Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52023AE1157

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus järgmistel teemadel: a) „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks““ (COM(2023) 62 final), b) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus)“ (COM(2023) 161 final – 2023/0081 (COD))

    EESC 2023/01157

    ELT C 349, 29.9.2023, p. 179–184 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    29.9.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 349/179

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus järgmistel teemadel:

    a) „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ “

    (COM(2023) 62 final)

    b) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus)“

    (COM(2023) 161 final – 2023/0081 (COD))

    (2023/C 349/27)

    Raportöör:

    Sandra PARTHIE

    Konsulteerimistaotlus

    a)

    Euroopa Komisjon, 27.3.2023

    b)

    Euroopa Parlament, 8.5.2023

    b)

    nõukogu, 11.5.2023

    Õiguslik alus

    a)

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

    b)

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114

    Vastutav sektsioon

    ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    29.6.2023

    Vastuvõtmine täiskogus

    13.7.2023

    Täiskogu istungjärk nr

    580

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    193/3/3

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    		 Euroopa Liit peab jääma tööstuspiirkonnaks. EL peab olema kindel oma positsioonis ülemaailmse osalejana ning määrama kindlaks poliitilised tööriistad, meetmed ja vahendid, mida ta vajab, et muutuda kiiremaks, uuenduslikumaks ja taas investorite jaoks atraktiivseks, säilitades samal ajal oma sotsiaalsed ja keskkonnaalased väärtused, nagu toimiv sotsiaaldialoog ja sotsiaalhoolekandesüsteemid, õigusriigi põhimõtte järgimine ja stabiilsed institutsioonid.

    1.2.

    		 Ülemaailmne majanduskeskkond on ELi jaoks muutunud: mitmepoolne reeglitel põhinev süsteem on taandumas ja protektsionism on tõusuteel. Konkurents rahvusvaheliste investeeringute pärast on muutunud karmimaks, seda eelkõige USA inflatsiooni vähendamise õigusakti tõttu, aga ka karmima konkurentsi tõttu tooraine pärast, energiahindade muutumise tõttu ja muutuste tõttu ülemaailmses tarneahelas. Seepärast peab EL oma struktuurse ja kestliku konkurentsivõime parandamiseks oma poliitilised prioriteedid ümber hindama. Arvestades ilmset vajadust parandada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, tuleb ELi otsustusprotsessidesse juurutada konkurentsivõime kontroll, tagades tasakaalu seadusandlike ettepanekute tegemise protsessi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõõtme vahel.

    1.3.

    		 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et tulevikus ei saa ilma tugeva tööstusbaasita olla edukas ei roheline kokkulepe, digikümnend, tööstussektor, kosmose- ega autotööstus. Samuti ei ole edu võimalik ilma kriitilise tähtsusega toorainete kindlate ja kestlike allikateta. Komitee nõuab esmajärjekorras auditi korraldamist, et teha kindlaks, kuidas EL saab kontrollida ja parandada oma väärtusahelaid ning vältida ülemäärast sõltuvust.

    1.4.

    		 Komitee rõhutab, et 2050. aasta kliimaeesmärke ei ole võimalik saavutada ilma konkurentsivõimelise ringmajanduse loomiseta. Seepärast peaks Euroopa leidma viise ressursi- ja materjalitõhususe suurendamiseks, võttes nõudluse vähendamiseks laialdaselt kasutusele nõudluse juhtimise meetmeid: ökodisain ja ringlus, energiatõhusus, toodete kestlikkuse suurendamine ning sihipäraste uuenduslike tavade ja meetodite toetamine.

    1.5.

    		 Euroopa tööstuspoliitika aluseks peaks olema sellise mitmekesise tööstussektori olemasolu ja arengu tagamine, mis hõlmab paljusid sektoreid ja tootjaid ning tööstusökosüsteeme, sealhulgas VKEsid ja sotsiaalmajanduses osalejaid. Oluline on vältida liiga kitsast keskendumist teatavate tehnoloogiate edendamisele ja väidetavate n-ö võitjate väljavalimisele regulatiivsete meetmete abil. Selle asemel on vaja terviklikku innovatsiooni ja teadusuuringute toetamise poliitikat.

    1.6.

    		 Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi tööstuskava aitab luua õiglaste töötingimuste ja hea palgaga kvaliteetseid töökohti ning edendab demokraatiat töökohal, kollektiivläbirääkimisi ja kollektiivlepingute järgimist.

    1.7.

    		 Riigihanked ja otsused avaliku sektori vahendite jaotamise kohta on olulised tööstuspoliitika juhtimise vahendid. Tuleb tagada, et ELi liikmesriikide vastavad otsused, sealhulgas riigiabi ja toetused, ei moonutaks ühtset turgu ega ohustaks majanduslikku lähenemist ja sotsiaalset ühtekuuluvust ELis, vaid soodustaksid piirkondlikku arengut. Komitee kritiseerib asjaolu, et komisjoni praegustes ettepanekutes rohelise kokkuleppe tööstuskava ja nullnetotööstuse määruse kohta ei ole seda piisavalt arvesse võetud.

    2.   Üldised märkused

    2.1.

    		 Euroopa Liit peab jääma tööstuspiirkonnaks.. Komitee kutsub üles looma õigusraamistikku, mis tõmbab ligi, võimaldab ja suurendab ELis kestlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku tööstuslikku tootmist. See üleskutse kehtib nii uute tehnoloogiate kui ka töötleva tööstuse kohta, mis on Euroopa majanduse ja tarneahelate vastupanuvõime oluline komponent.

    2.2.

    		 Ka sisemajanduse koguprodukt (SKP) näitab Euroopa konkurentsivõime halvenemist: SKP elaniku kohta ELis oli 2000. aastatel ligikaudu 70 % USA omast; praegu on see veidi alla 66 %. 1999. aastal tehti Hiinas vaid 5 % maailma koguinvesteeringutest; 2020. aastal oli see aga juba 29 % – rohkem kui kusagil mujal. USAs ja ELis on see osakaal samal ajavahemikul märkimisväärselt vähenenud – USAs 29 %-lt 20 %-le ja ELis 23 %-lt vaid 15 %-le. EL saab seda muuta: ühtse turu väljakujundamine võib kümne aasta jooksul suurendada majanduslikku toodangut rohkem kui 700 miljardi euro võrra ja ühine digimajandus võib anda veel 178 miljardit eurot. Samuti võiks EL jätkata Euroopa standardite edukat juurutamist ja edendamist kogu maailmas.

    2.3.

    		 EL kannatab äärmiselt kõrgete energiahindade ja inflatsiooni tõttu rohkem kui tema ülemaailmsed konkurendid, samal ajal kui teised maailmamajandused subsideerivad ja soosivad oma tööstust. Need on tegurid, mis tekitavad ELis deindustrialiseerimise ohu. Edukaks toimetulekuks nende probleemidega ning muude praeguste ja tulevaste raskustega on tarvis tugevdada ELi majanduse struktuurset ja kestlikku konkurentsi- ja vastupanuvõimet. Euroopa tööstuse konkurentsivõime üks põhieeldus on taskukohased energiahinnad ja kindel energiavarustus.

    2.4.

    		 Ülemaailmne majanduskeskkond on viimastel aastatel järsult muutunud: EL ei saa enam toetuda toimivale mitmepoolsele reeglitel põhinevale majandus- ja kaubandussüsteemile, vaid peab tulema toime kasvavate maailmaturu moonutustega, mis on tingitud sellistest meetmetest nagu USA inflatsiooni vähendamise õigusakt, mille eesmärk on toetada USA tööstusettevõtjaid maksuvähenduste, helde rahalise toetuse ja kohaliku sisendi nõude kaudu, mis kahjustavad USA-väliseid ettevõtjaid, või pikemaajalised Hiina protektsionistlikud subsiidiumirežiimid, mis soosivad samuti omamaiseid osalejaid ja järgivad natsionalistlikku majanduskava. EL peab sellele jõuliselt reageerima ning määrama kindlaks poliitilised tööriistad, meetmed ja vahendid, mida ta vajab, et muutuda kiiremaks, uuenduslikumaks ja taas investorite jaoks atraktiivseks, säilitades samal ajal oma sotsiaalsed ja keskkonnaalased väärtused.

    2.5.

    		 Sellega seoses väljendab komitee heameelt Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe tööstuskava ja nullnetotööstuse määruse ettepanekute üle, mis annavad ELi tööstuses osalejatele suuniseid ja tagavad prognoositavuse ning millega võetakse kohustus tugevdada Euroopa tootjaid ja nendega seotud ökosüsteeme. Jõupingutused, mida tehakse üleminekuks vähese CO2 heitega majandusele 2050. aastaks, kujutavad endast teist tööstusrevolutsiooni ja neid tuleb sellisena mõista, sealhulgas ka vajalikke poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke kohustusi.

    2.6.

    		 Eelkõige toetab komitee mõlemas dokumendis esitatud selgeid sõnumeid, milles väljendatakse vajadust ulatuslike investeeringute järele üleminekul kestlikule majandusele ja ühiskonnale. Keskkonnahoidliku tööstuspoliitika eesmärk peaks olema ka sotsiaalse heaolu suurendamine. Peame kiiduväärseks asjaolu, et nullnetotööstuse määruses keskendutakse oskuste ja inimressursside puudujääkidele, mis praegu aeglustavad üleminekut. Ei käsitleta aga seda, kuidas seatud sihte ja eesmärke ellu viiakse ning milliseid tegelikke meetmeid võetakse.

    2.7.

    		 Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles täpsustama, milliseid tegelikke meetmeid ta kavatseb võtta, et parandada Euroopa majanduse asukohategureid ja konkurentsivõimet ning eristada Euroopa Liitu tema süsteemsetest konkurentidest. Nende meetmetega tuleks keskenduda ühendatuse parandamisele ühtsel turul kõigi liikmesriikide jaoks, sealhulgas arendades ja ajakohastades transpordi- ja energiataristut ja -ühendusi, sealhulgas võrke.

    2.8.

    		 Komitee juhib tähelepanu sellele, et nii tööandjatel, töötajatel kui ka kodanikel on praegu rasked ajad, mida iseloomustavad energiavarustuse, tööjõu pakkumise ja tarneahelaga seotud šokid ja inflatsioon: see tekitab kõigile märkimisväärse kumulatiivse koormuse. Seega peaks ELi rohelise kokkuleppe tööstuskava ja nullnetotööstuse määruse eesmärk olema seda koormust vähendada, mitte seda suurendada.

    2.9.

    		 Komitee leiab, et 2050. aastaks nullnetoheitele ülemineku edendamisel on oma roll ka tarbijatel. Muutuste saavutamisel on olulised tarbijate valikud kas toodete poolt või nende vastu ning tarbijate toetus, sallivus või nende puudumine ELis, aga ka kolmandates riikides kasutatavate valmistamis- ja tootmistingimuste suhtes. Komitee toetab nende mõjuvõimu suurendamist (1) ja rõhutab vajadust tarbijate teadlike otsuste järele.

    3.   Konkreetsed märkused

    3.1.   Õigusraamistik

    3.1.1.

    		 ELi poliitikakujundamine peaks tuginema innovatsioonile, tipptasemel teadmistele ning ülihea pädevusega ja kõrgelt kvalifitseeritud inimestele, samuti keskenduma bürokraatia vähendamisele ja kulude kärpimisele seal, kus see on võimalik. Õigusriigi põhimõte, mis on üks ELi nurgakivi, tagab ettevõtluskeskkonnale kindluse ja stabiilsuse ning seda tuleb järgida igas olukorras. Stabiilsuse, sotsiaalse vastuvõetavuse ja majandusliku vastupanuvõime tagamiseks on hädavajalik kolmepoolne struktureeritud sotsiaaldialoog valitsuste, ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide vahel.

    3.1.2.

    		 Nullnetotööstuse määruses pakutakse välja meetmeid, millega parandada nullnetotehnoloogia tootmist soodustavaid tingimusi, sealhulgas lihtsustatud õiguskeskkond, näiteks kiiremad loamenetlused ja ühtsed kontaktpunktid haldusasutustes. On äärmiselt oluline, et neid kiiremaid loamenetlusi kohaldataks kogu nullnetotehnoloogia projektide väärtusahela ulatuses, ilma et see piiraks määruses sätestatud sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke. Kuigi komitee nõustub selle lähenemisviisiga, kutsub ta seadusandjaid siiski üles mitte piirduma neid täiustusi tehes nullnetotehnoloogiaga, vaid muutma need vaikimisi tingimusteks kõigis majandussektorites.

    3.1.3.

    		 Komitee juhib tähelepanu sellele, et lõppkokkuvõttes läheb Euroopa tööstuse ümberkujundamine puhta tehnoloogiaga tootmisest palju kaugemale, sest Euroopas on palju energiamahukaid raske- ja primaartööstusi, mille CO2 heidet tuleb vähendada ja mis ei ole hõlmatud rohelise kokkuleppe tööstuskavaga. Euroopa sidus tööstusstrateegia hõlmab kaasavat majanduskasvu, mis tagab, et kõik liikmesriigid ja piirkonnad osalevad tööstuse rohepöördes ja saavad sellest kasu. Seepärast on väga oluline, et rohelise kokkuleppe tööstuskavas välditaks ühtse turu killustumist ning püüeldaks liikmesriikide ja piirkondade vahelise ühtekuuluvuse poole.

    3.1.4.

    		 Komitee on veendunud, et on võimalik töötada välja keskkonnahoidliku lihtsustamise tegevuskava, millega parandatakse keskkonnahoidlike projektide loamenetlusi, järgides samal ajal keskkonnaalaseid õigusakte. Heakskiitmisprotsesside digitaliseerimise ja lihtsustamise kõrval on samuti vaja suurendada kohalike ja riiklike ametiasutuste oskusteavet ja suutlikkust ning parandada nende oskusi. Loamenetluste tõhusust tuleb parandada nõuetekohase planeerimise ja asjaomaste haldustasandite suutlikkuse suurendamisega, muu hulgas personali ja koolitatud töötajate arvu suurendamisega. Arvestades ilmset vajadust parandada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, tuleb ELi otsustusprotsessidesse juurutada konkurentsivõime kontroll, tagades tasakaalu seadusandlike ettepanekute tegemise protsessi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõõtme vahel.

    3.1.5.

    		 Komitee rõhutab, et reguleerimist tuleb täiendada muude vahenditega, nagu toetused, et vältida SKP ja heaolu vähenemist. Aruandlusnõudeid, eelkõige ELi rohepöörde-, digipöörde- ja majandusalastes õigusaktides, tuleks ratsionaliseerida ja võimaluse korral ühtlustada, et vältida eeskirjade vohamist, regulatiivset kaost ja ühtse turu killustumist.

    3.2.   Juurdepääs investeeringutele ja nende hõlbustamine

    3.2.1.

    		 ELi majandustegevuses osalejad seisavad silmitsi tiheda ülemaailmse konkurentsiga. Konkurentsivõime parandamise juures on kriitilise tähtsusega aeg. Seepärast rõhutab komitee, et kiiremini tuleb teha otsuseid rahalise toetuse ja rahastusele juurdepääsu kohta, sealhulgas mitmesuguste Euroopa toetusprogrammide, nagu REPowerEU, InvestEU ja muude kavade raames. Pikad ja pikale venivad menetlused kui läbitungimatu rahastamisdžungel tõrjuvad investoreid Euroopast eemale ja kahjustavad investeeringute ligitõmbamiseks tehtavaid jõupingutusi.

    3.2.2.

    		 Seepärast rõhutab komitee, et rahastamistoetus peab olema nii tegevuskulude kui ka kapitalikulude puhul toimiv, õigeaegne ja hõlpsamini kättesaadav igas suuruses ettevõtete, sealhulgas VKEde jaoks. Komitee kutsub üles hindama olemasolevaid vahendeid, et teha kindlaks kõige edukamad vahendid ja neid tugevdada. Komitee leiab, et rohelise kokkuleppe tööstuskavas tuleb kindlaks määrata, millal ja kus on avaliku sektori rahastus hädavajalik, et toetada selgetele tingimustele tuginedes oluliste tööstusharude üleminekut, ja vastupidi, kus saab lünka täita erasektori rahastusega, tingimusel et nähakse ette asjakohased regulatiivsed stiimulid.

    3.2.3.

    		 Komitee hoiatab, et riigiabi eeskirjade pelk lõdvendamine ilma täiendavate ELi tasandi finantsmehhanismideta tooks tõenäoliselt kaasa suuremad erinevused ELi riikide vahel, sest mõnedel ELi riikidel ei pruugi olla rohepöördesse investeerimiseks eelarvepoliitilist manööverdamisruumi. Taaste- ja vastupidavusrahastust ning kavast „REPowerEU“ antavate laenude ümbersuunamine keskkonnahoidlikesse tööstussektoritesse võib avaldada mõju ainult siis, kui seda täiendatakse märkimisväärsete toetustega toimingute jaoks, mis ei pruugi anda investeeringutelt tulu, näiteks avaliku taristu arendamine, toetused leibkondadele, kellel puuduvad vahendid renoveerimiseks ja väikesemahuliseks investeerimiseks taastuvenergiasse, ning haridus ja ümberõpe.

    3.2.4.

    		 Komitee soovitab rohelise kokkuleppe tööstuskavas keskenduda ka keskkonnahoidlike riigihangete arendamisele, sest see teeb avaliku sektori asutustest keskkonnahoidlike toodete ostjad. Rohelise kokkuleppe tööstuskava vahendid, sealhulgas ajakohastatud riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, võiksid hõlmata keskkonnahoidlike riigihangetega seotud kulusid, kuni neist saab ELi õiguse kohane ühine nõue. Avaliku sektori toetus peab sõltuma tingimustest, mille eesmärk on parandada keskkonnakaitset, toetada ettevõtjaid kvaliteetsete töökohtade pakkumisel, edendada juurdepääsu koolitusele ja luua kvaliteetseid õpipoisikohti. Lisaks on oluline muuta riigihankekonkursid VKEdele ligipääsetavamaks. Selleks kutsub komitee komisjoni üles looma hõlpsasti kasutatava andmebaasi.

    3.2.5.

    		 Lahendades turutõrgete ja ebapiisava erarahastusega sektorite probleemi, peaks uus ELi ühisrahastus pakkuma tõhusat toetust keskkonnahoidliku tehnoloogia tööstuse eri segmentidele, eelkõige VKEdele. Nii saaks vältida siseturu moonutusi ja aidata parandada ELis majanduslikku ühtekuuluvust. Sellega seoses rõhutab komitee, et ajutised riigiabi eeskirjade erandid peaksidki jääma ajutiseks ja olema ka sihipärased. Samuti peaks see rahastus olema mõeldud töötajate ümberõppeks, koolituseks ja õiglaseks üleminekuks, et tagada tulevikukindel oskustebaas.

    3.2.6.

    		 Komitee on teadlik asjaolust, et ELi tasandi lisarahastamist on raske luua. Keskpikas perspektiivis tuleks algatada ELi uute omavahendite ja Euroopa suveräänsusfondi üle tõsine arutelu, mis toimuks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatest läbirääkimistest eraldi. Lühikeses perspektiivis tuleks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondi kaudu saadavad rahalised vahendid eeljaotada ja suunata murrangulistele tehnoloogiatele sektoris, kus heidet on raske vähendada.

    3.3.   Turud ja tarneahelad

    3.3.1.

    		 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon osana oma tööstusstrateegiast tööstusökosüsteemide loetelu. Selle eesmärk on mõista paremini nii omavahelisi seoseid kui ka lünki Euroopa majandusstruktuurides ja tarneahelates. Sellega seoses kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles tunnistama väärtusahelate vastastikust sõltuvust ning kemikaalide, toorainete ja eelkõige esmaste tööstusharude ja protsesside rolli üleminekul nullnetoheitega ja ringluspõhisele majandusele. Keskendumine nullnetotehnoloogiale ei tohi viia uute lünkade tekkimiseni Euroopa tarneahelates, sest ei keskenduta teiste, näiteks energiamahukate sektorite vajadustele. Kui nende muresid (nt kõrged energiahinnad) ei lahendata, võib EL kaotada tööstusökosüsteemide olulised, võib-olla isegi strateegilised osad.

    3.3.2.

    		 Samuti rõhutab komitee vajadust juurdepääsu järele konkurentsivõimelise hinnaga energiale ja toorainetele. Sellist poliitikat peaksid toetama kaubanduslepingud ja ülemaailmne toorainealane teavitustegevus. Samal ajal tunnistab komitee, et ülemaailmne võidujooks tooraineressursside pärast ei ole kestlik. Seepärast peaks Euroopa leidma viise ressursi- ja materjalitõhususe suurendamiseks, võttes nõudluse vähendamiseks laialdaselt kasutusele nõudluse juhtimise meetmeid: ökodisain ja ringlus, energiatõhusus, toodete kestlikkuse suurendamine ning sihipäraste uuenduslike tavade ja meetodite toetamine. Komitee nõuab esmajärjekorras auditi korraldamist, et teha kindlaks, kuidas EL saab kontrollida ja parandada oma väärtusahelaid ning vältida ülemäärast sõltuvust.

    3.3.3.

    		 Komitee rõhutab vajadust luua kolmandate riikidega tugevamad kaubandussuhted, arendades edasi tööd vabakaubanduslepingutega, millega edendatakse ka meie väärtusi, ning jätkates samal ajal kaubanduse kaitsemeetmete (dumpinguvastased, sunnivastased meetmed ja välisinvesteeringute taustauuringud) väljatöötamist ja kasutamist.

    3.3.4.

    		 Juurdepääs konkurentsivõimelise hinnaga energiale ja toorainele on otsustava tähtsusega tegur tööstusliku tootmise ja sellega seotud tegevuse säilitamiseks ELis. Oma konkurentsivõime, vastupidavuse ja ülemaailmse mõju arendamisel peaks EL tuginema avatud turumajandusele ja avatud ühiskonnale kui oma põhitugevustele ning keskenduma oma tegevuses jõukuse ja heaolu loomise põhitingimuste loomisele.

    3.4.   Oskuste edendamine, et luua nullnetotehnoloogia valdkonnas kvaliteetseid töökohti

    3.4.1.

    		 Komitee toetab tõhusa elukestva õppe süsteemide ja tulevikus vajaminevate oskuste parema prognoosimise põhimõtet. Seda arvesse võttes nõuab komitee sotsiaalpartnerite struktuurset kaasamist kavandatud nullnetotööstuse akadeemiatesse. Lisaks leiab komitee, et parem õigusraamistik kvalifikatsioonide ühiseks tunnustamiseks ei tohiks piirduda töökohtadega, mis on seotud nullnetotehnoloogiaga, vaid seda tuleks laiendada kõigile sektoritele ja oskustele. Komitee juhib tähelepanu sellele, et Euroopa tööstust saab toetada, investeerides selle töötajatesse ja toetades neid, muu hulgas kaitstes tööhõivet ja aidates inimesi, kes töötavad lühendatud tööajaga.

    3.4.2.

    		 Komitee on veendunud, et ümberkujundamise toetamiseks on vaja täiendusõpet ja koolitust. Üldiselt kujutavad suure heitega seotud riskisektorid endast väikest ohtu, kuid mõnes Euroopa piirkonnas võib mõju lühikeses perspektiivis olla laastav. Vaid investeerimine oskuste parandamisse, juurdepääsu võimaldamine (ümber)õppele ja majanduse mitmekesistamise edendamine keskkonnahoidlikumate tegevuste suunas muudab ülemineku teostatavaks, võimaldades tulla toime praeguste pingeliste turgudega ja parandada tööjõu ümberpaigutamist. Restruktureerimisvajadusi saab paremini ette näha ja hallata, kui kaasatakse varakult kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas organiseerunud töötajate esindajad (2). Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi tööstuskava aitab luua õiglaste töötingimuste ja hea palgaga kvaliteetseid töökohti ning edendada kollektiivläbirääkimisi ja kollektiivlepingute järgimist.

    3.4.3.

    		 Seoses nullnetotööstuse akadeemiate ettepanekuga juhib komitee tähelepanu olemasolevatele, väljakujunenud kvalifikatsiooni ja kutsehariduse struktuuridele ELis ning rõhutab, et puudub õiguslik alus selliste (kutsealaste) koolituspoliitika sätete kehtestamiseks määruse kaudu. Määruse eelnõus ei kajastata ettevõtjate ja ELi liikmesriikide tegelikku olukorda, mida näitab ka asjaolu, et ei ole ette nähtud sotsiaalpartnerite ega muude asjaomaste organisatsioonide pidevat kaasamist. Kuigi komitee on seepärast seisukohal, et määruse ettepaneku haridus- ja koolitusaspekte tuleks käsitleda soovituse raames, nagu see on kõnealuses poliitikavaldkonnas levinud tava, kutsub komitee ELi institutsioone üles vähemalt kaasama aktiivselt sotsiaalpartnereid ja Euroopa kaubanduskodade võrgustikku Euroopa nullnetotööstuse akadeemiate ja nullnetotehnoloogia platvormi tegevusse.

    3.4.4.

    		 Euroopa Komisjoni arvutused näitavad, et nullnetotehnoloogial on märkimisväärne töökohtade loomise potentsiaal: vesinikkütuseelemendi tootmise sektoris on vaja 180 000, fotogalvaanilise päikeseenergia tootmise sektoris 66 000 ja akude tootmise sektoris 800 000 töötajat. Seepärast palub komitee komisjonil ja liikmesriikidel mitte ainult toetada raamtingimusi vajalike oskuste arendamiseks ELis, vaid ka standardida väljastpoolt Euroopa Liitu pärit kvalifitseeritud töötajate töölube ja kiirendada nende menetlemist.

    3.5.   Innovatsioon

    3.5.1.

    		 Innovatsioonisuutlikkus on veel üks viis tootlikkust suurendada ning see on oluline ettevõtete arengu, kohanemisvõime ja uuendamise jaoks. ELi edu tagamiseks tulevikus on vajalikud nii era- kui ka avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Ettevõtjate, ülikoolide ja innovatsiooniorganisatsioonide vahelist koostööd tuleb hõlbustada kui olulist praktilist viisi edendada tootmisinnovatsiooni. Ka töötajate kaasamine võib positiivselt kaasa aidata innovatsiooni ja kavandatud muutuste täieliku potentsiaali realiseerimisele.

    3.5.2.

    		 Praegu on suurem osa ELi rahalistest vahenditest mõeldud peamiselt tehnoloogia arengu varastele etappidele ja nende tehnoloogiate kasutuselevõtule allkasutajate poolt. Toetus tootmisvõimsusele ja ulatuslikumale kasutuselevõtule on endiselt vähene. Komitee leiab, et seda olukorda tuleb parandada.

    3.5.3.

    		 Komitee märgib, et kriitilise tähtsusega toorainete olulisust ELi tööstustegevuse jaoks ei saa üle hinnata. Sellega seoses tuleks innovatsioonis keskenduda esmajärjekorras asenduskaupadele, toodetele ja materjalidele, mis võivad vähendada ELi sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainetest, millele ligipääs ei ole lihtne.

    3.6.   Juhtimine

    3.6.1.

    		 Nullnetotööstuse määruse ettepanekute VII peatükis luuakse järgmine struktuur: Euroopa nullnetotehnoloogia platvorm, mille eesmärk on olla keskus, kus komisjon ja liikmesriigid saavad arutada, vahetada teavet ja jagada parimaid tavasid asjaomase määrusega seotud küsimustes. Komitee soovib aga rõhutada, et komisjon peaks taotlema sisendit lisaks ekspertidele ka eelkõige nullnetotööstuse ja selle ametiühingute esindajatelt. Komitee kiidab heaks püüdlused saavutada parem koordineerimine. Komitee tuleks platvormi kaasata, et ta saaks anda struktuurse panuse selle töösse töötajate, tööandjate ja kodanikuühiskonna seisukohtade näol.

    3.7.   Strateegilised nullnetotehnoloogiad

    3.7.1.

    		 Komitee peab kiiduväärseks lähenemisviisi prioriteetsetele investeeringutele puhastesse tehnoloogiatesse ja nende tehnoloogiate toetamisele. Nullnetotööstuse määruse ettepanekus toetatavate tehnoloogiate loetelus eiratakse aga suures osas energiamahukate tööstusharude CO2 heite vähendamist ja ringmajanduse mõõdet. Me ei suuda saavutada 2050. aasta kliimaeesmärke, kui me ei loo konkurentsivõimelist ringmajandust: jäätmete, kogutud süsiniku ja taastuvate ressursside kasutamine lähteainena on elujõuline viis vähendada heidet kõigis tööstusharudes ja vähendada ELi sõltuvust tooraine impordist. Seepärast kutsub komitee seadusandjaid üles laiendama sellele vastavalt strateegiliste nullnetotehnoloogiate loetelu.

    3.7.2.

    		 Komitee toetab selgete sihtide ja eesmärkide seadmist Euroopa tootmisvõimsusele, eelkõige eesmärki katta 10 % meie strateegiliste mineraalide kaevandamisest koos kindla kohustusega jätkata keskkonnakaitset, saavutada 40 % materjalide rafineerimine, muu hulgas suurendada kaevandusvõimsust ja luua seeläbi tõelist lisaväärtust, ning saavutada 2030. aastaks 15 % ringlussevõtu määr.

    3.7.3.

    		 Komitee juhib tähelepanu sellele, et tootmiskulude suurenemise oht on suur, sest peaaegu 25 % heitest pärineb sektoritest, kus CO2 heidet on raske vähendada. Neis sektorites ei saa heidet soovitud kiirusel vähendada ilma suuremate tootmiskuludeta. See võib põhjustada tarnešokki ja suutmatust vastata turu vajadustele. Kuni uute tehnoloogiate kasutuselevõtuni on väga tõenäoline tootmiskulude suurenemine, mis põhjustab toodete nappust ja toob kaasa kõrgemad hinnad, mis kantakse üle teistele väärtusahela toodetele.

    Brüssel, 13. juuli 2023

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Oliver RÖPKE

    (1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega üleminekul rohelisele majandusele, pakkudes paremat kaitset ebaausate tavade vastu ja paremat teavet“ (COM(2022) 143 final – 2022/0092 (COD)) (ELT C 443, 22.11.2022, lk 75).

    (2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Demokraatia tööl“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Hispaania taotlusel) (ELT C 228, 29.6.2023, lk 43).

    Top