Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa ülikoolistrateegia“

(2022/C 301/09)

Raportöör: Emil BOC (RO/EPP), Cluj-Napoca linnapea Viitedokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa ülikoolistrateegia kohta COM(2022) 16

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Liit on pühendunud hariduse tipptaseme edendamisele ja toetab seda. Komitee rõhutab sellega seoses Euroopa ülikoolistrateegia tähtsust kõrghariduse paketi kontekstis, mis võimaldab luua 2025. aastaks Euroopa haridusruumi;

2.

rõhutab, et kestlik ja Euroopa demokraatlikke väärtusi tugevdav tsivilisatsioon võib püsima jääda üksnes siis, kui investeeritakse inimkapitali. Suurepärane haridussüsteem ja tugevad ülikoolid selle keskmes on elukestva õppe nurgakivi;

3.

rõhutab, kui oluline on parandada õpetamise ja teadusuuringute kvaliteeti Euroopa ülikoolides ning tagada kohalikul ja piirkondlikul tasandil selle strateegia konkreetsete eesmärkide saavutamiseks vajaliku toetuse kättesaadavus;

4.

tunnistab ülikoolide juhtivat rolli ühiskonnas ning nende panust nii liikmesriikide kui ka kohalike kogukondade ja piirkondade kestlikku, vastupanuvõimelisse, kaasavasse ja demokraatlikel väärtustel põhinevasse arengusse. Ülikoolide roll on veelgi olulisem kriisiolukordades, kus nad saavad aidata kriisiga toime tulla ja edendada kriisijärgset taastumist (1);

5.

rõhutab ülikoolide otsustavat tähtsust ülemaailmsete probleemide lahendamisel. EL on pikka aega toonitanud vajadust tugevdada ülikoolides teadusuuringute, õpetamise, õppimise ja innovatsioonitegevuse tihedat seost, suurendades samal ajal ülikoolidele eraldatavaid vahendeid vajaliku kvaliteeditaseme kindlustamiseks. Ülikoolide roll uute teadusalaste teadmiste loojana ja uute innovaatiliste lahenduste edendajana on äärmiselt oluline, et lahendada Euroopa Liidu missioonide käigus kindlaks tehtud pakilisi ühiskondlikke probleeme;

6.

juhib tähelepanu sellele, et ülikoole tuleb pidada Euroopa kultuuri oluliseks osaks ning et akadeemilise sektori, sealhulgas haridusasutuste, teadusasutuste ja kutseõppeasutuste mitmekesisus on strateegiline väärtus;

7.

märgib, et ülikoolide olemasolu kohalikul ja piirkondlikul tasandil annab enamasti märkimisväärse konkurentsieelise neile kogukondadele, kus nad asuvad (2). Näiteks on investorid huvitatud kogukondadest, mis pakuvad kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, võimalusi koostööks akadeemiliste ringkondadega ning tehnoloogia ja oskusteabe siiret ülikoolidest ettevõtlussektorisse. Ülikooli olemasolu toob asjaomases kogukonnas ka märkimisväärset tulu (3), sest üliõpilased, õpetajad ja muud ülikooli töötajad kulutavad seal märkimisväärseid summasid (ülikoolidel on tarbimise seisukohast märkimisväärne mitmekordistav mõju). Lisaks majanduslikult mõõdetavale kasule loob ülikoolide olemasolu kohalikul tasandil kosmopoliitset õhkkonda, mida iseloomustab rahvusvaheliste üliõpilaste ja õpetajate kohalolu, samuti sellised väärtused nagu sallivus ja kultuuriline, usuline ja etniline mitmekesisus (4);

8.

peab kiiduväärseks Euroopa ülikoolistrateegias esitatud mitmetasandilist käsitust, millega nähakse ette avaliku poliitika eesmärkide ja investeeringute ühtlustamine Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Komitee rõhutab aga, et ideaalse ülikoolide tulevikumudeli kujundamiseks ja rakendamiseks oleks kasulik tugevam kohalik ja piirkondlik mõõde;

9.

rõhutab, kui oluline on luua strateegilised partnerlused kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ülikoolide vahel, muu hulgas kohalike ja piirkondlike arengustrateegiate väljatöötamise raames. Ülikoolidel on otsustav roll kohapõhiste ökosüsteemide arendamisel, millele piirkondlikud aruka spetsialiseerumise strateegiad on pannud hea aluse;

10.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad ülikoole toetada, luues ja parandades kohalikke ja piirkondlikke tingimusi (juurdepääs mitmesugusele taristule ja teenustele, elukvaliteet, kaasav keskkond jne), mis võivad suurendada ülikoolide konkurentsivõimet üleilmsel turul;

11.

rõhutab, et Euroopa tasandil on juba olemas suurepärane koostöö eri liikmesriikide ülikoolide vahel programmi „Erasmus+“ raames ning et see peab jätkuma;

12.

märgib, et ülikoolide roll ühiskonnas muutub ja ülikoolid võtavad endale lisaks traditsioonilistele funktsioonidele (mis on peamiselt seotud õpetamise ja teadusuuringutega) uusi ülesandeid (5). Ülikoolid kujundavad end nüüd ümber olulisteks osalejateks sellistes valdkondades nagu tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon, ettevõtlus ja tehnosiire majandusse. Nad ei seisa kogukondadest ja ühiskonnast eraldi, vaid neist saavad osalejad, kes võivad anda olulise panuse ühiskondlike probleemide lahendamisse (6);

13.

rõhutab, et ülikoolid on peamised osalejad ELi jaoks ülitähtsate eesmärkide, näiteks rohe- ja digipöörde edendamisel. Ülikoolidel on nendes valdkondades põhjalikud teadmised ning nad saavad samal ajal rakendada ja levitada valdkonna häid tavasid kohalikes kogukondades, kus nad tegutsevad;

14.

märgib, et ülikoolid võivad pakkuda lahendusi ja luua vahendeid, millega lahendada mitmeid ELi ees seisvaid suuri probleeme, nagu ajude äravool (7) ja väljaränne maapiirkondadest. Selle nähtuse kahjulik mõju ja ajude ringluse tähtsus on tihedalt seotud koostöö ja partnerlusega ülikoolide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahel. Sellega seoses rõhutab komitee, et märkimisväärselt tuleb suurendada jõupingutusi, et vähendada teadmiste- ja innovatsioonilõhet Euroopas ning ületada innovatsioonilõhe Euroopa ja USA vahel;

15.

rõhutab, kui oluline on pidevalt ja laiaulatuslikult kindlaks määrata ja kasutada kohaliku ja piirkondliku tasandi parimaid tavasid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja ülikoolide koostöö raames. Sellega seoses on liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste prioriteet luua riikidevahelisi võrgustikke, mille eesmärk on levitada häid tavasid ja kaasata ulatuslikult kõrghariduse sidusrühmi. Sellist võrgustikku võiks arvesse võtta ka Euroopa ülikoolistrateegia kontekstis;

16.

juhib tähelepanu asjaolule, et ülikoolid seisavad selles ümberkujundamise ja uute ülesannete võtmise protsessis silmitsi märkimisväärsete probleemide ja takistustega. Kõige tõenäolisemalt esineb kõigis liikmesriikides finantsraskusi. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku töötada välja investeerimisstrateegia, milles võetaks arvesse rahastamist piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, ning kutsub üles võtma arvesse avaliku, era- ja mittetulundussektori koostööd, et tugevdada Euroopa ülikoolide suutlikkust. Komitee märgib, et probleeme esineb ka seoses akadeemilise sõltumatuse tasemega ja/või poliitilise sekkumisega olulistesse otsustesse, mis käsitlevad ülikoolide rahastamist, õpetajate värbamist ja valimist, sõnavabadust, teadusuuringute teemade ja suundade vaba valikut, vaba teabevahetuse võimalusi ilma teadustulemuste tsensuurita jms;

17.

rõhutab, kui oluline on, et liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osaleksid aktiivselt kohalike ja piirkondlike ökosüsteemide mitmekesisuse suurendamises ning edendaksid koostööd ja usaldust kogukondade eri osade vahel. Komitee juhib tähelepanu sellele, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil tuleb ülikoole pidada osaks laiemast ökosüsteemist, mis hõlmab väga erinevaid sidusrühmi (8). Selleks et ülikoolid saaksid edasi anda uusi teadmisi probleemide loominguliseks lahendamiseks, tehnoloogia kasutamiseks ja tõhusaks kogukondlikuks suhtlemiseks, on oluline koostöö ülikoolide ja asjaomaste kohalike osalejate vahel;

18.

märgib, et Euroopa ülikoolistrateegia põhiprioriteedid on riikidevahelise koostöö süvendamine ülikoolide vahel ja kõrghariduse Euroopa mõõtme arendamine. Sellega seoses leiab komitee, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad vajaduse korral võtta meetmeid riikidevahelise koostöö toetamiseks ülikoolide vahel (Euroopa ülikoolide algatus programmi „Erasmus+“ raames on selles valdkonnas oluline vahend ülikoolide liitude loomiseks tipptasemel). Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad toetada strateegias soovitatud tavasid, näiteks Euroopa üliõpilaspileti algatust. Seda kaarti võiks tunnustada lisaks ülikooli tasandile ka riikidevaheliste üliõpilaste, teadlaste ja õpetajate ning kohalike omavalitsuste suhtluses (nt seoses elamislubade, ühistranspordipiletite ja juurdepääsuga muuseumidele);

19.

rõhutab, et liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad Euroopa ülikoolistrateegia raames toimima vahendajatena, kes suudavad ülikoolidele huvi pakkuvatesse algatustesse ja projektidesse kaasata mitmesuguseid kogukonna sidusrühmi. Komitee märgib samuti, et paljudes liikmesriikides ei vastuta kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otseselt ülikoolide rahastamise eest. Siiski võivad nad hõlbustada ülikoolide ja nende algatuste rahastamist eri fondidest, luues koostoimet kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

20.

tunnistab vajadust, et ülikoolid vaataksid läbi õppekavad, et need vastaksid paremini tehnoloogia kiirele arengule, rohe- ja digipöördele ning Euroopa tööturgude struktuurimuutustele, mis nõuavad uusi oskusi (9). Komitee rõhutab, et ka kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võib olla oluline roll õppekavade ümberkujundamisel ja selliste uute oskuste arendamisel. Samas rõhutab komitee, et kuigi ülikoolid aitavad oluliselt kaasa tööalase ja majandusliku konkurentsivõime suurendamisele globaliseerunud majanduses, tuleb säilitada kolmanda taseme hariduse sõltumatus;

21.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad aidata luua ja tugevdada kohalikke ja piirkondlikke ökosüsteeme, mis edendavad aktiivset koostööd ja võrgustikke kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ettevõtjate ja tööstuse ning ülikoolide vahel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad tegutsema neis ökosüsteemides algatajate ja vahendajatena, tehes kindlaks koostöövõimalused, eraldades mitmesuguseid vahendeid, eelkõige rahalisi vahendeid, mis on vajalikud võrgustike loomiseks ja koostööks, ning toetades selliste struktuuride loomist nagu kohaliku ja/või piirkondliku tasandi hariduskeskused. Need keskused on suurepärased vahendid, mis pakuvad formaalõppe peamistele osalejatele dialoogi- ja koostöövõimalust, et toetada noori nende ametialases hariduses. Nendele hariduskeskustele tuginedes saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused koostöös teiste ökosüsteemi osalejatega rakendada selliseid vahendeid nagu innovatsioonifondid, väikesed toetused idufirmadele mitmes põhivaldkonnas jne;

22.

on veendunud, et viis, kuidas üliõpilased peavad tänapäeval õppima, on mõnel juhul täiesti erinev varasemast. Neile tuleks anda võimalus rakendada teoreetilisi teadmisi tegelikes olukordades ja lahendada probleeme, mida nad näevad oma kohalikus ja piirkondlikus kogukonnas. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad koostöös ülikoolide ja teiste kohaliku ja piirkondliku ökosüsteemi osalejatega hõlbustada selliseid haridustavasid, näiteks toetades eluslaboreid, andes õpilastele analüüsida avaliku poliitikaga seotud küsimusi, töötades välja ühiseid strateegilisi projekte kogukonna hüvanguks või soodustades koostööd teiste kohalike ja piirkondlike sidusrühmadega;

23.

on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad koostöös ülikoolide ja teiste kohaliku või piirkondliku ökosüsteemi osalejatega märkimisväärselt toetada noori ettevõtjaid, sealhulgas üliõpilasi või ülikooli lõpetanuid, hõlbustades nende juurdepääsu peamistele innovatsiooniks eraldatud vahenditele. Paljud noored/üliõpilased vajavad selliseid ressursse nagu laborid, uued tehnoloogiad ning uued sidemed äriprojektide ja/või toodete ja teenuste arendamiseks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad koostöös teiste selliseid ressursse omavate üksustega hõlbustada noorte ettevõtjate juurdepääsu innovatsiooniressurssidele (ruumid, koolitus, nõustamine jne);

24.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad arendada arukaid suhteid ülikoolidega kohaliku ja piirkondliku kogukonnaarengu valdkonnas. On oluline, et ülikoolid pakuksid teadmisi ja teenuseid selle kogukonna hüvanguks, kus nad tegutsevad. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad neid suhteid soodustada, luues programme ülikoolide alaliseks kaasamiseks kohalike ja piirkondlike probleemide lahendamisse, kasutades ülikoolide nõustamis- ja eksperditeenuseid ning levitades uusi parimaid tavasid, et rohkem kogukondi ja avaliku sektori asutusi saaksid neid rakendada. Ülikoolide osaluse avalik tunnustamine ja selle edendamine aitab väga hästi näidata mitmekesise akadeemilise ja/või kutsealase haridustee väärtust ning julgustab nii ülikoole edendama õpetajate, teadlaste ja üliõpilaste osalemist kohalikul tasandil;

25.

rõhutab, et erinevatele ja eri suurusega kohalikele ja piirkondlikele kogukondadele on ülikoolide olemasolu kogukonnas samavõrra kasulik. Kohalikud omavalitsused saavad anda märkimisväärse panuse ülikoolide arengusse ja atraktiivsusse, luues tingimused heaks elukvaliteediks ning soodustades sellist suhtumist ja käitumist, mis edendab sallivust, kaasatust, mitmekultuurilisust ja turvalisust avalikus ruumis. Lisaks suurtele linnakeskustele võivad ülikoolid arendada teatavaid tegevusi ja luua teatavaid üksusi ka keskmise suurusega ja väikestes linnades. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad edendada ülikoolide laienemist ja/või teadusasutuste rajamist väiksematesse kogukondadesse sel teel, et toetavad ja rakendavad mitmesuguseid meetmeid, nagu üliõpilastele kättesaadavad majutusvõimalused, võimalus kasutada avalikke hooneid õpetamiseks, teadusuuringuteks ja teadmiste levitamiseks, töötavad välja hea elukvaliteedi näitajaid ning kasutavad ära teatavaid eeliseid, mida suured linnakeskused ei paku;

26.

leiab, et kohaliku ja piirkondliku tasandi digiüleminekut saab kiirendada, tehes koostööd ülikoolidega ja kasutades täiel määral ära nende asjaomaseid ressursse. Suhetes kohalike ja piirkondlike omavalitsustega saavad ülikoolid anda nõu või rakendada digiülemineku strateegiaid kohalikul või piirkondlikul tasandil. Digioskuste valdkonnas võivad ülikoolid koostöös kohalike omavalitsustega pakkuda lühiajalisi kursusi või kõigile avatud koolitusi, keskendudes teatavatele tõrjutuse ohus olevatele rühmadele (nt eakad või vähese kvalifikatsiooniga inimesed);

27.

leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad toetada hübriidsete ülikoolilinnakute arendamist, et soodustada kogukondades ja ülikoolides digiülemineku protsessi, tagades võrdsed võimalused, edendades sotsiaalset integratsiooni, parandades noorte konkurentsivõimet tööturul, tugevdades noorsootööd, mittediskrimineerimist ja kultuuridevahelist mõistmist. Hübriidsed ülikoolilinnakud peaksid võrdsete võimaluste tagamisel pöörama tähelepanu teabevahetusele ja teabe levitamisele, et tagada selle tegelik kättesaadavus kõigile toetusõiguslikele noortele, eelkõige äärealadel elavatele noortele. Samuti võivad nad rahaliselt toetada nende hübriidlinnakute avamist mitmesugustele asjaomastele kogukonna osalejatele, sealhulgas riskirühmadele või ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, vähekaitstud ja riskirühmas olevatele noortele (noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel, noored töötud, naised, pagulased, puuetega inimesed, pensionärid jne). ELi ja liikmesriikide poliitikas tuleb esmatähtsaks pidada riskirühma kuuluvate noorte kaasamist;

28.

rõhutab, et ülikoolidel on märkimisväärsed teadmised ja asjatundlikkus rohepöörde valdkonnas. Nad võivad samuti anda eeskuju heade tavade osas, etendades rohepöördes hariduslikku ja teavitavat rolli. Ülikoolid saavad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega arendada keskkonnahoidlikke ülikoolilinnakuid ja osaleda aktiivselt linnade taaselustamise protsessides, pakkudes kogukonnale kõnealuseid linnakuid ning energiatõhususe või ökodisaini mõttes eeskuju andvaid hooneid;

29.

peab kiiduväärseks selge tegevuskava, iga-aastaste näitajate ja strateegia rakendamise sihttasemete kehtestamist, nagu komitee on juba nõudnud, et hinnata Euroopa haridusruumi eesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme. Komitee juhib aga tähelepanu vajadusele anda Euroopa kõrgharidussektori vaatluskeskuse loomisele kohalik ja piirkondlik mõõde, mis võimaldaks kasutada Euroopa tulemustabelit ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

30.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad toetada Euroopa ülikoole nende püüdlustes muutuda rahvusvahelisemaks ja edendada Euroopa Liidu rolli rahvusvahelisel areenil. See hõlmaks toetust Euroopa ülikoolide osalemisele edasipüüdlikes riikidevahelistes liitudes, mille eesmärk on arendada pikaajalist süsteemset koostööd tipptasemel hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning pakkuda üliõpilastele, õpetajatele, teadlastele ja töötajatele püsivaid võimalusi akadeemiliseks liikuvuseks.

---

(1)  Howard, G., Weinstein, R., Yang, Y. (2021), „Do universities improve local economic resilience?“, IZA poliitikadokument nr 14422, kättesaadav aadressil https://docs.iza.org/dp14422.pdf.

(2)  Fonseca, L., Nieth, L. (2021), „The role of universities in regional development strategies: A comparison across actors and policy stages“, European Urban and Regional Studies, 22(3); Goddard, J., Puukka, J. (2008), „The engagement of higher education institutions in regional development: an overview of the opportunities and challenges“, Higher Education Management and Policy, 20(2): 11–41.

(3)  Chirca, A., Lazar, D. T. (2021), „Cluj-Napoca without students: an estimation of the gap in the city’s economy“, Transylvanian Review of Administrative Sciences, 66E: 44–59.

(4)  Goddard, J., Vallance, P. (2014), „The university and the city“, Higher Education, 68(2): 319–321.

(5)  Liddle J., Addidle G. D. (2022), peatükk „The Changing Role of Universities in Society: Key Influences“ raamatus „The Role of Universities and HEIs in the Vulnerability Agenda“, mis kuulub raamatute sarja „Rethinking University-Community Policy Connections“, Palgrave Macmillan, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-030-89086-5_3.

(6)  Myklebust, J. P., Smidt, H. (2021), „What is the role of universities in global upskilling?“, University World News, kättesaadav aadressil https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20210129110449887.

(7)  Hammerbauer, M., Pavletić, P., Vespa, M. (2021) „Brain drain in higher education in European context“, lõpparuanne – ESC41, kättesaadav aadressil https://www.esu-online.org/wp-content/uploads/2021/03/Brain-Drain-final-report-ESC41-Google-Docs.pdf.

(8)  Reichert, S. (2019), „The Role of Universities in Regional Innovation Ecosystems“, Euroopa ülikoolide ühenduse uuring, kättesaadav aadressil https://www.eua.eu/downloads/publications/eua%20innovation%20ecosystem%20report_final_digital.pdf.

(9)  Jackson, N. J. (2011), „Learning for a complex world: A lifewide concept of learning, education and personal development“, Author House, Bloomington; Williams, S., Dodd, L. J., Steele, C., & Randall, R. (2015), „A systematic review of current understandings of employability“, Journal of Education and Work, 29. kd, nr 8, lk 877–901.