Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52022AE6298

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pangandusliidu väljakujundamisele kaasa aitava kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku läbivaatamise kohta“ (COM(2023)225 final), „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses varajase sekkumise meetmete, kriisilahenduste eeltingimuste ja kriisilahenduse meetmete rahastamisega“ (COM(2023) 226 final – 2023/0111 (COD)), „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses varajase sekkumise meetmete, kriisilahenduse eeltingimuste ja kriisilahenduse meetmete rahastamisega“ (COM(2023) 227 final – 2023/0112 (COD)) ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL ja määrust (EL) nr 806/2014 seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude teatavate aspektidega“ (COM(2023) 229 final – 2023/0113 (COD))

EESC 2022/06298

ELT C 349, 29.9.2023, p. 161–166 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

29.9.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 349/161

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pangandusliidu väljakujundamisele kaasa aitava kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku läbivaatamise kohta“

(COM(2023)225 final)

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses varajase sekkumise meetmete, kriisilahenduste eeltingimuste ja kriisilahenduse meetmete rahastamisega“

(COM(2023) 226 final – 2023/0111 (COD))

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses varajase sekkumise meetmete, kriisilahenduse eeltingimuste ja kriisilahenduse meetmete rahastamisega“

(COM(2023) 227 final – 2023/0112 (COD))

ja

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL ja määrust (EL) nr 806/2014 seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude teatavate aspektidega“

(COM(2023) 229 final – 2023/0113 (COD))

(2023/C 349/24)

Raportöör:

Giuseppe GUERINI

Kaasraportöör:

Christophe LEFÈVRE

Konsulteerimistaotlused

8.12.2022, Hispaania välis-, Euroopa Liidu asjade ja koostööministeeriumi kiri

Euroopa Liidu Nõukogu, 23.6.2023 (COM(2023) 229 final), 11.7.2023 (COM(2023) 226 final), 11.7.2023 (COM(2023) 227 final)

Euroopa Parlament, 12.6.2023 (COM(2023) 229 final), 10.7.2023 (COM(2023) 226 final ja 227 final),

Euroopa Komisjon, 2.6.2023 (COM(2023) 225 final)

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 304

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.6.2023

Vastuvõtmine täiskogus

13.7.2023

Täiskogu istungjärk nr

580

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

175/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab komisjoni ulatuslikku algatust täiendada pankade kriisiohjet ja hoiusekindlustust käsitlevaid õigusnorme, kuna pangandusliidu edendamine on oluline samm Euroopa ühtse turu tugevdamiseks hoiustajate ja maksumaksjate huvides.

1.2.

 Komitee on seisukohal, et hiljutised panganduskriisid Ameerika Ühendriikides rõhutavad kiire tegutsemise tähtsust kriisi levimise ohu vähendamisel ning investorite ja hoiustajate usalduse kaotamisel, samuti vajadust paindlikkuse järele pangakriisidele reageerimisel. Hiljutine kogemus näitab ka seda, kui oluline on väga lühikese aja jooksul nõuetekohaselt korraldada raskustes panga üleminek teisele pangale.

1.3.

 Komitee hindab asjaolu, et komisjoni ettepanekuga laiendati hoiuste tagamise skeemi kaitset avaliku sektori asutuste hoiustele, samuti asjaolu, et komisjon töötab hoiuste kaitse vahendite suurema ühtlustamise nimel kogu ELis. Kuna piisavalt rahastatud ja korraldatud hoiusekindlustusfondidel on oluline roll, tuleks komisjoni pakutud tõhustatud ühtlustamine kindlasti kasuks.

1.4.

 Komitee märgib, et komisjoni ettepaneku üks põhieesmärke on laiendada pankade kriisilahenduse kohaldamisala. Komitee mõistab täielikult komisjoni lähenemisviisi, konteksti, regulatiivseid põhimõtteid ja pikaajalisi eesmärke.

1.5.

 Hiljutisi panganduskriise arvestades juhib komitee siiski tähelepanu vajadusele pragmaatilise ja paindliku lähenemisviisi järele, mis põhineb erinevate käsilolevate juhtumite iseärasustel järgmistes valdkondades: i) regulatiivne lähenemisviis; ii) kõige tõhusamate olemasolevate vahendite valik; iii) võetud meetmete praktiline mõju; iv) vajalik koostöö sidusrühmade vahel; v) täitmise kiirus ning vi) kriisiohjeks valitud lahenduste elluviimiseks kasutatavate rahaliste vahendite olemus.

1.6.

 Komitee leiab, et kriisilahendus ei pruugi alati olla kõige sobivam lahendus selleks, et täielikult kaitsta majanduse ökosüsteeme, milles raskustes pank tegutseb. Kui kriisilahendus võib tegelikult osutuda kulukamaks kui likvideerimine, peaksid asjaomased pangad välja kuulutama maksejõuetuse.

1.7.

 Komitee nõustub komisjoniga, et avaliku huvi hindamist võiks täiustada, võttes kasutusele läbipaistvama ja ühtlustatuma lähenemisviisi kogu ELis. Tunnistades, et tasakaalu saavutamine paindlikkuse ja prognoositavuse vahel on reguleerivate asutuste jaoks väga keeruline ülesanne, julgustab komitee kaasseadusandjaid leidma lahendusi, mis vähendavad õiguskindlusetust nii palju kui võimalik.

1.8.

 Komitee peab vajalikuks leida sobiv tasakaal avaliku huvi hindamise parema sõnastuse ja selle kohaldamise proportsionaalsuse vahel väikeste, keskmise suurusega ja kohalike pankade suhtes. Avaliku huvi hindamise laiendamine nii, et see hõlmaks ka piirkondlikult olulist rolli täitvaid panku, jätab praeguses raamistikus siiski veel ruumi teatavale ebakindlusele.

1.9.

 Komitee kordab proportsionaalsuse põhimõtte järgimise tähtsust, et koostada määrus, mis on sobiv selle eesmärkide saavutamiseks, kahjustamata liigselt väikeste, keskmise suurusega ja kohalike pankade huve. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleks arvesse võtta ka avaliku huvi hindamise kohaldamisel, eriti kui tegemist on kohalike pankadega, kes ei kujuta endast ohtu finantsstabiilsusele.

1.10.

 Tunnistades panganduse reguleerimise ja riigiabi reguleerimise erinevat pädevust, on komitee seisukohal, et kogu pankade kriisiohje ja hoiusekindlustuse paketti tuleks nõuetekohaselt koordineerida pangandussektoris riigiabi andmist käsitleva 2013. aasta teatise (1) eeldatava läbivaatamisega. Vastasel juhul on oht, et rakendatakse ettepanekuid, mis võivad olla vastuolus riigiabi käsitlevate õigusnormidega, tuues kaasa ettearvamatuse ja õigusliku ebakindluse.

1.11.

 Komisjon on keskendunud üleminekustrateegia vahendi täiustamisele hoiuste tagamise skeemi kasutamise abil koos võimalusega jõuda ühtse kriisilahendusfondini, tingimusel et kohaldatakse piisavaid kaitsemeetmeid. See võib olla samm Euroopa hoiusekindlustusskeemi suunas, kuid ebatõhusus püsib kuni pangandusliidu väljakujundamiseni, kuna turg on endiselt killustunud.

2.   Taust ning Hispaania konsulteerimistaotlus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele

2.1.

 Hispaania valitsus taotles komiteelt ettevalmistava arvamuse koostamist pangandusliitu käsitleva ettepaneku kohta, keskendudes vajadusele edendada avaliku huvi hindamise laiemat kohaldamist, et kriisi korral hõlmaks ühtlustatud kriisilahendusmenetlus panku, eelkõige keskmise suurusega ja väikseid panku.

2.2.

 Komisjon esitas 18. aprillil 2023 neli seadusandlikku ettepanekut, et tugevdada ELi kehtivat pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikku, keskendudes keskmise suurusega ja väiksematele pankadele (2).

2.3.

 Komisjoni sõnul „on [kogemused] siiski näidanud, et paljusid raskustesse sattunud keskmise suurusega ja väiksemaid panku ei hallatud kriisilahendusraamistikku kuuluvate lahendustega“ (3). „Haldamiseks kasutati mõnikord panga nõutavate siseressursside või sektori rahastatavate eraturvavõrkude (hoiuste tagamise skeemide ja kriisilahendusfondide) asemel maksumaksjate raha“, (4) mis avaldab tugevat negatiivset mõju majandusele ja avalikkuse suhtumisele.

2.4.

 Seega võimaldavad uued kavandatud eeskirjad ametiasutustel kasutada kriisiohjevahendite põhikomponendina kriisilahendust, rõhutades, et erinevalt likvideerimisest võib kriisilahendus olla klientide jaoks vähem häiriv, sest neil jääb juurdepääs oma kontodele alles ja säilivad panga kriitilise tähtsusega funktsioonid.

2.5.

 Komisjoni ettepanekud hõlbustavad ka hoiuste tagamise skeemide kasutamist kriisiolukordades, et kaitsta hoiustajaid kahjumi kandmise eest, kui see on vajalik, et vältida negatiivse mõju ülekandumist teistesse pankadesse ja laiemat kahju ühiskonnale ja majandusele. Tuginedes sektori rahastatavatele turvavõrkudele (nt hoiuste tagamise skeemid ja kriisilahendusfondid), püütakse ettepanekuga ka säilitada maksumaksjate raha panganduskriiside korral.

2.6.

 Hoiuste tagamise skeemi direktiivis sätestatud hoiuste tagamise ulatus 100 000 eurot hoiustaja ja panga kohta on kinnitatud kõigile kõlblikele ELi hoiustajatele ning seda laiendatakse avalik-õiguslikele asutustele, nagu haiglad, koolid ja omavalitsused, samuti rahale, mille kliendid on hoiustanud teatavat liiki vahendites (st investeerimisühingutes, makseasutustes ja e-raha asutustes). Komisjoni ettepanekuga püütakse ka ühtlustada hoiustajate kaitse standardeid kogu ELis.

3.   Üldised märkused

3.1.

 Komitee jagab komisjoni esitatud seadusandlike ettepanekute eesmärke, et parandada panganduskriiside ohjamist ja tagada pankade hoiuste piisav kaitse kriisi korral.

3.2.

 Komitee tunnustab komisjoni ulatuslikku algatust täiendada pankade kriisiohjet ja hoiusekindlustust käsitlevaid õigusnorme, kuna pangandusliidu täiustamine ja edendamine on oluline samm Euroopa ühtse turu tugevdamiseks hoiustajate ja maksumaksjate huvides. Lisaks on pangandusliidu väljakujundamine keskse tähtsusega, et saavutada tõeline majandus- ja rahaliit, mis suudab vajaduse korral tagada finantsstabiilsuse ja usaldusväärse kriisiohje.

3.3.

 Nagu varasemates arvamustes (5) märgitud, on komitee seisukohal, et olemasoleva pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku tugevdamine on ülioluline. Seda on selgelt näidanud hiljutised pangakriisid USAs ja Credit Suisse’i juhtum, millel oli ulatuslik negatiivne mõju Ameerika Ühendriikide ja Šveitsi pangandussüsteemide stabiilsusele, samuti rahvusvahelistele finantsturgudele üldiselt ja eriti pangandussektorile. Euroopa Liidus puudub meil kriisilahendusprotsessis endiselt likviidsuse kaitsemehhanism.

3.4.

 Komitee on seisukohal, et eespool nimetatud panganduskriiside juhtumid toovad taaskord esile kiire tegutsemise tähtsuse kahjude ja iseäranis ülekandumise riski piiramisel ning vajaduse tagada panganduskriisidele reageerimisel paindlikkus. Samuti on tõendatud likviidsuse kaitsemehhanismi, mis katab vahetud likviidsusvajadused, ja aja andmise otsustav roll elujõulise kriisilahendusstrateegia väljatöötamisel.

3.5.

 Komitee on seisukohal, et hiljutine kogemus näitab ka seda, kui oluline on väga lühikese aja jooksul nõuetekohaselt korraldada raskustes panga üleminek teisele pangale. Seepärast on oluline tagada, et õigusraamistikuga nähakse ette õiged tingimused sellisteks üleminekuteks, kuna need peavad toimuma ilma tavapäraseid hoolsusmeetmeid läbimata ning tehingu tagajärjed on tohutud ja ettearvamatud. Lisaks on senised kogemused näidanud, et kriisilahendust läbiva panga omandamisel on vaja üldist erikorda, mis hõlbustab panga integreerimist uude gruppi kõige tõhusamal viisil.

3.6.

 Kriisilahenduse läbi teinud panga integreerimine ja haldamine on keeruline protsess ning regulatiivseid samme ja nõudeid tuleb ühtlustada. Kaasatud asutustel peaks olema võimalik nõuetekohaselt koordineerida oma vastavaid rolle reguleerimisprotsessides või kriisiohjemeetmete kiirendatud heakskiitmismenetlustes. Lisaks on väga oluline tagada, et selliseid üleminekuid saaks vajaduse korral teha ELis ka piiriüleselt.

3.7.

 Komitee tunnustab seda, et komisjon laiendas hoiuste tagamise skeemi kaitset avaliku sektori asutuste hoiustele, samuti asjaolu, et komisjon töötab hoiuste kaitse vahendite suurema ühtlustamise nimel kogu ELis. Panga maksejõuetuse korral nii era- kui ka avalike hoiustajate ja jaehoiustajate kaitsmisega vähendab hoiusekindlustus hoiustest kõrvalehoidumise riski ja leevendab negatiivse mõju ülekandumise riski. Komitee on seisukohal, et seda hoiusekindlustust tuleks teatavatel juhtudel kohandada, et võtta arvesse ebakindlas majanduslikus olukorras olevaid hoiustajaid, nagu puudega inimesed või krooniliste haigustega inimesed. Kuna piisavalt rahastatud ja korraldatud hoiusekindlustusfondidel on oluline roll, tuleb komisjoni pakutud tõhustatud ühtlustamine kindlasti kasuks.

3.8.

 Komitee märgib, et komisjoni ettepaneku üks põhieesmärke on kriisilahenduse kohaldamisala laiendamine, kui seda lahendust peaks kaalutama kooskõlas avaliku huviga. Likvideerimine saab toimuda ainult juhul, kui i) see suudab – tõhusamalt kui kriisilahendus – täita eesmärke, mis on sätestatud pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis kriisilahenduse jaoks, ning ii) ei ole vaja kasutada riiklikke vahendeid.

3.9.

 Komitee mõistab täielikult komisjoni lähenemisviisi, regulatiivseid põhimõtteid ja pikaajalisi eesmärke. Samas juhib komitee tähelepanu vajadusele pragmaatilise lähenemisviisi järele – nagu hiljutised USA pangakriisid on näidanud –, mida tuleks rakendada regulatiivse lähenemisviisi, kõige tõhusamate olemasolevate vahendite kasutamise, võetud meetmete praktilise mõju, sidusrühmade vahelise vajaliku koostöö, rakendamise kiiruse ja lõpuks valitud kriisiohjevahendite rakendamiseks kasutatavate rahaliste vahendite suhtes.

3.10.

 Komitee leiab, et kriisilahendus ei pruugi alati olla kõige mugavam lahendus selleks, et täielikult kaitsta majanduse ökosüsteeme, kus tegutseb raskustes pank, eriti väike või keskmise suurusega pank. Väärib märkimist, et väikeste ja keskmise suurusega pankade puhul võib kriisilahendus osutuda tegelikult kulukamaks kui muud sekkumisviisid, eriti – sageli piiratud – kohalikul tasandil, kus pank töötab. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku, et piiriülese tegevuseta keskmise suurusega, väikeste ja kohalike pankade turuosa võiks hinnata pigem üldise riikliku turuosa kui liikmesriikide piirkondliku tasandi põhjal.

3.11.

 Komitee on seisukohal, et kogu pankade kriisiohje ja hoiusekindlustuse paketti tuleks nõuetekohaselt koordineerida pangandussektoris riigiabi andmist käsitleva 2013. aasta teatise (6) eeldatava läbivaatamisega, mis on aidanud kaasa praeguse ettearvamatuse tekkimisele seoses sellega, kas kriisilahendus tuleks aktiveerida või mitte. Pankade kriisiohjet ja hoiusekindlustust käsitlevate regulatiivsete ettepanekute vastuvõtmine ilma riigiabi eeskirju teadmata võib viia rakendamisettepanekuteni, mis võivad olla vastuolus riigiabi käsitlevate õigusnormidega.

3.12.

 Üldmärkusena kordab komitee proportsionaalsuse põhimõtte järgimise tähtsust, et koostada määrus, mis on sobiv oma eesmärkide täitmiseks, kahjustamata liigselt väikeste, keskmise suurusega ja kohalike pankade huve. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleks arvesse võtta ka avaliku huvi hindamise teostamisel, eriti kui tegemist on kohalike pankadega, kes ei kujuta endast ohtu finantsstabiilsusele.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

 Komitee nõustub komisjoniga, et avaliku huvi hindamist võiks täiustada, kasutades läbipaistvamat ja ühtsemat lähenemisviisi kogu ELis. Ehkki komitee tunnistab, et tasakaalu saavutamine paindlikkuse ja prognoositavuse vahel on reguleerivate asutuste jaoks väga keeruline ülesanne, märgib ta, et arvamuse aluseks olevad seadusandlikud ettepanekud ei näi täielikult kõrvaldavat asjaomastele asutustele varem antud märkimisväärset kaalutlusõigust, jättes teatava õigusliku ebakindluse.

4.2.

 Komitee peab vajalikuks leida sobiv tasakaal avaliku huvi kriteeriumi parema sõnastuse ja selle kohaldamise proportsionaalsuse vahel väikeste ja kohalike pankade suhtes. Avaliku huvi hindamise ulatuse laiendamine nii, et see hõlmaks piirkondlikult olulist rolli täitvaid panku, jätab praeguses raamistikus siiski veel teatud ebakindluse.

4.3.

 Kuna avaliku huvi hindamise ulatus näib olevat eelmistest eeskirjadest laiem, et hõlmata varasemast suuremat hulka juhtumeid, peab komitee väga oluliseks, et vähima kulu test (st väiksem koormus hoiuste tagamise skeemide ennetavate/alternatiivsete sekkumiste puhul seoses väljamaksetega) toimiks tõhusalt, et tagada piisav manööverdamisruum, kui on olemas tingimused kriisi ennetamiseks/leevendamiseks alternatiivsete kriisilahendusvahendite abil.

4.4.

 Komitee rõhutab seadusandlikes ettepanekutes tõstatatud ebakindlust seoses pädevuste jaotusega, eelkõige seoses sellega, kuidas jaotatakse volitused ja kohustused riiklike ja Euroopa ametiasutuste vahel, kes võivad olla kaasatud panganduskriiside ohjamise keerukasse otsustusprotsessi. Sellises kontekstis on teostamise kiirus otsustava tähtsusega, nagu näitasid hiljuti mitmed juhtumid nii ELis kui ka USAs.

4.5.

 Komitee märgib, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue tuleks kehtestada ning seda tuleks kohaldada asjaomaste pankade suuruse ja konkreetse riskiprofiili alusel, pidades silmas kahte eesmärki – ühelt poolt tagada võrdsed tingimused võrreldava toimimisega oluliste pankade seas ning teiselt poolt kaitsta väikeste ja kohalike pankade ning konkreetsetes ja erilistes sektorites/tööstusharudes tegutsevate pankade omaks võetud konkreetset ärimudelit.

4.6.

 Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude puhul jääb ebaselgeks väidetav kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega Euroopa Komisjoni kasutatavas nõude määratluses. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue koosneks alati, ka nõude juba kasutusele võtnud pankade puhul, täiendavast kapitalireservist, mis on vajalik kahjumi katmiseks ja millele lisatakse rekapitaliseerimise summa. Komitee peab oluliseks kohandada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet pankade (eri) suuruse ja ärimudelitega.

4.7.

 Komitee märgib, et ELi pankade rolli ning nende erinevat olemust ja ärimudeleid, mis tagavad tugevama ja mitmekesisema Euroopa pangandussüsteemi, tuleks tugevdada ja säilitada kogu ELis. Panganduseeskirjades tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta tegeliku majanduskasvu vajadust ja selle pikaajalist mõju Euroopa majanduskasvule ning selle sotsiaalset mõju tööhõivele. Sellega seoses leiab komitee, et palju parem on luua tingimused ja vahendid kriisi ennetamiseks ja ärahoidmiseks kui sekkuda tagantjärele päästeoperatsioonide abil, kui sellised võimalused on võimalikud ja kättesaadavad.

4.8.

 Varajane sekkumine võib sageli osutuda tõhusaks ja vähem kulukaks kui kriisilahendus. Ennetavate ja alternatiivsete meetmete menetlused on sätestatud hoiuste tagamise skeemi direktiivis ning neid haldavad riiklikud hoiuste tagamise skeemid vastavalt ühtlustatud eeskirjadele ja mitmes ELi liikmesriigis kehtivatele kaitsemeetmetele. Vaadatakse läbi võlausaldajate hierarhia, et võimaldada hästitoimivat vähima kulu testi ja sellest tulenevalt varajase sekkumise meetmete rakendamist. Samuti on oluline saavutada üleeuroopaline ühtlustamine või vähemalt töötada välja suunised arvutuste tegemiseks vähima kulu põhimõtte järgi.

4.9.

 Riiklikud hoiuste tagamise skeemid ja tagatisskeemid on finantsstabiilsuse tagamiseks ja turu usalduse suurendamiseks ELi raamistikuga loodud turvavõrgu oluline osa. Seetõttu peaks hoiuste tagamise skeemidel olema suurem roll, olenemata nende era- või avaliku sektori õiguslikust olemusest või sellest, kas nende vahendeid moodustavad osamaksed on vabatahtlikud või kohustuslikud. Oluline on nende avalik funktsioon ja range turupõhine lähenemisviis, mida nad järgivad, et teha valikuid pädevate asutuste järelevalve all.

4.10.

 Hoiuste tagamise skeemide roll on osutunud eriti oluliseks väikeste ja keskmise suurusega pankade jaoks (vähem olulised asutused), kellel on piiratud turulepääsu suutlikkus, et anda välja omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblikke instrumente. Väärib märkimist, et mitu panka, sealhulgas väikesed ja kohalikud pangad, on näidanud oma suutlikkust tõhusalt rakendada ennetusmeetmeid, millega saab kriise nõuetekohaselt lahendada.

4.11.

 Nagu juba varem mitmeski arvamuses märgitud, (7) kordab komitee, et Euroopa finants- ja pangandussektori ökosüsteem peaks olema mitmekesine, kestlik ning võimeline tunnustama väikeste ja keskmise suurusega pankade olulist rolli kohalikul tasandil, nende üldist tähtsust riigi tasandil ja lisandväärtust, mida sellised pangad loovad kohalikele kogukondadele, samuti pangandussektori suurenenud pädevuse positiivset mõju ühiskonnale tervikuna. Ühistupankade, (8) nn eetiliste pankade ning kohaliku või sektori tasandi roll, nagu ühistupankade ja sotsiaalmajanduse üksuste eetikapankade puhul, on selles osas otsustava tähtsusega ja kooskõlas ELi aluslepingutes sätestatud sotsiaalse turumajanduse põhimõttega.

4.12.

 Teisest küljest tuleks tunnustada ka suuremate piiriüleste pangandusgruppide rolli, sest kui nad on asutatud tütarettevõtjatena, pakuvad nad suuremat mitmekesistamist, sõltuvad vähem emaettevõtjatest ja võimaldavad tütarettevõtjate lihtsamat eraldamist grupist, vähendades seeläbi negatiivse mõju ülekandumise riski ja suurendades stabiilsust. Rahvusvahelistel Euroopa pankadel on otsustav tähtsus Euroopa ettevõtete rahvusvahelistumisele kaasaaitamisel.

4.13.

 Komitee nõuab asjakohast koordineerimist ühelt poolt pangandusliidu kriisiohje eeskirjade ja hoiusekindlustuse raamistiku ning teiselt poolt ELi toimimise lepingu artiklis 107 (9) sätestatud riigiabi eeskirjade kohaldamise vahel. Selline koordineerimine peaks vältima õiguslikku ebakindlust ja ELis asuvate pankade erinevat õiguslikku kohtlemist. Sellega seoses tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa Kohtu kehtestatud põhimõtet, et erasektori vahenditest rahastatavad skeemid ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 107 kohaldamisalasse (Tercas) (10).

Brüssel, 13. juuli 2023

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Oliver RÖPKE

(1)  Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis“) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).

(2)  COM(2023) 226 final, COM(2023) 227 final, COM(2023) 228 final ja COM(2023) 229 final.

(3)  Pressiteade, 18. aprill 2023, Euroopa Komisjon.

(4)  Pressiteade, 18. aprill 2023, Euroopa Komisjon.

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL seoses selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate gruppide usaldatavusnõuetekohase käsitlusega, kes kohaldavad mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegiat ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise metoodikat“ (COM(2021) 665 final – 2021/0343 (COD)) (ELT C 152, 6.4.2022, lk 111) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pangandusliidu väljakujundamise kohta“ (COM(2017) 592 final) (ELT C 237, 6.7.2018, lk 46.)

(6)  Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis“) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Täiendavad kaalutlused seoses dokumendiga „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“ “ (COM(2021) 742 final) (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 75, 28.2.2023, lk 43) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014, et luua Euroopa hoiuste tagamise skeem“ (COM(2015) 586 final – 2015/0270 (COD)) (ELT C 177, 18.5.2016, lk 21).

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kaasavama ja kestlikuma pangandusliidu edendamine, suurendades liidu pankade panust kohalikku arengusse ning tugevdades sotsiaalselt vastutustundlikku rahvusvahelist ja Euroopa finantssüsteemi“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 364, 28.10.2020, lk 14).

(9)   ELT C 115, 9.5.2008, lk 91.

(10)  Otsus kohtuasjas C-425/19 P.

Top