Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52023PC0706

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Armeenia Vabariigis kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise kohta

COM/2023/706 final

Brüssel,14.11.2023

COM(2023) 706 final

2023/0401(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Armeenia Vabariigis kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise kohta


SELETUSKIRI

Käesolev ettepanek käsitleb Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Armeenia Vabariigis kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd käsitleva lepingu (edaspidi „leping“) allkirjastamist Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahel.

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) koordineerib raskete piiriüleste kuritegude uurimist ja nende eest süüdistuste esitamist Euroopas ja mujal. Eurojust kui Euroopa Liidu (EL) kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö keskus toetab uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavaid riiklikke asutusi.

Globaliseerunud maailmas on õigusasutustel, kes tegelevad raskete kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega, vaja teha koostööd ka väljaspool liidu piire. Piiriüleste kuritegude sagenemise tõttu on ülimalt oluline saada teavet ka väljastpoolt omaenese jurisdiktsiooni. Seega peaks Eurojust oma ülesannete täitmiseks saama teha kolmandate riikide õigusasutustega vajalikus ulatuses koostööd ja vahetada isikuandmeid. Seepärast peaks Eurojustil olema võimalik teha tihedat koostööd ja vahetada isikuandmeid teatavate kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ulatuses, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks määruses 2018/1727 1 (edaspidi „Eurojusti määrus“) sätestatud nõuete raames. Samal ajal on oluline tagada, et isikuandmete kaitseks kehtiksid üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse vallas asjakohased meetmed.

1.ETTEPANEKU TAUST

Eurojust saab vahetada kolmandate riikidega operatiivseid isikuandmeid, kui täidetud on üks Eurojusti määruse artikli 56 lõike 2 punktides a–c esitatud nõuetest:

·komisjon on artikli 57 kohaselt otsustanud, et asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab kaitse piisava taseme, või sellise kaitse piisavuse otsuse puudumise korral on asjakohasel juhul kehtestatud või on olemas piisavad kaitsemeetmed vastavalt artikli 58 lõikele 1, või nii sellise kaitse piisavuse otsuse kui ka selliste piisavate kaitsemeetmete puudumise korral kohaldatakse artikli 59 lõikes 1 konkreetsete olukordade puhuks ette nähtud erandit,

·enne 12. detsembrit 2019 on sõlmitud operatiivsete isikuandmete vahetamist lubav koostöökokkulepe Eurojusti ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel vastavalt otsuse 2002/187/JSK artiklile 26a, või

·liit ja kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on sõlminud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase rahvusvahelise lepingu, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega.

Praegu on Eurojustil otsuse 2002/187/JSK artikli 26a kohased isikuandmete vahetust võimaldavad koostöökokkulepped Montenegro, Ukraina, Moldova, Liechtensteini, Šveitsi, Põhja-Makedoonia, USA, Islandi, Norra, Gruusia, Albaania ja Serbiaga. Nimetatud koostöökokkulepped on Eurojusti määruse artikli 80 lõike 5 kohaselt jätkuvalt kehtivad.

Alates Eurojusti määruse kohaldamise algusest 12. detsembril 2019 ja vastavalt aluslepingule on komisjoni ülesanne pidada liidu nimel kolmandate riikidega läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks, et Eurojust saaks teha nendega koostööd ja vahetada isikuandmeid. Niivõrd kui see on vajalik Eurojusti määruse V peatüki kohaste ülesannete täitmiseks, võib Eurojust koostöökorra alusel luua ja säilitada koostöösuhteid välispartneritega. Koostöökord ei ole siiski iseenesest piisav õiguslik alus isikuandmete vahetamiseks.

Selleks et tihendada õigusalast koostööd Eurojusti ja teatavate kolmandate riikide vahel, võttis komisjon vastu soovituse nõukogu sellise otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Alžeeria, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Egiptuse, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Tuneesia ja Türgi vaheliste lepingute üle, mis reguleerivad Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja kõnealustes kolmandates riikides kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd 2 .

Nõukogu andis kõnealuse loa 1. märtsil 2021, lisades loetellu ka Argentina, Brasiilia ja Colombia, võttis vastu läbirääkimisjuhised ja nimetas ametisse erikomisjoni, kes peab teda selle ülesande juures abistama 3 .

Läbirääkimised Armeeniaga algasid 2022. aasta aprillis. Kolmas ja viimane läbirääkimistevoor toimus 2022. aasta juunis ja läbirääkijad saavutasid 2022. aasta oktoobris esialgse kokkuleppe. Pärast mõlema poole sisekonsultatsioone (mille käigus parandati teksti kvaliteeti) parafeerisid pealäbirääkijad lepingu teksti [xx.xx.xxxx].

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Lepingu üle peeti läbirääkimisi vastavalt põhjalikele läbirääkimisjuhistele, mille nõukogu võttis vastu 1. märtsil 2021 koos loaga läbirääkimisi pidada. Käesolev leping on kooskõlas ka liidu kehtiva poliitikaga õigusalase koostöö valdkonnas.

Viimastel aastatel on tehtud edusamme seoses teabevahetuse vallas tehtava koostööga liikmesriikide vahel ning liidu asutuste ja kolmandate riikide vahel. Määrusega (EL) 2023/2131 (millega muudetakse määrust (EL) 2018/1727 ja nõukogu otsust 2005/671/JSK terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas 4 ) on kindlustatud kolmandate riikidega tehtava koostöö raamistikku Eurojusti poole pealt ning loodud kindel õiguslik alus sideprokuröri lähetamiseks Eurojusti juurde ja Eurojustiga tehtavaks koostööks.

Kolmandatele riikidele on pandud olulist rõhku ka määruses (EL) 2022/838, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1727 seoses tõendite säilitamise, analüüsimise ja hoiustamisega Eurojustis genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta 5 . Mõlemas seadusandlikus aktis toonitatakse, kui oluline on teha raskete kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel kolmandate riikidega tihedat koostööd.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on samuti kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega.

ELi ja Armeenia vahelises ulatuslikus ja laiendatud partnerluslepingus, mis jõustus 31. märtsil 2021, seadsid mõlemad pooled eesmärgiks süvendada koostööd vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning suurendada austust inimõiguste ja põhivabaduste vastu. Sel eesmärgil lepiti kokku teha õigusalast koostööd kriminaalasjades, et parandada vastastikust õigusabi, muu hulgas tihedama koostöö kaudu Eurojusti ja Armeenia Vabariigi pädevate asutuste vahel.

EL ja Armeenia määratlesid ühe oma partnerluse prioriteedina täiendava koostöö inimõiguste, õigusriigi ja põhivabaduste vallas, et hõlbustada partnerite tehtava koostöö realiseerimist ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu raames.

Idapartnerluse tippkohtumise 15. detsembri 2021. aasta ühisavalduses nimetatud kiire ja tõhus koostöö idapartnerluse riikide ning ELi selliste oluliste ametite nagu Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Pettustevastase Ameti vahel annab samuti tunnistust jätkuvast soovist süvendada kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd. Idapartnerluse välisministrite kohtumisel 12. detsembril 2022 kinnitas EL taas, et peab idapartnerlust muutunud geopoliitilises kontekstis oluliseks, rõhutades samal ajal vajadust suurendada partnerluse paindlikkust ja kohandada seda paremini partnerite vajadustele ning tagada, et kahepoolsed suhted ja laienemisprotsess täiendavad teineteist vastastikku.

Komisjoni kehtivad strateegilised dokumendid kinnitavad vajadust suurendada õiguskaitse ja õigusalase koostöö tõhusust ja tulemuslikkust ELis ning laiendada koostööd kolmandate riikidega. Nende dokumentide hulgas on ELi julgeolekuliidu strateegia, 6 ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava 7 ja ELi strateegia võitluseks organiseeritud kuritegevuse vastu 8 .

Kooskõlas nende strateegiliste dokumentidega on rahvusvahelist koostööd süvendatud ka õiguskaitse valdkonnas. Nõukogult saadud loa alusel 9 on komisjon rääkinud Uus-Meremaaga läbi lepingu, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel.

Teisalt on ülimalt oluline, et õigusalane koostöö kolmandate riikidega oleks kõigiti kooskõlas ELi aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustega.

Üks eriti tähtis kaitsemeetmete valdkond (eriti lepingu II peatükis sätestatud meetmed) on isikuandmete kaitse, mis kuulub ELis põhiõiguste hulka. Eurojusti määruse artikli 56 lõike 2 punkti c kohaselt võib Eurojust edastada kolmanda riigi ametiasutusele isikuandmeid, tuginedes liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 sõlmitud rahvusvahelisele lepingule, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega.

Sellised kaitsemeetmed on sätestatud lepingu II peatükis: ennekõike on nende hulgas sätted, millega tagatakse mitu andmekaitse põhimõtet ja kohustust, mida mõlemad lepinguosalised peavad järgima (artikkel 10 jj), samuti sätted, millega tagatakse kohtulikult kaitstavad individuaalsed õigused (artikkel 14 jj), sõltumatu järelevalve (artikkel 21) ning tõhusad halduslikud ja kohtulikud õiguskaitsevahendid lepingus tunnustatud õiguste ja kaitsemeetmete sellise rikkumise korral, mis tuleneb isikuandmete töötlemisest (artikkel 22).

Suurem turvalisus ei tohi üles kaaluda inimõiguste, sealhulgas andmete ja eraelu puutumatuse tagamist. Komisjon on taganud, et lepinguga luuakse õiguslik alus isikuandmete vahetamiseks kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö raames, kuid samas nähakse ette kohased kaitsemeetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning muude põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5 on ette nähtud otsused, millega antakse luba lepingule alla kirjutada ja vajaduse korral seda enne jõustumist ajutiselt kohaldada. Kuna ettepaneku eesmärk on saada luba lepingu allkirjastamiseks, on menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 5.

Materiaalõiguslik alus sõltub ennekõike kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust. Kui kavandatava aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus. Ettepanekul on kaks peamist eesmärki ja sellega reguleeritakse kaht valdkonda: koostöö Eurojusti ja Armeenia vahel kriminaalasjades ning asjakohaste kaitsemeetmete kehtestamine üksikisikute eraelu puutumatuse ning muude põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks koostöö raames. Seega peavad materiaalõiguslikuks aluseks olema ELi toimimise lepingu artikli 16 lõige 2 ja artikkel 85.

Niisiis põhineb käesolev ettepanek ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikel 2 ja artiklil 85 koostoimes artikli 218 lõikega 5.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Eurojusti määruses on sätestatud konkreetsed eeskirjad Eurojusti poolse isikuandmete edastamise kohta väljapoole ELi. Selle artikli 56 lõikes 2 on loetletud juhud, kui Eurojust võib seaduslikult edastada isikuandmeid kolmandate riikide õigusasutustele. Nimetatud sätte kohaselt on isikuandmete struktuurseks edastamiseks Eurojustilt Armeeniale nõutav, et sõlmitaks siduv rahvusvaheline leping, millega nähakse ette piisavad kaitsemeetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning muude põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt kuulub leping seega liidu ainuvälispädevusse. Niisiis ei kohaldata käesoleva ettepaneku suhtes subsidiaarsuse kontrolli.

•Proportsionaalsus

Selle ettepanekuga seotud liidu eesmärke, mis on sätestatud eespool, on võimalik saavutada ainult juhul, kui sõlmitakse siduv rahvusvaheline leping, millega nähakse ette vajalikud koostöömeetmed ning tagatakse põhiõiguste piisav kaitse. Lepingu sätted piirduvad sellega, mis on vajalik selle põhieesmärkide saavutamiseks. Alternatiivne lahendus ei saa olla liikmesriikide ühepoolsed meetmed Armeenia suhtes, kuna Eurojustil on unikaalne roll. Lisaks sellele ei annaks ühepoolsed meetmed küllaldast alust õigusalaseks koostööks Eurojusti ja kolmandate riikide vahel ning nendega ei oleks tagatud põhiõiguste vajalik kaitse.

•Vahendi valik

Määruse (EL) 2018/1727 artikli 56 kohaselt on Eurojustil kaitse piisavuse otsuse puudumise korral õigus edastada kolmandale isikule struktuurselt operatiivseid isikuandmeid ainult vastavalt rahvusvahelisele lepingule, mis on sõlmitud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 ning millega on kehtestatud asjakohased kaitsemeetmed seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega (artikli 56 lõike 2 punkt c). ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 5 kohaselt antakse luba sellisele lepingule alla kirjutada nõukogu otsusega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Läbirääkimiste käigus ei kasutanud komisjon väliseksperte.

•Mõju hindamine

Ei kohaldata.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Isikuandmete vahetamine ja nende töötlemine kolmanda riigi ametiasutuste poolt kujutab enesest selliste põhiõiguste nagu eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse riivet. Teisalt on lepinguga tagatud niisuguse riive vajalikkus ja proportsionaalsus, kuna sellega on tagatud küllaldased meetmed edastatud isikuandmete kaitseks vastavalt ELi õigusele.

II peatüki sätted käsitlevad isikuandmete kaitset. Sellest lähtuvalt on artiklites 10–20 sätestatud andmekaitse aluspõhimõtted, sh eesmärgikohasus, andmekvaliteet ja andmete erikategooriate töötlemise suhtes kohaldatavad normid, vastutavate töötlejate kohustused, sh andmete säilitamise, registripidamise, turvalisuse ja edastamise korral, ning kohtulikult kaitstavad individuaalsed õigused, sh need, mis on seotud andmetele juurdepääsu, nende parandamise ja automaatsete otsuste, sõltumatu ja tulemusliku järelevalve ning halduslike ja kohtulike õiguskaitsevahenditega.

Kaitsemeetmed hõlmavad kõiki isikuandmete töötlemise vorme Eurojusti ja Armeenia Vabariigi vahelise koostöö raames. Avalikku huvi pakkuvatel olulistel põhjustel, eriti et vältida käimasoleva kriminaaluurimise või süüdistuse esitamise häirimist, saab teatavate individuaalsete õiguste kasutamist edasi lükata, piirata või selle võimaldamisest keelduda, kui see on vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse andmesubjekti põhiõigusi ja huve. See on kooskõlas liidu õigusega.

Samuti tagavad nii Euroopa Liit kui ka Armeenia Vabariik, et andmekaitse eest vastutav sõltumatu ametiasutus (järelevalveasutus) teeb järelevalvet üksikisikute eraelu puutumatust mõjutavate küsimuste üle, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega.

Lepingu sätetest tulenevate kohustuste olulise rikkumise või täitmata jätmise korral võib artikli 32 lõike 2 kohase täiendava kaitsemeetmena lepingu täitmise peatada. Kõigi enne peatamist edastatud isikuandmete suhtes jätkatakse lepingu alusel tagatud kaitsemeetmete kohaldamist. Lisaks jätkatakse lepingu lõpetamise korral enne lõpetamist edastatud isikuandmete töötlemist vastavalt lepingu sätetele.

Peale selle tagatakse lepinguga, et isikuandmete vahetamine Eurojusti ja Armeenia Vabariigi vahel on kooskõlas nii mittediskrimineerimise põhimõttega kui ka harta artikli 52 lõikega 1, millega tagatakse, et hartaga tagatud põhiõiguste riived piirduvad sellega, mis on rangelt vajalik üldist huvi pakkuvate eesmärkide tegelikuks saavutamiseks proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt.

4.MÕJU EELARVELE

Mõju liidu eelarvele puudub.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Rakenduskava ei ole vajalik, kuna leping jõustub selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mille kestel mõlemad pooled on teineteisele teatanud, et nad on oma vastavad menetlused lõpule viinud.

Järelevalve küsimuses vaatavad Euroopa Liit ja Armeenia Vabariik lepingu rakendamise ühiselt läbi ühe aasta möödumisel selle jõustumisest ja seejärel korrapäraste ajavahemike järel ning lisaks sellele juhul, kui üks lepinguosaline seda taotleb ja selle kohta tehakse ühine otsus.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 esitatakse lepingu eesmärk.

Artiklis 2 määratakse kindlaks koostöö ulatus.

Artiklis 3 esitatakse lepingus kasutatavad olulised mõisted.

Artikliga 4 kohustatakse Armeeniat määrama vähemalt üks oma riiklikest pädevatest asutustest (mis ei saa olla sama nagu sideprokurör) kontaktpunktiks. Kontaktpunkt määratakse ka terrorismiga seotud küsimuste jaoks.

Artikliga 5 nähakse ette sideprokuröri lähetamine Eurojusti juurde.

Artikliga 6 nähakse ette tingimused Armeenia esindajate osalemiseks Eurojusti operatiiv- ja strateegilistel koosolekutel.

Artikliga 7 nähakse ette, et Eurojust võib abistada Armeeniat ühiste uurimisrühmade loomisel ja et temalt võidakse taotleda rahalist või tehnilist abi.

Artikliga 8 nähakse ette võimalus Eurojusti sidekohtuniku lähetamiseks Armeeniasse.

Artiklis 9 esitatakse lepingu alusel toimuva isikuandmete töötlemise eesmärgid.

Artiklis 10 loetletakse lepingu raames kohaldatavad üldised andmekaitsepõhimõtted.

Artikliga 11 tagatakse täiendavad kaitsemeetmed seoses isikuandmete eriliikide töötlemise ja andmesubjektide eri kategooriatega.

Artikliga 12 piiratakse täielikult automatiseeritud otsuste tegemist lepingu raames edastatud isikuandmeid kasutades.

Artikliga 13 piiratakse saadud isikuandmete edasisaatmist.

Artikliga 14 nähakse ette andmesubjekti õigus andmetega tutvuda, sealhulgas selleks et veenduda, kas teda puudutavaid isikuandmeid töödeldakse käesoleva lepingu alusel, samuti selleks, et saada töötlemise kohta põhiteavet.

Artiklis 15 on sätestatud andmesubjekti õigus nõuda teatavatel tingimustel oma andmete parandamist, kustutamist ja nende töötlemise piiramist.

Artiklis 16 on sätestatud, et lepingu alusel edastatud isikuandmeid mõjutavast isikuandmetega seotud rikkumisest tuleb teatada, tagades, et asjaomased pädevad asutused teavitavad sellisest rikkumisest viivitamata üksteist ja oma järelevalveasutust ning võtavad meetmeid selle võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks.

Artikliga 17 nähakse ette andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest, mis võib tõenäoliselt tõsiselt mõjutada tema õigusi ja vabadusi.

Artiklis 18 on esitatud isikuandmete säilitamise, läbivaatamise, parandamise ja kustutamise eeskirjad.

Artikliga 19 nõutakse logipidamist isikuandmete kogumise, muutmise, nendega tutvumise, nende avalikustamise, sealhulgas edasisaatmise, ühendamise ja kustutamise kohta.

Artiklis 20 on esitatud kohustused seoses andmeturbega, millega tagatakse tehniliste ja korralduslike meetmete rakendamine käesoleva lepingu alusel vahetatavate isikuandmete kaitseks.

Artikliga 21 nõutakse, et lepingus esitatud kaitsemeetmete järgimise suhtes kohaldataks tõhusat järelevalvet ja tagataks nende täitmine, hoolitsedes selle eest, et määratud oleks andmekaitse eest vastutav sõltumatu avaliku sektori asutus (järelevalveasutus), mille ülesanne on tegeleda üksikisikute eraelu puutumatust mõjutavate küsimuste, sealhulgas lepingu kontekstis asjakohaste siseriiklike eeskirjadega, eesmärgiga kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega.

Artiklis 22 on sätestatud halduslikud ja kohtulikud õiguskaitsevahendid, millega tagatakse, et andmesubjektidel on õigus tõhusale halduslikule ja kohtulikule õiguskaitsele lepingus tunnustatud õiguste ja kaitsemeetmete sellise rikkumise korral, mis tuleneb nende isikuandmete töötlemisest.

Artikliga 23 on ette nähtud, et ELi salastatud ja tundliku salastamata teabe vahetamist reguleeritakse Eurojusti ja Armeenia pädevate asutuste vahel sõlmitud konfidentsiaalsust käsitleva koostöökorraga.

Artiklis 24 on sätestatud pädevate asutuste vastutus. Pädevad asutused vastutavad kahju eest, mida on üksikisikule tekitanud õiguslikud või faktilised vead vahetatud teabes. Vastutuse vältimiseks ei saa kumbki pool väita, et teine pool on edastanud ebaõiget teavet.

Artikliga 25 on ette nähtud, et põhimõtteliselt kannab kumbki pool ise oma kulud, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisega.

Artikliga 26 nähakse ette Eurojusti ja Armeenia pädevate asutuste vahelise koostöökorra sõlmimine.

Artiklis 27 selgitatakse seost muude rahvusvaheliste õigusaktidega ja kinnitatakse, et leping ei piira ega mõjuta Armeenia ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes lepingutes või kokkulepetes ette nähtud ja teabevahetust käsitlevaid õigusnorme.

Artikliga 28 nähakse ette lepingu rakendamisest teatamine.

Artiklis 29 sätestatakse lepingu jõustumise ja kohaldamise kord.

Artiklis 30 sätestatakse lepingu muutmise ja täiendamise kord.

Artiklis 31 sätestatakse lepingu läbivaatamise ja hindamise kord.

Artikliga 32 nähakse ette vaidluste lahendamine ja peatamisklausel.

Artiklis 33 sätestatakse lepingu lõpetamise kord.

Artikliga 34 nähakse ette see, millisel viisil esitatakse käesoleva lepingu kohased teated.

Artikkel 35 sisaldab teavet autentsete tekstide kohta.

2023/0401 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Armeenia Vabariigis kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2 ja artiklit 85 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1727 10 artiklitega 47 ja 52 on ette nähtud, et Eurojust võib eraldi koostööstrateegia alusel luua ning säilitada koostöösuhteid kolmandate riikide asutustega.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1727 artikli 56 kohaselt võib Eurojust lisaks sellele edastada kolmanda riigi ametiasutusele isikuandmeid, tuginedes muu hulgas liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 sõlmitud rahvusvahelisele lepingule, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega.

(3)1. märtsil 2021 andis nõukogu komisjonile loa alustada läbirääkimisi Armeenia Vabariigiga Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Armeenia Vabariigi pädevate asutuste vahelist kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitleva lepingu üle.

(4)Läbirääkimised ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Armeenia vahelise lepingu üle Eurojusti ja Armeenia pädevate asutuste koostööks seoses kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga (edaspidi „leping“) viidi edukalt lõpule 2022. aasta oktoobris. Lepingu tekst parafeeriti [xx.xx.xxxx].

(5)Leping võimaldab edastada Eurojusti ja Armeenia pädevate asutuste vahel isikuandmeid, et võidelda raske kuritegevuse ja terrorismi vastu ning kaitsta liidu ja selle kodanike julgeolekut.

(6)Lepinguga tagatakse, et selle rakendamisel peetakse täielikult kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, eelkõige artiklis 7 tunnustatud õigusest era- ja perekonnaelu austamisele, artiklis 8 tunnustatud õigusest isikuandmete kaitsele ning artiklis 47 tunnustatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Ennekõike sisaldab leping kohaseid meetmeid, millega kaitstakse Eurojusti poolt lepingu alusel edastatud isikuandmeid.

(7)Komisjoni otsusega (EL) 2019/2006 11 on kinnitatud Iirimaa osalemist määruses (EL) 2018/1727. Määrus (EL) 2018/1727 on Iirimaale siduv ja seepärast osaleb ta käesoleva otsuse vastuvõtmisel.

(8)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse [xxx] [xx.xx.xxxx].

(10)Seepärast tuleks lepingule liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Armeenia Vabariigis kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd käsitleva lepingu allkirjastamine, eeldusel et see sõlmitakse.

Allakirjutatava lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab lepingu allkirjastamise täielikud volitused isiku(te)le, kelle on määranud Euroopa Komisjon, eeldusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138).
(2)    Soovitus: Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Alžeeria, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Egiptuse, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Tuneesia ja Türgi vaheliste lepingute üle, mis reguleerivad Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja kõnealustes kolmandates riikides kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd (19. november 2020, COM(2020) 743 final).
(3)    Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Alžeeria, Argentina, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Colombia, Egiptuse, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Tuneesia ja Türgi vaheliste lepingute üle, mis reguleerivad Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja kõnealustes kolmandates riikides kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd, vt 6153/21 + ADD 1, 1. märtsil 2021 kirjaliku menetluse teel vastu võetud nõukogu otsus (CM 1990/21).
(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2131, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 ning nõukogu otsust 2005/671/JSK terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas.
(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/838, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1727 seoses tõendite säilitamise, analüüsimise ja hoiustamisega Eurojustis genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta.
(6)    COM(2020) 605 final, 24.7.2020.
(7)    COM(2020) 795 final, 9.12.2020.
(8)    COM(2021) 170 final, 14.4.2021.
(9)    Nõukogu 23. aprilli 2020. aasta otsus 7047/20 ja nõukogu 13. mai 2020. aasta dokument CM 2178/20.
(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138).
(11)    Komisjoni 29. novembri 2019. aasta otsus (EL) 2019/2006, mis käsitleb Iirimaa osalemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (ELT L 310, 2.12.2019, lk 59).
Top

Brüssel,14.11.2023

COM(2023) 706 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Armeenia Vabariigis kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise kohta




LISA

ELi ja Armeenia leping: lõplik läbiräägitud tekst - 24.8.2023

Eelnõu: Leping

ühelt poolt

Euroopa Liidu ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Armeenia Vabariigis kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate pädevate asutuste vahelise koostöö kohta

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)

ning

ARMEENIA VABARIIK (edaspidi „Armeenia“),

edaspidi koos „lepinguosalised“,

ARVESTADES Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK 1 (edaspidi „Eurojusti määrus“), mida kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga, eriti Eurojusti määruse artiklit 47, artikli 52 lõiget 1 ja artikli 56 lõiget 2,

ARVESTADES ennekõike Eurojusti määruse artikli 56 lõike 2 punkti c, milles on esitatud Eurojusti poolse kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele isikuandmete edastamise üldpõhimõtted ning mille kohaselt võib Eurojust edastada kolmandale riigile isikuandmeid, tuginedes liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 218 sõlmitud rahvusvahelisele lepingule,

ARVESTADES nii Armeenia kui ka Eurojusti huvi tiheda ja dünaamilise õigusalase koostöö arendamise vastu kriminaalasjades, et tegeleda probleemidega, mida põhjustavad rasked kuriteod, eriti organiseeritud kuritegevus ja terrorism, tagades samal ajal asjakohased kaitsemeetmed seoses üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste, sealhulgas eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega,

VEENDUNUD, et õigusalane koostöö Eurojusti ja Armeenia vahel on vastastikku kasulik ning aitab arendada liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala,

ARVESTADES seda, et Armeenia on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel (ETS nr 108), mis sõlmiti Strasbourgis 28. jaanuaril 1981, ja selle muutmise protokolli (CETS nr 223), mis sõlmiti Strasbourgis 10. oktoobril 2018, mis mõlemad mängivad olulist rolli Eurojusti andmekaitsesüsteemis,

ARVESTADES kõrgetasemelist andmekaitset Armeenias ja liidus,

AUSTADES Euroopa Nõukogu konventsiooni inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kohta (ETS nr 5), mis sõlmiti Roomas 4. novembril 1950 ja mida kajastab Euroopa Liidu põhiõiguste harta,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I peatükk

Eesmärgid, kohaldamisala ja ühissätted

Artikkel 1

Eesmärgid

1.Käesoleva lepingu üldeesmärk on süvendada õigusalast koostööd Eurojusti ja Armeenia pädevate asutuste vahel võitluses raskete kuritegudega, nagu need on määratletud artikli 3 punktis e.

2.Käesoleva lepinguga tehakse võimalikuks edastada Eurojusti ja Armeenia pädevate asutuste vahel isikuandmeid, et toetada ja hoogustada Euroopa Liidu liikmesriikide ja Armeenia ametiasutuste tegevust ning nende koostööd raskete kuritegude, ennekõike organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimisel ja selliste tegude eest vastutusele võtmisel, tagades samal ajal asjakohased kaitsemeetmed seoses üksikisikute põhiõiguste ja - vabaduste, sealhulgas eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Lepinguosalised tagavad, et Eurojust ja Armeenia pädevad asutused teevad koostööd Eurojusti tegevusvaldkondades ning tema pädevuse ja ülesannete piires, nagu on sätestatud Eurojusti määruses, mida kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga, ja käesolevas lepingus.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„Eurojust“ – Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet, mis asutati Eurojusti määrusega (võttes arvesse ka selle hilisemaid muudatusi);

(b)„liikmesriigid“ – liidu liikmesriigid;

(c)„pädev asutus“ – liidu puhul Eurojust ja Armeenia puhul riiklik asutus, mis vastutab riigisisese õiguse kohaselt süütegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eest, sealhulgas õigusalase koostöö vahendite rakendamise eest kriminaalasjade valdkonnas (Armeenia asutused on loetletud käesoleva lepingu II lisas);

(d)„liidu asutused“ – institutsioonid, organid ja asutused ning missioonid või operatsioonid, mis on loodud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames, asutatud Euroopa Liidu lepinguga või Euroopa Liidu toimimise lepinguga või nende alusel ja mis on kantud käesoleva lepingu III lisasse;

(e)„raske kuritegu“ – Eurojusti pädevusse kuuluvad kuritegevuse vormid, ennekõike need, mis on loetletud käesoleva lepingu I lisas, sealhulgas seotud kuriteod;

(f)„seotud kuriteod“ – kuriteod, mis pannakse toime selleks, et hankida vahendeid raskete kuritegude toimepanekuks, et soodustada või panna toime raskeid kuritegusid või et tagada raskete kuritegude toimepanijate karistuseta jäämine;

(g)„assistent“ – isik, kes võib abistada Eurojusti määruse II peatüki II jaos osutatud liikmesriigi liiget ja liikmesriigi liikme asetäitjat või sideprokuröri, kellele on osutatud vastavalt Eurojusti määruses ja käesoleva lepingu artiklis 5;

(h)„sideprokurör“ – Armeenias vastavalt riigisisesele õigusele prokuröri või kohtuniku ametis olev isik, kelle Armeenia on lähetanud Eurojusti juurde, nagu on ette nähtud käesoleva lepingu artiklis 5;

(i)„sidekohtunik“ – Eurojusti määruses osutatud kohtunik, kelle Eurojust on lähetanud Armeeniasse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 8;

(j)„isikuandmed“ – mis tahes andmed andmesubjekti kohta;

(k)„töötlemine“ – isikuandmete või isikuandmete kogumiga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, päringute tegemine, tutvumine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

(l)„andmesubjekt“ – tuvastatud või tuvastatav füüsiline isik; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

(m)„geneetilised andmed“ – kõik füüsilise isiku päritud või omandatud geneetiliste omadustega seotud isikuandmed, mis annavad ainulaadset teavet selle füüsilise isiku füsioloogia või tervise kohta ning tulenevad eelkõige asjaomase füüsilise isiku bioloogilise proovi analüüsist;

(n)„biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed füüsilise isiku füüsiliste, füsioloogiliste või käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, näiteks näokujutis või daktüloskoopilised andmed;

(o)„teave“ – isikuandmed ja isikustamata andmed;

(p)„isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, säilitatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

(q)„järelevalveasutus“ – liidu puhul Euroopa Andmekaitseinspektor ja Armeenia puhul sõltumatu riiklik asutus, kes vastutab andmekaitse eest kooskõlas artikli 21 sätetega ja kellest on teatatud vastavalt artikli 28 lõikele 3.

Artikkel 4

Kontaktpunktid

1.Armeenia määrab vähemalt ühe oma riikliku pädeva asutuse kontaktpunktiks, mille eesmärk on hõlbustada Eurojusti ja Armeenia pädevate asutuste teabevahetust ja koostööd. Kontaktpunktiks ei saa olla sideprokurör.

2.Armeenia kontaktpunkt antakse liidule teada. Armeenia määrab sama kontaktpunkti ka oma kontaktpunktiks terrorismiga seotud küsimustes.

3.Kontaktpunkti muutumise korral teatab Armeenia sellest Eurojustile.

Artikkel 5

Sideprokurör ja personal

1.Käesoleva lepingu kohase koostöö lihtsustamiseks lähetab Armeenia Eurojusti juurde sideprokuröri.

2.Sideprokuröri volitused ja tema lähetuse kestuse määrab Armeenia kindlaks kokkuleppel Eurojustiga.

3.Sõltuvalt töökoormusest ja kokkuleppel Eurojustiga võib sideprokurörile abiks olla üks või mitu assistenti ja muu tugipersonal. Vajaduse korral võivad assistendid asendada sideprokuröri või tegutseda sideprokuröri nimel.

4.Armeenia tagab, et sideprokuröril ja sideprokuröri assistentidel on pädevus tegutseda suhetes välisriigi õigusasutustega.

5.Sideprokuröril ja sideprokuröri assistentidel on Armeenia riigisisese õiguse kohane saajuurdepääs Armeenia riikliku karistusregistri või muude registrite andmetele.

6.Sideprokurör ja sideprokuröri assistendid on volitatud võtma otse ühendust Armeenia pädevate asutustega.

7.Armeenia teatab Eurojustile sellest, milline on sideprokuröri ja tema assistentide käesoleva lepingu kohaste ülesannete täitmiseks vajalike õigusvolituste täpne laad ja ulatus Armeenia territooriumil.

8.Sideprokuröri ja sideprokuröri assistentide ülesannete üksikasju, nende õigusi ja kohustusi ning asjaomaseid kulusid reguleeritakse koostöökorraga, milles Eurojust ja Armeenia pädevad asutused lepivad kokku vastavalt artiklile 26.

9.Eurojust hoiab sideprokuröri ja tema assistentide töödokumente puutumatuna.

Artikkel 6

Operatiiv- ja strateegilised koosolekud

1.Sideprokurör, sideprokuröri assistendid ja muud Armeenia pädevate asutuste esindajad, sealhulgas artiklis 4 osutatud kontaktpunktid, võivad Eurojusti presidendi kutsel osaleda koosolekutel, millel arutatakse strateegilisi küsimusi, ning asjaomaste liikmesriikide liikmete nõusolekul koosolekutel, millel arutatakse operatiivküsimusi.

2.Liikmesriikide liikmed, nende asetäitjad ja assistendid, Eurojusti haldusdirektor ning Eurojusti töötajad võivad osaleda koosolekutel, mille korraldavad sideprokurör, sideprokuröri assistendid või muud Armeenia pädevate asutuste esindajad, sealhulgas artiklis 4 osutatud kontaktpunktid.

Artikkel 7

Ühised uurimisrühmad

1.Eurojust võib aidata Armeenial luua liikmesriigi pädevate asutustega ühiseid uurimisrühmi vastavalt nende suhtes kohaldatavale õiguslikule alusele, mis võimaldab õigusalast koostööd kriminaalasjades, nagu kokkulepped vastastikuse abistamise kohta.

2.Eurojustilt võidakse taotleda rahalist või tehnilist abi sellise ühise uurimisrühma tööks, mille tegevust ta toetab.

Artikkel 8

Sidekohtunik

1.Eurojust võib Armeeniaga tehtava õigusalase koostöö lihtsustamise eesmärgil lähetada Eurojusti määruse kohaselt Armeeniasse sidekohtuniku.

2.Sidekohtuniku ülesannete üksikasju, tema õigusi ja kohustusi ning asjaomaseid kulusid reguleeritakse koostöökorraga, milles Eurojust ja Armeenia pädevad asutused lepivad kokku vastavalt artiklile 26.

II peatükk

Teabevahetus ja andmekaitse

Artikkel 9

Isikuandmete töötlemise eesmärgid

1.Käesoleva lepingu alusel taotletud ja saadud isikuandmeid töödeldakse üksnes kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil artikli 10 lõikega 6 sätestatud piirides ja pädevate asutuste vastavate volituste piires.

2.Pädevad asutused teatavad hiljemalt isikuandmete edastamise ajal selgelt isikuandmete edastamise konkreetse eesmärgi või konkreetsed eesmärgid.

Artikkel 10

Andmekaitse üldpõhimõtted

1.Lepinguosalised tagavad, et käesoleva lepingu alusel edastatavate ja seejärel töödeldavate isikuandmete kohta kehtib järgmine:

(a)neid töödeldakse õiglaselt, õiguspäraselt, läbipaistvalt ning ainult neil eesmärkidel, milleks need on kooskõlas artikliga 9 edastatud;

(b)need on piisavad ja asjakohased ega ole nende töötlemise eesmärkide seisukohast liiased;

(c)need on täpsed ja vajaduse korral neid ajakohastatakse; lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused võtavad kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et töötlemise eesmärgi seisukohast ebatäpsed isikuandmed kustutakse või parandatakse põhjendamatu viivituseta;

(d)neid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse;

(e)neid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete nõuetekohase turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.

2.Isikuandmeid edastav pädev asutus (edaspidi „edastav asutus“) võib isikuandmete edastamise ajal teatavaks teha võimalikud üldised või konkreetsed andmetele juurdepääsu või nende kasutamise piirangud, sealhulgas andmete edasisaatmise, pärast teatavat ajavahemikku kustutamise või hävitamise või edasise töötlemise piirangud. Kui vajadus selliste piirangute järele ilmneb pärast teabe edastamist, teatab edastav asutus sellest isikuandmeid saavat pädevat asutust (edaspidi „vastuvõttev asutus“).

3.Lepinguosalised tagavad, et vastuvõttev asutus järgib kõiki andmetele juurdepääsu või nende edasise kasutamise piiranguid, millest edastav asutus on lõike 2 kohaselt teada andnud.

4.Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis lubavad tõendada, et andmeid töödeldakse kooskõlas käesoleva lepinguga ja et asjaomaste andmesubjektide õigused on kaitstud.

5.Lepinguosalised järgivad käesolevas lepingus sätestatud kaitsemeetmeid sõltumata ajaomase andmesubjekti kodakondsusest ja andmesubjekti diskrimineerimata.

6.Lepinguosalised tagavad, et käesoleva lepingu alusel edastatavaid isikuandmeid ei ole saadud lepinguosalistele siduva rahvusvahelise õigusega tunnustatud inimõigusi rikkudes. Lepinguosalised tagavad, et saadud isikuandmeid ei kasutata surmanuhtluse või muu julma või ebainimliku kohtlemise taotlemiseks, määramiseks või täideviimiseks.

7.Lepinguosalised tagavad, et igasugune käesoleva artikli alusel toimuv isikuandmete edastamine ja sellise edastamise eesmärk dokumenteeritakse.

Artikkel 11

Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete eriliigid

1.Kuriteoohvrite, tunnistajate või kuritegude kohta teavet anda võivate muude isikute isikuandmete edastamine on lubatud ainult üksikjuhtudel, kui see on raske kuriteo uurimise ja selle eest vastutusele võtmise seisukohast vältimatult vajalik ja proportsionaalne.

2.Selliste isikuandmete edastamine, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumise, ning geneetiliste andmete, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavate biomeetriliste andmete, tervist või seksuaalelu või seksuaalset sättumust käsitlevate andmete edastamine on lubatud üksikjuhtudel ja ainult siis, kui see on raske kuriteo uurimise ja selle eest vastutusele võtmise seisukohast vältimatult vajalik ja proportsionaalne.

3.Lepinguosalised tagavad, et lõigete 1 ja 2 kohaselt isikuandmeid töödeldes kohaldatakse täiendavaid kaitsemeetmeid, sealhulgas juurdepääsupiiranguid, täiendavaid turvameetmeid ja andmete edasisaatmise piiranguid.

Artikkel 12

Isikuandmete automatiseeritud töötlemine

Otsused, mis põhinevad üksnes edastatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja mis toovad andmesubjektile kaasa kahjulikke õiguslikke tagajärgi või mõjutavad teda märkimisväärselt, on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on seadusega lubatud raske kuriteo uurimiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks ning kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste suhtes kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas vähemalt õigust nõuda inimese sekkumist.

Artikkel 13

Saadud isikuandmete edasisaatmine

1.Armeenia tagab, et tema pädevatel asutustel on keelatud edastada käesoleva lepingu alusel saadud isikuandmeid muudele Armeenia ametiasutustele, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)Eurojust on andnud selleks eelnevalt oma sõnaselge loa,

(b)isikuandmeid saadetakse edasi ainult sel eesmärgil, milleks need on kooskõlas artikliga 9 edastatud, ning

(c)edasisaatmise suhtes kehtivad samad tingimused ja kaitsemeetmed nagu algse edastamise suhtes.

Ilma et see mõjutaks artikli 10 lõike 2 kohaldamist, ei ole eelnev luba nõutav, kui Armeenia pädevad asutused jagavad isikuandmeid üksteisega.

2.Armeenia tagab, et tema pädevatel asutustel on keelatud edastada käesoleva lepingu alusel saadud isikuandmeid kolmanda riigi ametiasutustele või mõnele rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)edasi saadetakse isikuandmeid, mis ei kuulu artikli 11 kohaldamisalasse,

(b)Eurojust on andnud selleks eelnevalt oma sõnaselge loa, ning

(c)edasisaatmine toimub samal eesmärgil nagu Eurojustilt andmete saamine.

3.Eurojust annab lõike 2 punkti b kohase loa üksnes siis, kui iga edasisaatmise juhtumi puhul on olemas seda hõlmav piisavusotsus, koostööleping või rahvusvaheline kokkulepe, millega on ette nähtud asjakohased meetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks Eurojusti määruse tähenduses.

4.Liit tagab, et Eurojustil on keelatud käesoleva lepingu alusel saadud isikuandmeid edasi saata liidu organitele, kes ei ole kantud III lisasse, kolmanda riigi ametiasutustele või mõnele rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)edastatakse isikuandmeid, mis ei kuulu artikli 11 kohaldamisalasse,

(b)Armeenia on andnud selleks eelnevalt oma sõnaselge loa,

(c)edasisaatmine toimub samal eesmärgil nagu Armeenia edastavalt asutuselt andmete saamine ning

(d)juhul kui andmeid saadetakse edasi kolmanda riigi ametiasutustele või mõnele rahvusvahelisele organisatsioonile, on iga edasisaatmise juhtumi puhul olemas seda hõlmav piisavusotsus, koostööleping või rahvusvaheline kokkulepe, millega on ette nähtud asjakohased meetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks Eurojusti määruse tähenduses.

Esimeses lõigus osutatud tingimused ei kehti juhul, kui Eurojust jagab isikuandmeid liidu organitega, kes on kantud III lisasse, või raske kuriteo uurimise ja selle eest vastutusele võtmise eest vastutavate liikmesriigi ametiasutustega.

Artikkel 14

Andmetega tutvumise õigus

1.Lepinguosalised tagavad, et andmesubjektil on õigus saada käesoleva lepingu alusel edastatud isikuandmeid töötlevatelt asutustelt teavet selle kohta, kas temaga seotud isikuandmeid töödeldakse käesoleva lepingu alusel, ning kui seda tehakse, õigus tutvuda vähemalt järgmise teabega:

(a)töötlemise eesmärgid ja õiguslik alus, asjaomaste andmete kategooriad ja kui see asjakohane, need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmeid avaldatakse või kavatsetakse avaldada;

(b)asjaolu, et tal on õigus nõuda pädevalt asutuselt isikuandmete parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist;

(c)isikuandmete säilitamise kavandatav ajavahemik, kui see on võimalik, ja kui mitte, siis sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

(d)selges ja arusaadavas keeles esitatud teave töödeldavate isikuandmete kohta ja kogu kättesaadav teave selliste andmete allikate kohta;

(e)õigus esitada kaebus artiklis 21 osutatud järelevalveasutusele ning viimase kontaktandmed.

Esimese lõigu kohase andmetega tutvumise õiguse kasutamise korral konsulteeritakse enne andmetega tutvumise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist edastava asutusega mittesiduval alusel.

2.Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et asjaomane asutus tegeleb taotlusega viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Asjaomane asutus võib seda ajavahemikku taotluse käsitlemiseks vajalike jõupingutustega arvestades pikendada, kuid see ei tohi mitte mingil juhul olla pikem kui kolm kuud.

3.Lepinguosalised võivad näha ette võimaluse lõikes 1 osutatud teabe esitamine edasi lükata, sellest keelduda või seda piirata niivõrd ja seniks, kui selline edasilükkamine, keeldumine või piiramine on andmesubjekti põhiõigusi ja huve arvesse võttes vajalik ja proportsionaalne meede, et:

(a)vältida ametlike või õiguslike päringute, uurimiste või menetluste takistamist,

(b)mitte segada kuritegude tõkestamist, avastamist või uurimist või kuritegude eest vastutusele võtmist või kriminaalkaristuste täitmisele pööramist,

(c)tagada avalik julgeolek,

(d)tagada riigi julgeolek või

(e)kaitsta teiste isikute, näiteks ohvrite ja tunnistajate õigusi ja vabadusi.

4.Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et asjaomane asutus teatab andmesubjektile kirjalikult järgmise:

(a)andmetega tutvumise võimaldamise edasilükkamine, sellest keeldumine või selle piiramine ning nimetatute põhjused ning

(b)võimalus esitada kaebus vastavatele järelevalveasutustele või kasutada õiguskaitsevahendit.

Esimese lõigu punktis a esitatud teabe võib jätta esitamata, kui see töötaks vastu lõike 3 kohase edasilükkamise, keeldumise või piiramise eesmärgile.

Artikkel 15

Õigus isikuandmete parandamisele, kustutamisele või nende töötlemise piiramisele

1.Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et kõigil andmesubjektidel on õigus nõuda käesoleva lepingu alusel edastatud isikuandmeid töötlevatelt asutustelt andmesubjekti puudutavate ebatäpsete isikuandmete parandamist. Töötlemise eesmärke arvesse võttes hõlmab parandamise nõudmise õigus õigust käesoleva lepingu alusel edastatud mittetäielike isikuandmete täiendamisele.

2.Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et kõigil andmesubjektidel on õigus nõuda käesoleva lepingu alusel edastatud isikuandmeid töötlevatelt asutustelt andmesubjekti puudutavate isikuandmete kustutamist, kui isikuandmete töötlemisega rikutakse artikli 10 lõiget 1 või artiklit 12 või kui isikuandmed tuleb kustutada, et täita asutuste suhtes kehtivat juriidilist kohustust.

3.Lepinguosalised võivad anda asutustele loa võimaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud parandamise või kustutamise asemel isikuandmete töötlemise piiramist, kui:

(a)andmesubjekt vaidlustab isikuandmete õigsuse ning nende õigsust või ebaõigsust ei ole võimalik kindlaks teha või

(b)isikuandmeid tuleb säilitada tõendusmaterjalina.

4.Edastav asutus ja isikuandmeid töötlev asutus teatavad teineteisele lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud juhtudest. Andmeid töötlev asutus parandab asjaomaseid isikuandmeid, kustutab need või piirab nende töötlemist kooskõlas edastava asutuse võetud meetmetega.

5.Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et lõike 1 või 2 kohase taotluse saanud asutus teatab andmesubjektile kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta, et isikuandmeid on parandatud, need on kustutatud või nende töötlemist on piiratud.

6.Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et lõike 1 või 2 kohase taotluse saanud asutus teavitab andmesubjekti kirjalikult järgmisest:

(a)taotluse rahuldamata jätmine ja selle põhjused,

(b)andmesubjekti võimalus esitada kaebus asjaomasele järelevalveasutusele, ning

(c)andmesubjekti võimalus kasutada õiguskaitsevahendit.

Esimese lõigu punktis a esitatud teabe võib jätta artikli 14 lõikes 3 nimetatud tingimustel esitamata.

Artikkel 16

Asjaomaste asutuste teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1.Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et kui toimub isikuandmetega seotud rikkumine, mis mõjutab käesoleva lepingu alusel edastatud isikuandmeid, teavitavad nende vastavad pädevad asutused rikkumisest viivitamata üksteist ja oma järelevalveasutust, välja arvatud juhul, kui on ebatõenäoline, et isikuandmetega seotud rikkumine seab ohtu füüsiliste isikute õigused ja vabadused, ning võtavad meetmeid selle võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks.

2.Teates tuleb kirjeldada vähemalt järgmist:

(a)isikuandmetega seotud rikkumise laad, nimetades võimaluse korral asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arvu ning asjaomaste isikuandmekirjete liigid ja arvu;

(b)isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed;

(c)andmeid töötleva asutuse võetud või kavandatud meetmed isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks, sealhulgas meetmed, mis on võetud rikkumise võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks.

3.Juhul ja niivõrd, kui samal ajal ei ole võimalik esitada lõikes 2 osutatud teavet, võib teabe esitada järk-järgult ja ilma täiendava põhjendamatu viivituseta.

4.Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et nende vastavad pädevad asutused dokumenteerivad kõik isikuandmetega seotud rikkumised, mis mõjutavad käesoleva lepingu alusel edastatud isikuandmeid, sealhulgas rikkumise asjaolud, tagajärjed ja võetud parandusmeetmed, et nende vastaval järelevalveasutusel oleks võimalik kontrollida käesoleva artikli täitmist.

Artikkel 17

Andmesubjektile isikuandmetega seotud rikkumisest teatamine

1.Kui on tõenäoline, et isikuandmetega seotud rikkumine, millele on osutatud artiklis 16, võib oluliselt kahjustada füüsilise isiku õigusi ja vabadusi, hoolitsevad lepinguosalised selle eest, et nende vastavad asutused teatavad andmesubjektile põhjendamatu viivituseta isikuandmetega seotud rikkumisest.

2.Andmesubjektile lõike 1 kohaselt edastatud teates tuleb kirjeldada selges ja lihtsas keeles isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning see peab sisaldama vähemalt artikli 16 lõike 2 punktides b ja c nimetatud elemente.

3.Andmesubjektile ei ole lõike 1 kohast teadet saata, kui:

(a)rikkumisega seotud isikuandmete suhtes kohaldati asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid, millega muudeti andmed loetamatuks kõikidele juurdepääsuõiguseta isikutele,

(b)rikkumise järel on võetud meetmeid, mis tagavad selle, et andmesubjekti õiguste ja vabaduste oluline kahjustamine ei ole enam tõenäoline, või

(c)selline teatamine nõuaks ülemääraseid jõupingutusi, eriti arvestades asjaga seotud juhtumite arvu. Sellisel juhul esitab asutus avaliku teadaande või võtab muid sarnaseid meetmeid, mille kaudu kõiki andmesubjekte teavitatakse ühtviisi tõhusalt.

4.Artikli 14 lõikes 3 osutatud tingimustel võib andmesubjektile teatamise edasi lükata, seda piirata või selle ära jätta.

Artikkel 18

Isikuandmete säilitamine, läbivaatamine, parandamine ja kustutamine

1.Lepinguosalised näevad ette asjakohased tähtajad, mis tuleb kehtestada käesoleva lepingu alusel saadud isikuandmete säilitamiseks või selliste andmete säilitamise vajaduse korrapäraseks läbivaatamiseks, nii et andmeid ei säilitata kauem, kui on vajalik nende edastamise eesmärkide saavutamiseks.

2.Igal juhul vaadatakse edasise säilitamise vajadus läbi hiljemalt kolm aastat pärast isikuandmete edastamist.

3.Kui edastaval asutusel on alust arvata, et isikuandmed, mille ta on varem edastanud, on väärad, ebatäpsed või aegunud või et neid ei oleks tohtinud edastada, teatab ta sellest vastuvõtvale asutusele, kes parandab isikuandmeid või kustutab need ning teatab sellest edastavale asutusele.

4.Kui pädeval asutusel on alust arvata, et isikuandmed, mille ta on varem saanud, on väärad, ebatäpsed või aegunud või et neid ei oleks tohtinud edastada, teatab ta sellest edastavale asutusele, kes esitab selle kohta oma seisukoha. Kui edastav asutus järeldab, et isikuandmed on väärad, ebatäpsed või aegunud või et neid ei oleks tohtinud edastada, teatab ta sellest vastuvõtvale asutusele, kes parandab või kustutab isikuandmed ning teatab sellest edastavale asutusele.

Artikkel 19

Logipidamine ja dokumenteerimine

1.Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et isikuandmete kogumine ja muutmine, nendega tutvumine ja nende avalikustamine, sealhulgas edasisaatmine, ühendamine ja kustutamine, registreeritakse logisse.

2.Sellised logid või dokumendid tehakse järelevalveasutusele taotluse korral kättesaadavaks ja neid kasutatakse ainult andmetöötluse õiguspärasuse kontrolliks, siseseireks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks.

Artikkel 20

Andmeturve

1.Lepinguosalised tagavad tehniliste ja korralduslike meetmete võtmise, et kaitsta käesoleva lepingu alusel vahetatavaid isikuandmeid.

2.Andmete automaattöötluse suhtes tagavad lepinguosalised selliste meetmete võtmise, mille eesmärk on:

(a)keelata kõrvaliste isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

(b)hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine (andmekandjate kontroll);

(c)hoida ära isikuandmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine (säilitamise kontroll);

(d)hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamine andmesidevahendeid kasutavate volitamata isikute poolt (kasutajate kontroll);

(e)tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi volitatud kasutajatel on juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele (juurdepääsu kontroll);

(f)tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele üksustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada või millistele üksustele on neid edastatud (andmeedastuse kontroll);

(g)tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes isikuandmed sisestas (sisestamise kontroll);

(h)hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine nende edastamise või andmekandjate vedamise ajal (veo kontroll);

(i)tagada, et paigaldatud süsteeme on võimalik katkestuse korral kohe taastada (taastamine);

(j)tagada, et süsteem toimib veatult, et selle ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse viivitamata (töökindlus) ja et säilitatavaid isikuandmeid ei ole võimalik süsteemi rikete abil moonutada (terviklus).

Artikkel 21

Järelevalveasutus

1.Selleks et kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, määravad lepinguosalised ühe või rohkem andmekaitsega tegelevat sõltumatut ametiasutust, kes peavad kontrollima käesoleva lepingu rakendamist ja tagama selle täitmise.

2.Lepinguosalised tagavad, et:

(a)kõik järelevalveasutused tegutsevad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult;

(b)kõik järelevalveasutused tegutsevad vabana otsestest või kaudsetest välistest mõjutustest ning ei küsi ega võta vastu juhiseid;

(c)kõigi järelevalveasutuste liikmete ametiaeg on kindlustatud, muu hulgas kaitsemeetmetega, mis ei lase neid meelevaldselt ametist tagandada.

3.Lepinguosalised tagavad, et kõigil järelevalveasutustel on oma ülesannete tõhusaks täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalikud inim-, tehnilised ja rahalised ressursid, ruumid ja taristu.

4.Lepinguosalised tagavad, et kõigil järelevalveasutustel on reaalsed uurimis- ja sekkumisvolitused, et kontrollida oma järelevalve all olevaid asutusi ja osaleda kohtumenetlustes.

5.Lepinguosalised tagavad, et kõigil järelevalveasutustel on õigus vaadata läbi üksikisikute kaebused nende isikuandmete kasutamise kohta.

Artikkel 22

Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile

1.Lepinguosalised tagavad, et juhul kui andmesubjekt leiab, et tema isikuandmeid on töödeldud käesolevat lepingut eirates ja seega on rikutud tema käesolevast lepingust tulenevaid õigusi, on tal õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, ilma et see mõjutaks muude halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist.

2.Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile hõlmab andmesubjekti õigust saada talle lepingut rikkudes toimunud töötlemisega põhjustatud kahju eest hüvitist lepinguosaliste vastavas õigusraamistikus sätestatud tingimustel.

III peatükk

Teabe konfidentsiaalsus

Artikkel 23

ELi salastatud teabe või tundliku salastamata teabe vahetamine

Juhul kui käesoleva lepingu alusel on vaja vahetada ELi salastatud teavet või tundlikku salastamata teavet, reguleeritakse seda ja teabe kaitset [konfidentsiaalsena] Eurojusti ja Armeenia pädevate asutuste vahel kokku lepitud koostöökorraga.

IV peatükk

Vastutus

Artikkel 24

Vastutus ja hüvitamine

1.Pädevad asutused vastutavad kooskõlas oma õigusraamistikuga kahju eest, mida on üksikisikule tekitanud õiguslikud või faktilised vead vahetatud teabes. Ei Eurojust ega Armeenia pädevad asutused ei saa selleks, et vältida oma õigusraamistikust tulenevat vastutust kahju kannatanud isiku ees, tugineda väitele, et teine pool on edastanud ebaõiget teavet.

2.Kui pädev asutus on maksnud lõike 1 alusel üksikisikule kahjuhüvitist ja tema vastutus tulenes sellise teabe kasutamisest, mille teine asutus edastas ekslikult või oma kohustusi rikkudes, maksab teine pädev asutus hüvitisena makstud summa tagasi, välja arvatud juhul, kui teavet kasutati käesolevat lepingut rikkudes.

3.Eurojust ja Armeenia pädevad asutused ei nõua üksteiselt karistusliku või hoiatava iseloomuga kahjuhüvitise tagasimaksmist.

V peatükk

Lõppsätted

Artikkel 25

Kulud

Lepinguosalised tagavad, et pädevad asutused kannavad ise käesoleva lepingu rakendamisel tekkivad kulud, kui käesolevas lepingus või koostöökorras ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 26

Koostöökord

1.Käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku lepinguosaliste vahelise koostöö üksikasju reguleeritakse Eurojusti ja Armeenia pädevate asutuste vahel Eurojusti määruse kohaselt kokku lepitud koostöökorraga.

2.Koostöökord asendab kõiki olemasolevaid töökordi, mille Eurojust ja Armeenia pädevad asutused on kokku leppinud.

Artikkel 27

Seos muude rahvusvaheliste õigusaktidega

Käesolev leping ei piira ega mõjuta muul viisil Armeenia ja mis tahes liikmesriigi vaheliste kahepoolsete või mitmepoolsete koostöölepingute, vastastikuse õigusabi lepingute või mis tahes muude koostöölepingute või -kordade sätteid ega kriminaalasjades töötasandil tehtava koostöö alaseid suhteid.

Artikkel 28

Rakendamisest teatamine

1.Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et kõik pädevad asutused avaldavad oma kontaktandmed ja dokumendi, kus on selges ja lihtsas keeles esitatud teave käesoleva lepinguga tagatud meetmete kohta isikuandmete kaitseks, sealhulgas teave, mis sisaldab vähemalt artikli 14 lõike 1 punktides a ja c nimetatud elemente, ning käsitleb võimalusi, mis on andmesubjektidel oma õiguste kasutamiseks. Lepinguosalised tagavad, et nimetatud dokumendi koopia edastatakse teisele lepinguosalisele.

2.Pädevad asutused võtavad vastu eeskirjad, milles on kindlaks määratud, kuidas tagatakse praktikas isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete järgimine, välja arvatud juhul, kui sellised eeskirjad on juba olemas. Nende eeskirjade koopia saadetakse teisele lepinguosalisele ja tema vastavale järelevalveasutusele.

3.Lepinguosalised annavad teineteisele teada, milline järelevalveasutus vastutab käesoleva lepingu rakendamise kontrolli ja selle täitmise tagamise eest kooskõlas artikliga 21.

Artikkel 29

Jõustumine ja kohaldamine

1.Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

2.Käesolev leping jõustub selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, millal mõlemad lepinguosalised on teineteisele teatanud, et lõigus 1 nimetatud menetlused on lõpule viidud.

3.Käesolevat lepingut hakatakse kohaldama esimesel päeval pärast kuupäeva, mil on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)lepinguosalised on kirjutanud alla artikli 26 kohasele koostöökorrale,

(b)lepinguosalised on teineteisele teatanud, et käesolevas lepingus, sealhulgas artiklis 28 sätestatud kohustused, on täidetud, ning

(c)mõlemad lepinguosalised on informeerinud teate esitanud lepinguosalist, et käesoleva lõigu punkti b kohane teade on vastu võetud.

Lepinguosalised teatavad teineteisele kirjalikult, et esimeses lõigus nimetatud tingimused on täidetud.

Artikkel 30

Muudatused

1.Käesolevat lepingut võib lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul igal ajal kirjalikult muuta. Muudatused esitatakse eraldi dokumendis, mis on nõuetekohaselt allkirjastatud. Muudatused jõustuvad vastavalt artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlusele.

2.Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu lisade ajakohastamises vajaduse korral kokku leppida diplomaatiliste nootide vahetamise teel.

Artikkel 31

Läbivaatamine ja hindamine

1.Lepinguosalised vaatavad käesoleva lepingu rakendamise ühiselt läbi ühe aasta möödumisel selle jõustumise kuupäevast ja seejärel korrapäraste ajavahemike järel ning alati, kui üks lepinguosaline seda taotleb ja lepinguosalised selles kokku lepivad.

2.Lepinguosalised hindavad käesolevat lepingut ühiselt neli aastat pärast selle jõustumise kuupäeva.

3.Lepinguosalised otsustavad eelnevalt ära läbivaatamise üksikasjad ja teatavad teineteisele oma vastavate rühmade koosseisu. Iga rühm koosneb asjaomastest andmekaitse ja õigusalase koostöö ekspertidest. Kui kohaldatavatest õigusaktidest ei tulene teisiti, peavad kõik läbivaatamises osalejad austama arutelude konfidentsiaalsust ja neil peab olema nõuetekohane juurdepääsuluba. Lepinguosalised tagavad läbivaatamise eesmärgil juurdepääsu asjaomastele dokumentidele, süsteemidele ja töötajatele.

Artikkel 32

Vaidluste lahendamine ja peatamisklausel

1.Juhul kui tekib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise, kohaldamise või rakendamise üle ja sellega seotud küsimustes, alustavad lepinguosaliste esindajad konsultatsioone ja läbirääkimisi, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.Olenemata lõikest 1 võib kumbki lepinguosaline käesolevast lepingust tulenevate kohustuste olulise rikkumise või täitmata jätmise korral või juhul kui on tõenäoline, et kohustuste rikkumine lähitulevikus toimub, käesoleva lepingu kohaldamise täielikult või osaliselt peatada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Kirjalikku teadet ei edastata enne, kui lepinguosalised on mõistliku aja jooksul teineteisega konsulteerinud, ent lahendust ei ole leitud. Peatamine jõustub 20 päeva pärast teate kättesaamist. Kohaldamise peatanud lepinguosaline võib hakata lepingut uuesti kohaldama, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Lepingut hakatakse uuesti kohaldama kohe pärast asjaomase teate kättesaamist.

3.Olenemata käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest jätkatakse käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluva ja enne selle kohaldamise peatamist edastatud teabe töötlemist käesoleva lepingu kohaselt.

Artikkel 33

Lepingu lõpetamine

1.Kumbki lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping lõpetada. Lepingu kehtivus lõpeb kolme kuu möödumisel teate kättesaamise kuupäevast.

2.Käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluva ja enne lepingu lõpetamist edastatud teabe töötlemist jätkatakse lepingu selle versiooni kohaselt, mis kehtis käesoleva lepingu lõpetamise ajal.

3.Lepingu lõpetamise korral lepivad lepinguosalised kokku nende vahel juba edastatud teabe jätkuvas kasutamises ja säilitamises. Juhul kui kokkuleppele ei jõuta, on mõlemal lepinguosalisel õigus nõuda, et tema edastatud teave kas hävitatakse või talle tagastatakse.

Artikkel 34

Teated

1.Käesoleva lepingu kohased teated saadab

(a)Armeenia Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile,

(b)Euroopa Liit Armeenia justiitsministeeriumile.

2.Teavet lõikes 1 osutatud teadete adressaadi koha võib ajakohastada diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 35

Autentne tekst

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja armeenia keeles. Käesoleva lepingu tekstide lahknevuse korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

[Koht], … aasta ... kuu ... päeval

Euroopa Liidu nimel

Armeenia Vabariigi nimel

I LISA

Rasked kuriteod (artikli 3 punkt e):

·terrorism,

·organiseeritud kuritegevus,

·ebaseaduslik uimastikaubandus,

·rahapesu,

·tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus,

·rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine,

·inimkaubandus,

·mootorsõidukitega seotud kuritegevus,

·tahtlik tapmine ja raske tervisekahjustuse tekitamine,

·ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

·inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

·rassism ja ksenofoobia,

·rööv ja vargus raskendavatel asjaoludel,

·ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega,

·kelmus ja pettus,

·liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod,

·siseteabe alusel kauplemine ja turuga manipuleerimine,

·väljapressimine ja raha väljapressimine,

·võltsingute ja piraatkoopiate valmistamine,

·haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

·raha või muu maksevahendi võltsimine,

·arvutikuriteod,

·korruptsioon,

·ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega,

·ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega,

·ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega,

·keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus,

·ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvustimulaatoritega,

·seksuaalne väärkohtlemine ja seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil,

·genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod.

Käesolevas lisas osutatud kuriteoliike hindavad Armeenia pädevad asutused kooskõlas Armeenia õigusega.

II LISA

Armeenia Vabariigi pädevad asutused ja nende pädevused

(lepingu artikli 3 punkt c)

Eurojust võib andmeid edastada järgmistele Armeenia pädevatele asutustele:

Asutus

Pädevuse kirjeldus

Armeenia Vabariigi peaprokuratuur

Armeenia Vabariigi peaprokuratuuri pädevusse kuulub riigisisese õiguse kohaselt süütegude uurimine ja nende eest vastutusele võtmine.

Armeenia Vabariigi peaprokuratuur on kriminaalasjades tehtavaks rahvusvaheliseks õigusalaseks koostööks määratud keskasutus selliste menetluste puhul, mis on uurimise kohtueelses etapis

Armeenia Vabariigi justiitsministeerium

Kriminaalasjades tehtavaks rahvusvaheliseks õigusalaseks koostööks määratud keskasutus selliste menetluste puhul, mis on kohtumenetluse etapis (või hilisemas, nt kohtuotsuste täideviimise või kohtulikult karistatud isikute üleandmise etapis)

Armeenia Vabariigi uurimiskomisjon

Riiklik asutus, kes on volitatud viima talle kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud pädevuse piires läbi väidetavate kuritegude eeluurimist (kohtueelne kriminaalmenetlus)

Armeenia Vabariigi korruptsioonivastase võitluse komitee

Riiklik asutus, kes on volitatud viima talle kriminaalmenetluse seadustikus sätetatud pädevuse piires läbi väidetavate korruptsioonikuritegude eeluurimist (kohtueelne kriminaalmenetlus)

Armeenia Vabariigi riikliku julgeolekuteenistuse uurimisosakond

Riiklik asutus, kes on volitatud viima talle kriminaalmenetluse seadustikus sätetatud pädevuse piires läbi eeluurimist (kohtueelne kriminaalmenetlus)

Armeenia Vabariigi kohtud

Üldist pädevust omavad esimese astme kohtud

Korruptsioonivastane kohus

Kriminaalasjade apellatsioonikohus

Korruptsioonijuhtumite apellatsioonikohus

Riiklikud asutused, kellel on volitused rakendada õigusalase koostöö vahendeid kriminaalasjades

III LISA

Liidu asutuste loetelu

(artikli 3 punkt d)

Liidu asutused, kellega Eurojust võib isikuandmeid jagada:

·Euroopa Keskpank (EKP)

·Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

·Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)

·Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

·Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames toimuvad missioonid või operatsioonid, mis on piiratud õiguskaitse- ja kohtutegevusega

·Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol)

·Euroopa Prokuratuur (EPPO)

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138).
Top