EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.2.2022

COM(2022) 63 final

2022/0043(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe osaliste kirjalikus menetluses seoses IV lisa muutmisega

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mille komisjon võtab Euroopa Liidu nimel seoses OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe muutmisega, mis piirdub selle IV lisaga (sektorilepe taastuvate energiaallikate, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning veeprojektide ekspordikrediitide kohta). IV lisa on tuntud ka kui kliimamuutuste sektorilepe ehk CCSU.

Kokkuleppe osaliste tasandil arutlusel olev muudatusettepanek keskendub konkreetsemalt CCSU III liitele, milles on määratletud kliimamuutustega kohanemise projektide rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid. See on kooskõlas Euroopa Liidu ettepanekuga, mille eesmärk on tõhustada neid kriteeriume asjaomaste kohanemisprojektide kindlaksmääramisel.

Euroopa Liit peaks jätkuvalt näitama oma tugevaid püüdlusi kliimameetmete vallas ja valmistuma seisukoha võtmiseks võimaliku kokkuleppe suhtes, mille võiks saavutada enne osaliste järgmist kohtumist 2022. aasta märtsis.

2.Ettepaneku taust

2.1.Riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkulepe

Tegemist on Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Kanada, Jaapani, Korea, Norra, Šveitsi, Austraalia, Uus-Meremaa, Türgi ja Ühendkuningriigi vahelise suulise kokkuleppega, mille eesmärk on luua raamistik riiklikult toetatavate ekspordikrediitide korrakohaseks kasutamiseks. Tegelikkuses tähendab see, et luuakse võrdsed tingimused (mille puhul konkurents põhineb eksporditavate kaupade ja teenuste hinnal ja kvaliteedil, mitte sellel, millised on finantseerimistingimused) ning püütakse kõrvaldada riiklikult toetatavate ekspordikrediitidega seotud subsideerimine ja kaubanduse moonutamine. Kokkulepe, mis jõustus 1978. aasta aprillis, on sõlmitud määramata ajaks, ja see ei ole OECD õigusakt, 1 kuigi OECD sekretariaat aitab seda hallata.

Kokkulepet ajakohastatakse korrapäraselt, et võtta arvesse finantsturu ja poliitika arengusuundi, mis mõjutavad riiklikult toetatavate ekspordikrediitide andmist. Kokkulepe on üle võetud ja muudetud ELis õiguslikult siduvaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1233/2011 2   3 . Kokkuleppe tingimuste läbivaatamine on inkorporeeritud ELi õigusesse delegeeritud õigusaktidega kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt.

2.2.Riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe osalised

Euroopa Komisjon esindab liitu kokkuleppe osaliste kohtumistel ja nende kirjalikus otsustusmenetluses. Otsused kokkuleppe muutmise kohta tehakse konsensuse alusel. Liidu seisukoha võtab vastu nõukogu ja liikmesriigid arutavad seda nõukogu ekspordikrediidi töörühmas 4 .

2.3.Kliimamuutuste sektorileppe osaliste kavandatav akt

Kliimamuutuste sektorileppe III liites esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide ajakohastamist arutatakse osaliste tasandil Euroopa Liidu 16. novembril 2021 esitatud ettepaneku alusel.

Euroopa Liit tegi ettepaneku muuta kohanemist käsitlev osa (III liide) kokkuleppe püsivaks osaks, võttes arvesse kliimameetmete rahastamise suurendamise olulisust, ning ajakohastada III liites esitatud kohanemisprojektide rahastamiskõlblikkuse kriteeriume. Kavandatud ajakohastamisega lähendataks kohanemisprojektide tuvastamise kriteeriume mõnele arengupankades kasutatavale standardile, kuna kogemused näitavad, et praegused kriteeriumid – millele vastavalt peab kohanemine olema projekti põhieesmärk – ei sobi ekspordikrediiditehingute puhul, sest tavaliselt hõlmavad need ka äritegevust rahavoogude loomiseks. Väljapakutud kriteeriumid hõlmaksid osalise kohanemise projekte, kusjuures CCSU tingimused kehtiksid ainult projekti kohanemisega seotud osa suhtes.

III liite ajakohastamise ettepanekut arutati 1. detsembril 2021 osaliste 151. koosolekul, kus see toetust leidis. Üks osaline palus uute kriteeriumide puhul leppida kokku aegumisklausli osas, mis võimaldab nende asjakohasust õigeaegselt ümber hinnata.

Võttes arvesse toetust, tegi eesistuja ettepaneku, et Euroopa Liit vaataks oma ettepaneku läbi, võttes arvesse sõnastusettepanekuid, mille teised osalised saadavad 2021. aasta lõpuks, et algatada 2022. aasta alguses kirjalik menetlus selle vastuvõtmiseks.

Seega peaks osaliste kavandatavad aktis otsustatama, kuidas CCSU kohanemisprojektide rahastamiskõlblikkuse kriteeriume 2022. aasta alguses kirjaliku menetluse teel muuta.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Euroopa Liidu ettepanekut, mida osalised laialdaselt toetasid, arutati kõigepealt nõukogu ekspordikrediidi töörühmas, kus see vastu võeti.

Liidu nimel võetav seisukoht on lisatud käesolevale otsusele ning see põhineb Euroopa Liidu ettepanekul ja 1. detsembril 2021 toimunud arutelu tulemustel.

Kavandatav seisukoht seisneb CCSU III liites esitatud kohanemisprojektide kriteeriumide ajakohastamises, kasutades inspiratsiooniallikana kliimamuutustega kohanemise rahastamise jälgimise ühiseid põhimõtteid, mille on välja töötanud mõned mitmepoolsed arengupangad. Kuna uued kriteeriumid hõlmavad ka osalise kohanemise projekte, toob III liite kavandatud ajakohastamine kaasa mõned muudatused mõnes CCSU artiklis, et seda arvesse võtta.

Kuna OECD positiivset hoogu tuleks säilitada, püüab Euroopa Liit jõuda võimalikult kiiresti kokkuleppele, et teha see CCSU asjakohane ajakohastus.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on ette nähtud otsused, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Nende hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 5 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatav akt võib otsustavalt mõjutada järgmise ELi õigusakti sisu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ. Põhjus on see, et selle määruse artiklis 2 on sätestatud, et „komisjon võtab vastavalt artiklile 3 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks seoses kokkuleppe osaliste vahel kokku lepitud muudatustega suunistes“. See hõlmab kokkuleppe lisade muutmist.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatud akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks ja teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, s.t peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ekspordikrediidiga, mis kuulub ühise kaubanduspoliitika valdkonda. Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 207.

4.3.Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

2022/0043 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe osaliste kirjalikus menetluses seoses IV lisa muutmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppes (edaspidi „kokkulepe“) sisalduvad suunised on ELi õigusesse üle võetud ja muudetud liidus õiguslikult siduvaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1233/2011 6 .

(2)Kooskõlas kokkuleppe IV lisa artikliga 9 vaatavad osalised 2020. aasta lõpuks läbi selle III liite, et hinnata kohanemisega seotud rahvusvahelisi algatusi, turutingimusi ning teavitamise protsessi tulemusena saadud kogemusi eesmärgiga määrata kindlaks, kas mõisted ning projektidele kehtestatud kriteeriumid ja tingimused tuleks säilitada või neid muuta.

(3)Osalised teevad oma otsuse kavandatava otsuse kohta, millega muudetakse kokkuleppe IV lisa III liidet kirjaliku menetluse teel.

(4)Kavandatav otsus peaks olema kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustuste ja liidu kliimapoliitikaga.

(5)On asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel seoses kokkuleppe osaliste kirjaliku menetlusega, kuna kokkuleppe osaliste kavandatud otsus on liidule siduv ja võib otsustavalt mõjutada liidu õigusaktide sisu määruse (EL) nr 1233/2011 artikli 2 kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel võetav seisukoht seoses sellega, et osalised võtavad kirjaliku menetluse teel vastu otsuse, millega muudetakse riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe IV lisa, on esitatud lisas.

Artikkel 2

Liidu esindajad võivad ilma nõukogu täiendava otsuseta leppida kokku väikeste muudatuste tegemises riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe IV lisa muudatusettepanekutes, mis on esitatud lisas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

(1)    Nagu on määratletud OECD konventsiooni punktis 5.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ (ELT L 326, 8.12.2011, lk 45).

(3)    OECD kokkuleppe varasemad versioonid on võetud ELi õigusesse üle nõukogu otsustega.

(4)    Nõukogu otsus, millega moodustatakse krediidikindlustus-, krediidigarantii- ja finantskrediidipoliitika koordineerimisrühm (EÜT 66, 27.10.1960, lk 1339).

(5)    Euroopa Kohtu 7. oktoobri 2014. aasta otsus kohtuasjas Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ (ELT L 326, 8.12.2011, lk 45) (edaspidi „määrus (EL) nr 1233/2011“).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.2.2022

COM(2022) 63 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe osaliste kirjalikus menetluses seoses IV lisa muutmisega

LISA

ETTEPANEK

Euroopa Liidu seisukoht on toetada riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe IV lisa järgmisi muudatusi:

IV lisa artikkel 3 tuleks asendada järgmisega:

„3. KOHALDAMISALA KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMISE PROJEKTIDE PUHUL, MIS ON TOETUSKÕLBLIKUD III LIITE KOHASELT

a)Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud käesoleva sektorileppe III liite toetuskõlblikkuse tingimustele vastavate kohanemisega seotud osa sisaldavate projektide lepingutega.

b)Sellised lepingud on seotud täielike projektide või nende osade ekspordiga, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja kindlakstehtava projekti teostamiseks ja kasutuselevõtuks, järgmistel tingimusel:

1)III liites sätestatud tingimused on täidetud;

2)sätestatud tingimusi laiendatakse ainult projekti käigus ettetulevate konkreetsete finantsraskuste lahendamiseks ja need põhinevad iga projekti rahalistel vajadustel ning konkreetsetel turutingimustel.

c)Käesolevat sektorilepet kohaldatakse olemasolevate projektide moderniseerimiseks, et võtta arvesse kohandamisvajadusi juhtudel, kui projekti kasutusiga pikeneb tõenäoliselt vähemalt määratava tagasimakseperioodi võrra. Kui see kriteerium on täitmata, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi.“

IV lisa artikli 5 punkt d tuleks asendada järgmisega:

„d)Riiklikult toetatavate ekspordikrediitide puhul, mis on seotud III liites määratletud kohanemisega seotud osa sisaldavate lepingutega, on kliimamuutustega kohanemisega seotud projektiosa pikim tagasimaksetähtaeg 15 aastat. Projekti ülejäänud osa suhtes kohaldatakse kokkuleppe tingimusi.“

IV lisa artikli 9 punktid d ja e tuleks asendada järgmistega:

„d)Osalised vaatavad käesoleva sektorileppe III liite läbi 2027. aasta lõpuks, et hinnata kohanemisega seotud rahvusvahelisi algatusi, turutingimusi ning teavitamise protsessi tulemusena saadud kogemusi eesmärgiga määrata kindlaks, kas mõisted ning projektidele kehtestatud kriteeriumid ja tingimused tuleks säilitada või neid muuta.

e)Pärast 31. detsembrit 2027 kaotavad III liites sätestatud tingimused kehtivuse, kui osalised ei lepi kokku teisiti.“

IV lisa III liide tuleks asendada järgmisega:

„III LIIDE: RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMISE PROJEKTIDE PUHUL

Kohanemisega seotud osa moodustavad need projektitegevused (projektid, projekti komponendid, elemendid või projektide osad), mis on selgelt seotud haavatavuse vähendamisega kliimamuutuste suhtes.

Projekti kohanemisega seotud osa vastab käesolevas sektorileppes sätestatud rahastamistingimustele, kui:

a)see aitab oluliselt vähendada projektivaldkonnas tuvastatud haavatavust kliimamuutuste suhtes. Seda tuleks projektikavas ja lisatud dokumentides sõnaselgelt märkida ja selgitada kui projekti ülesehituse seisukohast põhilist elementi. Projekti dokumentatsioonis tuleks näidata selget ja otsest seost kliimatundlikkuse konteksti ja konkreetsete projektitegevuste vahel;

b)projektiettepanek sisaldab sõnaselget kavatsust tegeleda haavatavusega kliimamuutustega suhtes. Seda toetab analüüs selle kohta, kuidas projekti kohanemisega seotud tegevused käsitlevad otseselt haavatavust kliimamuutuste suhtes ja/või tugevdavad kogukondade, kaupade või ökosüsteemide vastupidavust kliimamuutustele;

c)projektide puhul, mis on seotud lepingutega, mille maksumus on vähemalt 10 miljonit SDRi, 1 toimub projekti sõltumatu läbivaatamine kolmanda isiku poolt kas eraldi või projektidokumentatsiooni lahutamatu osana. Ülevaade on avalikult kättesaadav, näiteks avaldatud projekti veebisaidil või asjaomase avalik-õigusliku asutuse veebisaidil. Läbivaatamises hinnatakse kliimamuutustega seonduvaid spetsiifilisi ja asjaomaseid ohtusid ja haavatavusprobleeme ja seda, kuidas projektis välja pakutud meetmed nendega otseselt tegelevad.“

(1)    See summa viitab projekti koguväärtusele, mitte ainult kohanemisega seotud osale.