EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.4.2023

COM(2023) 219 final

2023/0117(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli (2023–2027) Euroopa Liidu nimel sõlmimise ja ajutise kohaldamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Partnerluslepingu viimane rakendusprotokoll allkirjastati 23. detsembril 2014 ja seda kohaldati alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2018, mil see aegus.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

–32 tuunipüügiseinerile;

–13 triivõngelaevale kogumahutavusega üle 100;

–20 triivõngelaevale kogumahutavusega 100 või alla selle

–ning abilaevadele vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohastele resolutsioonidele.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, millega kehtestatakse ühine kalanduspoliitika, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v ja lõige 7, mis käsitlevad lepingute sõlmimist liidu ja kolmandate riikide vahel ning võimalust volitada läbirääkijat kiitma liidu nimel heaks lepingu muudatusi, mis on vastu võetud lihtsustatud korras või mille on teinud lepingus sätestatud organ.

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 1 tagab komisjon liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluvates küsimustes. Seega on ainult komisjonil pädevus teavitada Madagaskarit ratifitseerimisprotsessi lõpuleviimisest.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Põhiõigused

Läbirääkimiste tulemusel koostatud leping sisaldab klauslit Cotonou lepingu artiklis 9 või sellele järgneva lepingu vastavas artiklis sätestatud inimõiguste oluliste osade rikkumise tagajärgede kohta.

4.MÕJU EELARVELE

1 800 000 euro suurune aastane rahaline toetus jaguneb järgmiselt:

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

2023/0117 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli (2023–2027) Euroopa Liidu nimel sõlmimise ja ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi heakskiitu (…) 5 ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas nõukogu [kuupäev] otsusega [XXX] 6 kirjutati [kuupäev] alla Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelisele säästva kalapüügi partnerluslepingule (edaspidi „partnerlusleping“) ja selle rakendusprotokollile (edaspidi „protokoll“), eeldusel et need sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)Partnerluslepinguga tunnistatakse kehtetuks varasem Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vaheline kalandussektori partnerlusleping, mida kohaldati alates 1. jaanuarist 2007 ja mida võis alates selle jõustumisest kuueks aastaks automaatselt pikendada.

(3)Partnerluslepingu ja selle protokolli eesmärk on anda liidu laevadele võimalus Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda ning võimaldada liidul ja Madagaskaril teha tihedat koostööd, et veelgi edendada säästva kalanduspoliitika arengut ning kalavarude vastutustundlikku kasutamist Madagaskari kalapüügipiirkonnas ja India ookeanis. See koostöö aitab samuti luua inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.

(4)Partnerlusleping ja protokoll tuleks liidu nimel heaks kiita.

(5)Selleks et partnerlusleping ja protokoll jõustuksid, peaks komisjon liidu esindajana võtma nõukogu otsuse suhtes järelmeetmeid ning teatama Madagaskarile liidu nõusolekust end partnerluslepingu ja protokolliga siduda.

(6)Lepingu artikliga 14 moodustatakse ühiskomitee, kes vastutab lepingu rakendamise järelevalve eest. Kõnealusel komiteel on õigus protokolli teatavad muudatused heaks kiita. Selliste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda komisjonile volitus need sisulistel ja menetlustingimustel lihtsustatud korras liidu nimel heaks kiita.

(7)Liidu seisukoha protokolli kavandatud muudatuste kohta peaks kehtestama nõukogu. Esitatud muudatusettepanekud tuleks heaks kiita, välja arvatud juhul, kui selle vastu on Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 4 vastav liikmesriikide blokeeriv vähemus.

(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 7 artikliga 42 kooskõlas konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [palun lisada kuupäev],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping (edaspidi „partnerlusleping“) ning Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokoll (2023–2027) (edaspidi „protokoll“) kiidetakse liidu nimel heaks.

Partnerluslepingu ja protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele 1. ja 2. lisana.

Artikkel 2

Komisjon esitab liidu nimel partnerluslepingu artiklis 17 ja protokolli artiklis 18 sätestatud teate, et väljendada liidu nõusolekut end partnerluslepingu ja protokolliga siduda.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse 3. lisas esitatud sätete ja tingimuste kohaselt, on Euroopa Komisjon volitatud liidu nimel heaks kiitma protokollimuudatused, mis on vastu võetud partnerluslepingu artikliga 14 asutatud ühiskomitees.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomane poliitikavaldkond / Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus / põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja mis lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomane poliitikavaldkond / Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

X uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 8  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus / põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja mis lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega

–X    Kehtib alates 1.7.2023 kuni 30.6.2027 (eeldusel et leping sõlmitakse enne 1. juulit 2023).

–X    Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikus 2023–2027 ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2023–2027.

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 9

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–X    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–X    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    4. juunil 2018. aastal toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3622. koosolek https://www.consilium.europa.eu/media/36284/st09680-en18.pdf  

(2)    Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1–219). Vt 5. jagu ja lisa IJ.

(3)     Évaluation rétrospective et prospective du protocole à l’accord de partenariat dans le domaine de la pêche durable entre l’Union européenne et la République de Madagascar – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu)  

(4)    Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 20 (ELT L 433I, 22.12.2020).

(5)    lisada viide

(6)    ELT L […], […], lk […].

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(8)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(9)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/FR/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(10)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(11)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(12)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(13)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021. Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(14)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(15)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(16)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021. Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(17)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(18)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid“.

(19)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021. Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(20)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(21)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(22)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(23)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021. Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(24)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.4.2023

COM(2023) 219 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli (2023–2027) Euroopa Liidu nimel sõlmimise ja ajutise kohaldamise kohta

LISA 1
Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”) ja

MADAGASKARI VABARIIK (edaspidi „Madagaskar”),

edaspidi lepinguosalised,

VÕTTES ARVESSE liidu ja Madagaskari tihedat koostööd, eelkõige Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) ning Euroopa Liidu vaheliste suhete kontekstis, ning nende ühist soovi neid suhteid tihendada,

JÄRGIDES rangelt rahvusvahelist õigust ja põhilisi inimõigusi, ning Madagaskari ja liidu liikmesriikide suveräänsust,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja Madagaskari suveräänseid õigusi loodusvaradele oma püügipiirkonnas,

VÕTTES ARVESSE piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 1995. aasta rakenduskokkulepet,

OLLES TEADLIKUD ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis, 2016. aastal jõustunud sadamariigi meetmete lepingus ning 2. märtsil 2001. aastal vastu võetud rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD võtta nende sätete rakendamiseks vajalikud meetmed,

OLLES OTSUSTANUD võtta arvesse India Ookeani Tuunikomisjoni ja teiste asjaomaste piirkondlike organisatsioonide resolutsioone ja soovitusi,

SOOVIDES võtta arvesse saadaolevaid teadusnõuandeid ja pädevates piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu võetud asjaomaseid majandamiskavasid, et tagada keskkonda säästev püügitegevus ja edendada ookeanide majandamist rahvusvahelisel tasandil,

OLLES OTSUSTANUD luua dialoogi, eelkõige selleks et arutada kalanduse juhtimisega, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega, püügitegevuse kontrolli, seire ja järelevalvega, merekeskkonna terviklikkusega ning mereressursside kestliku majandamisega seotud küsimusi,

SOOVIDES järgida kõigi püügipiirkonnas tegutsevate sarnaste kalalaevastike puhul mittediskrimineerimise põhimõtet,

OLLES VEENDUNUD, et partnerlus peab põhinema nii ühiselt kui ka mõlema lepinguosalise poolt eraldi ellu viidavate algatuste ja meetmete vastastikusel täiendavusel, tagama poliitika sidususe ja jõupingutuste koostoime ning võtma võrdselt arvesse liidu ja Madagaskari vastastikuseid huve, sealhulgas elanikkonna ja kohaliku kalandussektori huve,

OLLES OTSUSTANUD toetada Madagaskari kalanduspoliitika raames partnerluse arengut, et leida selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning turuosaliste ja kodanikuühiskonna kaasamiseks kõige sobivamad vahendid,

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused liidu laevade juurdepääsuks Madagaskari püügipiirkonnale ning et selleks peaks püügitegevus olema suunatud eranditult lubatud kogupüügi ülejäägile, võttes arvesse piirkonnas tegutsevate laevastike püügivõimsust ja pöörates erilist tähelepanu teatavatele piirialade ja pika rändega liikidele,

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tihedamat ja erapooletut koostööd, et tõhustada säästvat kalapüüki ning aidata kaasa ookeanide paremale majandamisele ja meremajandusega seotud kalandustegevuse arendamisele, sealhulgas mõlema lepinguosalise äriühinguid kaasavate investeeringute edendamise kaudu ja kooskõlas Madagaskari arengueesmärkidega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„leping“ – Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping,

(b)„püügitegevus“ – kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalapüügitoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine;

(c)„laevaomanik“ – kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda haldav ja kontrolliv isik;

(d)„kalapüügiluba“ – püügiluba, mille Madagaskari ametiasutused on väljastanud liidu kalalaevale ja mis annab laevale õiguse püügitegevuseks asjaomases püügipiirkonnas;

(e)„liidu ametiasutused“ – Euroopa Komisjon või vajaduse korral Euroopa Liidu delegatsioon Madagaskaril;

(f)„Madagaskari ametiasutus“ – kalandusministeerium;

(g)„lossimine“ – kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;

(h)„abilaev“ – liidu laev (v.a laeva pardal veetav veesõiduk), millel puudub varustus kala püüdmiseks ja mida ei kasutata ümberlaadimiseks ning mis toetab, abistab või valmistab ette püügitoiminguid;

(i)„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kala- või abilaev;

(j)„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärieesmärgil;

(k)„käitaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga;

(l)„säästev kalapüük“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kindlaks määratud eesmärkide ja põhimõtete kohane kalapüük;

(m)„kalapüügivõimalused“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud saagi või püügikoormusena;

(n)„kalandustooted“ – püügitegevuse tulemusena saadud veeorganismid, sh kaaspüük;

(o)„protokoll“ – Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokoll ning selle lisa ja liited;

(p)„kalavarud“ – mere bioloogiline ressurss teatavas piirkonnas;

(q)„kalandussektor“ – majandussektor, mis hõlmab kõiki kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustustegevusi;

(r)„ümberlaadimine“ – kalandustoodete lossimine ühelt laevalt teisele;

(s)„püügipiirkond“ – Madagaskari jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvate vete see osa, kus Madagaskar lubab Euroopa Liidu laevade püügitegevust.

Artikkel 2
Eesmärk

Lepingu eesmärk on luua kalanduse valdkonnas partnerlus ning õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik, mis hõlmab järgmist:

(a)liidu laevade püügitegevust Madagaskari püügipiirkonnas reguleerivad tingimused;

(b)majandus- ja finantskoostöö kalandussektoris ja ookeanide majandamisel;

(c)koostöö, mis aitab edendada meremajandust, eelkõige kalandustoodete töötlemise ja väärindamise, merekeskkonna terviklikkuse säilitamise ja mereressursside säästva majandamise kaudu;

(d)halduskoostöö rahalise toetuse rakendamiseks;

(e)teadus- ja tehnikakoostöö, et tagada Madagaskari kalavarude säästev kasutamine;

(f)ettevõtjatevaheline koostöö majandus- ja sotsiaalvaldkonnas;

(g)koostöö, mis on seotud püügitegevuse seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmetega püügipiirkonna vetes, et tagada reeglite järgimine ning kalavarude kaitse ja püügitegevuse majandamise meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise tõhusus.

Artikkel 3
Lepingu põhimõtted

Lepinguosalised tegutsevad ja rakendavad lepingut kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

1.Leping ja selle rakendamine, eelkõige püügitegevus, tagavad saadava kasu õiglase jaotamise.

2.Lepinguosalised austavad teineteise suveräänsust ja suveräänseid õigusi ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 56 tähenduses.

3.Lepinguosalised rakendavad käesolevat lepingut kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava, või vastavalt liidu ning Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani riikide vahel sõlmitud uue lepingu asjaomasele artiklile.

4.Lepingu või selle rakendamise protokolli alusel liidu laevade pardale võetud kalurite palkamis- ja töötingimused vastavad põhimõtetele, mis on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) õigusnormides, mida kohaldatakse kalurite suhtes, eelkõige ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis (1998), mida on muudetud 2022. aastal, ning ILO kalandustöö konventsioonis nr 188. See hõlmab sunniviisilise töö ja lapstööjõu kasutamise kaotamist, ühinemisvabaduse ja töötajate kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist, diskrimineerimise kaotamist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, ohutut ja tervislikku töökeskkonda ning inimväärseid elu- ja töötingimusi liidu kalalaevade pardal.

5.Kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega avalikustavad lepinguosalised kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis võimaldavad välisriikide laevadele juurdepääsu lepinguosalise püügipiirkonnale või lepinguosalise laevade juurdepääsu teistele püügipiirkondadele. Lepinguosalised kohustuvad vahetama teavet sellest tuleneva püügikoormuse kohta, eelkõige väljastatud lubade arvu ja püütud saagi kohta.

6.Kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega kohustub Madagaskar kohaldama samu tehnilisi ja kaitsemeetmeid kõigi oma püügipiirkonnas tegutsevate välismaiste tööstuslike tuunipüügilaevade suhtes, mis on samade tehniliste näitajatega nagu käesoleva lepingu ja selle rakendusprotokolliga hõlmatud laevad. Kõnealused tingimused hõlmavad kalavarude säilitamist, säästvat kasutamist, arendamist ja majandamist, rahastamiskorda, tasusid ja kalapüügilubade väljaandmisega seotud õigusi ning asjakohaseid tehnilisi meetmeid. Käesolevat sätet kohaldatakse finantssätete suhtes, ilma et see piiraks kalanduskokkuleppeid, mida Madagaskar võib sõlmida India Ookeani Komisjoni liikmeks olevate arengumaadega, sealhulgas vastastikuseid kokkuleppeid.

Artikkel 4
Juurdepääs ülejäägile ja teaduslikud nõuanded

1.Lepinguosalised lepivad kokku, et liidu kalalaevad püüavad ainult sellise lubatud kogupüügi ülejääki, millele on osutatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 62 lõigetes 2 ja 3 ning mis on kindlaks tehtud selgel ja läbipaistval viisil parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida lepinguosalised vahetavad kõnealuste kalavarude kogu püügikoormuse kohta kõigi Madagaskari püügipiirkonnas tegutsevate laevastike poolt.

2.Piirialade kalavarude või pika rändega kalavarude puhul võtavad lepinguosalised olemasolevate varude kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid teadushinnanguid ning kaitse- ja majandamismeetmeid.

3.Lepinguosalised järgivad asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide ning eelkõige India Ookeani Tuunikomisjoni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlikke teaduslikke hinnanguid.

Artikkel 5
Dialoog ja konsulteerimine

1.Lepinguosalised kohustuvad vastastikustes huvides pidama tihedat dialoogi, soodustama koostööd ja konsulteerimist ning teavitama teineteist eelkõige valdkondliku kalanduspoliitika rakendamisest, ookeanide majandamisest ja meremajanduse edendamisest.

2.Lepinguosalised teevad koostööd lepingu alusel ellu viidud meetmete, kavade ja tegevuste hindamisel.

POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 6
Liidu laevade juurdepääs püügipiirkonnale

Madagaskari ametiasutus lubab Madagaskari püügipiirkonnas liidu laevade püügitegevust vastavalt käesolevale lepingule ja protokollis sätestatud tingimustele.

Artikkel 7
Kalapüügi tingimused ja ainuõiguslikkuse klausel

1.Liidu laevadele on Madagaskari püügipiirkonnas lubatud püügitegevus ainult juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud kalapüügiluba. Liidu laevade püügitegevus väljaspool käesoleva lepingu raamistikku on keelatud.

2.Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanikule seatud maksetingimused on sätestatud protokollis.

3.Lepinguosalised tagavad nende tingimuste ja selle korra nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö abil.

Artikkel 8
Püügitegevuse suhtes kohaldatavad õigusaktid

1.Liidu laevade tegevuse suhtes Madagaskari püügipiirkonnas kohaldatakse Madagaskari õigusakte, kui lepingus ja protokollis ei ole sätestatud teisiti. Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi kohaldatavatest õigusaktidest.

2.Madagaskar kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, et tagada lepinguga ette nähtud kalapüügi seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmete tõhus rakendamine, ilma et see piiraks liidu laevade lipuriigi vastutust. Liidu laevad teevad koostööd Madagaskari ametiasutusega, kes vastutab asjaomase seire, kontrolli ja järelevalve eest.

3.Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi kõikidest kehtivates õigusaktides tehtavatest muudatustest või uutest õigusaktidest, millel võib olla mõju liidu laevade tegevusele. Nimetatud õigusaktid muutuvad liidu laevadele siduvaks alates kuuekümnendast päevast pärast seda, kui liidu ametiasutused on teatise kätte saanud. Kui Madagaskari ametiasutuse teatis tugineb kiireloomulisele juhtumile, lühendatakse eespool osutatud tähtaega seitsme kalendripäevani.

4.Liit kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, millega tagada, et tema laevad järgivad käesoleva lepingu sätteid ning Madagaskari kalandusalaseid õigusakte.

5.Liidu ametiasutused teatavad Madagaskari ametiasutusele kõigist liidu õigusaktides tehtud muudatustest, mis võivad lepingu raames mõjutada liidu laevade tegevust ja Madagaskari huve, hiljemalt kuuskümmend päeva enne selliste muudatuste jõustumist.

Artikkel 9
Teaduse ja tehnika alane koostöö

1.Lepinguosalised teevad teaduse ja tehnika alast koostööd, et hinnata korrapäraselt kalavarude seisundit Madagaskari vetes, aidata kaasa merekeskkonna säilitamisele ja tugevdada riikide teadussuutlikkust.

2.Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega IOTC või muude asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, et tugevdada mere bioloogiliste ressursside majandamist ja kaitset piirkondlikul tasandil ning teha koostööd seonduvates teadusuuringutes Madagaskari püügipiirkonnas.

3.Vajaduse korral võivad lepinguosalised luua ühise teadusliku töörühma, et arutada kõiki asjakohaseid teaduslikke või tehnilisi küsimusi, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside kasutamise jätkusuutlikkusega.

4.Pidades silmas parimaid olemasolevaid ja asjakohaseid teaduslikke nõuandeid, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega artiklis 14 sätestatud ühiskomitees, et võtta vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 10
Koostöö majandus- ja sotsiaalvaldkonnas

1.Lepinguosalised kohustuvad edendama majandus-, tehnika-, tehnoloogia- ja kaubanduskoostööd kalanduses ja sellega seotud sektorites, sealhulgas teatavates meremajanduse valdkondades. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete hõlbustamiseks ja edendamiseks peavad nad teineteisega nõu.

2.Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise ja väärindamise alast teabevahetust.

3.Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste ettevõtete vaheliste suhete edendamiseks tehnika-, tehnoloogia-, majandus- ja kaubandusvaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeeringute arengut soodustava keskkonna loomist.

4.Lepinguosalised edendavad investeerimist kooskõlas Madagaskari ja liidu kehtivate õigusaktidega.

5.Lepinguosalised edendavad ja hõlbustavad liidu laevade saagi lossimist Madagaskaril. Liidu laevad püüavad hankida kõik nende tegevuseks vajalikud kaubad ja teenused Madagaskarilt.

6.Madagaskari püügitegevuse kestlikkuse toetamiseks soodustavad lepinguosalised nii inimeste kui ka institutsioonide suutlikkuse tugevdamist kalandussektoris, et parandada koolituse taset ja arendada oskusi.

Artikkel 11
Koostöö kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalve alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga

Lepinguosalised kohustuvad tegema püügipiirkonnas koostööd püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve valdkonnas ning võitlema ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, et rakendada säästvat kalapüüki.

Madagaskar tagab lepingu ja selle protokolliga ning Madagaskari õigusaktidega kehtestatud kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise. Liidu laevad teevad koostööd kõnealuste toimingute eest vastutava Madagaskari ametiasutusega.

Artikkel 12
Halduskoostöö

Selleks et tagada kalavarude kaitse ja majandamise meetmete rakendamine, teevad lepinguosalised järgmist:

–arendavad halduskoostööd tagamaks, et liidu laevad järgivad käesoleva lepingu ja protokolli sätteid;

–teevad koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks, sealhulgas asjaomaste ametiasutuste vahelise tiheda ja korrapärase teabevahetuse kaudu.

Artikkel 13
Rahaline toetus

1.Kooskõlas lepingu põhimõtetega annab liit Madagaskarile rahalist toetust, mille tingimused on kindlaks määratud protokollis.

2.Rahaline toetus on ette nähtud selleks, et:

(a)tasuda juurdepääsu eest Madagaskari püügipiirkonnale ja kalavarudele, ilma et see piiraks liidu laevade käitajate makstavaid tasusid;

(b)aidata valdkondliku toetuse kaudu rakendada Madagaskaril säästvat kalanduspoliitikat ja edendada meremajandust.

3.Liidu rahalist toetust makstakse vastavalt protokollile igal aastal.

4.Valdkonna toetamiseks ette nähtud rahaline toetus ei ole seotud tasudega juurdepääsu eest kalavarudele. Seda rakendatakse ühe- ja mitmeaastaste kavade kaudu vastavalt protokolli sätetele.

5.Ühiskomitee võib lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse summat korrigeerida järgmistel juhtudel:

(a)liidu kalalaevadele antud püügivõimaluste vähendamine, eelkõige asjaomaste kalavarude haldamismeetmete kohaldamise tõttu, mida on parimate olemasolevate ja asjakohaste teaduslike arvamuste alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja säästev kasutamine; või

(b)liidu kalalaevadele antud püügivõimaluste suurendamine, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate ja asjakohaste teaduslike arvamuste alusel võimaldab;

(c)peatamise või lõpetamise korral, nagu on sätestatud artiklites 20 ja 21.

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 14
Ühiskomitee

1.Moodustatakse ühiskomitee, mis koosneb liidu ametiasutuste ja Madagaskari ametiasutuse esindajatest.

2.Ühiskomitee tegevus hõlmab eelkõige järgmist:

(a)järelevalve lepingu kohaldamise üle ning eelkõige valdkondliku toetuse kasutamisviiside määratlemine ja rakendamise hindamine;

(b)vajalike sidemete loomine vastastikust huvi pakkuvate kalandusküsimuste arutamiseks, eelkõige püügiandmete statistiliseks analüüsiks;

(c)lepingu tõlgendamisega ning artikli 21 punktides b ja c osutatud tingimuste kinnitamisega seotud küsimuste arutamine ning lepingu kohaldamisest tulenevatele vaidlustele rahumeelsete lahenduste pakkumine.

3.Ühiskomitee võib heaks kiita protokolli muudatused, mis käsitlevad järgmist:

(a)kalapüügivõimaluste ja sellega seotud rahalise toetuse läbivaatamine;

(b)valdkondliku toetuse rakendamise kord;

(c)liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja kord;

(d)muud ülesanded, mille lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse ja halduskoostöö valdkonnas, ning ookeanide majandamine.

4.Ühiskomitee täidab oma ülesandeid kooskõlas lepingu eesmärkidega.

5.Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi Madagaskaril ja liidus või lepinguosaliste kokkuleppel mõnes muus kohas või videokonverentsi teel ning kohtumist juhatab kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb komitee kokku erakorraliseks kohtumiseks ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

6.Otsused võetakse vastu konsensuse alusel ning need esitatakse kohtumise protokollis. Ühiskomitee võib asja arutada ja teha otsuse kirjavahetuse teel.

7.Ühiskomitee töökord kehtestatakse vastavalt kodukorrale

Artikkel 15
Lepingu kohaldamisala

Lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Madagaskari territooriumi ning Madagaskari suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16
Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste korral konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ühiskomitees, ilma et see piiraks konsultatsioonide ebaõnnestumise korral võimalust pöörduda mõlema lepinguosalise nõusolekul mõne pädeva rahvusvahelise organi poole.

Artikkel 17
Jõustumine

Leping jõustub kuupäeval, kui lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 18
Kestus

Lepingut kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast, kui ei teatata lepingu lõpetamisest kooskõlas artikliga 21.

Artikkel 19
Ajutine kohaldamine

Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 1. juulist 2023, tingimusel et pooled sellele alla kirjutavad, või alates allakirjutamise kuupäevast, kui see on allkirjastatud pärast 1. juulit 2023.

Artikkel 20
Peatamine

1.Kumbki lepinguosaline võib lepingu kohaldamise peatada ühel või mitmel järgmistest juhtudest:

(a)kui asjaolud, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistavad püügitegevust püügipiirkonnas. Loodusõnnetuste korral konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et hinnata loodusõnnetuste mõju püügitegevusele ja protokolli rakendamisele;

(b)kui lepinguosaliste vahel püsivad tõsised ja lahendamata vaidlused lepingu kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes;

(c)kui üks lepinguosalistest ei järgi lepingut;

(d)kui lepingu sõlmimiseni viinud valdkondlikku poliitikat muudetakse märkimisväärselt ning see ajendab üht lepinguosalist taotlema lepingu muutmist.

2.Asjaomane lepinguosaline annab lepingu kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolme kuu möödumisel teate kättesaamisest. Teate saatmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda ühiskomitees kolme kuu jooksul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

3.Kui erimeelsuste osas ei jõuta mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni ja lepingu kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised teineteisega konsulteerimist. Vajaduse korral lepivad lepinguosalised kokku lepingu peatamise lõpetamises.

4.Pärast lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone kohandatakse artikli 13 lõikes 2 osutatud rahalist toetust võttes arvesse lepingu peatamise aega. Sellist kohandamist kohaldatakse ka juhul, kui üks lepinguosaline lõpetab lepingu esialgse kohaldamise.

Artikkel 21
Lõpetamine

1.Lepingu võib lõpetada kummagi lepinguosalise initsiatiivil järgmistel juhtudel:

(a)kui asjaolud, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistavad püügitegevust püügipiirkonnas. Loodusõnnetuste korral konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et hinnata loodusõnnetuste mõju püügitegevusele ja protokolli rakendamisele;

(b)asjaomaste kalavarude märkimisväärse muutumise korral;

(c)liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste märkimisväärse alakasutamise korral;

(d)suutmatuse korral täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi vastu;

(e)kui lepinguosaliste vahel püsivad tõsised ja lahendamata vaidlused lepingu kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes;

(f)kui üks lepinguosalistest ei järgi lepingut;

(g)kui lepingu sõlmimise ajal kehtinud valdkondlikus poliitikas tehakse olulisi muutusi.

2.Asjaomane lepinguosaline annab lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel teate kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel seda tähtaega pikendada. Lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel toimub teavitamine siiski pärast seda, kui ühiskomitee on denonsseerimise tingimused kinnitanud.

3.Pärast teate saamist konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et jõuda kuue kuu jooksul vastastikusele kokkuleppele.

4.Lepingu lõpetamise korral kohandatakse artiklis 13 nimetatud rahalist toetust lepingu lõpetamise aasta eest vastavalt lepinguosaliste vahel peetud konsultatsioonidele. Sellist kohandamist kohaldatakse ka juhul, kui üks lepinguosaline lõpetab lepingu esialgse kohaldamise.

Artikkel 22
Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2007, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 23
Autentsed tekstid

Leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

LISA 2

Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (2023-2027) rakendamise
PROTOKOLL

Artikkel 1
Mõisted

Käesoleva protokolli kohaldamisel kehtivad lepingu artiklis 1 esitatud mõisted, välja arvatud allpool toodud muudatused, mida on täiendatud järgmiselt:

„vaatleja“ – isik, keda riigi ametiasutus on volitanud jälgima kalalaeva pardal selle püügitegevust ja koguma andmeid püütud koguste ja saagi kvaliteedi kohta;

„peibutuspüügivahend“ – tehis- või looduslikust materjalist alalised, poolalalised või ajutised objektid, konstruktsioonid või seadmed, mida kasutatakse või jälgitakse, et meelitada järgneva püügi eesmärgil ligi tuuni sihtliike.

Artikkel 2
Eesmärk

Protokolli eesmärk on rakendada lepingut ja sätestada eelkõige tingimused, millega reguleeritakse liidu laevade juurdepääsu Madagaskari püügipiirkonnale, samuti viiakse sellega ellu lepingu artikliga 2 ette nähtud koostööd.

Protokolli sätteid tõlgendatakse ja kohaldatakse täielikus vastavuses lepingu põhimõtete ja sätetega ning nendega kooskõlas.

Artikkel 3
Kohaldamisala

Protokolli kohaldamisala hõlmab

–tuuni ja tuunilaadsete liikide püüki liidu laevade poolt Madagaskari püügipiirkonnas,

–koostööd lepingu artiklis 2 osutatud valdkondades.

Artikkel 4
Kalaliigid ja püügiloaga laevade arv

1.Lubatud liigid on tuunid ja nendega seotud liigid, mis on loetletud 1. liites ja mille suhtes kohaldatakse India Ookeani Tuunikomisjonile (IOTC) antud majandamisvolitusi.

2.Keelatud on püüda järgmisi liike:

–rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud liigid, sealhulgas Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus, Isurus oxyrinchus, Isurus paucus;

–liigid, mille tervete isendite või isendite osade pardal hoidmine, lossimine, ümberlaadimine või ladustamine on India Ookeani Tuunikomisjoni poolt keelustatud, eelkõige perekonda Alopiidae, Sphyrnidae ja Lamnidae kuuluvad liigid.

3.Kalapüügivõimalused jaotatakse liidu 65 laeva vahel järgmiselt:

–32 tuunipüügiseinerit;

–13 triivõngelaeva kogumahutavusega üle 100;

–20 triivõngelaeva kogumahutavusega 100 või alla selle.

4.Lõiget 3 kohaldatakse artiklites 11 ja 12 esitatud tingimustel.

Artikkel 5
Kestus

Protokolli kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 6
Rahaline toetus

1.Kogu nelja-aastase perioodi jooksul on protokolli hinnanguline kogumaksumus 12 880 000 eurot ehk 3 220 000 eurot aastas. Selle kogusumma jaotus on järgmine:

–7 200 000 eurot, mis vastab lepingu artiklis 13 osutatud liidu rahalisele toetusele;

–5 680 000 eurot, mis vastab laevaomanike sissemaksete hinnangulisele väärtusele.

2.Liidu iga-aastane rahaline toetus koosneb järgmisest:

(a)700 000 euro suurune aastane toetus (mis vastab kõikide liikide võrdlustonnaažile 14 000 tonni aastas) juurdepääsuks Madagaskari püügipiirkonnale,

(b)1 100 000 euro suurune eritoetus aastas, mis on mõeldud Madagaskari Vabariigi kalandussektori poliitika toetuseks ja rakendamiseks. See summa tehakse kättesaadavaks kalandusministeeriumile ja selle kasutamist haldab Madagaskari kalandus- ja vesiviljelusamet, vastavalt eeskirjadele ja menetlustele, mis on kooskõlas siseriiklike eeskirjadega ja esitatud kalandusministeeriumi koostatud menetluskäsiraamatus, mis edastatakse liidu ametiasutustele enne protokolli ajutist kohaldamist.

3.Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse protokolli artiklite 7, 8, 11, 14 ja 15 kohaselt.

4.Rahaline toetus makstakse järgmiselt:

(a)rahaline toetus juurdepääsu eest Madagaskari püügipiirkonnale kantakse Madagaskari Keskpangas avatud riigikassa pangakontole;

(b)valdkondlik toetus kantakse selleks otstarbeks avatud pangakontole, mis kuulub kalandusministeeriumi järelevalve alla.

Madagaskari ametiasutus edastab pangakontode andmed liidu ametiasutustele enne ajutise kohaldamise algust ja need kinnitatakse igal aastal.

Artikkel 7
Madagaskari püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstava rahalise toetuse tasumise kord

1.Kui liidu laevade aastane püük, mis on kindlaks määratud vastavalt lisa IV peatüki 1. jaole, ületab võrdlustonnaaži 14 000 tonni, suurendatakse iga-aastast rahalist toetust 50 euro võrra iga täiendava tonni kohta.

2.Euroopa Liidu poolt Madagaskari püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstav aastane summa ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui Madagaskari püügipiirkonnas kala püüdvate liidu laevade püütud kogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

3.Rahalise toetuse osa liidu laevade juurdepääsu eest Madagaskari püügipiirkonnale makstakse esimesel aastal hiljemalt 90 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmistel aastatel protokolli allkirjastamise kuupäeva aastapäeval.

4.Madagaskaril on täielik otsustusõigus juurdepääsu eest Madagaskari püügipiirkonnale makstud rahalise toetuse kasutamise üle.

Artikkel 8
Valdkondliku toetuse kehtestamise ja maksmise kord

1.Ühiskomitee võtab hiljemalt kolm kuud pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva vastu mitmeaastase valdkondliku toetuskava, mis on jaotatud aastate kaupa ja mille üldeesmärk on edendada Madagaskaril vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki.

2.Kõnealune kava esitatakse dokumendis, mis sisaldab järgmist:

2.1.ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamise kohta;

2.2.vastutustundliku ja säästva kalapüügi ning meremajanduse iga-aastased ja mitmeaastased eesmärgid ja meetmed, võttes arvesse Madagaskari prioriteete, milleks on eelkõige:

–riikliku tuunikalavarude majandamise strateegia rakendamine;

–väikesemahulise ja traditsioonilise kalapüügi toetamine;

–kalurite koolitamine;

–püügitegevuse seire, kontroll ja järelevalve ning võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

–kalandusalaste teadusuuringute ning mere ökosüsteemide ja kalavarude majandamise suutlikkuse tugevdamine;

–kalandustoodete ohutus;

2.3.kriteeriumide ja menetluste väljatöötamine, et iga-aastaseid tulemusi vajaduse korra asjakohaste näitajate toel hinnata.

3.Madagaskari ametiasutus esitab igal aastal ühiskomiteele tegevusaruande kava rakendamisel tehtud edusammudest. Viimast aastat hõlmavas aruandes peab olema ka ülevaatlik kokkuvõte valdkondliku kava rakendamisest kogu protokolli kehtivusaja jooksul.

4.Valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

5.Valdkondlik toetus makstakse välja iga-aastaste osamaksetena pärast seda, kui ühiskomitee on analüüsinud valdkondliku kava rakendamise tulemusi.

6.Euroopa Liit võib täielikult või osaliselt peatada artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud rahalise toetuse maksmise, kui ühiskomitee analüüs näitab, et:

6.1.saavutatud tulemused ei vasta ühiskomitees kokku lepitud kavale;

6.2.kavaga ette nähtud meetmeid ei ole rakendatud.

7.Pärast punkti 6 kohast peatamist alustatakse valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse maksmist alles pärast konsultatsioone ja lepinguosaliste vahelist kokkulepet ja kui valdkondliku toetuse elluviimise tulemused vastavad ühiskomitees vastu võetud kavale. Valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalist toetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue kuu pikkuse ajavahemiku lõppu.

8.Lepinguosalised korraldavad kava järelevalvet kuni selle täieliku rakendamiseni.

9.Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamist võivad kontrollida mõlema lepinguosalise auditeerimis- ja kontrolliasutused, sealhulgas Euroopa Kontrollikoda. Kontrollimine hõlmab juurdepääsuõigust toetusesaaja teabele, dokumentidele, tegevuskohtadele ja rajatistele.

10.Madagaskari ametiasutus rakendab edendus- ja teavitamismeetmeid, millega tagatakse valdkondliku toetusega rahastatud saavutuste ja ELi toetuse nähtavus.

Artikkel 9
Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1.Teaduskoostöös kohustuvad lepinguosalised edendama Madagaskari püügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki.

2.Lepinguosalised vahetavad kogu asjakohast teaduslikku teavet, mis võimaldab hinnata mere bioloogiliste ressursside seisundit Madagaskari püügipiirkonnas.

3.Lepingu artikli 9 lõikes 3 sätestatud ühisesse teaduslikku töörühma kuuluvad kummagi lepinguosalise nimetatud pädevad teadlased. Lepinguosalised teevad teadlaste tööks vajalikud andmed neile kättesaadavaks. Kõnealuse ühise teadusliku töörühma volitused, koosseisu ja toimimise kehtestab ühiskomitee.

4.Ühine teaduslik töörühm koostab aruande, millele vajaduse korral lisatakse arvamus, ning mis esitatakse ühiskomiteele kaalumiseks ja võimalike meetmete võtmiseks vastavalt lepingu artikli 9 lõikele 4.

Artikkel 10
Koostöö majandus- ja sotsiaalvaldkonnas

1.Majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tehtava koostöö põhimõtted on sätestatud lepingu artiklis 10, nende põhimõtete rakendamiseks konsulteerivad lepinguosalised korrapäraselt ühiskomitees ning kaasavad ettevõtjaid ja teisi huvitatud isikuid, et teha kindlaks koostöövõimalused, sealhulgas kaubanduse ja investeeringute arendamiseks kalandussektoris.

2.Konsulteerimisel võetakse arvesse Euroopa Liidu või muude tehniliste ja finantspartnerite arengu- ja koostöökavu.

Artikkel 11
Kalapüügivõimaluste ja protokolli rakendamise tingimuste läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1.Tuginedes parimatele asjakohastele teaduslikele nõuannetele ning India Ookeani Tuunikomisjoni vastu võetud soovitustele ja resolutsioonidele võib ühiskomitee artiklis 4 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata, kui see aitab tagada protokolliga hõlmatud kalavarude säästvat majandamist; läbivaatamise peab heaks kiitma ka artiklis 9 osutatud ühine teaduslik töörühm.

2.Sellisel juhul kohandatakse artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust pro rata põhimõttel, tehes vajalikud muudatused ka protokollis ja selle lisas.

3.Ühiskomitee võib kohandada protokolli sätteid, milles käsitletakse püügitegevuse tingimusi ja valdkondliku toetuse rakendamise korda.

4.Ühiskomitee poolt vastu võetud otsustel on protokolliga samaväärne õigusjõud, tingimusel et lepinguosalised on oma vastavad menetlused lõpule viinud.

Artikkel 12
Uurimuslik kalapüük ja uued kalapüügivõimalused

1.Lepinguosalised soodustavad uurimuslikku kalapüüki Madagaskari püügipiirkonnas, et hinnata uue püügikorra teaduslikku ja majanduslikku jätkusuutlikkust, eelkõige seoses liikidega, mida peetakse alapüütuks või mille varude seisund ei ole teada.

2.Vastavalt oma õigusaktidele võib Madagaskari ametiasutus uurimusliku kalapüügi kiita heaks ühiskomitee poolt vastu võetud konkreetse tehnilise kirjelduse alusel. Selles täpsustatakse asjaomased liigid ja uurimusliku kalapüügi asjakohased tingimused, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja vajaduse korral artikli 9 kohaselt saadud teaduslikke nõuandeid.

3.Laevadele antakse uurimusliku kalapüügi luba maksimaalselt kuueks kuuks, vajaduse korral vähendatakse loa kehtivust vastavalt teaduslikes nõuannetes esitatud soovitustele. Uurimusliku kalapüügiga tegelevad laevad peavad vastama Madagaskari ametiasutuse heaks kiidetud tehnilisele kirjeldusele. Kogu uurimusliku kalapüügi vältel viibib laeva pardal Madagaskari ametiasutuse määratud vaatleja ja vajaduse korral lipuriigi teadusvaatleja. Kogutud vaatlusandmed edastatakse analüüsimiseks ja teaduslikuks nõustamiseks vastavalt artikli 9 sätetele.

4.Teaduskohtumisel esitatakse oma arvamus uurimusliku kalapüügi tulemuste kohta ühiskomisjonile, kes teeb vajaduse korral otsuse uute liikide püügivõimaluste kehtestamise kohta kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni.

Artikkel 13
Kalapüügiloa andmise ja püügitegevuse tingimused

1.Liidu laevadele on Madagaskari püügipiirkonnas lubatud püügitegevus ainult juhul, kui neil on Madagaskari ametiasutuse poolt käesoleva lepingu ja protokolli kohaselt väljastatud kalapüügiluba.

2.Madagaskari ametiasutus annab liidu laevadele kalapüügiload ainult lepingu ja protokolli kohaselt, kalapüügilubade andmine asjaomastele laevadele väljaspool seda raamistikku, eelkõige otselubade andmine, on keelatud.

3.Liidu laevade tegevuse suhtes Madagaskari püügipiirkonnas kohaldatakse Madagaskari õigusnorme, kui käesolevas protokollis ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 14
Peatamine

1.Lepinguosaline võib protokolli rakendamise, kaasa arvatud laevade püügitegevuse ja rahalise toetuse maksmise ühepoolselt peatada lepingu artiklis 20 loetletud juhtudel.

2.Artikli 3 lõikega 3 ette nähtud tingimuste mittetäitmise tõttu võib lepingu rakendamise peatada üksnes juhul, kui avatakse Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismid seoses Cotonou lepingu artikliga 9 või uue lepingu asjakohase artikliga kindlaksmääratud inimõiguste oluliste elementide ja väärtuste rikkumisega.

3.Protokolli kohaldamise peatamiseks esitab huvitatud lepinguosaline vastava kirjaliku taotluse vähemalt üks kuu enne taotletavat peatamise kuupäeva. Sellise taotluse esitamise järel peavad lepinguosalised ühiskomitees nõu, et leida vaidlusele rahumeelne lahendus.

4.Liidu laevade mis tahes püügitegevus Madagaskari püügipiirkonnas on peatatud kogu peatamisajavahemiku jooksul. Liidu laevad lahkuvad Madagaskari püügipiirkonnast 24 tunni jooksul pärast peatamise jõustumist.

5.Lepinguosalised jätkavad konsultatsioone, et leida vaidlusaluses küsimuses mõlemat osalist rahuldav lahendus. Kui selline lahendus leitakse, jätkatakse protokolli kohaldamist ja ühiskomitees lepitakse kokku rahalise hüvitise suurus.

Artikkel 15
Lõpetamine

1.Protokolli muul kui lepingu artiklis 21 nimetatud põhjusel ja tingimustel lõpetamise korral, teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise jõustumist.

2.Eelmises lõikes nimetatud teate saatmisega avatakse küsimuste arutamine lepinguosaliste vahel.

Artikkel 16
Andmekaitse

1.Lepinguosalised tagavad, et pädev asutus kasutab säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel esitatavaid andmeid üksnes lepingu rakendamiseks ja eelkõige kalavarude majandamise ja kalapüügi seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

2.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kõiki liidu laevade ja nende püügitegevusega seotud tundlikke ja isikuandmeid, mis on saadud säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel, ning kogu tundlikku äriteavet, mis on seotud liidu kasutatavate sidesüsteemidega, käsitletakse konfidentsiaalsetena. Lepinguosalised tagavad, et püügipiirkonnas toimuva püügitegevuse kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed.

3.Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.

4.Lepingu alusel vahetatavaid isikuandmeid töödeldakse vastavalt protokolli lisa 2. liite sätetele. Ühiskomitee võib isikuandmete ja andmesubjekti õigustega seoses kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.

5.Need sätted ei takista lepinguosalisi täitmast piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või piirkondlike kalandusorganisatsioonide kohustust edastada ja avaldada laevade andmeid.

Artikkel 17
Elektrooniline teabevahetus

1.Lepinguosalised kohustuvad võtma viivitamata kasutusele elektroonilise teabevahetussüsteemi, mis on vajalik lepingu kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe edastamiseks.

2.Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga, tingimusel, et elektroonilise dokumendi autentsus on tagatud.

3.Püügiandmete, püügipiirkonda sisenemisel ja sealt lahkumisel esitatavate püügiaruannete (elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS) kaudu) ja laeva asukohaandmete (laevaseiresüsteemi kaudu) elektroonilise vahetamise ning kalapüügilubade taotlemise süsteemide rakendamise ja kasutamise kord on sätestatud lisas ja selle liidetes.

4.Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata süsteemis esinevatest riketest. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse seejärel paberkandjal või edastatakse muude protokolli lisas määratletud sidevahendite abil.

Artikkel 18
Jõustumine

Protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 19
Ajutine kohaldamine

Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. juulist 2023, tingimusel et pooled sellele alla kirjutavad, või alates allakirjutamise kuupäevast, kui see on allkirjastatud pärast 1. juulit 2023.

Artikkel 20
Autentsed tekstid

Protokoll koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

LISA
Euroopa Liidu laevade kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas reguleerivad tingimused

I PEATÜKK
Üldsätted

1.Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liiduna (EL) või Madagaskari Vabariigina (Madagaskar) järgmisi pädevaid asutusi:

–ELi puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel;

–Madagaskari Vabariik: kalandusministeerium.

2.Kalapüügiluba

Lisa sätete kohaldamisel loetakse mõistet „kalapüügiluba” samaväärseks mõistega „litsents” vastavalt selle määratlusele Madagaskari õigusaktides.

3.Madagaskari püügipiirkond

3.1. Lepingu artiklis 1 määratletud Madagaskari püügipiirkonna geograafilised koordinaadid ja lähtejooned on esitatud 3. liites.

3.2 Kalapüügiks keelatud piirkonnad nagu rahvuspargid, kaitstud merealad ja kalade paljunemispiirkonnad on märgitud 3. liites. Madagaskari õigusaktides sisalduvate kontaktandmete muutumise korral edastab Madagaskar uued kontaktandmed.

3.3 Euroopa Liidu laevade püügitegevus toimub vetes, mis

–läänepool Cape d’Ambre’ist kuni Cape Ste Marie’ni tõmmatud joonest, asuvad seinerite ja triivõngelaevade puhul kogumahutavusega üle 100 ning triivõngelaevade puhul kogumahutavusega 100 või alla selle kaugemal kui 20 meremiili lähtejoonest;

–idapool Cape d’Ambre’ist kuni Cape Ste Marie’ni tõmmatud joonest, asuvad triivõngelaevade puhul kogumahutavusega 100 või alla selle kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest.

3.4 Ankurdatud peibutuspüügivahendite ümber on kehtestatud kolme meremiili laiune ala, kus tohivad püüda Madagaskari kalurid, kuid kuhu liidu laevad ei tohi siseneda. Madagaskari ametiasutus teavitab liidu laevu selliste peibutuspüügivahendite asukohast, mis on ankurdatud kaugemal kui 9 meremiili.

3.5. Lisaks sellele on Banc du Leveni ja Banc du Castori piirkonnad, mille koordinaadid on märgitud 3. liites, reserveeritud üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks.

4.Agendi määramine

ELi igal laevaomanikul, kes taotleb protokolli raames kalapüügiluba, peab olema Madagaskaril resideeriv agent.

5.Laevaomanike maksed

–Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Madagaskari ametiasutus ELile riigikassa pangakontode andmed, kuhu kantakse lepingu raames ELi laevaomanike makstavad mitmesugused summad.

–Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi kõigist kõnealuste kontaktandmete muudatustest.

–Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

6.Kontaktisikud:

Protokolli rakendamisel vajalikud kontaktisikute andmed on esitatud 4. liites.

II PEATÜKK
Kalapüügiload

1.Kalapüügiloa saamise eeltingimus – laeva nõuetelevastavus

Lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud liidu kalalaevade registrisse ja India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja. Lisaks sellele ei tohi kapten ega laev kuuluda kalapüügikeelu alla seoses nende tegevusega Madagaskari püügipiirkonnas.

Kui see on asjakohane, peab kalalaeval olema laeva sanitaarluba, mille on välja andnud tema lipuriigi pädev sanitaaramet.

2.Kalapüügiloa taotlemine

2.1. Liidu ametiasutused edastavad Madagaskari ametiasutusele elektroonilisel teel püügiloataotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda.

2.2. Taotlused esitatakse 5. liite kohaselt.

2.3. Koos iga püügiloataotlusega tuleb esitada

–tõend selle kohta, et loa kehtivusaja eest makstav kindlasummaline ettemakse ja lisa III peatüki punktis 6 sätestatud eritoetus on tasutud;

–laeva külgvaate hiljutine digitaalne värvifoto minimaalse punktitihedusega 1400 × 1050 pikslit,

–ajakohastatud merekõlblikkuse tunnistuse koopia;

–koopia lepingust, mis on sõlmitud Madagaskaril tunnustatud värbamis- ja töövahendusettevõttega (manning), nagu on sätestatud lisa V peatüki punktis 7.

3.Loatasu ja ettemakstav kindlasummaline loatasu

3.1. Tuunipüügiseinerite ja triivõngelaevade tasu suuruseks on kogu protokolli kehtivuse ajaks kehtestatud 85 eurot iga Madagaskari püügipiirkonnas püütud tonni kohta.

3.2. Kalapüügiluba väljastatakse pärast seda, kui on tasutud järgmised kindlasummaliste loatasude ettemaksed:

Tuunipüügiseinerid:

– 16°150 eurot laeva kohta, mis vastab aastas 190 tonni eest makstavale loatasule;

triivõngelaevad, mille kogumahutavus on üle 100:

– 4°930 eurot laeva kohta, mis vastab aastas 58 tonni eest makstavale loatasule; 

triivõngelaevad kogumahutavusega 100 või alla selle:

– 3°145 eurot laeva kohta, mis vastab aastas 37 tonni eest makstavale loatasule.

3.3. Kindlasummaline loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud, lossimis- või ümberlaadimismaksud ja teenustasud.

4.Kalapüügiloa väljastamine

4.1. Pärast püügiloataotluste kättesaamist on Madagaskaril aega 20 tööpäeva, et väljastada kalapüügiload neile Euroopa Liidu laevadele, kelle taotlus vastas nõuetele.

4.2. Kõnealuse kalapüügiloa koopia edastatakse elektroonilisel teel viivitamata ELi delegatsioonile, laevaomanikele või nende agentidele. Kõnealune pardal hoitav elektrooniline koopia on kehtiv kuni 45 päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Pärast osutatud ajavahemiku lõppu peab pardal olema kalapüügiloa originaal. Vääramatu jõu korral võib seda tähtaega pikendada.

4.3. Välja antud kalapüügiloa originaal edastatakse laevaomanikule või tema agendile Madagaskaril, vajaduse korral ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel.

4.4. Niipea kui kalapüügiluba on välja antud, kannab Madagaskar liidu laeva viivitamata Madagaskari püügipiirkonnas kalapüügiluba omavate liidu laevade nimekirja. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskusele ja liidu kalapüügiseirekeskusele. Madagaskar ajakohastab kalapüügiloaga laevade nimekirja regulaarselt. Uus nimekiri edastatakse viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskusele ja liidu kalapüügiseirekeskusele.

5.Kalapüügiloa edasiandmine

5.1. Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei saa edasi anda.

5.2. Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib ELi taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma.

5.3. Sel juhul võetakse püügikoguse arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid Madagaskari püügipiirkonnas.

5.4. Vana kalapüügiluba kaotab kehtivuse asendusloa väljaandmise päeval.

5.5. Kalapüügiloa asendamisest teatatakse laevaomanikule, tema agendile ja liidu ametiasutustele.

5.6. Asjaomase laeva omanik või tema agent tagastab tühistatud kalapüügiloa Madagaskari ametiasutusele, vajaduse korral ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel

5.7. Madagaskari ametiasutus ajakohastab vastavalt püügiloaga laevade nimekirja.

6.Kalapüügiloa kehtivusaeg

6.1. Kalapüügiload väljastatakse aastaks, mis hõlmab:

–protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

–seejärel iga täielikku kalendriaastat;

–protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

7.Laeva pardal hoitavad dokumendid

Liidu laevad hoiavad Madagaskari püügipiirkonnas viibimise ajal pardal järgmisi dokumente:

–kalapüügiloa originaal või punktis 4.2 sätestatud tingimuste korral selle koopia;

–laeva merekõlblikkuse tunnistus;

–meeskonna nimekiri;

–elektrooniline püügipäevik;

–liidu kalalaevatunnistus, mille on välja andnud lipuriik;

–laeva mahutavusplaan skeemina või kalalaeva ajakohastatud joonise kirjeldus, millel on näidatud kalatrümmide arv ja hoiukohtade mahutavus kuupmeetrites.

8.Abilaevad

8.1. Madagaskar lubab abilaevadel abistada kalapüügiluba omavaid Euroopa Liidu kalalaevu IOTC kehtestatud tingimustel ja piirides. Kui Madagaskari õigusaktides tehakse muudatusi, mis on nende piirangute või tingimuste osas rangemad, teatatakse õigusakti muudatustest või uutest õigusaktidest ning neid kohaldatakse vastavalt lepingu artiklile 8.

8.2. Abilaevad peavad sõitma ELi liikmesriigi lipu all, nad ei tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

8.3. Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügilubade taotluste edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. Madagaskar koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata ELile.

8.4. Abilaevade puhul kohaldatav aastane loatasu on 5 000 eurot aastas.

9.Lubade haldamise automaatse elektroonilise süsteemi rakendamine

9.1. Loataotluste elektrooniliseks edastamiseks ja nende väljaandmisest teatamiseks püüavad lepinguosalised kasutada Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud süsteemi LICENCE.

9.2 Üleminekukorras, kuni lepinguosalised süsteemi LICENCE kasutusele võtavad, toimub elektrooniline teabevahetus e-posti kaudu.

III PEATÜKK
Kalavarude tehnilised kaitsemeetmed

1.Euroopa Liidu laevad, kellel on lubatud Madagaskari püügipiirkonnas kala püüda, järgivad kõiki kalavarude tehnilisi kaitsemeetmeid, India Ookeani Tuunikomisjoni soovitusi ja resolutsioone ning nende puhul kohaldatavaid Madagaskari õigusakte.

2.Iga püügikategooria laevade suhtes kohaldatavad kalavarude tehnilised kaitsemeetmed on kindlaks määratud 1. liites esitatud tehnilisel teabelehel.

3.Selliste kunstlike triivivate peibutuspüügivahendite kasutuselevõtt ja kasutamine on käesoleva lepingu kohaselt lubatud. Laevad järgivad India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohaseid resolutsioone ja soovitusi. Selleks et piirata peibutuspüügivahendite mõju ökosüsteemidele ja vähendada sünteetiliste merejäätmete kogust, tuleb need püügivahendid, välja arvatud paakpoid, ehitada looduslikest või biolagunevatest mitteplastilistest materjalidest, mis aitab vältida neisse takerdumist. Laevad väldivad vaalaliste, haide ja kilpkonnade juhupüüki.

4.Madagaskar jätab endale siiski õiguse teha usaldusväärsete teaduslike soovituste alusel ettepanekuid rangemate meetmete võtmiseks.

5.Laevaomanik teatab püügihooaja alguses Madagaskari kalapüügiseirekeskusele ka peibutuspüügivahendite arvu, mida iga abilaev kavatseb Madagaskari püügipiirkonnas kasutada. Kokku kogutud peibutuspüügivahendite arv deklareeritakse pärast püügihooaja lõppu.

6.Keskkonnajuhtimiseks ja mereökosüsteemide kaitsmiseks Madagaskari vetes maksavad liidu laevaomanikud igal aastal eritoetust, mille hinnanguline kogusumma on ligikaudu 200 000 eurot. Iga laeva osamaks sõltub laeva kogumahutavusest ja on 2,5 eurot GT kohta. Toetus makstakse koos ettemaksega. Vahendeid haldab Madagaskari kalandus- ja vesiviljelusamet ja need kantakse protokolli artikli 6 lõike 4 punktis b osutatud valdkondliku toetuse jaoks avatud pangakontole.

7.Madagaskari ametiasutus teavitab ühiskomiteed kõnealusest eritoetusest rahastatavast tegevuskavast ning annab aru toetuse kasutamisest, tulemustest ja mõjust. Ametiasutus tagab võetud meetmetest teavitamise ja nende nähtavuse.

IV PEATÜKK

1. jaotis
Püügi ja püügikoormuse deklareerimine

1.Püügipäevik

1.1. Lepingu raames kala püüdva ELi kalalaeva kapten peab püügipäevikut vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidele.

1.2. Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Madagaskari püügipiirkonnas.

1.3. Kapten kannab püügipäevikusse iga päev järgmise teabe:

– iga liigi kohta (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) püütud ja pardal hoitav kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides),

– iga liigi kohta merre tagasi lastud kogus väljendatuna eluskaalu kilogrammides või, kui see on asjakohane, isendite arvuna,

– nullpüük vastavalt IOTC asjakohastele sätetele.

1.4. Laevaomanik ja kapten vastutavad solidaarselt püügipäevikusse kantud andmete õigsuse eest.

2.Püügiaruanded

2.1 Kapten deklareerib laeva saagi, saates andmed Madagaskari kalapüügiseirekeskusele ja ministeeriumi statistikateenistusele

–Madagaskari püügipiirkonnas viibimise ajal iga nädal,

–kohe pärast Madagaskari sadamasse sisenemist,

–24 tunni jooksul pärast Madagaskari püügipiirkonnast lahkumist ilma eelnevalt Madagaskari sadamasse sisenemata.

2.2. Kui püügiaruandeid käsitlevaid sätteid ei täideta, sealhulgas esitatakse nõuetele mittevastav deklaratsioon, võib Madagaskar peatada asjaomase laeva kalapüügiloa, ilma et see piiraks Madagaskari õigusaktidega ettenähtud karistuste kohaldamist. Korduva rikkumise puhul võib Madagaskar kalapüügiloa uuendamisest keelduda.

2.3. Madagaskari ametiasutus teavitab laevaomanikku kõigist rikkumisega seoses määratud karistustest ja teavitab neist ka liidu ametiasutusi.

3.Püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi (ERS) kasutuselevõtt

Lepinguosalised lepivad kokku hakata kasutama püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi, lähtudes 6. liites kehtestatud suunistest. Lepinguosalised teavitavad teineteist süsteemi toimima hakkamisest. Seejärel asendatakse käesoleva peatüki punktis 2 sätestatud püügiaruanded ERSi kaudu edastatavate aruannetega.

4.Kvartali püügiaruanded

4.1. Liidu ametiasutused edastavad Madagaskarile enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu protokolliga ettenähtud püügiandmed iga liigi kohta jooksva aasta eelmise kvartali või eelmiste kvartalite kuude kaupa. Need andmed esitatakse kord kuus laevade ja FAO koodiga tähistatud liikide kaupa vastavalt 7. liites esitatud vormile.

4.2. Neid püügipäevikutest saadud heakskiidetud andmeid käsitatakse ajutistena kuni liidu ametiasutused teatavad püügi ja püügikoormuse lõplikust aastasest tasaarveldusest.

5.Liidu laevade aastase püügi ja püügitasude aruanne

5.1. Liidu ametiasutused koostavad lipuriikide ametiasutuste kinnitatud püügiandmete põhjal lõpliku arvestuse iga-aastase püügi ja tasude kohta, mida iga laev peab maksma eelmise kalendriaasta aastase püügihooaja eest.

5.2. Liidu ametiasutused esitavad kõnealuse lõpliku arvestuse püügi ja tasude kohta Madagaskari ametiasutusele kinnitamiseks enne püügiaastale järgneva aasta 30. aprilli.

5.3. Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi selliste deklaratsioonide ja arvestuste kättesaamisest ning võib kahe kuu jooksul nõuda selgitusi, mida ta peab vajalikuks.

5.3.1. Sel juhul võtavad liidu ametiasutused ühendust lipuriigi ametiasutustega ja liidu pädevate riiklike asutustega ning edastavad Madagaskari ametiasutusele nõutud täiendava teabe 20 tööpäeva jooksul.

5.3.2 Selleks et uurida püügiandmeid ja teabe kõrvutamisel kasutatud metoodikaid, võib vajaduse korral kokku kutsuda ühise teadusliku töörühma, kus on kutsutud osalema liidu ja Madagaskari pädevate riiklike asutuste esindajad.

5.4. Pärast punktis 5.3.1 osutatud lisateabe kättesaamist on Madagaskaril 30 tööpäeva, et esitada põhjenduste olemasolu korral iga-aastase püügiaruande ja loatasude lõpliku arvestuse kohta vastuväide.

5.4.1. Kui vastuväiteid ei esitata ja tähtaeg saab läbi, loevad lepinguosalised püügi ja püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse heakskiidetuks.

5.4.2. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole.

5.5. Kui lõplik arvestus on suurem kui ettemakstav kindlasummaline loatasu, mis tasuti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Madagaskarile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lõpliku arvestuse heakskiitmist. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlasummaline loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

2. jaotis
Madagaskari püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.Käesoleva protokolli raames Madagaskari püügipiirkonnas kala püüdvad liidu kalalaevad teatavad Madagaskari püügiseirekeskusele oma kavatsusest Madagaskari püügipiirkonda siseneda või sealt lahkuda vähemalt kolm tundi ette.

2.Teatades Madagaskari püügipiirkonda sisenemisest või sealt lahkumisest, peab laeva kapten ühtlasi teatama eeldatava sisenemis- või väljumiskoha koordinaadid ning iga pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna, kasutades 8. liites esitatud vormi.

3.Nende sätete täitmata jätmise või valedeklaratsiooni esitamise korral kohaldatakse laevaomaniku ja laeva kapteni suhtes Madagaskari õigusaktidega ettenähtud karistusi.

4.Kui laev tabatakse püügitegevuselt, ilma et ta oleks sellest eelnevalt Madagaskari kalapüügiseirekeskust teavitanud, kohaldatakse laeva suhtes Madagaskari õigusaktidega ettenähtud karistusi. Madagaskari ametiasutus võib peatada asjaomase laeva kalapüügiloa. Korduva rikkumise puhul võib Madagaskar keelduda kalapüügiloa uuendamisest.

5.Madagaskari püügipiirkonda sisenemisel edastatakse laeva meeskonna nimekiri.

6.Teave edastatakse kas ERSi, e-posti või raadio teel aadressidele, mis on märgitud 4. liites. Madagaskari ametiasutus teatab viivitamata asjaomastele laevadele ja liidu ametiasutustele e-posti aadressi või raadiosageduse muutumises .

7.Madagaskari ametiasutus saadab e-posti teel vastu kättesaamisteate.

3. jaotis
Ümberlaadimine ja lossimine

1.Mis tahes ümberlaadimine merel on keelatud.

2.Madagaskari määratud sadamas võib ümberlaadimist teostada Madagaskari kalapüügiseirekeskuse eelneval loal ning kalandusinspektorite ja Madagaskari kalandusvaldkonna sanitaarameti (Autorité Sanitaire Halieutique) järelevalve all.

3.Ümberlaadimiseks ja lossimiseks ette nähtud sadamad on Antsiranana, Toliary, Ehoala, Toamasina ja Mahajanga.

4.Euroopa Liidu kalalaeva omanik või tema esindaja, kes soovib teostada lossimist või ümberlaadimist Madagaskari sadamas, teatab kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks võetavate meetmete lepinguga ning vajaduse korral ERSi kaudu vähemalt 72 tundi enne lossimist või ümberlaadimist nii Madagaskari kalapüügiseirekeskusele kui ka asjaomasele sadamaametile järgmised andmed:

–lossimist või ümberlaadimist teostada sooviva kalalaeva nimi ja registreerimisnumber India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalalaevade nimekirjas;

–lossimis- või ümberlaadimissadama ja vajaduse korral transpordilaeva nimi;

–ümberlaadimise või lossimise kavandatud kuupäev ja kellaaeg;

–iga ümberlaaditava või lossitava liigi FAO kolmetäheline kood ja kogus, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

–ümberlaaditud või lossitud saagi esitlusviis ja sihtkoht.

Need sätted ei piira kohustust esitada pädevatele asutustele sadamasse sisenemiseks vajalikud dokumendid.

5.Pärast punktis 4 esitatud teabega tutvumist ja 24 tunni jooksul pärast teate saamist annab Madagaskari kalapüügiseirekeskus laevaomanikule või tema esindajale eelneva loa ümberlaadimiseks või lossimiseks.

6.Ümberlaadimist ja lossimist käsitatakse lahkumisena Madagaskari püügipiirkonnast. Sel juhul kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos osutatud sätteid.

7.Pärast ümberlaadimist või lossimist teavitab laevaomanik või tema esindaja kalapüügi seirekeskust ning merendus- ja sadamaametit kavatsusest jätkata kalapüüki Madagaskari püügipiirkonnas või Madagaskari püügipiirkonnast lahkuda.

8.Ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui käesoleva jao punktides 1–7 osutatud, on Madagaskari püügipiirkonnas keelatud. Iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

9.ELi kalalaevad kohustuvad tegema osa oma kaaspüügist kättesaadavaks kohalikele töötlejatele kohaliku turuhinnaga. Liidu kalalaevade omanike soovi korral esitavad Madagaskari kalandusministeeriumi piirkondlikud osakonnad kohalike töötlemisettevõtete nimekirja ja kontaktandmed.

4. jaotis
Laevaseiresüsteem

1.Laevade asukohateated – Laevaseiresüsteem

1.1. Kalapüügiloaga liidu laevad peavad olema varustatud laevaseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (Centre de surveillance des pêches – CSP).

1.2. Iga asukohateade peab olema esitatud lisa 9. liites osutatud vormingus ja sisaldama

–laeva tunnusandmeid;

–laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

–asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

–laeva kiirust ja kurssi.

1.3. Esimene Madagaskari püügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT”; Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis registreeritakse pärast Madagaskari püügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

1.4. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated registreeritakse turvaliselt ning neid säilitatakse kolme aasta jooksul.

2.Teabe edastamine laeva poolt laevaseiresüsteemi rikke korral

2.1. Kapten tagab, et tema laeva laevaseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

2.2. Rikkis laevaseiresüsteemiga liidu laevadel ei ole lubatud Madagaskari püügipiirkonda siseneda.

2.3. Rikke korral pärast laeva sisenemist Madagaskari püügipiirkonda tuleb sellest viivitamata teatada Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. Laevaseiresüsteemi tuleb parandada või välja vahetada viieteistkümne päeva jooksul. Pärast kõnealust tähtaega või järjestikuste korduvate rikete korral ei lubata laeval enam Madagaskari püügipiirkonnas kala püüda.

2.4. Rikkis laevaseiresüsteemiga laevad edastavad oma asukohateated lipuriigi ja Madagaskari kalapüügiseirekeskusele e-posti või raadio teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik käesoleva jao punktis 1.2 osutatud kohustuslikud andmed.

3.Asukohateadete turvaline edastamine Madagaskarile

3.1. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskar vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

3.2. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskar edastavad asukohateateid elektrooniliselt, kasutades turvalist elektroonilist sidesüsteemi, mille Euroopa Komisjon on standardiseeritud vormis kalandusandmete edastamiseks kättesaadavaks teinud.

3.3. Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Madagaskari püügipiirkonnast lahkumisest.

4.Teabevahetussüsteemi tõrked

4.1. Lepinguosalised tagavad, et nende elektroonilised seadmed vastavad püügiandmete esitamise standardile.

4.2 Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata asukohateatesüsteemi rikkest, et leida võimalikult kiiresti tehniline lahendus.

4.3. Laeva laevaseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Madagaskari õigusaktidega ettenähtud karistusi. Kapten ei vastuta eelmises punktis nimetatud sidesüsteemide rikete eest.

4.4. Võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

5.Asukohateate sageduse muutmine

5.1. Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Madagaskari kalapüügiseirekeskus taotleda, saates taotluse koopia liidule, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele.

5.2. Madagaskari kalapüügiseirekeskus peab edastama kõnealused dokumentaalsed tõendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja liidu ametiasutustele.

5.3. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Madagaskari kalapüügiseirekeskusele viivitamata asukohateate, pidades kinni lühendatud sagedusest.

5.4. Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

5.5. Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Madagaskari kalapüügiseirekeskus lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi võimalikust edaspidisest seirest.

6.Laevaseiresüsteemi kaudu edastatud teadete õigsus vaidluse korral

Lepinguosaliste vaidluste korral on määravad vaid laevaseiresüsteemi kaudu edastatud teated.

5. jaotis
Vaatlejad

1.Püügitegevuse vaatlemine

1.1. Lepinguosalised rõhutavad vajadust järgida teadusvaatlejate programmi puhul riiklikku vaatlusprogrammi ja India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonist tulenevaid kohustusi.

1.2. Sel eesmärgil:

1.2.1. võtab iga laev Madagaskari püügipiirkonnas viibides pardale vaatleja. Vähemalt 30 % laevadest peab võtma pardale Madagaskari pädeva asutuse määratud vaatleja. Ülejäänud 70 % puhul korraldatakse vaatleja pardalevõtmine vastavalt vajadusele piirkondlike vaatlusprogrammide või elektrooniliste vaatlusprogrammide raames;

1.2.2. vaatleja ülesandeks on jälgida punktis 1.1 osutatud sätete kohaldamist või koguda muuks otstarbeks mõeldud teaduslikke andmeid, mille Madagaskari pädev riiklik asutus või ühine teaduslik töörühm on kindlaks teinud.

2.Määratud laevad ja vaatlejad

2.1. Kalapüügilubade väljaandmisel koostab Madagaskari ametiasutus nende laevade nimekirja, kes on välja valitud eespool osutatud punktis 1.2.1 osutatud eesmärkide täitmiseks Madagaskari vaatlejaid peale võtma, või vajaduse korral ajakohastab olemasolevat nimekirja.

2.2. Pärast nimekirja koostamist või ajakohastamist edastab Madagaskari ametiasutus selle viivitamata elektroonilisel teel liidu ametiasutustele ja asjaomastele laevaomanikele. Kui mõnel välja valitud laeval ei ole turvanõuetest tulenevalt (eelkõige seoses piraatluseohuga) vaatleja jaoks ruumi ning see asjaolu on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kohandab Madagaskari ametiasutus osutatud olukorra arvessevõtmiseks väljavalitud laevade nimekirja, jäädes siiski kindlaks punktis 1.2.1 osutatud eesmärgile.

2.3. Kui vaatleja pardalevõtmiseks väljavalitud kalalaevade nimekirja koostamine on lõpetatud, teavitab Madagaskar sellest samaaegselt laevaomanikke või nende agente, kelle laevad peavad Madagaskari püügipiirkonnas viibides võtma pardale punkti 1.2.1. kohaselt määratud vaatleja.

2.4. Kui pardalevõtmise kuupäev on käesoleva jao punkti 7.2 kohaselt Madagaskari ametiasutus ja väljavalitud laeva omaniku vahel kokku lepitud, teatab Madagaskar liidule ja asjaomasele laevaomanikule või tema agendile määratud vaatleja nime ja andmed.

2.5. Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi ja asjaomaseid laevaomanikke või nende agente viivitamata kõikidest muudatustest määratud laevade ja vaatlejate nimekirjas.

2.6. Liidu kalalaev, kes peab vaatleja pardale võtma, on kõnealusest kohustusest vabastatud juhul, kui pardal viibib juba vaatleja, kes jääb sinna kogu ettenähtud ajavahemikuks, tingimusel et vaatleja on tunnustatud piirkondliku vaatlusprogrammi raames, milles Madagaskar osaleb.

2.7. Vaatleja pardalviibimine ei ületa tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3.Laevaomanike makstav rahaline toetus

3.1. Laevaomanik maksab Madagaskari vaatleja kohta 30 eurot iga pardal viibitud päeva eest. Laevaomanik kannab kõnealuse summa Madagaskari kalapüügiseirekeskuse vaatlejate programmi.

3.2. Kõik kulud seoses Madagaskari vaatleja liikumisega tavapärasest elukohast pardalemineku sadamasse ning pardalt mahatuleku sadamast tavapärasesse elukohta kannab laevaomanik.

4.Vaatleja töötasu ja sotsiaalkindlustusmaksed

Madagaskari poolt määratud vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Madagaskari ametiasutused.

5.Pardalevõtmise tingimused

5.1. Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardal viibimise aeg määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Madagaskari ametiasutuste ühisel kokkuleppel.

5.2. Vaatlejaid koheldakse pardal võrdselt laeva juhtkonnaga. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

5.3. Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

5.4. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

5.5. Laeva kapten annab vaatleja käsutusse kõik tema tööks vajalikud vahendid ning tagab vaatlejale juurdepääsu sidevahenditele ja pardal olevatele mis tahes dokumentidele, laeva püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule, töötlemispäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt vaatleja töökohustustega.

6.Vaatleja ülesanded

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

–käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitoiminguid;

–suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

–arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7.Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

7.1. Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

7.2. Viisteist päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema esindaja Madagaskari kalapüügiseirekeskusele vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (sh majutus- ja söögikulud) pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

7.3. Kui vaatleja ei tule pardale 12 tunni jooksul pärast kavandatud kuupäeva ja kellaaega, teatab kapten, laevaomanik või tema esindaja sellest viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, et leida lahendus vastastikusel kokkuleppel.

7.4. Kui vaatleja ei lähe pardalt maha Madagaskari sadamas, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (sh majutus- ja söögikulud) tema tavapärasesse elukohta tagasi jõudmiseks.

7.5. Kui laev ei ole kokkulepitud ajal eelnevalt kindlaksmääratud sadamas, et vaatlejat peale võtta, katab laevaomanik vaatleja sadamas ootamisega kaasnevad kulud (majutus, toit).

7.6. Kui laeva ei tule, teavitab laevaomanik sellest viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskust. Madagaskari ametiasutused võivad asjaomase laeva kalapüügiloa lõpetada ja kohaldavad Madagaskari kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi, v.a Madagaskari kalapüügiseirekeskusele teatatud vääramatu jõu korral. Viimatikirjeldatud juhul määrab laevaomanik koos Madagaskari ametiasutusega vaatleja pardalevõtuks uue kuupäeva ja laev ei tohi Madagaskari püügipiirkonnas kuni vaatleja tegeliku pardalevõtmiseni kala püüda. Madagaskar teavitab ELi ja laevaomanikku viivitamata käesoleva punkti kohaldamisel võetud meetmetest.

8.Vaatleja ülesanded

8.1. Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

8.1.1. kogub laeva püügitegevust iseloomustavat teavet, keskendudes eelkõige järgmisele:

–kasutatavad püügivahendid;

–laeva asukoht püügitoimingu ajal;

–püügimahud või vajaduse korral üksikute kalade arv iga sihtliigi ja sellega samaväärse liigi kohta, samuti kaaspüük ja juhuslikult võrku sattunud kalad;

–pardal hoitava püügi ja tagasiheite hindamine.

8.1.2. Bioloogiliste andmete võtmine teadusprogrammide raames.

8.2. Vaatleja edastab igal laeva Madagaskari püügipiirkonnas viibimise päeval raadio või e-posti teel oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused ja mis tahes muud Madagaskari kalapüügiseirekeskuse nõutud andmed.

9.Vaatleja aruanne

9.1. Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten, viimasele jääb aruande koopia, Kui kapten keeldub vaatleja aruande allkirjastamisest, kirjutab ta aruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

9.2. Vaatleja esitab oma aruande Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, kes edastab selle koopia liidu ametiasutustele 15 tööpäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

6. jaotis
Inspekteerimine merel ja sadamas

1. Kehtivat kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade Madagaskari püügipiirkonnas inspekteerimist merel või sadamas, kai ääres või reidil teostavad kalanduskontrolli eest vastutavad Madagaskari laevad ja inspektorid.

2. Enne pardaleminekut teavitab Madagaskari inspektor liidu laeva kaptenit oma inspekteerimiskavatsusest. Enne inspekteerimise alustamist peab inspektor tõendama oma isikut ja kvalifikatsiooni ning esitama lähetuskorralduse.

3. Inspektor jääb ELi laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

3.1. Liidu laeva kapten aitab inspektorit pardale tulekul ja inspekteerimise teostamisel.

3.2. Iga inspekteerimise lõpus koostavad inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu kalalaeva kapten. Kui kapten keeldub inspekteerimisaruande allkirjastamisest, kirjutab ta inspekteerimisaruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

3.3. Inspektor väljastab enne laevalt lahkumist Euroopa Liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Madagaskar edastab inspekteerimisaruande koopia liidule kaheksa tööpäeva jooksul pärast inspektori laevalt lahkumist ilma et see piiraks lisa 7. jao punktis 1 osutatud sätteid.

4. Madagaskar võib lubada liidu või selle liikmesriikide esindajatel osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

5. Riskihindamise põhjal võivad lepinguosalised kokku leppida liidu laevade ühisinspekteerimistes, eelkõige lossimise ja ümberlaadimise ajal, et tagada nii liidu kui ka Madagaskari õigusaktide järgimine. Oma ülesannete täitmisel järgivad lepinguosaliste lähetatud inspektorid vastavalt liidu ja Madagaskari õigusaktide sätteid kontrollide läbiviimise kohta. Need toimingud toimuvad Madagaskari inspektori juhtimisel ja alluvuses. Lepinguosalised võivad oma lipu- ja sadamariikide kohustuste raames otsustada teha koostööd järelmeetmete osas vastavalt oma asjakohastele õigusaktidele. Lisaks võib Madagaskari ametiasutus liidu ametiasutuste taotlusel volitada liidu liikmesriikide kalandusinspektoreid inspekteerima nende lipu all sõitvaid liidu laevu nende siseriiklikust õigusest tuleneva pädevuse piires.

7. jaotis
Rikkumised

1.Rikkumiste menetlemine

1.1. Iga rikkumine, mille liidu laev on Madagaskari püügipiirkonnas toime pannud ja mille kohta on esitatud rikkumisteade, on kantud ka inspekteerimisaruandesse.

1.2. Teade rikkumise ja kaptenile või kalandusettevõtjale määratud karistuste kohta saadetakse otse laevaomanikele Madagaskari õigusaktides sätestatud korras.

1.3. Madagaskari ametiasutus edastab liidule inspekteerimisaruande ja rikkumisteate koopia ning teabe ettenähtud karistuse kohta elektroonilisel teel 72 tunni jooksul.

1.4. Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt vastavalt 6. jao punktile 3.2, ei piira laevaomaniku õigust kaitsele kindlakstehtud rikkumise puhul.

2.Laeva peatamine – Teavitamiskoosolek

2.1. Kui tuvastatakse Madagaskari õigusaktide kohane rikkumine, annab Madagaskari ametiasutus rikkumiselt tabatud liidu laevale korralduse peatada oma tegevus Madagaskari püügipiirkonnas, ja kui laev on merel, siis ka korralduse pöörduda tagasi Madagaskari sadamasse.

2.2. Madagaskari ametiasutus teatab liidu ametiasutustele elektroonilisel teel 24 tunni jooksul liidu laeva mis tahes põhjusel peatamisest. Teates on esitatud peatamise ja/või kinnipidamise põhjused ning sellele on lisatud tõendusmaterjal kindlakstehtud rikkumise kohta.

2.3. Liidu ametiasutused võivad taotleda, et Madagaskari ametiasutus korraldaks pärast laeva peatamisest teatamist niipea kui võimalik teavitamiskoosoleku, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ning anda teavet määratud või kavandatud karistuste kohta. Kõnealusel teavitamiskoosolekul võivad osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindajad.

3.Karistused rikkumiste eest – Kokkuleppemenetlus

3.1. Täheldatud rikkumise eest kohaldatava karistuse määrab Madagaskar oma õigusaktide kohaselt.

3.2. Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada Madagaskari ametiasutuse ja liidu laeva vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

3.3. Kokkuleppemenetlusel võib osaleda liidu laeva lipuriigi esindaja.

4.Kohtumenetlus – Pangatagatis

4.1. Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Madagaskari osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Madagaskar, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi toetusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

4.2. Pärast lõpliku kohtuotsuse teatavakstegemist ja jõustumist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

–täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

–summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

4.3. Madagaskar teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

8. jaotis
Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

1.Eesmärk

Selleks et tõhustada kalapüügi järelevalvet ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, annavad liidu laevade kapteneid teada iga sellise laeva viibimisest Madagaskari püügipiirkonnas, kes ei ole Madagaskari koostatud selliste välismaiste laevade nimekirjas, kellel on luba Madagaskari püügipiirkonnas kala püüda.

2.Menetlus

2.1. Kui liidu laeva kapten märkab kalalaeva, kelle tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, võib ta koguda sellise vaatluse kohta võimalikult palju teavet.

2.2. See teave saadetakse elektrooniliselt viivitamata ja samal ajal Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, vaatlust teostanud laeva lipuriigi pädevale asutusele ja Madagaskari ametiasutustele ning liidule saadetakse sõnumi koopia.

3.Vastastikkuse põhimõte

Madagaskari ametiasutus edastab liidu ametiasutustele võimalikult kiiresti tema käsutuses oleva kogu vaatlusaruande selle kalalaeva kohta, kelle tegevuses Madagaskari püügipiirkonnas esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

V PEATÜKK

Meremeeste pardalevõtmine

1.Käesoleva peatüki rakendamise põhimõtted ja eesmärgid

1.1.Madagaskari kodanikest meremeeste töölevõtmine ja nende töö protokolli alusel loa saanud liidu laevade pardal toimub lepingu artikli 3 lõikes 4 sätestatud põhimõtete kohaselt.

1.2.Lepinguosalised kohustuvad edendama meremeeste suhtes kohaldatavate ILO ja IMO konventsioonide ratifitseerimist ning tagama, et käesoleva peatüki rakendamine on kooskõlas nende konventsioonide põhimõtetega.

1.3.Lepinguosalised kohustuvad edendama meremeeste asjakohast väljaõpet. Selleks otstarbeks võib kasutada osa valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalistest vahenditest.

2.Madagaskari meremeeste pardalevõtmise eeskirjad

2.1.Laevaomanik võtab Madagaskari püügipiirkonnas toimuva püügitegevuse ajaks tööle Madagaskari kodanikest meremehed, kes töötavad tema laeva pardal meeskonnaliikmetena.

2.2.Selleks saadab Madagaskari merendus- ja sadamaamet laevaomanikele nimekirja, mis sisaldab piisaval arvul sobivaid Madagaskari kodanikest meremehi, kes vastavad 10. liite nõuetele, ning milles on märgitud meremeeste pädevus. Kui laevaomanik ei leia nimekirjast kvalifitseeritud vabu meremehi, vabastatakse ta pärast Madagaskari merendus- ja sadamaameti teavitamist käesoleva peatüki kohasest kohustusest meremehi pardale võtta.

2.3.Liidu kalalaevadel töötavate meremeeste miinimumarv on järgmine:

-kolm iga seinnoodalaeva kohta,

-kaks iga triivõngelaeva kohta, mille kogumahutavus on üle 100.

2.4.Kapten peab laeva pardal töötavate meremeeste registrit, koostades selleks meeskonna nimekirja, millele kapten või tema poolt volitatud isik on nõuetekohaselt alla kirjutanud. Registri koopia saadetakse Madagaskari merendus- ja sadamaametile enne reisi algust.

2.5.Laevaomanik või tema nimel tegutsev kapten ei luba laevale tööle võtta Madagaskari kalurit, kes ei vasta 10. liites sätestatud nõuetele. Ta teavitab sellest otsusest Madagaskari merendus- ja sadamaametit.

3.Individuaalsed tööleasumise lepingud

3.1.Laevaomanik või tema esindaja peab iga pardal töötava Madagaskari kodanikuga läbirääkimisi ja allkirjastab kirjaliku individuaalse pardalemineku lepingu. Kõnealune individuaalne leping võib põhineda kollektiivlepingul, mille üle peavad ametiühingud läbirääkimisi konsulteerides Madagaskari pädevate asutustega.

3.2.Leping peab vastama 11. liites sätestatud miinimumtingimustele. Laevaomanik või tema esindaja esitab lepingu enne meremehe pardaleminekut Madagaskari pädevale asutusele, kes selle kinnitab.

3.3.Lepingu koopia antakse allakirjutanule ning edastatakse Madagaskari merendus- ja sadamaametile hiljemalt esimesel tööpäeval.

4.Töötasu

4.1.Madagaskari kodanikest meremeeste töötasu (fikseeritud palk, toetused ja mitmesugused lisatasud) maksab laevaomanik.

4.2.Meremeestele makstav miinimumpalk määratakse kindlaks Madagaskari õigusaktide või ILO poolt meremeestele kehtestatud standardi alusel, olenevalt sellest, kumb on suurem.

4.3.Töötasu makstakse kord kuus või lühemate korrapäraste ajavahemike järel. Meremeestel peab olema võimalus teha kõik tasud, sealhulgas ettemaksed, tasuta oma perekonnale kättesaadavaks kas täises ulatuses või osaliselt.

5.Laevaomaniku kohustused

5.1.Laevaomanik kannab kõik kulud, mis on seotud Madagaskari kodanikust meremehe liikumisega tavapärasest elukohast pardalemineku sadamasse või pardalt mahatuleku sadamast tavapärasesse elukohta.

5.2.Kui laev ei saabu Madagaskari kodaniku pardaleminekuks kavandatud kuupäeval ja kellaajal, kannab laevaomanik sadamas ootamise kulud (nt majutus, toit).

6.Meremeeste kohustused

6.1.Liidu kalalaeva kapteni poolt tööle võetud Madagaskari kodanikust meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema.

6.2.Kui meremees jätab omal tahtel töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale tulemata, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

7.Tööjõuvahendajad

Liidu laevade omanikud kasutavad Madagaskaril tunnustatud värbamis- ja töövahendusettevõtteid (manning), kes tagavad vastavuse käesolevale peatükile.

8. Vastavus käesolevale peatükile

8.1.Mõlema lepinguosalise pädev asutus tagab, et meremeeste suhtes kohaldatavad õigusaktid on lihtsasti, täielikult, läbipaistval moel ja tasuta kättesaadavad.

8.2.ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 kohaselt vastutavad käesoleva peatüki nõuetekohase kohaldamise eest lipuriigi ametiasutused. Need ametiasutused täidavad oma kohustusi kooskõlas ILO suunistega, milles käsitletakse elu- ja töötingimuste inspekteerimist kalalaevade pardal lipu- ja sadamariigi poolt.

8.3.Madagaskari mere- ja sadamaamet tagab ka käesoleva peatüki nõuetekohase kohaldamise.

8.4.Kui laevaomanik ei täida kohustust võtta pardale Madagaskari kodanikust meremehi, võib Madagaskari ametiasutus keelduda laeva kalapüügiloa uuendamisest.

LIIDETE LOETELU

1. liide – Teabeleht – Liigid, mida on lubatud püüda

2. liide – Isikuandmete töötlemine

3. liide – Madagaskari püügipiirkonna, püügikeelualade Banc du Leven ja Banc du Castor ning lähtejoonte koordinaadid

4. liide – Madagaskari asutuste kontaktandmed

5. liide – Teave, mis tuleb esitada püügiloataotluses (kalalaevad ja abilaevad)

6. liide – Püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi (ERS) rakendamise suunised

7. liide – Esialgsete püügiandmete kvartaliaruande vorm

8. liide – Sisenemis- ja väljumisdeklaratsiooni vorm

9. liide – Laevaseiresüsteemi asukohateate vorming

10. liide – Madagaskari kodanikest meremeeste ELi kalalaevade pardal töötamise tingimused

11. liide – Madagaskari kodanikest meremeeste töölepingu miinimumsätted

2. liide – Isikuandmete töötlemine

1.Mõisted ja kohaldamisala

1.1. Käesolevas liites kasutatakse säästva kalapüügi lepingu artiklis 3 sätestatud mõisteid ja järgmisi mõisteid:

a) „isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, elukoht;

b) „töötlemine“ – isikuandmete või isikuandmete kogumiga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

c) „andmetega seotud rikkumine” – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

1.2. Protokolli andmesubjektid on eelkõige füüsilised isikud, kes on kalalaeva omanikud, ja nende esindajad ning kapten ja laevapere, kes töötavad protokolli alusel tegutsevate kalalaevade pardal.

Seoses protokolli rakendamisega, eelkõige seoses toetusetaotluste, püügitegevuse järelevalve ja ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega, on lubatud vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:

– laeva registrinumber ja asukoha koordinaadid;

– andmed laeva tegevuse või laevaga seotud tegevuste kohta, laeva asukohta ja liikumist, püügitegevust või püügiga seotud tegevust kajastavad andmed, mis on kogutud kontrollimiste, inspekteerimiste ja vaatluste tulemusena;

– laevaomaniku või tema esindaja andmed (nimi, kodakondsus, ametialased kontaktandmed, ametialase pangakonto number);

– kohaliku töötaja andmed (nimi, kodakondsus ja ametialased kontaktandmed);

– kapteni ja meeskonnaliikmete andmed (nimi, kodakondsus, ametikoht, kapteni kontaktandmed);

– pardal viibivate meremeeste andmed (nimi, kontaktandmed, väljaõpe, tervisetõend).

1.3. Andmete töötlemise eest vastutavad Euroopa Komisjon ja lipuliikmesriigi ametiasutus ning Madagaskari kalandusministeerium.

2.Isikuandmete kaitse meetmed

2.1. Eesmärgi piiritlemine ja võimalikult väheste andmete kogumine

Protokolli alusel taotletavad ja edastatavad isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik protokolli rakendamiseks. Lepinguosalised vahetavad protokolli alusel isikuandmeid üksnes protokollis sätestatud konkreetsetel eesmärkidel. Saadud andmeid ei töödelda viisil, mis ei ole nende eesmärkidega kooskõlas. Madagaskari ametiasutus teavitab taotluse korral liidu ametiasutusi esitatud andmete kasutamisest.

2.2. Täpsus

Lepinguosalised tagavad, et protokolli alusel edastatavad isikuandmed on täpsed ja ajakohased ning vajaduse korral on asjaomane edastav asutus need oma teadmiste kohaselt korrapäraselt ajakohastatud. Kui üks lepinguosalistest leiab, et edastatud või saadud isikuandmed on ebatäpsed, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta teist lepinguosalist.

2.3. Andmete säilitamise piirang

Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati, kuid mitte kauem kui kümme aastat, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid on vaja rikkumis-, kontrolli- või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib isikuandmeid säilitada kakskümmend aastat. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem, siis kõnealused andmed anonüümitakse.

2.4. Turvalisus ja konfidentsiaalsus

Võttes arvesse isikuandmete töötlemisega kaasnevaid konkreetseid riske, töödeldakse andmeid viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest. Lepinguosalised kohustuvad võtma asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid, et tagada andmete töötlemise vastavus protokolli sätetele. Andmete töötlemise eest vastutavad asutused käsitlevad kõiki andmetega seotud rikkumisi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et võidelda isikuandmetega seotud rikkumise võimaliku negatiivse mõju vastu ja sellise rikkumise võimalikku negatiivset mõju leevendada. Madagaskari pädevad asutused teatavad sellisest rikkumisest võimalikult kiiresti asjaomasele andmeid esitavale ametiasutusele ning teevad õigeaegselt vajalikku koostööd, et kõik asutused saaksid täita isikuandmetega seotud rikkumisest tulenevaid kohustusi vastavalt oma siseriiklikule õigusraamistikule.

2.5. Mõlemad lepinguosalised tagavad, et andmeid edastavad ja vastuvõtvad asutused võtavad kõik mõistlikud meetmed, et vajaduse korral viivitamata tagada isikuandmete parandamine või kustutamine, kui andmete töötlemine ei vasta protokolli sätetele, eelkõige seetõttu, et töötlemise eesmärgi seisukohast ei ole need andmed piisavad, asjakohased ega täpsed või on ülemäärased. See hõlmab teise lepinguosalise teavitamist kõigist parandustest või kustutamistest.

2.6. Läbipaistvus

Kumbki lepinguosaline tagab, et andmesubjektile antakse üldine teave tema isikuandmete töötlemise viisist ja lisast tulenevatest õigustest, näiteks võib avaldada protokolli või esitada individuaalse teate (näiteks võib kalalaevatunnistuse taotlemise käigus nõuda, et esitataks isikuandmete kaitse avaldus).

2.7. Andmete edasisaatmine

Madagaskari ametiasutused ei edasta protokolli alusel saadud isikuandmeid kolmandale isikule, kes on asutatud riigis, mis ei ole lipuliikmesriik. Erandkorras ja kui seda peetakse vajalikuks, võib isikuandmeid edasi saata kolmandale isikule, kes ei ole lipuliikmesriik, või rahvusvahelisele organisatsioonile, tingimusel et andmed esitanud asutus on andnud oma eelneva nõusoleku ja asjaomane kolmas isik esitab asjakohased tagatised, mis on kooskõlas lisas sätestatud kaitsemeetmetega.

3.Andmesubjekti õigused

3.1. Juurdepääs isikuandmetele

Andmesubjekti taotlusel peavad Madagaskari ametiasutused:

(a)andma andmesubjektile teada, kas temaga seotud isikuandmeid töödeldakse või mitte;

(b)andma teavet töötlemise eesmärgi, isikuandmete kategooriate, säilitamisaja (võimaluse korral), õiguse kohta nõuda andmete parandamist/kustutamist, õiguse kohta esitada kaebus jne;

(c)esitama koopia isikuandmetest;

(d)esitama üldise teabe kohaldatavate tagatiste kohta.

3.2. Isikuandmete muutmine

Andmesubjekti taotlusel parandavad Madagaskari ametiasutused tema isikuandmeid, mis on puudulikud, ebatäpsed või aegunud.

3.3. Isikuandmete kustutamine

Andmesubjekti taotlusel peavad Madagaskari ametiasutused:

(a)kustutama temaga seotud isikuandmed, mida on töödeldud viisil, mis ei ole kooskõlas protokollis sätestatud kaitsemeetmetega;

(b)kustutama temaga seotud isikuandmed, mis ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks neid seaduslikult töödeldi.

3.4. Tingimused

Madagaskari ametiasutused vastavad mõistliku aja jooksul ja õigeaegselt andmesubjekti taotlusele temaga seotud isikuandmetele juurdepääsu ning andmete parandamise ja kustutamise kohta. Madagaskari ametiasutused võivad võtta asjakohaseid meetmeid, näiteks küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks või keelduda tegutsemast andmesubjekti taotluse alusel, mis on ilmselgelt põhjendamatu või ülemäärane.

3.5. Eespool nimetatud õigusi võib piirata, kui töötlemine on vajalik kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning muudel olulistel järelevalve-, kontrolli- või regulatiivsetel eesmärkidel, mis on seotud avaliku võimu teostamisega sellistel juhtudel. Neid õigusi võib piirata ka andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Sellised piirangud peavad olema seadusega ette nähtud.

4.Vaie

Andmesubjekti õigused on tõhusalt ja kohtulikult kaitstavad ning vastavad mõlema lepinguosalise ametiasutuse jurisdiktsioonis kohaldatavatele õiguslikele nõuetele. Ametiasutused näevad ette kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks võttes arvesse seadusi ja määrusi ning sise-eeskirju ja menetlusi. Eelkõige võib kõik lepinguosaliste ametiasutuste vastu esitatud kaebused, mis puudutavad isikuandmete töötlemist, adresseerida liidu puhul Euroopa andmekaitseinspektorile või Madagaskari puhul Madagaskari informaatika ja vabaduste komisjonile (Commission malagasy de l’informatique et des libertés).

3. liide – Madagaskari püügipiirkonna, püügikeelualade Banc du Leven ja Banc du Castor ning lähtejoonte koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid)

1.Madagaskari püügipiirkond

2.Banc du Leven ja Banc du Castor

Üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks reserveeritud piirkonna koordinaadid

3. Lähtejoonte geograafilised koordinaadid

(14. augusti 2018. aasta dekreedi nr 2018–1008, millega kehtestatakse lähtejooned, millest mõõdetakse Madagaskari Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate merepiirkondade laiust, artikkel 3)