Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2021/C 322/04)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Chiroubles“

PDO-FR-A0911-AM02

Teate kuupäev: 4. juuni 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond

I peatüki IV jao 1. punkti on pärast sõna „Rhône“ lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab geograafilise piirkonna puhul viidata 2019. aasta ametliku geograafilise koodi kehtivale versioonile ning suurendab geograafilise piirkonna määratluse õiguskindlust.

Geograafilise piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.

Sõnad „on tagatud“ on asendatud sõnaga „toimub“.

Seoses selle muudatusega on muudetud koonddokumendi 6. punkti.

Samuti on lisatud lause, millega teavitatakse sellest, et INAO veebisaidi kaudu võimaldatakse juurdepääs geograafilist piirkonda hõlmavatele kartograafilistele dokumentidele.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.   Vahetus läheduses asuv piirkond

I peatüki IV jao 3. punkti on pärast sõnu „järgmised“ (suivantes) lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

Lisatud on viide 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile ning ajakohastatud on kommuunide nimekirja. Muudatus on redaktsiooniline ja sellega ei muudeta päritolunimetuse geograafilise piirkonna ulatust. See on vajalikud seoses teatud kommuunide või nende osade ühinemise või jagunemisega või kommuunide nime muudatustega.

Uue sõnastusega saab tagada, et geograafilise piirkonna kommuunid on tootespetsifikaadis selgelt määratletud.

Koonddokumendi punkti „Täiendavad tingimused“ on vastavalt muudetud.

3.   Veini laagerdamist käsitlevad sätted

I peatüki IX jao 2. punktis on kuupäev „1. märts“ asendatud kuupäevaga „15. jaanuar“.

Veini minimaalset laagerdamistähtaega on tõstetud varasemaks (saagikoristusaastale järgneva aasta 1. märtsilt 15. jaanuarile), sest kliimamuutuste tõttu muutub varajane saagikoristus üha tavalisemaks ja see võimaldab veinivalmistamise varem lõpule viia.

Veini minimaalse laagerdamistähtaja muutmine varasemaks ei mõjuta veinide kvaliteeti, sest tänu piirkonna ilmastiku- ja mullastikutingimustele valmib viinamarjasort „Gamay N“ varakult ja vein on nauditav ka noore veinina. I peatüki X jaos on täpsustatud: „Vein on nauditav ka noore veinina.“

Muudetud on koonddokumendi 5. punkti „Veinivalmistustavad“.

4.   Tarbijale suunatud veinide turustamine

I peatüki IX jao 5. punktis on kuupäev „15. märts“ asendatud kuupäevaga „1. jaanuar“.

Kuna veini minimaalset laagerdamistähtaega on tõstetud varasemaks, siis on varasemaks toodud ka tarbijale mõeldud veinide turule viimise kuupäeva – 15. märtsilt 1. veebruarile.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

5.   Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

I peatüki IX osa 5. punkti alapunkt b, mis hõlmab veinide liikumist volitatud laopidajate vahel, on välja jäetud.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

Kuna minimaalset laagerdamisperioodi on lühendatud ja veinide turuleviimise kuupäeva on nihutatud varasemaks, peab veinide liikumine ettevõtjate vahel toimuma kiiremini, seepärast ei ole otstarbekas kehtestada kuupäeva, enne mida ei tohi veine transportida.

Seetõttu on muudetud I peatüki IX osa 5. punkti pealkirja, välja on jäetud sõnad „toodete liikumine ja“.

Need tootespetsifikaadi muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6.   Üleminekumeetmed

I peatüki XI osa 1. punkti alapunktis a on sõnade „kuni 2034. saagiaastani (kaasa arvatud)“ ette lisatud sõnad „hiljemalt“, et selgitada kõnealuse meetme tingimusi.

I peatüki XI jao 3. punkt on välja jäetud, kuna ajavahemik, mille jooksul ettevõtjad said kasutada laagerdamisperioodi käsitlevat erimeedet ja sellest tulenevalt toote tarbijatele turustamise erikuupäeva, on möödunud.

Need tootespetsifikaadi muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimisega seotud tegurid

—	Ettevõtjaid kontrollib edaspidi sertifitseerimisasutus, seetõttu on tootespetsifikaadi II peatüki asjaomastes osades asendatud sõna „inspekteerimiskava“ (plan d’inspection) sõnaga „kontrollikavad“ (plans de contrôle). See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

—

Viited kontrolliasutusele: III peatüki II jaos: selles osas esitatud redaktsioonilisi eeskirju on muudetud, muudatust kohaldatakse alates tootespetsifikaadi heakskiitmisest 2011. aasta detsembris, seejuures ei esitata enam kontrolliasutuse täielikke kontaktandmeid, kui kontrolli teeb sertifitseerimisasutus. See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Chiroubles

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Lühikirjeldus

Tegu on kuivade punaste vaiksete veinidega. Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

Pakendamisel on punaste veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,4 g/l.

Valminud ja pakendamiseks valmis veinidel on järgmised analüütilised omadused:

maksimaalne fermenteeritavate suhkrute (glükoos, fruktoos) sisaldus: 3 grammi liitri kohta

Maksimaalse üldalkoholisisalduse, minimaalse tegeliku alkoholisisalduse, minimaalse üldhappesuse ning maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse puhul kohaldatakse liidu õigusaktides sätestatud nõudeid.

Veinid on kauni rubiinpunase värvusega. Lõhnas on tunda lillede ja puuviljade varjundit. Maitse ei ole tavaliselt tanniinine, see on õrn ja väga peen ning puuviljaline ja elegantne. Vein on nauditav ka noore veinina, kuid pärast 1–2 aastast seismist on veinid veelgi peenekoelisemad.

Üldised analüütilised omadused

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	14,17
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.

Veinivalmistuse eritavad — Puutükkide kasutamine on keelatud. — Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti. — Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 10 %. — Veini laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. märtsini.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning maaelu- ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

2.	Viljelustavad — Istutustihedus

Puude minimaalne istutustihedus on 6 000 puud hektari kohta.

Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 2,10 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas peab olema üle 0,80 meetri.

Eeldusel, et järgitakse minimaalse istutustiheduse nõuet 6 000 tüve hektari kohta, võivad viinamarjaistandustes tootmise mehhaniseerimise huvides olla rajatud kuni 3 meetri laiused ridadevahelised vahekäigud.

—

Viinapuude lõikamise eeskirjad: — viljapuude lõikamine peab olema lõppenud 15. maiks; — veini valmistamiseks kasutatavate viinapuude võrsed lõigatakse lühikeseks (lehtri- või lehvikukujuline vorm, või ühe- või kaheõlaline või „V-kujuline“ Royat’ nöörpuu vorm, ), jättes tüve kohta kuni 10 punga; — igale tüvele jäetakse 3–5 võrset kuni 2 pungaga; puu noorendamiseks võib igal tüvel olla vana viinapuu võsu külge poogitud võrse, millel on kuni 2 punga; — võrakujunduse korral või lõikamismeetodi muutmisel jäetakse viinapuudele kuni 12 punga tüve kohta.

Kastmine on keelatud.

Mehaanilise viinamarjakoristusega seotud sätted:

viinamarjade kasvatusalalt veinivalmistamisüksusesse transportimiseks kasutatavate konteinerite puhul võib koristuskõrgus olla kuni 0,50 meetrit;

konteinerid on valmistatud keemiliselt mitteaktiivsest ja toiduainete jaoks sobivast materjalist;

saagikoristus- ja veotehnika on varustatud vee äravoolusüsteemiga või asjakohaste kaitsevahenditega.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	61 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub Rhône’i departemangu järgmise kommuuni territooriumil (vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile): Chiroubles.

7.   Peamine veiniviinamarjasort/peamised veiniviinamarjasordid

Gamay N

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond asub Beaujolais’ mägede (kõrgeim tipp Mont Saint-Rigaud – 1 009 meetrit) idanõlvadel.

Piirkond hõlmab üksnes Chiroubles’i kommuuni Rhône’i departemangu põhjaosas.

Geograafilist piirkonda ümbritseb väike mäeahelik, mis moodustab kagusse avaneva poolkaarekujulise graniidist kaitsevalli. Maastik on väga mägine ja vahelduv, järsud nõlvad avanevad itta ja kagusse ning laskuvad Douby ja selle lisajõgede orgudesse. Piirkond asub Mâconist edela pool ja Lyonist põhja pool.

Viinamarjade kasvatamiseks ettenähtud piiritletud maatükid asuvad Saône’i tasandiku poole laskuvatel nõlvadel 260–600 meetri kõrgusel, seega on tegemist Beaujolais’ piirkonna kõige kõrgemal asuvate viinamarjaistandustega. Mullad on väga homogeensed, sest kõikjal on need moodustunud graniidist aluskivimil ning seega liivased ja klibused. Lokaalselt esineb pinnases graniidi ja tardkivimi kihte. Mullad on väheviljakad, kerged, happelised ja hästi vett läbilaskvad. Mullakiht on õhuke.

Valitsev kliima on nõrgalt ookeaniline, mõjutatud kontinentaalsest ja vahemerelisest kliimast. Sademed jagunevad aasta piires ühtlaselt ning aasta keskmine temperatuur jääb 11 °C lähedale. Beaujolais’ mäed kaitsevad hästi läänetuulte eest, nõrgendades ookeani mõju. Mägede tekitatud fööni mõjul muutub niiske õhk kuivemaks, samuti suureneb päikesevalguse ja väheneb sademete hulk.

Viinapuude arengus mängib olulist rolli ka Saône’i jõe lai org, mis suurendab viinapuudele langeva päikesevalguse kogust ja kannab edasi vahemerelise kliima mõjusid, mida eeskätt iseloomustab suvine suur palavus.

8.2.   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Kloostrite mõjul on piirkonnas viinapuid kasvatatud alates keskajast. 15. sajandi lõpus aitas viinamarjaistanduste laienemisele kaasa Lyoni kõrgklass, kelle rikkus pärines siidikaubandusest ja pangandusest.

17. sajandil arenes piirkonna veinikaubandus, mis tõi kaasa suured muutused viinamarjaistandustes. Lambert d’HERBIGNY nõudmisel 1697. aastal toimunud viinamarjaistanduste loenduse käigus registreeriti omavalitsusüksuste hulgas, kus viinapuid kasvatati, ka Chiroubles, kuigi istanduste pindala ei olnud kuigi suur.

Victor PULLIAT’ eestvedamisel kujunes Chiroubles’ist kaasaegne olulise tähtsusega veinitootmispiirkond. See ajalooline suurkuju rajas Chiroubles’i kommuunis asuvasse veinimõisa Tempéré kollektsiooni, kuhu kuulus 1 200 viinamarjasorti, määras kindlaks sortide valmimise ajakava ning algatas 1880ndatel aastatel viinapuutäide tõrjumise. Ta töötas välja viinapuude pookimise meetodi, mis on äärmiselt tõhus, keskkonnasõbralik ja mida on sellest ajast alates kasutatud kogu maailmas. Victor PULLIAT’ viinapuud olid Rhône’i departemangu esimesed poogitud viinapuud. Tal oli oluline roll piirkonna viinamarjaistanduste taastamisel.

Vastusena veinisektorit tabanud kriisile moodustasid väiketootjad 1928. aastal kooperatiivse veinikeldri, et parandada veinivalmistamise ja -müügi tingimusi. Selles veinikeldris valmistatakse veel tänapäeval veini ligikaudu 60 kooperatiiviliikme viinamarjadest.

Tootekaitseühingu taotluse alusel tunnustati kontrollitud päritolunimetust „Chiroubles“11. septembri 1936. aasta dekreediga.

Maatükid on väikesed ja paiknevad killustatult, see osutab, et viinamarjakasvatus on väga tööjõumahukas.

Kontrollitud päritolunimetusega veini „Chiroubles“ iseloomustab piirkonna traditsioonide ja kaasaegsete tehnoloogiliste meetodite ühendamine.

Püüdes välja arendada kvaliteetset veini, õppisid tootjad kasvatama viinamarjasorti ‛Gamay N’, ja kasutama ära selle eripära, eeskätt suurendati istutustihedust ja hakati võrseid lühikeseks lõikama.

Et kindlustada viinamarja korralik valmimine, peab viinamarjakasvataja tagama, et viinapuude lehepind oleks piisav. Seepärast kasvatatakse viinapuid vabalt seisvatena või toetatakse need esimestel aastatel teivastele. Viinapuudele võib luua ka statsionaarse toestuse, mis hõlbustab mehhaniseerimist.

Selleks et veinid omandaksid laagerdamiseks vajaliku tanniinise struktuuri, on tootjad kasutusele võtnud eripärase veinivalmistamise meetodi, mis hõlmab paralleelselt traditsioonilist ja pooleldi süsihappelist matseratsiooni. Tavapäraselt eraldavad tootjad hoolikalt parimatelt kasvatusaladelt pärit saagi ja esitavad kõige mainekamate asukohtade nimed ka veinide märgistusel.

2010. aastal kasvatasid ligikaudu viiskümmend eraomanikku ja üks kooperatiiv viinamarju 350 hektaril ja tootsid peaaegu 16 000 hektoliitrit veini.

8.3.   Põhjuslikud seosed

Viinamarjakasvatuseks ettenähtud maatükkide tavapärane, graniiti sisaldav ja kergelt savine muld kujundab veinide eripärase maitse. Väheviljakas ja hästi vett läbilaskev muld kuivab ja soojeneb kiiresti, mis soodustab kvaliteetsete viinamarjade tootmist ja veini eriti puuviljalise maitse teket.

Geograafilise asukoha tõttu erineb Chiroubles’i piirkond Beaujolais’ piirkonna ülejäänud viinamarjaistandustest kontrastse kliima poolest, kusjuures suvekuumus on märkimisväärne ja kestab sageli sügiseni.

Beaujolais’ mägede poolt läänetuule eest kaitstud viinamarjaistandustes, mis asuvad kagusse avaneva poolkaarekujulise „kaitsevalli“ rüpes, on esimeste päikesekiirte mõjul juba alates päikesetõusust mahe temperatuur.

Viinapuud on istutatud 260–600 meetri kõrgusele kohati väga järskudele nõlvadele, mis avanevad Saône’i jõe suurele tasandikule. See säästab istandusi suuremast osast kevadkülmadest ja hommikustest ududest, tagab kiiret fotosünteesi soodustava päikesepaiste ja sademevee kiire äravoolu ning loob seega optimaalsed tingimused viinamarjade küpsemseks. Fööniefekt tagab küpsemisperioodidel kõrge õhutemperatuuri ja tasakaalustab kõrguse mõju.

Nendes erilistes geograafilistes tingimustes on veini „Chiroubles“ tootjad arendanud põlvkondade jooksul välja meetodid, mis võimaldavad kohaliku kliimaga ja aluspõhja graniitkalju murenemisel tekkinud mullal hästi kohanenud sordi „Gamay N“ potentsiaali parimal viisil ära kasutada.

Kooskõlas viinamarjakasvatajate oskusteabega lõigatakse viinapuude võrsed lühikeseks, istutatakse viinapuud väga tihedalt, järgitakse mullaerosiooni piiravaid viljelustavasid ja valitakse sobivad veinivalmistusmeetodid, et toota värvainerikast tooret, tagades samal ajal veinide peenuse ja puuviljalisuse ning sobivuse laagerdamiseks ja säilitamiseks.

Juba ammu enne seda, kui „Beaujolais nouveau“ sai üleilmselt tuntuks, hinnati „Chiroubles“ veine kõrgelt. André JULLIEN märkis oma 1816. aasta teoses „Topographie de tous les vignobles connus“, et Chiroubles’is toodetakse Fleury tüüpi veini ning see on veel üks kuulus Beaujolais’ piirkonna toorvein.

Alates 1995. aastast on ühendus „Confrérie des Demoiselles de Chiroubles“ kaitsnud selle veini päritolu ja reklaaminud veini ka piirkonnast väljaspool. Chiroubles’i kommuun korraldab meeleolukat üritust „Crus du Beaujolais“. Suure iga-aastase võistluse käigus tunnustatakse parimaid veine ja parima veini tootja saab Victor PULLIAT karika, meenutamaks kommuuni ajaloolist suurkuju.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2019. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Côte-d’Ori departemang: — Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chamboeuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Clémencey, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-Vauchignon, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L’Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Saint-Philibert, Saint-Romain, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Vannaire, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée, Vougeot

—

Rhône’i departemang: — Alix, Anse, L’Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville-en-Beaujolais, Belmont-d’Azergues, Blacé, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Chasselay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Dardilly, Denicé, Deux Grosnes (ainult see osa, mis vastab endise Avenas’ kommuuni territooriumile), Dracé, Emeringes, Fleurie, Fleurieux-sur-l’Arbresle, Frontenas, Gleizé, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Légny, Létra, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Le Perréon, Pommiers, Porte des Pierres Dorées, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Sain-Bel, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Sainte-Paule, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Val d’Oingt, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Villefranche-sur-Saône, Ville-sur-Jarnioux, Villié-Morgon, Vindry-sur-Turdine (ainult see osa, mis vastab endiste kommuunide Dareizé, Les Olmes ja Saint-Loup territooriumitele)

—

Saône-et-Loire’i departemang: — Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-les-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crêches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-La-Loyère (ainult see osa, mis vastab endise La Loyère’i kommuuni territooriumile), Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l’Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Romanèche-Thorins, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saint-Ythaire, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, La Vineuse sur Fregande (ainult see osa, mis vastab endiste kommuunide Donzy-le-National, Massy ja La Vineuse territooriumitele), Vinzelles, Viré

—

Yonne’i departemang: — Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Chamvres, La Chapelle-Vaupelteigne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Deux Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Montholon (ainult see osa, mis vastab endiste kommunide Champvallon, Villiers sur Tholon ja Volgré territooriumitele), Mouffy, Moulins-en-Tonnerrois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Saint-Père, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tharoiseau, Tissey , Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers, Yrouerre.

Märgistus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

a)   Kaitstud päritolunimetusega veinid võib märgistada väiksema geograafilise piirkonnaga, kui kõnealune piirkond on:

—	katastriüksuse nimi;

—	märgitud saagideklaratsioonile.

Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius ei ole suuremad kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

b)   Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada laiemale geograafilisele piirkonnale „Vin du Beaujolais“ või „Grand Vin du Beaujolais“ või „Cru du Beaujolais“.

Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide omad.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-aff5d6e6-92c6-4014-ba8a-099dfa50f118

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.