This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52023PC0550
Proposal for a COUNCIL DECISION on the conclusion, on behalf of the European Union, of the Agreement between the European Union and the Principality of Liechtenstein on supplementary rules in relation to the instrument for financial support for border management and visa policy, as part of the Integrated Border Management Fund
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga, Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga, Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
COM/2023/550 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.9.2023
COM(2023) 550 final
2023/0334(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga, Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
SELETUSKIRI
2018. aasta juunis esitas komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastamisvahend [COM(2018) 473].
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu aastateks 2021–2027 (edaspidi „piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määrus“), võeti vastu 7. juulil 2021.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse eesmärk on väljendada rahalise abi kaudu solidaarsust nende (liikmes)riikidega, kes kohaldavad Schengeni acquis’ välispiire puudutavaid sätteid. Sellega arendatakse edasi Schengeni acquis’d, milles Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid (edaspidi „Schengeni lepinguga ühinenud riigid“ või „ühinenud riigid“) osalevad.
18. augustil 2021 teatas Liechtensteini Vürstiriik oma otsusest nõustuda piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse sisuga ning rakendada seda oma õiguskorras. Komisjon esitab käesoleva ettepaneku enne Liechtensteini Vürstiriigilt teate saamist selle kohta, et on täidetud põhiseadusest tulenevad nõuded vältida piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse tegeliku kohaldamise aja lühendamist Liechtensteini Vürstiriigis. Vastavalt piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse põhjendusele 75 tuleks kõnealused kokkulepped sõlmida pärast seda, kui asjaomane riik on kirjalikult teatanud kõigi oma riigisiseste nõuete täitmisest.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 7 lõikes 6 on sätestatud, et täpsustamaks Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riikide piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalemise laadi ja tingimusi, töötatakse kooskõlas nende riikide Schengeniga ühinemise lepingute asjaomaste sätetega välja vastav kord. See kord töötatakse välja sellise lepingu vormis, mille liit sõlmib Schengeni lepinguga ühinenud riigiga vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 216.
Lepingus tuleks samuti kindlaks määrata kõnealuse riigi osamakse liidu eelarvesse piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jaoks. Osamaksed tuleks arvutada iga ühinenud riigi sisemajanduse koguprodukti protsendimäärana kõikide osalevate riikide sisemajanduse koguproduktist.
Ühinenud riigid peavad Schengeniga ühinemise lepingute alusel täielikult heaks kiitma liidu meetmed, sealhulgas piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse, millega arendatakse edasi Schengeni acquis’d või mis põhinevad Schengeni acquis’l.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastule eraldatud liidu eelarvet tuleks täita kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“). Schengeni lepinguga ühinenud riigid peavad samuti võtma vajalikud meetmed, millega tagatakse vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingus ja ELi toimimise lepingul põhinevas liidu õiguses.
Samuti nähakse lepingutega ette konkreetne mehhanism lepingute kiireks kohandamiseks juhul, kui lepingute rakendamise jaoks olulistes liidu õigusaktides, nagu finantsmäärus, tehakse muudatusi.
Eelarve- ja finantskontrollide valdkonnas kehtivad liikmesriikide suhtes horisontaalsed kohustused (nt kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Euroopa Prokuratuuri ja komisjoni pädevus), mis tulenevad kas otse aluslepingust või teisestest liidu õigusaktidest. Neid kohustusi kohaldatakse liikmesriikide suhtes ipso facto ja seetõttu ei ole neid sätestatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruses. Järelikult tuleb need kohustused ühinenud riikidele kehtestada lepinguga, mida käesolev ettepanek käsitleb.
Lepingud sisaldavad ka sätet Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kohta. See on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1240 (millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226) artiklist 86, milles täpsustatakse, et pärast ETIASe käitamis- ja hoolduskulude katmist alles jäänud tulu tuleks kanda liidu eelarvesse. Selleks et kohaldada määruse (EL) 2018/1240 artiklit 86 kõigi kõnealuses määruses osalevate riikide suhtes õiglaselt, tuleks ühinenud riigi osamakset rahastu temaatilisse rahastusse proportsionaalselt vähendada juhul, kui allesjäänud tulu kantakse liidu eelarvesse.
Liit peaks sõlmima lepingu kõigi nelja Schengeni lepinguga ühinenud riigiga. Käesolev ettepanek puudutab lepingut, mis sõlmitakse Liechtensteini Vürstiriigiga.
Lepingu tekst sarnaneb teiste Schengeni lepinguga ühinenud riikide omadega, välja arvatud mõned erandid, mis on peamiselt seotud eelarve täitmise viisiga.
Vastavalt läbirääkimisvolitustele ei ole Liechtensteinil tema eriolukorra (puuduv välispiir, jagatud eelarve täitmist käsitleva regulatiivse raamistiku järgimise kohustus, ühissätete määrus 1 , mis ei ole proportsionaalne tema esialgse 8 miljoni euro suuruse eraldisega ajavahemikuks 2021–2027) tõttu programmi. Selle asemel makstakse Liechtensteinile eraldis välja otsese eelarve täitmise raames. Seetõttu on lepingus sätestatud, et Liechtenstein kohaldab kogu finantsmääruse VIII jaotist (toetused). Erinevalt teistest Schengeni lepinguga ühinenud riikidest ei ole vaja alusaktis sätestatud vahehindamise mehhanismi kohandada, kuna puuduvad piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artiklis 28 kindlaks määratud asjaolud, mis võimaldaks Liechtensteinil sellest kasu saada. Lepingus sätestatakse, kuidas rahastamine Liechtensteinile kättesaadavaks tehakse (toetuslepingute kaudu, iga-aastane teabevahetus komisjoniga vajaduste kohta).
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käesoleva ettepaneku eesmärk on sõlmida liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline leping, mis käsitleb kõnealuse riigi osamakseid piirihalduse ja viisapoliitika rahastusse aastatel 2021–2027 ning selliseks osalemiseks vajalikke täiendavaid reegleid. Tegemist on seda liiki korra kolmanda põlvkonnaga.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ei kohaldata.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ei kohaldata.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesolev ettepanek lepingu sõlmimise kohta põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõikel 2, artikli 218 lõike 6 punktil a ja artikli 218 lõikel 7.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikega 2 ja nagu osutatud määruse (EL) 2021/1148 artikli 7 lõikes 6 kuulub ettepanek liidu ainupädevusse ning subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.
• Proportsionaalsus
Ettepanek on vajalik selleks, et rakendada määruse (EL) 2021/1148 artikli 7 lõikes 6 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb välja töötada kord, et täpsustada laadi ja viisi, kuidas Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid osalevad piirihalduse ja viisapoliitika rahastus, mis on Integreeritud Piirihalduse Fondi osa.
•Vahendi valik
Ei kohaldata.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ei kohaldata.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata, kuna ettepanek seondub programmijuhtimisega ja selle eesmärk on sõlmida rahvusvaheline leping, mille üle peetud läbirääkimistel lähtuti nõukogu läbirääkimisjuhistest. Liechtensteini Vürstiriik järgib sarnaselt ELi liikmesriikidega määruses, millega luuakse piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, sätestatud reegleid ning ühissätete määruse ja finantsmääruse kohaldatavaid artikleid.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Ei kohaldata.
4.MÕJU EELARVELE
Lepingu eelnõu artiklis 10 ja lisas on esitatud sätted, mille kohaselt arvutatakse ühinenud riigi poolt Integreeritud Piirihalduse Fondi eelarvesse makstavad iga-aastased osamaksed.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Liechtensteini Vürstiriigi suhtes kohaldatakse kõiki määruses (EL) 2021/1148 sätestatud seire-, aruandlus-, tulemuslikkus- ja hindamisnõudeid.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ei ole vaja.
Võttes arvesse eespool nimetatud kaalutlusi, teeb komisjon nõukogule ettepaneku kiita pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist heaks Liechtensteini Vürstiriigiga sõlmitav leping, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga aastateks 2021–2027.
2023/0334 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga, Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja artikli 218 lõikega 7,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 2
ning arvestades järgmist:
(1)21. veebruaril 2022 volitas nõukogu komisjoni alustama Islandi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigiga läbirääkimisi 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 4 kohaselt sõlmitava korra üle, millega täpsustatakse ühinenud riikide osamakseid ja nende osalemiseks vajalikke täiendavaid reegleid, sealhulgas sätteid, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalane pädevus. Liechtensteini Vürstiriigiga peetud läbirääkimised viidi edukalt lõpule ning leping parafeeriti 16. juunil 2023.
(2)Kooskõlas nõukogu […] otsusega [XXX] 5 kirjutati Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele lepingule (mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga) alla […], tingimusel et see hiljem sõlmitakse.
(3)Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 7 on asjakohane, et nõukogu annaks komisjonile loa kiita liidu nimel heaks lepingu muudatused, mis on vajalikud selleks, et kohandada finantsmääruse ajakohastamise korral viiteid kõnealusele määrusele.
(4)Määrus (EL) 2021/1148 põhineb Schengeni acquis’l ning Taani on otsustanud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikli 4 kohaselt kõnealust määrust oma siseriiklikus õiguses rakendada. Protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(5)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; 6 seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(6)Leping tuleks liidu nimel heaks kiita,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline leping, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga aastateks 2021–2027, kiidetakse liidu nimel heaks.
Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Komisjon esitab Euroopa Liidu nimel lepingu artikli 13 lõikes 1 ettenähtud teate, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda.
Artikkel 3
Komisjonil on õigus liidu nimel nõustuda lepingu artikli 2 lõike 1 teise lõigu punkti a muudatustega, selleks et võtta lepingu artikli 2 lõike 2 punkti b kohaselt arvesse finantsmääruse muutmist, kehtetuks tunnistamist, asendamist või uuestisõnastamist.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.9.2023
COM(2023) 550 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga, Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
LISA
EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,
ning
LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK (edaspidi „Liechtenstein“),
edaspidi koos „lepinguosalised“,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelist protokolli Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega 1 (edaspidi „ühinemisprotokoll“),
NING ARVESTADES JÄRGMIST:
(1)Liit on loonud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1148 2 (edaspidi „piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määrus“) Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu.
(2)Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’d Liechtensteiniga sõlmitud ühinemislepingu tähenduses.
(3)Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu on Schengeni acquis’ eriotstarbeline vahend, millega tagatakse tugev ja tulemuslik Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, samal ajal säilitades täielikus kooskõlas liikmesriikide ja ühinenud riikide põhiõigustealaste kohustustega inimeste vaba liikumise selle piires, ning toetatakse ühise viisapoliitika ühetaolist rakendamist ja ajakohastamist, aidates seeläbi kindlustada liikmesriikide ja ühinenud riikide kõrgetasemelise julgeoleku.
(4)Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 7 lõikes 6 on sätestatud, et Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riikide piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalemise laadi ja viisi täpsustamiseks töötatakse välja vastav kord.
(5)Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määrus pakub võimaluse võtta meetmeid jagatud, otsese ja kaudse eelarve täitmise raames ning käesolev leping peaks võimaldama Liechtensteinis kasutada kooskõlas finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohaste liidu põhimõtete ja reeglitega otsest ja kaudset eelarve täitmist.
(6)Võttes arvesse halduskoormust, mille Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 3 (edaspidi „ühissätete määrus“) nõuded paneksid Liechtensteinile tema piiratud eraldise rakendamiseks eelarve jagatud täitmise raames, tuleks piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse alusel Liechtensteinile antavat toetust, mis tuleneb õigusest saada programmi jaoks eraldisi, rakendada peamiselt eelarve otsese täitmise korras kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 4 (edaspidi „finantsmäärus“) I osa VIII jaotisega „Toetused“.
(7)Võttes arvesse Schengeni acquis’ sui generis olemust ja selle ühtse kohaldamise tähtsust Schengeni ala terviklikkuse jaoks, tuleks kõiki eelarve otsese täitmise suhtes kohaldatavaid reegleid kohaldada Liechtensteinis asuvate üksuste suhtes samamoodi nagu kõigi teiste üksuste suhtes, keda saab rahastada liidu vahenditest.
(8)Selleks et lihtsustada Liechtensteini poolt piirihalduse ja viisapoliitika rahastusse makstavate iga-aastaste osamaksete arvutamist ja kasutamist, tasub Liechtenstein 2021.–2027. aasta osamaksed 2024.–2027. aastal nelja iga-aastase osamaksega. 2024.–2025. aasta kohta on iga-aastane osamakse sätestatud kindlaksmääratud summana, kuid 2026. ja 2027. aasta osamaksed tuleks määrata kindlaks 2026. aastal kõigi piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalevate riikide nominaalse sisemajanduse koguprodukti alusel, võttes arvesse juba tasutud osamakseid.
(9)Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleks Liechtensteini suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 5 (edaspidi „ETIASe määrus“) artiklis 86 määratletud liigtulu puudutavaid sätteid. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu raamistikus vähendatakse proportsionaalselt Liechtensteini poolt piirihalduse ja viisapoliitika rahastusse makstavaid iga-aastaseid osamakseid.
(10)Andmekaitsealased liidu õigusaktid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 6 (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“), on hõlmatud EMP lepinguga ja inkorporeeritud selle XI lisasse. Seetõttu kohaldab Liechtenstein kõnealust määrust.
(11)Liechtenstein ei ole seotud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, kuigi ta on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle protokollide ning inimõiguste ülddeklaratsiooni osalisriik ning peab seega kinni nendes tunnustatud õigustest ja põhimõtetest. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruses ning käesolevas lepingus sisalduvaid viiteid Euroopa Liidu põhiõiguste hartale tuleks seega käsitada viidetena kõnealusele konventsioonile ja Liechtensteini poolt ratifitseeritud protokollidele ning kõnealuse deklaratsiooni artiklile 14.
(12)Kuna Liechtenstein ei ole seotud viidetega liidu keskkonnaõigustikule, peaks ta rakendama piirihalduse ja viisapoliitika rahastut ja käesolevat lepingut vastavalt Pariisi kokkuleppele ja ÜRO tegevuskavas aastani 2030 sisalduvatele kestliku arengu eesmärkidele,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevas lepingus sätestatakse täiendavad reeglid, mis on vajalikud Liechtensteini osalemiseks Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks olevas piirihalduse ja viisapoliitika rahastus programmitöö perioodil 2021–2027 kooskõlas määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi „piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määrus“) artikli 7 lõikega 6.
Artikkel 2
Finantsjuhtimine ja -kontroll
1.Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse rakendamisel võtab Liechtenstein kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) ja ELi toimimise lepingul põhinevas liidu õiguses.
Esimeses lõigus osutatud sätted on järgmised:
(a)määruse (EL, Euratom) 2018/1046 7 (edaspidi „finantsmäärus“) artiklid 33, 36, 61, 97–105, 106, 115–116, 125–129, 135–144, 150–153 ja 154, artikli 155 lõiked 1, 2, 4, 6 ja 7 ning artiklid 180–205 ja 254–257;
(b)nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96 8 ;
(c)nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 9 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 10 ;
2.Juhul kui piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kohaldamiseks olulisi finantsmääruse sätteid muudetakse, need tunnistatakse kehtetuks, asendatakse või sõnastatakse uuesti,
(a)teavitab Euroopa Komisjon sellest Liechtensteini esimesel võimalusel ning esitab Liechtensteini taotlusel sellise muutmise, kehtetuks tunnistamise, asendamise või uuestisõnastamise kohta selgituse;
(b)võivad Euroopa Komisjon (liidu nimel) ja Liechtenstein olenemata kõnealuse lepingu artikli 13 lõikest 4 ühisel kokkuleppel otsustada muuta käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu punkti a, mis on vajalik finantsmääruse muutmise, kehtetuks tunnistamise, asendamise või uuestisõnastamise arvessevõtmiseks.
3.Kui sellise finantsmäärust muutva, kehtetuks tunnistava, asendava või uuesti sõnastava õigusakti sisu muutub Liechtensteini suhtes siduvaks alles pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teatab Liechtenstein sellest Euroopa Komisjonile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui Euroopa Komisjon on esitanud käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud teabe. Kui referendumi korraldamine ei ole vajalik, toimub teavitamine hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast referendumi tähtaja möödumist. Kui referendumi korraldamine on vajalik, teavitab Liechtenstein viivitamata kirjalikult Euroopa Komisjoni kõigi põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest ning Liechtensteinil on alates teatamise kuupäevast aega kaheksateist kuud, et leppida kokku käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu punkti a vajalikes muudatustes vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatule.
4.Alates õigusakti Liechtensteini suhtes jõustumiseks ettenähtud kuupäevast ja kuni kõikide põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest teatamiseni ning kuni jõutakse kokkuleppele muuta käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu punkti a, rakendab Liechtenstein võimaluse korral nimetatud õigusakti või meedet ajutiselt.
5.Liechtensteinis asutatud juriidilised isikud võivad osaleda rahastust rahastatavates tegevustes tingimustel, mis on samaväärsed liidus asutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate tingimustega.
Artikkel 3
Osalemise ulatus
1.Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 7 lõike 3 punkti a alusel arvutatud liidu eraldis Liechtensteinile tehakse kättesaadavaks liidu meetmetena rahastu temaatilise rahastu raames [vastavalt piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 8 lõikele 1].
2.Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 2 lõikes 8 ja artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud erimeetmete jaoks ette nähtud vahendid tehakse Liechtensteinile kättesaadavaks samadel alustel kui teistele Schengeni lepinguga ühinenud riikidele. Liechtensteini valitud erimeetmeid rakendatakse eelarve otsese täitmise korras. Juurdepääs rahastamisele on seotud erimeetmetega, mis
(a)on kättesaadavad kõigile Schengeni ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruses osalevatele riikidele, et tagada acquis’ järgimine („lisatoetused“), ning
(b)mis tulenevad kõikidele Schengeni ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalevatele riikidele esitatud osalemiskutsete alusel tehtud valikust.
3.Hiljemalt 30 päeva pärast käesoleva lepingu jõustumist ja alates 2025. aastast teavitab Liechtenstein komisjoni iga aasta 15. veebruariks meetmetest, mida ta kavatseb rakendada, et tagada Schengeni acquis’ järgimine ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse eesmärkide täitmine, ning seonduvast eelarvest.
4.Liechtenstein rakendab piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse alusel projekte otsese eelarve täitmise eeskirjade alusel kooskõlas finantsmääruse I osa VIII jaotisega.
Artikkel 4
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse sätete konkreetne kohaldamine
1.Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse jõustumise tähtajana tuleb mõista käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.
2.Viiteid Euroopa Liidu põhiõiguste hartale käsitatakse viidetena inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ja selle protokollidele, mille Liechtenstein on ratifitseerinud, ning inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklile 14;
3.Liechtenstein, kes ei ole seotud viidetega liidu keskkonnaõigustikule, nõustub rakendama piirihalduse ja viisapoliitika rahastut vastavalt Pariisi kokkuleppele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele.
Artikkel 5
Täitmine
1.Komisjoni otsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus muudele isikutele peale riikide, on Liechtensteini territooriumil täitmisele pööratavad.
Selliste otsuste täitmisel lähtutakse Liechtensteinis kehtivatest tsiviilmenetluse normidest. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse kontrollimise lisab asjaomasele otsusele kolmandas lõigus osutatud pädev asutus.
Liechtensteini valitsus määrab selleks otstarbeks pädeva asutuse ja teeb selle teatavaks komisjonile, kes omakorda teavitab Euroopa Liidu Kohut.
Kui need formaalsused on komisjoni avalduse põhjal täidetud, võib komisjon asuda otsust täitma kooskõlas Liechtensteini õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.
Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Otsuse ebaõiget täitmist käsitlevad kaebused kuuluvad aga Liechtensteini kohtute pädevusse.
2.Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvas lepingus või toetuslepingus sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisega seoses, kuuluvad Liechtensteinis täitmisele samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, millele on osutatud lõikes 1.
Artikkel 6
Liidu finantshuvide kaitse
1.Liechtenstein
(a)võitleb pettuse ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu niisuguste meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad Liechtensteinis tõhusa kaitse;
(b)võtab liidu finantshuve kahjustava pettuse või muu ebaseadusliku tegevuse vastu samu meetmeid, mida ta kasutab omaenda finantshuvide kaitsmisel, ning
(c)kooskõlastab oma tegevuse liidu finantshuvide kaitsmisel liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga.
2.Liechtensteini pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või Euroopa Pettustevastast Ametit (edaspidi „OLAF“) viivitamata kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormide rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve. Juhul kui need asjaolud või kahtlused on seotud juhtumiga, mis võib kuuluda Euroopa Prokuratuuri pädevusse, teavitavad nad ka Euroopa Prokuratuuri.
Liechtenstein ja liit tagavad tulemusliku vastastikuse abistamise juhul, kui kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga viivad liidu või Liechtensteini pädevad asutused läbi juurdlust või kohtumenetlust, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluva finantshuvide vastastikuse kaitsmisega.
3.Liechtenstein võtab meetmed, mis on samaväärsed käesoleva lepingu allakirjutamise ajal jõus olevate ja liidu poolt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega.
4.Euroopa Komisjoni, OLAFi, Euroopa Prokuratuuri, kontrollikoja ja Liechtensteini pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvestades. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.
Artikkel 7
Liidu hindamised ja auditid
1.Liidul on õigus korraldada tehnilisi, finants- ja muud liiki kontrolle ja auditeid iga sellise Liechtensteinis elava füüsilise isiku või Liechtensteinis asutatud juriidilise isiku ruumides, kes saab piirihalduse ja viisapoliitika rahastust liidu rahalisi vahendeid, ning iga sellise Liechtensteinis elava või Liechtensteinis asutatud kolmanda isiku ruumides, kes on kaasatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust saadud liidu rahaliste vahendite kasutamisse. Kõnealuseid kontrolle ja auditeid võivad läbi viia Euroopa Komisjon, OLAF ja kontrollikoda.
2.Liechtensteini ametiasutused lihtsustavad kontrolle ja auditeid, mida võib nende asutuste soovil läbi viia ka nendega ühiselt.
3.Kontrolle ja auditeid võib liidu eelarve täitmisega seotud juriidiline kohustuse korral läbi viia ka pärast Liechtensteinis asutatud juriidilise isiku selliste õiguste peatamist, mis tulenevad käesolevast lepingust, või pärast käesoleva lepingu lõpetamist, kui kohustus võeti enne õiguste peatamise või lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeva.
Artikkel 8
Kohapealne kontroll ja inspekteerimine
OLAF on tingimustel, mis on sätestatud määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mida on täiendatud määrusega (EL) nr 883/2013, volitatud läbi viima piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes Liechtensteini territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.
Liechtensteini ametiasutused aitavad kaasa kohapealsele kontrollimisele ja inspekteerimisele, mida võib nende asutuste soovil korraldada ka nendega ühiselt.
Artikkel 9
Euroopa Kontrollikoda
ELi toimimise lepingu artikli 287 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kontrollikoja pädevus laieneb tuludele ja kuludele, mis kaasnevad piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse rakendamisega Liechtensteini poolt, sealhulgas Liechtensteini territooriumil.
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 3 ja finantsmääruse esimese osa XIV jaotise 1. peatükiga on kontrollikojal võimalik teha auditeid Liechtensteini territooriumil piirihalduse ja viisapoliitika rahastu raames liidu nimel tulusid ja kulusid haldava asutuse ruumides, sealhulgas iga eelarvest makseid saava füüsilise või juriidilise isiku ruumides.
Kontrollikoja auditid Liechtensteinis korraldatakse koostöös riigi auditeerimisasutustega, või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis koos riigi pädevate talitustega. Kontrollikoda ja Liechtensteini auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Need asutused või talitused teatavad kontrollikojale, kas nad kavatsevad auditeerimisest osa võtta.
Artikkel 10
Osamaksed
1.Liechtenstein teeb iga-aastased osamaksed piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eelarvesse I lisas esitatud valemi kohaselt.
2.Komisjon võib igal aastal kasutada kuni 0,75 % Liechtensteini maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste või mittekoosseisuliste töötajate halduskulud, mis on vajalikud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse ja käesoleva lepingu täitmiseks Liechtensteini poolt.
3.Pärast lõikes 2 osutatud halduskulude mahaarvamist eraldatakse iga-aastaste osamaksete ülejäänud summa järgmiselt:
(a)70 % liikmesriikide ja ühinenud riikide programmide rakendamiseks;
(b)30 % piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artiklis 8 osutatud temaatilisele rahastule.
4.Liechtensteini iga-aastase osamaksega võrdne summa kasutatakse selleks, et toetada tugevat ja tulemuslikku Euroopa integreeritud piirihaldust välispiiridel.
5.Liit esitab Liechtensteinile tema rahalise osaluse kohta teabe, mis sisaldub liidu eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes rahastu kohta.
Artikkel 11
Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)
1.Pärast ETIASe käitamis- ja hoolduskulude katmist alles jäänud võimalik ETIASe tulu, millele on osutatud ETIASe määruse artiklis 86 (edaspidi „ülejääk“), arvatakse II lisas esitatud valemi kohaselt maha Liechtensteini lõplikust osamaksest piirihalduse ja viisapoliitika rahastusse.
2.Liechtenstein esitab komisjonile iga-aastase aruande ETIASe määruse artikli 85 lõigetes 2 ja 3 osutatud majandusaasta kulude kohta järgmise aasta 15. veebruariks. Selle aruande puhul täidab Liechtenstein kõiki aruandluskohustusi, mis tulenevad ETIASt reguleerivast määrusest ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidest.
Artikkel 12
Konfidentsiaalsus
Käesoleva lepingu alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet liidu institutsioonide suhtes kehtivate sätete ja Liechtensteini õigusaktidega. Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides või Liechtensteinis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tulemuslik kaitse.
Artikkel 13
Jõustumine ja kehtivus
1.Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest. Teated saadetakse vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Liechtensteini esindusele Euroopa Liidu juures.
2.Käesolev leping jõustub lõikes 1 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.
3.Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, võib piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse kohaldamisalasse kuuluvate meetmete elluviimisega olla algust tehtud enne lepingu jõustumist ja mitte varem kui 1. jaanuaril 2021, tingimusel et meetmed ei ole vastavalt finantsmäärusele toetuse andmise ajaks lõpule viidud.
4.Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
5.Olenemata käesoleva artikli lõikest 4 volitatakse ühinemislepingu 11 artikli 3 kohaselt loodud segakomiteed pidama läbirääkimisi käesoleva lepingu artikli 2 lõike 1 punkti a vajalike muudatuste üle juhul, kui on esitatud teade kooskõlas artikli 15 lõikega 2, juhul, kui ei ole jõutud kokkuleppele vastavalt käesoleva artikli 2 lõikele 2 või 3, ja neid muudatusi vastu võtma.
6.Lepinguosalised kohaldavad lepingut, v.a selle artiklit 5, ajutiselt alates selle allakirjutamise päevale järgnevast päevast, ilma et see piiraks põhiseadusest tulenevaid nõudeid.
Artikkel 14
Vaidluste lahendamine
Kui käesoleva lepingu kohaldamise üle tekib vaidlus, kohaldatakse Liechtensteiniga sõlmitud ühinemislepingu artiklis 10 sätestatud menetlust.
Artikkel 15
Peatamine
1.Liit võib vastavalt käesoleva artikli lõigetele 5–7 peatada Liechtensteinis asutatud juriidilise isiku õigused, mis tulenevad käesolevast lepingust, juhul kui a) Liechtenstein jätab osamakse täielikult või osaliselt tasumata, juhul kui finantsmääruse muutmine, kehtetuks tunnistamine, asendamine või uuestisõnastamine on oluline piirihalduse ja viisapoliitika rahastu seisukohast ning 30 päeva jooksul pärast finantsmääruse muutmise, kehtetuks tunnistamise, asendamise või uuestisõnastamise jõustumist ei ole jõutud kokkuleppele vastavalt artikli 2 lõikele 2, või kui see on asjakohane, siis 18 kuu jooksul pärast seda, kui Liechtenstein on teatanud, et finantsmäärust muutev, kehtetuks tunnistav, asendav või uuesti sõnastav õigusakt võib muutuda Liechtensteini jaoks siduvaks alles pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist; või olukorras, kus finantsmääruse muutmine, kehtetuks tunnistamine, asendamine või uuestisõnastamine on oluline piirihalduse ja viisapoliitika rahastu seisukohast ja Liechtenstein on teatanud komisjonile kooskõlas käesoleva lepingu artikli 2 lõikega 3, et finantsmäärust muutev, kehtetuks tunnistav, asendav või uuesti sõnastav õigusakt võib muutuda Liechtensteini jaoks siduvaks alles pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist ning Liechtenstein ei saa kõnealust õigusakti või meedet ajutiselt rakendada, nagu on osutatud käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 4.
2.Liit teatab Liechtensteinile oma kavatsusest peatada Liechtensteinis asutatud juriidilise isiku õigused, mis tulenevad käesolevast lepingust, ja sellisel juhul kantakse küsimus ametlikult Liechtensteiniga sõlmitud ühinemislepingu artikli 3 kohaselt loodud segakomitee päevakorda.
3.Segakomitee kutsutakse kokku ja koosolek toimub 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud teatamist. Segakomiteel on küsimuse lahendamiseks 90 päeva alates kuupäevast, kui võeti vastu päevakord, kuhu küsimus oli lõike 2 kohaselt lisatud. Kui segakomitee ei suuda küsimust 90päevase tähtaja jooksul lahendada, pikendatakse tähtaega lõpliku lahenduse leidmiseks 30 päeva võrra.
4.Kui segakomitee ei suuda küsimust lõikes 3 ettenähtud tähtaja jooksul lahendada, võib liit vastavalt käesoleva artikli lõigetele 5–7 peatada Liechtensteinis asutatud juriidilise isiku õigused, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest.
5.Peatamise korral ei või Liechtensteinis asutatud juriidilised isikud osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.
6.Peatamine ei mõjuta Liechtensteinis asutatud juriidilise isiku juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.
7.Liidu finantshuvide kaitsmiseks ja enne lepingu peatamist käesoleva lepingu kohaselt võetud kohustustest tulenevate finantskohustuste täitmiseks vajalikku tegevust võib jätkata ka pärast peatamist.
8.Liit teatab Liechtensteinile viivitamata, kui ta on saanud osamakse või tegevustoetuse, kui artikli 2 lõike 2 nõuete rikkumine on lõpetatud või kui finantsmäärusega seotud küsimus on lahendatud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.
9.Alates peatamise lõpetamise kuupäevast võivad Liechtensteini juriidilised isikud jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.
Artikkel 16
Lepingu lõpetamine
1.Liit või Liechtenstein võivad käesoleva lepingu lõpetada, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Leping kaotab kehtivuse 3 kuud pärast teavitamist. Teated saadetakse vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Liechtensteini esindusele Euroopa Liidu juures.
2.Käesolev leping lõpeb automaatselt, kui ühinemisprotokoll lõpetatakse ühinemisprotokolli artikli 11 kohaselt.
3.Lepinguosalised lepivad kokku, et juhul, kui käesolev leping lõpetatakse lõike 1 või 2 kohaselt, jätkatakse tegevusi, mille juriidilised kohustused võeti pärast käesoleva lepingu jõustumist ning enne käesoleva lepingu lõpetamist, kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel.
4.Liidu finantshuvide kaitsmiseks ja enne lepingu lõpetamist käesoleva lepingu kohaselt võetud kohustustest tulenevate finantskohustuste täitmiseks vajalikku tegevust võib jätkata ka pärast käesoleva lepingu lõpetamist.
5.Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu lõpetamise tagajärjed.
Artikkel 17
Keeled
Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
I LISA
2021.–2027. aasta iga-aastase osamakse arvutamise valem ja makse andmed
1.Osamakse arvutamisel võetakse arvesse piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud summat.
2.Liechtensteini iga-aastased osamaksed piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eelarvesse 2024.–2025. aastal on ette nähtud järgmises tabelis:
(summad eurodes)
|
2024 |
2025 |
|
|
Liechtenstein |
739 017 |
739 017 |
Liechtenstein tasub kõnealuses artiklis osutatud osamaksed olenemata toetuslepingu allakirjutamise kuupäevast.
3.Liechtensteini 2026. ja 2027. aasta osamaksed piirihalduse ja viisapoliitika rahastusse arvutatakse järgmiselt:
2020.–2024. aastal iga aasta kohta eraldi: Liechtensteini nominaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) andmed, mis on Eurostatile kättesaadavad 31. märtsi 2026. aasta seisuga (SKP jooksevhindades) jagatakse kõigi asjaomasel aastal piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalevate riikide nominaalse SKP andmete summaga. 2020.–2024. aasta kohta saadud viie protsendimäära keskmist kohaldatakse:
·vastuvõetud eelarve ja selle hilisemate muudatuste kulukohustuste assigneeringute summa või ülekantud kulukohustuste suhtes iga aasta lõpus piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jaoks aastateks 2021–2025;
·vastuvõetud eelarve iga-aastaste kulukohustuste assigneeringute suhtes 2026. aastaks piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jaoks 2026. aasta alguses;
·komisjoni vastu võetud liidu 2027. aasta üldeelarve projektis piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jaoks ette nähtud 2027. aasta kulukohustuste assigneeringu suhtes;
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakendamise kogukestuse jooksul Liechtensteini makstava kogusumma arvutamiseks.
Sellest summast lahutatakse kooskõlas käesoleva lisa punktiga 2 osamaksed, mille Liechtenstein on juba igal aastal tasunud, et saada 2026. ja 2027. aasta osamaksete kogusumma. Sellest summast pool tuleb tasuda 2026. aastal ja ülejäänud pool 2027. aastal.
4.Osamaksed tasutakse eurodes ja laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.
5.Liechtenstein tasub asjaomase osamakse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sissenõudekorralduse saamist. Osamakse tasumisega viivitamise korral tuleb maksta laekumata summalt viivist maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.
II LISA
Valem, mille kohaselt arvutatakse Liechtensteini võimalik allesjääv tulu, mis on määratletud ETIASe määruse artiklis 86
Kuni 2026. aastani igal eelarveaastal, kui tekib ETIASe määruse artiklis 86 määratletud ülejääk: Liechtensteini nominaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) andmed, mis on Eurostatile kättesaadavad 31. märtsi seisuga (SKP jooksevhindades) jagatakse kõigi asjaomasel aastal ETIASes osalevate riikide nominaalse SKP andmete summaga.
Tekkinud koguülejäägi arvutamiseks kohaldatakse saadud protsendimäärade keskmist. Saadud summa arvatakse maha Liechtensteini 2027. aasta osamaksest, mis on ettenähtud temaatilise rahastu jaoks.