Raportöör:	Antonio GARCÍA DEL RIEGO
Kaasraportöör:	Stefano PALMIERI

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu juures asuva Hispaania alalise esindaja asetäitja Raúl FUENTES MILANI 8. detsembri 2022. aasta kiri
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	8.9.2023
Vastuvõtmine täiskogus	21.9.2023
Täiskogu istungjärk nr	581
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	170/2/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab digieuro projekti eesmärke, milleks on tagada euro jätkuv roll rahapoliitilise tugisambana, kindlustada juurdepääs avaliku sektori rahale ja suurendada Euroopa strateegilist sõltumatust maksete valdkonnas kiiresti digitaliseeruvas majanduses.

1.2.

Komitee arvates sõltub digiprojekti edu suuresti sellest, kas see toob konkreetset lisaväärtust sellistes aspektides nagu turvalisus, usaldus, laialdane aktsepteerimine ja lihtne, ilma kuludeta juurdepääs elanike ja majandustegevuses osalejate jaoks. Komitee peab oluliseks eesmärki luua digieuro Euroopa Liidu avaliku hüvena tasuta. Samuti nagu sularaha puhul tekivad loomulikult süsteemsed kulud, kuid neid peaks kandma ühiskond tervikuna, mitte kasutajad põhiteenuste tasudena.

1.3.

Digieurol oleks seadusliku maksevahendi staatus, mis tagab selle üldise kasutuselevõtu ja laialdase aktsepteerimise. Komitee silmis on oluline sellise selge Euroopa õigusraamistiku olemasolu, mis võimaldaks kehtestada teatavate makse saajate (liikide) jaoks erandliku ajutise vabastuse võimaluse ning ühtlustada tavasid ja standardeid, mis on liikmesriigiti erinevad.

1.4.

Komitee arvates peavad ELi institutsioonid selleks, et elanikud ja majandustegevuses osalejad digieurot täielikult aktsepteeriksid, selgelt määratlema võimaliku keskpanga digiraha kasutusjuhud ja määrama võtmeküsimustes (privaatsus ja õiguskaitse, alustehnoloogia, erasektori roll vs. keskpank) kindlaks asjakohased kavandamisvõimalused. Jätkuvalt on vaja täiendavaid uuringuid ja üksikasjalikku majandusanalüüsi selle mõju kohta pangandusele, maksetele, elanikele ja ettevõtjatele. Nende abil saadaks mõjust õigesti aru ja oleks võimalik hoolikalt kavandada selle uue rahavormi võimalikku kasutuselevõttu, hinnates ja võrreldes käitamis- ja taristukulusid ning seda, milline on võimalik mõju finantskaasatusele ja sularaha kättesaadavusele elanike jaoks ja ELi avatud strateegilisele sõltumatusele, projektist saadava kasuga.

1.5.

Komitee julgustab pidama laiaulatuslikku avalikku arutelu digieuro võimaliku käibelelaskmise põhjuste, selle eeliste ja puuduste üle, et teha teadlikke otsuseid ning tagada üldsuse arusaam projektist.

1.6.

Komitee on kindlal seisukohal, et digieuro peaks muutma Euroopa majanduse ülemaailmselt konkurentsivõimelisemaks, võimaldama innovatsiooni ja suurendama ELi strateegilist sõltumatust. Lisaks võiks digieuro suurendada piiriüleste maksete kättesaadavust, parandada nende kiirust, vähendada nende kulusid ning võimaldada sujuvamat vahetust teiste valuutapiirkondadega.

1.7.

Makseteenuse pakkujad, kellel on luba tegutseda euroalal ja kes tegutsevad digitaalse euro levitamise vahendajatena, kannavad digieuro taristu ja front-end-teenuste loomisega seotult teatavaid kulusid. Küll aga saavad nad aja jooksul kasu ka jaemaksete üleminekust digikanalitele ja see pakub uusi võimalusi täiendavate lisaväärtusega teenuste müügiks. Euroopa Keskpank peaks pidevalt hindama ja jälgima, kuidas ja millises ulatuses peaks makseteenuse pakkujatel olema õigus sellistelt investeeringutelt tagasi teenida. Samuti on hädavajalik tagada, et digieuro ei avaldaks negatiivset mõju finantsstabiilsusele ega laenuandmise võimele, eeldusel et krediidiasutuste rahastamisbaasi ülemäära ei mõjutata. Seepärast kustub komitee üles käsitlema digieuro kasutuselevõttu Euroopa pangandusliidu väljakujundamise olulise elemendina.

1.8.

Komitee on seisukohal, et respekteerida tuleb euro seadusliku maksevahendi staatust nii sularahana kui ka digitaalselt ning et seadusliku maksevahendi staatust reguleerivad ühtlustatud eeskirjad on olulised aspektid, mis tagavad euro mõlema vormi kasutatavuse.

1.9.

Komitee nõuab, et ettepanek läbiks konkurentsivõime kontrolli, kinnitamaks, et sellel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamisele ning elanike, ettevõtete, töökohtade loomise ja töötingimuste toetamisele.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Euroopa Keskpanga nõukogu algatas digieuro uurimise etapi 2021. aasta oktoobris. See etapp peaks kestma ligikaudu kaks aastat ning 2023. aasta sügisel on oodata Euroopa Keskpanga nõukogu otsust minna üle järgmisse etappi. Euroopa Keskpanga nõukogu otsus digieuro võimaliku emiteerimise kohta tehakse hiljem ja alles pärast seadusandliku akti vastuvõtmist. Euroopa Keskpangast ja riikide keskpankadest koosneva eurosüsteemi seatud eesmärgid on tagada jätkuv rahaline suveräänsus ning eurole rahapoliitiline tugisammas. Samamoodi on Euroopa Komisjon märkinud järgmisi probleemi põhjuseid: üha enam digitaliseeruvas majanduses ei ole keskpangaraha (sularaha) olemasolev vorm kättesaadav suures osas majandustegevuses; üleeuroopalisel makseturul ei ole piisavat konkurentsi; välismaine keskpanga digiraha või mitteeurovääringus nomineeritud stabiilne krüptovääring võib saavutada turuosa ja vähendada euro rolli (1). Prioriteetsed kasutusviisid on isikutevahelised maksed, e-kaubandus, maksed füüsilises müügikohas ja valitsemissektori maksed. Eurosüsteem töötab praegu välja mitmeid kavandamise elemente ja üksikasjalikku skeemi digitaalsete euromaksete jaoks.

2.2.

Rahal on üldjoontes kolm peamist funktsiooni/omadust: i) see on arvestusühik; ii) seda saab kasutada vahetusvahendina, st maksete tegemiseks; iii) see on väärtuse säilitaja. Samuti on olemas kahte liiki raha: keskpangaraha ja erasektori raha.

2.2.1.

Ainus keskpangaraha, mis on praegu otseselt kättesaadav avalikuks kasutamiseks, on füüsiline sularaha. Suurem osa elanike valduses olevast ja kasutatavast rahast on kommertspankade poolt käibele lastud erasektori raha (2). Sellel erasektori rahal ei ole otsest riigi tagatist. Pankade reguleerimine ja järelevalve ning hoiusekindluseskeemid tähendavad siiski, et kuni 100 000 euro suuruseid jaehoiuseid peetakse turvaliseks ja avaliku sektori rahaga samaväärseks.

2.2.2.

Paljudes riikides lähevad elektronmaksed kõige tõhusama maksevahendina mööda sularahast. Praegu on kogu eraisikutele kättesaadav digiraha erasektori raha (nt jaepanga hoiused), sest üksikisikutel ei ole otsest juurdepääsu keskpanga digirahale.

2.2.3.

Traditsiooniliselt on riik olnud peamine rahapakkuja. Avaliku sektori raha on kahetasandilise rahasüsteemi toimimiseks väga oluline. Kuna see on oma olemuselt keskpangaraha, peetakse seda turvaliseks rahavormiks ja seega on see rahandussüsteemi tugisammas. Mõned keskpangad on siiski väitnud, et keskpangaraha rolli rahapoliitilise tugisambana võivad ohustada sellised suundumused nagu üleminek digitaalsetele maksetele, sularaha kasutamise vähenemine ja erasektori rahal põhinevate uute makselahenduste potentsiaal (nt suurte tehnoloogiaettevõtete laienemine maksete valdkonda ja krüptoraha tekkimine) (3).

2.2.4.

Vastuseks sellisele arengule kaaluvad keskpangad üle kogu maailma keskpangaraha digitaalse versiooni (keskpanga digiraha) kasutuselevõttu (4). Kõik suuremad keskpangad tegelevad praegu sellega, et vähemalt uurida keskpanga digiraha potentsiaali. Lisaks Euroopa Keskpangale hindavad keskpanga digiraha kasutuselevõttu praegu Inglise Pank ning samuti USA Föderaalreserv. Hiina Rahvapank tõi turule digitaalse jüaani katseversiooni ja tehingute kumulatiivne väärtus oli 2022. aasta keskpaiga seisuga juba üle 100 miljardi jüaani. Väike rühm riike on juba hakanud välja andma oma keskpanga digiraha, mis on avalikkusele laialdaselt kättesaadav (käesoleva arvamuse kirjutamise ajal on need Nigeeria eNaira, Bahama Sand dollar ja Jamaica JAM-DEX) (5).

2.2.5.

Keskpanga digiraha ei saa ega tohi kunagi pidada sarnaseks krüptorahaga, eelkõige sellise krüptovara liigiga, mida tuntakse stabiilse krüptovarana (mis on nominaalselt seotud traditsioonilise reservvääringu või varade kogumi väärtusega). Selline võrdlus on täiesti eksitav. Mõne peamise krüptovara hind on olnud lihtsalt liiga volatiilne, et seda saaks laialdaselt kasutada maksete tegemiseks. Isegi stabiilsed krüptovarad võivad olla tundlikud äkiliste hinnamuutuste suhtes, nagu näitas Terra stabiilse krüptovara kokkuvarisemine 2022. aastal. Praegu näib, et need krüptovarad ei täida piisavalt kolme eespool kirjeldatud rahaga seotud funktsiooni. Seevastu keskpanga digiraha säilitaks määratluse kohaselt väärtuse 1:1 võrreldes oma füüsiliste ekvivalentidega. See oleks keskpanga otsene kohustus, mis on nomineeritud riigi arvestusühikus. Seetõttu võib see pakkuda erinevaid võimalusi ja võimalikke kasutusviise lisaks sularahale.

2.2.6.

Makseteenuste turg on ELis suurel määral koondunud teatavatesse segmentidesse, eelkõige kaardimaksetesse, mille puhul pidid ELi konkurentsiasutused ja seadusandjad mitmel korral võtma parandusmeetmeid konkurentsivastaste tavade vastu võitlemiseks. Samuti uurib Euroopa Komisjon praegu mobiilimaksete turgu, kus kaks valitsevat digiplatvormide haldurit omavad ja tegelikult kontrollivad asjakohaseid mobiiltelefonide operatsioonisüsteeme. Digieuro, mida kaitsevad piisavad privaatsuse ja andmekaitse meetmed, võib vähendada Euroopa elanike sõltuvust vähestest turgu valitsevatest makseettevõtetest ja digiplatvormide halduritest ning vältida edasist kontsentratsiooni neil turgudel.

2.3.

28. juunil 2023 võttis Euroopa Komisjon vastu seadusandliku ettepaneku digieuro kehtestamise kohta, mis annab Euroopa Keskpangale ainuõiguse lubada digieuro käibele lasta; annab digieurole seadusliku maksevahendi staatuse (kohustuslik aktsepteerimine mõne erandiga); annab krediidiasutustele volituse digieurot oma klientide taotlusel levitada (pangandussektori välised makseteenuse pakkujad võivad levitada, kuid nad ei ole selleks õiguslikult volitatud); annab Euroopa Keskpangale võime kehtestada piirangud digieuro kasutamisele väärtuse säilitamise vahendina ning määrata kindlaks ja avaldada määruses sätestatud makseteenuse pakkujate vaheliste tasude ja kaupmeeste teenustasude piirmäärad; kehtestab, et digieuro lahendused oleksid kavandatud selliselt, et oleks tagatud kõrgetasemeline juurdepääsetavus; kehtestab privaatsust toetavad ja rahapesuvastased nõuded nii veebis kui ka võrguühenduseta tehtavate digieuromaksete puhul.

2.4.

Komisjon esitas ka seadusandliku ettepaneku euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta. Kõnealuses ettepanekus määratletakse sularaha seadusliku maksevahendina, millega kaasneb kohustus aktsepteerida seda maksekohustuse täitmiseks selle nimiväärtuses. Makse saaja ei tohi keelduda maksena pakutavast euro sularahast, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teistsuguses makseviisis või kui kohaldatakse erandit. Samuti sätestatakse ettepanekus tingimused, mille alusel oleks õiguslikult võimalik euro sularaha vastuvõtmisest keelduda. Ettepanekuga kehtestatakse ka liikmesriikide kohustus tagada piisav ja tõhus juurdepääs sularahale kogu oma territooriumil, sealhulgas linna- ja linnavälistes piirkondades.

2.5.

Hispaania majandusministeerium palus komiteelt arvamust ettepaneku kohta võtta kasutusele digieuro ning soovi kohta reguleerida euro pangatähtede ja müntide staatust seadusliku maksevahendina ELi tasandil. Samuti paluti arvamuses käsitleda seda, kuidas mõjuvad meetmed finantsalasele kaasatusele ja maksete ökosüsteemile ning milliseid õiguslikke kaalutlusi tuleks arvesse võtta.

2.6.

Komitee hindab kõrgelt Hispaania taotlust, mis annab komiteele võimaluse täpsustada oma seisukohta digieuro tuleviku kohta, tuginedes oma varasematele selleteemalistele arvamustele (6).

3.   Üldised märkused

3.1.

Kooskõlas oma eelmise arvamusega digieuro kohta on komiteel hea meel, et Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon jätkavad tööd digivääringu kasutuselevõtu nimel. Edu saavutamiseks peab digieuro olema turvaline ja säilitama kasutajate usalduse, see peab olema laialdaselt aktsepteeritud ning elanike ja majandustegevuses osalejate jaoks lihtsasti ja ilma kuludeta juurdepääsetav. Projektis on kesksel kohal sellised teemad nagu finants- ja e-kaasatus, finantsstabiilsuse tagamine ning maksesüsteemi tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmine.

3.2.

Komitee märgib, et eurosüsteem on digieuro uurimise etapis juba hästi edenenud, ning rõhutab, kui oluline on projekti puudutav põhjalik ja läbipaistev avalik arutelu. Digieurol võivad olla laiaulatuslikud tagajärjed Euroopa ühiskonnale ja majandusele ning seetõttu tuleb seda toetada demokraatliku aruteluga, et luua üldsuse usaldus.

3.3.

Komitee arvates on oluline tagada digieurole tugev ja piisav õiguslik alus. Seetõttu väljendab komitee heameelt komisjoni seadusandliku ettepaneku üle digieuro kohta. Digieuro käibelelaskmine ja kavandamine peab toimuma demokraatlikus protsessis ja ulatusliku avaliku aruteluga. Digieuro kasutuselevõtul ja lõppkokkuvõttes selles edu saavutamisel on kriitilise tähtsusega see, kui üldsus – Euroopa elanikud ja ettevõtjad – aktsepteerivad digieurot. Seega tuleks avaliku sektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid kaasata arutelusse, et tagada digieuro käibelelaskmise põhjuse ja erinevate omaduste hea mõistmine. Komitee roll organiseeritud kodanikuühiskonna häälekandjana Euroopas on väga oluline digieuro projekti rakendamise esimestest etappidest alates, et teha kindlaks kriitilised probleemid ja aidata neid lahendada kasutajate usalduse säilitamiseks.

3.4.

Samuti nagu sularahal, on ka digieurol seadusliku maksevahendi staatus ning oluline on, et sel oleks selge õigusraamistik. Tarvis on ühtlustada tavad ja standardid, mis on liikmesriigiti erinevad. Kehtivas õigusraamistikus on sätestatud kõrgetasemelised põhimõtted seadusliku maksevahendi staatuse mõju kohta ning sularahamaksete aktsepteerimise kohustuse põhimõttest tehtavate erandite kohta. Tavad ja eeskirjad on liikmesriigiti erinevad ning seepärast väljendab komitee heameelt kaasseadusandjate kava üle tagada kogu liidus eeskirjade ühtlustatud käsitus. Samuti soovitab komitee anda rangeid õiguslikke suuniseid selle kohta, mida tuleks pidada lubatavateks eranditeks.

3.5.

Digieuro peaks muutma ELi konkurentsivõimelisemaks, sest see peaks avama uusi maksevõimalusi, mis sõltuvad vähem Euroopa-välistest makselahendustest. Selle arutluskäigu toetamiseks kutsub komitee üles teostama ettepaneku suhtes konkurentsivõime kontrolli.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee nõustub kavandatud digieuro kahetasandilise levitamise mudeliga, mis tähendab, et eurosüsteem laseb digieuro käibele ja seda levitavad volitatud vahendajad, st tegevusloaga makseteenuse pakkujad. Kiire ja üldise kasutuselevõtu ja üldsusepoolse laialdase aktsepteerimise tagamiseks oleks digieuro levitamise õigus ka teatavatel volitatud avaliku sektori asutustel. Digieuro kättesaadavus avaliku sektori asutuste kaudu on otsustava tähtsusega selle kui avaliku sektori raha vormi usaldusväärsuse seisukohast. Avaliku sektori levitamiskanalid peavad seega olema usaldusväärsed ja toimivad.

4.2.

Komitee on seisukohal, et finants- ja e-kaasatus on olulised aspektid, mida tuleb digieuro projektis nõuetekohaselt arvesse võtta. Eriti tuleb nendega arvestada seetõttu, et lähitulevikus võib Euroopa Keskpanga nõukogu otsustada minna üle järgmisse etappi, kus ta töötab välja ja testib muu hulgas digieuro pakkumiseks ja levitamiseks vajalikke tehnilisi lahendusi. Keskpangarahana peaks digieuro olema Euroopa elanikele ja ettevõtjatele ilma piirangute ja eranditeta kõikjal kättesaadav. Komitee leiab, et eurosüsteem peaks koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega (sealhulgas tarbijad ja finantssektor) jätkama konkreetset tööd kaasamise teemal ning korraldama spetsiaalse ümarlaua, mis keskenduks finantsalasele kaasamisele ja digieurole (7). Digieuro pakub tarbijatele lisavalikut praeguste elektronmaksete kõrval, tagades neile teadmise, et nende makseid aktsepteeritakse kogu euroalal. On oluline, et tarbijate ja nende huvide kaitse oleks alati tagatud. Selles töös tuleks arvestada e-kaasatuse küsimusi, nagu juurdepääs digiseadmetele ja digiseadmete kasutamiseks vajalikud teadmised, sest digieuro on oma olemuselt digitaalne maksevahend. Samuti tuleks hinnata finants- ja e-kaasatuse aspektide kõiki kulusid ning esitada ettepanekud nende kulude katmiseks.

4.3.

Mis puudutab jaemaksete keskkonda, siis on komitee arvamusel, et seda sektorit iseloomustavad kiired muutused nõuavad, et eurosüsteem edendaks innovatsiooni, pöörates tähelepanu sellega seotud riskiprofiilidele ja nende leevendamisele. Digieuro peaks edendama innovatsiooni lõppkasutajate rakendustes ja parandama maksekogemust. Näiteks tänu paremale programmeeritavusele võib digieuro vähendada sisenemisbarjääre, edendada konkurentsi ning võimaldada välja töötada uut liiki tooteid ja teenuseid.

4.4.

On äärmiselt oluline, et digieuro seadusliku maksevahendi staatus takistaks vahendajaid võtmast kauplejatelt ülemäärast tasu. Komitee on seisukohal, et digieuro võimaldaks konkurentsivõimelisemaid tasusid, mis tagaks, et kauplejate tasud ei saa ületada võrreldavate maksevahendite praegust taset (8).

4.5.

Digieuro võib mõjutada praegust Euroopa maksete ökosüsteemi, mida ei ole veel täpselt hinnatud. Digieuro peaks hõlmama paljusid igapäevamaksetega seotud juhtumeid, kus elektroonilised maksevahendid on juba praegu kättesaadavad. Komitee on veendunud, et eduks ja laialdaseks kasutuselevõtuks peab kasutajatele olema selge, kuidas erineb digieuro olemasolevatest maksevahenditest ja/või millist lisaväärtust ta annab. Komitee arvates tuleks hoolikalt uurida, kas digieurot levitavate vahendajate jaoks tuleks ette näha ajutine hüvitamismehhanism.

4.6.

Samal ajal digieuro projektiga seadsid ametiasutused väga tähtsale kohale välkmaksete arendamise ning komisjon esitas 2022. aasta oktoobris ettepaneku võtta vastu määrus välkmaksete kohta. Paljudel juhtudel võib digieuro hõlmata mõningaid samu juhtumeid nagu välkmaksetel põhinevate makselahenduste puhul. Komitee mõistab, et vältida tuleks mis tahes kattuvaid või dubleerivaid investeeringuid ning ametiasutused peaksid täielikult selgitama nende kahe olulise algatuse vahelisi seoseid. Eelkõige on see oluline seetõttu, et digiraha kasutuselevõtt võib radikaalselt muuta rahvusvahelist raha-/finantssüsteemi, millel on märkimisväärne mõju Euroopa ja maailma majandusele.

4.7.

Komitee on seisukohal, et nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta ka suurte tehnoloogiaettevõtete rolli Euroopa makseturul ning tagada võrdsed võimalused digieuro valdkonnas osalejatele. Digieuro projekti raames tuleks hinnata riske, mis on seotud suurte tehnoloogiaettevõtete mõjuvõimu ja turuosa võimaliku suurendamisega Euroopa maksetes, pidades silmas eesmärki suurendada Euroopa strateegilist sõltumatust ja elanike privaatsust.

4.8.

Tervitatav on komisjoni seadusandlikus ettepanekus sisalduv digieuro seadusliku maksevahendi staatus koos ühtlustatud eeskirjadega selle kohta, millal kauplejad peavad digieurot kohustuslikus korras aktsepteerima. Aktsepteerimise nõuetega võidakse näha ette erandliku ajutise vabastuse võimalus teatavate makse saajate (liikide) suhtes konkreetsetes hoolikalt kaalutud olukordades. Komitee teeb ettepaneku võtta digieuro eelnevalt kindlaksmääratud nõudliku ajakava alusel järk-järgult kasutusele, et hõlbustada kauplejatel selle kasutuselevõttu lõppeesmärgiga, et digieurot kõikjal kohustuslikus korras aktsepteeritaks.

4.9.

Seadusliku maksevahendi staatus on digieuro eesmärkide saavutamiseks väga oluline. Komitee on igal juhul arvamusel, et üldiselt on digieuro kasutuselevõtul kõige olulisem aspekt kasutajatepoolne (tarbijad ja ettevõtjad) aktsepteerimine. Digiprojekti edu sõltub turvalisusest, usaldusest, laialdasest aktsepteerimisest ja lihtsast, ilma kuludeta juurdepääsust elanike ja majandustegevuses osalejate jaoks. Digieuro tõeline ülesanne on kultuurilist, mitte ainult tehnoloogilist või seaduslikku laadi. Seetõttu on oluline pakkuda kõigis majandus- ja rahaliidu riikides piisavat teavet ja koolitust Euroopa elanikele ja majandustegevuses osalejatele (VKEd jne), et nad mõistaksid digieuro projekti kasulikkust.

4.10.

Komitee peab oluliseks eesmärki luua digieuro Euroopa Liidu avaliku hüvena tasuta. Samuti nagu sularaha puhul tekivad loomulikult süsteemsed kulud, kuid neid peaks kandma ühiskond tervikuna, mitte kasutajad põhiteenuste tasudena.

4.11.

Digieuro seadusliku maksevahendi staatust ei tohiks mõista nii, et selle hoidmisel ja kasutamisel puuduvad piirangud. Praegu on see nii sularaha kui seadusliku maksevahendi puhul, sest mõnes liikmesriigis ei saa inimesed praegu sularahas maksta teatavast künnisest suuremas summas. Komitee silmis on oluline, et digiraha toimimine oleks kõigi riikide jaoks ühtmoodi standarditud, samuti nagu on ühtlustatud piirmäärad. Sularaha kasutamise piirangud ei takista seadusliku maksevahendi kontseptsiooni, mis tähendab üldist aktsepteerimiskohustust. Komitee on seisukohal, et seda põhimõtet tuleks digieuro seadusliku maksevahendi staatuse kaalumisel jätkuvalt kohaldada.

4.12.

Komitee peab äärmiselt oluliseks kaitsta finantsstabiilust ja majanduse rahastamist. Seepärast tuleks tagada, et krediidiasutuste laenuandmise võimet ja seega nende rahastamisbaasi ei mõjutataks ülemäära. Selleks peaks Euroopa Keskpank kehtestama digieurohoiusele esialgu piirmäära, mis tänu kaskaadi- ja pöördkaskaadimehhanismile ei takistaks digieuro kasutamist maksevahendina. Hädavajalik on alustada digieuro kasutuselevõttu järk-järgult, kehtestades samal ajal eelnevalt kindlaksmääratud ajakava, mis viib lühikeses perspektiivis täieliku rakendamiseni.

4.13.

Veebimudelis tugineb tehingute arveldamine pidevale ühendatusele registriga, mis on ainulaadne täpse teabe allikas. Võrguühenduseta mudelis, mille kasutaja saab deaktiveerida, arveldatakse maksja ja makse saaja vahel tehingud kohapeal, tuginemata registriga ühendatusele. Kasutajate jaoks on see kõige lähemal füüsilisele sularahale ning annab võimaluse laiendada teenuste kättesaadavust. Võrguühenduseta mudeliga võivad kaasneda riskid, mis on tavaliselt seotud topeltkulutuste probleemiga või võltsimise ohuga. Seepärast on komitee seisukohal, et tuleb kehtestada kaitsemeetmed, et töötada digieuro kasutuselevõtuks välja konkreetsed tehnilised lahendused. Sellisel viisil annaks digieuro ELi elanikele lisaväärtust lisaks sellele, mida juba pakuvad olemasolevad veebipõhised ja -välised digitaalsed makseteenused. Selleks et vältida digieuro kasutamisega seotud ebaseaduslikku tegevust, peab komitee nii veebimudeli kui ka võrguühenduseta mudeli puhul oluliseks tagada rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastaste eeskirjade asjakohane kohaldamine. Kindlustada tuleb ka samad jõupingutused maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel, nagu on praeguste digitaalsete maksevahendite puhul. Tuleks tagada, et eeldatav suurem privaatsus võrguühenduseta tehingute kaudu ei stimuleeriks ebaseaduslikku tegevust.

---

(1)  Praegu uurib keskpanga digiraha 130 riiki, mis moodustavad 98 % maailmamajandusest. Vt Central Bank Digital Currency Tracker.

(2)  Üleööhoiused moodustavad praegu üle 85 % kogu rahamassist. Vt Ahnert, A., Assenmacher, K., Hoffmann, P., Leonello, A., Monnet, C. ja Porcellacchia, D. (2022), „The economics of central bank digital currency“, European Central Bank working paper series, nr 2713, august.

(3)  Euroopa Keskpank (2021), „Central bank digital currencies: a monetary anchor for digital innovation“, Euroopa Keskpanga juhatuse liikme Fabio Panetta kõne.

(4)  Käesolevas dokumendis keskendume keskpanga jaedigivääringule, mis oleks üldsusele kättesaadav, mitte hulgiversioonidele, mis on mõeldud kasutamiseks ainult finantsasutustele.

(5)  CBDC Tracker (2023), „Today’s Central Bank Digital Currencies Status“, seisuga 28. juuni 2023. Vt ka Rahvusvaheline Valuutafond (2023), „Nigeria’s eNaira, One Year After“.

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Digitaalne euro“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 75, 28.2.2023, lk 22).

(7)  Digital financial inclusion, EKP.

(8)  Panetta F., 2023, „A digital euro: widely available and easy to use“.