EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 17.1.2023

COM(2023) 32 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Talentide rakendamine Euroopa piirkondades

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Talentide rakendamine Euroopa piirkondades

1.Sissejuhatus

Meie ühiskonnas ja majanduses toimuvad olulised demograafilised muutused 1 . ELi elanikkond üldiselt vananeb ja sündimus on alates 1960. aastatest pidevalt vähenenud. Mitu ELi piirkonda seisab silmitsi noore ja kvalifitseeritud tööjõu laialdase lahkumise probleemiga 2 .

Nende demograafiliste suundumuste koosmõjul on hakanud tööealine elanikkond 3 vähenema. ELi tööealine elanikkond, mis vähenes aastatel 2015–2020 3,5 miljoni inimese võrra, kahaneb järgmistel aastatel ja aastakümnetel eeldatavasti veelgi ning on 2050. aastaks kaotanud veel 35 miljonit inimest.

See mõjutab enamikku liikmesriike, kuid mõnele piirkonnale avaldub suurem mõju kui teistele. Paralleelselt COVID-19 pandeemiast põhjustatud häiretega satuvad piirkonnad, mis on sageli juba niigi ebasoodsas olukorras, taas löögi alla, kui nad kaotavad oma parimad ja helgeimad pead, kes lähevad mujalt õnne otsima, kuid samal ajal ei suudeta kedagi väljastpoolt piirkonda ligi meelitada.

Kui seda protsessi eirata, võivad tulemuseks olla uued ja üha suuremad territoriaalsed erinevused, kuna nende piirkondade elanikkond vananeb ning need jäävad tööjõu suuruse ja oskuste poolest teistest maha. Euroopa demograafilise olukorra muutumine pärsib ELi kui terviku vastupanu- ja konkurentsivõimet ning seab ohtu ühtekuuluvuse. See toimub teravas üleilmses konkurentsiolukorras talentide ligimeelitamisel ja muude struktuursete muutuste taustal, nagu üleminek kliimaneutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning tehnoloogilised muutused, mis võivad samuti süvendada piirkondadevahelisi erinevusi.

Tööjõu vähenemine on seega samal ajal nii demograafiline, majanduslik kui ka sotsiaalne nähtus. Mõnes piirkonnas süvenevad sellest tulenevad probleemid kolmanda taseme haridusega inimeste väikese ja muutumatu osakaalu tõttu. See vähendab piirkondlikku suutlikkust tegeleda tööjõu vähenemise majanduslike tagajärgedega. Eelkõige mõjutab see maapiirkondi, kuid rahvastikukadu, ränne jõukamatesse piirkondadesse, eelkõige nooremate ja kvalifitseeritud töötajate seas, ning raskused talentide edendamisel, hoidmisel ja ligimeelitamisel avaldavad mõju ka äärealadele ning äärepoolseimatele 4 ja tööstusliku ülemineku piirkondadele.

Käesolevas teatises keskendutakse piirkondadele, mis seisavad silmitsi seonduvate probleemidega: tööealise elanikkonna järsk vähenemine koos kolmanda taseme haridusega inimeste väikese ja muutumatu osakaaluga ning noorte laiaulatuslik lahkumine piirkonnast.

Need piirkonnad on sattunud või neil on oht sattuda talentide arengulõksu. Vananev ja vähenev tööealine elanikkond ning majandusliku dünaamika puudumine viivad kõrge kvalifikatsiooniga ja nooremate töötajate arvu vähenemiseni. Lisaks seisavad sellised piirkonnad silmitsi märkimisväärsete sotsiaal-majanduslike probleemidega, nagu majanduse mitmekesistamise võimaluste puudumine, liigne tuginemine hääbuvatele sektoritele ja vähene innovatsioonisuutlikkus. See on tihedalt seotud mittetoimivate tööturgude, madalama täiskasvanuhariduses osalemise määra, kehvemate sotsiaalsete tulemuste ja piiratud juurdepääsuga esmatähtsatele teenustele 5 . Selliste probleemide koosmõjul on piiratud nende piirkondade suutlikkus kujundada jätkusuutlikku, konkurentsivõimelist ja teadmistepõhist majandust.

Sellistest talentide arengulõksudest tingitud suurenenud territoriaalsed erinevused tooksid kaasa olukorra, kus üha rohkem inimesi ja kogukondi tunnevad end kõrvalejäetuna, mis võib veelgi võimendada praeguseid poliitilise rahulolematusega seotud suundumusi 6 . See vähendaks usaldust meie demokraatlike väärtuste vastu ja üldsuse toetust reformidele, muu hulgas rohe- ja digipöördega seotud reformidele.

Et vältida üha suuremate talentide arengulõksude ohtu, on äärmiselt vajalik suurendada nii nõudlust talentide järele, eelkõige edendades dünaamilisemaid ja mitmekesisemaid majanduslikke võimalusi, kui ka talentide pakkumist. Selleks on vaja investeeringuid ja reforme, mida toetatakse muu hulgas uue põlvkonna ühtekuuluvuspoliitika programmide ning taaste- ja vastupidavuskavadega. Poliitikameetmed peaksid hõlmama terviklikku meetmete kogumit, mis töötatakse välja ja mida rakendatakse kohapõhiste lähenemisviiside abil, mis on kohandatud kohalikele oludele, mille puhul juhindutakse ühtekuuluvuspoliitikast ja mida täiendatakse valdkondlike strateegiatega. Asjaomased piirkonnad peaksid parandama ka ettevõtluskeskkonda ja elukvaliteeti, et muutuda atraktiivsemaks elu- ja töökohaks. See võib aidata hoida talente, keda on vaja piirkonna majandusarenguks, mis sõltub üha enam teadmistest ja uuendustest ning seega kõrge kvalifikatsiooniga inimestest. Samal ajal on Euroopa poolaastal aktiivne roll vajalike reformide edendamisel, eelkõige tööturul või haridussüsteemis, et soodustada talentide arengut.

See teatis on komisjoni kavandatud Euroopa oskusteaasta esimene peamine tulemus. Selle eesmärk on veelgi edendada ümber- ja täiendõpet ning tagada, et keegi ei jääks rohe- ja digipöörde kaksiküleminekus ning majanduse taastamisel maha. Territoriaalne mõõde on selles ettevõtmises otsustava tähtsusega, kuna ebasoodsas olukorras ja kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, seisavad silmitsi teravamate probleemidega.

Selles teatises kirjeldatakse sihipäraseid meetmeid, millega edendada ja hoida talente ning meelitada neid ligi, et muuta kõik piirkonnad dünaamilisteks talentidele tuginevateks paikadeks. Selliste meetmete jaoks on eelkõige vaja mobiliseerida riiklik ja piirkondlik tasand ning tugineda peamistele piirkondlikele varadele, nagu väikesed ja keskmise suurusega linnad, ülikoolid, kutseharidus- ja -õppeasutused, täiskasvanuhariduse pakkujad, uurimisrajatised ning ettevõtted ja väikeettevõtjate klastrid, mis suudavad tagada pikaajalise piirkondliku arengu. Need eesmärgid on kooskõlas ka kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 „Muudame oma maailma“.

Selles teatises kavandatud meetmete alus on spetsiaalne ELi mehhanism, millega toetatakse piirkondade olukorral ja väärtustel põhinevate sihipäraste piirkondlike ja territoriaalsete strateegiate väljatöötamist ja rakendamist, ning Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ELi maapiirkondade pikaajalise visiooni ambitsioonikas rakendamine ning olemasolevate ELi vahendite sihipärane kasutamine, seades eesmärgiks kohandada nende rakendamist ELis esinevatele demograafilistele suundumustele.

2.Paljudel ELi piirkondadel ei ole piisavalt vahendeid, et rakendada oma arenguks vajalikke talente

2.1.Paljudes ELi piirkondades on tööealine elanikkond kiiremini vähenenud ja need on oskustööliste arendamisel, ligimeelitamisel ja/või hoidmisel maha jäänud

Kuigi tööealise elanikkonna vähenemine on laialt levinud, sest üle poole ELi elanikkonnast elab sellest mõjutatud piirkondades, kaasnevad mõnes piirkonnas sellise langusega struktuurilised lisaprobleemid. Mõnes piirkonnas on võrreldes ELi keskmisega kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal märkimisväärselt väiksem, kusjuures noorte (20–24aastaste) täiskasvanute puhul on vähem tõenäoline, et nad omandavad kolmanda taseme haridust. Kuigi ELi tasandil suureneb kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal 25–64aastaste seas, sest nooremad vanuserühmad on haritumad kui vanemad, kasvas see osakaal nendes piirkondades aeglasemalt ja see suundumus peaks prognooside kohaselt püsima. Kuna kolmanda taseme haridusega töötajate osakaal väheneb või püsib muutumatuna, ei suuda need piirkonnad kompenseerida tööjõu vähenemist kõrge kvalifikatsiooniga töötajatega. Kui sellega ei tegeleta, suurendab see talendinappust ja majanduslikku lõhet dünaamilisemate ELi piirkondadega.

Piirkondades, mis seisavad silmitsi talentide arengulõksuga, on ka suurem madala haridustasemega noorte osakaal. Selliste noorte määr, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-noored), on nendes piirkondades märkimisväärselt kõrgem (19 % võrreldes ELi keskmise 13 %ga). Liiga paljud noored ei saa nendes piirkondades keskharidust ja neil on kehvad tööalased väljavaated.

Täiskasvanud osalevad õppes tunduvalt väiksemal määral piirkondades, mis seisavad silmitsi talentide arengulõksuga (5,6 %, võrreldes ELi keskmise 10 %ga): vähem inimesi värskendab oma oskusi või õpib uusi oskusi, muu hulgas neid, mida on vaja kaksiküleminekuks. See toob endaga kaasa ohu, et tööturu kiiresti arenevatele vajadustele ei suudeta vastata. Täiskasvanuharidusega seotud tulemused on liikmesriigiti väga erinevad, kusjuures linnapiirkondades on see määr palju kõrgem kui maapiirkondades.

Nendes piirkondades on ka füüsiline juurdepääs haridustaristule piiratum. Kuigi igas nimetatud piirkonnas on üks või mitu ülikooli, elab võrreldes teiste piirkondadega vähem inimesi kuni 45minutilise autosõidu kaugusel lähimast ülikoolist.

Liikmesriikide vahel on suured erinevused, eelkõige pealinna- ja muude piirkondade vahel, kusjuures mõnikord esineb territoriaalseid erinevusi piirkondade sees. Enamikus liikmesriikides on pealinnapiirkond oma ülikoolide, sinna koondunud kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade, majanduslike võimaluste ning kirevate kultuuriliste ja sotsiaalsete väljavaadetega paljude noorte jaoks ligitõmbav. Nad kolivad sinna, et õppida või leida peagi pärast õpinguid töökoht. Vanemaks saades võivad nad pealinnapiirkonnast ära kolida. Selline talentide ringlus loob olukorra, millest võidavad kõik, kuid see saab reaalsuseks üksnes juhul, kui kõik piirkonnad on talentide ligimeelitamiseks võrdselt hästi ette valmistatud.

2.2.Piirkondades, kust noored talendid lahkuvad, on oht sattuda talentide arengulõksu

Kolmanda taseme haridus võib anda olulise panuse piirkonna dünaamilisusesse ja atraktiivsusesse. Samavõrd oluline on aga luua ühest küljest majanduslikke võimalusi, et talente hoida ja ligi meelitada, ning viia teisest küljest tööjõu pakkumine vastavusse praeguste ja tulevaste turuvajadustega. Karjäärivõimaluste puudumine võib heidutada noori kolmanda taseme haridusse investeerimisel ja viia selleni, et osa neist otsib karjäärivõimalusi mujalt. Noorte (15–34aastaste) töötuse määr on arengulõksu sattunud või sellest ohustatud piirkondades 14,6 %, mis on ELi näitajast (11,1 %) palju kõrgem. Kuigi noorte lahkumine loob üksikisikutele uusi võimalusi, võib see samas tekitada tööturul lisapingeid ja suurendada mõnes sektoris töökohtade nappust.

Inimeste liikuvust mõjutavad mitmesugused tegurid: töövõimalused, palgad, töötingimused, võrdsed võimalused, asukoht ja ümbruses kättesaadavad teenused ning usaldus institutsioonide vastu.

Sellega seoses on talentide arengulõksu sattunud piirkondades palgad, sissetulekud ja majandusareng palju kehvemad kui ülejäänud ELis (hüvitis töötaja kohta (ostujõu standard) on 82 % ELi keskmisest). Institutsioonide kvaliteet on samuti halvem, sest nende piirkondade Euroopa valitsemise kvaliteedi indeks on praegu vaid ligikaudu 60 % ELi keskmisest.

Ilma integreeritud strateegiata, millega soodustada talentide esilekerkimist ja luua uusi arenguvõimalusi, võivad piirkonnad, mida mõjutab noorte suur lahkumise määr, sattuda sarnasesse struktuursesse olukorda nagu piirkonnad, kus tööealine elanikkond väheneb aeglaselt, kuid üha kiiremini, ja kolmanda taseme hariduse omandanute osakaal püsib muutumatuna.

2.3.Talentide arengulõksu sattunud või sellest ohustatud piirkonnad

Talentide arengulõks on mitmemõõtmeline ja kujutab endast märkimisväärset ohtu piirkondade pikaajalisele jõukusele.

Kaardil on tõstetud esile 46 piirkonda (punased), mis on sattunud talentide arengulõksu. Nendes piirkondades väheneb tööealine elanikkond üha kiiremini ning kolmanda taseme haridusega inimeste arv oli aastatel 2015–2020 väike ega muutunud. See piirkondade rühm moodustab 16 % ELi elanikkonnast. Enamik neist piirkondadest on vähem arenenud ning nende keskmine SKP elaniku kohta on 64 % ELi keskmisest. Nimetatud piirkondade rühm on vähem linnastunud kui ülejäänud EL, kusjuures 31 % sealsetest elanikest elab maapiirkondades, samas kui ELi keskmine näitaja on 21 %.

Kaardil on esitatud ka teine 36 piirkonnast koosnev rühm (kollane), mida ohustab tulevikus talentide arengulõksu sattumine, sest neid mõjutab tugevalt 15–39aastaste elanike lahkumine (langus rohkem kui –2 tuhande kohta aastas võrreldes ELi keskmisega 5,3 tuhande kohta). See rühm moodustab 13 % ELi elanikkonnast.

Need kaks piirkondade kategooriat 7 moodustavad kokku 30 % ELi elanikkonnast 8 .

Eespool nimetatud eri tegurite koosmõju tekitab nendes piirkondades allakäiguspiraali, mis takistab ja pidurdab pikaajalist majanduskasvu. Nõiaringi murdmiseks ja majanduse dünaamilisuse suurendamiseks on seevastu vaja vahendeid ja stiimuleid käsitlevat terviklikku strateegiat.

3.Talentide nõudluse ja pakkumise suurendamine arengulõksude vältimiseks

Et vältida talentide arengulõksu sattumist või sinna jäämist, peavad nad leidma viise, kuidas stimuleerida talentide pakkumist ja nõudlust nende järele ning kohandada neid samal ajal majanduse muutuvatele vajadustele. See hõlmab tööturu, haridus-, koolitus- ja täiskasvanuhariduse süsteemide ebatõhususega tegelemist, innovatsiooni ja avaliku sektori juhtimise tulemuslikkuse ning ettevõtluskeskkonna parandamist ning teenuste taseme ja kättesaadavuse suurendamist. Kõik ELi piirkonnad ja territooriumid, mis seisavad silmitsi tööealise elanikkonna vähenemisega ning soovivad suurendada oma atraktiivsust, parandada oma arengut ning meelitada ligi ja hoida talente, saavad kasu uuest sihtotstarbelisest ELi algatusest: talendiotsingumehhanismist. Lisaks saavad selle mehhanismi teatavate komponentide raames sihtotstarbelist toetust ka piirkonnad, mis on sattunud talentide arengulõksu või on sellest ohustatud (vt punkt 3.5).

3.1.Talentide arengu soodustamine kohapõhise poliitikaga

3.1.1.Majanduse elavdamise ja teenuste parema kättesaadavuse toetamine

Piirkondade taaselustamiseks tuleb mitmekesistada kohapõhiste strateegiate raames nende majandusstruktuuri ja parandada teenuste kättesaadavust. ELi ühtekuuluvuspoliitika kui kohapõhise poliitika katalüsaator koostoimes ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu mõõtmega annab neile piirkondadele integreeritud strateegilise raamistiku pikaajaliste investeeringute kavandamiseks tõhusa juhtimise ja kohalike osalejate kaasamise abil 9 . Võttes arvesse piirkondlikke demograafilisi erinevusi, on piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamine 2021.–2027. aasta ühtekuuluvusprogrammide rahastamisprioriteetide määratlemisse ja rakendamisse väga oluline selleks, et neid strateegiaid saadaks edu.

Need kohapõhised strateegiad, millega toetatakse talentide arengulõksuga silmitsi seisvate piirkondade majanduse elavdamist, võivad samuti olla abiks tööstuse kiirel ümberkujundamisel, et täita kliimamuutuste leevendamisega seotud eesmärke. Ilma majandusliku dünaamilisuse ja õige oskuste baasita, millega meelitada ligi suure potentsiaaliga tegevusi, ei kasutata rohe- ja digipöördest tulenevaid kasvuvõimalusi ja eeliseid nende piirkondade arenguks täielikult ära. Arvestades, et nendeks üleminekuteks on vaja innovatsiooni ja uut tehnoloogiat ning et töötajad kohandavad oma oskusi ja vahetavad töökohti või elukutset, on eriti oluline säilitada head oskuste baasi ja koolitusvõimalusi 10 .

Õiglase ülemineku mehhanismi eri sammastega, mis täiendavad muid ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, toetatakse terviklike strateegiate väljatöötamist ja rakendamist mõjutatud territooriumidel, võimaldades mitmekesistada nende majandusstruktuuri ning pakkuda nende tööjõule täiend- ja ümberõpet, edendades seeläbi nende dünaamilisust ja atraktiivsust.

Kohalikul tasandil annab konkreetne alt ülespoole ja kohapõhine lähenemisviis, mille on välja töötanud ühise põllumajanduspoliitika programmi LEADER raames loodud kohalikud tegevusrühmad ning mida nüüd toetatakse EAFRD, EMKFi ja ühtekuuluvuspoliitika vahenditega, kohalikele kogukondadele võimaluse kujundada strateegiaid ja projekte, millel on potentsiaali piirkondi taaselustada. Näiteks piirkondades, kus kalapüük ja vesiviljelus on olulised tegevusalad, valmistavad kohalikud tegevusrühmad, keda toetab EMKF, ette ja rakendavad integreeritud strateegiaid, mis käsitlevad kalandusega tegelevate kogukondade sissetulekute ja tööhõive vähenemist.

Nende majandussektorite hulgas, mille abil saab parandada talentide arengulõksu sattunud piirkondade sotsiaal-majanduslikke tingimusi, on hõbedane majandus.

Turism on paljude nende piirkondade jaoks veel üks oluline majandussektor. Turismi üleminekujuhistes 11 tõstetakse esile vajadust hästi kavandatud strateegiate järele, milles võetakse arvesse turismi keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning millesse on kaasatud kohalikud kogukonnad. Nende strateegiate abil saab luua uusi võimalusi ja panustada kohalike kogukondade heaolusse. ELi turismi tulemustabelist (EU Tourism Dashboard), 12 milles jälgitakse rohe- ja digipööret ning sotsiaal-majandusliku vastupanuvõime tegureid Euroopa turismis, on näha, kuidas need võivad piirkonniti suurel määral erineda.

Võrdne juurdepääs kvaliteetsetele teenustele ja taristule, nagu alushariduse ja lapsehoiu-, haridus- ja koolitus-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenused, taskukohased eluasemed ja kultuuriteenused, transport, energiavarustus ja juurdepääs internetile, mängib olulist rolli üleilmses konkurentsis talentide arendamisel, ligimeelitamisel ja hoidmisel.

COVID-19 pandeemia on mõjutanud seda, kus osa inimesi otsustab elada. Samuti on muudetud kontorite ja tööruumide suurust ja asukohta. See võib suurendada nende piirkondade atraktiivsust, kus kinnisvarakulud on väiksemad ja elukvaliteet parem, luues võimalusi nendele piirkondadele, kus tuleb siiski pakkuda õiget taristut ja juurdepääsu teenustele. See on oluline tegur, mis mõjutab inimeste motivatsiooni jääda sinna või kolida teise piirkonda.

Sellega seoses on piirkonnad, mis seisavad silmitsi talentide arengulõksuga, eelkõige need, mis on vähem arenenud, kohustatud tegema eelarvepiirangute kontekstis keerulisi otsuseid. Nende eelarvetulu kahaneb proportsionaalselt rahvaarvu ja majandustegevuse vähenemisega, samas kui neilt oodatakse üha suuremaid kulutusi teenustele, millega toetada vananevat elanikkonda.

Talentide arengulõksu sattunud piirkondade digitaalse ühenduvuse parandamine on äärmiselt oluline, et kasutada digipöörde eeliseid täiel määral ära. Seni on nende piirkondade kodumajapidamistes väiksema tõenäosusega lairibaühendus ja kiire lairibaühendusega elanike osakaal on palju väiksem kui teistes piirkondades.

Parema lairibaühendusega luuakse nendes piirkondades ettevõtetele ja kaugtöö jaoks rohkem majanduslikke võimalusi. Samuti tekib tänu sellele rohkem võimalusi kaugõppeks ja -koolituseks, millest võib olla abi oskuste nappuse vähendamisel.

Mitme ELi rahastamisvahendi, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu poliitika ning taaste- ja vastupidavusrahastu abil saab toetada investeeringuid, mida on vaja väga kiirete ja 5G-võrkude kasutuselevõtu kiirendamiseks, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel, kus võib väiksema rahvastikutiheduse tõttu tekkida turul puudujääk, mis õigustab riiklikku sekkumist.

Avaliku sektori investeeringuid saab täiendada asjakohaste reguleerivate meetmetega, mille eesmärk on tagada kõigile piisav juurdepääs esmatähtsatele teenustele.

Piiriülene koostöö, mida toetatakse Interregi programmidega, aitab suurendada nende piirialade atraktiivsust, kus seistakse silmitsi talentide arengulõksuga. Inimressursside, seadmete ja taristu ühine kasutamine ning piiriüleselt toimivate digitaalsete avalike teenuste kättesaadavus 13 võib parandada juurdepääsu avalikele teenustele ja pakkuda piiriülesel tööturul rohkem töövõimalusi.

Lisaks piiridest tulenevate õiguslike ja haldusalaste takistuste ületamisele saab tehnilised takistused kõrvaldada, tagades digitaalsete avalike teenuste koostalitlusvõime 14 . See tõhustaks naaberpiirkondade sidusrühmade vahelist suhtlust ja suurendaks seega töövõimalusi teisel pool piiri, võimaldades piirialadel suuremal määral talente hoida.

3.1.2.Dünaamiliste innovatsiooni ökosüsteemide stimuleerimine aruka spetsialiseerumise strateegiate ning tehnoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooni abil

Piirkonna majanduse struktuur on üks põhjustest, miks talentide arengulõksuga silmitsi seisvates piirkondades on kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade osakaal väiksem. Uute majanduslike väljavaadete ja vastavate kõrge kvalifikatsiooniga töövõimaluste loomine on eeltingimus selleks, et kolmanda taseme haridusega inimesed jääksid nendesse piirkondadesse.

Lisaks tuleb suurendada tootlikkust, et leevendada tööealise elanikkonna vähenemise mõju, ning sellega seoses on äärmiselt oluline innovatsioon. Talentide arengulõksu sattunud või sellest ohustatud piirkondade innovatsiooni tulemuslikkus on ELi keskmisest 15 palju väiksem.

Pealinna- ja muude piirkondade innovatsioonisuutlikkus on väga erinev ja ebavõrdne.

Tegeledes uute ideede ja tehnoloogiate levitamise ja kasutuselevõtu nõrkade külgedega, soodustades laiapõhjalist innovatsiooni ning tunnustades ja edendades häid tulemusi, tagatakse, et need piirkonnad muutuvad tootlikumaks, pakuvad paremaid töövõimalusi ja saavad kasu üha enam teadmistepõhisest majandusest.

Nendes piirkondades tuleks vastavalt rakendada kohapõhiseid innovatsioonistrateegiaid ning optimeerida liikmesriikide ühtekuuluvuspoliitika ning taaste- ja vastupidavusrahastu raames kättesaadavate vahendite mõju. Innovatsiooni tuleks mõista laiemas tähenduses, nii et see hõlmaks tootmisprotsesse, turundust, muu hulgas digiturundust, ja teenuste digiteerimist. Selle abil saab suurendada ettevõtlus- ja töövõimalusi uutes ja kasvavates sektorites, kuid ka traditsioonilistes sektorites, nagu põllumajandus või turism. Nende strateegiatega panustatakse otse piirkondlike majandussüsteemide ajakohastamisse, stimuleerides ettevõtlust ning kõrget kvalifikatsiooni nõudvate ja atraktiivsete töökohtade loomist, tegeledes oskuste mittevastavusega tööturu vajadustele ning kasvatades lõpuks talentide osakaalu sellistes piirkondades uute konkurentsivõimeliste ja atraktiivsete keskuste abil.

ELi tasandil saab võtta kasutusele mitu vahendit, et edendada innovatsiooni piirkondades, mis seisavad silmitsi talentide arengulõksuga.

Nutika spetsialiseerumise strateegiatega (S3), 16 mida juhitakse ühtekuuluvuspoliitika kohaselt, seatakse esikohale investeeringud, mis põhinevad kohalikel varadel, soodustatakse üleminekut teadmiste- ja innovatsioonipõhisele majandusele ning tugevdatakse koostööd innovatsiooni ökosüsteemide eri sidusrühmade (haldusasutused, ülikoolid, ettevõtted, kutseharidus- ja -õppeasutused) vahel kõigil valitsustasanditel.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudis (EIT) rakendatakse teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu kohapõhist lähenemisviisi innovatsioonile, integreerides nutika spetsialiseerumise strateegiaid kohalike haridus-, ettevõtlus- ja teadusvaldkondi esindavate osalejate kaasamise abil 17 . EIT piirkondliku innovatsioonikavaga (EIT-RIS) toetatakse eelkõige mõõdukate või tagasihoidlike innovatsioonitulemustega piirkondade innovatsiooni tulemuslikkust. Praeguseks on 18 EIT-RISi riigis rohkem kui 90 piirkondlikku EIT keskust, mis asuvad valdavalt talentide arengulõksu sattunud piirkondades ning hõlbustavad kohalike partnerite kaasamist, et toetada kohalikke uuendajaid, ning suurendavad teadlikkust seoses kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste ning talentide arendamisega.

Hiljutisest uuringust teadlaste liikuvuse voogude kohta Marie Skłodowska-Curie meetmete kontekstis selgub, et tippteadlaste liikuvust soodustavad peamiselt tegurid, mis aitavad otseselt kaasa nende võimele teha kvaliteetset uurimistööd ja arendada oma oskusi, nimelt võimalus teha koostööd juhtivate teadlastega, teadustaristu kvaliteet ja pakutavad koolitused.

Uues Euroopa innovatsioonikavas 18 on esitatud süvatehnoloogiatalentide algatus, s.o spetsiifiline kõiki Euroopa piirkondi ühendav juhtalgatus, mille abil kõrvaldada talendinappus süvatehnoloogiasektorites. EIT koordineeritava algatusega keskendutakse kolme aasta jooksul kõigis liikmesriikides süvatehnoloogiavaldkonna talentidele ja käivitatakse 2023. aastal innovatsioonipraktika kava, et üle 600 teadlase ja ülikoolilõpetaja, sealhulgas talentide arengulõksu sattunud piirkondadest, saaksid EIC ja EIT partnerettevõtetes innovatsiooniga seotud kogemusi. Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames koolitatakse spetsialiste sellistest valdkondadest nagu andmeteadus, tehisintellekt, küberturvalisus ja kvanttehnoloogia. Selle algatusega tuuakse kokku vähem ja rohkem uuenduslikud piirkonnad, et hõlbustada koostööd uute ELi väärtusahelate loomisel, kasutades ära iga piirkonna konkreetseid eeliseid. Omavahel ühendatud süvatehnoloogia innovatsiooniorgude loomisega ELis võimaldatakse talente hoida ja edendada. Algatuses tunnistatakse kutsehariduse ja -õppe olulist rolli innovatsioonis ja piirkondlikus arengus, eelkõige programmi „Erasmus+“ raames toetatavate kutsehariduse tipptaseme keskuste 19 kaudu, millega täiendatakse taaste- ja vastupidavusrahastu või ühtekuuluvuspoliitika vahendeid.

Innovatsiooniliidud programmi „Erasmus+“ raames toetavad ettevõtlusoskuste arendamist, pöörates erilist tähelepanu süvatehnoloogiaga seotud oskustele, et aidata talentide arengulõksu sattunud piirkondadest pärit üliõpilasettevõtjatel muuta oma ideed ärivõimalusteks, nagu on välja kuulutatud Euroopa ülikoolistrateegias.

Programmis „Euroopa horisont“ pakutakse Marie Skłodowska-Curie meetme alusel madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riigis 20 ERA stipendiume tippteadlastele, kellele ei saanud Marie Skłodowska-Curie meetme raames rahastust pakkuda, et edendada nendes riikides tasakaalustatumat ajude ringlust. Programmis „Horisont 2020“ nende eelkäijaks olnud laiendamisstipendiumid avaldasid märkimisväärset positiivset mõju talentide liikuvusele nendesse riikidesse ning aitasid neil meelitada tagasi kogenud teadlasi ja hoida talente.

Lisaks peaks programmi „Euroopa horisont“ poliitika toetusvahendist – liikmesriikide käsutuses olevast nõudlusel põhinevast vahendist – olema abi mõne juba kindlaks määratud soovituse rakendamisel, et parandada mitmes liikmesriigis teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi toimimist. See on eriti tähtis talentide arengulõksu sattunud piirkondades, eelkõige Rumeenias, Kreekas ja Horvaatias.

Nende piirkondade VKEd ja ettevõtjad saavad kasutada digitaalse innovatsiooni keskuste toetust uuendustele ja digiteerimisele.

3.1.3.Maapiirkondade taaselustamine

Maapiirkonnad on eriti haavatavad rahvastiku vähenemise ja talentide ebapiisava arengu kahekordse mõju suhtes.

ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni järelmeetmena on rakendatud laiaulatuslikke meetmeid. ELi maaelu arengu tegevuskavas määrati kindlaks inimkapitaliga seotud konkreetsed tegevusvaldkonnad, mis peaksid muutma need territooriumid ja sealsed kogukonnad 2040. aastaks tugevamaks, paremini ühendatuks, vastupanuvõimelisemaks ja jõukamaks. Selle rakendamisega aidatakse muuta maapiirkonnad talentide jaoks atraktiivsemaks, luues uusi võimalusi uuenduslike ettevõtete ligimeelitamiseks, pakkudes juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, edendades uusi ja paremaid oskusi, paremat taristut ja teenuseid ning kasutades ära majandustegevuse mitmekesistamisest saadavat kasu.

·Maapiirkondade taaselustamise platvormil jagatakse maapiirkondade ametiasutustele aladel, mida mõjutab rahvastikukadu, elanikkonna vananemine ja majanduslike võimaluste puudumine, teavet ja parimaid tavasid vahendite ja strateegiate kohta, millega võidelda talentide lahkumise vastu.

·Programmi „Euroopa horisont“ (teadusuuringud ja innovatsioon maakogukondade jaoks) raames algatatakse maapiirkondades spetsiaalsed projektikonkursid ning toetatakse koolitusi ja teadmiste vahetamist, et kiirendada uuenduste levikut ja kasutuselevõttu, näiteks maapiirkondade innovatsiooni teemalise eksperdi- ja koolituskeskuse abil, mis on loodud projekti „RURALITIES“ raames. Juhtalgatuse raames käivitati ka Euroopa idufirmade külade foorum, et aidata paremini mõista maapiirkondade idufirmade vajadusi.

·Maapiirkondade digituleviku meetmetega, millel on silmapaistev inimkapitali mõõde, tegeletakse maapiirkondade digiüleminekuks vajalike oskuste, sealhulgas digi- ja ettevõtlusoskustega.

·Maapiirkondade ettevõtluse ja sotsiaalmajandusega toetatakse sealseid uuenduslikke keskkondi, julgustades ja võimestades ettevõtjaid.

Lisaks maapiirkondade visioonile toetatakse 2030. aasta territoriaalse tegevuskava projekti raames mitmetasandilise valitsemisalase koostööga väikelinnade ja külade olulist rolli integreeritud territoriaalse arengu edendamisel ning tugevdatakse piirkondadevahelist koostööd. Selle eesmärk on säilitada ja arendada väikeseid kohti paikadena, kus noored soovivad elada ja töötada.

Lisaks panustatakse integreeritud arengupoliitikaga, mida edendatakse ühtekuuluvuspoliitika raames kohalikul tasandil, maapiirkondade arengusse ning stimuleeritakse linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid. Nendega saab kaasata uusi majandustegevuse vorme, vähendada digilõhet, pakkuda rohkem haridusvõimalusi, parandada juurdepääsu taristutele, teenustele ja kultuurihüvedele ning parandada elukvaliteeti, meelitades seeläbi talente maapiirkondadesse ja hoides neid seal.

3.1.4.Avaliku halduse ja avaliku sektori juhtimise kvaliteedi parandamine

Avaliku halduse ja avaliku sektori juhtimise kvaliteet ja tõhusus on üks peamisi tegureid, mis suurendab piirkondade atraktiivsust investeeringute jaoks.

Juhtimise kehv kvaliteet, eelkõige korruptsioon, ja õigusriigi põhimõtte eiramine õõnestavad nii kasvupotentsiaali kui ka investorite ja ettevõtjate usaldust ning need on laialdaselt tuntud tegurina, mis mõjutab otsust piirkonnast lahkuda. Juhtimise kvaliteeti investeerivates piirkondades rakendatakse seevastu tõenäolisemalt strateegiaid, millega edendada arengut tõhusal ja tulemuslikul viisil.

Seetõttu peaksid talentide arengulõksu sattunud piirkonnad parandama veelgi oma halduse kvaliteeti ja avaliku sektori juhtimist, 21 kasutades muu hulgas tehnilise toe instrumendiga pakutavaid võimalusi.

3.2.Hariduse ja tööturu tõhususe suurendamine

Talentide arengulõksu jäänud piirkonnad ei suuda piisavalt arendada ja ligi meelitada talente, keda nad vajavad kestlikuks arenguks, eelkõige seoses haridus- ja koolitussüsteemide, oskuste, tööturule integreerimise ja töötingimustega. Selleks tuleb rohkem inimesi tööturule integreerida, luues samal ajal uusi majanduslikke võimalusi ja suurendades tootlikkust.

Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle tegevuskava rakendamine on oluline nii ELi 2030. aasta tööhõive, oskuste ja vaesusega seotud eesmärkide saavutamiseks kui ka piirkondadevaheliseks ja -siseseks sotsiaalseks ja majanduslikuks lähenemiseks. Võrdõiguslikkuse liidu strateegiate 22 rakendamine on sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime tagamiseks jätkuvalt äärmiselt tähtis. Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste aktiivne kaasamine samba 20 põhimõtte rakendamisse vastavalt nende iseärasustele on selle eduks hädavajalik.

Euroopa poolaasta on peamine vahend, millega jälgitakse samba rakendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Viimastes Euroopa poolaasta analüüsides esitas komisjon peaaegu kõigile liikmesriikidele riigipõhised soovitused hariduse, oskuste ning kutsehariduse ja -õppe, võrdsete võimaluste ja tööturul osalemise valdkonnas. Euroopa poolaasta kaudu suunati seega ühtekuuluvuspoliitika rahastamist (ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond ja õiglase ülemineku fond) programmitöö perioodil 2021–2027, et vähendada piirkondlikke erinevusi.

Eelkõige toetab ESF+ inimesi igas eluetapis ning sekkub kõigisse oskustega seotud küsimustesse alates tulevaste, eelkõige rohe- ja digipöördest tulenevate vajaduste prognoosimisest kuni oskuste tööturu vajadustele mittevastavuse kõrvaldamiseni. Samuti toetab see nende üleminekute juhtimist, ajakohastades tööturuasutusi ning aidates parandada haridus- ja koolitussüsteemide vastupanuvõimet.

3.2.1.Haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe suurendamine

Hariduse ja täiskasvanute elukestvas õppes osalemise edendamisega suurendatakse tootlikkust ja aidatakse seega parandada nende piirkondade konkurentsivõimet, eelkõige seoses rohe- ja digipöördega.

Täiskasvanuhariduses osalemine on tugev talentide pakkumist mõjutav tegur (ELi eesmärgi kohaselt osaleb 2030. aastaks igal aastal koolitusel 60 % täiskasvanutest), eelkõige kiiresti muutuva tehnoloogilise keskkonna, digiteerimise ja rohepöörde kontekstis, kus töötajate oskusi tuleb hoida ajakohasena.

Sellesse saab anda otsustava panuse ka kutsehariduse ja -õppe abil ning nõukogu 2020. aasta soovituses kutsehariduse kohta 23 on kindlaks määratud peamised põhimõtted, millega tagada, et kutseharidus ja -õpe kohanduvad kiiresti tööturu vajadustele ning sellega pakutakse kvaliteetseid õppimisvõimalusi nii noortele kui ka täiskasvanutele. Selles pööratakse suurt tähelepanu kutsehariduse ja -õppe suuremale paindlikkusele, töökohapõhise õppe võimaluste suurendamisele, õpipoisiõppele ja paremale kvaliteedi tagamisele. Samuti määras nõukogu strateegiliseks prioriteediks võimaldada elukestvat õpet ja liikuvust kõigile 24 . Õpitulemuste lõhe vähendamiseks viivad liikmesriigid taaste- ja vastupidavusrahastu ning ESF+ kaudu ellu märkimisväärsel hulgal oskuste ja täiskasvanuharidusega seotud reforme ja investeeringuid.

Eespool nimetatud prioriteete tuleb rakendada eriti tõhusalt piirkondades, mis seisavad silmitsi talentide arengulõksuga.

3.2.2.Tööturule integreerimise parandamine

Kuigi piirkondlikud tööhõive määrad on ELi tasandil kümne aasta jooksul ühtlustunud, on talentide arengulõksu sattunud piirkondades madalam tööhõive määr ja kõrgem töötuse määr kui ülejäänud ELis ning nad ei ole suutnud seda lõhet viimase kümnendi jooksul vähendada, välja arvatud mõnes üksikus piirkonnas. Seda lõhet aitaks vähendada alaesindatud rühmade, eelkõige naiste, noorte ning vanemate ja puuetega inimeste tööhõive suurendamine. Piirkondades, kus romad moodustavad olulise osa noorest elanikkonnast, on samuti tähtis nende tööhõivet soodustada.

Oluline kasutamata potentsiaal tööhõive määrade tõstmisel nendes piirkondades on naiste tööhõive suurendamisel (mõjutatud piirkondades on tööhõive määr 59 %, mis jääb alla ELi keskmise ehk 66 %), arvestades, et tööealised naised lahkuvad nendest piirkondadest suurema tõenäosusega kui mehed. EL on võtnud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohaselt kohustuse vähendada soolist tööhõivelõhet 2030. aastaks vähemalt poole võrra. Tasustatud pere- ja hoolduspuhkuse võimaldamine, kvaliteetse alushariduse ja lastehoiu pakkumine ning soolise palgalõhe vähendamine on peamised viisid, millega suurendada nendes piirkondades naiste osalemist tööturul.

Naiste tööhõivet edendatakse mitme algatusega, eelkõige tehnoloogiavaldkondades, kus naiste alaesindatus on silmapaistvam.

·Naisettevõtluse ja -juhtide kavaga toetatakse ka edaspidi alustavaid naiste juhitud tehnoloogiavaldkonna idufirmasid, sealhulgas tõhustatud projektikonkursi „WomenTech EU“ kaudu. Muud seotud ELi algatused, nagu „Women4Cyber“ ja tegevuse kiirendamise programmid, mida võiks korraldada riigi tasandil, aitavad kiirendada naiste juhitud ettevõtete kasvu piirkondades, mis seisavad silmitsi talentide arengulõksuga.

·Programmi „Erasmus+“ rahastatud projektiga „E-STEAM“ toetati kolmanda taseme haridust ja osalemist tööturul, eelkõige teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas, ning sellega saab aidata kaasa selliste piirkondade koolide ja tööturu vahelisele koostoimele, et edendada tütarlaste loomingulist ja sisulist kaasamist nimetatud valdkondade haridusse (juhendamisprogrammi kaudu).

·Lisaks edendatakse meetmega „Girls Go circular“, mida EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad rakendavad digiõppe tegevuskava (2021–2027) kohaselt, tütarlaste digi- ja ettevõtlusoskusi, et julgustada neid ja kujundada nendes positiivset hoiakut sellesse valdkonda tööle asumise suhtes.

Samuti on oskuste ja töökohtade nappuse leevendamiseks oluline soodustada vanemate inimeste tööhõivet 25 . Nende tööhõive määr on mõjutatud piirkondades 54 %, mis jääb alla ELi keskmise ehk 59 %. Iseäranis talentide arengulõksus piirkondades on äärmiselt oluline pakkuda vanematele inimestele motiveerivaid töövõimalusi, sealhulgas paindliku osaajatöö, elukestva õppe võimaluste ja mentorluspartnerluste kaudu. Vanemad inimesed on nooremate jaoks teadmiste ja oskuste allikas. Sellega seoses on kesksel kohal ka vanemate ühiskonnaliikmete panus vabatahtlikku tegevusse.

Lisaks on kvaliteetsete töö- ja õppimisvõimaluste loomine noortele väga tähtis selleks, et hoida talente piirkondades, mis on sattunud talentide arengulõksu või on sellest ohustatud. ELi tasandil kehtestatakse tugevdatud noortegarantiiga poliitikaraamistik ning seda toetatakse selliste algatustega nagu Euroopa Õpipoisiõppe Liit 26 ja ALMA 27 . ESF+ ning taaste- ja vastupidavusrahastu aitavad neid eesmärke saavutada, investeerides aastatel 2021–2027 noorte tööhõivesse ja noorte tööotsijate lõimimisse ligi 22 miljardit eurot.

3.2.3.Ümber- ja täiendõppesse investeerimine, et kõrvaldada oskuste mittevastavus tööturu vajadustele ja tööjõupuudus

ELi tööturg tervikuna on juba mitu aastat seisnud silmitsi kasvava tööjõupuudusega ning see võib üha kiirema kliimaneutraalsusele ülemineku kontekstis suureneda, kui oskusi ei viida asjakohaselt kooskõlla tööturu muutuvate nõudmistega. Tööjõupuudus ei ole aga ELis ühtlaselt jaotunud ning mõned sektorid ja piirkonnad seisavad sellega seoses silmitsi eriti teravate probleemidega.

Piirkondadel, kus valitseb suur tööjõu- ja oskuste nappus, võib tekkida raskusi konkurentsis püsimisel ning need ei pruugi investeeringuid ligi tõmmata. Seetõttu on nendes piirkondades iseäranis vaja edendada ümber- ja täiendõpet.

Investeeringud haridusse, koolitusse ja elukestvasse õppesse on aga tõhusad ainult juhul, kui seejuures keskendutakse oskustele, mis vastavad kohaliku tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele. See tõstab esile hea oskuste prognoosimise ja tiheda koostöö tähtsuse piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite organisatsioonide, avaliku ja erasektori tööturuasutuste, kohalike ettevõtete ning haridus- ja koolitusteenuste osutajate vahel, tagamaks, et ühistes haridus-, koolitus- ja elukestva õppe alastes jõupingutustes keskendutakse konkreetses piirkonnas vajalikele õigetele oskustele.

Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel ning muudel haldusasutustel võib olla talentide arengulõksu sattunud piirkondades oluline roll karjäärinõustamisteenuste, koolitusvõimaluste ja teavitustegevuse pakkumisel. Nõukogu soovituses oskuste täiendamise meetmete kohta kutsutakse riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles tagama, et väheste oskuste ja kvalifikatsiooniga täiskasvanutel oleks juurdepääs oskuste täiendamise võimalustele, et arendada oma oskusi ning võib-olla liikuda kvalifikatsiooni omandamise suunas. Selliste meetmetega tuleks pakkuda toetust oskuste hindamise, kohandatud koolituspakkumiste ning oskuste piisava valideerimise ja tunnustamise kaudu, millega kaasneb teavitustegevus, juhendamine ja haridustöötajate koolitamine.

Euroopa oskuste pakti raames toetab komisjon praegu 14 ulatuslikku partnerlust 28 Euroopa eri tööstusökosüsteemides, mis aitavad neil varustada tööjõudu oskustega, mida nad vajavad kliimaneutraalsele ja digitaalsele majandusele üleminekuks. Seni on liitunud üle 1 000 liikme, sealhulgas suured rahvusvahelised ettevõtted, VKEd, kohalikud koolituspakkujad ja kaubanduskojad. Üheskoos on nad lubanud toetada kuue miljoni inimese täiendusõpet. Ligikaudu 50 piirkondlikku või kohalikku ametiasutust, kes teevad pakti alusel koostööd, töötavad juba koostöös tööstuse, sotsiaalpartnerite ning haridus- ja koolitusteenuse osutajatega välja täiend- ja ümberõppe lahendusi ning komisjon julgustab kõiki piirkondi ja eelkõige neid, mis on sattunud arengulõksu, paktiga ühinema ja spetsiaalse tugiteenuse abil piirkondlikke oskustealaseid partnerlussuhteid looma 29 .

Komisjoni ettepanekuga teha 2023. aastast Euroopa oskusteaasta edendatakse konkreetseid meetmeid, millega muuta Euroopa ettevõtted konkurentsivõimelisemaks ning kasutada digi- ja rohepöörde täielikku potentsiaali sotsiaalselt õiglasel ja ausal viisil. Sel aastal edendatakse oskusi puudutavat poliitikat ja investeeringuid, et tegeleda ELis paremate oskustega ja kohanemisvõimelise tööjõu nappusega 30 . See on talentide arengulõksus piirkondade jaoks hea võimalus selgitada välja asjaolud, mis takistavad ettevõtteid ja tööjõudu suunamast tegevust tootlikumatesse ja tuleviku jaoks sobivamatesse majandussektoritesse. Sellest saab oluline samm, eelkõige mahajäänud piirkondades, kus väike SKP elaniku kohta tuleneb madala tootlikkusega sektorite suurest osakaalust tööhõives.

Eelkõige seisab EL silmitsi märkimisväärse digioskuste nappusega, mis kasvab edasi, kui sellega ei tegeleta. Juba praegu on 90 % töökohtadel vaja teataval tasemel digioskusi, samas kui miljonitel ettevõtetel on raskusi digioskustega töötajate, eelkõige IKT-spetsialistide leidmisel. Nende probleemide lahendamiseks seatakse poliitikaprogrammis „Tee digikümnendisse“ kaks olulist eesmärki. Esimene eesmärk on suurendada 2030. aastaks algtasemel digioskustega täiskasvanute arvu praeguselt 54 %-lt 80 %-le. Teine eesmärk on suurendada töötavate IKT-spetsialistide arvu 2030. aastaks 20 miljonini, edendades samal ajal naiste juurdepääsu sellele valdkonnale ning suurendades IKT-valdkonnas õpingute lõpetajate arvu. Liikmesriigid kasutasid taaste- ja vastupidavusrahastut täiskasvanuhariduse süsteemi reformimiseks ning märkimisväärsete vahendite kaasamiseks, et parandada täiend-/ümberõppe kvaliteeti ja sellele juurdepääsu.

Kõrgharidusasutustel on oluline roll oskuste tööturu vajadustele mittevastavuse ja kitsaskohtade ennetamisel. 2022. aasta juunis võeti vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele. Kiirete järelmeetmetega kaasatakse kõrgharidus- ning kutseharidus- ja -õppeasutused elukestva õppe toetamisse ning soodustatakse kutsealast ümberõpet ja erialast täiendõpet, et vastata ühiskonna ja tööturu uutele ja tekkivatele vajadustele.

Programmi „Erasmus+“ raames välja valitud Euroopa ülikoolide liidud ja kutsehariduse tipptaseme keskused toimivad ka täiskasvanute, sealhulgas tegutsevate spetsialistide koolitus- ja ümberõppekeskustena, andes neile kõrgetasemelised ja tulevikku suunatud pädevused ning aidates ettevõtteid, kellel napib kvalifitseeritud tööjõudu.

3.2.4.Õiglaste töötingimuste tagamine talentide arenguks

Talentide arengulõksu sattunud või sellest ohustatud piirkondade atraktiivsus sõltub lõppkokkuvõttes nende võimest talente ära tunda ja tunnustada.

Piisav miinimumpalk on väga oluline tagamaks, et konkurents põhineb ühtsel turul rangetel sotsiaalsetel standarditel, stimuleerides tootlikkuse parandamist ning edendades nendes piirkondades majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist. Selles kontekstis on eriti tähtis uus direktiiv piisava miinimumpalga kohta, sest sellega luuakse raamistik piisava seadusjärgse miinimumpalga tagamiseks, millega edendatakse kollektiivläbirääkimisi seoses palgakujundusega ja parandatakse töötajate juurdepääsu miinimumpalga kaitsele.

Sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine talentide arengulõksus piirkondades on iseäranis vääruslik paremate töötingimuste loomisel, piisava palga tagamisel ning oskuste ja tööjõu nappusega tegelemisel.

Sellist lähenemist toetatakse ühtekuuluvuspoliitika ja asjakohaste reformidega, mis aitavad kaotada palgalõhet ja suurendada talentide arengulõksuga silmitsi seisvate piirkondade atraktiivsust.

3.3.Talentide liikuvuse suurendamine ja töötajate päritolupiirkonda tagasipöördumise soodustamine

Tööturu kasvavatele vajadustele ei ole pikas perspektiivis võimalik vastata üksnes riigisisese tööjõu kaasamisega. Piirkondades, mis on sattunud talentide arengulõksu või sellest ohustatud, tuleks kasutada ära ELi-sisest liikuvust ning meelitada ligi noori teistest ELi piirkondadest ja liikmesriikidest. Kuigi sageli keskendutakse noorte väljarändele, pööravad liiga vähesed piirkonnad tähelepanu sellele, et tagada tagasipöörduvatele töötajatele huvipakkuvad võimalused.

Teistest liikmesriikidest pärit talentide ligimeelitamise strateegiatena püütakse mõnes piirkonnas kasutada ära diasporaad ning julgustada emigreerunud oskustöölisi oma päritolukohta tagasi pöörduma, et seda piirkonda toetada. Näiteks sellised liikmesriigid nagu Bulgaaria, Portugal ja Kreeka on loonud eriprogrammid, millega tugevdada sidemeid rahvusvahelisse teadusdiasporaasse kuuluvate teadlastega, et suurendada oma üldist atraktiivsust ja meelitada kodanikke tagasi.

Pikaajalistes strateegiates talentide tagasimeelitamiseks tuleks aga peamiselt toetuda struktuursetele atraktiivsust mõjutavatele teguritele, keskendudes ettevõtlusele ja oskustele ning diplomitele, mille järele on tööturul kõige suurem nõudlus. Piirkondades tuleks seega töötada välja terviklik pikaajaline strateegia, millega edendada majanduse mitmekesistamist ja innovatsiooni, kaasates kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi, erasektorit, töö- ja koolituskeskusi, teadus- ja kõrgharidusasutusi ning kutseharidus- ja -õppeasutusi.

3.4.Seadusliku rände ja integratsiooni toetamine ELis

Komisjon edendab ambitsioonikat ja jätkusuutlikku ELi seadusliku sisserände poliitikat. Et püsida üleilmselt konkurentsivõimeline, aidatakse üliõpilasi ja teadlasi käsitleva direktiivi 31 ning uuesti sõnastatud ELi sinise kaardi direktiiviga 32 suurendada ELi piirkondade atraktiivsust kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks ning hõlbustada lihtsustatud menetluste abil nende liikuvust ELis.

Samuti tegi komisjon ettepaneku tihendada koostööd partneritest sihtriikidega, muu hulgas 2020. aasta rände- ja varjupaigaleppes välja kuulutatud talendipartnerluste käivitamise abil. Nende kohandatud partnerluste abil kolmandate riikidega suurendatakse seaduslikke võimalusi ELi tulekuks, kaasates samal ajal partnerriike strateegiliselt rände haldamisesse. Talendipartnerluste eesmärk on luua terviklik poliitikaraamistik ja pakkuda rahalist toetust, et edendada vastastikku kasulikku rahvusvahelist liikuvust, mis põhineb tööturu vajaduste ja oskuste paremal ühitamisel ELi ja partnerriikide vahel, pidades samal ajal silmas ajude äravooluga seotud riske. Samuti luuakse ELi talendireserv, et suunata väljastpoolt ELi pärit kvalifitseeritud töötajad võimalikele töökohtadele kõigis ELi liikmesriikides.

ELi seadusliku rände valdkonnas tehtud jõupingutusi tuleb täiendada tõhusa integratsioonipoliitikaga, et saavutada tõhusaid ja kestlikke tulemusi. Nagu on rõhutatud integratsiooni ja kaasamise tegevuskavas 33 , on kohalik tasand rändajate tõhusa integratsioonipoliitika jaoks hädavajalik, sealhulgas kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtava koostöö kaudu.

Kõik sidusrühmad (liikmesriigid, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid, valitsusvälised organisatsioonid, erasektor ja vastuvõttev ühiskond) peaksid tegema igakülgseid jõupingutusi, et aidata suurendada piirkondade võimet meelitada ligi uusi talente ja integreerida oma territooriumil kolmandate riikide kodanikke.

3.5.Piirkondade toetamine ELi uue sihtotstarbelise mehhanismi kaudu: nn talendiotsingumehhanism

Lisaks nendele olemasolevatele või väljakuulutatud ELi algatustele ja poliitikameetmetele loob komisjon 2023. aastal uue sihtotstarbelise kaheksa sambaga mehhanismi, et tuua talente piirkondadesse, mis on sattunud talentide arengulõksu või on sellest ohustatud. Mehhanismi raames luuakse spetsiaalne portaal, et anda piirkondadele ja sidusrühmadele täielik juurdepääs kõigile sammastele.

1.Uus katseprojekt, millega aidata talentide arengulõksus piirkondadel välja töötada, tugevdada, arendada ja rakendada spetsiaalselt nende vajadustele kohandatud laiapõhjalisi strateegiaid talentide koolitamiseks, ligimeelitamiseks ja kohapeal hoidmiseks. Seda tehakse valitud piirkondadele pakutava sihtotstarbelise tehnilise toe vormis koos laiemate teadlikkust ja suutlikkust suurendavate meetmetega.

2.Uus algatus „Piirkondade arukas kohanemine demograafilise üleminekuga“, millega aidata talentide arengulõksust ohustatud piirkondadel kujundada uusi lähenemisviise demograafilisele üleminekule ja talentide arendamisele, kasutades kohandatud kohapõhist poliitikat, milles keskendutakse vajalikele investeeringutele ja reformidele.

3.Tehnilise toe instrumendiga pakutakse jätkuvalt liikmesriikidele võimalust kavandada ja rakendada riiklikul ja piirkondlikul tasandil reforme. Komisjon jätkab tehnilise toe instrumendi 2023. aasta projektikonkursiga jõupingutusi, et toetada piirkondlikke ametiasutusi regionaalarengu takistuste ületamisel.

4.Olemasolevate vahenditega antakse otsest rahalist abi.

Et edendada innovatsiooni ja kõrge kvalifikatsiooniga töövõimalusi, võetakse piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumendi (I3) konkurssidel arvesse piirkondi, kus on raskusi talentide hoidmise ja ligimeelitamisega. ERFi rahastatava ELi instrumendi eesmärk on stimuleerida mitut ELi piirkonda hõlmavaid innovatsiooni ökosüsteeme, pakkudes nõustamist ja rahalist toetust innovatsiooniprojektidele ühistes aruka spetsialiseerumise valdkondades. Uue suutlikkuse suurendamise tegevussuuna raames katsetatakse eelkõige uusi lähenemisviise ja edendatakse talentide arengulõksus piirkondade suutlikkust meelitada ligi kõrge kvalifikatsiooniga inimesi.

Lisaks pööratakse ELi ja liikmesriikide poliitika ja vahenditega suuremat tähelepanu piirkondadele, mis seisavad silmitsi talentide arengulõksuga. 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide vahehindamine, mis on kavandatud 2025. aasta alguseks ja milles juhindutakse 2024. aastal vastu võetavatest riigipõhistest soovitustest, pakub võimaluse hinnata selliste piirkondade olukorda ja vajaduse korral kohandada ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimist.

5.Euroopa linnaarengu algatuse – ERFi rahastatava terviklik vahend, millega toetatakse igas suuruses linnu suutlikkuse ja teadmiste suurendamisel, innovatsiooni toetamisel ning ELi jaoks olulistele linnaprobleemidele ülekantavate ja skaleeritavate uuenduslike lahenduste väljatöötamisel – raames käsitleb komisjon 2023. aasta uuenduslike meetmete projektikonkursil probleeme, millega seisavad silmitsi kahaneva elanikkonnaga linnad, sealhulgas raskusi talentide arendamisel, hoidmisel ja ligimeelitamisel, et katsetada linnade juhitavaid kohapõhiseid lahendusi.

6.Talentide arengut toetada võivate ELi algatuste esiletõstmine. Selle mehhanismiga antakse huvitatud piirkondadele teavet ELi poliitika kohta teadusuuringute ja innovatsiooni, koolituse, hariduse ja noorte liikuvuse, klastripoliitika ja digitaalse innovatsiooni valdkonnas, millest võib olla abi piirkonna atraktiivsuse ja oskuste taseme tõstmisel.

7.Kogemuste vahetamine ja heade tavade levitamine: mõnes piirkonnas juba kasutusel olevad mitmesugused tavad võivad pakkuda teistele inspiratsiooni. Piirkondades on võimalik luua temaatilisi ja piirkondlikke töörühmi konkreetsete kutseala- või territoriaalprobleemide lahendamiseks piirkonnale kohandatud viisil. Heade tavade levitamisel tuginetakse ka olemasolevate platvormide, näiteks territoriaalse õiglase ülemineku platvormi või maapiirkondade taaselustamise platvormi tulemustele ühiste probleemidega silmitsi seisvate piirkondade ja territooriumidega tegelemisel.

8.Analüütiliste teadmiste parandamine, et toetada tõendipõhist poliitikat regionaalarengu ja rände valdkonnas ning hõlbustada poliitika kujundamist. Jätkatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse tööd piirkondliku sotsiaalvaldkonna tulemustabeli kallal. Samuti kutsub komisjon (Eurostat) liikmesriike üles esitama põhjalikumaid statistilisi andmeid elanikkonna liikumise kohta ELis, eelkõige piirkondlike rändevoogude kohta vanuse ja soo kaupa. Lisaks kogutakse andmeid oluliste teenuste, nagu hariduse ja tervishoiu paiknemise kohta ELis, et pakkuda sidusrühmadele väärtuslikke uuringuid ja teavet selle kohta, kuidas lahendada sotsiaalse ühtekuuluvuse ja õiglase ülemineku peamisi probleeme.

4.KOKKUVÕTE

Et talentide arengulõksu sattunud või sellest ohustatud piirkonnad muutuksid vastupidavamaks ja ligitõmbavamaks, on äärmiselt oluline, et liit võtaks endale kohustuse mitte kedagi ega ühtki paika tähelepanuta jätta. Lõks ei ole vältimatu ja probleemidega saab tõhusalt tegeleda, millele annavad kinnitust eri piirkondades saadud edukogemused ja mida tõstetakse esile käesolevas teatises.

Terviklik, strateegiline ja sihipärane lähenemisviis on äärmiselt oluline, et käsitleda kõiki tegureid ning mobiliseerida asjaomased osalejad ja valitsemistasandid. Kuigi nendel eri tasanditel võetavad meetmed on keskse tähtsusega, on üha selgem, et Euroopa tasandil tuleb arendada suutlikkust koguda ja hinnata andmeid ja eksperditeadmisi, et anda suuniseid asjakohaste lahenduste kohta.

Kuna talentide arengulõksu sattunud piirkondade olukord on erisugune, erinevad ka väljatöötatavad lahendused. Tuleb kavandada ja rakendada kohandatud kohapõhiseid strateegiaid ja põhimõtteid, mis võimaldavad eristavat lähenemisviisi, käsitledes piirkondade konkreetseid nõrkusi ja edendades vastavaid suhtelisi eeliseid, et parandada majanduslikku dünaamilisust ja elukvaliteeti.

Komisjoni kavandatud Euroopa oskusteaasta esimese peamise tulemusena pakub komisjon uue nn talendiotsingumehhanismi kaudu sihipärast abi ja teadmisi talentide arengulõksu sattunud piirkondadele, toetades neid kohandatud strateegiate väljatöötamisel ja edukal rakendamisel. See annab neile ainulaadse võimaluse kasutada ära oma arengupotentsiaali, rakendades neile vajalikke talente, ning aitab seega ületada struktuuriliselt ebasoodsaid tingimusi. Kuna teadmised ja oskused on tulevase majanduskasvu ja arengu tõelised mootorid, suudavad need piirkonnad püsida rajal ja meelitada ligi investeeringuid ning neid saadab edu jõukate ja uuenduslike paikadena, kus soovitakse elada ja töötada.

(1)    Komisjoni 2020. ja 2023. aasta aruanne demograafiliste muutuste mõju kohta.

(2)    See kehtib eelkõige Martinique’i, Guadeloupe’i, Mandri-Horvaatia ning Kesk- ja Lääne-Leedu (Vidurio ir vakarų Lietuvos) kohta.

(3)    Seda määratletakse käesolevas teatises 25–64aastase elanikkonnana.

(4)      ELi äärepoolseimad piirkonnad asuvad Atlandi ja India ookeanis, Kariibi merel ja Lõuna-Ameerikas. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 349 ja 2022. aasta mai sihtotstarbelise strateegiaga (COM(2022) 198 final) aidatakse neil piirkondadel erimeetmete abil püsivate piirangutega toime tulla.

(5)    Seda kajastatakse sotsiaalvaldkonna tulemustabeli piirkondlikus mõõtmes. Sotsiaalvaldkonna tulemustabelit kasutatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise jälgimiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

(6)    „The Geography of EU discontent“, 2020, https://ec.europa.eu/regional_policy/information-sources/publications/working-papers/2018/the-geography-of-eu-discontent_en .

(7)    Mõnda piirkonda, kus tööealine elanikkond väheneb ja kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal on väiksem, võib mõjutada ka 15–39aastaste netoväljaränne.

(8)    Nende probleemidega võivad kokku puutuda ka teiste piirkondade territooriumid, kuigi seda ei ole võimalik kindlaks teha, sest kättesaadav piirkondlik statistika ei ole piisavalt üksikasjalik.

(9)    Üks 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika viiest eesmärgist on tuua Euroopa kodanikele lähemale, edendades igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi. Kohalikul tasandil saab luua spetsiaalsete territoriaalsete vahendite kogumi, et rakendada integreeritud arengustrateegiaid.

(10)    Vt Euroopa Komisjon (2019) – Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aruanne, 5. peatükk.

(11)     https://ec.europa.eu/docsroom/documents/49498/attachments/1/translations/en/renditions/native

(12)     https://tourism-dashboard.ec.europa.eu/?lng=et&ctx=tourism  

(13)    Vt koostalitleva Euroopa määruse ettepanek (COM(2022) 720 final) ja lisatud teatis (COM(2022) 710 final).

(14)    Vt koostalitleva Euroopa määruse ettepanek (COM(2022) 720 final) ja lisatud teatis (COM(2022) 710 final).

(15)    Piirkondliku innovatsiooni tulemustabel, 2021.

(16)    Nutikas spetsialiseerumine on kohapõhine lähenemisviis, mida iseloomustab sekkumist vajavate strateegiliste valdkondade kindlaksmääramine, võttes aluseks nii majanduse tugevate külgede kui ka potentsiaali analüüsi.

(17)    Nagu on määratletud Euroopa innovatsiooni tulemustabelis.

(18)    COM(2022) 332 final.

(19)    Kutsehariduse tipptaseme keskused on riikidevahelised koostöövõrgustikud, mille eesmärk on edendada innovatsiooni ning tipptasemel kutseharidust ja -õpet.

(20)    Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Tšehhi Vabariik, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari.

(21)    Vt kaheksanda ühtekuuluvusaruande 7. peatükk (COM(2022) 34 final).

(22)    Soolise võrdõiguslikkuse strateegia (2020‒2025), ELi rassismivastane tegevuskava (2020‒2025), romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik (2020‒2030), LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia, puuetega inimeste õiguste strateegia (2021‒2030) ning antisemitismi vastu võitlemise ELi strateegia.

(23)    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020H1202%2801%29.

(24)    Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021G0226(01).

(25)    Inimesed vanuses 55–64.

(26)     Euroopa Õpipoisiõppe Liit – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(27)     ALMA (Aim, Learn, Master, Achieve – eesmärk, õpingud, oskused, edu) – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(28)    Autotööstuse oskuste liit, mikroelektroonikaga seotud oskuste partnerlus, lennundus- ja kaitsealaste oskuste partnerlus, avamere taastuvenergia oskuste pakt, laevaehituse ja meretehnoloogia valdkonna töötajate täiendõpe Euroopas, tekstiili-, rõiva-, naha- ja jalatsitööstus, turismi ökosüsteemiga seotud oskuste partnerlus, ehitusalaste oskuste pakt, põllumajandusliku toidutööstuse oskuste partnerlus, kultuuri- ja loomemajanduse oskuste partnerlus, lähiteenuste ja sotsiaalmajanduse ökosüsteemi oskuste partnerlus, digitaalse ökosüsteemi oskuste partnerlus, jaemüügi ökosüsteemi oskuste partnerlus, tervishoiu ökosüsteemi oskuste partnerlus.

(29)     Oskuste pakt – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(30)    Sel aastal aidatakse ka konkreetsete meetmetega kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eesmärkide saavutamisele, mille kohaselt peaks tööhõive määr olema 2030. aastaks 78 % ning 60 % täiskasvanutest peaks osalema igal aastal täiend- ja ümberõppes.

(31)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta.

(32)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ.

(33)     COM(2020) 758 final, 24.11.2020.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 17.1.2023

COM(2023) 32 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Talentide rakendamine Euroopa piirkondades

LISA

1.Demograafiline üleminek ELis

2.Piirkonnad, mida mõjutab tööealise elanikkonna vähenemine ja talentide ebapiisav areng, ning piirkonnad, mida mõjutab 15–39aastaste netoväljaränne

Alltoodud NUTS 2 piirkonnad valiti järgmiste kriteeriumide alusel.

Vähenev tööealine elanikkond ja kolmanda taseme hariduse väiksem osakaal.

·Ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 1. jaanuarini 2020 oli 25–64aastase elanikkonna keskmine aastane muutus 1 000 elaniku kohta alla –7,5

·25–64aastaste kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal oli 2020. aastal alla ELi keskmise

·25–64aastaste kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal suurenes vähem kui poole võrra ELi kasvust, st 2,2 protsendipunkti võrra

15–39aastaste netoväljaränne.

·Ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 1. jaanuarini 2020 oli 15–39aastaste elanike keskmine aastane rändesaldo 1 000 selles vanuses elaniku kohta alla –2

3.Piirkondlikud erinevused hariduse omandamisel

4.Kolmanda taseme haridusega isikute vanuseline jaotus

5.Enim mõjutatud piirkondade tunnused

Valdavad on loomulikud muutused

Piirkonnad on peamiselt maa- ja vahepealsed piirkonnad

Suurem, kuid siiski vähenev põllumajanduse tähtsus

Vähem atraktiivne töötasu ja arengutase

Tööhõive määrade tõstmise potentsiaal

Suurem sooline erinevus tööhõives

Vähem tulemuslik haridussüsteem

Digilõhe

Avaliku sektori juhtimise halb kvaliteet