52023PC0116

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.2.2023

COM(2023) 116 final

2023/0067(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse nõukogu rakendusotsust (EL) (ST 12524/21 INIT; ST 12524/21 ADD 1) Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

2023/0067 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse nõukogu rakendusotsust (EL) (ST 12524/21 INIT; ST 12524/21 ADD 1) Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 18 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Pärast seda, kui Soome esitas 27. mail 2021 riikliku taaste- ja vastupidavuskava, esitas komisjon nõukogule selle kohta oma positiivse hinnangu. Nõukogu kiitis selle positiivse hinnangu heaks nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsusega 2 .

(2)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 tuleks maksimaalse rahalise toetuse arvutust iga liikmesriigi kohta määruses sätestatud metoodika kohaselt ajakohastada 30. juuniks 2022. 30. juunil 2022 esitas komisjon selle ajakohastamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(3)26. jaanuaril 2023 esitas Soome vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 2 komisjonile oma ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava, et võtta arvesse ajakohastatud maksimaalset rahalist toetust. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 19 on komisjon hinnanud ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust, lähtudes kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistest.

(4)Soome esitatud ajakohastatud versioon mõjutab 23 meedet, mis kuuluvad nõukogu rakendusotsuse komponentide P1C2, P1C3, P1C4, P2C1, P2C2, P3C1, P3C2, P3C3, P3C4 ja P4C1 alla.

(5)Reform P1C2R1 käsitleb kliimaseaduse ajakohastamist ja vähese CO2 heitega industrialiseerimist. Soome on palunud parandada eesmärkides 11 ja 12 olevad valed viited kliimamuutuste seadusele ning on esitanud tõendid, mis kinnitavad, et õige on kasutada mõistet „kliimaseadus“.

(6)Investeeringuga P1C2I1 rahastatakse vähese heitega vesiniku tootmist ja kasutamist ning süsinikdioksiidi kogumist ja kasutamist. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle meetme hinnangulist maksumust vähendatud 156 miljonilt eurolt 136 miljonile eurole, mis tähendab, et rahastada saab väiksemat arvu projekte. Lisaks selgitas Soome, et selle meetme rakendamine on juba alanud ja projektide keskmine maht on suurem, kui Soome esialgse taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal eeldati. Selle põhjal on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava sihti 18, et vähendada selle mahtu. Sihi alusel nõutakse nüüd viie toetatud projekti lõpuleviimise asemel kolme toetatud projekti lõpuleviimist.

(7)Investeeringuga P1C2I2 rahastatakse tööstusprotsesside otsest elektrifitseerimist ja vähese CO2 heitega tootmist, mille eesmärk on vähendada tööstussektori CO2 heidet. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle meetme hinnangulist maksumust vähendatud 60 miljonilt eurolt 48 miljonile eurole, mis tähendab, et rahastada saab väiksemat arvu projekte. Selle põhjal on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava sihti 21, et vähendada proportsionaalselt selle mahtu. Sihi alusel nõutakse nüüd nelja toetatud projekti lõpuleviimise asemel kolme toetatud projekti lõpuleviimist

(8)Investeering P1C3I1 käsitleb fossiilkütustel põhineva kütte järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise toetamist. Kuna Soome maksimaalset rahalist toetust on vähendatud, jäetakse see meede Soome ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskavast välja. Seetõttu tuleks välja jätta küttesüsteemidesse tehtavate investeeringute kirjeldus ning vastavad eesmärgid järjekorranumbritega 28, 29 ja 30.

(9)Investeeringuga P1C4I1 rahastatakse gaasi-, elektri- ja vesinikusõidukite jaotustaristu loomist. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle meetme hinnangulist maksumust vähendatud 20 miljonilt eurolt 13,6 miljonile eurole, mis tähendab, et rahastada saab väiksemat arvu projekte. Soome on selgitanud, et väiksema rahalise toetuse ja mõnede tehnoloogiate aeglase rakendamise tõttu kavatseb ta meetme tõhususe tagamiseks suunata vahendeid ainult tõhusamatesse ja kiiremini rakendatavatesse projektidesse. Selle põhjal ajakohastas Soome oma taaste- ja vastupidavuskava nii, et toetust antakse ainult elektrisõidukite laadimistaristu ja vesinikutanklate ehitamiseks. Seetõttu on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava eesmärki 39, et jätta välja viited gaasisõidukite jaotustaristu konkursikutsetele ja võtta arvesse ajakohastatud konkursikutsete ajakava. Lisaks on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava nii, et eesmärgid 40, 41, 42 ja 43 liidetakse uueks eesmärgiks 40, mis osutab elektrisõidukite laadijate ja vesinikutanklate rahastamise meetme vähendatud eelarvekohustusele. Ning viimaks on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava nii, et on pikenenud täitmisaegade tõttu kehtestanud uue eesmärgi 40 soovituslikuks ajakavaks 2024. aasta teise kvartali asemel 2025. aasta teise kvartali. Need muudatused peaksid kajastuma ka nõukogu rakendusotsuse lisas esitatud meetme kirjelduses.

(10)Investeering P1C4I2 käsitleb elamute laadimistaristu rahastamist ja erasektori laadimistaristu toetamise laiendamist töökohtadele. Kuna Soome maksimaalset rahalist toetust on vähendatud, jäetakse see meede Soome ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskavast välja. Seetõttu tuleks välja jätta erasektori laadimistaristusse tehtavate investeeringute kirjeldus ning vastavad eesmärgid ja sihid järjekorranumbritega 44, 45 ja 46.

(11)Investeeringuga P2C1I1 rahastatakse sideühenduste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist piirkondades, kus selliseid ühendusi ei pakuta üksnes turumehhanismide alusel. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle meetme hinnangulist maksumust vähendatud 50 miljonilt eurolt 32 miljonile eurole, mis tähendab, et rahastada saab väiksemat arvu projekte. Selle põhjal on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava sihti 56, ja vähendanud selle mahtu proportsionaalselt selliselt, et uute elamute arv, mis saavad juurdepääsu kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s), on vähemalt 10 000 asemel vähemalt 6 400. Sarnaselt palus Soome vähendada proportsionaalselt sihi 57 mahtu selliselt, et uute elamute arv, mis saavad juurdepääsu kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s), on vähemalt 25 000 asemel vähemalt 16 000.

(12)Investeeringuga P2C2I2 rahastatakse Soome virtuaalse teenusplatvormi arendamist, et pakkuda sujuvaid digiteenuseid avalikust ja erasektorist erinevatele Soome saabuvatele sihtrühmadele. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle meetme hinnangulist maksumust vähendatud 9 miljonilt eurolt 4 miljonile eurole. Soomel on kavas projekt praktikas ellu viia muude rahaliste vahendite abil, kuid jääda üldise turuplatvormi loomisel sama ambitsioonikaks. Selle alusel on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava ning muutnud meetme kirjeldust, et võtta arvesse asjaolu, et investeeringuga uuendatakse teenuse kontseptsiooni ja integreeritakse platvormi üks teenus, jättes samal ajal võimaluse integreerida sinna ka teisi teenuseid, millega praegu tegeldakse eri ministeeriumides ja ametites eraldi, ning nii moodustatakse kasutajasõbralik üksus. Sellest tulenevalt tuleks Soome virtuaalse ühisplatvormi ja integreeritud teenuste kasutuselevõtuga seotud eesmärki 63 muuta ning võtta arvesse, et investeering P2C2I2 tagaks skaleeritava üldkontseptsiooni, arhitektuuri ja praktilise valideerimise (kontseptsiooni tõestamine). Eesmärgiga soovitakse luua rahvusvaheliseks turuks vajalike asjakohaste digiteenuste platvorm, mis on kohtumispaigaks Soome ja välismaiste ettevõtjate, kasvufirmade, sisserändavate ekspertide ja investorite jaoks. Lisaks täpsustatakse eesmärgis 63, et platvorm pakub avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja omavalitsustele suutlikkust kasutada platvormi funktsioone oma protsessides ning et välismaalastest üksikisikute ja ettevõtjate riiki sisenemise protsessiga seotud teenuste arvu, mis platvormi integreeritakse, on vähendatud vähemalt kahelt vähemalt ühele.

(13)Reform P3C1R2 käsitleb töötushüvitise lisapäevade kaotamist. Eesmärgi 80 määratluses on tuvastatud tehniline viga, kuna seal on viidatud töötuskindlustuse „seadustele“ ja mitte „seadusele“, nagu meetme nimetuses.

(14)Reform P3C1R3 käsitleb töö- ja hariduspõhise sisserändeprotsessi ühtlustamist. Meetme eesmärk on i) luua spetsialistidele, kasvavatele ettevõtjatele ja nende pereliikmetele antavate elamislubade menetlemiseks kiirmenetlus (siht 83) ning ii) lühendada töö- ja hariduspõhiste elamislubade andmise menetlusaega (siht 84). Kiirmenetluse puhul arvutati lähtetase ekslikult spetsialistide ja kasvavate ettevõtjate kategooriates otsuse tegemiseks kuluva keskmise menetlusaja alusel, mitte nende kahe kategooria kaalutud keskmise alusel. Lisaks ei olnud lähtetasemes kasutatud taotluste kategooriad ja kiirmenetluse tingimustele vastavad kategooriad ühesugused. Töö- ja õppelubade puhul esineb nõukogu rakendusotsuses lahknevus, kuna eesmärk puudutab töö- ja hariduspõhiseid elamislubasid, samas kui lähtetase puudutab töötajate, spetsialistide ja kasvavate ettevõtjate elamisloamenetlusi. Soome on seetõttu teinud ettepaneku teha lähtetasemes parandusi, et see hõlmaks töö- ja õppelubasid ning oleks eesmärgiga kooskõlas. Samuti tuleb selgitada, et väljastatud lubade suhtes kohaldatakse eesmärki 84. Need parandused võimaldavad võrrelda otsesemalt eesmärkide 83 ja 84 lähtetaset ja eesmärki.

(15)Reform P3C1R4 käsitleb noortele suunatud multidistsiplinaarsete teenuste (Ohjaamo teenused) tugevdamist. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle meetme hinnangulist maksumust vähendatud 13 miljonilt eurolt 6,5 miljonile eurole. Selle alusel on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava sihti 85, vähendades proportsionaalselt selle rahastamist. Kuigi kohustuse olemus ei muutu, vaadatakse siht läbi ning see seotakse vähemate eraldatud vahenditega, mis sobib paremini meetme eesmärgi saavutamiseks, ning ajakohastatakse rakendamise ajakava, et võtta arvesse meetodit, mille abil on võimalik vähendatud vahendeid tõhusalt rakendada. Samuti selgitatakse integreeritud teenuste määratlust kooskõlas Soome esitatud algse lähtetasemega, mis arvestas eesmärki suurendada eraldatud vahendite abil Ohjaamo keskustes osutatavate sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste mahtu, ilma et kavatsetaks osutada kõiki kolme teenust igas Ohjaamo keskuses. Nõukogu rakendusotsuses esitatud meetme kirjeldavat teksti tuleks muuta, et kõnealune läbivaatamine selles kajastuks, samuti tuleks parandada tehniline viga, mille kohaselt oleks tööhõive üks selle meetmega hõlmatud teenustest, kuigi Soome taaste- ja vastupidavuskavas seda ei mainita.

(16)Investeeringuga P3C1I1 rahastatakse töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamist. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle investeerimismeetme hinnangulist maksumust vähendatud 47 miljonilt eurolt 37,5 miljonile eurole. Selle meetme vähendatud eelarve tähendab, et uus vahepealne tööturukorraldaja saab tööle võtta väiksema arvu töötajaid. Selle põhjal on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava eesmärke 87 ja 88, vähendades nende mahtu vastavalt 400-lt puuetega inimeselt 170-le puuetega inimesele ja 700-lt puuetega inimeselt 650-le puuetega inimesele. Lisaks tuvastati sihis 89 tehniline viga seoses mõiste „haiglapiirkond“ kasutamisega. Haiglapiirkonnad muudetakse reformi P4C1R1 raames toetatava sotsiaal- ja tervishoiusektori reformi kohaselt hoolekandepiirkondadeks. Nendes meetmetes kasutatav terminoloogia tuleks ühtlustada.

(17)Reformi P3C2R1 eesmärk on parandada tööealiste inimeste tööhõivevõimalusi, arendades nende oskusi ja pädevusi, ning toetada ettevõtete pikaajalist kasvupotentsiaali ja piirkondade elujõulisust. Eesmärgis 92 tuvastati tehniline viga: lisaks keskpika perioodi prognoosimismudeli väljatöötamisele on seal ekslikult nimetatud ka lühi- ja pikaajaliste mudelite väljatöötamist. Soome on esitanud tõendid, mis kinnitavad, et lühiajalised ja pikaajalised mudelid olid olemas juba nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise ajal ning neid ei kavatsetud kõnealuse taaste- ja vastupidavuskava alusel kunagi toetada. Kavatseti välja töötada keskpika perioodi prognoosimismudel, mis täiendaks olemasolevaid lühiajalisi ja pikaajalisi mudeleid. Eesmärgi kirjeldust on vaja muuta, jättes vastavalt välja viited lühiajalisele ja pikaajalisele mudelile.

(18)Investeeringu P3C2I1 eesmärk on võimaldada ja kiirendada haridus-, koolitus- ja oskustearendamissüsteemi ümberkujundamist üle halduspiiride, viies ellu ulatusliku digiteerimisprogrammi. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle meetme hinnangulist maksumust vähendatud 46 miljonilt eurolt 32 miljonile eurole. Vähendatud eelarve tähendab, et kättesaadavaks saab teha väiksema osa toimivatest uutest digiteenustest. Soome on ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava, et vaadata läbi siht 97 ning vähendada kättesaadavate teenuste osakaalu 80 %-lt 70 %-le; see tähendab teenuste vähendamist ja ühendamist, et kasutada ära koostoimet, ning reformi lõpuleviimise tähtaja pikendamist ühe aasta võrra 2024. aastalt 2025. aastale. Soome arvates võimaldaks see säilitada vajalikud minimaalsed funktsioonid, mida teenuste proportsionaalne vähendamine ei tagaks, ja see leevendaks vähendatud vahendite negatiivset mõju, kuna teenuste arendamine ja rakendamine korraldataks ümber. Soome ajakohastas ka oma taaste- ja vastupidavuskava ning muutis sihi kirjelduse sõnastust, et see oleks täpsem, võttes arvesse vähendatud eraldisi. Seejuures viidati mitte niivõrd ainult teenustele, vaid pigem teenustes sisalduvatele funktsioonidele, jäeti välja kaardistamisfunktsiooni all olnud viide võimetele ja lisati teavitusfunktsiooni alla viide koolitusele. Samuti on vaja läbi vaadata meetme kirjeldus, et pikendada reformi lõpuleviimise tähtaega 2025. aastani ja selgitada meetme kohaldamisala, jättes pidevõppe digipaketist selgesõnaliselt välja alushariduse ja lapsehoiu.

(19)Investeeringuga P3C3I3 rahastatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamist, mis toetab rohepööret, keskendudes rohepöörde peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle investeeringu hinnangulist maksumust vähendatud 27 miljonilt eurolt 25 miljonile eurole. Selle alusel on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava, et vaadata läbi siht 108, nii et selle kirjelduses kajastuks meetmele eraldatud rahaliste vahendite muutus.

(20)Investeeringu P3C3I4 eesmärk on suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning parandada nende valmisolekut digi- ja rohepöördeks. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle meetme hinnangulist maksumust vähendatud 20 miljonilt eurolt 18 miljonile eurole, mis tähendab, et rahastada saab väiksemat arvu projekte. Selle põhjal on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava sihti 110 ning vähendanud toetuste andmist proportsionaalselt vähemalt 25 toetuselt vähemalt 22 toetusele. Lisaks tuleb läbi vaadata siht 111, et selle kirjelduses kajastuks meetmele eraldatud rahaliste vahendite muutus.

(21)Investeeringuga P3C3I5 rahastatakse kohaliku teadustaristu uuendamist ja arendamist. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle investeeringu hinnangulist maksumust vähendatud 30 miljonilt eurolt 25,25 miljonile eurole, mis tähendab, et rahastada saab väiksemat arvu projekte. Selle põhjal on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava sihti 113 ning vähendanud toetuste andmist proportsionaalselt vähemalt 12 toetuselt vähemalt 10 toetusele. Samuti tuleb läbi vaadata siht 114, et selle kirjelduses kajastuks meetmele eraldatud rahaliste vahendite muutus.

(22)Investeeringuga P3C3I7 rahastatakse katsekeskkondade (innovatsioonitaristud) arendamist, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöörde eesmärkidele. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle investeeringu hinnangulist maksumust vähendatud 25 miljonilt eurolt 20,75 miljonile eurole, mis tähendab, et rahastada saab väiksemat arvu projekte. Selle alusel on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava sihti 119 ning vähendanud toetuste andmist proportsionaalselt vähemalt neljalt toetuselt vähemalt kolmele toetusele; samuti on ta muutnud sihti 120, et selle kirjelduses kajastuks meetmele eraldatud rahaliste vahendite muutus.

(23)Investeeringuga P3C4I1 rahastatakse Soome mikro- ja väikeettevõtjate kasvu kiirendamist ja nende rahvusvahelistumise suutlikkuse suurendamist. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle investeerimismeetme hinnangulist rahastamist vähendatud 10 miljonilt eurolt 4,6 miljonile eurole, mis tähendab, et rahastada saab väiksemat arvu projekte. Selle põhjal on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava sihti 123 ning vähendanud lõpule viidavate toetatud projektide arvu proportsionaalselt vähemalt 240 projektilt vähemalt 110 projektile.

(24)Investeeringuga P3C4I2 rahastatakse konkreetsete arengutoetuste abil ettevõtete rahvusvahelist kasvu ning see koosneb järgmistest sekkumistest: i) programm, mille eesmärk on edendada tööstuses vähese CO2 heitega ringmajandust ja digiuuendust ning suurendada tööstusteenuste eksporti; ii) elektriliste raskesõidukite transpordi ökosüsteem; iii) sõidukite ümberehitamine ja hanketoetus; iv) tervise ja heaoluga seotud oskusteave ja tehnoloogia; v) veealase oskusteabe kasvu ja ekspordi programm. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle meetme hinnangulist rahastamist vähendatud 24 miljonilt eurolt 17 miljonile eurole. Selle põhjal on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava, et jätta sihist 124 välja sõidukite ümberehitamise ja hanketoetusega seotud sekkumine. Lisaks on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava sihti 126 ning vähendanud proportsionaalselt toetust saanud üksuste arvu vähemalt 550 üksuselt vähemalt 40 projektile. Kuna jäetakse välja sekkumine, mis puudutas sõidukite ümberehitamist ja hanketoetusi, mille lõppsaajate hulka kuulusid ka füüsilised isikud, tuleb nõukogu rakendusotsuses esitatud viide toetatavatele üksustele asendada suurema selguse huvides viitega lõpetatud projektidele.

(25)Investeeringuga P3C4I4 rahastatakse kestliku majanduskasvu ja innovatsiooni edendamist turismisektoris. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle meetme hinnangulist rahastamist vähendatud 20 miljonilt eurolt 11,75 miljonile eurole, mis tähendab, et toetada saab väiksemat arvu üksusi. Selle põhjal on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava, et muuta eesmärki 130 selliselt, et see kajastaks asjaolu, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks turismisektoris kuulutatakse välja ainult üks projektikonkurss. Lisaks on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava sihti järjekorranumbriga 131, et vähendada toetust saavate üksuste arvu proportsionaalselt vähemalt 35 üksuselt vähemalt 14 üksusele. Selle tulemusena saavad toetust ainult ettevõtted, mitte enam kõrgharidusasutused ega uurimisinstituudid. Seoses rahaeraldiste vähendamisega on Soome ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava, et muuta turismiteenuste digitaalse süsinikujalajälje kalkulaatori rakendamisega seotud siht 132 eesmärgiks. Selle eesmärgi all tuleks viidata üksnes turismiteenuste digitaalse süsinikujalajälje kalkulaatori planeerimisele, arendamisele ja avaldamisele, vastavad koolitusmaterjalid tehakse kasutajatele kättesaadavaks vähendatud eraldist arvesse võttes. Soome on ajakohastanud oma taaste- ja vastupidavuskava, et kohandada vastavalt meetme kirjeldust, jättes välja digitaalse süsinikujalajälje kalkulaatori rakendusetapi, mille eesmärk oli rakendada riikliku digitaalse süsinikujalajälje kalkulaatorit turismiteenuste suhtes vähemalt 45 %-s turismiettevõtetest ja -piirkondadest, mis osalevad Soome kestliku reisimise programmis.

(26)Investeeringuga P4C1I1 rahastatakse hooldusgarantii rakendamise edendamist ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamist. Soome maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu on selle investeeringu hinnangulist rahastamist vähendatud 230 miljonilt eurolt 178 miljonile eurole. Meetme või sellega seotud sihi kirjelduses ei nähta ette vähendatud rahalisest toetusest tulenevaid muudatusi. Siiski tuvastati tehniline viga seoses sihi 136 lähtetasemega. Praegune lähtetase hõlmab ekslikult ainult füüsilisi külastusi, mille väärtus määrati kindlaks 2020. aasta jaanuaris, samas kui hooldustagatis ja nõukogu rakendusotsuses kirjeldatud meede on seotud kõigi külastustega. Soome esitas 2020. aasta jaanuaris tõendid, mis toetavad lähtetaseme muutmist kõigi külastuste puhul 67 %-le.

(27)Investeeringuga P4C1I3 rahastatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kulutasuvuse parandamist, edendades heade tavade uurimist ning töötades välja tõhusa järelevalve ja analüüsimeetodid. Eesmärgi 138 määratluses leiti tehniline viga, kuna selles on viidatud, et digitaalsete Kanta-teenuste abil teostatavat hooldusgarantii järelevalvet laiendatakse 90 %-lt tervisekeskustest kõigile tervisekeskustele. Soome esitas siiski tõendeid, mis kinnitavad, et selline teenuse laiendamine ei ole kunagi olnud kavas, kuna Kanta-teenused nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise ajal sellist võimalust ei pakkunud, ning et andmeid kogutakse esmatasandi arstiabi registri kaudu.

(28)Nõukogu rakendusotsuse lisa 1. jaos tehtud muudatused kajastuvad ka sama lisa 2. jaos, kus kirjeldatakse üksikasjalikult Soomele iga osamakse eest antavat rahalist toetust. Need muudatused kajastavad eespool juba kirjeldatud eesmärkide ja sihtide väljajätmist või muutmist, ajakohastades samal ajal ka iga osamakse summasid, et võtta arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõike 2 kohast vähendatud rahalist toetust.

(29)Soome esitatud muudatuste sihipärasus ei mõjuta positiivset hinnangut taaste- ja vastupidavuskava asjakohasusele, tulemuslikkusele, tõhususele ega sidususele.

(30)Eelkõige määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktis b sätestatud hindamiskriteeriumi kohaselt võib öelda, et hoolimata küttesüsteemide ja erasektori laadimistaristu asendamisega seotud investeerimismeetmete väljajätmisest leiavad ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskavas jätkuvalt käsitlemist kõik probleemid või suur osa probleeme, mis tehti kindlaks riigipõhistes soovitustes, mille nõukogu esitas Soomele 2019. ja 2020. aastal, sealhulgas rohepöördega seotud probleemide lahendamine. Ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab endiselt suurt hulka keskkonnahoidlikke meetmeid, sealhulgas meetmeid, mis käsitlevad fossiilkütustel põhineva kütte järkjärgulist kasutusest kõrvaldamist ja kestlikku liikuvust. Eelkõige sätestatakse fossiilkütustepõhiste küttesüsteemide järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskavas kõik vajalikud meetmed, et toetada fossiilõlikütte järkjärgulist kasutusest kõrvaldamist kõigis Soome hoonetes 2030. aastaks. Lisaks sisaldab fossiilkütusevaba transpordi tegevuskava meetmeid, mille eesmärk on vähendada transpordisektori heitkoguseid 2030. aastaks 50 %, võrreldes 2005. aastaga, ning taaste- ja vastupidavuskava sisaldab investeerimismeedet, millega toetatakse avalikku gaasi-, elektri- ja vesinikusõidukite laadimise ja tankimise taristut.

(31)Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktis e sätestatud hindamiskriteeriumist lähtudes, võttes arvesse vähendatud maksimaalset rahalist toetust ning ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava, moodustavad rohepöördele tulemuslikult kaasa aitavad meetmed 50,1 % ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on veidi vähem kui algses taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud 50,3 %. Need näitajad on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikale.

(32)Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktis f sätestatud hindamiskriteeriumist lähtudes moodustavad digipöördele tõhusalt kaasa aitavad meetmed 29,6 % ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, võrreldes 27,5 %ga algses taaste- ja vastupidavuskavas. Need näitajad on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VII lisas esitatud metoodikale.

(33)Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktides a, c, d, g, h, i, j ja k sätestatud hindamiskriteeriumidest lähtudes ei mõjuta taaste- ja vastupidavuskava piiratud muudatused esialgsele kavale antud positiivset hinnangut.

(34)Kuna komisjon on andnud Soome ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõikele 2 ja V lisale sätestada käesolevas otsuses reformide ja investeerimisprojektide muudatused, mis on vajalikud ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava arvesse võtmiseks.

(35)Soome ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 1 822 137 000 eurot. Kuna ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on Soome jaoks ette nähtud ajakohastatud maksimaalsest rahalisest toetusest suurem, peaks Soome ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Soome jaoks kättesaadava ajakohastatud rahalise toetuse kogusummaga.

(36)Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta tuleks seepärast vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks kõnealuse rakendusotsuse lisa täielikult asendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Soome ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava alla kuuluvad reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.“;

2) Artikli 2 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„

1.„Liit teeb Soomele tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 1 822 051 146 eurot 3 . 1 660 743 618 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. 161 307 528 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023.

2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Soomele kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Komisjon võib osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.“;

3) Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Soome Vabariigile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(2) ST 12524/21 INIT; ST 12524/21 ADD 1.

(3) See summa vastab rahaeraldisele, mis jääb alles pärast määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud Soome kulude proportsionaalse osa mahaarvamist ning mis arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodika kohaselt.

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.2.2023

COM(2023) 116 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse nõukogu rakendusotsust (EL) (ST 12524/21 INIT; ST 12524/21 ADD 1) Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

„LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

1. SAMMAS. Rohepööre toetab majanduse ümberkorraldamist ja CO2-neutraalset heaoluühiskonda

A. KOMPONENT P1C1. ENERGIASÜSTEEMI ÜMBERKUJUNDAMINE

Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütusevabaks heaoluühiskonnaks, mis saavutab 2035. aastaks CO2-neutraalsuse. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on aidata saavutada CO2-neutraalsuse eesmärki, edendades puhta energia tehnoloogiate kasutamist.

See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid, mis hõlmavad taastuvenergia jaotamiseks ja puhta energia tootmiseks vajalikku taristut. Nende investeeringutega kaasnevad energiasektori reformid, mis keskenduvad söe kasutamise järkjärgulisele kaotamisele energia tootmiseks, ning energia maksustamise reform, et edendada puhta energia kasutamist. Eraldi investeering on lisatud taastuvenergia toetamiseks Ahvenamaa autonoomses piirkonnas.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad keskendumist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3 2020), ning vähese CO2-heitega ja energiasüsteemi ümberkujundamisse tehtavate investeeringute edendamist (riigipõhine soovitus nr 3 2019).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P1C1R1): Söest energia tootmise oluline vähendamine 2026. aastaks

Soome parlament võttis söeenergia kasutamise keelustamise seaduse (406/2019) vastu 2019. aastal. Selle seadusega keelatakse söe kasutamine alates 2029. aastast. Soome teeb jõupingutusi, et edendada söe kasutamise lõpetamist lühema aja jooksul ning seab eesmärgiks vähendada söe kasutamist energiatootmises 2026. aastaks 40–80 % võrreldes 2019. aastaga. Meetmed, mida Soome on võtnud söe kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks energiasektoris, hõlmavad uute elektri- ja soojusenergia tootmise lahenduste integreerimist energiasüsteemi, energia ülekandmist ja söe asendamise tehnoloogiate kättesaadavust.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2026.

Reform 2 (P1C1R2): Energia maksustamise reform, et võtta arvesse tehnoloogia arengut

Reformi eesmärk on muuta eri energiaallikate praegust maksustamist. Energia maksustamist käsitlevate õigusaktide (elektri- ja teatavate kütuste aktsiisiseadus) muutmine aitab kaasa fossiilkütuste järkjärgulisele kaotamisele, edendades tööstuse elektrifitseerimist ja soodustades investeerimist vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse. Reformiga vähendatakse ka elektrimaksu tööstusele, kaevandustele, põllumajandusele ja andmekeskustele mahus üle 5 MW 0,05 sendile/kWh ehk ELi miinimumile (enne 0,69 senti/kWh). Reformiga kaotatakse 2025. aastaks järk-järgult energiamaksu tagasimaksmine energiamahukatele tööstusharudele ja suurendatakse alates 1. jaanuarist 2021 fossiilkütuste, sealhulgas turba maksustamist 2,7 EUR võrra MWh kohta.

Käimas on uuring põletamisega mitteseotud soojuse tootmise energiamaksuga maksustamise kohta. Uuring peaks olema aluseks otsustele energiasektori maksustamise edasiste meetmete kohta. Soome peaks esitama seadusandlikud muudatusettepanekud, et tagada muudatuste jõustumine 1. jaanuaril 2022.

Reform pidi olema ellu viidud 30. juuniks 2021.

Investeering 1 (P1C1I1): Investeeringud energiataristusse

Investeeringu eesmärk on parandada raamtingimusi investeeringute ligimeelitamiseks puhtasse energiasse, keskendudes energiasüsteemi lõimimisele, energia salvestamisele ja transpordile. Investeeringuga toetatakse projekte, millega edendatakse energiataristu ehitamist, keskendudes järgmisele:

I)elektrivõrgud ja elektrienergia ülekandevõimsus;

II)investeeringud energiasüsteemide integreerimiseks ning ülejäägi ja heitsoojuse tootmiseks, edastamiseks ja kasutamiseks kaugküttevõrkudes;

III)vähese CO2 heitega gaaside, sealhulgas vesiniku, biogaasi ja biometaani transport.

Valik tehakse vastavalt mitmesugustele kriteeriumidele, nagu nende panus energiasektori CO2-heite vähendamisse ja nende teostatavus vastavalt kehtestatud ajakavale.

Toetust antakse valitsuse uue dekreedi alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021. See toimub konkurentsipõhiste projektikonkursside vormis, mille eest vastutab majandus-, tööhõive- ja ettevõtlusministeerium ning mis korraldatakse mitmes etapis eesmärgiga koondada suuri investeeringuid varem.

Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam 2 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 3 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 4 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada sekkumisvaldkonnaga 033 seotud kliimamuutustega seotud eesmärke, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) 5 VI lisale.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (P1C1I2): Investeeringud uude energiatehnoloogiasse

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa Soome eesmärgile saavutada 2035. aastaks CO2-neutraalsus, soodustades uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõttu energia tootmiseks ja kasutamiseks. Toetuse andmisel seatakse esikohale sektorid, kus heitkoguste vähendamine on keeruline ja kulukas (nn CO2-heite vähendamise sektorid). Investeeringuga toetatakse näidisetapis olevaid suuremahulisi projekte, seades esikohale tehnilise teostatavuse, pöörates erilist tähelepanu järgmisele:

I)avamere tuuleenergia tootmine;

II)taastuvkütused transpordisektoris (elektrikütused ja biokütused);

III)põletamisega mitteseotud soojuse tootmine, näiteks geoenergia kasutamine söe asendamiseks, ning

IV)muud taastuvenergiaprojektid, näiteks suured biogaasi transpordiprojektid, milles kasutatakse vähekasutatavaid sisendeid, suuremahulised päikeseenergiaprojektid ja energia salvestamist edendavad projektid.

Valik tehakse vastavalt erinevatele kriteeriumidele, sealhulgas nende panus taastuvenergia osakaalu suurendamisse ja nende võimalik panus asjaomaste tehnoloogiate pikaajalisse arengusse ja turustamisse. Toetust antakse valitsuse uue dekreedi alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021. See toimub konkurentsipõhiste projektikonkursside vormis, mille eest vastutab majandus-, tööhõive- ja ettevõtlusministeerium ning mis korraldatakse mitmes etapis eesmärgiga teha suuri investeeringuid varem. Selle meetme alusel võib võtta tööle ajutisi töötajaid, et kiirendada keskkonnalubade andmist ja töötlemist 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023.

Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 6 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam 7 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 8 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 9 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, mis on seotud sekkumisvaldkondadega 032, 034a0, 028, 029 ja 030a, millel on 100 % kliimakoefitsient vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.

Pakkumiskutsed kuulutatakse välja pärast seda, kui on kehtestatud toetuse andmise õigusraamistik. Esimene projektikonkurss korraldatakse eeldatavasti 2021. aasta jooksul.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 3 (P1C1I3): Investeeringute ja reformide pakett Ahvenamaa jaoks

Investeeringu eesmärk on edendada taastuvenergia tootmist Ahvenamaa autonoomses piirkonnas. Investeering hõlmab toetust avamere tuuleenergia projekti ettevalmistavale etapile ja päikeseenergia tootmisele.

Ahvenamaa valitsuse hinnangul kulub avamere tuuleenergia projekti kui terviku lõpuleviimiseks 10–15 aastat. Eeldatakse, et toodetud energia kantakse peamiselt üle Mandri-Soomesse ja/või Rootsi ning seega riiklikesse jaotusvõrkudesse. Investeeringuga toetatakse kavandamis- ja ettevalmistusetappi, mis kestab eeldatavasti 2024. aastani.

Ahvenamaa on oma energia- ja kliimastrateegias seadnud eesmärgiks ehitada 2030. aastaks päikeseenergia võimsus 17 MW. Investeeringuga toetatakse päikeseenergia tootmise projekte, mida edendavad äriühingud, omavalitsused või kogukonnad. Projektid viiakse ellu aastatel 2021–2025.

Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 10 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam 11 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 12 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 13 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkondadega 028 ja 029, millel on 100 % kliimakoefitsient vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise ligikaudne ajakava		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	P1C1R1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – söe energiatootmise oluline vähendamine 2026. aastaks	Siht	Söe energiatootmise vähendamine 40 % võrra 2026. aastaks võrreldes 2019. aastaga		Protsent	0	40	2.kv	2026	2019. aastal kasutati kivisütt energia tootmiseks 60 petadžauli. 2026. aastaks vähendatakse tarbimist 36-ni.
2	P1C1R2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energia maksustamise reform tehnoloogia arengu arvessevõtmiseks	Eesmärk	Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisiseaduse jõustumine	Õigusakti jõustumisele viitav õigusnorm				2.kv	2021	Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisiseaduse muudatus: – alandab tööstuslikku elektrimaksu, et edendada tööstuse elektrifitseerimist ja soojuse tootmist; – alandab elektrimaksu kaevandustele, põllumajandusele ja andmekeskustele võimsusega üle 5 MW – järk-järgult lõpetada energiamahukate tööstuskütuste energiamaksu tagastamine – tõstab fossiilsete kütteainete maksu 2,7 EUR/MWh võrra.
3	P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud energiataristusse	Eesmärk	Esimese energiataristu projektide konkursikutse avaldamine	Esimese konkursikutse avaldamine majandusministeeriumi veebisaidil				4.kv	2021	Jõustuvad rahastamissuunised (energiaalase riigiabi määrus), mis võimaldavad käivitada esimese projektikonkursi energiataristu investeeringuteks, mille tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning järgides asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
4	P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud energiataristusse	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine energiataristusse investeerimiseks	Kõigist taristuinvesteeringuteks antavatest toetustest teatamine				4.kv	2023	Kõik energiataristu projektid valitakse välja vastavalt vastavate konkursikutsete kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid peavad põhinema 3. vahe-eesmärgis osutatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused antakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud projektikonkursi alusel, mis võimaldab alustada valitud projektide rakendamist.
5	P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud energiataristusse	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine		Arv	0	4	2.kv	2026	Lõpule viiakse vähemalt neli projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 155 000 000 eurost vähemalt 139 500 000 eurot.
6	P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse	Eesmärk	Uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimise esimese konkursikutse avaldamine	Esimese konkursikutse avaldamine majandusministeeriumi veebisaidil				4.kv	2021	Jõustunud on rahastamissuunised (energiaalase riigiabi määrus), mis võimaldavad avaldada esimese projektikonkursi uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimiseks, sealhulgas abikõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega, kasutades välistamisnimekirja ning kehtestades nõude järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
7	P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine energiatehnoloogiasse investeerimiseks	Teatis kõigi energiatehnoloogiasse investeerimiseks antavate toetuste kohta				4.kv	2023	Kõik uute energiatehnoloogiatega seotud projektid valitakse välja vastavalt vastavates konkursikutsetes sätestatud kriteeriumidele. Kõik konkursikutsed peavad põhinema 6. vahe-eesmärgis esitatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused tehakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab alustada valitud projektide rakendamist.
8	P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine		Arv	0	4	2.kv	2026	Lõpule viiakse vähemalt neli projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 161 00 0000 eurost vähemalt 144 900 000 eurot.
9	P1C1I3 – energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringute ja reformide pakett Ahvenamaal	Eesmärk	Esimese konkursikutse avaldamine Ahvenamaal taastuvenergiasse investeerimiseks	Esimese konkursikutse avaldamine Ahvenamaa valitsuse veebisaidil				2.kv	2022	Avaldati esimene projektikonkurss Ahvenamaal taastuvenergiasse investeerimiseks, mille tingimused hõlmavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
10	P1C1I3 – energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringute ja reformide pakett Ahvenamaal	Eesmärk	Toetatud projektide lõpuleviimine	Lõpetatud projektiaruanded				2.kv	2026	Kõik toetatavad projektid viiakse lõpule vastavalt 9. vahe-eesmärgis nimetatud konkursikutsetes sätestatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 2 700 000 eurost vähemalt 2 430 000 eurot.

B. KOMPONENT P1C2. TÖÖSTUSREFORMID NING INVESTEERINGUD ROHE- JA DIGIPÖÖRDE TOETAMISEKS

Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütusevabaks heaoluühiskonnaks, mis saavutab 2035. aastaks CO2-neutraalsuse. Selle eesmärgi saavutamise peamisteks väljakutseteks on tööstuse heitkoguste vähendamine ja ringlussevõtu määra suurendamine. Uus vähese heitega tehnoloogia ei ole sageli veel konkurentsivõimeline ja selle arendamist tuleb kiirendada. Soome peab edendama ringmajandust, et suurendada ressursside kestlikku kasutamist ja vähendada saastet.

Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on aidata kaasa CO2-neutraalsuse eesmärgi saavutamisele, toetades investeeringuid tehnoloogiasse, millega vähendatakse tööstuse CO2-heidet, luuakse keskkonnahoidlikke töökohti, investeeritakse puhtasse tehnoloogiasse ning edendatakse ringlussevõttu ja korduskasutamist.

Komponent hõlmab investeeringuid, mis keskenduvad vähese CO2-heitega tehnoloogiate edendamisele, nagu vesiniku tootmine, süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine, fossiilkütuste asendamine elektriga tööstusprotsessides ning oluliste materjalide ja tööstuslike kõrvalsaaduste korduskasutamise ja ringlussevõtu edendamine. Nende investeeringutega kaasnevad kliima- ja jäätmealaste õigusaktide reformid, sealhulgas vajalikud muudatused kliimaseaduses ja jäätmeseaduses, et luua õiguslik alus 2035. aasta CO2-neutraalsuse ja ringlussevõtu eesmärkidele.

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P1C2R1): Kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine

Soome on võtnud kohustuse ajakohastada kliimaseadust, et tagada CO2-neutraalsuse eesmärgi saavutamine 2035. aastaks. Reform hõlmab vastavaid heitkoguste vähendamise eesmärke 2030., 2040. ja 2050. aastaks. Reformitud kliimaseadus võimaldab kasutada kliimakavasid, et täita seaduses sätestatud leevendus- ja kohanemiskohustusi. Soome valitsus esitab muudetud kliimaseaduse ettepaneku parlamendile 31. jaanuariks 2022 ja see jõustub eeldatavasti 30. juuniks 2022. Soome võttis 2020. aasta sügisel vastu kolmteist sektoripõhist vähese CO2-heite tegevuskava. Tegevuskavades määratakse kindlaks tööstusprotsesside elektrifitseerimine, fossiilkütustest lahtisidumine ja heitkoguste vähendamise meetmed, mis põhinevad vähese heitega lahendustel. Soome jätkab eeldatavasti koostööd tööstusega, et ajakohastada ülejäänud tegevuskavasid, milles on esitatud sektoripõhised võimalused tööstuse heitkoguste vähendamiseks. See hõlmab vähemalt nelja peamist energiamahukat tööstust, nimelt energia-, keemia-, metsa- ja tehnoloogiatööstust.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.

Reform 2 (P1C2R2): Ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

Meede sisaldab kahte reformielementi: Esiteks rakendab Soome reformitud jäätmeseadust (646/2011), mis on ringmajanduse ja riikliku jäätmekava reguleerimisel kesksel kohal. Reform hõlmab kodumajapidamistest ja ettevõtetest pärit pakendite ja biojäätmete liigiti kogumise kohustust, pakenditootjate vastutust pakendijäätmete käitlemise kulude eest, ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivi rakendamist ja kohustust koguda tekstiilijäätmeid eraldi piirkondlikes vastuvõtupunktides. Olmejäätmete ringlussevõtu määra suurendatakse praeguselt 41 %-lt 55 %-le 2025. aastal ja 60 %-le 2030. aastal. Plastpakendite ringlussevõtu määra suurendatakse 31 %.

Teiseks edendab Soome ringmajandust 2035. aasta strateegilise programmi abil, milles seatakse konkreetsed eesmärgid taastumatute loodusvarade tarbimise, ressursside tootlikkuse ja materjalide ringkasutuse määra kohta. See hõlmab riiklikku raamprogrammi, mida täiendab vabatahtlike valdkondlike kokkulepete edendamine riigi ja kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja muude sidusrühmade vahel. Eesmärk on, et kokkuleppega ühineks vähemalt kaks peamist tööstusliitu ning vähemalt 20 omavalitsust ja linna ning kohustuksid rakendama meetmeid, millega edendatakse strateegilise ringmajanduse programmi eesmärke: vähendada loodusvarade kasutamist, suurendada ringlussevõetud materjalide kasutamist ja edendada vähese CO2-heitega ringmajandust. See hõlmab ka toetusstsenaariumide avaldamist, mis aitavad koostöös asjaomaste uurimisinstituutidega kindlaks määrata kõige asjakohasemad meetmed, mida sidusrühmad peavad selliste lepingute alusel võtma.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.

Investeering 1 (P1C2I1): Vähese CO2-heitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

Selle investeeringu eesmärk on edendada saastevaba vesiniku tootmist ja säilitamist kaubanduslikul tasandil. Investeering aitab saavutada Soome eesmärki saavutada 2035. aastaks CO2-neutraalsus. Soome on ühinenud võimaliku üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektiga „Euroopa saastevaba vesiniku liit“, mida praegu ehitatakse ja millest ei ole komisjoni veel teavitatud. See võimaldab Soome äriühingutel saada kasu piiriülesest majandus-, teadus- ja tööstuskoostööst. Rahalised vahendid eraldatakse selleks, et toetada investeeringuid vesiniku väärtusahelas ning süsinikdioksiidi kogumisesse, säilitamisse ja taastamisse. Soomelt oodatakse toetust i) vähese CO2-heitega keskkonnahoidliku vesiniku tootmisele, fossiilkütuste kasutamise asendamisele rasketööstuses, ii) CO2 kogumisele, säilitamisele ja kasutamisele ning iii) vesinikuga seotud teadusuuringutele. Lisaks võimalikule üleeuroopalist huvi pakkuvale tähtsale projektile võib toetada ka Euroopa koostöövõrgustikega (nt Eureka) seotud projekte. Maagaasist vesiniku tootmiseks rahalisi vahendeid ei eraldata. Selle meetme raames võib võtta tööle ajutisi töötajaid, et kiirendada keskkonnalubade andmist ja töötlemist 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023.

Lisaks antakse toetust teatavatele vähese CO2-heitega „rohelisele“ vesinikule tehtavatele investeeringutele valitsuse uue dekreedi alusel, mis võetakse vastu 2021. aastal (energiaalase riigiabi määrus). See toimub konkurentsipõhiste projektikonkursside vormis, mille eest vastutab majandus-, tööhõive- ja ettevõtlusministeerium ning mis korraldatakse ühes või mitmes etapis.

Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 14 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam 15 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 16 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 17 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada sekkumisvaldkonnaga 032 seotud kliimamuutustega seotud eesmärke, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Esimene projektikonkurss avatakse 2021. aastal ja avaldatakse Business Finlandi veebisaidil.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (P1C2I2): Otsene elektrifitseerimine ja tööstusprotsesside CO2-heite vähendamine

Meetmega edendatakse otsest elektrifitseerimist ja vähese CO2-heitega tööstusprotsesse CO2-heite vähendamiseks tööstussektoris. Meede:

I)parandada energiatõhusust, elektrifitseerides soojustarbimist ja protsesse; ning

II)võtta kasutusele hübriidlahendused ning kasutada soojuspumbatehnoloogiat ja soojuse ülejääki.

Meetme eesmärk on toetada tööstuse ettevalmistamist söe energiakasutuse lõpetamiseks 2029. aastal ja vähemalt poole turba energiatarbimisest 2030. aastaks, stimuleerides tööstuslikes rakendustes fossiilkütuste kasutamise asendamist elektriga.

Toetust antakse valitsuse uue dekreedi alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021.

Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 18 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam 19 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 20 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 21 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse ka, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkonnaga 024ter, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Selleks peavad väljavalitud projektid saavutama kasvuhoonegaaside otseste ja kaudsete heitkoguste vähendamise keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes eelnevate heitkogustega. Esimene projektikonkurss avatakse niipea, kui õigusaktid on kehtestatud.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 3 (P1C2I3): Põhimaterjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

Meetme eesmärk on edendada ringmajandust, milles korduskasutatakse ja võetakse ringlusse tööstuslikke külgi ja jäätmevooge ning muid olulisi materjale, nagu patarei- ja akumaterjalid, plastid, tekstiilid, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmed, ehitus- ja lammutusmaterjalid.

Toetust antakse:

I)esimesed kaubanduslikud tehased, katse- ja näidistehased;

II)uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine olemasolevates protsessides;

III)digiplatvormidesse ja -teenustesse tehtavad investeeringud, millega edendatakse korduskasutamist ja ringlussevõttu.

Rahastamispaketist eraldatakse vähemalt 30 000 000 eurot ringbiomajanduse edendamiseks ja vähemalt 30 000 000 eurot eraldatakse ringmajanduse lahenduste edendamiseks patareide ja akude väärtusahelas.

Business Finland korraldab 2021. aastal konkurentsipõhiseid projektikonkursse mitmes etapis.

Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 22 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam 23 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 24 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 25 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse ka, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud järgmise sekkumisvaldkonnaga 045a, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Selleks peavad valitud projektid võimaldama vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete kaalust teiseseks tooraineks.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise ligikaudne ajakava		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
11	P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine	Eesmärk	Läbivaadatud kliimaseaduse jõustumine	Õigusakti jõustumisele viitav õigusnorm				2.kv	2022	Kliimaseaduse muudatus hõlmab järgmist: – heitkoguste vähendamise eesmärgid 2030. ja 2040. aastaks kooskõlas CO2-neutraalsuse kavaga – ajakohastatud 2050. aasta eesmärgid – maakasutussektori ja CO2 sidujate tugevdamisega seotud eesmärgid
12	P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine	Eesmärk	Ajakohastatud kliima- ja energiastrateegia, keskmise tähtajaga kliimamuutuste poliitika kava ja sektoripõhiste vähese CO2-heitega tegevuskavade jõustumine	Strateegia, kava ja tegevuskavade avaldamine tööhõive- ja majandusministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi veebisaitidel				4.kv	2025	Ajakohastatakse kliimastrateegiaid, -kavasid ja tööstussektori valdkondlikke vähese CO2-heitega tegevuskavasid, mis on kliimaseaduse rakendamiseks kõige olulisemad (neli energiamahukat tööstusharu on energia-, keemia-, metsa- ja tehnoloogiatööstus). Kliima- ja energiastrateegia sisaldab poliitikameetmeid ja stsenaariume, mille eesmärk on saavutada ELi 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärgid ning valitsuse programmis seatud 2035. aasta CO2-neutraalsuse eesmärk.
13	P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform	Eesmärk	Muudetud jäätmeseaduse põhiprotsesside jõustumine	Muudetud jäätmeseaduse jõustumisele viitav õigusnorm				4.kv	2024	Läbivaadatud jäätmeseadus (714/2021) sisaldab järgmist: 1) Biojäätmete liigiti kogumine toimub täielikult 2022. aastal. 2) tootjavastutus pakendijäätmete eest ning pakendijäätmete ja tekstiili liigiti kogumine, mis toimib riigi tasandil täielikult 2023. aastal. 3) Biojäätmete liigiti kogumine uutest omadustest toimib 2024. aastal täielikult. Läbivaadatud jäätmeseadusega antakse Soome valitsusele õigus võtta vastu uusi dekreete, sealhulgas: i) olmejäätmete üldised ringlussevõtu eesmärgid, mida suurendatakse praeguselt 41 %-lt 55 %-le 2025. aastal ja 60 %-le 2030. aastal, ning ii) õiguslikult siduvad ringlussevõtu eesmärgid pakendijäätmete tootjatele, mis suurendavad plastpakendite ringlussevõtu määra 31 %.
14	P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform	Eesmärk	Vastuvõtmine: valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise programmi rakendamise kohta	Valitsuse resolutsiooni (YM/2021/17) avaldamine valitsuse veebisaidil				2.kv	2021	Vastu on võetud valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise programmi rakendamise kohta, mis sisaldab eesmärki vähendada taastumatute loodusvarade tarbimist ning suurendada taastuvate loodusvarade säästvat kasutamist, et kodumajapidamises kasutatavate esmaste toorainete kogutarbimine ei ületaks 2035. aastaks 2015. aasta taset.
15	P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform	Eesmärk	Riikliku kokkuleppe sõlmimine peamiste osalejatega vähese CO2-heitega ringmajanduse valdkonnas	Vähese CO2-heitega ringmajanduse lepinguraamistiku loomine ja kokkulepe on sõlmitud peamiste osalejatega tööstusest ja sidusrühmadest.				2.kv	2023	Ringmajanduse strateegilist programmi toetav vähese CO2-heitega ringmajanduse uus riiklik lepinguraamistik sõlmitakse ja avaldatakse Soome Vabariigi valitsuse veebisaidil. Loodusvarade kasutamist toetavad stsenaariumid koostatakse koostöös asjaomaste uurimisinstituutidega. Eesmärk on, et lepinguga ühineksid vähemalt kaks peamist tööstusliitu, samuti vähemalt 20 omavalitsust ja linna, ning kohustuksid rakendama meetmeid, millega edendatakse strateegilise ringmajanduse programmi eesmärke.
16	P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetuseks – vähese CO2 heitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine	Eesmärk	Avaldatakse esimene üleriigiline konkursikutse vähese heitega vesiniku tootmise ja kasutamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise kohta	Esimeste konkursikutsete avaldamine Business Finlandi veebisaidil				4.kv	2021	Algatatakse esimene riiklik projektikonkurss vähese heitega vesiniku tootmise ja kasutamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise kohta. Konkursitingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse väljavalitud projektide vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
17	P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetuseks – vähese CO2 heitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine vähese CO2-heitega vesiniku ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektidele	Kõikidest toetustest teatamine				4.kv	2023	Kõik vähese CO2 heitega vesiniku ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektid valitakse vastavalt vastavate konkursikutsete kriteeriumidele. Kõik konkursikutsed peavad põhinema 16. vahe-eesmärgis osutatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused tehakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab alustada valitud projektide rakendamist.
18	P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetuseks – vähese CO2 heitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine		Arv	0	3	2.kv	2026	Lõpule viiakse vähemalt kolm toetatavat projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 136 000 000 eurost vähemalt 122 400 000 eurot.
19	P1C2I2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja CO2-heite vähendamine	Eesmärk	Tööstuse CO2-heite vähendamisele suunatud tööstusprotsesside otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2-heitega tootmise esimese projektikonkursi avaldamine	Esimese konkursikutse avaldamine Business Finlandi veebisaidil.				4.kv	2021	Jõustunud on muudetud rahastamissuunised (energiaalase riigiabi määrus), mis võimaldavad käivitada esimese projektikonkursi tööstusprotsesside otseseks elektrifitseerimiseks ja vähese CO2-heitega tööstusprotsessideks, mille eesmärk on vähendada tööstuse CO2-heidet. Konkursitingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse väljavalitud projektide vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
20	P1C2I2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja CO2-heite vähendamine	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine elektrifitseerimise otseprojektidele ja vähese CO2-heitega tööstusprotsesside projektidele	Kõikidest toetustest teatamine				4.kv	2023	Kõik otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2-heitega tööstusprotsesside projektid valitakse vastavalt vastavate konkursikutsete kriteeriumidele. Kõik konkursikutsed peavad põhinema vahe-eesmärgis 19 osutatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused tehakse projektikonkursi raames välja valitud projekti toetusesaajatele/taotlejatele, mis võimaldab alustada valitud projektide elluviimist.
21	P1C2I2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja CO2-heite vähendamine	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine		Arv	0	3	2.kv	2026	Lõpule viiakse vähemalt kolm toetatavat projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 48 000 000 eurost vähemalt 43 200 000 eurot.
22	P1C2I3 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – põhimaterjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt	Eesmärk	Jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist edendavate investeerimisprojektide esimese konkursikutse avaldamine.	Esimese konkursikutse avaldamine Business Finlandi veebisaidil				4.kv	2021	Jõustus valitsuse dekreet ettevõtjatele ringmajanduse ja kestliku rohelise majanduskasvu edendamiseks antava abi kohta (1197/2020), mis võimaldab käivitada esimese projektikonkursi jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist edendavate investeerimisprojektide jaoks. Konkursitingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse väljavalitud projektide vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
23	P1C2I3 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – põhimaterjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine korduskasutamise ja ringlussevõtu projektidele	Kõikidest toetustest teatamine				4.kv	2023	Põhimaterjalide ja tööstuslike kõrvalvoogude korduskasutamise ja ringlussevõtu projektid valitakse välja vastavalt vastavate konkursikutsete kriteeriumidele. Kõik konkursikutsed peavad põhinema vahe-eesmärgis 22 osutatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused tehakse projektikonkursi raames välja valitud projekti toetusesaajatele/taotlejatele, mis võimaldab alustada valitud projektide elluviimist.
24	P1C2I3 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – põhimaterjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine		Arv	0	10	2.kv	2026	Lõpule tuleb viia vähemalt kümme toetatavat projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 110 000 000 eurost vähemalt 99 000 000 eurot.

C. KOMPONENT P1C3. HOONEFONDI KLIIMA- JA KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMINE

Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütusevabaks heaoluühiskonnaks, mis saavutab 2035. aastaks CO2-neutraalsuse. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on aidata kaasa CO2-neutraalsuse eesmärgi saavutamisele, vähendades hoonete olelusringi jooksul tekkivat heidet, pöörates erilist tähelepanu ehitusele ja küttele.

See komponent hõlmab investeeringuid, et edendada ehitussektoris vähese CO2-heitega meetodite kasutamist. Seda investeeringut täiendavad reformid, mille eesmärk on vähendada hoonete ehitamisel tekkivat heidet ja lõpetada järk-järgult üldkasutatavates hoonetes fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide kasutamine 2024. aastaks ja täielikult 2030. aastate alguseks.

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P1C3R1): Maakasutus- ja ehitusseaduse reform

Soome võtab vastu õigusaktid kehtiva maakasutus- ja ehitusseaduse (132/1999) reformimiseks, mille üks eesmärk on vähendada hoonete kogu kasutusea jooksul tekkivaid heitkoguseid, sealhulgas ehitus-, kasutus-, remondi- ja lammutustöid. Reform on suunatud hoonete arendajatele, omanikele, projekteerijatele, töövõtjatele, materjalitööstusele ja ametiasutustele.

Reformi rakendatakse järk-järgult alates 2023. aastast ning viimased määrused võetakse vastu 30. juuniks 2026. Pärast reformi jõustumist peab uus ehitus olema vähese CO2-heitega ja renoveerimine toimub vähese CO2-heitega lahenduste abil.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2026.

Reform 2 (P1C3R2): Tegevuskava fossiilkütustega kütmise järkjärguliseks lõpetamiseks

Soome on võtnud vastu eesmärgi lõpetada 2030. aastal järk-järgult fossiilõlide kütmise kasutamine. See reformimeede võimaldab Soomel koostada ülevaate fossiilõliküttega hoonetest ja nende omanikest, heitkogustest ja energiatarbimisest. Soome võtab vastu tegevuskava, et saavutada eesmärk kaotada 2030. aastaks järk-järgult kütteõli. Tegevuskava sisaldab selle eesmärgi saavutamiseks selliseid vahendeid nagu subsiidiumid ja toetused, maksud ja maksusoodustused, teabe juhtimine, regulatiivne juhtimine, energiatõhususe kokkulepped, riigihanked ja rahastamisvahendid. Otsused uute vahendite kasutamise või olemasolevate täiustamise kohta tehakse eeldatavasti eraldi.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (P1C3I2): Vähese CO2-heitega tehiskeskkonna programm

See meede koosneb peamiselt teadus-, arendus- ja innovatsiooniprogrammist, mille eesmärk on kiirendada tehiskeskkonnas vähese CO2-heitega lahenduste (nt töömudelid, tooted, materjalid) väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Meede aitab leevendada kliimamuutusi ning edendab vähese CO2-heitega ringmajandust, keskendudes teadusuuringutele ja innovatsioonile, tehnosiirdele ning teadusuuringute, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööle. Toetatakse järgmisi meetmeid:

I)teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuskava investeeringute stimuleerimiseks (vähemalt 32 miljonit eurot);

II)teadmistebaasi ja hindamisvahendite hankimine, mis toetavad tehiskeskkonnas kliimasõbralikke ja vähese CO2-heitega lahendusi, sealhulgas võimalus saada programmi raames investeerimistoetust (vähemalt 4 miljonit eurot), ning

III) toetus selliste ühiste äriprojektide arendamiseks ja koordineerimiseks, mille eesmärk on eksportida tehiskeskkonnas vähese CO2-heitega lahendusi (vähemalt 2 miljonit eurot).

Toetust antakse Ettevõtluse Soome toetusprogrammide (vt eespool) (seadus 1146/2017, dekreet 1147/2017 ja 1444/2014) ning keskkonnaministeeriumi dekreetide 1286/2015 ja 688/2001 (ii eespool) alusel. Alates 2021. aastast korraldab Business Finland konkurentsipõhiseid projektikonkursse mitmes etapis. Kava põhineb katseprojektil (programm Kira-Digi, mis viidi ellu aastatel 2016–2019). Konkursikutsed on suunatud peamiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja uurimisinstituutidele.

Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 26 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam 27 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 28 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 29 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkondadega 022 või 027, millel on 100 % kliimakoefitsient vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise ligikaudne ajakava		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
25	P1C3R1 – Hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – maakasutus- ja ehitusseaduse reform	Eesmärk	Reformitud maakasutus- ja ehitusseaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab maakasutus- ja ehitusseaduse muudatuste jõustumisele				2.kv	2026	Reformitud maakasutust ja ehitust käsitleval õigusaktil põhinevad õigusaktid sisaldavad ehitusprojektide süsinikdioksiidi heitkoguste piirmäärasid hoone olelusringi jooksul. Sellega reguleeritakse ka arvutusmeetodite ja koostalitlusvõimeliste andmebaaside väljatöötamist, et võimaldada vähese CO2-heitega ehitust.
26	P1C3R2 – hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks lõpetamiseks	Eesmärk	Fossiilõlide kütte järkjärgulise lõpetamise tegevuskava avaldamine	Tegevuskava avaldamine Soome valitsuse veebisaidil				2.kv	2022	Tegevuskavas sätestatakse kõik vajalikud meetmed, et toetada fossiilõlikütte järkjärgulist kaotamist kõigis Soome hoonetes 31. detsembriks 2030.
27	P1C3R2 – hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks lõpetamiseks	Siht	Eraldi kütteainet kasutavate majade arvu vähendamine		Arv	133 000	106 400	4.kv	2025	Eraldi kütteks kasutatavate majade arvu vähenemine 133 000-lt 2019. aastal 106 400-le 2025. aastal, mis tähendab 20 % vähenemist.
31	P1C3I2 – hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm	Eesmärk	Esimese konkursikutse avaldamine seoses vähese CO2-heitega tehiskeskkonna toetamisega	Konkursikutse avaldamine				4.kv	2021	Esimese projektikonkursi väljakuulutamine seoses vähese CO2-heitega tehiskeskkonna programmiga, mis käsitleb teadusuuringuid ja innovatsiooni, tehnosiiret ning teadus-, ettevõtlus- ja kohalike omavalitsuste koostööd. Konkursitingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse väljavalitud projektide eesmärkide vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
32	P1C3I2 – hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm	Eesmärk	Kõigi toetuste ja riigihankelepingute sõlmimine vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonda toetavate projektide jaoks	Kõikidest toetustest ja riigihankelepingutest teatamine				2.kv	2024	Kõik vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonnaprojektid valitakse välja vastavalt vastavate konkursikutsete kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid peavad põhinema 31. vahe-eesmärgis esitatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused tehakse projektikonkursi raames välja valitud projekti toetusesaajatele/taotlejatele, mis võimaldab alustada valitud projektide elluviimist.
33	P1C3I2 – hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm	Eesmärk	Toetatud projektide lõpuleviimine	Lõpetatud projektide lõpparuande avaldamine				2.kv	2026	Kõik toetatavad projektid tuleb lõpule viia, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 40 000 000 eurost vähemalt 36 000 000 eurot. Programmi aruandes esitatakse põhiteave kõigi toetatud projektide kohta, sealhulgas neile eraldatud toetuste ning hangete ja programmi rakendamise kulude kohta. See hõlmab ka hinnangut programmi mõju kohta süsinikdioksiidi heitkogustele ehitus- ja kinnisvarasektoris.

D. KOMPONENT P1C4. VÄHESE CO2-HEITEGA LAHENDUSED KOGUKONDADELE JA TRANSPORDILE

Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütusevabaks heaoluühiskonnaks, mis saavutab 2035. aastaks CO2-neutraalsuse. Osana üleminekust CO2-neutraalseks 2035. aastaks on Soome seadnud ka eesmärgi vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks poole võrra võrreldes 2005. aastaga. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on aidata kaasa transpordisektori heite eesmärgi saavutamisele, vähendades transpordisektori heitkoguseid ja edendades CO2-vabade transpordiliikide kasutamist. Praegu moodustavad alternatiivsed mootorsõidukid ainult 2,3 % sõiduautode koguarvust, samas kui 48 % kõigist avalikest elektri- ja gaasitanklatest asuvad peamistes suurlinnapiirkondades (Helsingis, Tamperes, Turus).

Komponent hõlmab investeeringut mittefossiilse eratranspordi kasutamise edendamiseks, sealhulgas investeeringuid mittefossiilseid kütuseid kasutavate sõidukite avalikku laadimis- ja tankimistaristusse. Investeeringuga kaasnevad reformid, sealhulgas tegevuskava mittefossiilse transpordi kasutamise stimuleerimiseks ja transpordi maksustamise läbivaatamine.

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P1C4R1): Fossiilkütusevaba transpordi tegevuskava

Soome hinnangul on vaja täiendavaid meetmeid, et vähendada transpordi CO2-heidet 2030. aastaks veel 1,65 megatonni võrra. Soome valitsus võttis 6. mail 2021 vastu resolutsiooni fossiilkütusevaba transpordi tegevuskava kohta, milles esitatakse meetmed 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks ja liikumine heitevaba transpordi suunas 2045. aastaks.

Esimeses etapis tehakse otsused toetuste ja stiimulite kohta, mis edendavad heitevaba transporti. Kavandatud meetmete hulgas on biogaasi ja elektrokütuste lisamine jaotuskohustusesse, elektrienergia ja gaasi transportimise avaliku jaotustaristu toetamine, eralaadimistaristu toetamine elamu- ja töökohtade jaoks ning mitmed ostutoetused (kõik elektriautod, elektri- ja gaasimootoriga kaubikud ja veoautod) ning säästvate transpordiliikide (jalgrattasõit, kõndimine, ühistransport) toetamine. Nende meetmetega vähendatakse heidet vähemalt 0,62 megatonni (Mt). Selle rahastamisvahendi raames ette nähtud investeeringud toetavad selle reformi elluviimist. Nende meetmete rahastamist käsitlevaid otsuseid arutatakse valitsuse eelarveläbirääkimistel 2021. aasta sügisel.

Lisaks viiakse võimalike edasiste meetmete mõjuhinnangud lõpule 31. detsembriks 2021. Hinnatavad meetmed hõlmavad järgmist:

·Biogaasi ja biokütuse jaotuskohustuse suurendamine praeguselt 30 %-lt

·Kaugtöö suurendamise eeltingimused

·Kombineeritud transpordi heite vähendamise potentsiaal

·Digitaalsed transpordilahendused ja liikuvusteenuste edendamine

·Muud usaldusväärsed ja kontrollitavad heitkoguste vähendamise meetmed.

Kui ELi tasandi meetmete rakendamisel tehtud edusammud ja mõjuhinnangute tulemused on teada, hindab Soome võimalikku vajadust täiendavate meetmete järele ja otsustab selle üle ning võtab 2021. aasta lõpuks vastu poliitikaettepanekud, et saavutada allesjäänud heitkoguste vähendamine (tegevuskava kolmas etapp). Selleks valmistatakse ette mitmesuguseid alternatiivseid meetmeid, sealhulgas fossiilkütuste riiklikku heitkogustega kauplemist. Riigisisese transpordi heite lähtestsenaariumi ajakohastatakse 2021. aasta sügiseks, et saada uusi hinnanguid 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks vajaliku heite vähendamise koguse kohta.

Pärast fossiilkütusevaba transpordi tegevuskava rakendamist vähendab Soome riigisisese transpordi kasvuhoonegaaside heidet 2025. aastaks vähemalt 29 % võrreldes 2005. aasta tasemega.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2026.

Reform 2 (P1C4R2): Säästva transpordi maksureform

Töötajate transporditoetuste maksustamise reform stimuleerib elektrisõidukite, ühistranspordi ja jalgrataste kasutamist. See hõlmab elektrisõidukite madalamaid maksumäärasid ajavahemikul 2021–2025, pendelsõidupiletite lihtsustatud maksustamiskavasid ja töötajate jalgrataste maksuvabasid soodustusi.

Lisaks valmistab Soome ette ametiautode maksustamise läbivaatamise, et soodustada vähese heitega sõidukeid, sealhulgas vähese heitega ametiautode madalamaid maksumäärasid.

Lisaks peaks riigiteenistujatest koosnev töörühm võtma 2021. aasta mais vastu aruande, milles nõustatakse Soome valitsust vajalike maksumeetmete osas, et parandada transpordisektori heitekontrolli tõhusust ja tagada pikaajaline eelarvebaas.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2022.

Investeering 1 (P1C4I1): Avalik laadimis- ja tankimistaristu elektrienergia ja vesiniku transpordiks

Selle meetmega toetatakse laialdaselt kasutatava avaliku taristu võrgu ehitamist elektrisõidukite laadimiseks ja vesinikkütusega sõidukite, sealhulgas raskeveokite tankimiseks, et vähendada heitkoguseid, soodustades fossiilkütusel töötavate sõidukite asendamist alternatiivkütustel töötavate sõidukitega. Toetust antakse i) suure võimsusega laadijatele ja ii) taastuvallikatest toodetud vesiniku tanklatele.

Toetuse saamiseks peavad laadimis- ja tankimispunktid olema üldsusele kättesaadavad. Toetust antakse konkurentsipõhiste projektikonkursside vormis, mille eest vastutab energiaamet ja mis täiendab olemasolevat abikava, mis põhineb praegu valitsuse dekreedil nr 498/2018, mis käsitleb taristuabi elektrienergia ja biogaasi transpordiks aastatel 2018–2021. 2022. aastal võetakse vastu uus valitsuse dekreet, mis hõlmab ajavahemikku 2022–2025. Konkursikutsed on avatud nii üksikutele ettevõtjatele kui ka omavalitsustele. Investeeringuid tehakse kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001.

Investeering tehakse 30. juuniks 2025.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise ligikaudne ajakava		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Võrdlusalus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
34	P1C4R1 - Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütusevaba transpordi tegevuskava	Eesmärk	Valitsuse resolutsiooni LVM/2021/62 vastuvõtmine, et vähendada riigisisesest transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet	Valitsuse resolutsiooni avaldamine				2.kv	2021	Fossiilkütusevaba transpordi tegevuskava sisaldab juhiseid ja suuniseid meetmete ettevalmistamiseks, et vähendada riigisisesest transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 50 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Mõned meetmed rakendatakse õigusaktidega ja teised poliitikameetmetega.
35	P1C4R1 - Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütusevaba transpordi tegevuskava	Eesmärk	Valitsuse otsuse avaldamine täiendavate riiklike meetmete kohta riigisisesest transpordist tuleneva heite vähendamiseks	Valitsuse otsus on avaldatud				4.kv	2021	Võetavad meetmed põhinevad põhjalikul mõjuhinnangul ja nende eesmärk on vähendada transpordisektori heitkoguseid 2030. aastaks 50 % võrreldes 2005. aastaga. Täiendavate meetmetega on vaja vähendada hinnanguliselt 1,03 megatonni (nagu on prognoositud 2020. aasta aprilli lähtestsenaariumis). Hinnangut ajakohastatakse ajakohastatud põhistsenaariumi alusel, mis esitatakse 2021. aasta sügisel.
36	P1C4R1 - Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütusevaba transpordi tegevuskava	Siht	Sisetranspordi heitkoguste vähendamine vähemalt 29 % võrra 2025. aastaks võrreldes 2005. aastaga		Protsent	0	29	2.kv	2026	Pärast fossiilkütusevaba transpordi tegevuskavas sätestatud poliitikameetmete rakendamist on riigisisese transpordi kasvuhoonegaaside heide vähenenud 2025. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes vähemalt 29 %, pannes Soomele aluse saavutada eesmärk vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 50 %.
37	P1C4R2 - Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – säästva transpordi maksureform	Eesmärk	Tulumaksuseaduse (1205/2020) seadusandlike muudatuste jõustumine seoses liikuvusega seotud tööhõivehüvitiste maksustamisega	Seaduse muudatuste jõustumisele viitav õigusnorm				2.kv	2021	Tulumaksuseaduse muudatustega soodustatakse palju väiksema heitega auto valikut ning kerge- ja ühistranspordi ning liikuvusteenuste võrdsemat kasutamist. See hõlmab täiselektriautode madalamaid maksumäärasid ajavahemikuks 2021–2025, pendelsõidupiletite lihtsustatud maksustamiskavasid ja töötajate jalgrataste maksuvabasid soodustusi.
38	P1C4R2 – Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – säästva transpordi maksureform	Eesmärk	Tulumaksuseaduse (xx/2021) seadusandlike muudatuste jõustumine seoses ametiautode maksustamisega	Seaduse muudatuste jõustumisele viitav õigusnorm				2.kv	2022	Tulumaksuseaduse muudatustega eelistatakse väiksema heitega auto valikut. See hõlmab vähese heitega autode madalamaid maksumäärasid aastateks 2022–2025.
39	P1C4I1 – Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – Ühiskasutusega laadimis- ja tankimistaristu elektrienergia ja vesiniku transpordiks	Eesmärk	Elektrisõidukite ja vesinikkütusega sõidukite jaotustaristu parandamise konkursikutsete avaldamine	Kandideerimiskutsete avaldamine				2.kv	2022	Elektrisõidukite ja vesinikkütusega sõidukite jaotustaristu kahe esimese projektikonkursi algatamine, mille tingimused hõlmavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
40	P1C4I1 – Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – Ühiskasutusega laadimis- ja tankimistaristu elektrienergia ja vesiniku transpordiks	Siht	Elektrisõidukite laadijate ja vesinikutanklate jaoks eraldatud eelarve		eurodes	0	13 600 000	2.kv	2025	Soome energiaamet on eraldanud vähemalt 13 600 000 eurot abikõlblike projektide rakendamiseks elektrisõidukite laadijate ja vesinikutanklate paigaldamiseks.

E. KOMPONENT P1C5. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA LOODUSLIKUD LAHENDUSED

Soome valitsus on seadnud eesmärgiks peatada elurikkuse vähenemine 2030. aastaks. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on aidata peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, mille on põhjustanud loodusvarade intensiivne kasutamine, ning võidelda Läänemere reostuse vastu.

Komponent hõlmab investeeringuid, mille eesmärk on edendada uuenduslikke lahendusi reostuse vastu võitlemiseks, näiteks kasutada tööstuslikku kõrvalsaadust fosforisisalduse vähendamiseks Läänemeres ning arendada kliimasäästlikku metsamajandamist. Neid investeeringuid täiendab looduskaitseseaduse reform. See õigusakt annab õigusliku aluse riiklikule bioloogilise mitmekesisuse strateegiale ja selle eesmärk on tugevdada bioloogilist mitmekesisust.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele (riigipõhine soovitus 3 2020).

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P1C5R1): Looduskaitsealaste õigusaktide ajakohastamine

Soomel ei ole praegu õiguslikku alust riiklikule bioloogilise mitmekesisuse strateegiale ja vabatahtlikele looduskaitsemeetmetele, sealhulgas taastamis- ja aktiivse looduse majandamise meetmetele. Soome ajakohastab looduskaitseseadust (1096/1996), et vastata paremini praegustele vajadustele bioloogilise mitmekesisuse tugevdamiseks. Seaduse muudatustega tagatakse, et otsuste tegemisel võetakse paremini arvesse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist väljaspool looduskaitsealasid ja ökosüsteemi teenuste säilitamist. Lisaks võetakse uusi meetmeid, et tõhustada elupaikade ja liikide kaitset.

Valitsus esitab uue looduskaitseseaduse parlamendile 31. jaanuariks 2022. Uus seadus jõustub 2022. aastal. Seadust rakendavad majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskused, Metsaamet ja Keskkonnaministeerium.

Soome võtab eeldatavasti vastu ka määruse taastamis- ja hooldusmeetmete rahalise toetamise süsteemi kohta, millega toetatakse ohustatud elupaikade, liikide ja maastikuväärtuste taastamise ja haldamise meetmeid.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.

Investeering 1 (P1C5I1): Kipsi töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

Meetmega toetatakse kliima- ja keskkonnaeesmärke, töödeldes põllumaad kipsiga. Selle lahenduse eesmärk on vähendada fosforikoormust põllumajandusest Läänemerre. Meetme eesmärk on ka vähendada toitainete juhtimist veekogudesse, edendades toitainete ringlussevõttu linnapiirkondade toitainerikastest jäätmevoogudest, mis peaks aitama vältida eutrofeerumist ja degradeerumist.

Investeering koosneb kahest osast:

I)põldude töötlemine kipsiga, ning

II)Toitainete ringlussevõttu käsitlevad teadus- ja arendusprojektid.

Toetust põldude töötlemiseks kipsiga antakse valitsuse dekreedi nr 510/2020 alusel, mis anti välja veeressursside korraldamise ja merestrateegia seaduse (1299/2004) alusel. 2021. aastal kuulutatakse Edela-Soome majandusarengu, transpordi ja keskkonna keskuse vastutusel välja konkurentsipõhised hankemenetlused kipsihangete, transpordi- ja rakendusteenuste osutamiseks. Meede on suunatud tootjatele ja põllumajandustootjatele. Soomes on kindlaks tehtud, et 540 000 hektarit põld sobib kipsi töötlemiseks. Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige toimub asjaomaste põllumaade ja veekogude seire, et tagada kahjuliku mõju puudumine maale (sealhulgas mullale) ja veeökosüsteemidele ning kahjuliku mõju puudumine selle süsinikubilansile. Kui tuvastatakse mis tahes kahjulik mõju, võetakse asjakohased meetmed, et tagada ökosüsteemi ja/või süsinikubilansi taastumine ning vältida kipsi kasutamist asjaomases piirkonnas. Selle investeeringu raames ei rahastata kipsi toidupõhiste biokütuse-/bioenergiakultuuride kasvatamiseks. Toitainete ringlussevõtuga seotud teadus- ja arendusprojektidele antakse toetust vastavalt valitsuse dekreedile toitainete ringlussevõtu ja reovee puhastamise energiatõhususe projektide kohta aastatel 2020–2026 (657/2020). Avatud konkursikutsed kuulutatakse välja keskkonnaministeeriumi vastutusel. Projektidega toetatakse toitainete ringlussevõtu uute tehnoloogiate ja meetodite kasutuselevõttu, konkurentsivõimeliste ja kõrge töötlemisastmega lõpptoodete tootmist, investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tööstuse konkurentsivõimet. Valikuprotsessis pööratakse erilist tähelepanu kliimamuutustele, eutrofeerumisele ja bioloogilisele mitmekesisusele avalduvale mõjule.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkonnaga 045a, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Selleks tagatakse valitud kipsitarneprojektidega, et vähemalt 50 % liigiti kogutud liigiti kogutud kuivkipsijäätmetest, mille on tekitanud asjaomased tootjad, kes tarnivad kipsi, muundatakse teiseseks tooraineks. Valitud toitainete ringlussevõtu projektidega tagatakse, et vähemalt 50 % reovees leiduvatest taaskasutatavatest toitainetest või biomassist muundatakse teiseseks tooraineks.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (P1C5I2): Kliimasäästlikud meetmed maakasutussektoris

See meede keskendub kliimasäästlike maakasutuse meetodite väljatöötamisele. Soome rahastab algatusi, mis võimaldavad metsandussektoril kasutada sihipärasemaid ja mitmekesisemaid metsaraie- ja põllumajandusmeetodeid, mille puhul võetakse rohkem arvesse mullastikku, loodusväärtusi ja veekaitset (täppismetsandus). Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Meede hõlmab täiendavaid meetodeid, tehnoloogiaid ja teabe kogumist metsade kestlikkuse edendamiseks, sealhulgas segametsade soodustamise ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu, muu hulgas lagupuidu koguse suurendamise kaudu alal. Metsades, kus rakendatakse pideva metsamajandamise meetodeid, mis tähendab, et selgeid kärpeid ei ole, ei tohi olla uut ega parandavat kraavi. Eeldatakse, et uute meetodite väljatöötamine parandab väärtuse loomist ja muudab metsa tegevusahelad tõhusamaks, samal ajal võib välja töötada uusi uuendusi, mida võib kasutada riiklikul ja ülemaailmsel tasandil.

Toetust uute maakasutusmeetmete väljatöötamiseks antakse valitsuse dekreedi nr 5/2021 (maakasutussektori kliimameetmete toetuste kohta aastatel 2020–2025) alusel. Põllumajandus- ja metsandusministeerium avaldab arendus- ja koolitusprojektide konkursikutse. Rahastatakse vähemalt seitset projekti. Meede on suunatud metsandussektori osalejatele (metsaomanikele, planeerimisele, tehnoloogiale, lepingute sõlmimisele ning teistele selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele ja kogukondadele).

Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimaeesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkonnaga 050, mille kliimakoefitsient on 40 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Selle meetme raames on rahastamiskõlblikud üksnes projektid, mis toetavad kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist ning on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ suuniste nõuetega.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Võrdlus- alus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
47	P1C5R1 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – loodust käsitlevate õigusaktide ajakohastamine	Eesmärk	Muudetud looduskaitseseaduse jõustumine	Looduskaitseseaduse muudatuste jõustumisele viitav õigusnorm				1.kv	2023	Looduskaitseseaduse muudatus (1096/1996) sisaldab järgmist: – bioloogilise mitmekesisuse säilitamine väljaspool looduskaitsealasid – ökosüsteemi teenuste säilitamine – meetmed elupaikade ja liikide kaitse tõhususe tagamiseks
48	P1C5I1 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipstöötlus ja toitainete ringlussevõtt	Eesmärk	Toetatakse kipsi tarnimise, transpordi ja jaotamise projekte	Kipsi tarnimist, transporti ja jaotamist käsitlevate projektide sõlmimine vastavalt pakkumiskutsele				4.kv	2022	Kuulutatakse välja projektikonkurss kipsi tarnimiseks, transportimiseks ja jaotamiseks, mille tingimused hõlmavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud töövõtjad täidavad nõuet, et vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete kaalust on sekundaarne tooraine, ning on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Selle investeeringu raames ei rahastata kipsi toidupõhiste biokütuse-/bioenergiakultuuride kasvatamiseks.
49	P1C5I1 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipstöötlus ja toitainete ringlussevõtt	Siht	Kipsiga töödeldud põllud ja tavapärase väetisekasutuse kombineeritud vähenemine		Hektar	0	50 000	4.kv	2025	Põllumajandustootjad taotlevad kipsi töötlemist põldudel, mis sobivad kipsile. Kipsi tarnimiseks, transpordiks ja turustamiseks valitud töövõtja kasutab kipsi põllumajandustootja põllul. Kipsi tuleb töödelda vähemalt 50 000 hektaril põldudel. Kliimamõju tugevdab konkursikutse dokumentides sisalduv nõue võtta oma väetisekavades proportsionaalselt arvesse kipsi fosforit. Fosforit sisaldavate väetiste kasutamise edasist vähenemist kontrollitakse uuringu abil. Asjaomaste põllumaade ja veekogude seire toimub, et tagada kahjuliku mõju puudumine maale (sealhulgas mullale) ja veeökosüsteemidele ning kahjuliku mõju puudumine selle süsinikubilansile. Kui tuvastatakse mis tahes kahjulik mõju, võetakse asjakohased meetmed, et tagada ökosüsteemi ja/või süsinikubilansi taastumine ning vältida kipsi kasutamist asjaomases piirkonnas.
50	P1C5I1 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipstöötlus ja toitainete ringlussevõtt	Eesmärk	Toitainete ringlussevõtu ja taaskasutamise projekte toetatakse	Kõikidest toetustest teatamine				4.kv	2023	Teade kõigi toetuste andmise kohta toitainete ringlussevõttu ja taaskasutamist käsitlevate avatud taotlusvoorude raames on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
51	P1C5I1 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipstöötlus ja toitainete ringlussevõtt	Siht	Alad, kus toitainete ringlussevõtt või taaskasutamine on tõhusam		Arv	0	7	4.kv	2025	Vähemalt seitsmes käitises või tegevuskohas peab olema tõhustatud toitainete ringlussevõtt ja taaskasutamine vähemalt 50 % reovees sisalduvatest taaskasutatavatest toitainetest või biomassist. Lisaks on eesmärgiks seatud vähemalt 6-le tehnilisele valmisolekule vastav tase.
52	P1C5I2 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris	Eesmärk	Täppismetsanduse projektide esimese projektikonkursi avaldamine	Avaldamine				4.kv	2021	Rahastamissuunised (valitsuse dekreet nr 5/2021 maakasutussektori kliimameetmete toetuste kohta aastatel 2020–2025) on jõustunud, mis võimaldab käivitada täppismetsanduse projektide esimese projektikonkursi. Konkursitingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse väljavalitud projektide eesmärkide vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Esimene projektikonkurss avatakse 31. detsembriks 2021. Meede hõlmab täiendavaid meetodeid, tehnoloogiaid ja teabe kogumist metsade kestlikkuse edendamiseks, sealhulgas segametsade soodustamise ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu, muu hulgas lagupuidu koguse suurendamise kaudu alal. Metsades, kus rakendatakse pideva metsamajandamise meetodeid, mis tähendab, et selgeid kärpeid ei ole, ei tohi olla uut ega parandavat kraavi. Selle meetme raames on rahastamiskõlblikud ainult kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist toetavad projektid.
53	P1C5I2 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine rahastamiseks valitud täppismetsanduse projektidele	Kõikidest toetustest teatamine				4.kv	2023	Teade kõigi toetuste andmise kohta täppismetsanduse projektidele, mis on välja valitud vastavate konkursikutsete alusel. Kõik projektikonkursid peavad põhinema 52. vahe-eesmärgis kajastatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused on tehtud projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud projektikonkursside raames, mis võimaldab alustada valitud projektide elluviimist.
54	P1C5I2 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris	Siht	Täppismetsanduse projektid on lõpule viidud		Arv	0	7	4.kv	2025	Lõpule tuleb viia vähemalt seitse täppismetsanduse projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded.

2. SAMMAS. Digipööre ja andmepõhine majandus suurendavad tootlikkust ja teevad teenused kättesaadavaks kõigile

F. KOMPONENT P2C1. DIGITARISTU

See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid side- ja transporditaristusse, et vastata üha digitaalsema ühiskonna vajadustele.

Esiteks on Soome eesmärk investeerida raudteetranspordi digitaliseerimisse, mis aitab Soomel saavutada oma heitkoguste vähendamise eesmärke, suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja parandada teenuste kvaliteeti. Eelkõige on projekti „Digirail“ eesmärk võtta kogu Soome võrgus kasutusele uus automaatne rongiturvangusüsteem, kuna praegune süsteem jõuab selle kümnendi lõpuks oma kasutusaja lõpuni. Projekti rakendamine aitab tagada tulevikukindlaid raudteeteenuseid.

Teiseks kavatseb Soome kasutada tagastamatut toetust, et rahastada erainvesteeringuid kiiretesse lairibavõrkudesse piirkondades, kus juurdepääsu ei pakuta ärilistel alustel. Komponendi eesmärk on kõrvaldada allesjäänud lüngad kiire lairibaühenduse taristus kogu Soomes, eelkõige maapiirkondades, kus juurdepääsu määr on madalam. Kogu Soomes on vaja terviklikke, kvaliteetseid ja kiireid sidevõrke, kuna töö digiteerimine ja tööstuslik tootmine ning teenused nihkuvad digitaalsetesse kanalitesse. Uute digilahenduste kasutuselevõtt kõigis sektorites nõuab kiireid ja usaldusväärseid sidevõrke, eelkõige elutähtsate rakenduste jaoks.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi keskenduda investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige kestlikule ja tõhusale taristule (riigipõhine soovitus 3 2020), ning keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikale säästvale transpordile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 3 2019).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1 (P2C1I1): Digitaalne ühendatus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

Investeering on investeeringute toetamise kava, mille eesmärk on parandada sideühenduste kvaliteeti ja kättesaadavust piirkondades, kus selliseid ühendusi ei pakuta üksnes turumehhanismide alusel. Meede hõlmab toetusprogrammi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist ning rahalise toetuse väljamaksmist lairibaühenduse pakkujatele. Kava raames toetatavate lairibaühenduste võimsus peab olema vähemalt 100 Mbit/s. Rahastu tagastamatu toetus täiendab riiklikku lairibaühenduse toetusprogrammi, mis põhineb lairibaühenduse toetuse seadusel, mis sisaldab sätteid rahaliste vahendite eraldamise ja väljamaksmise tingimuste ning pädeva tugiasutuse ja selle ülesannete kohta. Toetav asutus viib läbi analüüsi tagamaks, et projektid valitakse välja ainult valdkondades, kus turupõhised lahendused ei ole kättesaadavad kooskõlas üldise grupierandi määrusega. Soome kehtestab riiklikus lairibaühenduse büroos koordinaatori ametikoha, et edendada lairibaühendust ning kavandada lairibaühenduse riikliku ja ELi rahastamise koordineerimist, et vältida kattumisi ja tagada vastastikune täiendavus.

Meede rakendatakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (P2C1I2): Transport ja maakasutus – Digiraili projekt

Soome eesmärk on võtta 2040. aastaks kasutusele Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) kogu riiklikus võrgus koos 4G- ja 5G-põhise tulevase raudtee-mobiilsidesüsteemiga (FRMCS). ERMTSi ja FRMCSi kasutuselevõtt aitab tagada, et raudteeteenused on tulevikukindlad. Selleks rahastatakse investeeringuga Digiraili arendus- ja kontrollietappi, mis hõlmab katse- ja katsetegevuse ettevalmistamist ja läbiviimist ajavahemikul 2021–2026. Pärast edukat katsetamist laborikeskkonnas katsetatakse uut raadiopõhist süsteemi realistlikes tingimustes katserajal enne selle kasutuselevõttu kommertsrongiliikluse katserajal, kus uut süsteemi kasutatakse ühtse rongijuhtimissüsteemina. 2027. aasta lõpuks, arendus- ja kontrollietapi viimases etapis, katsetatakse ERTMS-süsteemi eeldatavasti ärilisel katserajal, kus uut süsteemi kasutatakse ühtse rongijuhtimissüsteemina. Alates 2028. aastast, st pärast rahastu toetust, kavatsetakse Digirail ja ERTMS kasutusele võtta kogu Soome võrgus.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise ligikaudne ajakava		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Võrdlusalus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
55	P2C1I1-Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine	Eesmärk	Lairibaabi käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine	Lairibaabi käsitlevate õigusaktide muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist				4.kv	2022	Jõustunud on vajalikud muudatused lairibaabi käsitlevates õigusaktides. Lairibaühenduse toetuse seaduses sätestatakse rahaliste vahendite eraldamise ja väljamaksmise tingimused, näiteks sihtpiirkonnad, ning pädeva tugiasutuse ja tema ülesannete kohta. Selles võetakse arvesse kõiki üldise grupierandi määruse muutmisest tulenevaid vajalikke muudatusi, sealhulgas valitsuse dekreedi ajakohastamist abikõlblike ühenduste minimaalsete kiirustega.
56	P2C1I1-Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine	Siht	Täiendavad eluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)		Arv	0	6 400	2.kv	2024	Võrreldes programmi algusele eelnenud lähteolukorraga on juurdepääsu kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) saanud vähemalt 6400 uut eluruumi, kellel on toetusprogrammi alguses olnud kas aeglasem või üldse mitteühendus (kodu läbitud). See hõlmab eraeluruume, ettevõtteid või puhkemajasid.
57	P2C1I1-Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine	Siht	Täiendavad eluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)		Arv	6 400	16 000	2.kv	2026	Võrreldes programmi algusele eelnenud lähteolukorraga on juurdepääsu kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) saanud vähemalt 16 000 uut eluruumi, kellel on toetusprogrammi alguses olnud kas aeglasemühendus või üldse mitte mingit ühendust. See hõlmab eraeluruume, ettevõtteid või puhkemajasid.
58	P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digiraili projekt	Eesmärk	Euroopa ühtse automaatse rongikaitsesüsteemi (ERTMS) modelleerimisseadmete katselabor on töökorras	Katselabor on loodud raudteekoolituskeskuses Kouvolas ja on valmis tegema virtuaalseid simulatsioonikatseid.				4.kv	2022	Automaatblokeerimissüsteem on raudteeohutuse põhielement. Arendustööd alustatakse katselabori poolt läbiviidavate mõjuhinnangute abil, enne kui arendusetappi saab realistlikes tingimustes katsetele üle viia.
59	P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digiraili projekt	Siht	Raadiopõhise ERTMSiga varustatud katserada (mitte kommertsraudteeliikluses)		Kilomeeter	0	50	4.kv	2024	Katserada peab asuma Kouvola-Kotka/Hamina vahel. Vähemalt 50 km rööbasteed (mitte kommertsraudteeliikluses) varustatakse raadiopõhise ERMTSiga. Tehniline kirjeldus esitatakse pärast valmimist riiklikule raudteeohutusasutusele (TrafiCOm) heakskiitmiseks. Kehtestatud katserada peab võimaldama katsetada uut raadiopõhist üleeuroopalist automaatset rongiturvangusüsteemi (ERTMS) realistlikes tingimustes õigete seadmetega.
60	P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digiraili projekt	Siht	ERMTSiga varustatud ärilisel eesmärgil kasutatav katserada		Kilomeeter	0	30	2.kv	2026	Äriline katserada ERTMS on hangitud vastavalt ERA (Euroopa Liidu Raudteeamet) menetlustele. Vähemalt 30 km rööpmelaiust on varustatud raadiopõhise ERTMSiga.

G. KOMPONENT P2C2. ANDMEPÕHISE MAJANDUSE JA DIGITALISEERIMISE KIIRENDAMINE

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab reforme ja investeeringuid, millega toetatakse Soome digiteerimist, hõlbustades andmepõhist innovatsiooni, digiteabe vahetamist ja avaliku sektori andmete kasutamist ning edendades peamiste tehnoloogiate alaseid teadusuuringuid, et suurendada Soome konkurentsivõimet. Suurendades andmete koostalitlusvõimet mitme sidusrühma jaoks, püüab Soome kasutada täielikult ära digipöörde potentsiaali. See nõuab standardimist digitaalse teabe vahetamiseks, mis hõlmab nii ettevõtjaid kui ka avalikku sektorit. Komponent hõlmab ka teabehoidlate süsteemi väljatöötamist taaste- ja vastupidavuskava rakendamise jälgimiseks.

Laiendades elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi ulatust teabega eluasemeettevõtete laenude kohta, aitab komponent täita riigipõhiseid soovitusi kodumajapidamiste võla seire tugevdamiseks ja krediidiregistri süsteemi loomiseks (riigipõhine soovitus 4 2019) ning keskenduda investeeringutele teadusuuringutesse ja innovatsiooni (riigipõhine soovitus 3 2020 ja riigipõhine soovitus 3 2019).

Investeering 1 (P2C2I1): Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm

Investeeringu eesmärk on aidata luua ühiseid lahendusi ja struktuure, et hõlbustada digitaalsete finantsandmete vahetamist organisatsioonide vahel struktureeritud masinloetavas vormingus (nt e-arved, e-kviitungid, hankedokumendid ja finantsaruanded) kooskõlas reaalajamajanduse visiooniga. Struktureeritud finantsandmete vahetamine toetab selliste protsesside automatiseerimist, millel on positiivne mõju tootlikkusele nii avalikus kui ka erasektoris, edendades samal ajal ka valitsuse ja kogu ühiskonna digiteerimist. Tööhõive- ja majandusministeeriumi juhtimisel vastutab projekti rakendamise eest riiklik patendi- ja registreerimisamet koostöös maksuameti ja riigikassaga.

Investeering võimaldab jagada teavet ettevõtjate vahel, ettevõtjate ja riigiasutuste vahel ning avalikus sektoris ühekordsuse põhimõtte alusel. Eelkõige hõlmab investeering järgmisi elemente:

I)„reaalajamajanduse ökosüsteemi loomine“, mis töötatakse välja avaliku ja erasektori koostöös. Rahalist toetust kasutatakse selleks, et luua 2022. aasta lõpuks minimaalne elujõuline ökosüsteem, st põhilise digiplatvormi ja sellega seotud taristu-/tarkvaralahenduste tootmisversioon, mis suudab edastada vähemalt e-arveid;

II)2024. aasta lõpus toimiva digitaristu loomine, mis võimaldab jagada, vastu võtta ja kasutada ettevõtte finantsandmeid, nagu e-kviitungid, e-arved ja hankesõnumid, kooskõlas andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud asjakohaste õigusnõuetega. Digitaristu sisaldab vähemalt järgmisi omadusi:

oÜhised liideselahendused finantsandmete struktureeritud jagamiseks

oElektrooniliste äridokumentide standarditud masinloetav vorming.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeering 2 (P2C2I2): Andmepõhise majanduse ja digitaliseerimise kiirendamine – virtuaalne Soome

Soome virtuaalne teenusplatvorm parandab Soome konkurentsivõimet, võimaldades osutada sujuvaid digiteenuseid avalikust ja erasektorist Soome saabuvatele eri sihtrühmadele, alustades Soome sisserändavatest töötajatest. Investeeringuga uuendatakse teenusekontseptsiooni ja integreeritakse esimene teenus platvormi ning antakse võimalus integreerida muud teenused, mida praegu käsitletakse eri ministeeriumides ja ametites eraldi, kasutajasõbralikuks üksuseks.

Investeeringu eesmärk on pakkuda ühtset teenindusliidest erinevatele sihtrühmadele, kes sooviksid elada Soomes, alustades töötajatest. Investeering hõlmab teenuste digiteerimist, mis praegu nõuab ettevõttesisest kohalolekut Soomes. Teenuseplatvormi kohaldamisala peaks hõlmama avalikke teenuseid (nt digitaalne identiteet, e-residentsus või patendi registreerimine) ja pakkuma võimalust toetada erateenuseid (sealhulgas kommertskindlustus-, pangandus-, raamatupidamis-, finants-, õigus- ja muud teenused).

Esimeses etapis (2021–2022) koordineerib arendustööd Soome välisministeerium. Esimeses etapis kavandatakse ja määratletakse püsivam juhtimismudel järgmiste arendus- ja tootmisetappide jaoks. Rakendamises osalevad välisministeerium, rahandusministeerium, majandusministeerium, muud ministeeriumid, Soome maksuamet, digitaal- ja rahvastikuandmete teenuste amet, Soome innovatsioonifond, patendi- ja registreerimisamet, Soome immigratsiooniteenistus ja võimalik, et ka muud asutused.

Meede hõlmab järgmisi elemente:

-31. detsembriks 2022 peab olema kättesaadav platvormi „Virtual Finland“ esimene tootmisversioon, mis toetab vähemalt järgmisi funktsioone: isiku tuvastamine ja digiidentiteet, usaldusväärne andmete jagamine platvormi eri osaliste vahel.

-Detsembriks 2025 peab Soome virtuaalplatvorm täielikult toetama vähemalt üht teenusprotsessi, eelkõige mitteSoome eraisiku turuletulekut.

-Soome virtuaalne platvorm peaks järk-järgult integreerima teenused täiendavatele sihtrühmadele (kõrghariduse üliõpilased, börsil noteerimata ettevõtted, hooajatöötajad, turistid, eksportivad ettevõtted).

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 3 (P2C2I3): Võtmetehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantandmetöötlus) kiirendamine

Meetme eesmärk on rahastada rakendusuuringuid ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et kaitsta Euroopa konkurentsivõimet, infoturvet ja suveräänsust. Rahastatakse riiklikke teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud tegevusi ja neid toetavat taristut, st katse- ja eksperimenteerimiskeskkondi, mis on seotud mikroelektroonika, 5G/6G tehnoloogiate, tehisintellekti või kvanttehnoloogiaga. Rahastamine toimub Business Finlandi konkurentsivõimeliste rahastamisvahendite kaudu. Projektid valitakse avatud projektikonkursside alusel ning valikukriteeriumidega tagatakse projektide digitaalne panus ja nende kooskõla põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega. Meetmega toetatakse eelkõige järgmisi tehnoloogiaid:

-Mikroelektroonika valdkonnas hõlmavad Investeeringu eesmärk on tagada pooljuhtide tootmise väärtusahel, et suurendada selle olulise tehnoloogia autonoomsust. Rahalist toetust antakse selleks, et kiirendada ja suurendada Soome ettevõtete investeeringuid mikroelektroonika tootmise väärtusahela arendamisse, suurendada suutlikkust projekteerida ja toota pooljuhikomponente Soomes ja ELis, võimaldades Soome ettevõtetel osaleda võimalikus üleeuroopalist huvi pakkuvas olulises mikroelektroonika projektis.

-6G, tehisintellekt ja kvantarvutus: Rahalist toetust antakse investeeringutele 6G, tehisintellekti ja kvantandmetöötluse arendamisse, mida peetakse tulevikus tehnoloogilise konkurentsivõime seisukohast oluliseks. Eesmärk on luua Soomes tehisintellekti, tulevase telekommunikatsioonitehnoloogia ja kvantandmetöötluse kasutamise jaoks konkurentsivõimelised arengukeskkonnad, osaleda näiteks Euroopa tehisintellekti katse- ja eksperimenteerimisrajatiste (AI TEF) loomises, uuendada riiklikku 5G katsevõrku ja selle toimimismudelit ning luua kvantandmetöötluseks vajaliku tarkvara arengukeskkond.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Reform 1 (P2C2R1): Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

Meetme eesmärk on parandada tarbijakaitset eluasemeturul ja konkurentsi eluasemesektoris ning teha kättesaadavaks teave elamu- ja ärikinnisvara finants- ja tehniliste tingimuste ning remondivajaduste kohta. Praegu puudub elamumajandusettevõtete laenude keskregister; selle asemel kantakse andmed ainult elamumajandusettevõtete raamatupidamisarvestusse. Positiivse krediidiregistri loomise põhitingimus on sellise elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi arendamine, mis võimaldab tarbijaid krediidi andmise olukorras õiglasemalt kohelda.

Investeeringuga toetatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamist, et koguda teavet finants- ja tehniliste tingimuste ning remondivajaduste kohta täielikus kooskõlas asjakohaste andmekaitsesätetega. Teave elamuettevõtte laenude kohta edastatakse positiivse krediidiandmete registrisse, mis aitab lahendada erasektori ülemäärase võlgnevuse probleemi.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2026.

Reform 2 (P2C2R2): Taaste- ja vastupidavuskava reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu

Selleks et vastata Soome taaste- ja vastupidavuskava konkreetsetele vajadustele koordineerimise, juhtimise, kontrolli, aruandluse ja auditeerimise osas, sätestatakse Soome asjaomaste ametiasutuste ülesanded ja kohustused uues õigusaktis. Nende ülesannete edukas täitmine nõuab ka täiendavaid sihtotstarbelisi ajutisi investeeringuid, et tagada juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine kooskõlas regulatiivsete vajadustega. See hõlmab muu hulgas vajaliku haldussuutlikkuse loomist ja IT-hoidla süsteemi loomist.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2021.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise ligikaudne ajakava		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Võrdlusalus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
61	P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm	Eesmärk	Luuakse minimaalne elujõuline ökosüsteem ja see toimib	Loodud on minimaalne elujõuline ökosüsteem, mida tõendab ühiste dokumenteeritud eeskirjade ja standardite avaldamine programmi veebisaidil.				4.kv	2022	Minimaalne elujõuline ökosüsteem (MVE) on edukalt loodud tootmiskeskkonnas, mis põhineb ühistel dokumenteeritud eeskirjadel. See võimaldab e-arvete ringlust struktureeritud masinloetavas vormingus, et suurendada protsessi automatiseerimist.
62	P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm	Eesmärk	Digitaalse äriteabe vahetamine struktureeritud kujul on täielikult toimiv	Avaldatakse projekti lõpparuanne, milles märgitakse, et struktureeritud digitaalse äriteabe vahetamine on täielikult toimiv.				4.kv	2024	Elektroonilise äriteabe vahetamise standardid ja kord on määratletud ja neid kirjeldatakse projekti lõpparuandes. Põhitaristu võimaldab digitaalse äriteabe ringlust struktureeritud kujul, mis põhineb lõppkasutaja nõusolekul ja hõlmab järgmisi elemente: -e-arved -e-kviitungid -Hankesõnumid Digitaalse äriteabe jagamise katse on edukalt lõpule viidud vähemalt kahe eraettevõtjaga (raamatupidamistarkvara müüjad ja/või teenuseosutajad) ja kahe avaliku sektori asutusega.
63	P2C2I2 – Andmepõhise majanduse ja digitaliseerimise kiirendamine – Soome virtuaalne versioon	Eesmärk	Toimivad Soome virtuaalne ühisplatvorm ja integreeritud teenused	Projekti lõpparuandes kontrollitakse, kas ühisplatvormi tootmisversioon on valmis, pakub vajalikku suutlikkust ja toetab vähemalt ühte teenuseprotsessi, mis on platvormi täielikult integreeritud.				4.kv	2025	Ühisplatvormi tootmisversioon on valmis ning see on kättesaadav kõigile klientidele Soomes ja rahvusvahelisel tasandil. Projektil on üldine kontseptsioon, laiendatav arhitektuur ja praktiline valideerimine (kontseptsiooni tõestamine). Soome vajab seda, et luua platvorm, mis pakub asjakohaseid digiteenuseid rahvusvahelisele turule ning kohtub Soome ja välismaiste ettevõtjate, kasvavate ettevõtete, sisserändavate ekspertide ja investorite jaoks ning nende jaoks vajalikud digiteenused integreeritakse sellesse. See peab toetama vähemalt järgmisi funktsioone: isiku ja ärikasutaja identifitseerimine (digitaalne identiteet) ning usaldusväärne andmete jagamine platvormi eri osaliste vahel. Platvorm pakub avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja omavalitsustele suutlikkust kasutada funktsioone oma protsessides. Integreeritud on vähemalt üks teenistus, mis on seotud välismaalaste riiki sisenemise protsessiga. Iga integreeritud teenuse osutamises osalev üksus on ühendanud oma olemasolevad teenused või andmed liideste kaudu osana ühisest kliendi digitaalse teenuse protsessist virtuaalsel Soome platvormil.
64	P2C2I3 – Põhitehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantandmetöötlus) kiirendamine	Siht	Mikroelektroonika projekte toetatakse		Arv	0	2	4.kv	2022	Teade vähemalt kahe rahastamisotsuse kohta, mille Business Finland on teinud. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Projektide valimisel hinnatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kvaliteeti ja tulemuslikkust ning seda, kuidas need edendavad digiteerimist. Valikukriteeriumid hõlmavad projekti kvaliteeti ja sobivust, projekti tulevast otsest ja kaudset mõju äritegevusele, projekti sobivust üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide põhiidee ning riiklike ja ELi strateegiate jaoks ning projektikonsortsiumi kvaliteeti.
65	P2C2I3 – Põhitehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantandmetöötlus) kiirendamine	Eesmärk	Kõigi valitud projektide lõpuleviimine	Lõpetatud projektide lõpparuanne				4.kv	2025	Kõigi toetatavate projektide lõpuleviimine, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded, kooskõlas taotlusdokumentides sätestatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega. Kulukohustuste kogusumma on vähemalt 13 500 000 eurot.
66	P2C2I3 – Põhitehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantandmetöötlus) kiirendamine	Eesmärk	Toetust antakse projektidele, millega arendatakse 6G, tehisintellekti ja kvantandmetöötlust	Teade kõigi toetuste andmise kohta projektidele, millega arendatakse 6G, tehisintellekti ja kvantandmetöötlust				4.kv	2022	Avatud projektikonkursi raames, kus ettevõtted ja uurimisinstituudid arendavad ja kasutavad katse- ja katsekeskkondi, valib Business Finland rahastatavad projektid välja konkursikutse kriteeriumide alusel. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valikukriteeriumid hõlmavad projekti kvaliteeti ja sobivust, projekti tulevast otsest ja kaudset mõju äritegevusele, projektide sobivust riiklikele ja ELi strateegiatele ning projektikonsortsiumi kvaliteeti. Projektide valimisel hinnatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kvaliteeti ja tulemuslikkust ning seda, kuidas need edendavad digiteerimist.
67	P2C2I3 – Põhitehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantandmetöötlus) kiirendamine	Eesmärk	Kõigi valitud projektide lõpuleviimine	Lõpetatud projektide lõpparuanne				4.kv	2025	Kõigi toetatavate projektide lõpuleviimine, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded, kooskõlas konkursikutses esitatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega. Kulukohustuste kogusumma on vähemalt 9 000 000 eurot.
68	P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi arendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide vastuvõtmine, mis käsitlevad elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi ulatuse laiendamist	Parlament võtab vastu elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi seaduse ning piiratud vastutusega eluasemeettevõtete seaduse muudatused				2.kv	2023	Selleks et laiendada eluasemeteabesüsteemi kaetust eluasemeettevõtteid käsitlevale teabele, muudetakse elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi seadust ning piiratud vastutusega eluasemeettevõtete seadust. Muudatused hõlmavad eelkõige järgmist: – elamumajandusettevõtete kohustus teha põhiandmed kättesaadavaks struktureeritud masinloetavas vormingus; – õigus pääseda juurde struktureeritud masinloetavas vormingus kättesaadavaks tehtud andmetele.
69	P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi arendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega laiendatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi katvust	Elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi seaduse ning piiratud vastutusega elamumajandusettevõtete seaduse muudetud sätted, mis näitavad nende jõustumist				2.kv	2025	Selleks et laiendada eluasemeteabesüsteemi kaetust eluasemeettevõtteid käsitlevale teabele, muudetakse elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi seadust ning piiratud vastutusega eluasemeettevõtete seadust. Muudatused hõlmavad eelkõige järgmist: – eluasemeettevõtjate kohustus teha põhiandmed kättesaadavaks struktureeritud masinloetavas vormingus; – õigus pääseda juurde struktureeritud masinloetavas vormingus kättesaadavaks tehtud andmetele. Sätete kohaldamise alustamiseks on olulised andmespetsifikatsioonid ja liidesed.
70	P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi arendamine	Eesmärk	Kodu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi leviala laiendamist on tehniliselt rakendatud.	Lõpparuanne projekti lõpuleviimise kohta				2.kv	2026	Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi ning riikliku maa-uuringu projekti raames koostatakse andmespetsifikatsioonid elamuettevõtte andmete kohta, võimaluse kohta säilitada elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemis põhiandmeid (sealhulgas eluasemeettevõtete laenud, parandused ja ümberehitused) ning teabevahetuse liideste kohta. Klientidel on võimalus saada seadusega nõutavat teavet elamumajandusettevõtete kohta masinloetavas vormingus. Määratakse kindlaks eluasemeettevõtteid käsitlevale haldusteabele juurdepääsu ühised menetlused ning elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteem võimaldab juurdepääsu eluasemeettevõtete haldusteabele struktureeritud masinloetavas vormingus.
71	P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine	Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse säte, mis näitab selle jõustumist				4.kv	2021	Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine. Seadusega kehtestatakse õiguslikud volitused asutustele, kes osalevad Soome taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineerimises, järelevalves, kontrollis ja auditeerimises. Seaduses sätestatakse vähemalt nende organite ülesanded ja kohustused, millega tagatakse: a) vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud andmete kogumine ja usaldusväärsus; b) et kehtestatud on liidu vahendite haldaja kinnituste, auditikokkuvõtete ja maksetaotluste koostamise menetlused; c) on kehtestatud põhimõtted, mille alusel kogutakse ja säilitatakse andmeid toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate kohta kooskõlas määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) artikliga 22. Seadus jõustub enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.
72	P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu	Eesmärk	Auditi ja kontrolli andmekogu süsteem: teave taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks	Auditifunktsiooni täitja koostatud auditiaruanne, mis kinnitab andmehoidla süsteemi funktsioone				4.kv	2021	Enne esimese maksetaotluse esitamist luuakse ja toimib taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks mõeldud teabehoidla süsteem. Süsteem peab põhinema olemasolevatel süsteemidel ja sisaldama vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmete kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu tagamine.

H. KOMPONENT P2C3. DIGITAALNE TURVALISUS

Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on aidata luua terviklik raamistik küber- ja infoturbe küsimustega tegelemiseks, mis on eduka digipöörde eeltingimus. Soome investeerib küberjulgeoleku arendamise programmi kaudu tsiviilküberturvalisuse oskustesse. Samuti on Soome eesmärk tugevdada rahapesuvastaseid meetmeid, luues digitaalse süsteemi, mis tagab parema teabevahetuse rahapesu tõkestamisega seotud eri osalejate vahel nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil koos vajalike seadusandlike muudatustega.

Komponent aitab täita 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 4 rahapesuvastase raamistiku tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamise kohta ning 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 3 investeeringute suunamise kohta rohe- ja digipöördele, eelkõige teadusuuringutele ja innovatsioonile.

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P2C3R1): Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine

Reform hõlbustab teabe kogumist ja vahetamist pädevate asutuste vahel rahapesu ennetamiseks ja avastamiseks, sealhulgas andmetöötluse ja -analüüsi automatiseerimise kaudu. Ta pakub tuge, et parandada andmete töötlemist järelevalveasutuses ja teabevahetust eri asutuste vahel ning rakendada tõhusamat riskipõhist järelevalvet rahapesuvastaste meetmete üle. Muudetakse panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi, et tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmist, avastamist ning nende eest vastutusele võtmist. Parandatakse tegelike tulusaajate registri õigeaegsust, katvust ja täpsust.

Seadusandlikud muudatused jõustuvad 31. detsembriks 2025 ning rahapesu vastase võitlusega tegelevate ametiasutuste ja erasektori osalejate digivahendid võetakse kasutusele 30. juuniks 2026.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2026.

Investeering 1 (P2C3I1): Tsiviilvaldkonna küberturvalisuse oskused

Investeeringu eesmärk on suurendada elanikkonna küberturvalisuse põhioskusi, et kodanikud saaksid digiteenuseid ohutult kasutada ning teha kindlaks eri seadmete, toodete ja teenuste kasutamisega seotud riskid.

Esiteks rahastatakse investeeringuga teadusprojekti, mille eesmärk on koguda ja kokku võtta kõigilt ELi liikmesriikidelt teavet selle kohta, kuidas iga riik koolitab kodanikke elementaarse küberturvalisuse valdkonnas. Teiseks kasutatakse seda teavet selleks, et luua ühine digiplatvorm küberturvalisuse oskuste õpetamiseks ja arendamiseks, mida toetatakse selle investeeringuga. Kolmandas etapis tehakse platvorm kättesaadavaks kõigile eurooplastele eri keeltes.

Projekti viib ellu teaduskonsortsium, mis koondab transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse kuuluvad Soome peamised küberturvalisuse teadusülikoolid.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeering 2 (P2C3I2): Küberturvalisuse õppused

Selle investeeringu eesmärk on pakkuda küberturvalisuse õppusi, arendada ühiskonna vastupidavust ja valmisolekut küberturvalisuse intsidentideks. Õppustel on keskne roll küberrünnakute ennetamisel, ohjamisel ja lahendamisel. Õppused võimaldavad küberrünnakute käsitlemist ja arendamist turvalises keskkonnas. Õppusi viivad läbi kõrgharidusasutused asjaomase avaliku halduse personalile. 19 õppuse käigus koolitatakse vähemalt 2 000 riigiametnikku.

Koolitust viib läbi rakendusteaduste ülikool, mis toob kokku transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse kuuluvad Soome peamised küberturvalisuse valdkonna ametiisikud.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise ligikaudne ajakava		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Võrdlusalus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
73	P2C3R1 – Rahapesu ennetamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine	Eesmärk	Äriregistriseaduse ning pangandus- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste jõustumine	Äriregistriseaduse ning pangandus- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist				4.kv	2025	Selleks et võimaldada investeeringuid tõhusa rahapesuvastase kontrolli ja jõustamise tagamiseks, muudetakse äriregistri seadust ja pangandusmaksekontode kontrollisüsteemi seadust. Muudatused hõlmavad eelkõige järgmist: Äriregistri seadus (129/1979): -Võimalus rakendada sanktsioone, et tagada tegelikult kasusaavat omanikku käsitleva teabe saamine, täpsus ja õigeaegsus -Kohustus teatada igal aastal patendi- ja registreerimisametile, et tegelikult kasusaavat omanikku käsitlev teave ei muutu Panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seadus (571/2019) -Rakenduse koostamine: oma jurisdiktsiooni piires võiksid õiguskaitseasutused esitada taotlusi tolli rakendatavas vormis rakenduse kaudu ja kasutada ära tolli poolt rakendatavaid integratsioonivõimalusi. -tehinguandmed: juurdepääs kontotehinguid käsitlevale teabele oleks asutustel, kes on pädevad sellist teavet hankima vastavalt kohaldatavale õigusele, st avalikustamise muutmine oleks seotud üksnes selle tehnoloogiaga, mille abil teave avalikustatakse, mitte olemasolevate jurisdiktsioonide volituste täiendamisega.
74	P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine	Siht	Suurendada automatiseerituse taset andmetöötluses ja ametiasutustevahelises teabevahetuses		% (protsent)	0	25	2.kv	2026	Investeeringuid tehakse eesmärgiga suurendada andmete automatiseeritud töötlemist. Digitaristusse tehtavate investeeringute tulemuseks on: i) rakenduse koondamine ja kontotehingutega seotud teabe lisamine panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi, ii) tegelikult kasusaavate omanike registri õigeaegsuse, täielikkuse ja täpsuse parandamine, iii) digitaalsed vahendid riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamiseks, iv) finantsjärelevalveasutuse kontrollipunkt, v) rahapesu andmebüroo digiteerimine rahapesu andmebüroo poolt. Pädevate asutuste poolt andmete automaatse edastamise, vastuvõtmise ja töötlemise määr on 30. juuniks 2026 25 %, võrreldes automatiseerimata jätmisega projekti alguses. Töödeldavad andmed hõlmavad järgmist: – teave pangakontode kohta – teave tegelikult kasusaava omaniku kohta – riikliku riskihindamise ajakohastamisega seotud teabe liikumine ja töötlemine. Tööprotsessid hõlmavad vähemalt järgmist: – andmete parem kättesaadavus, töötlemine ja analüüs – parem teabevahetus, teabe kasutamine ja pädevate asutuste vaheline koostöö, kasutades meetodeid, mis võimaldavad töödelda üha suuremat hulka andmeid.
75	P2C3I1 – Tsiviilküberturvalisuse oskused	Eesmärk	Tsiviilvaldkonna küberturvalisuse alase koolituse digiplatvormi väljatöötamine	Välja töötatud ja avalikult kättesaadav koolitusplatvorm				4.kv	2024	See hõlmab 1) vajalike küberturvalisuse põhiteadmiste ja -oskuste ning nende õpetamise nõuete määratlemist ning 2) kõigis ELi keeltes avalikult kättesaadava digitaalse koolitusplatvormi loomist tuvastatud nõuete alusel.
76	P2C3I2 – Küberturvalisuse õppused	Siht	Küberturvalisuse koolituse läbinud ametnike arv		Arv	0	2 000	4.kv	2025	2021. aastal korraldatakse kolm küberturvalisuse koolituse tehnilist õppust. Samal ajal töötatakse juhtrühma abiga välja tehniline koolituskeskkond, et rahuldada tulevasi vajadusi. Aastatel 2022–2025 korraldatakse vähemalt neli õppust aastas. Kokku koolitatakse vähemalt 2 000 ametnikku.

3. SAMMAS. Tööhõive määra ja oskuste taseme tõstmine kestliku majanduskasvu edendamiseks

I. KOMPONENT P3C1. TÖÖHÕIVE JA TÖÖTURG

Selles Soome taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse tööhõive ja tööturuga seotud probleeme. Soome tööjõud kahaneb, mõjutades riigi kasvupotentsiaali, samal ajal kui teiste Põhjamaadega võrreldes püsib suur struktuurne tööpuudus, mida süvendab veelgi COVID-19 kriis.

Komponendi eesmärk on tõsta tööhõive määra ja tugevdada tööturu toimimist. Seda tehakse riiklike tööturuasutuste struktuurireformi ja digitaliseerimise kaudu („Põhjamaade tööhõivemudel“). Tööhõivet edendatakse ka vanemaealiste inimeste laiendatud töötushüvitise järkjärgulise kaotamisega enne seadusjärgset pensioniiga, nn töötuse tunneliga. Kolmas tööhõive suurendamise element on töö- ja hariduspõhise sisserände hõlbustamine. Samuti on kavandatud meetmed noorte ja osalise töövõimega inimeste tööturule integreerimise edendamiseks.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad töö vastuvõtmise stiimulite parandamist ning oskuste ja aktiivse kaasamise parandamist, eelkõige töötutele ja mitteaktiivsetele suunatud hästi integreeritud teenuste kaudu (riigipõhine soovitus 2 2019), ning tööhõive toetamise ja aktiivse tööturupoliitika tugevdamise meetmete tugevdamist (riigipõhine soovitus 2 2020). See komponent peaks aitama kaasa ka Euroopa sotsiaalõiguste samba asjakohaste põhimõtete rakendamisele.

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P3C1R1): Põhjamaade tööturuasutuste mudel

Meetme eesmärk on reformida riiklike tööturuasutuste protsessi.

Reform seisneb üleminekus uuele Põhjamaade tööturuasutuste mudelile, mis tõhustab aktiivset tööturupoliitikat, parandades tööotsijatele suunatud individuaalseid ja integreeritud teenuseid. Mudel sisaldab ka tööotsijate aktiivse otsimise kohustust. Uue mudeli rakendamine peaks aitama kaasa ligikaudu 10 000 inimese tööhõivele.

Mudelit täiendab riiklike tööturuasutuste digitaalne infosüsteem, mis koosneb järgmistest funktsioonidest:

I)kliendisuhete haldamise tootmissüsteem;

II)vastuvõtu broneerimise süsteem;

III)eneseteavitusvahend („sõnumiteenus“);

IV)veebipõhine nõustamisteenus.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.

Reform 2 (P3C1R2): Töötushüvitise lisapäevade kaotamine

Reformi eesmärk on edendada tööhõivet, kõrvaldades eakamate inimeste töötamist takistavad tegurid ja vähendades eakamate töötajate koondamisi. Vajadus sellise reformi järele tuleneb asjaolust, et õigus saada töötasuga seotud töötushüvitisi lisapäevi toob kaasa vanemaealiste töötusperioodide pikenemise nende seadusjärgse pensioniea lähenedes.

Meede seisneb töötuskindlustusseaduse muutmises, et kaotada järk-järgult sissetulekust sõltuvate töötushüvitiste täiendavate päevade vanusepiirang. Oodatav mõju on tööhõive suurenemine ligikaudu 7900 töötaja võrra 2029. aasta lõpuks, st pärast taaste- ja vastupidavusrahastu kestuse lõppu.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2023.

Reform 3 (P3C1R3): Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

Reformi eesmärk on meelitada ligi rahvusvahelisi talente, lihtsustades tööl ja haridusel põhinevate elamislubade taotluste menetlemise haldusmenetlusi. See peaks suurendama oskustööliste sisserännet ja parandama rahvusvaheliste kraadiõppe üliõpilaste võimalusi Soomes tööd leida. Sellest tulenevalt aitab reform lahendada tööjõupuuduse probleemi konkreetsetes sektorites, eelkõige varustades eksperte, üliõpilasi ja teadlasi juhtivate ja kasvavate sektoritega.

Meede koosneb ulatuslikust haldusasutustevahelisest projektist, mille eesmärk on parandada sisserännet käsitlevaid õigusakte (nimelt välismaalaste seaduse 301/2004 5. peatüki muudatused) ja lühendada elamislubade andmise menetlusi. Koos elamisloa taotluste menetlemiseks vajaliku keskmise päevade arvu vähendamisega luuakse kasvuettevõtjatele, spetsialistidele ja nende pereliikmetele kiirmenetlus.

Seadusandlikku reformi toetab investeering digitaalsesse taristusse, et tagada loasüsteemi ja muude elamislubade protsessi infosüsteemide valmidus vastata töö- ja hariduspõhise sisserände vajadustele. Digitaristu hõlmab järgmisi arenguvaldkondi:

I) uued digistruktuurid ja -funktsioonid;

II) süsteemi lõimimise ja andmeedastuse liidesed;

III) taotluste registreerimise ja menetlemisega seotud süsteemi arendamine;

IV) kiirtee rakendamine;

V) sektoritevaheline teadmistepõhine juhtimissuutlikkus;

VI) kliendijuhised ja -juhised, teated ja turundused, mis toetavad reformitud protsessi;

VII)reformiga nõutav kasutatavuse ja tulemuslikkuse parandamine, automatiseerimiskoodeksi kasutuselevõttu toetavad meetmed ja nende arvu suurendamine.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.

Reform 4 (P3C1R4): Noortele suunatud multidistsiplinaarsete teenuste (Ohjaamo teenused) tugevdamine

Reformi eesmärk on tugevdada ühtsete noortekeskuste (Ohjaamo) multidistsiplinaarset olemust ning käsitleda eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (noored, kes ei tööta ega õpi) vajadusi, et parandada nende tööhõiveväljavaateid. See saavutatakse kohalike omavalitsuste ajutise stiimuliga meelitada ligi või kohandada ressursse Ohjaamo teenustele, parandades seeläbi noorte vajaduste rahuldamist, pakkudes haridus-, tervishoiu- ja/või sotsiaalteenuseid, mis on integreeritud olemasolevatesse teenusteportfellidesse. Ohjaamo teenused moodustavad organisatsioonide ühenduse ja enamik selles töötavaid eksperte jäävad oma organisatsioonide töötajateks. Kui omavalitsus annab Ohjaamo teenustele töötaja, võib vald taotleda sellise lisaeksperdi personalikulude rahastamist, kes on ajutine ja tagab eelkõige koolituste kaudu teenistuste töökultuuri ja -tavade reformi. Eeldatakse, et see stimuleerimismudel toob Ohjaamo teeninduspunktides kaasa tervishoiu-, sotsiaalliiva- ja haridusalaste eksperditeadmiste tõhusama integreerimise. Reformi rahastatakse tööhõive ja majandusarengu arengu- ja halduskeskuse (KEHA keskus) kaudu.

Meede rakendatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 1 (P3C1I1): Töövõime, tootlikkuse ja tööheaolu arendamine

Investeeringu eesmärk on tõsta tööhõive määra, suurendades osalise töövõimega inimeste, sealhulgas puuetega inimeste osalemist tööturul, ning suurendada tööhõive määra vaimse tervise ja töövõime parandamise teel, pidades silmas töökarjääri pikendamist.

Investeeringul on järgmised elemendid:

I)Uue vahepealse tööturuasutuse loomine, et edendada selliste isikute kohanemist ja töölesuunamist, kellel on märkimisväärne oht jääda tööturult püsivalt kõrvale;

II)Osalise töövõimega ja vaimse tervise häirete all kannatavate inimeste teenusepuudustega tegelemine: selleks korraldatakse koolitusi ja laiendatakse olemasolevat töövõimeprogrammi veel viiele omavalitsusele või ühisele omavalitsusele ning laiendatakse olemasolevat individuaalse paigutamise ja toetamise mudelit veel kuuele heaoluvaldkonnale.

III)Pakkuda ennetavat tuge töövõime parandamiseks üksikisikute ja töökohtade füüsilise ja vaimse tervise meetmete kaudu. Paljudes töökohtades puuduvad korralduslikud meetmed, ebatõhus koostöö, ebaselged kohustused töövõime toetamisel, mille tulemuseks on lühem töökarjäär. Luuakse virtuaalne töövõimekassa, et hõlbustada teabe otsimist ja levitamist ning praktilisi meetmeid töövõime toetamiseks.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise ligikaudne ajakava		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Võrdlusalus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
77	P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel	Eesmärk	Riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste seaduse jõustumine, millega reguleeritakse Põhjamaade tööturuasutuste mudelit tööotsijate teenistusprotsessi jaoks	Riikliku tööhõive- ja ettevõtlusseaduse säte, mis näitab selle jõustumist				2.kv	2022	Jõustub riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste seadus, millega reguleeritakse Põhjamaade tööturuasutuste mudelit tööotsija tööprotsessi jaoks.
78	P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel	Siht	Põhjamaade tööturuasutuste mudeli kohaselt läbi viidud tööotsimisvestluste arvu suurenemine aastas		Arv	1 000 000	2 000 000	4.kv	2023	Tööotsimisvestluste arv aastas on vähemalt 2 000 000 (võrreldes 1 000 000 vestlusega 2019. aastal). Põhjamaade tööturuasutuste mudel hõlmab kolme liiki vestlusi: tööotsija esialgsed vestlused, tööotsimist käsitlevad arutelud ja täiendavad tööotsimist käsitlevad arutelud. Eri liiki isikuküsitluste korraldamist jälgitakse riiklike tööturuasutuste kliendiinfosüsteemide abil.
79	P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel	Eesmärk	Kõik viis Põhjamaade tööturuasutuste mudelis nõutavat digitaalset funktsiooni on integreeritud riiklike tööturuasutuste (TE-PES) infosüsteemi ja toimivad	Riiklike tööturuasutuste infosüsteemi (TE-PES) integreeritud digitaalsed funktsioonid				4.kv	2023	Digitaristu kõik viis funktsiooni töötatakse välja ja integreeritakse riiklike tööturuasutuste (TE-PES) infosüsteemi ning need peavad olema täielikult toimivad, et võimaldada Põhjamaade tööturuasutuste mudeli rakendamist. Viis asjaomast funktsiooni on järgmised: -laiendada klienditeeninduse vajaduste hindamise vahendeid; -automaatse tööotsingu profiili täiendamine; -tööotsijate enesearuandluse süsteem tööotsimisel; -elektroonne tööotsimisvestlusele registreerimise süsteem; -klientide veebipõhine juhendamine.
80	P3C1R2 – Tööhõive ja tööturg – Töötustoetuse lisapäevade kaotamine	Eesmärk	Töötuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine seoses töötuskindlustuse lisapäevade järkjärgulise kaotamisega	Töötuskindlustusseaduse muudatuste sätted, mis näitavad selle jõustumist				2.kv	2023	Töötuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine. Õigusaktide muudatused hõlmavad täiendavate töötuskindlustuspäevade järkjärgulist kaotamist, nii et täiendavate päevade vanuse alammäär tõuseb ühe aasta võrra vanuserühma kohta alates 1963. aasta sünnist ning täiendava päeva võimalus kaotatakse täielikult 1965. aastal ja pärast seda sündinud isikute puhul.
81	P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi ühtlustamine	Eesmärk	Üliõpilasi, teadlasi ja praktikante käsitleva seaduse muudatuste jõustumine (719/2018)	Seaduse 719/2018 muudatuste sätted, mis käsitlevad üliõpilasi, teadlasi ja praktikante ja mis näitavad nende jõustumist				2.kv	2022	Üliõpilasi, teadlasi ja praktikante käsitleva seadusandliku muudatuse jõustumine (719/2018). Muudatus sisaldab vähemalt järgmist: -kõrgharidusõpingute elamisloa liigi muutmine ajutisest B-st pidevaks (A). See toob kaasa võimaluse, et alaline elamisluba antakse kiiremini; -õpingutel põhineva elamisloa kehtivusaja pikendamine ühelt aastalt kogu õpingute kestusele, kui õpingute tulemusel saadakse kraad; -tööõigust käsitleva määruse tsentraliseerimine ja selgitamine.
82	P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi ühtlustamine	Eesmärk	Välismaalaste seaduse muudatuste jõustumine (301/2004)	Välismaalaste seaduse muudatuste sätted, mis näitavad selle jõustumist				2.kv	2023	Välismaalaste seadust (301/2004) muudetakse eesmärgiga lihtsustada töö- ja hariduspõhise sisserände loamenetlusi. Seadusemuudatused peavad sisaldama järgmist: -tööandja ja taotleja vastutuse täpsustamine taotlemisprotsessis -spetsialisti elamisloa liigitamine oma kategooriasse koos loa andmise tingimuste muutmisega -muudatused Soome välismaal asuvate diplomaatiliste esinduste tegevust reguleerivates eeskirjades ja -muudetud tingimused elamislubade väljastamiseks.
83	P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi ühtlustamine	Siht	Spetsialistide ja kasvavate ettevõtjate kiirmenetluse osaks olevate elamisloataotluste menetlemise keskmise päevade arvu vähenemine		Arv	34,6	14	4.kv	2022	Elamislubade menetlemiseks luuakse kiirmenetlus spetsialistidele (kes töötavad ettevõtte kesk- või tippjuhtkonnas või eriteadmisi nõudvatel töökohtadel), kasvavatele ettevõtjatele ja nende pereliikmetele, mille puhul antakse kiirmenetluse valinud sihtrühmale teenuse osutamise kohustus, mis hõlmab 14-päevast menetlusaega (võrreldes 34,6 päevaga, spetsialistide (sh ELi sinise kaardi spetsialistid), kasvavate ettevõtjate ja neid saatvate pereliikmete elamisloamenetluse keskmine kestus ajavahemikul 2018–2020, mida kaalutakse lubade arvuga). Kiirteenuse osutamise luba kehtib elektrooniliste rakenduste suhtes, mis vastavad kiirmenetluse jaoks kehtestatud nõuetele. Kasvava ettevõtja ja spetsialisti määratlus ning neile elamisloa andmise kriteeriumid on sätestatud välismaalaste seaduses (301/2004).
84	P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi tõhustamine	Siht	Tööl ja haridusel põhinevate elamisloataotluste menetlemiseks kuluvate päevade keskmise arvu vähenemine		Arv	65,2	30	4.kv	2024	Töö- ja hariduspõhiste elamislubade väljastamise menetlusaega lühendatakse keskmiselt 30 päevani. Eesmärki kohaldatakse väljastatud elektrooniliste elamislubade taotluste suhtes. Lähtetase kajastab 2018.–2020. aasta töö- ja õppelubade kaalutud keskmist kestust.
85	P3C1R4 – Tööhõive ja tööturg – multidistsiplinaarsete teenuste tugevdamine noortele (Ohjaamo teenused)	Siht	Ohjaamo keskustes integreeritud tervishoiu-, sotsiaal- ja/või haridusteenuste osutamiseks rahastatud eksperdiressursside arv		Täistööajale taandatud töötajate arv	0	100	4.kv	2025	Vähemalt 100 eksperdiressurssi (täistööaja ekvivalendina), mida rahastatakse rahastust integreeritud tervishoiu-, sotsiaal- ja/või haridusteenuste osutamiseks Ohjaamo keskustes. Eesmärgi saavutamist jälgib ja mõõdab hankija (majandus- ja tööhõiveministeerium) rahastamisotsuste kaudu.
86	P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – töövõime, tootlikkuse ja tööheaolu arendamine	Eesmärk	Riigi omandis oleva uue ettevõttepõhise vahepealse tööturuasutuse seaduse jõustumine	Riigi omandis oleva uue ettevõttepõhise tööturuasutuse seaduse sätted, mis näitavad selle jõustumist				2.kv	2022	Riigi omandis oleva uue ettevõttepõhise vahepealse tööturuasutuse seaduse jõustumine. Seaduses määratletakse vähemalt spetsiaalne lähetav ettevõte, selle eesmärk ja ülesanded, sihtrühm, korraldus, rahastamine ja seos muude tööhõivetegevustega. Seadus on eeltingimus riigieelarvest vahendite eraldamiseks hüvitisena teenuse osutamise eest üldist majandushuvi pakkuva teenusena.
87	P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – töövõime, tootlikkuse ja tööheaolu arendamine	Siht	Vahepealses tööturuasutuses töötavate puuetega inimeste arv 31. detsembri 2023. aasta seisuga		Arv	0	170	4.kv	2023	31. detsembri 2023. aasta seisuga peab uus vahepealne tööturuasutus võtma tööle vähemalt 170 puuetega inimest.
88	P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – töövõime, tootlikkuse ja tööheaolu arendamine	Siht	Vahepealses tööturuasutuses töötavate puuetega inimeste arv 31. detsembri 2025. aasta seisuga		Arv	170	650	4.kv	2025	31. detsembril 2025 peab vahepealses tööturuasutuses endas olema tööle võetud vähemalt 650 puuetega inimest.
89	P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – töövõime, tootlikkuse ja tööheaolu arendamine	Siht	Töövõimeprogrammi ning individuaalse suunamis- ja toetusmudeli laiendamine 11 uuele valdkonnale		Arv	0	11	4.kv	2024	Töövõimeprogrammi laiendatakse viiele uuele omavalitsusele või ühisele omavalitsusele ning individuaalse paigutamise ja toetamise mudelit laiendatakse kuuele uuele heaolupiirkonnale.
90	P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – töövõime, tootlikkuse ja tööheaolu arendamine	Siht	Vaimset tervist ja töövõimet toetavates meetmetes osalenud töökohtade ja töötervishoiu üksuste arv		Arv	0	1 000	4.kv	2024	Olemasoleva vaimse tervise programmi laiendamisena osaleb vähemalt 1 000 töökohta ja töötervishoiuüksust vaimse tervise ja töövõime edendamise meetmetes, näiteks koolituses, juhendamises või muudes arengumeetmetes. Pädevuse suurendamist hinnatakse, jälgides meetodite kasutuselevõttu ja osalemist koolitusel, juhendamisel või muudes arengumeetmetes.

J. KOMPONENT P3C2. PÄDEVUSE TASEME TÕSTMINE JA PIDEVÕPPE REFORM

Selles Soome taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse globaliseerumisest, tehnoloogilistest ja demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme, mis mõjutavad Soome majandust ja ohustavad tööhõivet. Tööealiste inimeste, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste arendamine (ümber- ja täiendusõppe kaudu) tööturuga seotud valdkondades on väga oluline, et suurendada tööjõu tööalast konkurentsivõimet üha digitaalsemas ja keskkonnahoidlikumas majanduses.

Selle komponendi üldeesmärk on tõsta Soome pädevuste taset ja suurendada kõrgharidussüsteemi tõhusust. Selle eesmärgi saavutamiseks hõlmab komponent järgmisi tegevusi: i) pideva õppimise reform, et vastata tulevastele pädevusvajadustele; ii) investeerimine pidevõppe digitaliseerimisse; iii) kõrgkoolides õppivate kohtade arvu suurendamine; ning iv) investeerida Ahvenamaa kõrghariduse digitaliseerimisse ja ajakohastamisse.

Komponent toetab sujuvamat üleminekut tööelust haridusellu. Samuti aitab see parandada töötingimusi, eelkõige alaesindatud rühmade hulgas, ning võimaldada olulistes majandussektorites töötavatel inimestel täita uusi ülesandeid.

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P3C2R1): Pidevõppe reform

Reformi eesmärk on parandada tööealiste inimeste (sealhulgas alaesindatud rühmadesse kuuluvate inimeste) tööhõivevõimalusi, arendades nende oskusi ja pädevusi, ning toetada ettevõtete pikaajalist kasvupotentsiaali ja piirkondade elujõulisust. Reformi eesmärk on parandada hariduskursuste pakkumise vastavust tööturu vajadustele.

Meetmel on järgmised elemendid: i) pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskuse loomine, et edendada reformi elluviimist; ii) töö- ja pädevusvajaduste prognoosimise süsteemi loomine; iii) viia ellu koolitusprogramme, mis toetavad digipööret, uute tööviiside mõistmist ja kodanike võimet hallata uusi digivahendeid ning õiglast üleminekut CO2-neutraalsele ühiskonnale; ning iv) viia läbi kohandatud koolitusi, et parandada nõustamisteenuste, -tavade ja -vahendite kvaliteeti.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2025.

Investeering 1 (P3C2I1): Pidevõppe digiteerimisprogramm

Selle investeeringu eesmärk on võimaldada ja kiirendada haridus-, koolitus- ja oskuste arendamise süsteemi halduspiire ületavat ümberkujundamist, viies läbi ulatusliku digiteerimisprogrammi, et arendada pidevõpet toetavaid digiteenuseid ja teaberessursse. Olemasolevate ja uute digiteenuste arendamine suurendab ka kõrghariduse innovatsioonivõimet ja hõlbustab juurdepääsu digitaalsetele haridusteenustele.

Meetmel on kaks peamist elementi: i) luua pidevõppe digiteenuste pakett, mis hõlmab kogu haridussüsteemi (v.a alusharidus ja lapsehoid) ja mis ületab halduspiire; ning ii) suurendada kõrgharidusasutustes digipööret ja paindlikku õppimist. Selle tulemusena pakuvad uued digilahendused teenuseid, teenuseahelaid ja teenusepakette, mis vastavad tarbijate vajadustele märkimisväärselt paremini kui praegu, vähendavad erinevate osalejate kattuvat tööd ning parandavad kasutatavate ressursside ja töömeetodite tõhusust üle halduspiiride.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (P3C2I2): Haridustaseme parandamine, suurendades üliõpilaste kohtade arvu kõrghariduses

Selle investeeringu eesmärk on tõsta haridustaset, suurendades kõrgharidusega inimeste arvu. See peaks aitama kaasa majanduse taastumisele ja leevendama COVID-19 pandeemia negatiivset mõju, kiirendades noorte juurdepääsu kõrgharidusele.

Meede seisneb selles, et vähemalt 600 võrra suurendatakse kraadiõpinguid pakkuvatele kõrgharidusasutustele eraldatud kohtade arvu, mis on suunatud tööjõupuuduse all kannatavatele kutsealadele. Sellised sektorid hõlmavad sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus-, tehnoloogia- ja IKT-sektorit. Kõik valitud kutsealad aitavad kaasa taaste- ja vastupidavuskava edukale rakendamisele. Investeering katab üliõpilaste hariduskulud kõrgkoolis kogu õpingute vältel.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2022.

Investeering 3 (P3C2I3): Pädevuse taseme tõstmine ning hariduse pidevõppe, digitaliseerimise ja ajakohastamise uuendamine Ahvenamaal

Selle investeeringu eesmärk on parandada haridussüsteemi pakutavate oskuste kvaliteeti, tugevdada elukestva õppe võimalusi, toetada töökohtade loomist ja ettevõtlust Ahvenamaal.

Meede hõlmab järgmist: i) võtta kõikides kõrgharidusõpingutes kasutusele üliõpilaskeskne digiõpe alates bakalaureusekraadist kuni kraadiõppeni (see on kavandatud selleks, et võimaldada üha suuremal arvul üliõpilastel osaleda kõrghariduses, olenemata füüsilisest vahemaast või erinevatest eluolukordadest, sealhulgas töö ja õpingute ühitamine); ii) ajakohastada ja arendada kõrgharidusasutuste digitaalset juhendamis- ja juhtimissüsteemi, et seda saaks integreerida ka riiklikesse andmeandmebaasidesse ja riiklikesse digitaalse pidevõppe ökosüsteemidesse (selle eesmärk on tagada Ahvenamaal õppimiseks võrdsed tingimused võrreldes teiste Soome kõrgharidusasutustega); iii) luua kaks uut bakalaureuse- ja magistriprogrammi digiteerimise, automatiseerimise ja taastuvenergia valdkonnas (selle eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni uuringute teemavaldkondades).

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
91	P3C2R1 Kestliku õppe reform	Eesmärk	Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskuse seaduse jõustumine	Pidevõppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitlevas seaduse säte, mis näitab selle jõustumist				4.kv	2021	Soome pideva õppe ja tööhõive teenistuskeskuse seaduse jõustumine. Seadus sisaldab vähemalt järgmist teavet: i) teeninduskeskuse korraldus ja struktuur; ii) missioon ja eesmärgid; iii) haridus- ja oskustega seotud teenuste rahastamine. Teeninduskeskuse loomise eesmärk on reformida teenustesüsteemi nii, et tööealise elanikkonna oskuste arendamine oleks tihedamalt seotud tööelu vajadustega ning piirkondlike tööstusharude arendamise ja uuendamisega. Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskus kavandatakse nii, et see edendaks tööealise elanikkonna oskuste arendamist ja oskustööjõu kättesaadavust.
92	P3C2R1 Kestliku õppe reform	Eesmärk	Töö- ja pädevusvajaduste keskpika perioodi prognoosimudeli lõpuleviimine	Keskpika perioodi tulevikusuundade analüüsi mudel toimib				4.kv	2023	Töö- ja pädevusvajaduste prognoosimise süsteem tuleb lõpule viia ja see peab toimima. Mudel suurendab suutlikkust prognoosida tööealise elanikkonna jaoks vajalikke oskusi. Mudel hõlmab keskpika perioodi tööjõu-, haridus- ja oskustevajaduse prognoosimist ning erinevate tööjõu pakkumise voogude arengu hindamist (eeldades erinevatel haridustasemetel omandatud kvalifikatsioonide arvu, hinnates kutsealase ülemineku arengut ning hinnates töötute ja tööturult väljajäänute tööjõupotentsiaali).
93	P3C2R1 Kestliku õppe reform	Eesmärk	Esimese projektikonkursi avaldamine, et pakkuda koolitust digi- ja keskkonnahoidlike oskuste parandamiseks	Esimese konkursikutse avaldamine.				2.kv	2022	Kuulutatakse välja esimene projektikonkurss, et pakkuda koolitust digioskuste ja/või roheliste oskuste parandamiseks. Järgmised hankekonkursid või pakkumiskutsed kuulutatakse eeldatavasti korrapäraselt välja kuni 31. detsembrini 2024, et reageerida tekkivatele koolitus- ja haridusvajadustele paindlikult. Vähemalt 20 % koolitusest on suunatud eelkõige digipöörde (15 %) ja õiglasele üleminekule CO2-neutraalsele ühiskonnale (5 %). Selleks peavad taotluste esitamise kutsete või võistupakkumise tingimused sisaldama valiku-/abikõlblikkuse kriteeriume, mis vastavad taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI ja VII lisas sätestatud kohaldatavatele sekkumisvaldkondadele, nimelt „Roheliste oskuste ja töökohtade ning keskkonnahoidliku majanduse toetamine“ (01) ja „Digioskuste arendamise toetus (108)“.
94	P3C2R1 Kestliku õppe reform	Siht	Digi- ja keskkonnahoidlike oskuste tugevdamise koolitusel osalenud isikute arv		Arv	0	7 800	2.kv	2025	Vähemalt 7800 inimest, kellest 1500 on alaesindatud rühmade liikmed, on osalenud vahe-eesmärgis 93 osutatud projektikonkursside kaudu algatatud koolitusprogrammides. Kõik konkursikutsed peavad põhinema vahe-eesmärgis 93 osutatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Töötatakse välja, katsetatakse ja rakendatakse haridustasemest sõltumatut täiendava hariduse mudelit. Alaesindatud rühmade (sealhulgas eakate) osalemist suurendatakse teavitustegevuse, juhendamise, toetusmeetmete ja sihipärase koolituse kaudu. Sihipärane koolitus tähendab koolitust, mille eesmärk on soodustada alaesindatud rühmade juurdepääsu kontekstipõhisele õppele ja kohandatud teenustele.
95	P3C2R1 Kestliku õppe reform	Siht	Nende karjäärinõustajate arv, kes on osalenud koolitusel, et suurendada oma asjatundlikkust		Arv	0	300	4.kv	2024	Karjäärinõustajate eksperditeadmiste arendamiseks saavad vähemalt 300 karjäärinõustajat täiendavat erikoolitust, mis on seotud instruktorite digioskuste, keele- ja kultuuriteadlikkuse, rohepöörde ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega. Teadmiste laialdase levitamise tagamiseks on sihikule võetud paljude eri organisatsioonide (sealhulgas kohalikud omavalitsused, tööhõiveasutused, haridusasutused) kutsenõustajad.
96	P3C2I1 – Digitaalõppe programm	Eesmärk	Digitaalsete pidevõppeteenuste IT-arhitektuuri lõpuleviimine	IT-arhitektuur on lõpule viidud ja toimib				4.kv	2021	Digitaalsete pidevõppeteenuste IT-arhitektuur töötatakse välja ja see on täielikult toimiv. Sellega luuakse raamistik ressursside jaotamise kavandamiseks ja teenuste osutamise praeguste tavade ühtlustamiseks, et luua pidevaks õppimiseks kliendikesksed digiteenused. Selleks võtab ta arvesse kõiki IT-arenduse vajalikke aspekte, sealhulgas ärisuutlikkust, komponente, rakendusi, kasutajarühmi ja andmeobjekte. IT-arhitektuur on olemasolevate digiteenuste ajakohastamise ja uute digiteenuste arendamise alus ning see sisaldab väljatöötatavate teenuste loetelu.
97	P3C2I1 – Digitaalõppe programm	Siht	Pidevõppeks kasutatavate uute toimivate digiteenuste osakaal		% (protsent)	0	70	4.kv	2025	Vähemalt 70 % vahe-eesmärgis 96 osutatud IT-arhitektuuris määratletud ja loetletud uutest digiteenustest peavad olema töökorras ja kättesaadavad eri kliendirühmadele. Võetakse kasutusele teenused, mis toetavad sujuvat üleminekut hariduses ja tööelus. Kavandatud teenused täidavad vähemalt järgmisi ülesandeid: a) pädevuste ja huvipakkuvate valdkondade kaardistamine; b) teave pädevusvajaduste, tööturu, hüvitiste ning hariduse ja koolituse pakkumise kohta; c) nõustamise ning pädevuste arendamise ja karjääri kavandamise toetamine.
98	P3C2I2 – Haridustaseme parandamine üliõpilaskohtade arvu suurendamise teel kõrghariduses	Siht	Üliõpilaste arvu suurenemine kõrgharidusasutustes		Arv	0	600	4.kv	2022	Kõrgharidusasutused laiendavad 2022. aastal oma vastuvõtuvõimalusi vähemalt 600 õppekohaga esimese tsükli kraadiõppeprogrammides, mille eesmärk on toetada Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist ja vähendada tööjõupuudust. See peaks täiendama riiklikke rahalisi vahendeid, mis on juba eraldatud kõrgharidusasutuste vastuvõtu laiendamiseks alates 2020. aastast. 2021. aasta lõpuks peaksid haridus- ja kultuuriministeerium ning kõrgharidusasutused kokku leppima, millistes õppevaldkondades ja millistes kõrgharidusasutustes keskenduda. Õppekohtade arvu suurendamine on suunatud valdkondadele, kus on suurim nõudlus hariduse järele ja oskuste nappus. Valikukriteeriumid hõlmavad piirkondlikku ja riiklikku tööjõunõudlust, nõudlust hariduse järele ja seda, kui tõhusalt toetavad programmid tulevikus uute oskuste nõudlust, sealhulgas keskendumist tervishoiusektorile, kõrgtehnoloogiale ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoritele. Uued üliõpilased peaksid osalema kraadiõppes hiljemalt 2022. aasta sügisel (akadeemilisel aastal 2022/2023). Haridus- ja Kultuuriministeerium jälgib, et üliõpilaste vastuvõtmine on suurenenud, võrreldes 2022. aastal vastu võetud üliõpilaste arvu lähtetasemega, mis on kindlaks määratud maksimaalse aastase vastuvõtuna aastatel 2017–2019.
99	P3C2I3 – Pädevuse taseme tõstmine ning hariduse pidevõppe, digitaliseerimise ja ajakohastamise uuendamine Ahvenamaal	Siht	Olulisi digielemente sisaldavate ajakohastatud kursuste osakaal Ahvenamaal kolmanda taseme hariduses		% (protsent)	10	70	4.kv	2024	Selliste ajakohastatud kursuste osakaalu, mis sisaldavad ulatuslikke digielemente (st vähemalt 25 % individuaalsest kursusest antakse distantsilt või vähemalt 30 % ühe kursuse õppematerjalist on mitmesugusel digitaalsel kujul) suurendatakse 10 %-lt (2020. aastal olemasolevatelt kursustelt, mis vastavad seatud nõuetele, st ajakohastatud kursustel, mis sisaldavad piisavalt digitaalseid elemente) 70 %-le kõigist Ahvenamaa avatud ülikooli programmihariduses ja akadeemilistes kursustes pakutavatest ülikoolikursustest. See vastab kursustele, mis hõlmavad teoreetilist õpet (eesmärgist on välja jäetud üksnes praktiliste oskuste õpetamist hõlmavad kursused). Tugisüsteemid digiteeritakse ja viiakse kooskõlla riiklike registrite ja andmebaasidega. Õpetajaid ja asjaomaseid tugitöötajaid koolitatakse mitmesuguse digitaalse pedagoogika ja uute digitaalsete haldussüsteemide kasutamise alal. Ahvenamaa ülikooli digitaalseid seadmeid ja tarkvara ajakohastatakse ja laiendatakse.

K. KOMPONENT P3C3. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON, TEADUSTARISTU JA KATSETAMINE

Selles Soome taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna probleeme. Kuigi Soome oli Euroopa innovatsiooni tulemustabeli kohaselt aastate jooksul innovatsiooniliidrite hulgas, sai ta 2010. aastatel tagasilöögi seoses investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, eelkõige seoses erasektori investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Teine probleem, millega Soome silmitsi seisab, on vajadus tõhustada koostööd riiklike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üksuste vahel ning teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalevate avaliku ja erasektori üksuste vahel, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil.

Komponendi eesmärk on aidata suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni intensiivsust, suurendades teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulutuste osakaalu Soomes 2,9 %-lt (2019) 4 %-le SKPst 2030. aastaks ning suurendades teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eesmärke kooskõlas 2020. aasta kevadel vastu võetud riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevuskavaga. Selleks pakutakse komponendis välja kaks investeerimispaketti, mille eesmärk on edendada rohepööret ning investeerida kestlikku majanduskasvu ja digiteerimist toetavasse teadus- ja innovatsioonitaristusse.

Rohepööret edendav pakett hõlmab investeeringuid juhtivate ettevõtete projektide toetamiseks, peamiste sektorite kiirendamiseks ja võtmesektorite pädevuse suurendamiseks ning uuenduslike kasvavate ettevõtete toetamiseks (investeeringud 1–4 allpool).

Et selle komponendi raames tehtavad investeeringud oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 30 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam 31 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 32 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 33 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Järgmised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed loetakse vastavaks põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01): i) need teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mille tulemuseks on tehnoloogiliselt neutraalsed tulemused nende rakendamise tasandil; ii) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, millega toetatakse vähese keskkonnamõjuga alternatiive, mille puhul need on olemas, või iii) need selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on peamiselt suunatud sektori kõige väiksema võimaliku keskkonnamõjuga alternatiivide väljatöötamisele nende tegevuste jaoks, mille jaoks puudub tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatav vähese mõjuga alternatiiv.

Innovatsiooni ja teadustaristute edendamise pakett hõlmab investeeringuid kohalike teadustaristute, riiklike teadustaristute ja innovatsioonitaristute arendamisse.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, et keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile, vähese CO2-heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele ning säästvale transpordile (riigipõhine soovitus 3 2019), samuti keskenduda investeeringutes rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, säästvale ja tõhusale taristule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile (riigipõhine soovitus 3 2020).

K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1 (P3C3I1): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad ettevõtted

Investeeringu eesmärk on toetada ettevõtjate ja muude teadusorganisatsioonide vahelisi partnerlusi ja ökosüsteeme (Business Finland’i hallatava kava kaudu), mis tugevdavad ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendavad teadus- ja arendustegevuse tõhusust. Rahastatavad partnerlused keskenduvad rohepööret toetavatele tegevusvaldkondadele.

Investeering seisneb uute sektorite, toodete, ettevõtete ja tegevusmudelite loomise toetamises ning ülikoolide, rakendusülikoolide ja uurimisinstituutide uurimistulemuste kasutamise toetamises ettevõtete vajadusteks. Partnerlused võimendavad märkimisväärselt muud riiklikku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist, ettevõtete enda investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning ELi ja muu rahvusvahelise rahastamise kasutamist. Ettevõtete ja teadusasutuste ning teiste teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate paindlikud partnerlused ja ökosüsteemid peaksid tugevdama ettevõtete ja tööstuse konkurentsivõimet ning suurendama tootlikkust.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (P3C3I2): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome akadeemia)

Investeeringu eesmärk on edendada Soome Akadeemia hallatava kava kaudu rohepööret toetavat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, keskendudes rohepöörde peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Kõlblikkus-/valikukriteeriumid nõuavad, et teadusuuringud oleksid suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biosaadusi ja heitevabasid energiasüsteeme ning pädevust andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste valdkonnas.

Meetmel on elemendid, millega tugevdatakse olemasolevaid teadusklastreid, suurendatakse eksperditeadmiste taset, sealhulgas väljaspool olemasolevaid teadusklastreid, ning toetatakse äritegevuse uuendamist. Investeeringud peamiste sektorite ja tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni edendavad ka teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate partnerlusi ja ökosüsteeme. Meetmega toetatakse teadusasutusi, näiteks kõrgharidusasutusi või uurimisinstituute.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 3 (P3C3I3): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome ettevõtja)

Selle investeeringu eesmärk on edendada ettevõtja Business Finland hallatava kava kaudu rohepööret toetavat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, keskendudes rohepöörde peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biotooteid ja heitevabasid energiasüsteeme ning kliimamuutustele vastupidavuse ja nendega kohanemisega seotud andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste pädevust.

Meetmel on elemendid, millega tugevdatakse olemasolevaid teadusklastreid, suurendatakse eksperditeadmiste taset, sealhulgas väljaspool olemasolevaid teadusklastreid, ning toetatakse äritegevuse uuendamist. Investeeringud peamiste sektorite ja tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni edendavad ka teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate partnerlusi ja ökosüsteeme. Meetmega toetatakse era- ja riiklikke teadusasutusi ning ettevõtteid või omavalitsusi. Eelkõige on selle eesmärk toetada projekte eespool nimetatud 1. investeeringu raames välja valitud juhtivatele ettevõtetele.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 4 (P3C3I4): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett, millega toetatakse rohepööret – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

Investeeringu eesmärk on suurendada ettevõtja Business Finland hallatava kava kaudu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning parandada nende valmisolekut digi- ja rohepöördeks. Samuti peaks investeering tugevdama teaduspõhist ettevõtlust, arendades kõrgharidusasutuste ja uurimisinstituutide tulemusi uutes ettevõtetes, mis toetavad rohepööret.

Meede seisneb sihipärase toetuse andmises suure kasvupotentsiaaliga ettevõtjatele, kes töötavad välja lahendusi rohepöördeks, et hoogustada juba ekspordiga tegelevate ettevõtete kasvu ja suurendada ekspordiettevõtete arvu. Valitud ettevõtete toetamine hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist, nõustamist ja teavitamist ning kontakte sihtturgudel.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 5 (P3C3I5): Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – kohalikud teadustaristud

Selle investeeringu eesmärk on rahastada Soome Akadeemia hallatava kava kaudu kohalike teadustaristute uuendamist ja arendamist. See hõlmab kõiki teadus- ja uurimisharusid. Rõhku pannakse rohe- ja digipöörde eesmärkidele. Valikukriteeriumides võetakse arvesse riiklike teadusuuringute infrastruktuuride projektide valimisel saadud kogemusi (investeering 6 allpool).

Meede seisneb rahalise toetuse andmises kohaliku teadustöö infrastruktuuri ehitamiseks, näiteks seadmete ja süsteemide soetamiseks, teenuste loomiseks või ajakohastamiseks. Meetmega toetatakse ka riikliku teadustaristu strateegia eesmärke, hõlmates kõiki teadusharusid, pöörates erilist tähelepanu rohepöördele ja digipöördele. Erilist tähelepanu pööratakse teadustöö infrastruktuuride tugevdamisele kooskõlas vastuvõtvate instituutide, näiteks ülikoolide, rakendusülikoolide, uurimisinstituutide ja muude teadusasutuste strateegiate ja profiilidega. Lisaks aitab investeering tugevdada eri osalejate (ülikoolid, rakendusülikoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted ja muud teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejad) teadustaristute avatust ja koostalitlusvõimet.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 6 (P3C3I6): Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – riiklikud teadustaristud

Selle investeeringu eesmärk on rahastada Soome Akadeemia hallatava kava kaudu riiklike teadustaristute uuendamist ja arendamist, pannes rõhku rohe- ja digipöörde eesmärkidele.

Meede seisneb rahalise toetuse andmises riiklike teadusuuringute infrastruktuuride rajamiseks, näiteks seadmete ja süsteemide soetamiseks, teenuste loomiseks või ajakohastamiseks. Vähemalt 40 % investeeringu väärtusest eraldatakse digiteerimisega seotud teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Meetmega toetatakse ka Soome Akadeemia teadustaristu toetuskriteeriumide läbivaatamist kooskõlas riikliku teadustaristu strateegia eesmärkidega, pannes rõhku rohepöördele ja digipöördele. Lisaks aitab investeering tugevdada eri osalejate (ülikoolid, rakendusülikoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted ja muud teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejad) teadustaristute avatust ja koostalitlusvõimet.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 7 (P3C3I7): Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – innovatsioonitaristu konkurentsivõimeline rahastamine

Investeeringu eesmärk on toetada ettevõtlus-Soome hallatava kava kaudu katsekeskkondade (innovatsioonitaristud) arendamist, pannes rõhku rohe- ja digipöörde eesmärkidele. Samuti on eesmärk suurendada teadus- ja innovatsioonitaristute avatust ja koostalitlusvõimet.

Meede seisneb selliste keskkondade arendamise toetamises, mis on vajalikud CO2-neutraalsust ja digiteerimist tõelistes kasutajatingimustes edendavate lahenduste väljatöötamiseks ja katsetamiseks. Selline keskkond võib hõlmata linnade, omavalitsuste ja muude avaliku sektori osalejate erinevaid teadustaristuid või ettevõtete ja muude osalejate ühiselt loodud innovatsioonikeskkondi.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise ligikaudne ajakava		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
100	P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad ettevõtted	Eesmärk	Juhtivate ettevõtete projektide konkursikutse avaldamine	Business Finlandi avaldatud konkursikutse				2.kv	2022	Business Finland algatab juhtivate äriühingute projektide jaoks konkursikutse. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumide kohaselt peavad teadusuuringud olema suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
101	P3C3I – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad ettevõtted	Siht	Toetuste andmine juhtivate ettevõtete projektidele		Arv	0	5	4.kv	2023	Business Finland’i teade vähemalt viie toetuse andmise kohta juhtivate ettevõtete projektidele, mis on välja valitud vastavalt vahe-eesmärgis 100 sätestatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.
102	P3C3I – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad ettevõtted	Siht	Juhtivate ettevõtete lõpetatud projektide osakaal		% (protsent)	0	90	4.kv	2025	Vähemalt 90 % vahe-eesmärgis 100 osutatud taotluste esitamise kutse alusel toetatavatest projektidest tuleb lõpule viia, nagu tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 10 000 0000 eurost vähemalt 90 000 000 eurot.
103	P3C3I – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome akadeemia)	Eesmärk	Soome Akadeemia avaldas esimese konkursikutse teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites	Soome Akadeemia esimese konkursikutse avaldamine				4.kv	2021	Soome Akadeemia algatab esimese projektikonkursi teadusuuringute rahastamiseks, keskendudes rohepöörde peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumide kohaselt peavad teadusuuringud olema suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biosaadusi ja heitevabasid energiasüsteeme ning pädevust andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste valdkonnas. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
104	P3C3I – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome akadeemia)	Siht	Soome Akadeemia poolt toetuste andmine teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmevaldkondades		Arv	0	25	2.kv	2023	Soome Akadeemia teade vähemalt 25 toetuse andmise kohta teadusprojektidele, mis on välja valitud vastavalt vahe-eesmärgis 103 sätestatud kriteeriumidele. Kõik konkursikutsed peavad põhinema vahe-eesmärgis 103 osutatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel.
105	P3C3I – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome akadeemia)	Siht	Soome Akadeemia poolt välja antud lõpetatud sektoripõhiste teadusuuringute projektide osakaal		% (protsent)	0	90	4.kv	2025	Vähemalt 90 % vahe-eesmärgis 103 osutatud taotlusvoorude raames toetatavatest projektidest tuleb lõpule viia, nagu tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 45 000 000 eurost vähemalt 40 500 000 eurot.
106	P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome äritegevus)	Eesmärk	Business Finlandi avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites	Business Finlandi avaldatud konkursikutse				2.kv	2022	Business Finland algatab projektikonkursi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, mille eesmärk on suurendada pädevust rohepöörde peamistes sektorites, nagu vesinikumajandus, väärtuslikud biotooted ja heitevabad energiasüsteemid, ning pädevusi näiteks andmeanalüüsis ja sotsiaalteadustes, mis on seotud vastupidavuse ja kliimamuutustega kohanemisega. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumide kohaselt peavad teadusuuringud olema suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
107	P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome äritegevus)	Siht	Business Finlandi poolt toetuste andmine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites		Arv	0	10	4.kv	2023	Business Finland’i teade vähemalt 10 toetuse andmise kohta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mis on valitud vastavalt vahe-eesmärgis 106 sätestatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.
108	P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome äritegevus)	Siht	Lõpetatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide osakaal olulistes sektorites, mille on heaks kiitnud Business Finland		% (protsent)	0	90	4.kv	2025	Vähemalt 90 % vahe-eesmärgis 106 osutatud projektikonkursi raames toetatavatest projektidest tuleb lõpule viia, nagu tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 25 000 000 eurost vähemalt 225 00 000 eurot.
109	P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – Uuenduslike kasvavate ettevõtete toetamine	Eesmärk	Business Finlandi avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, millega toetatakse innovatiivseid kasvufirmasid	Business Finlandi avaldatud konkursikutse				2.kv	2022	Business Finland algatab konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks, mis on ette nähtud uuenduslike kasvavate ettevõtete toetamiseks. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumide kohaselt peavad teadusuuringud olema suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
110	P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – Uuenduslike kasvavate ettevõtete toetamine	Siht	Toetuste andmine innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele		Arv	0	22	4.kv	2023	Business Finland’i teade vähemalt 22 toetuse andmise kohta innovatiivsetele kasvufirmadele kooskõlas vahe-eesmärgis 109 sätestatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidega.
111	P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – Uuenduslike kasvavate ettevõtete toetamine	Siht	Uuenduslikele kasvavatele ettevõtetele suunatud lõpetatud projektide osakaal		% (protsent)	0	90	4.kv	2025	Vähemalt 90 % vahe-eesmärgis 109 osutatud projektikonkursi raames toetatavatest projektidest tuleb lõpule viia, nagu tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 18 000 000 eurost vähemalt 16 200 000 eurot.
112	P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Kohalikud teadustaristud	Eesmärk	Konkursikutse avaldamine kohalike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks	Soome Akadeemia konkursikutse avaldamine				2.kv	2022	Soome Akadeemia kuulutab välja konkursi kohalike teadustaristute arendamiseks. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Valikukriteeriumid hõlmavad projektide mõju kestlikule arengule, rohepöördele ja digipöördele.
113	P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Kohalikud teadustaristud	Siht	Toetuste andmine kohalike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks		Arv	0	10	4.kv	2022	Soome Akadeemia teade vähemalt 10 toetuse andmise kohta projektidele, mis on välja valitud vastavalt vahe-eesmärgis 112 sätestatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.
114	P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Kohalikud teadustaristud	Siht	Lõpetatud kohalike teadustaristuprojektide osakaal		% (protsent)	0	90	4.kv	2025	Vähemalt 90 % vahe-eesmärgis 112 osutatud projektikonkursi raames toetatavatest projektidest tuleb lõpule viia, nagu tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 25 250 000 eurost vähemalt 22 725 000 eurot.
115	P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Riiklikud teadustaristud	Eesmärk	Konkursikutse avaldamine riiklike teadusuuringute infrastruktuuride uuendamiseks ja arendamiseks	Soome Akadeemia konkursikutse avaldamine				2.kv	2021	Soome Akadeemia kuulutab välja riiklike teadustaristute konkursikutse. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Valikukriteeriumid hõlmavad projektide mõju kestlikule arengule, rohepöördele ja digipöördele. Projektide valimisel tuleb samuti tagada, et vähemalt 8 000 000 eurot eraldatakse kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud sekkumisvaldkonnaga 009a (investeeringud digivaldkonnaga seotud teadus- ja innovatsioonitegevusse).
116	P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Riiklikud teadustaristud	Siht	Toetuste andmine riiklike teadusuuringute infrastruktuuride uuendamiseks ja arendamiseks		Arv	0	6	2.kv	2022	Soome Akadeemia teade vähemalt kuue toetuse andmise kohta projektidele, mis on välja valitud vastavalt vahe-eesmärgis 115 sätestatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.
117	P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Riiklikud teadustaristud	Siht	Lõpetatud riiklike teadustaristuprojektide osakaal		% (protsent)	0	90	4.kv	2025	Vähemalt 90 % vahe-eesmärgis 115 osutatud projektikonkursi raames toetatavatest projektidest tuleb lõpule viia, nagu tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 20 000 000 eurost vähemalt 18 000 000 eurot.
118	P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – innovatsiooni ja teadustaristu edendamine – innovatsioonitaristu konkurentsivõimeline rahastamine	Eesmärk	Konkursikutse avaldamine innovatsiooniinfrastruktuuride arendamiseks	Business Finlandi avaldatud konkursikutse				2.kv	2022	Business Finland algatab konkursikutse innovatsioonitaristute arendamiseks. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et sekkumises keskendutakse selliste elementide edendamisele, mis on otseselt seotud ettevõtluse digiteerimisega (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisvaldkonnale 019). Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
119	P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – innovatsiooni ja teadustaristu edendamine – innovatsioonitaristu konkurentsivõimeline rahastamine	Siht	Toetuste andmine innovatsiooniinfrastruktuuride arendamiseks		Arv	0	3	4.kv	2023	Business Finland’i teade vähemalt kolme toetuse andmise kohta projektidele, mis on valitud vastavalt vahe-eesmärgis 118 sätestatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.
120	P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – innovatsiooni ja teadustaristu edendamine – innovatsioonitaristu konkurentsivõimeline rahastamine	Siht	Lõpetatud innovatsioonitaristuprojektide osakaal		% (protsent)	0	90	4.kv	2025	Vähemalt 90 % vahe-eesmärgis 118 osutatud projektikonkursi raames toetatavatest projektidest tuleb lõpule viia, nagu tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 20 750 000 eurost vähemalt 18 675 000 eurot.

L. KOMPONENT P3C4. KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE JA MAJANDUSKASVU KIIRENDAMINE KRIISIST MÕJUTATUD SEKTORITES

Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on suurendada ekspordisuutlikkust, tehes sektoripõhiseid investeeringuid, mis põhinevad Soome tugevatel külgedel ja rahvusvahelisel turupotentsiaalil. Teine eesmärk on toetada kultuuri- ja loomemajanduse taastumist ja kestlikku uuendamist. Kultuuri- ja loomesektoril on loomingulised teadmised ning nad loovad ja turustavad intellektuaalomandit. See edendab innovatsiooni ja loob lisaväärtust ka teistes sektorites. Lisaks toetavad selle komponendi meetmed Soome turismitööstuse uuendamist, et suurendada teenuste eksporti. Soome VKEd moodustavad vaid 16 % ekspordist, mis on väiksem kui teiste riikide eksport. VKEde rahvusvahelise ettevõtluse arendamine ja uuenduste turustamine nõuab sageli täiendavaid rahalisi jõupingutusi, mida paljudel VKEdel napib. Loova- ja kultuuritööstuses ning turismis on veel potentsiaali ekspordi kasvu toetamiseks, eelkõige teenuste valdkonnas.

Komponent aitab täita 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 3 (mis käsitleb meetmete võtmist, et tagada reaalmajandusele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele likviidsus, küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide kiirendamist ja erainvesteeringute edendamist, et soodustada majanduse taastumist ning keskenduda investeeringutes rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energia tootmisele ja kasutamisele, kestlikule ja tõhusale taristule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile).

L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1 (P3C4I1): Väikeettevõtete kasvu kiirendamise programm

Selle investeeringu eesmärk on kiirendada Soome mikro- ja väikeettevõtjate kasvu ning suurendada nende rahvusvahelistumise suutlikkust.

Investeering seisneb ettevõtluse arendamise toetuste andmises mikro- ja väikeettevõtjatele. Projektide peamised rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumid hõlmavad uute digilahenduste edendamist, rohepööret ning nendega seotud teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (P3C4I2): Rahvusvahelise majanduskasvu peamised programmid

Selle investeeringu eesmärk on toetada ettevõtete rahvusvahelist kasvu konkreetsete arengutoetuste abil.

Investeeringul on järgmised elemendid:

I.programm, mille eesmärk on edendada tööstuses vähese CO2-heitega ringmajandust ja digitaalset uuendamist ning suurendada tööstusteenuste eksporti;

II.elektriliste raskeveokite transpordi ökosüsteem;

III.tervise ja heaolu alane oskusteave ja tehnoloogia; selle eesmärk on toetada tervishoiusektori kasvustrateegia tegevuskavas sisalduvaid algatusi, mille eesmärk on arendada tervishoiusektori ökosüsteeme ning uusi lahendusi ja uuendusi eksporditurgude jaoks;

IV.veealase oskusteabe kasvu ja ekspordi programm; selle eesmärk on edendada tehnoloogia, meetodite, teenuste kontseptsioonide ja lahenduste loomist, katsetamist ja rahvusvahelistumist veemajanduse sektoris.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 3 (P3C4I3): Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektori kasvu kui tulevase majanduskasvu tugevaid potentsiaalseid tõukejõude.

Investeering seisneb toetuse andmises kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatele üksustele. Suurem osa rahalisest toetusest (75 % eraldatud vahenditest) on suunatud kultuuri- ja loomesektori ettevõtetele ja organisatsioonidele uuenduslike teenuste, tootmis- ja tegevusmudelite väljatöötamiseks ning asjaomaste sektorite ja üksuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks. Ülejäänud (25 %) eraldatud vahenditest kasutatakse arendustegevuse ja katselise rahastamisena, et toetada innovatsiooni ja uut koostööd loomemajanduse ettevõtetes.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 4 (P3C4I4): Kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

Investeeringu eesmärk on edendada kestlikku majanduskasvu ja innovatsiooni turismisektoris.

Investeering hõlmab teenuste ostmist, et kavandada, arendada ja avaldada turismiteenuste digitaalse CO2-jalajälje kalkulaatorit (koos kasutajatele kättesaadavaks tehtud koolitusmaterjalidega), kavandada ja arendada säästva turismi teenuste pakette ning rakendada turismiettevõtete ja -piirkondade teadmuspõhise juhtimise ja juhendamise programmide riiklikku tegevusmudelit, et toetada kestlikku ja digipööret. Lisaks hõlmab investeering Soome külastuse andmekeskuse ja muude digiteenuste (Säästva Reisi-Soome platvorm ja visitfinland.COm) arendamise teenuste ostmist integratsiooni ja avatud liideste kaudu terviklikusse ja nõuetele vastavasse reisi- ja turismiandmete ökosüsteemi. Investeering hõlmab ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist teadus-, eksperimenteerimis- ja arendusprojektidele, mis toetavad turismiäri ja innovatsiooni turustamist.

Investeering tehakse 30. juuniks 2025.

L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise ligikaudne ajakava		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Võrdlusalus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
121	P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kasvu kiirendamise programm	Eesmärk	Konkursikutse avaldamine ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkuse toetamiseks	Esimese konkursikutse avaldamine.				2.kv	2022	Kuulutatakse välja esimene projektikonkurss ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkuse toetamiseks. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et valitud projektidel on märkimisväärne digiteerimismõju, sealhulgas eelkõige digitehnoloogia ja -meetodite kasutamine väikeettevõtete äritegevuses ja rahvusvahelistumisega seotud tegevuses.
122	P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kasvu kiirendamise programm	Eesmärk	Toetuste andmine kõigi projektide jaoks, mis on seotud ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkusega	Kõikidest toetustest teatamine				4.kv	2024	Teade kõigi toetuste andmise kohta taotluste esitamise kutsete alusel valitud projektidele. Kõik konkursikutsed peavad põhinema vahe-eesmärgis 121 osutatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel.
123	P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kasvu kiirendamise programm	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkuse suurendamiseks		Arv	0	110	2.kv	2026	Lõpule tuleb viia vähemalt 110 projekti, mida toetatakse vahe-eesmärgis 122 osutatud taotlusvoorude raames, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded.
124	P3C4I2 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu peamised programmid	Eesmärk	Kolme esimese projektikonkursi avaldamine peamiste rahvusvahelise majanduskasvu programmide raames	Esimese kolme konkursikutse avaldamine				2.kv	2022	Rahvusvahelise majanduskasvu peamiste programmide jaoks kuulutatakse välja vähemalt kolm konkursikutset, sealhulgas: ·Vähese CO2-heitega ringmajanduse ja digitaalse uuenemise edendamine tööstuses ning tööstusteenuste ekspordi suurendamine; ·Elektriliste raskeveokite transpordi ökosüsteem; ·Tervise- ja heaolualane oskusteave ja tehnoloogia, et toetada tervishoiusektori kasvustrateegia tegevuskava; ·Veemajanduse oskusteabe kasvu ja ekspordi programm. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
125	P3C4I2 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu peamised programmid	Eesmärk	Toetuste andmine kõigile projektidele rahvusvahelise majanduskasvu võtmeprogrammide raames	Kõikidest toetustest teatamine				4.kv	2023	Teade kõigi toetuste andmise kohta taotluste esitamise kutsete alusel valitud projektidele. Kõik konkursikutsed peavad põhinema vahe-eesmärgis 124 osutatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel.
126	P3C4I2 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu peamised programmid	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine		Arv	0	40	4.kv	2025	Viiakse lõpule vähemalt 40 vahe-eesmärgis 125 osutatud taotlusvooru raames toetatavat projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed või lõplikud projektiaruanded.
127	P3C4I3 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine	Eesmärk	Kahe projektikonkursi avaldamine seoses projektidega, millega toetatakse kultuuri- ja loomesektori uuendamist, vastavalt arenguabi ja katseabi saamiseks	Esimese arenguabi taotlemise kutse ja katseabi taotlemise esimese kutse avaldamine				4.kv	2021	Esimesed kaks taotlusvooru (üks Business Finland’i ning teise haridus- ja kultuuriministeeriumi poolt) algatatakse eesmärgiga elavdada, laiendada ja muuta loomemajandus rahvusvaheliseks, pöörates erilist tähelepanu digipöördele ja innovatsioonile. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et sekkumises keskendutakse selliste elementide edendamisele, mis on otseselt seotud ettevõtluse digiteerimisega (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisvaldkonnale 015). Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
128	P3C4I3 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine	Siht	Toetuste andmine projektidele, millega toetatakse kultuuri- ja loomesektori uuendamist		Arv	0	145	4.kv	2024	Teade toetuste andmise kohta vähemalt 145 projektile, mis on välja valitud kõigi konkursikutsete alusel. Kõik konkursikutsed põhinevad vahe-eesmärgis 127 osutatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel.
129	P3C4I3 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine	Siht	Lõpuleviidud kultuuri- ja loomesektorite uuendamise projektide osakaal		% (protsent)	0	90	4.kv	2025	Vähemalt 90 % vahe-eesmärgis 128 osutatud taotlusvoorude raames toetatavatest projektidest tuleb lõpule viia, nagu tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded.
130	P3C4I4 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris	Eesmärk	Turismisektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide konkursikutse avaldamine	Business Finlandi avaldatud konkursikutse				2.kv	2022	Business Finland kuulutab välja konkursi turismisektori teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni rahastamiseks. Valikukriteeriumides keskendutakse kestliku majanduskasvu ja innovatsiooni edendamisele turismisektoris. Rahastamine on suunatud teadus-, eksperimenteerimis- ja arendusprojektidele, millega toetatakse turismiäri ja innovatsiooni turustamist, näiteks digi- ja rohepööre, prognoosimine, säästev turism, virtuaalturism ja tarbijate mõistmine. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et sekkumises keskendutakse selliste elementide edendamisele, mis on otseselt seotud ettevõtluse digiteerimisega (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisvaldkonnale 015). Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
131	P3C4I4 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris	Siht	Turismi teadus-, arendus- ja uuendustegevuse projektidele toetust saanud üksuste arv		Arv	0	14	2.kv	2025	Vähemalt 14 üksust (äriühingut) saavad toetust 130. vahe-eesmärgis osutatud taotluste esitamise kutse alusel valitud projektide raames, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded.
132	P3C4I4 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris	Eesmärk	Turismiteenuste jaoks välja töötatud CO2 jalajälje digitaalse kalkulaatori kasutuselevõtmine					4.kv	2024	Hiljuti välja töötatud digitaalse CO2 jalajälje kalkulaatori kasutuselevõtt turismiteenuste jaoks. CO2 jalajälje digikalkulaator on programmi „Säästev reisimine Soomes“ lahutamatu osa. See vahend võimaldab kasutajatel mõõta turismiteenuste mõju kliimale kooskõlas lähenemisviisiga, mis on sätestatud riiklikus turismistrateegias ja Soome digitaalses turismi tegevuskavas Visit Finland. Lisaks avaldatakse veebisaidil Business Finland/Visit Finland kasutajatele mõeldud koolitusmaterjalid digitaalse jalajälje kalkulaatori kasutamise kohta.

4. SAMMAS. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ning kulutõhususe suurendamine

M. KOMPONENT P4C1. SOTSIAALHOOLEKANDE JA TERVISHOIUTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE PARANDAMINE NING KULUTÕHUSUSE SUURENDAMINE

Selles Soome taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse mitmeid probleeme, mis on seotud sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kulutõhususega. Juurdepääs sotsiaal- ja tervishoiuteenustele on Soomes killustatud. Teenusesüsteemi ja selle digitaalsete lahenduste killustatus tekitab probleeme elanikkonna tervise- ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks vajalike lahenduste väljatöötamisel. Seetõttu on selle komponendi eesmärk parandada juurdepääsu tervishoiu- ja sotsiaalteenustele kogu riigis ning kõrvaldada mahajäämus COVID-19 pandeemiaga seotud teenuste osutamisel. Komponent aitab rakendada seitsmepäevase hoolduse tagamise reformi, mis seisneb esmatasandi tervishoius mittekiireloomulise ravi tähtaegade lühendamises seitsme päevani alates praegusest kolmekuulisest tähtajast. Samuti aitab see parandada põhihoolduse garantiid, vähendada ebavõrdsust, keskenduda varasemale tuvastamisele ja tõhusale ennetamisele ning tugevdada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kulutõhusust. Veel üks eesmärk on parandada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate töötingimusi ja heaolu. Komponent hõlmab reformi ja investeeringuid, mis üksteist vastastikku tugevdavad. Reform aitab kaasa sotsiaal- ja tervishoiureformi ettevalmistamisele. Investeeringutega aidatakse kaasa järgmisele: i) rakendada hooldustagatist (sealhulgas vaimset tervishoidu) ja vähendada COVID-19 pandeemiast tingitud mahajäämust teenuste osutamisel; ii) sotsiaal- ja tervishoiuvajaduste ennetamise ja varajase kindlakstegemise tugevdamine hooldustagatise rakendamise raames; iii) teadmistebaasi tugevdamine ja suuniste parandamine, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust; võtta kasutusele digitaalsed uuendused hoolduse tagamise teenuse vormis; ning v) isikukeskse digitaalse infosüsteemi kasutuselevõtmine Ahvenamaal.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kulutõhususe ja neile võrdse juurdepääsu parandamise kohta (riigipõhine soovitus 1 2019) ning tervishoiutöötajate nappusega tegelemise kohta, et tugevdada tervishoiusüsteemi vastupidavust ning parandada juurdepääsu sotsiaal- ja tervishoiuteenustele (riigipõhine soovitus 1 2020).

M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P4C1R1): Sotsiaalhoolekande ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldustagatise rakendamist silmas pidades

Sotsiaal- ja tervishoiureformi ettevalmistamise raames on selle meetme eesmärk parandada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust, edendades hooldusgarantii rakendamist. Reformiga toetatakse järgmisi tegevusi: i) rakendada hooldustagatist ja tugevdada teenuste osutamist; ii) tugevdada sotsiaal- ja tervishoiuvajaduste ennetamist ja varajast kindlakstegemist ning iii) tugevdada teadmusbaasi ja parandada suuniseid, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna digilahenduste kulutõhusust.

Tervishoiu-, sotsiaal- ja päästeteenuste reformi rakendamise ning sellega seotud õigusaktide jõustumise seadus peaks jõustuma 1. juulil 2021. Reform seisneb mitmete õigusaktide vastuvõtmises Soome sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi reformimiseks, mille alusel luuakse 22 piirkondlikku heaoluvaldkonda. Hoolekandeasutused vastutavad sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste osutamise eest. Need võetakse kasutusele 1. jaanuariks 2023.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2023.

Investeering 1 (P4C1I1): Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamine

Selle investeeringu eesmärk on vähendada mahajäämust tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste osutamisel.

Meede seisneb järgmiste meetmete toetamises: i) lihtsustada hooldus-, rehabilitatsiooni- ja teenindusprotsesse ning võtta kasutusele uued ja tõhusamad kliendikesksed, multidistsiplinaarsed ja multiprofessionaalsed lähenemisviisid; ning ii) arendada sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning muuta need kättesaadavamaks ja haavatavate inimeste vajadustele paremini vastavaks. Põhiteenuste kättesaadavuse parandamiseks on vaja töömudeleid süstemaatiliselt arendada ja nende rakendamist pidevalt muuta. Projektidega edendatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, kasutades uuenduslikke tegevusmudeleid, mis on osutunud tõhusaks, nagu kliendi- ja teenusenõustamine, arsti vastuvõtud kohapeal ja kaugtervishoiuteenused.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (P4C1I2): Terviseprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tugevdamine

Selle investeeringu eesmärk on võtta kasutusele uued valdkondadevahelised lähenemisviisid, et edendada kaasatust, edendada tervist ja heaolu ning tugevdada ennetust ja varajast tuvastamist, et edendada hooldusgarantii rakendamist.

Meede seisneb riiklikul tasandil antavas toetuses, millega toetatakse: I) heaoluauditid; ii) inimeste heaolu ja tervise analüüs; iii) uued enesehooldusvahendid (sealhulgas vaimse tervise edendamise meetodid), mida võib kasutada iseseisvalt; ning iv) suunamisteenused. Meede hõlmab ka toetust piirkondlikul tasandil integreeritud mitut sektorit hõlmavate teenuste haldamisele, sealhulgas sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning kultuuri-, spordi- ja loodusega seotud teenustele.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 3 (P4C1I3): Teadmusbaasi ja tõenduspõhiste otsuste tegemise tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste kulutõhusust

Selle investeeringu eesmärk on parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kulutasuvust, edendades heade tavade uurimist ning töötades välja tõhusa järelevalve ja analüüsimeetodid.

Meetmega toetatakse järgmist: I) rakendada hooldusgarantii järelevalvemeetmeid ja kõrvaldada COVID-19 kriisi ajal tuvastatud teabelüngad; ii) tõhustada kulusid ja kulutõhusust käsitleva teabe kasutamist sotsiaal- ja tervishoiuga seotud otsuste tegemisel, planeerimisel, juhendamisel ja teenuste osutamisel; iii) teadusuuringute arendamine sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi tõhususe parandamiseks, parandades seeläbi teenuste kvaliteeti, ning iv) heaolu ja majandusliku mõju hindamise mehhanismi ja töömeetodite väljatöötamine, et toetada sotsiaalsete otsuste tegemist COVID-19 kriisi järelmeetmetes.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 4 (P4C1I4): Digitaalse innovatsiooni kasutuselevõtt sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste valdkonnas

Selle investeeringu eesmärk on pakkuda digilahendusi, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamist ning edendada hooldusgarantii rakendamist.

Meede seisneb digilahenduste pakkumises: i) suurendada ressursitõhusust ja hõlbustada juurdepääsu teenustele, sealhulgas kiirendades hooldusvajaduste hindamist ja suunamist ning võimaldades haiguste kaugdiagnoosimist, seiret ja ravi; ii) probleemide varajase tuvastamise toetamine ja ennetusteenuste kasutamise suurendamine; iii) erinevate piirkondade ja teenuseosutajate vahel suurema hulga multidistsiplinaarsete teenuste ja oskusteabe jagamise võimaldamine ning iv) klientide rolli tugevdamine ning seeläbi teenuste tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine.

Riiklikud ja piirkondlikud osalejad töötavad välja kodanikele suunatud digiteenused, kutsesüsteemid ja juhtimislahendused.

Kodanike teenused hõlmavad i) eelteenust ja juurdepääsu digilahendusi (nt teenuste kataloogid, sümptomite hindamised, enesehooldusteenused, hüvitiste kalkulaatorid), ii) enesehooldust, käitlemist (nt vaimse tervise digitaalsed teenused, järelhooldus- ja järelseireteenused) ja iii) digilahendusi ennetus- ja läveväliste teenuste jaoks.

Kutsesüsteemid võivad hõlmata i) kliendi segmenteerimist ja segmendipõhiseid digitaalteenuse mudeleid, mis põhinevad kliendiandmete analüüsil; ii) uued ärijuhtimise lahendused (nt paigutamine pikaajalise hoolduse teenustesse, töö kavandamine ja koduhoolduse optimeerimine) ning iii) digilahendused kutsealadeüleseks tööks (nt telekonsultatsioonid, meeskonna vastuvõtud).

Juhtimislahendused võivad hõlmata kõrgetasemeliste teadmushalduse ja analüüsilahenduste väljatöötamist ja rakendamist. Need võimaldavad teenusepakettide paremat kontrolli ja riiklikku järelevalvet ning parandavad teenusesüsteemi kulutõhusust.

Digiteenuste arendamisel võetakse arvesse haavatavate inimeste vajadust tagada juurdepääsetavus. Nende teenuste kasutuselevõttu peaks toetama ka tarbijate parem arusaamine digiteenuste kasutamisest tervise ja heaolu toetamiseks.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 5 (P4C1I5): Inimesekeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtmine Ahvenamaal

Selle investeeringu eesmärk on luua Ahvenamaal tänapäevane tervishoiu ja arstiabi infosüsteem, mis peaks olema kooskõlas kohalike sotsiaalteenuste ja eraettevõtjate vajadustega.

Meetmega toetatakse järgmist: i) patsiendi vajadustel, väärtustel ja eelistustel põhinevate kliendikesksete protsesside väljatöötamine; ii) arendada digiteenuseid, mis võimaldavad patsientide osalemist; iii) teabe- ja protsessistruktuuride väljatöötamine, mille alusel koostada patsientide ülevaateid ja kooskõlastatud ravikava; iv) töötada välja kooskõlastatud hoolduskava, mis integreerib kõik patsientide hoolduskavad sotsiaal- ja tervishoiuteenustesse; v) töötada välja ja rakendada andme- ja tervisekaardisüsteemide elektroonilise vahetamise standardid, mis võimaldavad paremat ennetamist, diagnoosimist, ravi ja ravimihaldust; vi) töötada välja digitaalsed teabeteenused, mis toetavad tervishoiuüksuste vahelist koostööd ja organisatsioonilisi üritusi nii piirkondlikult kui ka Soome ja Rootsi riikliku tervishoiusüsteemiga, ning vii) aidata kaasa tervisenäitajate standardite väljatöötamisele ja rakendamisele.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise ligikaudne ajakava		Eesmärkide ja sihtide kirjeldus
					Ühik	Võrdlusalus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
133	P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldustagatise rakendamise toetamiseks	Eesmärk	Esialgse õigusraamistiku jõustumine, millega kehtestatakse heaoluvaldkonnad ning reformitakse sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuseid	Õigusaktide sätted, mis näitavad nende jõustumist				3.kv	2021	Jõustuvad esimesed õigusaktid, millega nähakse ette hoolekandepiirkondade loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform: -Luua 22 hoolekandepiirkonda, millele on usaldatud tervishoiu-, sotsiaal- ja päästeteenustega seotud ülesanded, mis olid kohalike omavalitsuste ja ühiste omavalitsuste pädevuses; -Anda üle õiguslik vastutus tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja päästeteenuste ning muude hoolekande valdkonna teenuste ja kohustuste korraldamise eest; -Päästeteenuste korraldamine hoolekandepiirkondades eraldiseisva sektorina, mis toimib paralleelselt tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektoriga.
134	P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldustagatise rakendamise toetamiseks	Eesmärk	Täiendava õigusraamistiku jõustumine, millega viiakse lõpule hoolekandepiirkondade loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform	Täiendavate õigusaktide sätted, mis näitavad nende jõustumist				1.kv	2023	Jõustub teine õigusaktide kogum, millega viiakse lõpule hoolekandepiirkondade loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform: -Heaolupiirkondade juhtimiseeskirjade, haldusmenetluste ja organisatsiooniliste struktuuride kehtestamine; -Viia haiglaringkondade, erihoolduspiirkondade, sotsiaaltöötajate ja õpilaste heaoluga tegelevate psühholoogide teenused üle hoolekandepiirkondadesse (hoolekanne ja kohalikud omavalitsused vastutavad nii tervise kui ka heaolu edendamise eest); -Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate ning nende ülesannete üleviimine omavalitsustelt ja ühistelt omavalitsustelt hoolekandepiirkondade tööhõivele; -Luua rahastamismehhanism hoolekandepiirkondade tegevuse jaoks keskvalitsuse poolt ja teenuste kasutajatelt kogutavatest tasudest. -Luua sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi alluvuses tervishoiu ja sotsiaalhoolekande nõuandekogu, et jälgida ja hinnata tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kohustuste täitmist ning toetada riiklikke suuniseid ja suuniseid tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas.
135	P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldustagatise rakendamise toetamiseks	Eesmärk	Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutuse võtmise suutlikkusega piirkondlike hoolekandepiirkondade kasutuselevõtmine	Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse, et piirkondlikud heaolupiirkonnad toimivad ja on valmis rakendama sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi				2.kv	2023	Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutavad piirkondlikud hoolekandepiirkonnad luuakse ja toimivad kooskõlas tervishoiu- ja sotsiaalteenuste reformi rakendamise kavandamise ja ettevalmistamise tegevuskavaga. Sotsiaal- ja tervishoiuministeerium uurib ja kinnitab aruandes heaolupiirkondade loomise toetamiseks vajalike meetmete rakendamist. See hõlmab järgmisi valdkondi: 1) juhtimine, 2) haldus, 3) rahandus ja 4) teenused.
136	P4C1I1 – Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja teenuste kuhjumise vähendamine COVID-19 pandeemia tõttu	Siht	Selliste lõpetatud mittekiireloomuliste hoolduskülastuste osakaal, mis jõuavad ravile juurdepääsu seitsmepäevase tähtajani		% (protsent)	67	80	4.kv	2025	Selliste lõpetatud mittekiireloomuliste hoolduskülastuste osakaal, mis jõuavad ravile juurdepääsu seitsmepäevase tähtajani, suureneb 67 %-lt (2020. aasta jaanuaris) 80 %-le. Selleks võetakse kasutusele uued ja uuenduslikud operatiivsed lähenemisviisid, mis on suunatud kiiremale, tõhusamale ja kliendikesksemale hooldusele ja teenustele piirkondades. Teenuseid ja tuge arendatakse nii, et need oleksid kergemini kättesaadavad ja vastaksid paremini haavatavate inimeste vajadustele.
137	P4C1I2 – Tervishoiuprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tugevdamine	Eesmärk	Piirkondlike integreeritud mitut sektorit hõlmavate teenuste haldamise mudelite väljatöötamine ja rakendamine 22 heaoluvaldkonnas	Rakendusaruande avaldamine, mis kinnitab piirkondlike integreeritud mudelite kasutuselevõttu 22 heaoluvaldkonnas				4.kv	2024	Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu reformi raames loodud 22 hoolekandevaldkonnas töötatakse välja piirkondlikud integreeritud mitut sektorit hõlmavad teenuste haldamise mudelid (sealhulgas sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused ning kultuuri-, spordi- ja loodusega seotud teenused) ja neid rakendatakse. Rakendamisaruandes kinnitatakse piirkondlike integreeritud mudelite kasutuselevõtmist 22 heaolupiirkonnas.
138	P4C1I3 – Teadmisbaasi ja tõenduspõhiste otsuste tegemise tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust	Eesmärk	Kõikides tervisekeskustes kasutatava hooldusgarantii riiklik reaalajas jälgimise süsteem	Kõigis tervisekeskustes võetakse kasutusele täiustatud süsteem hooldustagatise järelevalveks.				4.kv	2025	Kõigis tervisekeskustes rakendatakse ajakohastatud reaalajas toimivat riiklikku süsteemi hooldustagatise jälgimiseks esmatasandi arstiabi registri kaudu (võrreldes 90 %-ga keskustest 2020. aastal).
139	P4C1I4 – Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtt sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste valdkonnas	Siht	Sotsiaalhoolekande ja e-tervishoiu e-teenuseid kasutava elanikkonna osakaalu suurenemine		% (protsent)	26	35	4.kv	2025	Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande e-teenuseid kasutava elanikkonna osakaal (20-aastased ja vanemad) suureneb 26 %-lt (2020. aasta lähtetase) 35 %-le. Koostöös hoolekandeasutuste ja riiklike osalejatega (sotsiaal- ja tervishoiuministeerium, riiklik tervishoiu- ja hoolekandeinstituut, DigiFinland Oy, KELA) töötatakse välja uued digitaalsed meetodid, et toetada hooldusgarantii andmist sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas. See hõlmab tegelikke e-tervise ja e-sotsiaalseid teenuseid, nagu telefoni-, vestlus- ja videoajakirjad, patsientidevahelised vastastikused tugiteenused, kliendinõustamisteenused ja muud elektroonilised teenused. Lisaks võetakse meetmeid, et toetada sotsiaal- ja tervishoiutöötajate oskusi ning tagada digilahenduste laialdasem kasutamine.
140	P4C1I5 – Isikukeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtmine Ahvenamaal	Siht	Tervishoiuteabesüsteemi kasutusele võtnud munitsipaaltasandi sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja/või erahooldusettevõtete osakaal		% (protsent)	0	80	4.kv	2025	Ahvenamaa tervishoiu ja arstiabi (ÅHS) raames töötatakse välja tervishoiu, sotsiaalteenuste ja erasektori osalejate hooldusinfosüsteem. Süsteem hakkab toimima ja seda kasutavad kogu riiklik tervishoiusüsteem ning 80 % Ahvenamaa kohalike omavalitsuste sotsiaalteenistustest ja erasektorist. Süsteem hõlmab hooldusprotsesside dokumenteerimist, arstiretsepte, abi meditsiiniliste otsuste tegemisel, kliinilisi andmeid, suunamist eriteenistustele, ajaressursside jaotamist ning põhikvaliteedi ja tootmise järelevalvet. Hankemenetluse käigus võib süsteemiga ühendada muid erihooldussüsteeme, näiteks logistika- ja töösüsteeme.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Soome taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 1 822 137 000 eurot.

2. JAGU. RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed jagunevad järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Arv	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimetus
2	P1C1R2 – energiasüsteemi ümberkujundamine – Energia maksustamise reform tehnoloogia arengu arvessevõtmiseks	Eesmärk	Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisiseaduse jõustumine
3	P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud energiataristusse	Eesmärk	Esimese energiataristu projektide konkursikutse avaldamine
6	P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse	Eesmärk	Uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimise esimese konkursikutse avaldamine
14	P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform	Eesmärk	Vastuvõtmine: valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise programmi rakendamise kohta
16	P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetuseks – vähese CO2 heitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine	Eesmärk	Avaldatakse esimene üleriigiline konkursikutse vähese heitega vesiniku tootmise ja kasutamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise kohta
19	P1C2I2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja CO2-heite vähendamine	Eesmärk	Tööstuse CO2-heite vähendamisele suunatud tööstusprotsesside otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2-heitega tootmise esimese projektikonkursi avaldamine
22	P1C2I3 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – põhimaterjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt	Eesmärk	Jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist edendavate investeerimisprojektide esimese konkursikutse avaldamine.
31	P1C3I2 – hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm	Eesmärk	Esimese konkursikutse avaldamine seoses vähese CO2-heitega tehiskeskkonna toetamisega
34	P1C4R1 – Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütusevaba transpordi tegevuskava	Eesmärk	Valitsuse resolutsiooni LVM/2021/62 vastuvõtmine, et vähendada riigisisesest transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet
35	P1C4R1 – Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütusevaba transpordi tegevuskava	Eesmärk	Valitsuse otsuse avaldamine täiendavate riiklike meetmete kohta riigisisesest transpordist tuleneva heite vähendamiseks
37	P1C4R2 – Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – säästva transpordi maksureform	Eesmärk	Tulumaksuseaduse (1205/2020) seadusandlike muudatuste jõustumine seoses liikuvusega seotud tööhõivehüvitiste maksustamisega
52	P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris	Eesmärk	Täppismetsanduse projektide esimese projektikonkursi avaldamine
71	P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine
72	P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu	Eesmärk	Auditi ja kontrolli andmekogu süsteem: teave taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks
91	P3C2R1 Kestliku õppe reform	Eesmärk	Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskuse seaduse jõustumine
96	P3C2I1 – Digitaalõppe programm	Eesmärk	Digitaalsete pidevõppeteenuste IT-arhitektuuri lõpuleviimine
103	P3C3I – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome akadeemia)	Eesmärk	Soome Akadeemia avaldas esimese konkursikutse teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites
115	P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Riiklikud teadustaristud	Eesmärk	Konkursikutse avaldamine riiklike teadusuuringute infrastruktuuride uuendamiseks ja arendamiseks
127	P3C4I3 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine	Eesmärk	Kahe projektikonkursi avaldamine seoses projektidega, millega toetatakse kultuuri- ja loomesektori uuendamist, vastavalt arenguabi ja katseabi saamiseks
133	P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldustagatise rakendamise toetamiseks	Eesmärk	Esialgse õigusraamistiku jõustumine, millega kehtestatakse heaoluvaldkonnad ning reformitakse sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuseid
Osamakse summa			273307672 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR:

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Arv	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimetus
9	P1C1I3 – energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringute ja reformide pakett Ahvenamaal	Eesmärk	Esimese konkursikutse avaldamine Ahvenamaal taastuvenergiasse investeerimiseks
11	P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine	Eesmärk	Läbivaadatud kliimaseaduse jõustumine
26	P1C3R2 – hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks lõpetamiseks	Eesmärk	Fossiilõlide kütte järkjärgulise lõpetamise tegevuskava avaldamine
38	P1C4R2 – Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – säästva transpordi maksureform	Eesmärk	Tulumaksuseaduse (xx/2021) seadusandlike muudatuste jõustumine seoses ametiautode maksustamisega
39	P1C4I1 – Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – ühislaadimis- ja tankimistaristu elektrienergia ja vesiniku transpordiks	Eesmärk	Elektrisõidukite ja vesinikkütusega sõidukite jaotustaristu parandamise konkursikutsete avaldamine
48	P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipstöötlus ja toitainete ringlussevõtt	Eesmärk	Toetatakse kipsi tarnimise, transpordi ja jaotamise projekte
55	P2C1I1-Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine	Eesmärk	Lairibaabi käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine
58	P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digiraili projekt	Eesmärk	Euroopa ühtse automaatse rongikaitsesüsteemi (ERTMS) modelleerimisseadmete katselabor on töökorras
61	P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm	Eesmärk	Luuakse minimaalne elujõuline ökosüsteem ja see toimib
64	P2C2I3 – Põhitehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantandmetöötlus) kiirendamine	Siht	Mikroelektroonika projekte toetatakse
66	P2C2I3 – Põhitehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantandmetöötlus) kiirendamine	Eesmärk	Toetust antakse projektidele, millega arendatakse 6G, tehisintellekti ja kvantandmetöötlust
77	P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel	Eesmärk	Riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste seaduse jõustumine, millega reguleeritakse Põhjamaade tööturuasutuste mudelit tööotsijate teenistusprotsessi jaoks
81	P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi ühtlustamine	Eesmärk	Üliõpilasi, teadlasi ja praktikante käsitleva seaduse muudatuste jõustumine (719/2018)
83	P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi ühtlustamine	Siht	Spetsialistide ja kasvavate ettevõtjate kiirmenetluse osaks olevate elamisloataotluste menetlemise keskmise päevade arvu vähenemine
86	P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – töövõime, tootlikkuse ja tööheaolu arendamine	Eesmärk	Riigi omandis oleva uue ettevõttepõhise vahepealse tööturuasutuse seaduse jõustumine
93	P3C2R1 Kestliku õppe reform	Eesmärk	Esimese projektikonkursi avaldamine, et pakkuda koolitust digi- ja keskkonnahoidlike oskuste parandamiseks
98	P3C2I2 – Haridustaseme parandamine üliõpilaskohtade arvu suurendamise teel kõrghariduses	Siht	Üliõpilaste arvu suurenemine kõrgharidusasutustes
100	P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad ettevõtted	Eesmärk	Juhtivate ettevõtete projektide konkursikutse avaldamine
106	P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome äritegevus)	Eesmärk	Business Finlandi avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites
109	P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – Uuenduslike kasvavate ettevõtete toetamine	Eesmärk	Business Finlandi avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, millega toetatakse innovatiivseid kasvufirmasid
112	P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Kohalikud teadustaristud	Eesmärk	Konkursikutse avaldamine kohalike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks
113	P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Kohalikud teadustaristud	Siht	Toetuste andmine kohalike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks
116	P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Riiklikud teadustaristud	Siht	Toetuste andmine riiklike teadusuuringute infrastruktuuride uuendamiseks ja arendamiseks
118	P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – innovatsiooni ja teadustaristu edendamine – innovatsioonitaristu konkurentsivõimeline rahastamine	Eesmärk	Konkursikutse avaldamine innovatsiooniinfrastruktuuride arendamiseks
121	P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kasvu kiirendamise programm	Eesmärk	Konkursikutse avaldamine ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkuse toetamiseks
124	P3C4I2 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu peamised programmid	Eesmärk	Kolme esimese projektikonkursi avaldamine peamiste rahvusvahelise majanduskasvu programmide raames
130	P3C4I4 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris	Eesmärk	Turismisektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide konkursikutse avaldamine
Osamakse summa			455512787 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR:

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Arv	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimetus
4	P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud energiataristusse	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine energiataristusse investeerimiseks
7	P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine energiatehnoloogiasse investeerimiseks
15	P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform	Eesmärk	Riikliku kokkuleppe sõlmimine peamiste osalejatega vähese CO2-heitega ringmajanduse valdkonnas
17	P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetuseks – vähese CO2 heitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine vähese CO2-heitega vesiniku ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektidele
20	P1C2I2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja CO2-heite vähendamine	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine elektrifitseerimise otseprojektidele ja vähese CO2-heitega tööstusprotsesside projektidele
23	P1C2I3 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – põhimaterjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine korduskasutamise ja ringlussevõtu projektidele
47	P1C5R1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – loodust käsitlevate õigusaktide ajakohastamine	Eesmärk	Muudetud looduskaitseseaduse jõustumine
50	P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipstöötlus ja toitainete ringlussevõtt	Eesmärk	Toitainete ringlussevõtu ja taaskasutamise projekte toetatakse
53	P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris	Eesmärk	Kõigi toetuste andmine rahastamiseks valitud täppismetsanduse projektidele
68	P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi arendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide vastuvõtmine, mis käsitlevad elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi ulatuse laiendamist
78	P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel	Siht	Põhjamaade tööturuasutuste mudeli kohaselt läbi viidud tööotsimisvestluste arvu suurenemine aastas
79	P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel	Eesmärk	Kõik viis Põhjamaade tööturuasutuste mudelis nõutavat digitaalset funktsiooni on integreeritud riiklike tööturuasutuste (TE-PES) infosüsteemi ja toimivad
80	P3C1R2 – Tööhõive ja tööturg – Töötustoetuse lisapäevade kaotamine	Eesmärk	Töötuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine seoses töötuskindlustuse lisapäevade järkjärgulise kaotamisega
82	P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi ühtlustamine	Eesmärk	Välismaalaste seaduse muudatuste jõustumine (301/2004)
87	P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – töövõime, tootlikkuse ja tööheaolu arendamine	Siht	Vahepealses tööturuasutuses töötavate puuetega inimeste arv 31. detsembri 2023. aasta seisuga
92	P3C2R1 Kestliku õppe reform	Eesmärk	Töö- ja pädevusvajaduste keskpika perioodi prognoosimudeli lõpuleviimine
101	P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad ettevõtted	Siht	Toetuste andmine juhtivate ettevõtete projektidele
104	P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome akadeemia)	Siht	Soome Akadeemia poolt toetuste andmine teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmevaldkondades
107	P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome äritegevus)	Siht	Business Finlandi poolt toetuste andmine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites
110	P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – Uuenduslike kasvavate ettevõtete toetamine	Siht	Toetuste andmine innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele
119	P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – innovatsiooni ja teadustaristu edendamine – innovatsioonitaristu konkurentsivõimeline rahastamine	Siht	Toetuste andmine innovatsiooniinfrastruktuuride arendamiseks
125	P3C4I2 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu peamised programmid	Eesmärk	Toetuste andmine kõigile projektidele rahvusvahelise majanduskasvu võtmeprogrammide raames
134	P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldustagatise rakendamise toetamiseks	Eesmärk	Täiendava õigusraamistiku jõustumine, millega viiakse lõpule hoolekandepiirkondade loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform
135	P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldustagatise rakendamise toetamiseks	Eesmärk	Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutuse võtmise suutlikkusega piirkondlike hoolekandepiirkondade kasutuselevõtmine
Osamakse summa			364410229 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR:

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Arv	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimetus
13	P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform	Eesmärk	Muudetud jäätmeseaduse põhiprotsesside jõustumine
32	P1C3I2 – hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm	Eesmärk	Kõigi toetuste ja riigihankelepingute sõlmimine vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonda toetavate projektide jaoks
56	P2C1I1-Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine	Siht	Täiendavad eluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)
59	P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digiraili projekt	Siht	Raadiopõhise ERTMSiga varustatud katsetee (mitte kommertsraudteeliikluses)
62	P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm	Eesmärk	Digitaalse äriteabe vahetamine struktureeritud kujul on täielikult toimiv
75	P2C3I1 – Tsiviilküberturvalisuse oskused	Eesmärk	Tsiviilvaldkonna küberturvalisuse alase koolituse digiplatvormi väljatöötamine
84	P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi tõhustamine	Siht	Tööl ja haridusel põhinevate elamisloataotluste menetlemiseks kuluvate päevade keskmise arvu vähenemine
89	P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – töövõime, tootlikkuse ja tööheaolu arendamine	Siht	Töövõimeprogrammi ning individuaalse suunamis- ja toetusmudeli laiendamine 11 uuele valdkonnale
90	P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – töövõime, tootlikkuse ja tööheaolu arendamine	Siht	Vaimset tervist ja töövõimet toetavates meetmetes osalenud töökohtade ja töötervishoiu üksuste arv
95	P3C2R1 Kestliku õppe reform	Siht	Nende karjäärinõustajate arv, kes on osalenud koolitusel, et suurendada oma asjatundlikkust
99	P3C2I3 – Pädevuse taseme tõstmine ning hariduse pidevõppe, digitaliseerimise ja ajakohastamise uuendamine Ahvenamaal	Siht	Olulisi digielemente sisaldavate ajakohastatud kursuste osakaal Ahvenamaal kolmanda taseme hariduses
122	P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kasvu kiirendamise programm	Eesmärk	Toetuste andmine kõigi projektide jaoks, mis on seotud ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkusega
128	P3C4I3 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine	Siht	Toetuste andmine projektidele, millega toetatakse kultuuri- ja loomesektori uuendamist
132	P3C4I4 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris	Eesmärk	Turismiteenuste jaoks välja töötatud CO2 jalajälje digitaalse kalkulaatori kasutuselevõtt
137	P4C1I2 – Tervishoiuprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tugevdamine	Eesmärk	Piirkondlike integreeritud mitut sektorit hõlmavate teenuste haldamise mudelite väljatöötamine ja rakendamine 22 heaoluvaldkonnas
Osamakse summa			364410229 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR:

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Arv	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimetus
12	P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine	Eesmärk	Ajakohastatud kliima- ja energiastrateegia, keskmise tähtajaga kliimamuutuste poliitika kava ja sektoripõhiste vähese CO2-heitega tegevuskavade jõustumine
27	P1C3R2 – hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks lõpetamiseks	Siht	Eraldi kütteainet kasutavate majade arvu vähendamine
40	P1C4I1 – Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – Ühiskasutusega laadimis- ja tankimistaristu elektrienergia ja vesiniku transpordiks	Siht	Elektrisõidukite laadijate ja vesinikutanklate jaoks eraldatud eelarve
49	P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipstöötlus ja toitainete ringlussevõtt	Siht	Kipsiga töödeldud põllud ja tavapärase väetisekasutuse kombineeritud vähenemine
51	P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipstöötlus ja toitainete ringlussevõtt	Siht	Alad, kus toitainete ringlussevõtt või taaskasutamine on tõhusam
54	P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris	Siht	Täppismetsanduse projektid on lõpule viidud
63	P2C2I2 – Andmepõhise majanduse ja digitaliseerimise kiirendamine – Soome virtuaalne versioon	Eesmärk	Toimivad Soome virtuaalne ühisplatvorm ja integreeritud teenused
65	P2C2I3 – Põhitehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantandmetöötlus) kiirendamine	Eesmärk	Kõigi valitud projektide lõpuleviimine
67	P2C2I3 – Põhitehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantandmetöötlus) kiirendamine	Eesmärk	Kõigi valitud projektide lõpuleviimine
69	P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi arendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega laiendatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi katvust
73	P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine	Eesmärk	Äriregistriseaduse ning pangandus- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste jõustumine
76	P2C3I2 – Küberturvalisuse õppused	Siht	Nende ametnike arv, kellel on lõpetatud küberturvalisuse koolitus
85	P3C1R4 – Tööhõive ja tööturg – multidistsiplinaarsete teenuste tugevdamine noortele (Ohjaamo teenused)	Siht	Ohjaamo keskustes integreeritud tervishoiu-, sotsiaal- ja/või haridusteenuste osutamiseks rahastatud eksperdiressursside arv
88	P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – töövõime, tootlikkuse ja tööheaolu arendamine	Siht	Vahepealses tööturuasutuses töötavate puuetega inimeste arv 31. detsembri 2025. aasta seisuga
94	P3C2R1 Kestliku õppe reform	Siht	Digi- ja keskkonnahoidlike oskuste tugevdamise koolitusel osalenud isikute arv
97	P3C2I1 – Digitaalõppe programm	Siht	Pidevõppeks kasutatavate uute toimivate digiteenuste osakaal
102	P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad ettevõtted	Siht	Juhtivate ettevõtete lõpetatud projektide osakaal
105	P3C3I – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome akadeemia)	Siht	Soome Akadeemia poolt välja antud lõpetatud sektoripõhiste teadusuuringute projektide osakaal
108	P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome äritegevus)	Siht	Lõpetatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide osakaal olulistes sektorites, mille on heaks kiitnud Business Finland
111	P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Rohepööret toetav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett – Uuenduslike kasvavate ettevõtete toetamine	Siht	Uuenduslikele kasvavatele ettevõtetele suunatud lõpetatud projektide osakaal
114	P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Kohalikud teadustaristud	Siht	Lõpetatud kohalike teadustaristuprojektide osakaal
117	P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – Innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri edendamine – Riiklikud teadustaristud	Siht	Lõpetatud riiklike teadustaristuprojektide osakaal
120	P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute infrastruktuur ja katsetamine – innovatsiooni ja teadustaristu edendamine – innovatsioonitaristu konkurentsivõimeline rahastamine	Siht	Lõpetatud innovatsioonitaristuprojektide osakaal
126	P3C4I2 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu peamised programmid	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine
129	P3C4I3 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine	Siht	Lõpuleviidud kultuuri- ja loomesektorite uuendamise projektide osakaal
131	P3C4I4 – konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris	Siht	Turismi teadus-, arendus- ja uuendustegevuse projektidele toetust saanud üksuste arv
136	P4C1I1 – Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja teenuste kuhjumise vähendamine COVID-19 pandeemia tõttu	Siht	Selliste lõpetatud mittekiireloomuliste hoolduskülastuste osakaal, mis jõuavad ravile juurdepääsu seitsmepäevase tähtajani
138	P4C1I3 – Teadmisbaasi ja tõenduspõhiste otsuste tegemise tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust	Eesmärk	Kõikides tervisekeskustes kasutatava hooldusgarantii riiklik reaalajas jälgimise süsteem
139	P4C1I4 – Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtt sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste valdkonnas	Siht	Sotsiaalhoolekande ja e-tervishoiu e-teenuseid kasutava elanikkonna osakaalu suurenemine
140	P4C1I5 – Isikukeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtmine Ahvenamaal	Siht	Tervishoiuteabesüsteemi kasutusele võtnud munitsipaaltasandi sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja/või erahooldusettevõtete osakaal
Osamakse summa			273307672 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR:

1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Arv	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimetus
1	P1C1R1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – söe energiatootmise oluline vähendamine 2026. aastaks	Siht	Söe energiatootmise vähendamine 40 % võrra 2026. aastaks võrreldes 2019. aastaga
5	P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud energiataristusse	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine
8	P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine
10	P1C1I3 – energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringute ja reformide pakett Ahvenamaal	Eesmärk	Toetatud projektide lõpuleviimine
18	P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetuseks – vähese CO2 heitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine
21	P1C2I2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja CO2-heite vähendamine	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine
24	P1C2I3 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – põhimaterjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine
25	P1C3R1 – Hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – maakasutus- ja ehitusseaduse reform	Eesmärk	Reformitud maakasutus- ja ehitusseaduse jõustumine
33	P1C3I2 – hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm	Eesmärk	Toetatud projektide lõpuleviimine
36	P1C4R1 – Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütusevaba transpordi tegevuskava	Siht	Sisetranspordi heitkoguste vähendamine vähemalt 29 % võrra 2025. aastaks võrreldes 2005. aastaga
57	P2C1I1-Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine	Siht	Täiendavad eluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)
60	P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digiraili projekt	Siht	ERMTSiga varustatud ärilisel eesmärgil kasutatav katserada
70	P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi arendamine	Eesmärk	Kodu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi leviala laiendamist on tehniliselt rakendatud.
74	P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine	Siht	Suurendada automatiseerituse taset andmetöötluses ja ametiasutustevahelises teabevahetuses
123	P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu kiirendamine kriisist mõjutatud sektorites – kasvu kiirendamise programm	Siht	Toetatud projektide lõpuleviimine ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkuse suurendamiseks
Osamakse summa			91 102 557 eurot

3. JAGU. MUUD SÄTTED

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Soome taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale:

·Soome taaste- ja vastupidavuskava rakendamise, järelevalve ja aruandluse tagab Soome valitsuse kõrgeimal tasandil töörühm, kuhu kuuluvad ministrid ja mida juhib rahandusminister. Selle ülesanne on suunata ja jälgida Soome taaste- ja vastupidavuskavast rahastatava Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist. Ministrite töörühm jälgib poliitilisel tasandil ka programmiga seotud reformide ja investeeringute rakendamist ning käsitleb sellega seotud ettevõtlus- ja ettevõtluspoliitika küsimusi.

·Lisaks koordineerib Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist halduslikult ministeeriumidevaheline koordineerimisrühm, kuhu kuuluvad kõikide ministeeriumide alalised sekretärid ja mida juhib rahandusministeerium. Keskse tasandi ülesanded, mis on seotud Soome taaste- ja vastupidavusprogrammi koordineerimise, juhtimise, kontrolli ja auditeerimisega, konsolideeritakse rahandusministeeriumiga.

·Rahandusministeeriumi toetab kava rakendamise ja järelevalve protsessis tehniline sekretariaat, mis tegutseb koos rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluva riigikassaga. Sekretariaat tegutseb riikliku tasandi kontaktasutusena plaani rakendamise ja järelevalve eest vastutavate ministeeriumide ja asutuste vahel.

·Rahandusministeerium jälgib korrapäraselt reformide ja investeeringutega seotud eesmärkide ja vahe-eesmärkide saavutamist asjaomaste vastutavate haldusasutuste (majandus- ja tööhõiveministeerium, keskkonnaministeerium, transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, Soome ettevõtlus- ja energiaamet, Soome elamumajanduse rahastamise ja arengu keskus, majandusarengu, transpordi ja keskkonna piirkondlikud keskused jne) kogutud ja esitatud teabe alusel.

·Rahandusministeerium kui finantskontrolör vastutab kontrollide ja auditite läbiviimise ning auditite kokkuvõtte koostamise eest. Ta määrab kindlaks auditistrateegia ning auditeerib nii kontrollisüsteeme kui ka projekte ja meetmeid. Reformide ja investeeringute eest vastutavad eri ministeeriumid ja asutused vastutavad oma pädevuse piires kontrollide, auditite, korrektsioonide ja sissenõudmiste eest.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, kehtestab Soome järgmise korra.

·Rahandusministeerium kui Soome taaste- ja vastupidavuskava keskne koordineeriv asutus kogub teavet kava raames rahastatavate reformide ja investeeringute vahe-eesmärkideks ja sihtideks valitud näitajate edusammude kohta. Asjakohased andmed esitatakse kohalikul tasandil ja tsentraliseeritakse riiklikul tasandil spetsiaalse IT-vahendi kaudu ning neid kasutatakse vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. IT-vahendit kasutatakse ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude kohustuslike andmete hoidlana, näiteks lõplike vahendite saajate kohta. Tehniline sekretariaat võtab info IT-vahendist välja ja esitab selle rahandusministeeriumile. Euroopa Komisjonile esitatavaid maksetaotlusi valmistab ette rahandusministeeriumi ELi sekretariaat.

·Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Soome pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud eesmärkide ja sihtide täitmist komisjonile asjakohaselt põhjendatud taotluse, et rahaline toetus välja makstaks. Soome tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis kinnitavad maksetaotluses esitatud põhjendusi, nii maksetaotlusele määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõike 3 kohase hinnangu andmiseks kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.“

(1) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(2) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(3) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(4) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(5) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75.

(6) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(7) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(8) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(9) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(10) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(11) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(12) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(13) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(14) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(15) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(16) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(17) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(18) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(19) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(20) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(21) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(22) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(23) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(24) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(25) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(26) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(27) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(28) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(29) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(30) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(31) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(32) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(33) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

Top

Choose the experimental features you want to try