EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 18.4.2023

COM(2023) 206 final

2023/0100(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

digioskuste õpetamise täiustamise kohta hariduses ja koolituses

{SWD(2023) 205}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus rõhutas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et oskuste nappus on suur probleem, ja tegi ettepaneku kuulutada 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks 1 .

Kuigi digipööre on ulatuslik ja tehnoloogia muutub üha enam igapäevaelu osaks, puuduvad paljudel inimestel endiselt digioskused, mida vajatakse tänapäeva ühiskonnas ja majanduses 2 . COVID-19 kriis näitas, et digioskuste ebapiisava taseme tõttu võib ebavõrdsus süveneda 3 . Samuti selgus, et kui tehnoloogiat ei kasutata targalt, võib see avaldada negatiivset mõju isiklikule heaolule ja vaimsele tervisele 4 . Mõne kujunemisjärgus tehnoloogia, näiteks generatiivse tehisintellekti murranguline potentsiaal on selgelt näidanud, et nende vahendite pakutavate võimaluste kasutamiseks ja samas võimalike riskidega tegelemiseks on digioskused määrava tähtsusega. Nõudlus elementaarsete digioskuste järele kasvab, sektorite ja elukutsete lõikes tekib uusi erialaseid digioskusi 5 ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialiste napib.

Digikompassis 6 ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas 7 on seatud kõrged eesmärgid liikmesriikide digipöörde toetamiseks. Nende eesmärk on tagada, et 80 %-l täiskasvanutest on vähemalt elementaarsed digioskused ning et ELis töötab 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialisti, kelle hulgas on praegusest rohkem naisi. Need eesmärgid kajastuvad otsuses, millega loodi digikümnendi poliitikaprogramm 2030, 8 ning neid täiendab Euroopa haridusruumis 9 seatud eesmärk saavutada digikirjaoskuse ja infopädevuse valdkonnas alasooritajate vähem kui 15 %-line osakaal.

Nagu on märgitud Euroopa deklaratsioonis digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks, 10 on digioskuste omandamine õigus 11 . Digioskused kui elukestva õppe võtmepädevus 12 hõlmavad digitehnoloogiate kasutamist enesekindlalt, kriitiliselt ja vastutustundlikult ning nende kasutamist õppimiseks, tööks ja ühiskonnas osalemiseks 13 . See kehtib ka isikliku rahalise olukorra kohta, mille puhul finantstoodete ja -teenuste üha laiaulatuslikum digipööre on muutnud digioskused finantsteenustele juurdepääsuks ja teadlike otsuste tegemiseks väga oluliseks. Samuti aitavad digioskused kaasa liidu majanduse vastupidavusele.

Digioskuste arendamine on üks prioriteete digiõppe tegevuskavas 2021–2027, milles esitatakse komisjoni pikaajaline lähenemisviis digipöördele 14 hariduses ja koolituses. Tegevuskava visioon kiideti heaks nõukogu järeldustes digiõppe kohta Euroopa teadmusühiskonnas, 15 milles liikmesriigid kutsusid komisjoni üles algatama arutelu haridus- ja koolitussüsteemide digipöörde üle. 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus rõhutas president von der Leyen, et digiõpe ja -oskused vajavad juhtide tähelepanu, ning käivitas struktureeritud dialoogi liikmesriikide toetamiseks integreeritud, sidusa ja ulatuslikuma lähenemisviisiga 16 . Euroopa Ülemkogu 2023. aasta veebruari järeldustes märgitakse, et tuleks võtta ulatuslikumaid meetmeid rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste edasiarendamiseks 17 .

Põhilise vahendina digipöörde kiirendamiseks on kavandatud taaste ja vastupidavusrahastu, mis on üks meetmetest, millega EL reageeris COVID-19 pandeemiale. Liikmesriikide esitatud riiklikud kavad sisaldavad mitmesuguseid reforme ja investeeringuid digioskuste valdkonnas, näiteks õppekavade reforme ning õpetajate, koolitajate ja tööjõu täiendus- ja ümberõppevõimalusi 18 . Samas kinnitas struktureeritud dialoog, et valitsused peavad poliitiliselt oluliseks vajadust võtta koordineeritud meetmeid. Digioskustega seotult on liikmesriikide aruteludes olulisel kohal olnud kolm teemat: 1) formaalhariduse reformid, 2) uued suuremahulised algatused väljaspool formaalharidust, 3) jätkuvad jõupingutused jälgimise ja hindamise parandamiseks. Üldise taotlusena kerkis esile suurenenud vajadus juhendamise ja toe järele digioskuste valdkonnas ELi tasandil.

Käesoleva nõukogu soovituse ettepaneku eesmärk on toetada liikmesriike selliste probleemide lahendamisel, mis on seotud digioskuste arendamisega ning haridus- ja koolitussüsteemide suutlikkusega toetada nende õpetamist 19 . Ettepanekus tunnistatakse digioskuste olulisust kõigi jaoks, võetakse arvesse hariduse ja koolituse kõiki tasandeid ning kutsutakse üles kaasama eri sidusrühmi. Selle rakendamine toetab eesmärkide saavutamist ELi tasandil digioskuste valdkonnas, tegeledes sealhulgas olemasolevate oskuste nappuse sotsiaalse ja territoriaalse mõõtmega. Ettepanek on kooskõlas Euroopa tuleviku konverentsi aruande tulemustega 20 .

Käesolev algatus täiendab ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus digiõppe tegevuskavas 2021–2027 käsitletava digiõppe ja -koolituse edukust võimaldavate tegurite kohta.

•Kavandatud nõukogu soovituses käsitletavad probleemid

Elementaarsete digioskuste madal tase ja kasvav vajadus nii kõrgema taseme kui ka erialaste digioskuste järele on liikmesriikides suur probleem.

Ainult 54 %-l inimestest (vanuses 16–74) on vähemalt elementaarsed digioskused, 21 samas kui ELi tasandil on eesmärgiks seatud 80 %. Liikmesriikide vahel ja riikide sees on suured erinevused, mis tulenevad lõhest maapiirkondade ja linnade vahel ning suurest mõjust, mida vanus, sotsiaal-majanduslik taust ja haridus avaldavad digioskuste tasemele 22 .

Rohkem kui kolmandikul ELi tööjõust puuduvad enamiku töökohtade jaoks vajalikud digioskused, 23 hoolimata kasvavast nõudlusest elukutsete lõikes, eriti mittetehnoloogilistes valdkondades 24 .

Digioskuste tase on Euroopa 16–24aastaste noorte hulgas kõrgem kui kogu elanikkonna hulgas (54 %). Siiski on vähem kui neljal noorel viiest (71 %) vähemalt elementaarsed digioskused 25 . 2018. aastal hinnati rahvusvahelises digikirjaoskuse ja infopädevuse uuringus osalenud liikmesriikides keskmiselt ligikaudu 34 % õpilaste digioskused ebapiisavaks 26 (võrreldes 15 %-lise eesmärgiga), kusjuures erinevused olid seotud sooga 27 ning sotsiaal-majandusliku, rändaja või roma taustaga 28 .

Tööga hõivatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide arv (2021. aastal 9 miljonit) ei ole tööturu vajaduste rahuldamiseks piisav ja jääb kaugelt alla ELi tasandi eesmärgi, mis on 20 miljonit. Seaduslike rändekanalite võimendamine ning kolmandates riikides omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni tunnustamine võib aidata meelitada ELi rohkem talente 29 . Sektoris valitseb ka tõsine sooline tasakaalustamatus, sest 81 % tööga hõivatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistidest on mehed 30 . Soolise segregatsiooni vastu võitlemiseks ja töötajate nappuse probleemiga tegelemiseks on väga oluline innustada rohkem naisi selles valdkonnas töötama.

Käimasoleva digipöörde jaoks on vaja haridus- ja koolitussüsteemide kohandamist, et need vastaksid nende inimeste õpivajadustele, kes kasutavad kiiresti ja sageli murranguliselt muutuvat tehnoloogiat. Pikaajalised tõendid ja hiljutised konsultatsioonid sidusrühmadega näitavad, et digioskuste ebapiisav õpetamine hariduses ja koolituses on alasoorituse algpõhjus.

Alusharidusel ja lapsehoiul on oluline roll laste toetamisel, et neist saaksid aktiivsed kodanikud ja õppijad. Uuringud näitavad, et üha nooremad lapsed kasutavad digitehnoloogiaid, ja seda peamiselt kodus, peegeldades täiskasvanute käitumist ning järgides katse ja eksituse meetodit, mis ei ole riskivaba 31 . Alushariduse ja lapsehoiu tasandil saavad digitaalselt pädevad spetsialistid toetada lapsi ja nende perekondi tehnoloogia turvaliseks kasutamiseks vajalike oskuste arendamisel, tagades samas võrdsed võimalused.

Formaalhariduses (põhi- ja keskhariduses) arendatakse digioskusi mitmel viisil 32 . Palju liikmesriike on hiljuti oma õppekavasid muutnud või vaatavad neid läbi. Kui pooled struktureeritud dialoogis nimetatud reformidest on valdkonnaülesed, siis umbes kolmandik neist seisneb eraldi aine lisamises õppekavasse. Esilekerkiv suundumus on kaasata õppekavadesse informaatikaalased õpitulemused nii põhi- kui ka keskhariduses.

Õppeainete ülene õpetamine, mille raames õpetatakse digioskusi enamikus õppeainetes, aitab kaasata rohkem õpetajaid ja õpilasi. Hiljutised uuringud kinnitavad suundumust arendada digioskusi eraldi aines, näiteks informaatikas, ja näitavad mitmesuguste rakendusmeetodite kasutamist. Sageli alustatakse digioskuste õpetamisega keskhariduse tasandil ja see on osaliselt vabatahtlik ega jõua seetõttu kõigi õpilasteni 33 . Mõnes riigis lõimitakse digioskuste või informaatika õppe aspektid teise ainesse (näiteks matemaatikasse või loodusteadustesse), et vältida uue aine loomist ja tõhustada pakutavat õpet.

Spetsiaalset digioskuste arendamise õppekava (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi õppeainega või teemaga, mis on integreeritud kõikidesse õppeainetesse või mõne muu õppeaine osa) tuleb täiendada kavaga, mis võimaldaks digitaalselt pädevatel õpetajatel seda mõista, kinnitada, esitada, toetada ja hinnata. Probleemid tekivad kvaliteetse õpetamise, asjakohaste vahendite, võimaluste sooliselt tasakaalustatud kasutamise ja nõuetekohase hindamise tagamisel.

Viimastel aastatel on tehtud suuri jõupingutusi kutsehariduse ja -õppe digipöörde edendamiseks. Seda tegevust jätkatakse riiklike kavade raames, mille abil rakendatakse nõukogu 2020. aasta soovitusi kutsehariduse ja -õppe kohta 34 . Paljud algatused keskenduvad siiski pigem tehnoloogia kasutamisele õpetamisel ja õppimisel, mitte digioskuste arendamise tugevdamisele 35 . Kuigi mõlemad aspektid on olulised, kiputakse kutsehariduse poliitikas rühmitama sektori digitaliseerimist ja õppijate digioskustele keskenduvaid meetmeid. 2020. aasta uuringuga saadud tõendid näitavad, et eraldi õppeaine asemel integreeritakse esmases kutsehariduses ja -õppes digioskused tavaliselt eri õppeainetesse. Hoolimata suurest nõudlusest erialaste digioskuste arendamise järele (mis hõlmaks informaatika aspekte), seisab kutsehariduse ja -õppe sektor silmitsi raskustega nendele nõudmistele reageerimisel, kusjuures kontekstide ja liikmesriikide vahel esineb märkimisväärseid erinevusi 36 .

Kõrghariduse omandamise võimalused peavad olema nii üldised kui ka sektoripõhised 37 . Vaatamata sellele, et kõigis elukutsetes on digioskused olulised, arendatakse neid ülikooli tasandil peamiselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistidele suunatud programmide kaudu. 2019. aastal otsustas vähem kui 5 % noortest osaleda info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud programmides, kusjuures naiste osalus oli väike 38 . Struktureeritud dialoogi käigus juhiti tähelepanu liikmesriikide murekohtadele, samuti jõupingutustele arendada digioskusi mitmesugustel kõrghariduskursustel ning suurendada kõrgtasemel digioskusi omandavate üliõpilaste, eriti naiste arvu. Olemasolevad andmed näitavad, et ELis on puudus eksperditeadmistest kõrgtasemel digitehnoloogiate õpetamiseks 39 . Kvalifikatsiooni automaatset tunnustamist liikmesriikides pärsivad erinevused, mis tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide hariduse ning koolituse asjakohasusest ja sisust ning see takistab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alal andekate inimeste liikuvust. Sellega seoses edendavad sellised asutused nagu riiklikud akadeemilise tunnustamise infokeskused 40 ja kvaliteedi tagamise asutused koostööd kvalifikatsiooni akadeemilise tunnustamise valdkonnas.

Täiskasvanuhariduses on väga mitmesuguseid probleeme. Vaatamata täiendus- ja ümberõppe olulisusele on digioskuste õpetamine täiskasvanutele endiselt hajutatud. Isegi kui on rohkesti valikuvõimalusi, puudub sageli piirkondlik või riiklik ülevaade pakutavatest kursustest. Samuti suurendavad selle kättesaadavusega seotud probleemid ebavõrdsust 41 . See olukord on tavaline täiskasvanuhariduses üldiselt, mitte konkreetselt digioskuste õpetamises. Sellega seoses aitavad lühikursused, mille läbimist tõendatakse mikrokvalifikatsioonitunnistustega, pakkuda täiskasvanutele paindlikke õppimisvõimalusi 42 .

Struktureeritud dialoog on näidanud suundumust pakkuda uusi ulatuslikke digioskuste algatusi ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ja töötutele 43 . Enamik liikmesriike osutas suurtele raskustele täiskasvanute digioskuste parandamise valdkonnas, mis on tingitud nii rahastamise kui ka motivatsiooni ja teavitustegevuse ebapiisavusest. Mõni märkis ka, et ettevõtetel, eriti VKEdel, puuduvad nii rahalised vahendid kui ka inimressursid oma töötajate koolitamiseks ja oskuste täiendamiseks. Mõnel juhul juhtisid liikmesriigid tähelepanu vajadusele suurema ELi toetuse järele, et suurendada osalust, jõuda haavatavate rühmadeni, laiendada väikeseid või katsealgatusi ning jälgida osalusmäärasid ja tulemusi. Hoolimata ELi peamisest eesmärgist 60 % on täiskasvanute osalemine õppimises, sealhulgas digioskuste õppes, enamikus liikmesriikides endiselt piiratud 44 .

Peale sektoripõhiste küsimuste on kõigil haridus- ja koolitustasanditel olulised järgmised üldised probleemid.

–Spetsialiseerunud õpetajad: õpetajaid on raske värvata, hoida ja koolitada, eriti informaatikas ja muudes erialastes või arenenud digivaldkondades. Arengut takistavad mitmed tegurid: vähesed inimesed spetsialiseeruvad kõnealustele valdkondadele ja need, kes seda teevad, peavad ligitõmbavamaks konkurentsivõimelisemaid pakkumisi erasektoris. Oskuste täiendamise ja ümberõppe programmid ega olemasolevad toetusmeetmed ei ole piisavad, et rahuldada õpetajate vajadusi, eriti kui on tegemist erialaste või arenenud digivaldkondadega.

–Programmide järgnevus: 45 kuigi enamik liikmesriike on välja töötanud digioskuste strateegiad, kasutavad vähesed terviklikku lähenemisviisi, et tagada programmide sihipärane järjestamine kõigil haridus- ja koolitustasanditel. Probleeme on digioskuste poliitika järjepideva rakendamise tagamisega kõigil tasanditel ja kõigis haridus- ja koolitussektorites.

Liikmesriigid rõhutavad vajadust ELi toetuse järele vastastikuseks õppeks ning kogemuste vahetamiseks digioskuste arendamise ja hindamise eesmärgil formaalhariduses ja -koolituses ning väljaspool seda. Samuti kutsutakse üles vahetama teavet selle kohta, kuidas koordineerida jõupingutusi digioskuste nappuse kõrvaldamiseks, ning komisjoni rolli nähakse edasiste teadusuuringute rahastamises ja tehnilise toe pakkumises.

•Kavandatud nõukogu soovituse eesmärgid

Ettepanekul on järgmised eesmärgid:

–edendada kvaliteetset, kaasavat ja järjepidevat lähenemisviisi digioskuste arendamisele kõigil haridus- ja koolitustasanditel koos toetusega kõikidelt ühiskonna- ja majandussektoritelt;

–võimaldada liikmesriikide vahel koostööd kvaliteetse informaatikaalase hariduse edendamisel ja pakkumisel koolis;

–toetada kõrgharidust digioskuste arendamisel eri valdkondades, tegeleda vajadusega erialaste ja kõrgtasemel digioskuste järele, edendada eksperditeadmisi valdkonnaüleste kursuste väljatöötamisel tipptasemel tehnoloogiate valdkonnas;

–toetada digioskuste õpetamist kutsehariduses ja -õppes ning täiskasvanutele ning parandada selle kättesaadavust;

–edendada digioskuste sertifitseerimise ja vastastikuse tunnustamisega seotud meetmeid;

–toetada spetsialiseerunud õpetajate ja koolitajate värbamist, koolitamist ning hoidmist.

•Rahvusvaheline mõõde

Ettepanek põhineb rahvusvahelisel tasandil tehtaval tööl ja täiendab seda. See aitab kaasa ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide, 46 eelkõige 4. eesmärgi ning osaliselt 5., 8. ja 10. eesmärgi saavutamisele.

Algatus on kooskõlas ÜRO peasekretäri digikoostöö tegevuskava käimasoleva tööga ja vastavuses üleilmsel hariduse ümberkujundamise tippkohtumisel esitatud üleskutsega digiõppe kohta.

Samuti aitab ettepanek kaasa ELi strateegia „Global Gateway“ eesmärkide saavutamisele, et luua inimeste ja planeedi hüvanguks toimivaid kestlikke ja usaldusväärseid ühendusi.

Ettepaneku ettevalmistamisel on arvesse võetud OECD rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi ning oskuste töövahendi ja oskuste ülevaate tulemusi. ELi eesmärk seoses alasooritajatega 8. klassi õpilaste hulgas põhineb rahvusvahelisel digikirjaoskuse ja infopädevuse uuringul, mis võimaldab rahvusvahelist võrreldavust.

•Rakendamise toetamise vahendid

Komisjon kavatseb luua digiõppe ja -oskuste kõrgetasemelise töörühma, et ametlikus korras edendada struktureeritud dialoogi raames toimuvat mitteametlikku koordineerimist riiklike koordinaatorite vahel. See koondaks haridus- ja digitaalvaldkonna eksperditeadmised ning seda saaks kasutada suuniste või muude vahendite väljatöötamiseks, et hõlbustada digiõppe edasist arengut.  

Ettepanekut toetatakse järgmiste vahenditega:

–digiõppe (õppimine, õpetamine ja hindamine) töörühm;

–ELi vahendid, nagu tehnilise toe instrument, ning ELi-poolne rahastamine, nagu programm „Erasmus+“, Euroopa Sotsiaalfond+, Õiglase Ülemineku Fond, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm „Digitaalne Euroopa“, programm „Euroopa horisont“ ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“;

–olemasolevad vahendid, platvormid ja kogukonnad, nagu Euroopa kodanike digipädevuse raamistik, Euroopa digiõppe keskus, ELi programmeerimisnädal, digioskuste ja töökohtade koalitsioon/platvorm, Europass, Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond, digiõppe häkaton, oskuste pakt;

–täiustatud tõendusmaterjal ja analüüs kvaliteetsesse haridusse ning koolitusse investeerimise õppelabori kaudu;

–rahvusvahelised digioskuste hindamised, nagu rahvusvaheline digikirjaoskuse ja infopädevuse uuring, rahvusvaheline õpilaste hindamise programm ja rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuring (PIAAC);

–aruandlus ja jälgimine Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku (sealhulgas hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate) ning Euroopa digikümnendi raames.

•Vastastikune täiendavus muude algatustega

Ettepanek täiendab muid ELi meetmeid, mis on esitatud järgmistes dokumentides:

–Euroopa haridusruumi käsitlev teatis 47 ;

–digiõppe tegevuskava 2021–2027 48 ;

–jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetav Euroopa oskuste tegevuskava 49 .

Samuti aitab ettepanek rakendada järgmisi meetmeid:

–digikümnendi poliitikaprogramm 50 ;

–Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja selle tegevuskava 51 ;

–võrdõiguslikkuse liidu strateegiad;

–Euroopa oskusteaasta 52 ;

–küberturvalisusoskuste akadeemia;

–teatis „Talentide rakendamine Euroopa piirkondades“ 53 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna korral)

Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selles võetakse täiel määral arvesse liikmesriikide vastutust õppe sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, kajastades samal ajal ELi täiendavat ja toetavat rolli ning Euroopa haridus- ja koolituskoostöö vabatahtlikkust. Algatusega ei tehta ettepanekut laiendada ELi reguleerimispädevust ega panna liikmesriikidele siduvaid kohustusi. Selle Euroopa lisaväärtus seisneb ELi võimes mobiliseerida poliitilist osalust ning toetada haridus- ja koolitussüsteeme poliitiliste suuniste ja ühiste töövahenditega.

•Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Käesoleva ettepaneku sisu ega vorm ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikide võetavad kohustused on vabatahtlikud ja igal liikmesriigil on vabadus otsustada, millist lähenemisviisi kasutada.

•Vahendi valik

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 165 ja 166 osutatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks nähakse kõnealuse aluslepinguga ette, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitusi.

Haridus- ja koolitusvaldkonnas, kus ELi pädevuses on tegevust toetada, on nõukogu soovitus asjakohane vahend. Nendes valdkondades on Euroopa meetmete võtmiseks sageli kasutatud soovitusi.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2024. aastal vaatab komisjon digiõppe tegevuskava põhjalikult läbi, et hinnata selle ulatust ja mõju.

Digiõppe tegevuskavale 2021–2027 54 lisatud komisjoni talituste töödokumendis hinnati võimalusi ja probleeme, mida digipööre toob kaasa hariduses ja koolituses.

Käesolev ettepanek tugineb nendele järeldustele ja samuti struktureeritud dialoogi tulemustele. Struktureeritud dialoog oli foorumiks, kus arutati kehtivate riiklike raamistike ja õigusaktide valmisolekut vastata digiõppe ja -oskustega seotud vajadustele. Ettepanek tugineb Euroopa digikümnendi raames varem tehtud tööle, sealhulgas digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis täheldatud suundumustele.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ettepanek põhineb 2020. aastal digiõppe tegevuskava 2021–2027 55 kohta korraldatud avaliku konsultatsiooni tulemustel, struktureeritud dialoogi tulemustel ja ulatusliku konsulteerimise käigus kogutud teabel 56 .

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanek põhineb järgmisel:

–liikmesriikidega peetud digiõpet ja -oskusi käsitleva struktureeritud dialoogi tulemused;

–Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku ning hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate rakendamisest saadud kogemused ning sõnumid erinevatelt töörühmadelt, sealhulgas digiõppe töörühmalt (õppimine, õpetamine ja hindamine);

–digiõppe tegevuskava 2021–2027 käsitleva avaliku konsultatsiooni tulemuste analüüs ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument;

–mitmesugused aruanded ja uuringud asjakohastel teemadel, sealhulgas COVID-19 kriisi mõju, kvaliteetsed investeeringud haridusse ja koolitusse ning digioskuste nappus. Kirjanduse ülevaade ning kaks uuringut andsid teavet digioskuste õpetamise kohta noortele ja täiskasvanutele kogu Euroopas 57 ;

–tõenditel põhinevad teadmised ning nõuanded Euroopa haridusökonoomika ekspertide võrgult (EENEE) ja eksperdirühmadelt, kes tegelevad väärinfo vastu võitlemise ja digikirjaoskuse edendamise suunistega 58 ning õpetamis- ja õppimistegevuses tehisintellekti ja andmete eetilise kasutamise suunistega 59 ;

–digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi ning rahvusvahelise digikirjaoskuse ja infopädevuse uuringu tõendid ja sisendandmed;

–OECD, UNESCO, Euroopa Nõukogu, Teadusuuringute Ühiskeskuse, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ja Eurydice aruannete ja uuringute ning tehnilise toe instrumendi projektide vajaduspõhine analüüs.

•Mõjuhinnang

Võttes arvesse tegevuste eesmärki täiendada liikmesriikide algatusi, kavandatud tegevuste vabatahtlikkust ja eeldatava mõju ulatust, ei korraldatud mõju hindamist. Ettepaneku koostamisel tugineti varasematele uuringutele, avalikule konsultatsioonile ja sihtkonsultatsioonidele sidusrühmadega 60 .

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõiguste ja põhimõtetega, eelkõige artiklis 8 sätestatud õigusega isikuandmete kaitsele, artiklis 13 sätestatud akadeemilise vabadusega, artiklis 14 sätestatud õigusega haridusele, artiklis 21 sätestatud mittediskrimineeriva kohtlemise õigusega ja artiklis 26 sätestatud õigusega puudega inimeste integreerimisele ühiskonda. Meetmeid rakendatakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate ELi õigusnormidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 61 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

4.MÕJU EELARVELE

Selle algatuse jaoks ei ole vaja ELi eelarvest lisavahendeid.

5. MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning jälgimise, hindamise ja aruandluse kord

Rakendamise toetamiseks teeb komisjon ettepaneku töötada koos liikmesriikidega välja vastastikuse õppe tegevused ja teha kindlaks sellega seotud head tavad ning teadusuuringud, juhendmaterjalid, käsiraamatud ja muud asjakohased tõenduspõhised materjalid. Komisjon kavatseb esitada aruande soovituse kasutamise kohta Euroopa haridusruumi strateegilises raamistikus.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

•Nõukogu soovituse ettepaneku ja komisjoni talituste töödokumendi lühiülevaade

Kooskõlas Euroopa oskusteaastaga tunnistatakse, et kaksikülemineku kontekstis on digioskustel kindel roll aktiivses osalemises ühiskonnas, sotsiaalses kaasatuses, võrdsetes võimalustes kõigile, heaolus, julgeolekus ja territoriaalses sidususes, samuti tööalases konkurentsivõimes, innovatsioonis, tootlikkuses ja majanduskasvus.

Võttes struktureeritud dialoogi tulemuste põhjal järelmeetmeid ning võttes arvesse digioskusi käsitlevaid eesmärke ELi tasandil, on ettepaneku eesmärk täiustada digioskuste õpetamist kõigil haridus- ja koolitustasanditel, tugevdades sealhulgas praeguseid jõupingutusi ning kutsudes üles tegema tihedamat koostööd haridus- ja koolitusvaldkonna, erasektori ja kodanikuühiskonna vahel.

Selles pakutakse välja suunised ja meetmed, mida liikmesriigid saavad rakendada, et arendada paremini kõiki (elementaarseid, kõrgtasemel, erialaseid) digioskusi hariduses, koolituses ja elukestvas õppes. Samuti esitatakse selles komisjoni kavatsus toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid kõnealuses valdkonnas.

Lisatud komisjoni talituste töödokumendis esitatakse sidusrühmade arvamused ja näited olemasolevatest tõenditest, poliitikast ja tavadest, mis on kavandatud nõukogu soovituse aluseks.

2023/0100 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

digioskuste õpetamise täiustamise kohta hariduses ja koolituses

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Digioskused on muutunud peaaegu igas ühiskonna- ja majandussektoris vältimatuks ning neist on saanud inimeste sotsiaalse kaasatuse, heaolu, kodanikuaktiivsuse, tööalase konkurentsivõime, tootlikkuse, turvalisuse ja majanduskasvu nurgakivi 62 . Kõik kodanikud vajavad neid oskusi, et saada informatsiooni, kasutada oma õigusi, saada juurdepääse internetipõhistele teenustele, suhelda ning tarbida, luua ja levitada digitaalset sisu.

(2)Eelkõige rõhutati Euroopa Ülemkogu 9. veebruari 2023. aasta järeldustes vajadust võtta ulatuslikumaid meetmeid, et arendada edasi rohe- ja digipöördeks vajalikke oskusi hariduse, koolituse, täiendus- ja ümberõppe kaudu, eesmärgiga lahendada tööjõupuuduse ja töökohtade ümberkujundamisega seotud probleeme, sealhulgas sotsiaal-majanduslike ja demograafiliste probleemide kontekstis 63 .

(3)Pärast seda, kui Euroopa Komisjoni president oli kuulutanud 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks, 64 jõudsid Euroopa Parlament ja liikmesriigid poliitilisele kokkuleppele komisjoni ettepaneku suhtes teha koostööd oskuste arendamise edasiseks edendamiseks 65 .

(4)2022. aasta Euroopa deklaratsioonis digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks 66 on kindlaks määratud, kuidas tuleks Euroopa väärtusi ja põhiõigusi digitaalmaailmas kohaldada. Deklaratsiooni põhimõtete hulgas märgitakse, et digipöörde keskmes on inimesed, et digipööre peaks aitama kaasa õiglasele ühiskonnale ja majandusele ning et igaühel on õigus omandada digioskusi.

(5)Digioskuste olulisust tunnistatakse ka Euroopa sotsiaalõiguste samba 67 esimeses põhimõttes. Sellega seoses on haridus- ja koolitussüsteeme kutsutud üles toetama kõigi kodanike digioskuste arendamist. Ka mitteformaalse õppe pakkujad tegelevad selle vajadusega, toetades rikkalike ja mitmekesiste haridusvõimaluste pakkumist noortele ja täiskasvanutele.

(6)Võrdõiguslikkuse liidu strateegiates 68 rõhutatakse kvaliteetse ning kaasava hariduse ja koolituse olulist rolli võrdõiguslikkuse liidu loomisel kõikide jaoks olenemata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Selle tegelikkuseks muutmiseks ja digilõhe ületamiseks on vaja meetmeid, eelkõige haavatavate ja sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate rühmade, maa- ja äärepoolsetes piirkondades elavate inimeste ning puudega inimeste jaoks.

(7)Komisjoni teatises Euroopa haridusruumi saavutamise kohta 2025. aastaks 69 on esitatud visioon vastupidavamate ja kaasavamate haridus- ja koolitussüsteemide loomiseks.

(8)Selle visiooni raames esitatud digiõppe tegevuskavas 2021–2027 70 on kindlaks määratud Euroopa lähenemisviis haridusele digiajastul ja digioskuste arendamist nähakse strateegilise prioriteedina. Kavas märgitakse, et digitaalmaailma põhjalik mõistmine peaks olema nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse osa. See on eriti oluline käimasoleva digipöörde ja näiteks generatiivsetel tehisintellektisüsteemidel põhinevate uute digivahendite mõju kontekstis. See tähendab, et haridus- ja koolitusasutused peavad valmistama inimesi ette tehnoloogia kasutamiseks tervisele ohutul, turvalisel ja sisukal viisil.

(9)Euroopa Komisjoni president kutsus oma 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus tippjuhte üles pöörama tähelepanu digiõppele ja -oskustele ning selle tulemusena algatati digiõpet ja -oskusi käsitlev struktureeritud dialoog 71 . 2022. aastal nimetasid liikmesriigid struktureeritud dialoogi riiklike koordinaatorite kõrgetasemelisesse töörühma esindajad, , kellel on volitused esindada oma riigi asjaomaseid ameteid, kes vastutavad digiõppe, -koolituse ja -oskuste eri aspektide eest (sealhulgas haridus, tööjõud, digivaldkond, tööstus ja rahandus). Struktureeritud dialoogi tulemused näitasid, et liikmesriigid vajavad rohkem juhendamist, toetust ja koostööd digioskuste arendamise tugevdamiseks ja digioskuste õpetamise täiustamiseks elukestvat õpet silmas pidades. Selle rühma väärtuslikku tööd tuleks jätkata ka tulevikus.

(10)Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes 72 hõlmab suutlikkust kasutada digitehnoloogiaid oskuslikult, kriitiliselt, vastutustundlikult ja säästvalt ning kaasatust nende kasutamisel. Euroopa kodanike digipädevuse raamistikus 73 on kindlaks määratud digipädevuse põhielemendid viies omavahel seotud valdkonnas, millel on erinevad pädevustasemed. Raamistikku kasutavad digioskuste arendamise ja hindamise võrdlusalusena hariduse, koolituse ja sertifitseerimise pakkujad.

(11)Digioskuste asjakohasust ühiskonna ja tööalase konkurentsivõime jaoks toetavad mitmed digioskuste omandamisega seotud eesmärgid. Nõukogu resolutsiooniga, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030), 74 võttis nõukogu kohustuse seada liidu tasandil sihiks noorte digioskuste parandamise, eesmärgiga saavutada 2030. aastaks alasooritajate vähem kui 15 %-line osakaal. Euroopa oskuste tegevuskavas 75 tehakse ettepanek edendada digioskuste arendamist ja saavutada eesmärk, et 2025. aastaks oleks 70 %-l 16–74aastastest täiskasvanutest vähemalt elementaarsed digioskused. Digikümnendi poliitikaprogramm 76 sisaldab kohustust teha koostööd, et tagada elanikkonna digioskused ja saada kvalifitseeritud digispetsialiste, nii et vähemalt 80 %-l 16–74aastastest on vähemalt elementaarsed digioskused ja liidus on tööle võetud vähemalt 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialisti, ning samas edendada naiste juurdepääsu kõnealusele valdkonnale ning suurendada info- ja kommunikatsiooni eriala lõpetajate arvu.

(12)Olemasolevad andmed näitavad siiski, et keskmiselt hinnati 2018. aastal rahvusvahelises digikirjaoskuse ja infopädevuse uuringus osalenud liikmesriikides ligikaudu 34 % kaheksanda klassi õpilaste digioskused ebapiisavaks 77 (võrreldes 15 %-lise eesmärgiga). 2021. aastal olid vähemalt elementaarsed digioskused ainult 54 %-l 16–74aastastest inimestest liidus, 78 üle poole liidu ettevõtjatest teatas raskustest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide vabade töökohtade täitmisega 79  ning ainult 9 miljonit inimest töötas kogu liidus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistidena 80 . Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud kutsealadel töötajate koguarvust moodustavad mehed 81 % 81 . Andmed kinnitavad vajadust toetada täiendavalt digioskuste arendamist, tegeledes sealhulgas maapiirkondade ja linnade vahelise lõhega ning suure mõjuga, mida avaldavad digioskuste tasemele vanus, sotsiaal-majanduslik taust ja haridus.

(13)Jõupingutusi on vaja teha nii elementaarsete kui ka kõrgtasemel digioskuste arendamiseks. Sellega seoses rõhutatakse Euroopa uues innovatsioonikavas 82 vajadust keskenduda talentide arendamisele süvatehnoloogia sektoris. Selleks on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile tehtud ülesandeks koordineerida süvatehnoloogiatalentide algatust, 83 mille eesmärk on koolitada 2025. aastaks liikmesriikides üks miljon süvatehnoloogiatalenti. Muude strateegiliste algatuste hulka kuulub küberoskuste akadeemia kui koondvahend, mille eesmärk on suurendada küberturvalisuse spetsialistide arvu Euroopas 84 .

(14)Sellised asutused nagu riiklikud akadeemilise tunnustamise infokeskused 85 ja kvaliteedi tagamise asutused toetavad koostööd kvalifikatsiooni tunnustamiseks, mis hõlbustab liikuvust, karjäärivõimalusi ja õpingute jätkamist. Kuigi juba on tehtud tööd kogu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit hõlmava ja asjakohast teadmiste taset näitava kutsestandardi koostamiseks, mille Euroopa Standardikomitee ja/või Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee 86 on heaks kiitnud, on siiski vaja täiendavaid pingutusi, et meelitada digisektorisse rohkem ja mitmekesisema taustaga talente. Nagu on märgitud 2022. aasta oskuste ja talendi paketis, 87 on kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajatel oluline roll liidu konkurentsivõime tugevdamisel. Sellega seoses on vaja võtta meetmeid, et täielikult ära kasutada 2021. aastal vastu võetud sinise kaardi direktiivi 88 . Direktiiv lihtsustab kvalifitseeritud rändajate ühinemist ELi tööjõuga, sealhulgas hõlbustades nende kutseoskuste tunnustamist. Peale selle käivitab komisjon koos huvitatud liikmesriikidega talendipartnerlused peamiste partnerriikidega 89 . Nendes partnerlustes ühendatakse liikuvuskavade otsetoetus suutlikkuse suurendamisega ja investeeringutega inimkapitali. Talendipartnerlused on avatud kõigile oskuste tasemetele ja võivad olla seotud mitmesuguste tööturusektoritega, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga.

(15)ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2020–2025 90 rõhutatakse, kui oluline on kaotada sooline ebavõrdsus ning võidelda soostereotüüpide ja soolise kallutatuse vastu. Stereotüüpsed ootused, mis põhinevad naiste ja meeste ning tüdrukute ja poiste suhtes välja kujunenud kindlatel normidel, piiravad nende püüdlusi valida õppe- või koolitusvaldkond ning töötada digisektoris. See omakorda mõjutab digitoodete kujundamist, mille puhul naiste ja tütarlaste vajadusi või eripärasid ei pruugita piisavalt arvesse võtta. Kooskõlas kohustuste deklaratsiooniga naiste osalemise kohta digitaalvaldkonnas 91 on vaja meetmeid, mille abil saavutada võrdne osalemine kõigis sektorites ja eelkõige digitaalvaldkonnas.

(16)Nõukogu järeldustes COVID-19 kriisi vastu võitlemise kohta hariduses ja koolituses 92 kutsutakse liikmesriike üles uurima innovatsiooni, kiirendatud digipöörde ja digioskuste edasiarendamise võimalusi. Nõukogu järeldustes digiõppe kohta Euroopa teadmusühiskonnas 93 kutsutakse üles tagama digiõpe, mis hõlmab meediapädevust, digikirjaoskust ja andmepädevust, kriitilist mõtlemist ning võitlust väärinfo ja desinformatsiooni, vaenu- ja vihakõne, küberkiusamise ja sõltuvuse vastu. Peale selle käsitletakse nõukogu järeldustes heaolu toetamise kohta digiõppes 94 vajadust kaaluda digioskuste keskset rolli kõigi õpetamis- ja õppimisprotsessis osalejate heaolu tagamisel.

(17)Riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega annavad liikmesriigid poliitilise tõuke õppijate, õpetajate ja tööjõu digioskuste edasiarendamiseks, samuti piisava õigusraamistiku ning vajalike seadmete ja taristu tagamiseks 95 . Sellega seoses on äärmiselt oluline, et liikmesriigid jätkaksid oma riiklike kavade tõhusat ja tulemuslikku rakendamist, tegeledes sealhulgas vajadusega arendada digioskusi strateegiliselt.

(18)Hariduses ja koolituses tagatakse digioskuste arendamine mitmesuguste lähenemisviiside abil ning igal haridus- ja koolitustasandil on erinevad probleemid. Nõukogu soovituses kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu kohta 96 rõhutatakse, kui oluline on alusharidus ja lapsehoid, et toetada laste arengut ning vähendada sotsiaal-majanduslikku ja territoriaalset ebavõrdsust ning toetada lapsevanemate, eriti naiste tööturule (taas)integreerumist. Nagu on märgitud nõukogu soovituses, millega luuakse Euroopa lastegarantii, 97 kutsutakse liikmesriike üles tagama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele tõhus ja tasuta juurdepääs haridusele ning, nagu on märgitud ELi lapse õiguste strateegias, 98 selle käigus tuleb tagada, et lapsed saaksid turvaliselt digikeskkonnas tegutseda. Võttes arvesse, et üha nooremad lapsed kasutavad digitehnoloogiaid, ja seda peamiselt kodus, 99 on alushariduse ja lapsehoiu valdkonna digipädevusega õpetajatel keskne roll perede ja väikelaste võrdsemal ja kaasavamal viisil toetamises, et aidata neil paremini mõista digitaalmaailma võimalusi ja riske. Sellega seoses on eriti oluline ennetada tehisintellekti ja muude kujunemisjärgus tehnoloogiate väärkasutamist õppijate poolt ja võidelda selle vastu, soodustades nende tehnoloogiate head mõistmist ja selgitades, kuidas nende potentsiaali ohutult kasutada.

(19)Õpiedu saavutamise teede kohta antud nõukogu soovituse 100 eesmärk on suurendada koolide kaasatust ja heaolu, samas nõukogu soovituses põimõppe kohta kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamiseks 101 kutsutakse konkreetselt üles tegema jõupingutusi, et edendada õppijate ja õpetajate digioskuste arendamist, võttes arvesse digilõhet ja soolist digilõhet. Sellega seoses saadi struktureeritud dialoogi käigus kinnitust sellele, et põhi- ja keskhariduses kombineeritakse digioskuste arendamiseks mitmesuguseid lähenemisviise 102 ning et palju liikmesriike tegeleb õppekavade läbivaatamisega, eesmärgiga edendada paremini digioskusi (nii spetsiaalse õppeainena kui ka integreerituna muusse õppeainesse või eri õppeainetesse). Kujunemas on suundumus õpetada eraldi õppeainena informaatikat 103 (mida nimetatakse ka arvutiõppeks või arvutuslikuks mõtlemiseks) või integreerida see olemasoleva õppekava mingisse põhivaldkonda, näiteks matemaatikasse või loodusteadustesse. Olenemata õppekavades tehtud valikutest on vaja edendada kvaliteetset informaatikaalast haridust, mida toetavad vanusele ja arengule vastavad õpetamismeetodid, kvaliteetsed õppevahendid, võimaluste sooliselt tasakaalustatud kasutamine, esindatus ja nõuetekohane hindamine 104 .

(20)Nõukogu soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta 105 on tehtud ettepanek koostada liidu kutsehariduse uuendatud poliitiline visioon, sealhulgas teha suuri jõupingutusi kutsehariduse digitaliseerimiseks. Euroopa Ülemkogu 8. detsembri 2022. aasta järeldustes 106 kutsutakse liikmesriike üles toetama puudega inimeste kutseharidust ja -koolitust. Selle soovituse ja Osnabrücki deklaratsiooni 107 riiklike rakenduskavade analüüs näitab, et enam kui pool liikmesriikidest kavatseb integreerida digioskused ja -pädevused kutsehariduse õppekavadesse. Sellegipoolest on vaja veelgi edendada kõigi kutsehariduse ja -õppe õpilaste digioskuste arendamise tipptaset.

(21)Teatises Euroopa ülikoolistrateegia kohta 108 julgustatakse kõrgharidusasutusi võtma kasutusele institutsiooniline lähenemisviis ning pakkuma õpet, mis on suunatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistidele ja arendab digioskusi valdkondlike õppekavade abil. Nagu on märgitud nõukogu soovituses rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe kohta, 109 kehtib see nii roheliste kui ka digioskuste kohta. Euroopa ülikoolide algatus 110 on võimas tõukejõud, mis oma teedrajava tiheda institutsioonilise ja riikidevahelise koostöö kaudu arendab uuenduslikku digioskuste õppimist ning aitab kiirendada kõrgharidussektori digipööret. Väga oluline on õppida sellest kogemusest, et lahendada oskusteabe puudumise probleem Euroopa kõrgetasemeliste digitehnoloogiate (näiteks tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgjõudlusega andmetöötluse) õpetamise valdkonnas ning nende tehnoloogiate integreerimisel kõrghariduse õppekavadesse ja erikursustesse 111 .

(22)Nõukogu soovituses, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele, 112 on kehtestatud raamistik, mis toetab paindlike ja kättesaadavate õppimisvõimaluste pakkumist mitmesugustele õpilastele, sealhulgas noortele ja elukestvatele õppijatele, ning mida on vaja võimendada digioskuste õppe praeguste vajaduste rahuldamiseks.

(23)Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas 113 on esitatud selged eesmärgid täiskasvanute osalemise kohta koolitusel (2030. aastaks 60 %), sealhulgas digioskuste valdkonnas. Nõukogu resolutsioonis, mis käsitleb uut Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava aastateks 2021–2030, 114 on määratud kindlaks vajadus edendada digipöördega seotud oskusi ning nõukogu soovituses oskuste täiendamise meetmete ja uute võimaluste kohta täiskasvanutele 115 tunnistatakse digioskusi ühena kolmest põhioskusest, mida kõik täiskasvanud peaksid arendama. Vaatamata poliitilisele tähelepanule on täiskasvanute osalus koolitusel väike, sealhulgas digioskuste valdkonnas, ning täiskasvanutele digioskuste õpetamine hajutatud ja ebaühtlane 116 . Liikmesriigid püüavad seda probleemi lahendada taaste- ja vastupidavuskavades kavandatud olemasolevate ja uute algatuste kaudu ning mitmesuguste sidusrühmade, nagu sotsiaal-, vabatahtliku ja valitsusvälise sektori kaasamise abil. Nõukogu soovituses ette nähtud isiklikud õppekontod 117 toetavad koolitusel osalevate inimeste arvu suurendamist igal aastal mitmesuguste stiimulitega, sealhulgas rahaliste stiimulitega.

(24)Ettevõtjatel on oma töötajate täiendus- ja ümberõppes otsustav roll, kuid esineb suuri lahknevusi. Vaid väike osa VKEdest (20,9 %) pakkus oma kõikidele töötajatele koolitusvõimalusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste oskuste parandamiseks, võrreldes 69,5 %-ga suurettevõtjatest 118 . Oskuste paktis 119 kutsutakse ettevõtjaid, sotsiaalpartnereid ja avalikke asutusi ühendama jõud ning võtma konkreetseid meetmeid tööjõu oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks kogu liidus. Peale selle toob digioskuste ja töökohtade koalitsioon kokku liikmesriigid, ettevõtjad, sotsiaalpartnerid, mittetulundusühendused ja haridusasutused, et teha koostööd digioskuste nappuse probleemi lahendamiseks Euroopas 120 . Sellega seoses tehti digiõppe tegevuskavas 2021–2027 ettepanek töötada välja Euroopa digioskuste tunnistus, et suurendada digioskuste sertifitseerimise läbipaistvust ja tunnustamist.

(25)Kuigi enamik liikmesriike on välja töötanud digioskuste strateegiad, kasutavad vähesed terviklikku lähenemisviisi programmide järgnevusele hariduse ja koolituse eri tasanditel 121 . Komisjoni hiljutises aruandes haridusse ja koolitusse tehtavate kvaliteetsete investeeringute kohta 122 on rõhutatud vajadust hinnata erinevate programmide mõju õppijate õpitulemustele. Küsimus on üldine ja kehtib ka digioskuste kohta, kusjuures ainult mõni liikmesriik teeb korrapärast jälgimist ja hindamist.

(26)Nõukogu järeldustes tuleviku Euroopa õpetajate ja koolitajate kohta 123 rõhutatakse, et õpetajad on liikumapanev jõud, kes tuleb kaasata haridus- ja koolituspoliitika väljatöötamisse, kuid keda tuleb samuti toetada tervikliku lähenemisviisiga õpetajate põhikoolitusele, töösse sisseelamisele ja pidevale kutsealasele arengule. Digipädevus on valdkond, kus enamik õpetajaid tunneb suurt vajadust erialase arengu järele 124 . Peale selle on struktureeritud dialoogis esile toodud probleemid, millega enamik liikmesriike seisab silmitsi õpetajate värbamisel, tööl hoidmisel ja ettevalmistamisel, eelkõige informaatika valdkonnas (põhi- ja keskhariduses ning kutsehariduses ja -õppes) või muudes konkreetsetes/arenenud digivaldkondades (kõrghariduses).

(27)Programmi „Erasmus+“ Teacher Academies 125 eesmärk on toetada pädevaid, motiveeritud ja kvalifitseeritud õpetajaid, koolitajaid, haridustöötajaid ja koolijuhte ning edendada nende pidevat kutsealast arengut, sealhulgas digioskuste valdkonnas. Hiljutised asjakohased algatused hõlmavad suunised õpetajatele ja haridustöötajatele desinformatsiooniga võitlemise ning digikirjaoskuse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu 126 ning õpetamis- ja õppimistegevuses tehisintellekti ja andmete eetilise kasutamise suuniseid 127 . Neid kahte suuniste kogumit tuleb veelgi edendada, et toetada õpetajaid, kes tegelevad digitehnoloogia ja digioskuste arendamise konkreetsete aspektidega, eelkõige pakiliste sotsiaalküsimuste kontekstis.

(28)Liikmesriikide ja komisjoni mitmesuguste algatuste, näiteks ELi programmeerimisnädala 128 ja digiõppe häkatoni 129 eesmärk on edendada sidusrühmade kaasamist ja rohujuuretasandi innovatsiooni digiõppes ja -oskustes. Samuti edendatakse lastele parema interneti loomise Euroopa strateegiaga (BIK+) 130 koostööd sidusrühmadega, sealhulgas turvalisema interneti keskuste võrgustiku 131 kaudu, et muuta internet laste jaoks turvalisemaks. Need algatused toetavad digioskuste arendamist mitteformaalses sektoris ja neid kui vahendit digioskuste arendamise toetamiseks tuleks veelgi edendada.

(29)Käesolevas soovituses järgitakse täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Liikmesriigid otsustavad vastavalt oma siseriiklikule olukorrale, kuidas nad soovitust rakendavad,

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL TEHA JÄRGMIST:

1.Kogu valitsemissektorit hõlmava lähenemisviisi kaudu ja koos peamiste sidusrühmadega leppida kokku digiõppe ja -oskuste riiklikus strateegias, mis töötatakse välja või mida ajakohastatakse kooskõlas käesoleva soovituse põhimõtetega, ning jälgida selle tõhusust ja mõju. Eelkõige peaksid liikmesriigid:

1.1.seadma riiklikud eesmärgid digioskuste õpetamiseks ning tagama nende regulaarse läbivaatamise ja ajakohastamise;

1.2.viima punktis 1.1 osutatud riiklikud eesmärgid kooskõlla digiõppe tegevuskava 2021–2027 strateegiliste prioriteetidega ja kajastama neid eesmärke riiklikes tegevuskavades, mille liikmesriigid võtavad vastu kooskõlas 2030. aasta digikümnendi poliitikaprogrammiga;

1.3.tegema kindlaks prioriteetsed või raskesti ligipääsetavad rühmad 132 ja kehtestama nende osalemise hõlbustamiseks asjakohased meetmed, võttes arvesse juurdepääsetavust ning territoriaalsetest 133 ja sotsiaal-majanduslikest teguritest tulenevaid puudujääke digioskustes;

1.4.tagama kõigis sektorites ning haridus- ja koolitustasanditel järjepideva lähenemisviisi digioskuste õpetamisele, struktureerides seda alusharidusest ja lapsehoiust alates kuni põhi-, kesk- ja kutsehariduse ning kõrghariduse ja täiskasvanuhariduseni, konsulteerides tihedalt asjaomaste sidusrühmade ja sotsiaalpartneritega ning saavutades ühise arusaama peamistest aspektidest, mida tuleb arvesse võtta digioskuste arendamiseks konkreetsetes vanuserühmades ja haridussektorites;

1.5.töötama välja konkreetse ja sidusa lähenemisviisi, mis käsitleb kõiki digioskusi alates elementaarsetest kuni kõrgtasemel digioskusteni kõigis tööturusektorites, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide puhul;

1.6.tagama kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil digioskustega seotud haridusalgatuste ja koolitusprogrammide asjakohase ja metoodiliselt usaldusväärse jälgimise ja hindamise, et tõendada ja parandada võetud meetmete tõhusust ja kvaliteeti;

1.7.aitama kaasa vastastikusele õppele, kogemuste vahetamisele ja koordineerimisele, sealhulgas poliitikavaldkondade vahel ning Euroopa ja ülemaailmsel tasandil, et leida ühiseid lahendusi maailmajao-, riigi- ja piirkonnaülestele probleemidele.

2.Alustada varakult õppijate juhendamist digitaalmaailmas ja pakkuda võrdseid võimalusi digioskuste arendamiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid:

2.1.tagama kooskõlas alushariduse ja lapsehoiu üldiste prioriteetidega, et eelkooliõpilasi ja eelkõige nende vanemaid, hooldajaid ja perekondi toetatakse digioskuste arendamisel ning et nad on teadlikud digitaliseerimisega kaasnevatest võimalustest ja riskidest ning mõistavad neid paremini;

2.2.kasutama eakohaseid ja arengule vastavaid tegevusi, näiteks digivahenditeta digiõppe tegevused alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas 134 ning digioskuste mängupõhises õppes 135 ;

2.3.tugevdama veelgi digioskuste õpetamist põhi- ja keskhariduse tasandil, sealhulgas kutsehariduses ja -õppes. Erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste oskuste õpetamisele, mis võimaldavad digitehnoloogiate, sealhulgas generatiivsete tehisintellektisüsteemide asjakohast mõistmist ning nende kasutamist sisukal, tervisele ohutul, turvalisel ja kestlikul viisil.

3.Laiendada õppeainete ülest lähenemist (st digioskusi õpetatakse eri õppeainetes valdkonnaüleselt) ning täiustada selle hindamist ja õpetajakoolitust. Eelkõige peaksid liikmesriigid:

3.1.toetama õppeainete ülest lähenemist digioskuste õpetamisele formaalhariduses (alushariduse ja lapsehoiu ning põhi- ja keskhariduse, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe tasandil);

3.2.tagama digioskuste õppeainete ülese hindamise vahendite abil, mis on võrreldavad muude põhioskuste puhul kasutatavate vahenditega, vähemalt põhi-, kesk- ja kutsehariduse iga tsükli lõpus (koondhindamine);

3.3.kooskõlas ettepanekuga võtta vastu nõukogu soovitus digiõppe ja -koolituse edukust võimaldavate tegurite kohta kõrvaldama takistused õppeainete ülesele lähenemisviisile, pakkudes kvaliteetset koolitust digitehnoloogia kasutamise kohta õpetamise ja õppimise eesmärgil (digipedagoogika) õpetajate ja koolitajate esmases koolituses ning pidevas kutsealases arengus;

3.4.võtma rohkem meetmeid, et kaotada sooline ebavõrdsus nais- ja meesõpetajate digioskuste tasemes;

3.5.toetama õpetajatele ja haridustöötajatele mõeldud suuniste kasutamist, mis käsitlevad desinformatsiooni vastu võitlemist ning digikirjaoskuse edendamist hariduse ja koolituse kaudu, 136 ning väärinfo märkamise ja vastustamise töövahendi kasutamist, 137 samuti klassis õpetamis- ja õppimistegevuses tehisintellekti ja andmete eetilise kasutamise suuniste kasutamist 138 .

4.Toetada kvaliteetset informaatikaalast haridust koolis. Eelkõige peaksid liikmesriigid:

4.1.tegema ELi tasandil koostööd õppekavade väljatöötamisel, elluviimisel ja hindamisel;

4.2.tagama, et kohustusliku hariduse algusest peale on kõigil õpilastel võimalus arendada digioskusi kokkupuute kaudu informaatika põhielementidega;

4.3.kaaluma informaatika õpetamist eraldi õppeainena, et pakkuda sihipärasemat õpet, millel on selged haridus- ja koolituseesmärgid, kindel aeg ja struktureeritud hindamine;

4.4.tagama, et informaatika õpetamist ja õppimist toetavad kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud õpetajad, kellel on juurdepääs kvaliteetsetele ja kättesaadavatele õppematerjalidele, ning et seejuures võetakse arvesse kooli suurust ja õpitulemuste asjakohast hindamist;

4.5.edendama mitmekesisust ja võimaluste sooliselt tasakaalustatud kasutamist ning vähendama võimalikku stereotüüpset suhtumist informaatika õpetamisel ja õppimisel. Seda tuleks toetada teadusuuringutega, mis käsitlevad esiteks kultuurilisi, sotsiaal-majanduslikke ja institutsioonilisi takistusi tütarlaste (sealhulgas rassilise või etnilise vähemuse taustaga tütarlaste) püüdlustele ja juurdepääsule digisektorile ning teiseks digiaineid kaasavamal viisil õpetavate õpikute ning muude ressursside mõju;

4.6.kasutama võimalusi kvaliteetsete informaatika õpetamise meetodite arendamiseks programmi „Erasmus+“ Teacher Academies kaudu;

4.7.julgustama kõiki koole, eelkõige raskesti ligipääsetavaid rühmi õpetavaid koole, osalema ELi programmeerimisnädalal. See aitaks kaotada tõkked, mis takistavad informaatikaga seotud elementide (näiteks kodeerimise) integreerimist igapäevasesse õpetamispraktikasse uuenduslikul ja kaasaval viisil. Seda osalemist tuleks võimendada, et toetada uusi kooli- või kohalikke/piirkondlikke strateegiaid ja poliitikameetmeid;

4.8.hõlbustama koolide juurdepääsu digiõppe häkatonile ja selles osalemist ning siduma informaatika õpetamise ja õppimise praktiliste uuenduslike digiõppe lahendustega.

5.Kehtestada ja täiustada meetmeid informaatika ja kõrgetasemeliste digitehnoloogiate valdkonna spetsialiseerunud õpetajate värbamiseks ja koolitamiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid:

5.1.tuginema käimasolevatele algatustele, nagu oskuste pakt ning digioskuste ja töökohtade koalitsioon, et toetada haridus- ja koolitusasutuste ning erasektori 139 vahelist kahepoolset kogemuste vahetamist ja koostööd, eesmärgiga võimaldada

5.1.1.digisektoris (näiteks informaatika valdkonnas) töötavatel spetsialistidel toetada kooliõpetajaid põhi- või keskhariduse (sealhulgas kutsehariduse ja -õppe) tasandil ja

5.1.2.spetsialiseerunud õpetajatel omandada erioskusi informaatikas ja konkreetsetes digitehnoloogia valdkondades (näiteks tehisintellekt, küberturvalisus);

5.2.vaatama läbi spetsialiseerunud õpetajatele pideva kutsealase arengu raames pakutava digioskuste õppe, luues spetsiaalsed õppimisvõimalused informaatikaalase professionaalsuse edasiseks suurendamiseks, kasutades sealhulgas mikrokvalifikatsioonitunnistusi ja isiklikke õppekontosid.

6.Tagada kõrgtasemel ja erialaste digioskuste, sealhulgas süvatehnoloogia ja muude oluliste suutlikkuse valdkondade oskuste arendamine kutsehariduses ja -õppes. Eelkõige peaksid liikmesriigid:

6.1.tugevdama digioskuste õpetamist ja lihtsustama õppijate juurdepääsu (nii esmases kui ka jätkuvas kutseõppes), et nad saaksid omandada paljude ametiprofiilide jaoks üha rohkem vajatavaid kõrgtasemel ja erialaseid digioskusi, sealhulgas töökohapõhise õppe ja praktika, interdistsiplinaarsete programmide või lühikursuste abil, mille läbimist tõendatakse mikrokvalifikatsioonitunnistustega;

6.2.laiendama kutseõppeprogramme sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, küberturvalisus ja tarkvaraarendus ning meelitama rohkem õppijaid valima selliseid programme, lähtudes tööturu vajadustest. Tegema ELi tasandil koostööd õppekavade väljatöötamisel, elluviimisel ja hindamisel;

6.3.toetama kutsehariduse ja -õppe õpilasi vajalike digioskuste omandamisel selliste süübetehnoloogiate kasutamiseks nagu virtuaalreaalsus, liitreaalsus, modelleerimine ja mängud ning adaptiivne õpe.

7.Edendada mitmesuguste digioskuste arendamist kõrghariduses ning tegeleda digioskuste nõudluse ja pakkumise olemasolevate ning tekkivate erinevuste kõrvaldamisega. Eelkõige peaksid liikmesriigid:

7.1.tegema ELi tasandil koostööd õppekavade väljatöötamisel, elluviimisel ja hindamisel ning julgustama kõrgharidusasutusi edendama nii üldiste kui ka sektoripõhiste digioskuste õpetamist. See peaks sisaldama

7.1.1.digioskuste kursusi eri tasemetel ja valdkondades, eesmärgiga tugevdada pakkumist kõikidele üliõpilastele, olenemata sellest, millises sektoris on nende ametialane karjäär;

7.1.2.paindlikke, kohandatud ja digitaalselt kättesaadavaid õppimisvõimalusi kõrgtasemel ja erialaste digioskuste omandamiseks, sealhulgas lühikursuste kaudu, mille läbimist tõendatakse mikrokvalifikatsioonitunnistustega;

7.2.hõlbustama teadmiste vahetamist eri valdkondade või kutsealarühmade ja kõrgharidusasutuste vahel, et töötada välja interdistsiplinaarsed kursused ning integreerida kõrgtasemel ja erialaste digioskuste kursuseid igal õppeastmel;

7.3.pakkuma tööstusele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), asjakohaseid stiimuleid, et nad aitaksid kõrgharidusasutustel kavandada ja ellu viia tööturu konkreetsetele vajadustele vastavaid programme;

7.4.tagama kvalifikatsioonide ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteedi ja tunnustamise (kooskõlas Euroopa lähenemisviisiga mikrokvalifikatsioonitunnistustele);

7.5.premeerima ja tunnustama õppejõudude ja kõrgkoolide jõupingutusi, mille eesmärk on tugevdada digioskuste õpetamist kõikidele üliõpilastele. Julgustama, edendama ja premeerima õppejõudude liikuvust kõrgharidusasutustes ning vajaduse korral akadeemiliste ringkondade ja erasektori vahel;

7.6.toetama kõrgharidusasutusi üliõpilaste ja eelkõige naiste meelitamisel õppima ja lõpetama õpinguid, mis keskenduvad kõrgtasemel oskuste arendamisele mitmes digivaldkonnas (näiteks riistvara, tarkvara, digitaalne disain, digitaalne integratsioon, andmeteadus, tehisintellekt või küberturvalisus), ning edendama topeltkraadi omandamise võimalusi, kus digioskused integreeritakse teise valdkonnaga.

8.Toetada täiskasvanute digioskuste arendamist ja pakkuda võrdseid võimalusi. Eelkõige peaksid liikmesriigid:

8.1.süvalaiendama digioskuste võimalusi kogu täiskasvanuhariduse süsteemis, näiteks integreerides need riiklikesse oskuste strateegiatesse. Tagama piisava tähelepanu ja toetuse meetmete rakendamisele kõikidel digioskuste tasemetel;

8.2.edendama avaliku ja erasektori partnerlusi, sealhulgas selliste osalejate vahel nagu sotsiaalpartnerid, riiklikud ja kohalikud ametiasutused, kohalikud koolid ja kogukonnakeskused, tööstus ja muud sektorid, eesmärgiga kavandada, arendada, ellu viia, jälgida ja hinnata uusi programme ja algatusi, mis käsitlevad konkreetseid täiskasvanuhariduse vajadusi, sealhulgas töökohapõhist õpet. Tegema ELi tasandil koostööd õppekavade väljatöötamisel, elluviimisel ja hindamisel;

8.3.korraldama sihipäraseid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid digioskuste olulisuse kohta ja tagama konkreetse toetuse täiskasvanutele, kes kõige enam vajavad digioskuste arendamist, sealhulgas juurdepääsu karjäärinõustamisele;

8.4.võtma kooskõlas asjakohase nõukogu soovitusega 140 kasutusele isiklikud õppekontod, et edendada täiskasvanute digioskuste regulaarset koolitust. Lisama pakutavate kursuste hulka tagatud kvaliteediga koolitusvõimalused digioskuste eri tasemetel kooskõlas tööturu ja ühiskonna vajadustega. Tugevdama tasustatud õppepuhkust käsitlevaid õigusakte ja julgustama tööandjaid seadma prioriteediks töötajate täiendus- ja ümberõppe tööajal;

8.5.suurendama jõupingutusi ettevõtjate, eelkõige VKEde ja idufirmade paremaks integreerimiseks olemasolevatesse valdkondlikesse, tööstuslikesse ja riiklikesse ökosüsteemidesse, et pakkuda neile vajalikku tuge, sealhulgas teadmiste jagamist, juhendamist ja õppimisvõimalusi;

8.6.julgustama ja edendama täiendavate kohalike ning piirkondlike digioskuste ja töökohtade koalitsioonide loomist, et töötada välja konkreetsed meetmed digioskuste arendamiseks kooskõlas kohalike ning piirkondlike vajadustega.

9.Edendada digioskuste sertifitseerimise arendamist ja tunnustamist. Eelkõige peaksid liikmesriigid:

9.1.toetama ja edendama kõigis haridus- ja koolitussektorites kõikide kodanike digioskuste sertifitseerimist, sealhulgas isiklike õppekontode kaudu saadud oskuste sertifitseerimist. Toetama haridus- ja koolitusasutusi digioskuste usaldusväärse sertifitseerimise pakkumisel;

9.2.toetama koostöös pädevate asutustega digioskuste tunnistuste ja kvalifikatsioonide, sealhulgas mikrokvalifikatsioonitunnistuste tunnustamist, samuti töötama selle nimel, et täita kohustus võtta 2025. aastaks meetmeid kvalifikatsioonide automaatseks vastastikuseks tunnustamiseks 141 . Koostama nimekirja tunnustatud ja usaldusväärsetest sertifitseerijatest ning koolitajatest, et toetada kvaliteetse koolituse pakkumist ja sertifitseerimist; 

9.3.pakkuma stiimuleid ja tutvustama digioskusi edasiõppimiseks või karjääri edendamiseks, hõlbustades nende tuvastamist, dokumenteerimist, hindamist ja sertifitseerimist, olenemata sellest, kas need on omandatud formaalse, mitteformaalse või informaalse õppimise käigus. Aitama värbajaid ja kolmandate riikide kodanikke kõigis oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamise ning sertifitseerimisega seotud etappides, võimendades sealhulgas Euroopa digioskuste tunnistust;

9.4.aitama kaasa Euroopa digioskuste tunnistuse katseprojektile, arendamisele ja kasutuselevõtule.

10.Töötada välja strateegiline ja süstemaatiline lähenemisviis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide nappusega tegelemiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid:

10.1.prognoosimise abil hindama turu eri sihtrühmade, eelkõige VKEde tulevasi vajadusi digioskuste järele, ning tegema teadusuuringuid, et paremini mõista digioskuste nappust;

10.2.kavandama ja integreerima riiklikesse strateegiatesse ja tegevuskavadesse algatusi, mis on seotud riiklikul tasandil asjakohaste konkreetsete digioskuste nappusega (näiteks küberturvalisuse või tehisintellekti valdkonnas). Aitama aktiivselt kaasa küberoskuste akadeemia rakendamisele;

10.3.meelitama ligi ja hoidma talente välismaalt, kasutades täielikult ära sinise kaardi direktiivi ja talendipartnerlusi. Tõhustama koostööd teiste liikmesriikidega tavade ja lahenduste vahetamiseks, et meelitada digitaalvaldkonnas andekaid isikuid liitu ja hõlbustada nende liikuvust, kui see on asjakohane;

10.4.püüdma leida strateegilisem ja süstemaatilisem lähenemisviis ka kolmandatest riikidest pärit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide koolitamisele ja ligimeelitamisele, näiteks rakendades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia elukutse esindajate puhul kiirmenetlusega viisarežiimi ja õpistiimuleid, pöörates erilist tähelepanu VKEdele;

10.5.pakkuma igakülgset karjääri- ja õpinõustamist kooli, kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse tasandil, et ergutada noorte, eelkõige tütarlaste ja noorte naiste huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaõpingute alustamise ja/või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistina töötamise vastu. Korraldama sihipäraseid kampaaniaid, et käsitleda eelarvamusi tehnoloogiaalase karjääri juurdepääsetavuse kohta (eelkõige neile, kellel puudub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alane taust) ning võimalikke karjäärivõimalusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppimise korral. Kasutama mitmesuguseid kommunikatsioonikanaleid, et jõuda eri rühmadeni, ning juhtima tähelepanu sisuka ja ühiskonnale kasuliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase karjääri võimalusele;

10.6.seadma kooskõlas kohustuste deklaratsiooniga naiste osalemise kohta digitaalvaldkonnas ja koostoimes Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning Euroopa Innovatsiooninõukogu asjakohaste algatustega prioriteediks jõupingutused, mille eesmärk on võidelda soolise kallutatuse vastu, et kaotada sooline ja palgalõhe info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning pakkuda tütarlastele ja naistele sihipäraseid täiendus- ja ümberõppevõimalusi kõigil haridus- ning koolitustasanditel, tunnistades sellega nende panuse ja andekuse väärtust;

10.7.suurendama digisektori atraktiivsust naiste jaoks, näiteks töötades koostöös riiklike digioskuste ja töökohtade koalitsioonidega välja teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja kohandades riiklikke sõnumeid;

10.8.looma koolidele, kutsehariduse ja -õppe pakkujatele ning tehnikaülikoolidele võimalusi tekitada õpilastes huvi karjääri vastu digitaalvaldkonnas (näiteks korraldades lahtiste uste päevi, perepäevi ja seminare ning edendades osalemist sellistes algatustes nagu innovatsiooni talendiplatvorm, 142 ELi programmeerimisnädal, digiõppe häkaton ja õppekavavälised tegevused).

11.Tagada digioskuste arendamiseks vajalik rahastus. Eelkõige peaksid liikmesriigid:

11.1.rakendama käesoleva soovituse mitmesuguseid aspekte, kasutades riiklikke ja liidu vahendeid, sealhulgas programmi „Erasmus+“, Euroopa Sotsiaalfond+, Õiglase Ülemineku Fondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, programmi „Digitaalne Euroopa“ ja programmi „Euroopa horisont“, ning jätkama riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist;

11.2.kasutama tehnilise toe instrumenti, sealhulgas selle mitut riiki hõlmavat lähenemisviisi, et kavandada ja rakendada reforme digioskuste õpetamise tugevdamiseks, pidades kooskõlas käesoleva soovitusega silmas elukestvat õpet;

11.3.soodustama erainvesteeringuid digioskuste arendamisse ja kaaluma mitmesuguste rahastamisallikate kombineerimist, et laiendada algatusi ning suurendada nende mõju ja kestlikkust.

AVALDAB HEAMEELT KOMISJONI KAVATSUSE ÜLE

tugineda olemasolevatele algatustele, sealhulgas Euroopa noorteaastale ja Euroopa oskusteaastale, et toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid digioskuste valdkonnas. Eelkõige kavatseb komisjon teha järgmist.

1.Toetada reformipüüdlusi digioskuste arendamiseks ja kvaliteetseks informaatikaks. Eelkõige kavatseb komisjon:

1.1.hõlbustada liikmesriikide reforme liidu vahendite, näiteks tehnilise toe instrumendi kaudu, hõlbustades sealhulgas teabevahetust riiklike lähenemisviiside kohta digioskuste ja informaatikaga seotud oskuste arendamisel. Komisjon edendab oskuste hindamise olemasolevate vahendite kasutamist ja laiendamist ning edukaid informaatikaalaseid õpetajate koolitusalgatusi;

1.2.toetada tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega informaatikaalast kvaliteetset haridust, töötades välja ühised suunised õpetajatele ja haridustöötajatele kvaliteetse informaatikaalase hariduse edendamiseks ning töötades välja informaatikapädevuse näitajad kooskõlas olemasolevate pädevus- ja õppekavaraamistikega 143 ;

1.3.toetada vastastikust õppimist ja koostööd õppekavade väljatöötamisel, elluviimisel ja hindamisel selliste liidu programmide kaudu nagu Erasmus+ ja selliste vahendite abil nagu Euroopa kodanike digipädevuse raamistik nii kodanike kui ka haridustöötajate jaoks;

1.4.toetada liikmesriike, kui need digioskuste arengu jälgimiseks osalevad rahvusvahelistes uuringutes (näiteks rahvusvahelises digikirjaoskuse ja infopädevuse uuringus, rahvusvahelises õpilaste hindamise programmis, õpetamist ja õppimist käsitlevas rahvusvahelises uuringus, rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus) ning muudes Euroopa algatustes (näiteks Eurograduate), millel on üksteist täiendavad eesmärgid ja mis võivad riiklikke jõupingutusi strateegiliselt täiendada.

2.Edendada kõrgtasemel ja erialaste digioskuste kursuste tipptaset kõrghariduses ning kutsehariduses ja -õppes. Eelkõige kavatseb komisjon:

2.1.toetada liikmesriike selliste tingimuste loomisel, mis soodustavad üliõpilaste, teadurite ja elukestvate õppijate kõrgtasemel ja erialaste digioskuste arendamist ning mida pakuvad kõrgharidusasutused ning kutsehariduse ja -õppe pakkujad. Seda tehtaks nii interdistsiplinaarsetes programmides kui ka kõrgtasemel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskustele keskenduvates programmides, võttes arvesse vajadust neid oskusi pidevalt ajakohastada, et järgida innovatsiooni kiiret tempot, ning vajadust muuta sellised programmid kaasavaks ja erinevatele õppijatele kättesaadavaks;

2.2.jätkata kõrgtasemel digioskuste akadeemilise õpetamise toetamist digitehnoloogia valdkondades ja muudes valdkondadevahelistes või -ülestes teemades ning nende oskuste rakendamise toetamist strateegilistes sektorites, mida varem vastu võetud tööprogrammid „Digitaalne Euroopa“ piisavalt ei hõlma.

3.Toetada täiskasvanutele digioskuste õpetamiseks tehtavaid jõupingutusi. Eelkõige kavatseb komisjon:

3.1.edendada selliseid algatusi nagu oskuste pakt ning digioskuste ja töökohtade koalitsioon, et ühisel jõul pakkuda täiskasvanutele ümberõppevõimalusi digioskuste parandamiseks;

3.2.edendada (tehnilise toe instrumendi ja liidu rahastamisvõimaluste abil) digioskuste kättesaadavate koolituskursuste väljatöötamist, mille läbimist võimaluse korral tõendatakse mikrokvalifikatsioonitunnistustega ning mis vastavad konkreetsetele täiskasvanuhariduse vajadustele;

3.3.edendada digioskuste kättesaadavate koolituskursuste, sealhulgas kõrgtasemel digioskuste kursuste väljatöötamist, mille läbimist võimaluse korral tõendatakse mikrokvalifikatsioonitunnistustega ning mis vastavad konkreetsetele täiskasvanuhariduse ja tööturu vajadustele, pöörates erilist tähelepanu VKEde töötajatele;

3.4.hõlbustada digioskustega seotud täiskasvanuhariduse parimate tavade vahetamist avalike tööturuasutuste võrgustiku, oskuste pakti, Euroopa haridusruumi täiskasvanuhariduse töörühma, täiskasvanuhariduse riiklike koordinaatorite ja muude asjakohaste foorumite kaudu.

4.Hõlbustada digioskuste sertifitseerimise tunnustamist. Eelkõige teeb komisjon järgmist.

4.1.Katsetab ja võtab koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega 144 kasutusele Euroopa digioskuste tunnistuse, mille eesmärk on suurendada usaldust digioskuste sertifitseerimise vastu ja soodustada selle aktsepteerimist valitsuste vahel ja kõigis tööstusharudes 145 . Katseprojekti eesmärk on teha kindlaks ja testida kvaliteedi miinimumnõudeid, millele iga digioskuste tunnistus ja sertifitseerimise protsess peaks vastama. Euroopa digioskuste tunnistus võimaldaks igal Euroopa kodanikul usaldusväärsel ja läbipaistval viisil näidata oma digioskuste taset vastavalt Euroopa kodanike digipädevuse raamistikule.

4.2.Toetab tihedas koostöös liikmesriikidega suuniste väljatöötamist ja hõlbustab digioskuste hindamise parimate tavade vahetamist.

4.3.Toetab Euroopa pädevaid asutusi kvaliteedi tagamisel ja/või standardimisel, mis on seotud digioskuste, sealhulgas mikrokvalifikatsioonitunnistuste sertifitseerimise tunnustamise mehhanismi väljatöötamisega, ning jätkab liikmesriikide toetamist selliste tingimuste kehtestamisel, mis muudavad nende digioskuste automaatse vastastikuse tunnustamise 2025. aastaks võimalikuks.

5.Toetada jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide arvu ja mitmekesisust. Eelkõige kavatseb komisjon:

5.1.tihedas koostöös liikmesriikidega tugineda kohustuste deklaratsioonile naiste osalemise kohta digitaalvaldkonnas, et veelgi julgustada naisi võtma digitehnoloogia sektoris aktiivset ja olulist rolli;

5.2.edendada naiste hulgas kõrgetasemel digioskuste arendamist ja karjääri digisektoris. Jätkata ja vajaduse korral suurendada jõupingutusi e-kaasatuse saavutamiseks, tagades, et kõik üksikisikud ja kogukonnad, sealhulgas kõige ebasoodsamas olukorras olevad inimesed, saavad digipöördele kaasa aidata ja sellest kasu saada;

5.3.toetada liikmesriike digioskuste sootundliku õpetamise edendamisel põhi- ja keskhariduses, määrates kindlaks uuenduslikud skaleeritavad õpetamistavad, et kõrvaldada institutsioonilised ja kultuurilised takistused tütarlaste püüdlustele ning nende juurdepääsule info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alastele õpingutele ja karjäärile liidus.

6.Toetada käesoleva soovituse rakendamist digiõppe ja -oskuste kõrgetasemelise töörühma kaudu, mis moodustatakse komisjoni otsusega:

6.1.toetada liikmesriikidega peetava struktureeritud dialoogi jaoks loodud kõrgetasemelise töörühma tõhusat jätkamist ja tegutsemist, eesmärgiga juhtida käesolevas soovituses käsitletud peamisi strateegilisi teemasid. Rühm võib luua tehnilisi allrühmi, mis keskenduvad eelkõige digioskuste hindamisele ja sertifitseerimisele, õppekavade väljatöötamisele ning digiõppevahendite ja -sisu kvaliteedinõuetele. See töö peaks tagama kooskõla ja vastastikuse täiendavuse hariduse ja koolituse valdkonna kõrgetasemelise töörühma ja Euroopa digikümnendi nõukoja vahel.

7.Jälgida edusamme, levitada häid tavasid ja suurendada teabevahetust sidusrühmadega. Eelkõige kavatseb komisjon:

7.1.jälgida käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusamme, võttes arvesse liikmesriikide riiklikke strateegiaid ning konkreetseid tulemusi ja mõju digioskuste õpetamisele. Seda tuleks teha Euroopa haridusruumi ning hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate raames ning osana liikmesriikide aruandlusest digikümnendi kaudu;

7.2.tugevdada rahvusvahelist koostööd digiõppe ja -oskuste valdkonnas;

7.3.vaadata läbi käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammud ja esitada nõukogule aruanne hiljemalt viis aastat pärast soovituse vastuvõtmist.

Strasbourgis,

(1)     https://state-of-the-union.ec.europa.eu/index_et .

(2)    Centeno C., Karpinski Z., Urzi Brancati C., Supporting policies addressing the digital skills gap. Identifying priority groups in the context of employment (Digioskuste nappust vähendavate poliitikameetmete toetamine. Prioriteetsete rühmade kindlaksmääramine tööhõive kontekstis), 2022.

(3)    Di Pietro G., Biagi F., Costa P., Karpiński Z., Mazza J., The likely impact of COVID-19 on education: Reflections based on the existing literature and international datasets (COVID-19 tõenäoline mõju haridusele: olemasoleval kirjandusel ja rahvusvahelistel andmestutel põhinev arutelu), 2020.

(4)    2022/C 469/04.

(5)    Manca F., Oses Arranz A., Skills for the digital transition: assessing recent trends using big data (Digipöördeks vajalikud oskused: hiljutiste suundumuste hindamine suurandmete abil), 2022.

(6)    COM(2021) 118 final.

(7)     COM/2021/102 final .

(8)    OTSUS (EL) 2022/2481, 14.12.2022.

(9)    2021/C 66/01.

(10)     https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/european-declaration-digital-rights-and-principles .

(11)    COM(2021) 118 final.

(12)    2018/C 189/01.

(13)    Mõisteid digioskused ja digipädevused kasutatakse käesolevas ettepanekus sünonüümidena.

(14)    COM(2020) 624 final.

(15)

   2020/C 415/10.

(16)     https://education.ec.europa.eu/et/focus-topics/digital-education/action-plan/action-1 .

(17)     https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-1-2023-INIT/et/pdf .

(18)    Andmed digioskuste kohta on kättesaadavad taaste ja vastupidavuse tulemustabelis aadressil https://ec.europa.eu/economy_finance/recovery-and-resilience-scoreboard/ . Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade temaatilised analüüsid digioskuste ja -hariduse ning täiskasvanuhariduse ja oskuste kohta on kättesaadavad taaste ja vastupidavuse tulemustabelis (europa.eu).

(19)    Mõiste õpetamine (provision) tähendab käesolevas ettepanekus haridus- ja koolitusvõimaluste pakkumist või digioskuste arendamise üld- ja erikursuste valikut.

(20)    Eelkõige digikirjaoskust ja digioskusi käsitleva 32. ettepanekuga, milles tehakse ettepanek tagada „kõigis eluetappides juurdepääs formaalsele ja mitteformaalsele digikirjaoskuse ja digioskuste koolitusele ja haridusele, sealhulgas koolide õppekavades, tuginedes olemasolevatele Euroopa tasandi algatustele ning pöörates erilist tähelepanu haavatavate rühmade ja eakate kaasamisele, parandades laste digioskusi viisil, mis on kooskõlas nende tervisliku arenguga, ning võideldes digitaalse ebavõrdsuse, sealhulgas soolise digilõhe vastu“.

(21)    Eurostati uuring info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kohta kodumajapidamistes, 2021.

(22)    Centeno C., Karpinski Z., Urzi Brancati C., Supporting policies addressing the digital skills gap. Identifying priority groups in the context of employment (Digioskuste nappust vähendavate poliitikameetmete toetamine. Prioriteetsete rühmade kindlaksmääramine tööhõive kontekstis), 2022.

(23)    Cedefopi ülevaade oskuste nappusest ja mittevastavusest tööturu vajadustele, 2018.

(24)    Cedefop, Second European skills and jobs survey (Euroopa oskuste ja töökohtade teine uuring), 2021.

(25)    Eurostati uuring info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kohta kodumajapidamistes, 2021.

(26)    Fraillon J., Ainley J., Schulz W., Friedman T., Duckworth D., Preparing for Life in a Digital World: International Computer and Information Literacy Study 2018 International Report (Ettevalmistus eluks digitaalmaailmas: IEA rahvusvahelise digikirjaoskuse ja infopädevuse uuringu 2018. aasta rahvusvaheline aruanne), 2019.

(27)    2018. aasta rahvusvaheline digikirjaoskuse ja infopädevuse uuring näitab ka seda, et tüdrukute oskused olid kõigis osalenud liikmesriikides poiste oskustest paremad.

(28)    Karpiński Z., Di Pietro G., Biagi F., „ Non-cognitive skills and social gaps in digital skills: Evidence from ICILS 2018 “ („Mittekognitiivsed oskused ja sotsiaalsed lõhed digioskuste valdkonnas: 2018. aasta rahvusvahelise digikirjaoskuse ja infopädevuse uuringu tõendid“), Learning and Individual Differences (Õppimine ja individuaalsed erinevused), 2023, 102, 102254.

(29)     https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/promoting-our-european-way-life/new-pact-migration-and-asylum/skills-and-talent_et .

(30)    Eurostati uuring info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide tööhõive kohta, 2021.

(31)    Chaudron S., Di Gioia R., Gemo M., Young Children (0-8) and Digital Technology - A qualitative study across Europe (Väikelapsed (0–8) ja digitehnoloogia. Kogu Euroopat hõlmav kvalitatiivne uuring), 2017.

(32)    Euroopa Komisjon/EACEA/Eurydice, Digital Education at School in Europe (Digiõpe Euroopa koolides), 2019.

(33)    Euroopa Komisjon/EACEA/Eurydice, Informatics education at school in Europe (Informaatikaõpe Euroopa koolides), 2022.

(34)    2020/C 417/01.

(35)    Cedefop, „Evidence supporting the upcoming proposal for a Council Recommendation on improving the provision of digital skills in education and training. Draft working paper“ („Tõendid, mis toetavad eelseisvat ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus digioskuste õpetamise täiustamise kohta hariduses ja koolituses. Töödokumendi kavand“), 2022.

(36)    Bocconi S. et al., Reviewing Computational Thinking in Compulsory Education (Ülevaade arvutuslikust mõtlemisest kohustuslikus hariduses), 2022.

(37)    COM(2022) 11 final.

(38)    Eurostati statistika kolmanda taseme hariduse kohta, 2020.

(39)    Teadusuuringute Ühiskeskus, Academic Offer of Advanced Digital Skills in 2020-21. International Comparison (Kõrgtaseme digioskuste akadeemiline õpe aastatel 2020–2021. Rahvusvaheline võrdlus), 2022.

(40)    https://www.enic-naric.net/.

(41)    Beblavý M., Bačová B., Literature review on the provision of digital skills for adults. EENEE report (Täiskasvanutele digioskuste õpetamist käsitleva kirjanduse ülevaade. Euroopa haridusökonoomika ekspertide võrgu aruanne), 2022.

(42)    2022/C 243/02.

(43)    Teine sageli nimetatud sihtrühm on VKEde ja avaliku halduse töötajad.

(44)    2016. aastal oli see 37 % (vastavalt viimastele kättesaadavatele andmetele koos näitajaga 12-kuulise vaatlusperioodi kohta).

(45)    Mõiste järgnevus viitab käesolevas ettepanekus õpetamise ja õppimise eesmärgipärasele järjestamisele mitmes arenguetapis, vanuses või palgaastmel.

(46)     https://sdgs.un.org .

(47)    COM(2020) 625 final.

(48)    COM(2020) 624 final.

(49)    COM(2020) 274 final.

(50)    COM(2021) 118 final.

(51)     https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights_et .

(52)    COM(2022) 526 final.

(53)    COM(2023) 32 final.

(54)    SWD/2020/209 final.

(55)     https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12453-Digital-education-action-plan-update-/public-consultation_et .

(56)    Käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendi 2. lisa.

(57)    Beblavý M., Bačová B., Literature review on the provision of digital skills for adults. EENEE report (Täiskasvanutele digioskuste õpetamist käsitleva kirjanduse ülevaade. Euroopa haridusökonoomika ekspertide võrgu aruanne), 2022.    Euroopa Komisjon/EACEA/Eurydice, Informatics Education at school in Europe (Informaatikaõpe Euroopa koolides), 2022.    Bocconi S. et al., Reviewing Computational Thinking in Compulsory Education (Ülevaade arvutuslikust mõtlemisest kohustuslikus hariduses), 2022.

(58)     https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/a224c235-4843-11ed-92ed-01aa75ed71a1/ .

(59)     https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/d81a0d54-5348-11ed-92ed-01aa75ed71a1/ .

(60)    Käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendi 2. lisa.

(61)    ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

(62)    Mõisteid digioskused ja digipädevused kasutatakse käesoleva ettepaneku kontekstis sünonüümidena.

(63)    Kättesaadav aadressil https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-1-2023-INIT/et/pdf .

(64)     President von der Leyeni kõne olukorrast Euroopa Liidus (europa.eu) .

(65)     https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_23_1501 . 

(66)    ELT C 23, 23.1.2023, lk 1.

(67)     Euroopa sotsiaalõiguste sammas (europa.eu) .

(68)    2020. ja 2021. aastal võeti võrdõiguslikkuse liidu loomiseks vastu viis võrdõiguslikkuse strateegiat: soolise võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020–2025 ; LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020–2025 ; ELi rassismivastane tegevuskava aastateks 2020–2025 ; romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik aastateks 2020–2030; puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 .

(69)    Komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025“ (COM(2020) 625 final).

(70)    Komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digiõppe tegevuskava 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020) 624 final).

(71)     Digiõppe tegevuskava – 1. meede | Euroopa haridusruum (europa.eu) .

(72)    Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1).

(73)    Vuorikari R., Kluzer S., Punie Y., DigComp 2.2: The Digital Competence Framework for Citizens - With new examples of knowledge, skills and attitudes (DigComp 2.2: Euroopa kodanike digipädevuse raamistik teadmiste, oskuste ja hoiakute uute näidetega), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.

(74)    ELT C 66, 26.2.2021, lk 1.

(75)    Komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020) 274 final).

(76)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4).

(77)    Fraillon J., Ainley J., Schulz W., Friedman T., Duckworth D., Preparing for Life in a Digital World: International Computer and Information Literacy Study 2018 International Report (Ettevalmistus eluks digitaalmaailmas: IEA rahvusvahelise digikirjaoskuse ja infopädevuse uuringu 2018. aasta rahvusvaheline aruanne), Rahvusvahelise Haridustulemuslikkuse Hindamise Assotsiatsioon (IEA), Amsterdam, 2019.

(78)    Eurostati uuring info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kohta kodumajapidamistes, 2021.

(79)

   Eurostati uuring info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide kohta: statistika raskesti täidetavate vabade töökohtade kohta ettevõtetes, 2021.

(80)

   Eurostati uuring info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kohta kodumajapidamistes ja üksikisikute poolt, 2021.

(81)    Eurostati uuring info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide tööhõive kohta, 2021.

(82)    Komisjoni 5. juuli 2022. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus innovatsioonikava“ (COM(2022) 332 final).

(83)     Süvatehnoloogiatalentide algatus | (eitdeeptechtalent.eu) .

(84)    COM(2022) 548 final.

(85)    https://www.enic-naric.net/.

(86)

    CEN - CEN/TC 428 (cencenelec.eu) .

(87)    Komisjoni 27. aprilli 2022. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Oskustööliste ja andekate inimeste meelitamine ELi“ (COM(2022) 657 final).

(88)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ (ELT L 382, 28.10.2021, lk 1).

(89)    https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/migration-and-asylum/legal-migration-and-integration/talent-partnerships_et.

(90)    Komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020) 152 final).

(91)     ELi riigid kohustuvad suurendama naiste osalemist digitaalvaldkonnas | Euroopa digituleviku kujundamine (europa.eu)

(92)    ELT C 212I, 26.6.2020, lk 9.

(93)    ELT C 415, 1.12.2020, lk 22.

(94)    ELT C 469, 9.12.2022, lk 19.

(95)    ELT C 469, 9.12.2022, lk 19.

(96)    Nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (ELT C 189, 5.6.2019, lk 4).

(97)    Nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii (ELT L 223, 22.6.2021, lk 14).

(98)    Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi lapse õiguste strateegia“ (COM(2021) 142 final).

(99)    Chaudron S., Di Gioia R., Gemo M., Young Children (0-8) and Digital Technology - A qualitative study across Europe (Väikelapsed (0–8) ja digitehnoloogia. Kogu Euroopat hõlmav kvalitatiivne uuring), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.

(100)    Nõukogu 28. novembri 2022. aasta soovitus, mis käsitleb õpiedu saavutamise teid ning millega asendatakse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitus varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (ELT C 469, 9.12.2022, lk 1).

(101)    Nõukogu 29. novembri 2021. aasta soovitus, milles käsitletakse põimõpet kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamiseks (ELT C 504, 14.12.2021, lk 21).

(102)    Näiteks õppeainete ülene lähenemisviis, eraldi teema muus õppeaines. Täpsem teave on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

(103)    Informaatika, mida tuntakse ka arvutiõppena, loetakse käesolevas ettepanekus eraldiseisvaks teadusvaldkonnaks, mida iseloomustavad sellele omased mõisted, meetodid, teadmiste kogum ja lahendamata küsimused. See hõlmab arvutusstruktuuride, protsesside, artefaktide ja süsteemide aluseid ning nende tarkvaradisaini, rakendusi ja mõju ühiskonnale.

(104)    Euroopa Komisjon/EACEA/Eurydice, Informatics education at school in Europe (Informaatikaõpe Euroopa koolides), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.

(105)    Nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (ELT C 417, 2.12.2020, lk 1).

(106)    Kättesaadav internetis pdf (europa.eu) .

(107)     2020. aasta Osnabrücki deklaratsioon taastumist võimaldava ja digitaalsele ning rohemajandusele õiglast üleminekut toetava kutsehariduse kohta | CEDEFOP (europa.eu) .

(108)    Komisjoni 18. jaanuari 2022. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa ülikoolistrateegia kohta (COM(2022) 16 final).

(109)    Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe kohta (ELT C 243, 27.6.2022, lk 1).

(110)     Euroopa ülikoolide algatus | Euroopa haridusruum (europa.eu) .

(111)    Righi R., Lopez Cobo M., Papazoglou M., Samoili S., Cardona M., Vazquez-Prada Baillet M., De Prato G., Academic Offer of Advanced Digital Skills in 2020-21. International Comparison (Kõrgtasemel digioskuste akadeemiline õpetamine aastatel 2020–2021. Rahvusvaheline võrdlus), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.

(112)    Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele (ELT C 243, 27.6.2022, lk 10).

(113)    Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021) 102 final).

(114)    ELT C 504, 14.12.2021, lk 9.

(115)    Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ (ELT C 484, 24.12.2016, lk 1).

(116)    Beblavý M., Bačová B., Literature review on the provision of digital skills for adults. EENEE report (Täiskasvanutele digioskuste õpetamist käsitleva kirjanduse ülevaade. Euroopa haridusökonoomika ekspertide võrgu aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022. Righi R., Lopez Cobo M., Papazoglou M., Samoili S., Cardona M., Vazquez-Prada Baillet M., De Prato G., Academic Offer of Advanced Digital Skills in 2020-21. International Comparison (Kõrgtasemel digioskuste akadeemiline õpetamine aastatel 2020–2021. Rahvusvaheline võrdlus), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.

(117)    Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus, mis käsitleb isiklikke õppekontosid (ELT C 243, 27.6.2022, lk 26).

(118)

   Eurostat, Enterprises that provided training to develop/upgrade ICT skills of their personnel by size class of enterprise (Ettevõtjad, kes pakkusid oma töötajatele koolitust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste oskuste arendamiseks ja täiendamiseks, ettevõtte suuruse järgi), 2022.

(119)     Oskuste pakt – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus – Euroopa Komisjon (europa.eu).

(120)

    Digioskuste ja töökohtade koalitsioon I Digioskuste ja töökohtade platvorm (europa.eu) .

(121)    Mõiste „järgnevus“ viitab käesolevas ettepanekus õpetamise ja õppimise eesmärgipärasele järjestamisele mitmes arenguetapis, vanuses või palgaastmel.

(122)    Euroopa Komisjon, Investing in our future: quality investment in education and training (Investeerimine tulevikku: kvaliteetsed haridus- ja koolitusinvesteeringud), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.

(123)    ELT C 193, 9.6.2020, lk 11.

(124)    OECD, TALIS 2018 Results (Volume I): Teachers and School Leaders as Lifelong Learners (Õpetamist ja õppimist käsitleva rahvusvahelise uuringu TALIS 2018 tulemused (I köide): Õpetajad ja koolijuhid kui elukestvad õppijad), OECD Publishing, Pariis, 2019.

(125)    Erasmus+ Teachers Academies, kättesaadav aadressil https://education.ec.europa.eu/et/education-levels/school-education/erasmus-teacher-academies .

(126)     Suunised õpetajatele ja haridustöötajatele desinformatsiooniga võitlemise ning digikirjaoskuse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu | Euroopa haridusruum (europa.eu) .

(127)     Eestikasuunised haridustöötajatele tehisintellekti ja andmete kasutamise kohta õpetamisel ja õppimisel | Euroopa haridusruum (europa.eu) .

(128)     ELi programmeerimisnädal .

(129)     https://digieduhack.com/en/ .

(130)    COM(2022) 212.

(131)     https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/safer-internet-centres .

(132)    Näiteks maapiirkondades elavad inimesed, ebasoodsas olukorras olevad või tõrjutud rühmad, nagu puudega inimesed, romad ja kolmandate riikide kodanikud, kellel on vastuvõtvast riigist piiratud teadmised, ning need, kellel on madal või keskmine haridustase või kes ei õpi ega tööta.

(133)    Nt linna- ja maapiirkonnad, kauged ning äärepoolseimad piirkonnad, piiriülesed territooriumid.

(134)    Näiteks õppetegevus, millega edendatakse digioskuste arendamist ilma digivahendeid kasutamata.

(135)    Näiteks pedagoogilised lähenemisviisid digioskustele, mille puhul väikelapsed saavad uurida, katsetada, avastada ja lahendada probleeme loomingulisel ja mängulisel viisil.

(136)     Suunised õpetajatele ja haridustöötajatele desinformatsiooniga võitlemise ning digikirjaoskuse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu | Euroopa haridusruum (europa.eu) .

(137)     Märka ja vastusta väärinfot (europa.eu) .

(138)     Eestikasuunised haridustöötajatele tehisintellekti ja andmete kasutamise kohta õpetamisel ja õppimisel | Euroopa haridusruum (europa.eu) .

(139)    Põhi-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse sektor.

(140)    Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus, mis käsitleb isiklikke õppekontosid (ELT C 243, 27.6.2022, lk 26).

(141)    Nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitus kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta. 

(142)     https://euraxess.ec.europa.eu/euraxess/innovation-talent-platform .

(143)    Hariduse ja koolituse sidusrühmad, sotsiaalpartnerid, digioskuste sertifitseerimise pakkujad.

(144)    See aitab kaasa Euroopa digioskuste tunnistuse loomisele, mis on üks digiõppe tegevuskava 2021–2027 meetmetest ja mida praegu arendatakse, et toetada olemasolevat ja tulevast digioskuste sertifitseerimist ning tunnistuste vastavusse viimist Euroopa kodanike digipädevuse raamistikuga.