordades ja kõige haavatavamates riikides, ning reageerivad sellele ohule. Nad astuvad samme ja teevad koostööd kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamise meetmete tugevdamiseks, et tagada varajase hoiatamise süsteemide abil konfliktide ennetamine, võttes arvesse kliimamuutuste ebasoodsate mõjudega seotud julgeolekuprobleeme ja keskkonnast tulenevaid riskitegureid, ning tugevdada varajase hoiatamise ja varajase tegutsemise vahelist seost kõikides poliitikavaldkondades, sealhulgas riski- ja mõjuhindamise kaudu.

6.    Poolte eesmärk on hoida ära, minimeerida ja käsitleda oma riigisisestes ja rahvusvahelistes jõupingutustes kahju ja kahjustusi, mis on seotud kliimamuutuste ebasoodsate mõjudega, sealhulgas ekstreemsete ilmastikunähtuste ja aeglaselt kujunevate nähtustega, ning tunnistavad selles kontekstis kestliku arengu tähtsat rolli kahju ja kahjustuste riski vähendamisel.

7.    Pooled võtavad meetmeid, et viia rahastamisvood vastavusse vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise arengu suunas liikumisega.

8.    Poolte eesmärk on suurendada poliitikavariantide ja -vahendite ning parimate tavadega seotud teadmisi ja suutlikkust, et suurendada ressursitõhusust loodusvarade ja toodete kogu olelusringi jooksul. Nad teevad koostööd, et suurendada teadus-, tehnilist, inimeste ja institutsioonilist suutlikkust kliimameetmete ning keskkonnajuhtimise ja -seire valdkonnas kõikidel asjakohastel tasanditel, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele riikidele. Nad edendavad kosmosetehnoloogia ja kosmoseteabe süsteemide kasutamist.

9.    Pooled tugevdavad koordineerimist kõikidel valitsemistasanditel, et julgustada kohalikke omavalitsusi võtma ja täitma ning võimaldada neil võtta ja täita kaugeleulatuvaid kliima- ja energiakohustusi. Nad suurendavad haldusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eraettevõtjate vahelist koostoimet ning edendavad erasektori osalemist vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse eesmärgi saavutamises, sealhulgas ühiste teadusuuringute kaudu. Nad edendavad olemasolevaid algatusi, nagu linnapeade kliima- ja energiapakt, ning toetavad nende tegevuskavade elluviimist.

ARTIKKEL 52

Põuad ja kõrbestumine

1.    Pooled võitlevad kõrbestumise vastu, parandades maa majandamist, võitlust pinnase seisundi halvenemise vastu ning hallates säästvalt maad ja veevarusid. Nad kiirendavad edusamme 17. juunil 1994 Pariisis koostatud ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni riiklike tegevuskavade, nimetatud konventsioonis pinnase seisundi halvenemise peatamiseks seatud eesmärkide ning muude asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike algatuste, sealhulgas suure rohelise müüri algatuse rakendamisel.

2.    Pooled teevad koostööd, et valmistuda põuast tingitud hädaolukordadeks ja neile reageerida, ning teevad tööd, et suurendada võimet panna vastu keskkonnaseisundi halvenemisele, kõrbestumisele, seonduvatele terviseohtudele ja humanitaarkriisidele, tegeledes haavatavust põhjustavate teguritega.

ARTIKKEL 53

Looduskatastroofidele vastupanu võime

1.    Pooled teevad koostööd, et suurendada inimeste, ühiskonna ja taristu võimet panna vastu looduskatastroofidele, võttes arvesse kliimamuutuste mõju. Nad edendavad teabe ja heade tavade vahetamist selle kohta, kuidas rakendatakse ja jälgitakse riiklike ja kohalike terviklike strateegiate kaudu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030.

2.    Pooled edendavad katastroofiohu juhtimist, sealhulgas igakülgset riskihindamist, riskide vähendamise kavade rakendamist kõikidel tasanditel, katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise vahelise seose tugevdamist ning katastroofistatistika ja kahjuandmete kogumist ja kasutamist. Nad toetavad riskiennetus- ja finantskaitsekultuuri väljakujundamist, sealhulgas asjakohaste uuenduslike vahendite abil, nagu riski ülekandmise mehhanismid.

3.    Pooled valmistuvad hädaolukordadeks, mis on põhjustatud ekstreemsetest ilmastikunähtustest ja looduskatastroofidest, nagu üleujutused ja merepinna taseme tõus, rannikualade erosioon ja mudastumine, ja reageerivad neile. Nad teevad koostööd, et hinnata ja leevendada ekstreemsete ilmastikunähtuste ja looduskatastroofide mõju.

4.    Pooled suurendavad piirkondlikku katastroofidele ja hädaolukordadele reageerimise suutlikkust, sealhulgas tugevdavad kodanikukaitse mehhanisme, ning kohalike kogukondade ja asutuste suutlikkust, keskendudes kõige haavatavamatele ja tõrjutud kodumajapidamistele ja rühmadele.

5.    Pooled toetavad kosmosetehnoloogia ja kosmoseteabe süsteemide kasutamist, et parandada ennetus-, valmisoleku-, reageerimis- ja taastumismeetmeid.

IV JAOTIS

RAHU JA JULGEOLEK

ARTIKKEL 54

Pooled suurendavad koostööd ja koordineerimist piirkonna, piirkondadevahelisel, mandri ja üleilmsel tasandil rahu ja julgeoleku edendamiseks ja säilitamiseks Aafrikas ja Euroopas. Nad toetavad ühiseid jõupingutusi ja mehhanisme, et kindlustada rahu, tõkestada terrorismi ja vägivaldset ekstremismi ja nende vastu võidelda, lahendada organiseeritud kuritegevuse kõikide vormide ja kõikvõimalike julgeolekuohtudega seotud küsimusi ning suurendada meresõidu turvalisust, võttes arvesse kõigi nimetatud probleemide keerukust ja vajadust tegeleda nende algpõhjustega. Nad teevad koostööd, et tagada kogu rahu- ja julgeolekutegevuse kestlik rahastamine.

ARTIKKEL 55

Piirkondlik ja mitmepoolne koostöö

1.    Pooled tugevdavad dialoogi ja institutsioonidevahelist koostööd, et lahendada rahu ja julgeolekuga seotud probleeme. Nad suurendavad toetust ALi tegevuskavas aastani 2063 kavandatud Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri tõhusamaks kasutuselevõtuks. Nad soodustavad Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri ning Aafrika juhtimisstruktuuri vahelist koostoimet kooskõlas Aafrika Liidu reformikavaga.

2.    Pooled toetavad Aafrika Liidu, piirkondlike majandusühenduste ja mehhanismide ning muude piirkondliku julgeolekukoostöö kokkulepete raames tehtavaid jõupingutusi, mille eesmärk on saavutada rahumeelsed, kaasavad ja vastupanuvõimelised ühiskonnad. Nad tugevdavad Aafrika Liidu, ELi ja ÜRO koostööd ning vajaduse korral mitmepoolset koostööd muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega.

3.    Pooled suurendavad kõigi meetmete puhul kohalikku omalust, kaasatust, vastupanuvõimet ja kestlikkust, suheldes riiklike asutuste ja kohalike omavalitsuste, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonnaga.

ARTIKKEL 56

Konfliktid ja kriisid

1.    Pooled teevad tööd, et tagada Aafrikas kõigi riigisiseste ja riikidevaheliste konfliktide rahumeelne lahendamine. Nad rakendavad konfliktide ja kriiside suhtes terviklikku lähenemisviisi kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega ja rahvusvahelise humanitaarõigusega, süvendades oma strateegilist koostööd ning edendades vahendamise, kriisiohje, stabiliseerimise ja julgeolekusektori reformi kaudu ühistegevust kõigis konfliktitsükli etappides, alates ennetustegevusest ja varajasest hoiatamisest kuni kestva rahuloomeni.

2.    Pooled toetavad algatusi ja mehhanisme, millega ennetatakse konflikte ning välditakse rahu ja julgeoleku ohtu seadmist. Nad võtavad kooskõlastatud meetmeid, et tegeleda konfliktide ja kriiside algpõhjustega, kõrvaldada vägivaldsete konfliktide tekkimise ja võimendumise oht ning suurendada toetust diplomaatilistele algatustele, vahendamispüüdlustele ja mitmepoolsele dialoogile, et lahendada vaidlused ja konfliktid rahumeelsete vahenditega. Selleks toetavad nad mandriülese varajase hoiatamise süsteemi täielikku kasutuselevõttu.

3.    Pooled teevad koostööd kriisiohje ja konfliktide rahumeelse lahendamise valdkonnas, sealhulgas tagavad Aafrika juhitud rahutagamisoperatsioonide, ELi kriisiohjeoperatsioonide ja ÜRO rahuvalveoperatsioonide korraldajate koostöö, kui sellised operatsioonid toimuvad samas piirkonnas.

4.    Pooled teevad koostööd seoses konfliktijärgse stabiliseerumisega, konsolideerivad ja toetavad kriisilahendusprotsesside rakendamist, jälgivad põhiseaduslikke ja valimisprotsesse ning edendavad üleminekuperioodi õigusemõistmist, lepitusprotsesse ja taasintegreerimise meetmeid relvastatud konfliktide ja sõdade ohvrite jaoks. Nad toetavad sõjas laastatud alade taastamist ja ülesehitamist.

5.    Pooled edendavad naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava ning noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava ning tugevdavad rahu ja julgeoleku valdkonnas naiste ja noorte aktiivset rolli varajases hoiatamises, vahendamises, konfliktide lahendamises, rahuloomes ja rahuvalves kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega (eelkõige resolutsioonid 1325 (2000) ja 2250 (2015)) ning Aafrika Liidu ja ELi poliitika ja otsustega.

ARTIKKEL 57

Terrorism, vägivaldne äärmuslus ja radikaliseerumine

1.    Pooled tõkestavad terrorismi kõigis selle vormides ja võitlevad selle vastu, kõrvaldades tegureid – sealhulgas edendades usulist sallivust ja religioonidevahelist dialoogi –, mis võivad tekitada vägivaldse äärmusluse ja radikaliseerumise jaoks soodsa keskkonna, ning reageerides probleemidele, mida tekitavad terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vahelised seosed, austades täielikult õigusriiki ja järgides igati rahvusvahelist õigust, kaasa arvatud inimõigustealast õigust, pagulasõigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust.

2.    Pooled tõhustavad koostööd, et võimaldada üksikisikutel ja kogukondadel ära hoida terroriakte, vägivaldset äärmuslust ja radikaliseerumist ning suurendada võimet neile vastu panna. Nad püüavad suhelda kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas noorte, usujuhtide ja kodanikuühiskonnaga, et edendada vastastikust mõistmist, mitmekesisust ja religioonidevahelist dialoogi, määrata kindlaks konkreetsed sekkumised ning võidelda nii veebis kui ka väljaspool veebi toimuva värbamisega, radikaliseerumisega ja terroriaktidele õhutamisega. Nad teevad koostööd, et tõhustada terrorismiohvrite toetamist.

3.    Pooled teevad koostööd, et rakendada kõiki asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, sealhulgas resolutsioone 2396 (2017) ja 2462 (2019), ÜRO Peaassamblee resolutsioone ning rahvusvahelisi konventsioone ja vahendeid, sealhulgas ÜRO ülemaailmset terrorismivastase võitluse strateegiat ja ÜRO tegevuskava vägivaldse äärmusluse ennetamiseks.

4.    Pooled suurendavad jõupingutusi terrorirühmituste ja nende tugivõrgustikega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetamisel, austades täielikult õigusriiki ja rahvusvahelist inimõigustealast õigust. Nad toetavad õiguskaitsealase koostöö algatusi ning suurendavad suutlikkust võidelda terrorismiga inimõigusi austaval viisil, sealhulgas koolitades julgeolekujõude ja suurendades nende professionaalsust. Nad teevad koostööd terrorismi rahastamise tõkestamiseks, tehes kindlaks, avastades, konfiskeerides ja külmutades või arestides kõik vahendid ja muu vara, mida kasutatakse või mis on eraldatud terroriakti toimepanekuks.

5.    Pooled takistavad terroriaktide toimepanijaid ning vägivaldse äärmusluse ja radikaliseerumisega seotud isikuid soetamast massihävitusrelvi.

ARTIKKEL 58

Organiseeritud kuritegevus

1.    Pooled võitlevad organiseeritud kuritegevuse kõigi vormidega, eeskätt inimkaubanduse, väike- ja kergrelvade, ebaseaduslike uimastite, ohtlike ainete, kultuuriväärtuste ja looduslike liikidega kaubitsemise ning keskkonnakuritegudega, tõhustades piirikontrolli, kogudes ja jagades teavet ja andmeid, vahetades oskusteavet ning pakkudes üksteisele tehnilist abi. Nad võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooniga ja seda täiendavate protokollidega.

2.    Pooled võitlevad inimkaubanduse vastu kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ning seda täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli normidega. Nad tõkestavad seda, tugevdades õiguskaitse- ja õigusalast koostööd, et võidelda kõigi inimkaubanduse ahelas osalejate karistamatuse vastu, ning vähendades ärakasutamise kõigi vormide taga olevat nõudlust. Pooled tagavad ohvrite asjakohase kaitse, võttes arvesse, et tegemist on soospetsiifilise kuriteoga, mis on suunatud ebaproportsionaalselt naiste ja tüdrukute vastu, kellega kaubitsetakse peamiselt seksuaalse ärakasutamise eesmärgil.

3.    Pooled võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks, tugevdades õiguskaitse- ja õigusalast koostööd, et uurida seda kuritegu ja seonduvaid kuritegusid ja nende eest vastutusele võtta kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja seda täiendavate protokollidega, sealhulgas maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava protokolliga.

4.    Pooled tugevdavad koostööd, et ära hoida oma finantsasutuste ning määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete kasutamine terrorismi rahastamiseks ja kuritegelikul teel, sealhulgas korruptsiooni teel, saadud tulu pesemiseks ning selle vastu võidelda. Nad vahetavad teavet ja tagavad, et täidetaks asjakohaseid meetmeid võitluseks rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, et tagada rahapesuvastase töökonna soovituste täielik ja tulemuslik rakendamine. Nad toetavad vara tagasivõitmiseks siseriiklike õigusaktide kehtestamist ja asutuste loomist ning kuritegeliku vara konfiskeerimist ja kasutamist üldsuse hüvanguks, laiendades kuritegude toimepanijate ja neile kaasaaitajate kriminaalvastutust ning tagades ebaseaduslike rahavoogude katkestamise, millega jäetakse kurjategijad ilma tulust.

5.    Pooled kehtestavad õigusakte ja töötavad välja algatusi, et võidelda kuritegevusega, sealhulgas linnades toime pandavate kuritegude ja vägivalla vastu. Nad edendavad tulirelvade kontrolli, et ära hoida ja vähendada relvavägivalla kahjulikku mõju ühiskonnale ja inimestele ning luua ohutu keskkond kestliku arengu jaoks. Nad võitlevad vägivalla vastu kõigis selle vormides ja toetavad vägivalla ohvreid.

ARTIKKEL 59

Väike- ja kergrelvad

1.    Pooled edendavad relvakaubanduslepingu ning tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli tulemuslikku rakendamist. Nad toetavad tegevuskava, millega viiakse ellu Aafrika Liidu strateegiat väike- ja kergrelvade ebaseadusliku leviku, ringluse ja kaubanduse kontrollimiseks, ning väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevat ÜRO tegevuskava.

2.    Pooled teevad muu hulgas relvavarude parema haldamise, üleliigsete relvade ja üleliigse laskemoona hävitamise, märgistamise, arvepidamise ja jälgimise ning ekspordi- ja impordikontrolli kaudu koostööd, et võidelda väike- ja kergrelvade ebaseadusliku leviku ja kaubandusega, millega toetatakse relvastatud konflikte ja terrorismi ning soodustakse relvastatud kuritegusid, nagu kariloomade vargus ja salaküttimine.

ARTIKKEL 60

Küberturvalisus ja küberkuritegevus

1.    Pooled püüavad välja töötada ja kasutusele võtta õigusaktid ja meetmed, et toetada avatud, vaba, turvalist, stabiilset, ligipääsetavat ja rahumeelset IKT keskkonda. Nad teevad tööd, et edendada küberruumis vastutustundlikku käitumist käsitlevate rahvusvaheliselt tunnustatud normide väljatöötamist ja rakendamist ÜRO raames, järgides igati rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi.

2.    Pooled teevad koostööd, et hoida ära küberkuritegevust ja ebaseadusliku veebisisu levitamist ning selle vastu võidelda. Nad vahetavad teavet küberkuritegude uurijate harimise ja koolitamise, küberkuritegude uurimise ja digitaalkriminalistika kohta, tagades samal ajal kõrgetasemelise andmekaitse. Nad edendavad küberturvalisuse kultuuri ning teevad koostööd küberkuritegevuse ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks, tuginedes olemasolevatele rahvusvahelistele normidele ja standarditele, sealhulgas neile, mis on sätestatud Budapesti küberkuritegevuse konventsioonis ning Aafrika Liidu küberturvalisuse ja isikuandmete kaitse konventsioonis.

ARTIKKEL 61

Ebaseaduslikud uimastid

1.    Pooled tugevdavad oma uimastipoliitikas tasakaalustatud, tervikliku ja tõenduspõhise lähenemisviisi rakendamist. Nad püüavad ära hoida ebaseaduslike uimastite ja psühhoaktiivsete ainete kasvatamise, tootmise ja nendega kaubitsemise ning selle vastu võidelda, sealhulgas võttes vastu tulemuslikumad uimastitega seotud kuritegude ennetamise meetmed ja õiguskaitsemeetmed kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega.

2.    Pooled suurendavad ja kiirendavad jõupingutusi nõudluse poolel, osalevad ennetus- ja haridusprogrammides ning võtavad uimastite tervise- ja sotsiaalse mõjuga toimetulemiseks vajalikke meetmeid. Nad edendavad dialoogi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, teaduskogukonna ja akadeemiliste ringkondadega, et ebaseaduslike uimastite probleemi tulemuslikult lahendada.

ARTIKKEL 62

Meresõidu turvalisus

1.    Pooled korraldavad riigi, piirkonna ja mandri tasandil algatusi, millega antakse panus meresõidu turvalisuse suurenemisse, eelkõige Punasel merel, Aafrika Sarve vetes, India ookeanis ja Guinea lahes. Nad edendavad koostööd Aafrika Liidu, ELi ja ÜRO vahel, samuti piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega, ning suurendavad jõupingutuste vastastikust täiendavust.

2.    Pooled teevad koostööd, et võidelda merel igasuguse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas inimkaubanduse, väike- ja kergrelvade, ebaseaduslike uimastite ja looduslike liikidega kaubitsemise ning rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu. Nad tõkestavad, hoiavad ära ja suruvad maha piraatlust ja relvastatud röövimist merel, sealhulgas nafta- ja gaasivargust, et tagada turvalised ja avatud kaubateed.

3.    Pooled suurendavad mitmepoolseid jõupingutusi, et tulemuslikult reageerida avamerel toimepandud kuritegudele. Nad töötavad välja meetmed, et suurendada rannikuriikide ja piirkondlike organisatsioonide õiguskaitsealast suutlikkust ja omalust, ning edendavad piirkondlikku koordineerimist ja teabevahetust, et vähendada meresõiduohte ja võidelda eri liiki merekuritegudega.

4.    Pooled töötavad välja ja muudavad tõhusamaks piirkondade vahel teabe jagamise mehhanismid, edendavad mereseiret ja teadlikkust olukorrast merel ning suurendavad rannikuriikide rannikuvalveasutuste ja mereväe koostööd.

5.    Pooled edendavad ja austavad avamerevabadust, meresõiduvabadust ning muid rahvusvahelises õiguses sätestatud põhimõtteid, õigusi ja kohustusi, edendades samal ajal ÜRO mereõiguse konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide üldist kohaldamist.

ARTIKKEL 63

Õiguskaitsealane koostöö

1.    Pooled tugevdavad õiguskaitsealast dialoogi ja koostööd, sealhulgas Aafrika Liidu asutuste, nagu AFRIPOL, ja ELi asutuste, nagu EUROPOL, strateegilise koostöö kaudu, et hõlbustada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse võrgustike ja terrorivõrgustike tegevuse tõkestamist, avastamist ja uurimist Aafrika piirkonnas ja ELis ning sellise tegevuse eest vastutusele võtmist.

2.    Pooled teevad koostööd otsingu- ja päästevaldkonnas ja muudes hädaolukordades ning julgustavad riike sõlmima selleks kahepoolseid kokkuleppeid.

3.    Pooled tõhustavad integreeritud piirihalduse alast koostööd ning parandavad teabe ja andmete kogumist ja jagamist.

4.    Pooled lepivad kokku, et nad teevad tööd politsei suutlikkuse suurendamiseks, sealhulgas rakendades strateegilisel, operatiiv- ja taktikalisel tasandil sihtotstarbelisi politsei koolitusprogramme, mida on kohandatud Aafrikas valitsevale olukorrale.

V JAOTIS

INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE

ARTIKKEL 64

Pooled edendavad vastupanuvõimelisi, kestlikke ja kaasavaid ühiskondi, mis tuginevad kõikidel tasanditel aruandekohustuslikele, tõhusatele ja läbipaistvatele asutustele ja otsustusprotsessidele ning kus austatakse, edendatakse ja järgitakse inimõigusi, põhivabadusi, õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid. Nad teevad tööd, et kiirendada edusamme soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Nad tagavad üksikisikutele ja kodanikuühiskonnale avatud ja soodsa keskkonna, kus väljendada oma ootusi ja muresid, avaldada arvamust ja esitada oma seisukoht poliitika, majanduse, ühiskonna ja kultuuriga seotud küsimustes, aidates suurendada usaldust riigiasutuste vastu.

ARTIKKEL 65

Inimõigused

1.    Pooled kehtestavad ja rakendavad õigusakte, mis aitavad kaasa inimõiguste kaitsmisele, edendamisele ja järgimisele, olgu tegemist kodaniku-, poliitiliste, varaliste, sotsiaalsete või kultuuriliste õigustega. Nad toetavad inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ning Aafrika juhtimisstruktuuri vahendite ratifitseerimist ja rakendamist ning siseriiklike õigusnormide vastavat kohandamist.

2.    Pooled kohaldavad täielikult põhimõtet, mille kohaselt on keelatud diskrimineerimine mis tahes alusel, sealhulgas soo, etnilise või sotsiaalse päritolu, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, puude, vanuse või muu staatuse alusel, seades esikohale ulatuslike võrdõiguslikkusealaste ja diskrimineerimisvastaste õigusaktide vastuvõtmise. Nad astuvad samme, et võimaldada naistel ja tüdrukutel kasutada täielikult kõiki inimõigusi ning naisi ja tüdrukuid võimestada, sealhulgas edendavad Maputo protokolli allkirjastamist ja ratifitseerimist (kui see on veel tegemata) ning rakendamist. Nad teevad kõik endast oleneva, et suurendada ja kaitsta lapse õigusi, sealhulgas edendades lapse õiguste ja heaolu Aafrika harta allkirjastamist ja ratifitseerimist (kui see on veel tegemata) ning rakendamist. Nad võtavad meetmeid, et edendada inimõiguste täielikku kasutamist vähemuste hulka kuuluvate isikute, puuetega inimeste ja albiinode ning põlisrahvaste seas, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis.

3.    Pooled võitlevad tulemuslikult karistamatuse vastu, et tagada õigusriik ning kohtusüsteemi sõltumatu, erapooletu ja tõhus toimimine. Nad tagavad ohvrite ja üleelanute õiguse piisavale, tulemuslikule ja kiirele heastamisele.

4.    Pooled toetavad Aafrika inimõigustesüsteemi, eelkõige inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni ning Inimõiguste ja Rahvaste Õiguste Aafrika Kohut, Aafrika riikide suunamisel rahvusvahelise inimõigustealase õiguse kohaste kohustuste täitmisel. Nad võtavad vaatluse alla ja säilitavad kõnealuste organite usaldusväärsuse ja sõltumatuse ning tagavad, et kõik Aafrika riigid austavad Inimõiguste ja Rahvaste Õiguste Aafrika Kohtu otsuseid.

5.    Pooled suurendavad kodanikuühiskonna suutlikkust ning kaitsevad riigi, piirkonna ja mandri tasandil tegutsevaid inimõiguste kaitsjaid. Nad teevad koostööd, sealhulgas riiklike inimõiguste asutuste, haridussüsteemide ja meediaga, et suurendada teadlikkust inimõigustest.

ARTIKKEL 66

Sooline võrdõiguslikkus

1.    Pooled tagavad kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees, samuti võrdse juurdepääsu õigusemõistmisele ning seadusest tulenevale kaitsele ja saadavatele eelistele. Nad võtavad meetmeid, et tagada võrdne osalemine ja võrdsed võimalused kõigis poliitilise, majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu valdkondades ning seda osalemist ja neid võimalusi parandada ja avardada. Nad tagavad, et soolist perspektiivi võetakse korrakindlalt arvesse kõigis poliitikavaldkondades ja programmides.

2.    Pooled teevad koostööd, et ära hoida ja kaotada mis tahes vormis seksuaal- ja sooline vägivald, diskrimineerimine ja ahistamine ning perevägivald, ning võitlevad inimkaubanduse vastu. Nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et edendada kooskõlastatud püüdlusi teha lõpp lapsega sõlmitud, varajastele ja sundabieludele, naiste suguelundite moonutamisele ja lõikumisele ning muudele kahjulikele tavadele, millega diskrimineeritakse naisi ja tüdrukuid. Nad pakuvad tuge mis tahes vormis vägivalla ohvritele ja selle üleelanutele. Pooled kohustuvad rakendama täielikult, tulemuslikult ja mittediskrimineerivalt 18. detsembril 1979 New Yorgis koostatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli.

3.    Pooled tagavad naiste ja tüdrukute sotsiaalsete õiguste austamise ja edendamise, eelkõige kaotades kõik tõkked kvaliteetse hariduse ja tervisevaldkonnas ning likvideerides soolise ebavõrdsuse. Nad tugevdavad naiste ja tüdrukute majanduslikke õigusi.

4.    Pooled tagavad, et kehtestatud õigusaktides tunnistatakse naiste ja tüdrukute õigust osaleda täielikult kõikides avaliku elu valdkondades ning et nendega luuakse naistele tingimused ja võimalused asuda võrdsetele ametikohtadele, sealhulgas juhtide ja otsusetegijate seas poliitikas. Pooled tugevdavad naiste rolli ning edendavad nende osalemist kõikidel tasanditel rahu ja julgeoleku ning konfliktide, vägivalla ja äärmusluse ennetamise ja lahendamise valdkonnas.

ARTIKKEL 67

Demokraatia

1.    Pooled edendavad universaalseid põhiväärtusi ja demokraatia põhimõtteid. Nad kaitsevad võimude lahusust, edendavad poliitilist pluralismi ning suurendavad demokraatlike protsesside läbipaistvust, neis protsessides osalemist ja usaldust nende protsesside vastu, samuti usaldust poliitiliste juhtide ja rahva vahel, sealhulgas toetades demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika harta ratifitseerimist ja rakendamist.

2.    Pooled kannavad hoolt valimisprotsesside usaldusvääruse eest, tagades kaasavad, läbipaistvad ja ausad valimised, mille puhul peetakse kinni valimistsüklitest ja põhiseaduse sätetest, austades nõuetekohaselt suveräänsust. Nad edendavad rahvusvaheliste ja piirkondlike standardite ja parimate tavade rakendamist valimiste korraldamisel ning tugevdavad sõltumatuid ja erapooletuid valimiskomisjone, tagades kõigile erakondadele ja kandidaatidele võrdsed tingimused. Nad tõhustavad koostööd valimiste vaatlemisel, sealhulgas vajaduse korral selle raames esitatud soovituste täitmisel, ning tugevdavad koostööd Aafrika Liidu ja piirkondlike majandusühendustega. Nad tugevdavad valimistega seotud vaidluste õigeaegse lahendamise riiklikke mehhanisme.

3.    Pooled suurendavad demokraatlikult valitud parlamentide suutlikkust täita oma seadusandlikku, eelarvealast ja järelevalvaja rolli, austades kõigi parlamendiliikmete eesõigusi.

4.    Pooled kehtestavad siseriiklikke õigusnorme, millega tunnistatakse eri valitsemistasandite õigust kasutada oma pädevust kooskõlas delegeeritud volitustega. Nad tugevdavad kohalikke haldusasutusi ja detsentraliseerivad võimu, usaldades selle demokraatlikult valitud kohalike omavalitsuste kätte, nagu on ette nähtud siseriiklikes õigusaktides.

5.    Pooled edendavad kaasavaid ja pluralistlikke ühiskondi. Nad kaotavad kõik ühinemisvabadust, väljendusvabadust ja rahumeelse kogunemise vabadust vähendavad piirangud. Nad säilitavad soodsa keskkonna kodanikuühiskonna osalemiseks selgitustöös ja poliitika kujundamises ja laiendavad seda ning tagavad vaba ja sõltumatu meedia, kandmaks hoolt selle eest, et valitsused on avaliku sektori juhtimisel võimalikult läbipaistvad ja aruandekohustuslikud. Pooled edendavad edasiviivaid riigi ja kodaniku vahelisi suhteid ning suurendavad teadlikkust demokraatia põhimõtetest ja inimõigustest, sealhulgas haridussüsteemide ja meedia kaudu.

ARTIKKEL 68

Õigusriik ja õigusemõistmine

1.    Pooled teevad koostööd õigusriigi konsolideerimisel ja institutsioonide tugevdamisel kõikidel õigusemõistmise tasanditel. Nad toetavad kohtuvõimu sõltumatust ning seavad eesmärgiks tagada kohtusüsteemi sõltumatu, erapooletu ja tõhus toimimine ning edendada kodanike tegelikku ja võrdset juurdepääsu õigusemõistmisele ja tasuta õigusabile.

2.    Pooled hoiavad ära, mõistavad hukka ja kaotavad mis tahes vormis piinamise ning muu riiklike ja valitsusväliste osalejate poolse julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise kõigis olukordades, sealhulgas terrorismi, kriisiohje ja rände kontekstis, toetades 10. detsembril 1984 New Yorgis koostatud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist.

3.    Pooled tagavad, et rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumist ja kuritarvitamist ning rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumist, sealhulgas sõjakuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja genotsiidi, samuti lapssõdurite värbamist ning seksuaal-, soolist ja identiteedist lähtuvat vägivalda uuritakse nõuetekohaselt ning et nende eest vastutavad isikud võetakse nõuetekohaselt vastutusele. Nad tugevdavad siseriiklikke õigusakte ja kohtusüsteeme, sealhulgas teevad tulemuslikku riikidevahelist koostööd ja pakuvad vastastikust õigusabi riikidele, kes soovivad raskeimate rahvusvaheliste kuritegude toimepanijaid riigisiseselt vastutusele võtta.

4.    Pooled hõlbustavad kohtureforme, tagades ajakohastatud, läbipaistvad ja tõhusad kohtusüsteemid ja -menetlused, pakkudes piisavat koolitust ning parandades juurdepääsu õigusaktidele, kohtupraktikale ja muule õigusteabele, ajakohastades kinnipidamissüsteeme ja maksimeerides nende rehabiliteerivat rolli ning võideldes julgeolekujõududepoolse inimõiguste rikkumisega.

ARTIKKEL 69

Hea valitsemistava

1.    Pooled toetavad püüdlusi tugevdada head valitsemistava, edendades demokraatlikku kultuuri ja demokraatlikke tavasid, luues ja muutes tugevamaks aruandekohustuslikud, läbipaistvad ja reageerimisvõimelised valitsusasutused kõikidel tasanditel ning suurendades poliitilist pluralismi, läbipaistvust ja sallivust. Nad toetavad Aafrika juhtimisstruktuuri vahendite täielikku rakendamist ning julgustavad Aafrika riike oma juhtimispõhimõtteid tulemuslikult kooskõlastama ja ühtlustama.

2.    Pooled suurendavad kõikidel tasanditel valitsuste suutlikkust osutada kvaliteetseid avalikke teenuseid, tagada tulemuslik, läbipaistev, aruandekohustuslik ja kaasav avalik haldus, edendada õiguskaitseasutuste erapooletust ja tulemuslikkust ning suurendada kodanike osalemist ja juurdepääsu avalikule teabele.

3.    Pooled toetavad digitehnoloogia kasutamist ning kiirendavad kasutajakesksete ja lihtsustatud e-valitsuse lahenduste kasutuselevõttu, et parandada juurdepääsu avalikule teabele ja avalikele teenustele ning nende kättesaadavust ning suurendada läbipaistvust ja aruandekohustuslikkust, hoides samal ajal ära kuritarvitamise ning edendades ja kaitstes inimõigusi ja põhivabadusi.

ARTIKKEL 70

Avalik haldus, statistika ja isikuandmed

1.    Pooled suurendavad poliitika kavandamise ja elluviimise suutlikkust, arendavad välja professionaalse ja tõhusa avaliku teenistuse, parandavad seadusandlikke ja juhtimismehhanisme ning suurendavad valitsuste suutlikkust osutada kvaliteetseid avalikke teenuseid.

2.    Pooled tagavad avalike teenuste osutamisel erapooletuse, õigluse, nõuetekohase menetluse ja järjepidevuse ning toetavad aruandekohustuslikke, kaasavaid ja läbipaistvaid asutusi tulemuslike ja tõhusate avalike teenuste osutamisel, sealhulgas edendades avaliku teenindamise ja avaliku halduse väärtuste ja põhimõtete Aafrika harta rakendamist.

3.    Pooled toetavad statistiliste andmete ja statistilise teabe koostamist, talletamist, haldamist ja levitamist riigi, piirkonna ja mandri tasandil, sealhulgas edendades Aafrika statistikaharta kui Aafrikas statistika arendamisel kasutatava poliitikaraamistiku rakendamist. Nad töötavad välja töökindlad, turvalised ja kaasavad identifitseerimissüsteemid, et tagada igale kodanikule õiguslikult määratletud identiteet, sealhulgas tugevdavad nad rahvastikuregistri ja olulise statistika süsteemi.

4.    Kooskõlas kehtivate mitmepoolsete standardite ning rahvusvaheliste õigusaktide ja tavadega tagavad pooled, et iga üksikisiku õigus eraelu puutumatusele isikuandmete töötlemisel on korralikult kaitstud. Nad püüavad säilitada tugevad andmekaitsekorrad ja tagada sõltumatute järelevalveasutuste abil nende tulemusliku täitmise.

ARTIKKEL 71

Korruptsioon

1.    Pooled kehtestavad ja muudavad tõhusamaks õigusaktid ja muud meetmed ning loovad ja muudavad tugevamaks asutused, et ennetada korruptsiooni kõigis selle vormides, pettust, ettevõtete finantskuritegevust ja seotud kuritegusid avalikus ja erasektoris ning nende vastu võidelda, sealhulgas rakendades ja edendades asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja õigusakte, eelkõige 31. oktoobril 2003 New Yorgis koostatud ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni. Nad võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed, mida on vaja korruptsiooni ennetamiseks ning selleks, et tagada korruptsioonivastaste õigusaktide täitmine, korruptsiooni ja korruptsiooniga seotud kuritegude puhul erapooletu uurimine ja vastutusele võtmine ning tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamine. Nad võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed, et tulemuslikult kaitsta korruptsioonist ja seotud kuritegudest teatajaid ning selliste kuritegude kohta tunnistusi andvaid isikuid võimaliku kättemaksu eest, kaasa arvatud tööga seotud olukordades, ja hirmutamise eest, sealhulgas kaitsta nende identiteeti.

2.    Pooled võtavad vastu seadusandlikud meetmed, et võimaldada külmutada ja konfiskeerida korruptsiooni ja seotud kuritegudega saadud tulu ja kuriteovahendid või muu vara, mille väärtus vastab sellise tulu ja selliste kuriteovahendite väärtusele. Nad teevad koostööd sellise tulu ja selliste kuriteovahendite sissenõudmisel, et tagastada need nende päritoluriigis seaduslikule omanikule kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga. Nad võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed, et võidelda korruptiivse tulu rahapesu vastu.

3.    Pooled tagavad avaliku sektori vahendite, sealhulgas sissenõutud ja tagastatud vara haldamisel läbipaistvuse ja aruandekohustuse. Nad edendavad meetmeid, mis toetavad selliseid väärtusi nagu läbipaistvus, usaldusväärsus ja seaduslikkus ning muudavad inimeste suhtumist korruptiivsesse tegevusse. Nad suurendavad haldusasutuste suutlikkust ja oskusteavet võitluses korruptsiooniga. Nad edendavad korruptsioonivastase võitluse valdkonnas eriasutuste loomist.

4.    Pooled teevad koostööd korruptsiooni ja seotud kuritegude uurimisel, sealhulgas juhul, kui need on aset leidnud rahvusvaheliste äritehingute raames.

ARTIKKEL 72

Finantsjuhtimine

1.    Pooled edendavad riigi rahanduse usaldusväärset juhtimist, sealhulgas tulemuslikku ja läbipaistvat siseriiklike tulude kasutuselevõttu, eelarve haldamist ja avaliku sektori tulude kasutamist kooskõlas Addis Abeba maksualgatusega. Nad edendavad valitsemissektori võla jätkusuutlikku haldamist ja kestlikke hankesüsteeme ning riiklike järelevalveasutuste toetamist.

2.    Pooled parandavad loodusvarade majandamist ja neist saadava tulu haldamist, võimaldades kogukondadel ja ühiskondadel loodusvarade kasutamise toel jõudsalt areneda, sealhulgas tagades kooskõla mäetööstuse läbipaistvuse algatuse ja Kimberley protsessiga.

3.    Pooled võitlevad maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja ebaseaduslike rahavoogude vastu ning tugevdavad vara tagasivõitmist. Nad teevad tööd, et tagada maksusüsteemide tõhusus, tulemuslikkus, kindlus, läbipaistvus ja õiglus.

4.    Pooled võtavad konkreetseid meetmeid, sealhulgas kehtestades õigusakte, ning tugevdavad asjakohaseid asutusi ja mehhanisme, et rakendada hea maksuhaldustava põhimõtteid.

VI JAOTIS

RÄNNE JA LIIKUVUS

ARTIKKEL 73

Pooled rakendavad terviklikku ja tasakaalustatud rändekäsitust. Nad kinnitavad veel kord oma kindlat kavatsust kaitsta kõigi pagulaste ja rändajate inimõigusi. Nad tegelevad rändega solidaarsuse, tõelise partnerluse ja jagatud vastutuse vaimus ning kooskõlas oma asjaomaste pädevustega, järgides igati rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist inimõigustealast õigust. Nad tunnistavad, et Aafrika ja Euroopa rändealased huvid on omavahel põimunud ning et hästi hallatuna võivad ränne ja liikuvus olla õitsengu, innovatsiooni ja kestliku arengu allikaks. Nad peavad dialoogi ja teevad koostööd kõigis seadusliku ja ebaseadusliku rändega seotud aspektides, sealhulgas võtavad konkreetseid seadusliku rände meetmeid, pidurdavad ebaseaduslikku rännet ja tegelevad selle algpõhjustega, tõkestavad rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja võitlevad selle vastu, võitlevad inimkaubandusega, päästavad elusid ja tagavad kaitse, suurendavad diasporaa kaasamist ja investeeringuid kestlikkusse arengusse, maksimeerivad rahaülekannete mõju, tõhustavad tagasipöördujate tagasisaatmise, tagasivõtmise ja püsiva taasintegreerimise alast koostööd ning pööravad erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele, nagu naised, lapsed ja saatjata alaealised, ning nende erivajadustele. Pooled lepivad kokku koostöös, et saavutada integreeritud piirihaldus, mis hõlbustab inimeste seaduslikku liikumist üle piiride ja aitab pidurdada ebaseaduslikku rännet. Nad süvendavad koostööd ja dialoogi, tuginedes olemasolevatele algatustele, milleks on eelkõige Valletta ühise tegevuskava järelmeetmed, Rabati ja Hartumi protsess ning ALi ja ELi kahe maailmajao vaheline rände- ja liikuvusalane dialoog. Pooled soodustavad rändega seotud küsimustes Sahara-taguste, Vahemere piirkonna ja Euroopa riikide kolmepoolset koostööd. Pooled soodustavad dialoogi kõigis rändeküsimustes ning teevad koostööd, et edendada asjakohaseid reageerimisstrateegiaid.

ARTIKKEL 74

Seaduslik ränne ja liikuvus

1.    Pooled püüavad suurendada teadmiste ülekannet ja jagamist ning edendavad liikuvuskavu, mis hõlbustavad üliõpilaste, teadlaste, õppejõudude ja asutuste jaoks akadeemilisi vahetusi.

2.    Pooled püüavad lihtsustada külaskäike ärilisel ja investeerimise eesmärgil.

3.    Poolte eesmärk on luua kooskõlas oma asjaomaste pädevustega võimalused töörände ja tööjõu liikuvuse tulemuslikuks haldamiseks, sealhulgas asjakohased sotsiaalkaitsemehhanismid, ning võidelda mis tahes vormis ärakasutamise vastu.

4.    Pooled teevad koostööd, et suurendada kvalifikatsioonide läbipaistvust ja võrreldavust eesmärgiga hõlbustada nende tunnustamist ja nende aktsepteerimist tööturul.

5.    Pooled peavad vajaduse korral dialoogi seaduslikult riigis elavate rändajate pensioniõiguste ülekandmise korra teemal.

6.    Pooled teevad koostööd seadusliku rändega seotud teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, et rändajad saaksid teha teadlikke otsuseid ning et teavitada rändajaid ohutu ja seadusliku rände võimalustest. Samuti teevad nad kättesaadavaks teabe võimaluste kohta muuta asjakohase õiguskorra alusel oma staatust.

7.    Pooled teevad tööd, et rakendada korduvrände ja liikuvuse hõlbustamiseks läbipaistvaid ja mõjusaid nõudeid, mis käsitlevad vastuvõttu ja riigis elamist töötamise, teadustegevuse, õppimise, koolituse saamise või vabatahtlikus teenistuses osalemise eesmärgil.

8.    Pooled lihtsustavad rändajate juurdepääsu perekonna taasühinemise menetlustele, võttes arvesse lapse parimaid huve.

9.    Pooled teevad koostööd, et parandada ja ajakohastada rahvastikuregistrite süsteeme ning anda välja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni koostatud tehnilisel kirjeldusel põhinevaid biomeetrilisi reisidokumente, sealhulgas tehes jõupingutusi võitluseks identiteedipettuse ja dokumentide võltsimise vastu.

ARTIKKEL 75

Aafrika-sisene liikuvus

1.    Pooled tunnistavad Aafrika-sisese liikuvuse olulisust ning selle võimalikku märkimisväärset kasulikkust piirkondliku integratsiooni ning vastuvõtvate riikide ja päritoluriikide kestliku arengu seisukohast.

2.    Pooled kohustuvad toetama ka edaspidi Aafrika-sisest koostööd rände haldamisel, võttes arvesse Aafrika Liidu Aafrika rändepoliitika raamistikku.

ARTIKKEL 76

Diasporaa, rahaülekanded ja kestlik areng

1.    Pooled edendavad ja toetavad diasporaa kaasamist asjaomase päritoluriigi kestlikku arengusse. Nad teevad koostööd, et edendada ja hõlbustada diasporaa investeeringuid ja ettevõtete rajamist kui vahendit, mille abil elavdada päritoluriikides kohalikku arengut ja ettevõtlust ning kanda üle teadmisi, kogemusi ja tehnoloogiat.

2.    Poolte eesmärk on oluliselt kahandada rahaülekannete tehingukulusid, et need jääksid alla 3 %, eriti väikese ja keskmise sissetulekuga riikide puhul, ning kaotada ülekandekoridorid, kus kulud ületavad 5 %, kooskõlas rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidega, samuti teha koostööd, et suurendada ligipääsu rahaülekandeteenustele, eriti maapiirkondades, edendada finantsalast kaasamist, sealhulgas uuenduslike rahastamisvahendite ja uue tehnoloogia kaudu, ning täiustada õigusraamistikke, et rohkem kaasata ebatraditsioonilisi osalejaid.

3.    Pooled toetavad selliste asutuste tööd, mis aitavad rakendada strateegiaid ja vahendeid, mille abil kasutada diasporaa rahaülekandeid ja investeeringuid kestlikuks arenguks.

ARTIKKEL 77

Ebaseaduslik ränne, rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus

1.    Pooled teevad koostööd, et tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega ning töötada välja asjakohased reageerimisviisid. Nad teevad koostööd, et toetada päritoluriike asjakohaste strateegiatega, sealhulgas majanduskasvu ja kestliku arengu edendamise eesmärgil.

2.    Pooled kohustuvad pidurdama ebaseaduslikku rännet, tõhustades koostööd integreeritud piirihalduse, teabe ja andmete kogumise ja jagamise parandamise ning politsei- ja õigusalase koostöö edendamise valdkonnas, eelkõige rändevoogude päritolu- ja transiidiriikides. Nad teevad koostööd, et töötada välja ja asjakohasel juhul säilitada sidevõrgud, mis toetavad mereseiret ja aitavad päästa merel elusid.

3.    Pooled kehtestavad ja rakendavad õigusakte, tugevdavad asutusi ja suurendavad ühiseid jõupingutusi, et võidelda inimkaubandusega, sealhulgas kaitsta ja abistada inimkaubanduse ohvreid, ning tõkestada rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja selle vastu võidelda, kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja seda täiendavate protokollidega, eeskätt maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava protokolliga ning naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolliga.

4.    Pooled teevad koostööd, et jälgida ebaseaduslikke rändeteid, tugevdada riiklikke, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi meetmeid ning suurendada ühiseid jõupingutusi, et lammutada kuritegelikud võrgustikud, mis toimetavad rändajaid ebaseaduslikult üle piiri ja kaubitsevad inimestega. Nad teevad koostööd, et jagada asjakohast teavet ja kriminaalteavet inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise teede ja kuritegelike võrgustike kohta, sealhulgas nende tegutsemisviiside ja finantstehingute kohta, eesmärgiga parandada andmete kogumist ning tugevdada analüüsi- ja levitamisstrateegiaid. Nad tagavad asjakohaste õigusaktide ja meetmete tulemusliku rakendamise ebaseaduslike rändajate ärakasutajate suhtes. Nad suurendavad kuritegude uurimise ja nende toimepanijate vastutusele võtmise alaseid jõupingutusi.

5.    Kooskõlas asjakohaste strateegiate ja programmidega toetavad pooled ebaseadusliku rändega seotud riskidele keskenduvaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, kasutades kõiki piirkondlikul, riigi ja kohalikul tasandil võimalikke vahendeid.

ARTIKKEL 78

Tagasisaatmine, tagasivõtmine ja taasintegreerimine

1.    Pooled kinnitavad veel kord oma õigust saata tagasi ebaseaduslikult riigis viibivad rändajad ning iga Euroopa Liidu liikmesriigi ja AKVRO liikme juriidilist kohustust võtta tingimusteta ja ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Sellega seoses teevad pooled tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas koostööd ning tagavad üksikisikute õiguste ja väärikuse täieliku kaitsmise ja austamise, sealhulgas kõikides menetlustes, mis algatatakse ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate tagasisaatmiseks nende päritoluriiki.

2.    Iga Euroopa Liidu liikmesriik nõustub iga oma sellise kodaniku tagasisaatmise ja tagasivõtmisega, kes viibib ebaseaduslikult AKVRO liikme territooriumil, kui kõnealune riik seda taotleb, ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll isikute puhul, kellel puudub kehtiv reisidokument.

Iga AKVRO liige nõustub iga oma sellise kodaniku tagasisaatmise ja tagasivõtmisega, kes viibib ebaseaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, kui kõnealune liikmesriik seda taotleb, ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll isikute puhul, kellel puudub kehtiv reisidokument.

Euroopa Liidu puhul kehtivad käesolevas lõikes sätestatud kohustused üksnes nende isikute suhtes, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus. AKVRO liikmete puhul kehtivad käesolevas lõikes sätestatud kohustused üksnes nende isikute suhtes, keda peetakse asjaomase riigi õigussüsteemi kohaselt asjaomase riigi kodanikuks.

3.    Euroopa Liidu liikmesriigid ja AKVRO liikmed reageerivad kiiresti üksteise tagasivõtutaotlustele. Nad teevad kõige asjakohasemaid ja tõhusamaid identifitseerimismenetlusi kasutades kontrolle, et selgitada välja asjaomase isiku kodakondsus ja anda tagasipöördumiseks välja I lisas sätestatud asjakohane reisidokument. I lisas sätestatu ei takista isiku tagasisaatmist tagasivõtutaotluse esitanud ja tagasivõtutaotluse saanud riigi vaheliste muude ametlike või mitteametlike kokkulepete alusel.

4.    Olenemata käesoleva lepingu üldosa artikli 101 lõikes 5 sätestatud menetlustest, kui üks pool leiab, et teine pool ei ole kinni pidanud tähtajast, millele on osutatud I lisas kooskõlas rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa 5. peatüki punktiga 5.26, teavitab ta sellest teist poolt. Kui teine pool ei täida jätkuvalt kõnealuseid kohustusi, võib kohustuste mittetäitmisest teavitanud pool võtta pärast seda, kui teavitamisest on möödunud 30 päeva, proportsionaalseid meetmeid.

5.    Pooled lepivad kokku, et nad jälgivad kõnealuste kohustuste täitmist korrapärase partnerlusdialoogi raames.

ARTIKKEL 79

Kaitse ja varjupaik

1.    Pooled kohustuvad tagama kõrgetasemelise kaitse ja abi põgenikele, kaasa arvatud pagulastele, varjupaigataotlejatele ja riigisisestele põgenikele, järgides igati rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist inimõigustealast õigust ning kui see on kohaldatav, rahvusvahelist pagulasõigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust, muu hulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet.

2.    Pooled tunnistavad, et pagulaslaagrid peaksid olema erand ning, kui vähegi võimalik, ajutine meede reageerimisel hädaolukorrale ning et eelistada tuleks pagulaste kestlikku integreerimist. Nad tugevdavad koostööd, et hõlbustada pagulaste kestlikku integreerimist vastuvõtvates kogukondades ja varjupaigariikides. Nad toetavad ÜRO pagulasküsimusega laiahaardelise tegelemise raamistiku rakendamist.

3.    Pooled tagavad kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, et pagulased ja varjupaigataotlejad saavad ohutu juurdepääsuga põhiteenustele kasutada oma inimõigusi.

4.    Pooled kaitsevad alati lapse parimaid huve ning tagavad kõigile lapspagulastele ohutus õpikeskkonnas täieliku juurdepääsu haridussüsteemile. Nad rakendavad laste haavatavusega tegelemisel sooaspekti arvestavat lähenemisviisi ning tagavad, et lapsi ei peeta kurjategijateks ning et nende suhtes ei rakendata laste endi või nende vanemate pagulasseisundi tõttu karistusmeetmeid.

________________

KARIIBI PIIRKONNA PIIRKONDLIK PROTOKOLL

I OSA

KOOSTÖÖRAAMISTIK

1. PEATÜKK

LAAD JA KOHALDAMISALA

ARTIKKEL 1

Tõeline partnerlus

1.    Käesoleva protokolli kohaldamisel on „pooled“ käesoleva lepingu pooled, kelle suhtes käesolev protokoll on siduv vastavalt lepingu üldosa artiklile 6.

2.    Kooskõlas käesoleva lepingu üldosa artikliga 6 on poolte vahelised suhted reguleeritud käesoleva lepingu üldosa sätetega ja käesoleva protokolliga, mis on vastastikku täiendavad ja tugevdavad.

3.    Pooled lepivad kokku, et käesoleva protokolli rakendamisel lähtutakse vastastikusest austusest ja aruandekohustusest, võrdsuse ja jagatud vastutuse põhimõttest, täites üksteist täiendavaid ülesandeid riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil ning kaasates kõik asjaomased sidusrühmad. Samuti rakendavad nad protokolli viisil, mis toetub poolte vahelistele tugevatele poliitilistele, majanduslikele ja kultuurilistele sidemetele ning süvendab neid veelgi.

4.    Pooled toetavad piirkondliku integratsiooni ja koostöö protsesse, suurendavad jõupingutusi mitmepoolsuse ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra toetamiseks ning arendavad ja rakendavad mitmemõõtmelisi ja ühtseid strateegiaid ja meetmeid kestliku arengu kõigi aspektide edendamiseks, võttes arvesse oma poliitikaraamistikke ja asjaomaseid rahvusvahelisi lepinguid.

ARTIKKEL 2

Strateegilised prioriteedid

1.    Pooled kinnitavad Kariibi piirkonna piirkondliku partnerluse laiahaardelisust ja terviklikkust ning lepivad kokku, et protokolli strateegilised prioriteedid on muu hulgas järgmised:

a)    tugevdada omavahelist poliitilist partnerlust, mis tugineb korrapärasele ja tulemuslikule dialoogile ning ühiste huvide edendamisele;

b)    süvendada majandussuhteid, edendada majanduse ümberkujundamist ja mitmekesistamist ning toetada kaubanduse, investeeringute, erasektori arengu ning kestliku industrialiseerimisega kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja -arengut;

c)    parandada keskkonnasäästlikkust ja kliimamuutustele vastupanu võimet, majandada loodusvarasid säästvalt ja tugevdada katastroofide ohjamist;

d)    ehitada üles kaasavaid, rahulikke ja turvalisi ühiskondi, keskendudes eelkõige inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, õigusemõistmise ja juhtimise, sealhulgas finantsjuhtimise edendamisele ning kodanike julgeoleku suurendamisele;

e)    investeerida inim- ja sotsiaalsesse arengusse, et võidelda vaesuse ja kasvava ebavõrdsusega, hallata rännet, kasutada ära diasporaa teadmisi, ettevõtlusoskusi ja investeeringuid ning tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale.

2.    Pooled pööravad erilist tähelepanu Haitile, mis on Kariibi piirkonnas ainus vähim arenenud riik, et tegeleda riigi struktuursete nõrkustega ja samas aidata kaasa institutsioonide tugevdamisele, valitsemise parandamisele ning vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele.

ARTIKKEL 3

Mitmepoolsus ja liitude loomine

1.    Pooled kinnitavad oma kindlat pühendumust mitmepoolsusele. Nad tõhustavad koostööd ning võtavad vajaduse korral ühised seisukohad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) raamistikus ning muudes rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ja foorumitel.

2.    Pooled tugevdavad dialoogi ja konsultatsioone, et luua strateegilised liidud ühist huvi pakkuvates üleilmse mõõtmega küsimustes, sealhulgas kliimamuutused, ookeanide majandamine, kestlik areng, inim- ja sotsiaalne areng, inimõigused ning rahu ja julgeolekuga seotud küsimused ning konfliktide ennetamine ja lahendamine. Nad teevad koostööd väikeste arenevate saareriikide haavatavuste vähendamiseks, lähtudes asjakohastest üleilmsetest poliitikaraamistikest.

3.    Pooled kohustuvad peamistele asjakohastele ja kohaldatavatele rahvusvahelistele lepingutele ja konventsioonidele alla kirjutama, neid ratifitseerima või nendega ühinema, olenevalt olukorrast, ning neid rakendama.

ARTIKKEL 4

Piirkondlik integratsioon ja koostöö

1.    Pooled edendavad Kariibi piirkonnas piirkondlikku integratsiooni ja koostööd kui olulist vahendit rahu ja jõukuse saavutamiseks, kestliku ja vastupidava majanduse ja ühiskonna ülesehitamiseks ning konkurentsivõime suurendamiseks rahvusvahelistel turgudel. Nad toetavad täiendava siseriikliku poliitika ja suutlikkuse kehtestamist ja tugevdamist, et seeläbi aidata suurendada Kariibi piirkonnas stabiilsust, ühtekuuluvust ja jõukust.

2.    Pooled toetavad Kariibi piirkonna üldist tunnustamist rahupiirkonnana. Nad edendavad ka Kariibi mere kestlikku arengut, võttes arvesse selle rolli piirkonnas piirkondlikku integratsiooni ja koostööd soodustava tegurina.

3.    Pooled tõhustavad koostööd piirkondliku integratsiooni organisatsioonide ning riikide ja territooriumidega, kes jagavad samu väärtusi ning soovivad ja suudavad töötada ühiste eesmärkide nimel, ning aitavad kaasa kogu Kariibi piirkonna majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele arengule. Asjakohasel juhul toetavad nad ühist huvi pakkuvates küsimustes piirkondlike lähenemisviiside väljatöötamist, sealhulgas koostöös Kariibi piirkonna ja Ladina-Ameerikaga laiemalt.

2. PEATÜKK

OSALEJAD JA PROTSESSID

ARTIKKEL 5

Institutsioonilised sätted

1.    Käesoleva protokolliga loodud institutsioonid, kelle koosseis ja ülesanded on määratud kindlaks käesoleva lepingu üldosas, on järgmised:

a)    Kariibi piirkonna ja ELi ministrite nõukogu;

b)    Kariibi piirkonna ja ELi ühiskomitee;

c)    Kariibi piirkonna ja ELi parlamentaarne assamblee.

2.    Pooled võivad otsustada korraldada Kariibi piirkonna ja ELi partnerluse strateegilise poliitilise juhtimise ja järelevalve eesmärgil riigipeade või valitsusjuhtide kohtumisi.

ARTIKKEL 6

Ülemeremaad ja -territooriumid ning äärepoolseimad piirkonnad Kariibi piirkonnas

1.    Pooled tugevdavad ajalooliselt tihedaid majandus-, kultuuri- ja inimestevahelisi sidemeid Kariibi piirkonna AKVRO liikmete ning ELiga assotsieerunud ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) ja ELi äärepoolseimate piirkondadega. Pooled soodustavad ÜMTde ja ELi äärepoolseimate piirkondade osalemist piirkondliku integratsiooni ja koostöö protsessides ja asjakohasel juhul piirkondlikes organisatsioonides, eriti järgmistes valdkondades: kaubandus, investeeringud ja majanduskoostöö; erasektori arendamine; energia; ühenduvus ja digitaliseerimine; inim- ja sotsiaalne areng ning kliimamuutused, keskkonnasäästlikkus, loodusvarade säästev majandamine ja turism.

2.    Pooled lepivad kokku, et Kariibi piirkonnas asuvatele ÜMTdele antakse käesoleva protokolliga loodud ühisinstitutsioonides vaatlejaroll.

ARTIKKEL 7

Konsulteerimine sidusrühmadega

Pooled loovad mehhanismid konsulteerimiseks ja dialoogiks kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike omavalitsustega, kodanikuühiskonna esindajatega ja erasektoriga, et hoida neid kursis poliitiliste protsessidega ja käesoleva protokolli rakendamisega, neid nõustada ja nendega konsulteerida ning saada neilt sisendeid, ning arendavad neid mehhanisme. Konsultatsioonide ja dialoogi eesmärk on anda sisendeid Kariibi piirkonna ja ELi ministrite nõukogu kohtumistele.

ARTIKKEL 8

Rakendamine ja järelevalve

1.    Pooled täidavad oma kohustusi kõige sobivamal tasandil kooskõlas oma poliitikaraamistikega. Nad töötavad välja ja kohaldavad meetmeid käesoleva protokolli rakendamise mõju maksimeerimiseks ja kõigi huvitatud sidusrühmade suuremaks kaasamiseks.

2.    Pooled teevad käesoleva protokolli üle järelevalvet ja vaatavad selle läbi tagamaks, et seda rakendatakse täielikus kooskõlas tõelise partnerluse põhimõtete ja strateegiliste prioriteetidega. Nad võivad protokolli korrapäraselt läbi vaadata ning vastastikusel kokkuleppel laiendada selle kohaldamisala eelkõige uutesse tegevusvaldkondadesse käesoleva lepingu üldosa artiklis 99 sätestatud korras.

II OSA

PEAMISED KOOSTÖÖVALDKONNAD

I JAOTIS

KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG

ARTIKKEL 9

Pooled edendavad kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja arengut, milleks nad võtavad ette majanduse ümberkujundamise ja mitmekesistamise, majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse suurendamise, piirkondliku integratsiooni ja koostöö edendamise, majandus- ka kaubandussuhete tugevdamise ning kiirema ülemineku täieliku tööhõivega tööturule, kus kõigile jätkub inimväärseid töökohti. Nad teevad koostööd, et makromajanduslikku ja finantsstabiilsust ning ettevõtluskeskkonda parandades suurendada kauba- ja investeeringuvooge, edendada digiüleminekut, erasektori arengut ja industrialiseerimist ning vähese heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelist majandust, tagades, et kõik inimesed saavad kasu seni kasutamata ärivõimalustest. Nad austavad ja kaitsevad inimõigusi ja tööõiguse põhireegleid, sealhulgas sotsiaalse dialoogi kaudu, edendavad keskkonnasäästlikkust ja suurendavad ühist jõukust. Nad lepivad kokku, et keskendutakse peamistele ja arenevatele majandussektoritele, mis avaldavad mitmekordistavat mõju kestlikule majanduskasvule, lisaväärtuse loomisele, töökohtade loomisele ja vaesuse kaotamisele.

1. PEATÜKK

ÜLDINE MAJANDUSRAAMISTIK

ARTIKKEL 10

Majandusarengut soodustavad tegurid

1.    Pooled parandavad makromajanduslikku ja finantsstabiilsust, tugevdavad riigi rahanduse juhtimist ning teevad tööd valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse tagamiseks. Nad toetavad Kariibi piirkonnas piirkondlikku majandusintegratsiooni ja koostööd, et võimaldada riikidel saada kasu tihedamast lõimumisest piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse. Nad ühtlustavad ja lihtsustavad ettevõtluseeskirju ja -protsesse, kehtestavad usaldusväärse konkurentsipoliitika, mis hõlmab avaliku sektori toetuste läbipaistvust, ning tagavad tulemuslikud ja prognoositavad maksusüsteemid, sh piirkondadevahelisel tasandil.

2.    Pooled loovad soodsa õiguskeskkonna, suurendavad avaliku halduse ja kohtusüsteemide tõhusust, parandavad regulatiivsete nõuete reformimisega ärikliimat, laiendavad juurdepääsu rahastamisele ning tagavad maa- ja omandiõiguste ning intellektuaalomandiõiguste kaitse.

3.    Pooled edendavad poliitikameetmeid, millega suurendatakse tööturgude asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust ning toetatakse tööjõu liikuvust, sh piirkondadevahelises mõõtmes. Nad edendavad kvaliteetset haridust ja oskuste täiendamist ning arendavad välja asjakohase tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe. Nad tagavad, et inimkapitali areng on kohandatud tööturgude vajadustele ja võimalustele ning selle toetamisse on kaasatud erasektor.

4.    Pooled toetavad selliste oluliste taristute arengut nagu energia, transport, vesi ja kanalisatsioon ning digitaalne ühenduvus. Nad teevad koostööd tehnoloogilisest arengust ja digimajandusest tulenevate võimaluste ärakasutamiseks, sealhulgas tehisintellekti valdkonnas.

5.    Pooled teevad koostööd, et parandada juurdepääsu rahastamisele, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, sealhulgas reguleeritud pangandus- ja pangandusväliste teenuste kaudu. Nad arendavad ja tugevdavad digitaalseid finantsteenuseid, sealhulgas tõhustades koostööd kokku lepitud rahvusvaheliste standardite rakendamisel ning tagades tõhusad ja usaldusväärsed turud, tarbijakaitse ja parema juurdepääsu mobiilsetele finantsteenustele.

6.    Pooled tegelevad majandustegevusest tuleneva saastega kõigis selle vormides, sealhulgas tööstuse ja ettevõtjate kohustuste selge määratlemise ja määramise kaudu kogu tarneahelas, võttes aluseks laiendatud tootjavastutuse põhimõtte ja põhimõtte „saastaja maksab“. Nad toetavad keskkonnahoidliku majanduskasvu algatusi, ressursikasutuse tõhustamist ning puhaste ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja tööstuslike tootmisprotsesside kasutuselevõtmist.

7.    Pooled arendavad ringmajandust, edendades ressursside säästvat tarbimist ja tootmist, sealhulgas tugevdatud teadusliku ja tehnoloogilise suutlikkuse, standardite, parimate tavade vahetamise ja ebatõhusate fossiilkütuste toetuste ratsionaliseerimise kaudu.

8.    Pooled edendavad geograafiliste tähiste registreerimist ja kaitset ning astuvad samme, et toetada tehnoloogia ja innovatsiooni suuremat kasutamist, et luua suuremat väärtust piirkondlikes ja üleilmsetes väärtusahelates.

ARTIKKEL 11

Investeerimine

1.    Pooled kohustuvad edendama avaliku ja erasektori investeeringuid, eriti lisaväärtusega sektorites, millel on suur potentsiaal kestlikuks töökohtade loomiseks ja tugevaks majanduskasvuks.

2.    Pooled ühtlustavad ja tõhustavad investeeringutega seotud eeskirju, menetlusi ja nõudeid. Seda tehes käsitavad nad prioriteetsena mikro-, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Nad toetavad piirkondlike investeerimispoliitikate, -strateegiate ja -vahendite väljatöötamist.

3.    Pooled soodustavad ja hõlbustavad investeeringuid Kariibi piirkonda, tugevdades muu hulgas ettevõtluse hõlbustamise meetmeid. Samuti edendavad nad investeeringuid seeläbi, et suurendavad ärivõimaluste ja investeerimistingimuste ja -korra läbipaistvust, parandavad teabe kättesaadavust ning suurendavad investorite teadlikkust. Nad toetavad majandussuundumuste tehnilise analüüsi ja sellealaste oskuste tugevdamist ning investeeringute riskijuhtimist.

4.    Pooled kasutavad riigi rahandust strateegiliselt, et tugevdada investeerimismehhanisme ja -vahendeid ning kaasata täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid, sealhulgas segarahastamise, tagatiste ja muude uuenduslike rahastamisvahendite kaudu, võttes samas nõuetekohaselt arvesse võla jätkusuutlikkust.

ARTIKKEL 12

Erasektori areng ja industrialiseerimine

1.    Pooled toetavad erasektori arengut ja kestlikku industrialiseerimist ning töötavad välja poliitika ettevõtluse, mitmekesistamise ja tootlikkuse suurendamiseks. Lisaks toetavad nad ettevõtete konkurentsivõimet, muu hulgas tugevdades suutlikkust vastata asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, täiustades innovatsioonimeetmeid ja parandades juurdepääsu uuenduslikule rahastamisele. Nad edendavad institutsioonilist suutlikkust aidata kaasa kaubandus- ja majanduspoliitika kujundamisele.

2.    Pooled peavad prioriteetseks naiste ja noorte ettevõtluse arendamist, eelkõige arendades sihipärast ettevõtlustuge ja -koolitust ning juurdepääsu taskukohasele ja usaldusväärsele tehnoloogiale ja rahastamisele.