EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2021

SWD(2021) 723 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta




Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis

Lisatud dokumendile:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{COM(2021) 700 final} - {SWD(2021) 701 final} - {SWD(2021) 702 final} - {SWD(2021) 703 final} - {SWD(2021) 704 final} - {SWD(2021) 705 final} - {SWD(2021) 706 final} - {SWD(2021) 707 final} - {SWD(2021) 708 final} - {SWD(2021) 709 final} - {SWD(2021) 710 final} - {SWD(2021) 711 final} - {SWD(2021) 712 final} - {SWD(2021) 713 final} - {SWD(2021) 714 final} - {SWD(2021) 715 final} - {SWD(2021) 716 final} - {SWD(2021) 717 final} - {SWD(2021) 718 final} - {SWD(2021) 719 final} - {SWD(2021) 720 final} - {SWD(2021) 721 final} - {SWD(2021) 722 final} - {SWD(2021) 724 final} - {SWD(2021) 725 final} - {SWD(2021) 726 final} - {SWD(2021) 727 final}

I.Kohtusüsteem

Portugali kohtusüsteem koosneb konstitutsioonikohtust, ülemkohtust ning esimese ja teise astme kohtutest, kõrgemast halduskohtust ning esimese ja teise astme haldus- ja maksukohtutest ning kontrollikojast 1 . Kõrgem kohtunõukogu, kõrgem haldus- ja maksukohtute nõukogu ning kõrgem riigiprokuratuuri nõukogu rakendavad asjaomaste kohtunike ja prokuröride suhtes distsiplinaarmeetmeid ning neile on antud asjakohased juhtimisülesanded. Lisaks on nad pädevad kohtunikke ja prokuröre ametisse nimetama, üle viima ja edutama. Kohtunikud ja prokurörid nimetab ametisse vastav nõukogu pärast avalikku konkurssi vastavalt õiguskoolituskeskuse kohustuslikel koolituskursustel saadud hinnetele. Prokuratuur tegutseb kohtuvõimust ja täitevvõimust sõltumatult. Tal on oma juhtimissüsteem, mille kõrgeim organ on peaprokuratuur. Portugal osaleb Euroopa Prokuratuuris. Advokatuur on sõltumatu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes täidab avalikku võimu teostades reguleerimisülesandeid.

Sõltumatus

Tajutav kohtusüsteemi sõltumatus on Portugalis keskmine kuni väike ega ole viimase viie aasta jooksul kindlas suunas muutunud. 2021. aastal vähenes ettevõtjate tajutav kohtusüsteemi sõltumatus; üksnes 39 % tajus seda väga või võrdlemisi suurena ning seda peeti väikeseks 2 . Üldsuse tajutav kohtusüsteemi sõltumatus suurenes, kuid jäi endiselt keskmiseks ning väga või võrdlemisi suurena tajus seda 48 % 3 . See muutus on alates 2018. aastast täheldatud langevale suundumusele vastupidine.

Kõrgem kohtunõukogu kontrollis kohtuasjade jaotamist kohtutes ning võttis vastu meetmed selle läbipaistvamaks muutmiseks. Kohtuasju jaotatakse juhuvaliku põhimõttel toimiva elektroonilise süsteemi kaudu, kuid erandlikel asjaoludel on võimalik kohtuasju ka käsitsi jaotada 4 . Selleks et tagada käsitsi jaotamise läbipaistvus ja hoida ära rikkumised, võttis kõrgem kohtunõukogu vastu määruse nr 269/2021, milles on sätestatud kohtutes kohtuasjade jaotamise muutmise, vähendamise või peatamise põhimõtted, kriteeriumid, nõuded ja kord 5 . Uue määruse eesmärk on tagada kooskõlas Euroopa standarditega 6 õiglase kohtumõistmise, õiguspärasuse, kohtuasja üleandmise keelu ning kohtute sõltumatuse ja erapooletuse põhimõtete järgimine. Nagu on osutatud õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes, 7 korraldas kõrgem kohtunõukogu uurimise võimalike rikkumiste suhtes, sest kohtuasjade juhuslikku jaotamisse oli väidetavalt sekkutud. Olles uurinud kohtuasjade käsitsi jaotamise juhtumeid kõrgemates kohtutes aastatel 2017–2020, ei leidnud kõrgem kohtunõukogu tõendeid kohtuasjade põhjendamatust käsitsi jaotamisest ning lõpetas 2020. aasta juulis uurimise distsiplinaarmenetlust algatamata 8 . Pärast uurimist, mille käigus Lissaboni apellatsioonikohtus avastati kolm kohtuasjade jaotamisega seotud rikkumist, milles oli märke võimu kuritarvitamisest, otsustas kõrgem kohtunõukogu siiski selle kohtu kohtunike, sealhulgas ametisoleva ja endise eesistuja suhtes distsiplinaarmenetluse algatada 9 . Pärast uute kahtluste esilekerkimist seoses kohtuasjade jaotamisega Lissaboni keskses eeluurimiskohtus 10 andis kõrgem kohtunõukogu 2021. aasta aprillis korralduse algatada uus uurimine, 11 mis ei toonud ilmsiks distsiplinaarrikkumistele viitavaid asjaolusid 12 .

Käimas on algatused kohtusüsteemi usaldusväärsuse suurendamiseks. Prokuratuuri põhimääruses ja kohtunike põhimääruses 13 on sätestatud kohustusi ja ühitamatust käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse prokuröride 14 ja kohtunike 15 suhtes. Põhimääruste kohaselt on vastavalt kõrgema kohtunõukogu 16 ja kõrgema riigiprokuratuuri nõukogu 17 pädevuses kohtunike ja prokuröride tulu- ja varadeklaratsioonide kontrollimine ning selleks vajalike õigusaktide heakskiitmine. Kooskõlas nende sätetega kiitis kõrgem kohtunõukogu 12. jaanuaril 2021 heaks deklareerimiskohustusi käsitleva määruse 18 . Ka kõrgem riigiprokuratuuri nõukogu kiitis 20. oktoobril 2020 heaks käitumisjuhendi kavandi, mille suhtes korraldati avalik konsultatsioon 19 . Käitumisjuhendi lõplikku versiooni ei ole veel vastu võetud. Kõrgemas haldus- ja maksukohtute nõukogus ootab heakskiitmist ka haldus- ja maksukohtute kohtunike käitumisjuhend, mille eesmärk on määrata kindlaks eetiliste standardite, põhimõtete ja kohustuste raamistik, mis käsitleb kohtunikuna töötamist ning tulu deklareerimise, huvide konfliktide, institutsionaalsete kingituste ja külalislahkusega seotud kohustuste täitmist 20 . Kõrgem haldus- ja maksukohtute nõukogu on heaks kiitnud ka määruse projekti, milles käsitletakse haldus- ja maksukohtute kohtunike aruandekohustusi seoses tulu, vara, huvide, ühitamatute ametite ja takistustega ning nende täitmise korda ja kontrollimist 21 . Ka kohtunike kutseliit esitas 2020. aasta novembris tervikliku ettepanekute paketi kohtusüsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks, sealhulgas nii kodanikele kui ka kohtunikele ette nähtud teavituskanalite tugevdamiseks, eriti lubamatust mõjutamisest või selle katsetest teatamiseks 22 . Kõrgem kohtunõukogu ei ole kohtunike ametiliidu ettepanekuid veel läbi vaadanud.

Käimas on kohtulik kontroll alluvatele prokuröridele korralduste andmise korra üle. Nagu on osutatud õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes, 23 sisaldab 2020. aastal jõustunud uus prokuratuuri põhimäärus sätteid, mille eesmärk on täpsustada hierarhilise sekkumise piire kriminaalmenetluses 24 . 2020. aasta novembris loodi peaprokuröri uue siduva direktiiviga 25 võimalus anda kriminaalmenetluses alluvale prokurörile konkreetseid korraldusi. Uue direktiivi kohaselt tuleb sellised korraldused kirjalikult fikseerida kaasnevas haldustoimikus ning tagatud on võimalus korralduse täitmisest keelduda. Kohtusüsteemi sidusrühmad on väljendanud muret, et kõnealune direktiiv võib rikkuda prokuröride prokuratuurisisest sõltumatust ning olla otseses vastuolus prokuratuuri põhimääruse sätetega 26 . Kõrgemas halduskohtus on praegu pooleli prokuröride ametiühingu hagi alusel algatatud kohtuasi 27 .

Arutelu all on kriminaalmenetluse süsteemi reformid, et võimaldada keerukate kriminaalasjade kiiremat menetlemist. Väga keerukaks peetavate kriminaalasjade küsimuses on algatatud arutelu selle üle, kas oleks vaja muuta kriminaalmenetluse eeskirju, et võimaldada selliste juhtumite kiiremat käsitlemist 28 . On olnud keerukaid juhtumeid, eelkõige suurkorruptsiooniga seotud juhtumeid, kus kuritegu on uurimis- ja kohtuliku eeluurimise etapi venimise tõttu aegunud ja süüdistusest on loobutud 29 . Sidusrühmad väljendasid muret, et kui tajutakse, et kohtusüsteem ei tule silmapaistvate juhtumitega toime, võib üldsus hakata süsteemi negatiivselt tajuma 30 . Seetõttu on arutlusel mitu ettepanekut kriminaalmenetluse eeskirjade muutmiseks. Eelkõige esitas valitsus 2021. aasta mais parlamendile ettepaneku meetmete kohta, mis suurendaksid süüdistuste esitamise ja kriminaalkohtumenetluste tõhusust 31 . Need hõlmavad võimalust võtta menetluslikke üksikmeetmeid 32 ja pidada kohtumenetluse etapis läbirääkimisi karistuse maksimaalse määra üle, kui süüdistuses sisalduvad faktid omaks võetakse 33 . Peale selle käivad arutelud eeluurimiskohtute, eriti keskse eeluurimiskohtu korralduse üle. Kõnealuse ainult kahe tegevkohtunikuga erikohtu pädevusse kuulub praegu keerukate või organiseeritud kuritegude, sealhulgas korruptsiooni kohtulik eeluurimine ja selle tööpiirkond hõlmab kogu riigi territooriumi 34 . Kriitikat põhjustab eelkõige keskse eeluurimiskohtu lai pädevus ja piiratud kohtunikkond 35 . Seetõttu avaldas kõrgem kohtunõukogu 4. mail 2021 toetust keskse eeluurimiskohtu praeguse korralduse ja struktuuri muutmisele, välistades siiski kohtunike arvu suurendamise võimaluse 36 . Kõrgem kohtunõukogu esitab sellekohase ametliku ettepaneku valitsusele 37 . 17. juunil 2021 kiitis valitsus heaks õigusakti eelnõu, mis esitatakse parlamendile ja milles tehakse ettepanek kaotada Lissaboni kriminaaluurimiskohus ning liita selle volitused keskse kriminaaluurimiskohtu volitustega. Ettepaneku kohaselt suurendataks viimati nimetatud kohtu kohtunike arvu (seniselt kahelt üheksale), tagades ressursside optimeerimise ja tugevdades majandus- ja finantskuritegude vastast võitlust. On oluline, et õiguslike reformide tegemise käigus konsulteeritakse kõikide asjaomaste sidusrühmadega 38 ja võetakse arvesse asjakohaseid Euroopa standardeid.

Kvaliteet

Kohtusüsteemi jaoks ette nähtud inimressurssi on suurendatud, kuid on veel probleeme. 2020. aasta detsembris alustati 40 kohtuniku ja 65 prokuröri värbamise menetlust 39 . Sidusrühmad teatavad siiski endiselt märkimisväärsest kohtunike ja prokuröride puudusest 40 . Eriti maksu- ja halduskohtutest on teatatud, et kohtunike koguarv esimese astme maksu- ja halduskohtutes on õigusraamistikus ette nähtust oluliselt väiksem: täitmata on üle 13 % ametikohtadest 41 . 2019. aasta lõpus oli haldus- ja maksukohtutes täitmata 11 apellatsioonikohtuniku ametikohta 42 . 2020. aasta detsembris alustati värbamismenetlust kohtunikke abistavate nõuandeteenistuste loomiseks, 43 mis oli mitu aastat ootel olnud 44 . Esimesed nõuandeteenistused on eeldatavasti töövalmis 2021. aasta septembris 45 ning nõunikud hakkavad pakkuma tehnilist abi ja oskusteavet õiguse, psühholoogia, raamatupidamise, rahanduse ja majanduse valdkonnas. Sellised teenistused luuakse siiski ainult esimese astme kohtutes, samas kui sidusrühmad osutavad vajadusele laiendada neid ka haldus- ja maksukohtutele, 46 kus otsuseni jõudmiseks kuluv aeg on kõige pikem ja kohtuasjade kuhjumine kõige suurem 47 ning väga paljudes juhtumites on vajalik tehniline oskusteave. Prokuratuuris valmistatakse ette ka prokuröre toetavate tehniliste nõustajate värbamist 48 . Eelarvepiirangud on aga värbamisprotsessi pidurdanud 49 .

Jätkuvalt rakendatakse meetmeid kohtusüsteemi kvaliteedi parandamiseks, eriti digiteerimise valdkonnas. Kohtusüsteemis info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale eraldatud eelarve suurenes 2021. aastal 23,4 % ning kohtusüsteemi ajakohastamise projektide toetamiseks on loodud sihtotstarbeline fond, 50 mille eelarve on 5,1 miljonit eurot 51 . Kohtutes on suurendatud ka videokonverentsi-süsteemide arvu, et tulla toime kaugteel tehtavate menetlustoimingute arvu suurenemisega 52 . Menetlusnormid võimaldavad juba kasutada kohtutes digitehnoloogiat märkimisväärselt paljude tsiviil-, majandus-, haldus- ja kriminaalasjade toimingute puhul 53 . 2020. ja 2021. aastal on jätkunud ka kohtusüsteemi ajakohastamise programmi „Justiça + Próxima“ rakendamine 54 . Suuremale arvule kohtutele on laiendatud ka halduse lihtsustamise ja kantselei optimeerimise projekti „Tribunal+“ meetmeid ning 2021. aasta lõpuks on need eeldatavasti kasutusele võetud 300 tavakohtus, nagu üld- ja lähikohtud. Projekt „Tribunal + 360°“, 55 mille eesmärk on kohtud täielikult digitaliseerida ja võtta neis kasutusele paberivaba süsteem, sealhulgas tõendite esitamise otstarbel, on endiselt ettevalmistusjärgus. Riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames on Portugal esitanud reformi „Digipööre kohtusüsteemis“, mille keskmes on digivahendite kasutamise parandamine kohtusüsteemis, eriti haldus- ja maksukohtutes 56 . Portugal on taotlenud ka tehnilist tuge projektile, mille eesmärk on aidata justiitsministeeriumil edendada riigi kava kasutajast lähtuvaks kohtute ajakohastamiseks ja kesksete poliitiliste strateegiate väljatöötamist 57 .

COVID-19 pandeemia on mõjutanud kohtusüsteemi toimimist vähe. 2020. aasta märtsis pikendati selliste kohtuasjade tähtaegu ja lükati edasi selliseid toiminguid, mis ei olnud kiireloomulised. Kõrgema kohtunõukogu teatel on üldkohtud siiski kuhjunud kohtuasjadega hästi toime tulnud ning algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste suhtarv ei ole 2020. aasta jooksul muutunud 58 . Kehtima jäid esimese eriolukorra ajal kasutusele võetud meetmed, 59 nagu 19. märtsil 2020 vastu võetud seadus, millega sätestati kohtumenetluste erikord 60 . Seadusega on ette nähtud, et tunnistajate ülekuulamine ja kohtuistungid peaksid toimuma füüsiliselt, järgides tervishoiuministeeriumi soovitatud terviseohutuse meetmeid. Endiselt on menetluses parlamendi ettepanek seadust muuta, 61 et poolte füüsilist kohalolu nõudvate toimingute tegemiseks saaks kasutada kohtutest käivitatud kaugsidesüsteeme.

Tõhusus

Kohtusüsteemi tõhusus on paranenud, kuid probleeme on endiselt haldus- ja maksukohtutes 62 . Portugali kohtusüsteemi tõhusus paraneb jätkuvalt, eriti tsiviil- ja kaubandusasjades, mille puhul on otsuseni jõudmiseks kuluv aeg esimeses kohtuastmes pidevalt vähenenud 63 . Samuti on jätkunud tsiviil- ja kaubandusasjade kuhjumise vähenemine 64 . Haldusasjades on otsuseni jõudmiseks kuluv aeg siiski endiselt pikk, olles nii esimeses kui ka teises astmes üle 840 päeva, kuigi see on viimastel aastatel järjepidevalt vähenenud 65 ning lahendamise määr on positiivne 66 . Esimeses kohtuastmes pooleli olevate haldusasjade arv on küll samuti veidi vähenenud, kuid on endiselt suhteliselt suur 67 . Seda küsimust on käsitletud ka 2020. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhises soovituses seoses vajadusega parandada maksu- ja halduskohtute tõhusust 68 .

Valitsus võtab meetmeid kohtusüsteemi tõhususe suurendamiseks. Portugal on endiselt Euroopa Nõukogu ministrite komitee tõhustatud järelevalve all nii tsiviil- kui ka halduskohtute menetluste liiga pika kestuse tõttu 69 . Sellega seoses võttis valitsus 30. oktoobril 2020 vastu ajakohastatud ja tõhustatud tegevuskava, milles on esitatud meetmed menetluste liiga pika kestuse probleemi lahendamiseks 70 . Lisaks tugevdatakse haldusvahekohtukeskusi, et pakkuda alternatiivi haldus- ja maksukohtutele ning sel moel vähendada nendes kohtutes sissetulevate ja pooleliolevate kohtuasjade arvu ja tagada tulemuslik õiguskaitse 71 . Samuti kehtib ajutine kohtuasjade lõpetamise stimuleerimise kord, mida kohaldatakse kõikide kohtute suhtes 72 . Vastuvõtmisel on ka maksejõuetusmenetluste tõhustamise meetmed 73 . Lisaks on Portugal riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames esitanud reforme ja investeerimisprojekte kohtusüsteemi tõhususe suurendamiseks 74 . Nagu on osutatud õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes, 75 loodi kiirreageerimisrühmad, et tegeleda kohtuasjade kuhjumisega maksu- ja halduskohtutes. 2021. aastal avaldatud andmed näitavad, et esimesel tegevusaastal võimaldasid kõnealused rühmad lahendada kolmandiku enne 2013. aastat süsteemi tulnud kohtuasjadest, mis on rohkem kui algselt eesmärgiks seati 76 . Sidusrühmad juhivad siiski tähelepanu, et selliseid rühmi tuleks tugevdada ka teises ja kolmandas kohtuastmes, et vältida kohtuasjade kuhjumist läbi kogu kohtusüsteemi 77 .

II.Korruptsioonivastase võitluse raamistik

Portugali institutsionaalses korruptsioonivastases raamistikus ei ole võrreldes eelmise aruandeperioodiga olulisi muutusi toimunud. Prokuratuuri koosseisu kuuluv keskne kriminaaluurimis- ja süüdistusosakond (DCIAP) uurib raskeid kuritegusid, sealhulgas korruptsiooni-, majandus- ja finantskuriteod, ja viib neid kohtusse ning koordineerib uurimisi, mida viib läbi riiklik korruptsioonivastase võitluse üksus (UNCC), mis on kriminaalpolitsei uurimisüksus 78 . Korruptsiooni tõkestamiseks loodi 2021. aastal korruptsioonivastane mehhanism, et suurendada korruptsiooni tõkestamise suutlikkust. Pärast seda, kui kontrollikoda sai uue juhtkonna, nimetati ametisse korruptsiooni tõkestamise nõukogu uus juht. Korruptsiooni tõkestamise nõukogu tegutseb kontrollikoja alluvuses. 2019. aastal loodud läbipaistvusasutuse pädevuses on jälgida ja kontrollida poliitiliste ametite kandjate ja ametisse määratud kõrgete ametiisikute esitatud vara ja huvide deklaratsioone, kuid asutus ei ole veel tööd alustanud.

Eksperdid ja ärijuhid tajuvad avaliku sektori korruptsioonitaset endiselt suhteliselt madalana. Transparency Internationali 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeksis on Portugali hinne 61/100, mille alusel jääb ta Euroopa Liidus 10. ja maailmas 33. kohale 79 . Korruptsioonitaju on püsinud suhteliselt stabiilsena 80 viimased viis aastat 81 .

Valitsus kiitis heaks riikliku korruptsioonivastase strateegia aastateks 2020–2024, millega koos esitati kriminaalõigusraamistiku läbivaatamise ettepanek. 2020. aasta oktoobris korraldati avalik konsultatsioon 82 ja 18. märtsil 2021 kiitis ministrite nõukogu strateegia heaks 83 . Strateegia eesmärk on luua sidus ja usaldusväärne korruptsioonivastane raamistik 84 ning see hõlmab meetmeid selleks, et paremini korruptsiooni avastada ja tõkestada ja korruptsioonijuhtumeid kohtusse viia ning tagada, et kohtusüsteem suudab kiiresti ja tõhusalt reageerida ja kurjategijaid asjakohaselt karistada. Strateegia rakendamise esimese etapina kiitis valitsus 29. aprillil 2021 heaks rea ettepanekuid praeguste õigusnormide muutmiseks 85 eelkõige kriminaalõiguse valdkonnas 86 . 25. mail 2021 kiideti valitsuse dekreet-seadusega heaks uue, valitsusest ja parlamendist sõltumatu üksuse, korruptsioonivastase mehhanismi loomine; 87 sama õigusaktiga kiideti heaks ka korruptsiooni tõkestamise üldine kord (RGPC). Kõnealune mehhanism jälgib korruptsiooni tõkestamise raamistiku rakendamist ja määrab seda rikkuvatele üksustele haldustrahve 88 .

Valitsus on esitanud meetmed kriminaalasjade menetlemise tõhustamiseks, sest endiselt on probleeme suurkorruptsiooni juhtumite käsitlemisega. Raskete kuritegude, sealhulgas suurkorruptsiooni ja finantskuritegude uurimise eest vastutab endiselt keskne uurimis- ja süüdistusosakond (DCIAP), mis kuulub prokuratuuri koosseisu 89 . DCIAP koosneb 40 riigiprokurörist, kellest seitse tegeleb korruptsiooniga seotud kuritegude ning rahvusvaheliste ja piiriüleste majandus- ja finantsrikkumiste uurimisega 90 . Kriminaalpolitsei riiklik korruptsioonivastase võitluse üksus on spetsialiseerunud majandus- ja finantskuritegude, sealhulgas korruptsiooni uurimisele ning tegeleb DCIAP koordineerimisel keeruliste juhtumite uurimisega 91 . Jõupingutused korruptsiooni uurimise ja korruptsioonijuhtumite kohtusse viimise parandamiseks jätkuvad. Ainuüksi 2020. aastal võttis kriminaalpolitsei menetlusse 503 kriminaalasja 92 ja lõpetas 553. Samal aastal edastas kriminaalpolitsei 90 süüdistuse esitamise ettepanekut korruptsiooniga seotud asjades 93 . Mis puudutab karistuste kohaldamist korruptsioonikuritegude eest, siis endiselt on suhteliselt suur osakaal tingimisi karistustel: 2019. aastal mõisteti vangi ainult 15 % korruptsioonis süüdi mõistetud isikutest ja 54 %-le mõisteti tingimisi vangistus 94 . Korruptsiooniga seotud juhtumite kohtusse viimise suurim takistus tundub olevat politsei ja prokuratuuri pidev ressursipuudus 95 . See omakorda tingib märkimisväärseid viivitusi näiteks uurimise ja kohtuliku eeluurimise etapis, eelkõige mõningates kõrgete ametiisikutega seotud keerukates korruptsiooniasjades, mida ei suudetud enne aegumist lõpule viia 96 . Selle jätkuva probleemi lahendamiseks on valitsus esitanud riikliku korruptsioonivastase strateegia raames meetmed, et kiirendada mahukate süüdistuste ja kohtuasjade menetlemist kohtutes, 97 ehkki strateegias ei ole ette nähtud konkreetseid meetmeid ressursside eraldamiseks 98 .

Korruptsiooni tõkestamise nõukogu (CPC) jätkab oma tegevust korruptsiooni tõkestamise valdkonnas. Nõukogu annab korruptsiooniriski ennetamise soovitusi ja jälgib nende rakendamist. Aruandeperioodil tegi korruptsiooni tõkestamise nõukogu 86 harivat külastust avaliku sektori üksustesse üle kogu riigi, pöörates erilist tähelepanu üksustele, mis tegutsevad kõrge riskiga valdkondades ning kus on vaja suurendada teadlikkust avaliku sektori kulutustega seotud rikkumiste tõkestamisest 99 . COVID-19 pandeemia ajal keskendus nõukogu teadlikkuse suurendamisele selle kohta, kuidas tõkestada korruptsiooni tervishoius ja eelarve täitmise valdkonnas, eriti kohalikul tasandil. Uues korruptsioonivastases strateegias on küll rõhutatud korruptsiooni tõkestamise suutlikkuse suurendamise vajadust, kuid praegu on nõukogule eraldatud ressursid endiselt piiratud 100 . Tulevikus selgub, kas hiljuti loodud korruptsioonivastane mehhanism, millega korruptsiooni tõkestamise nõukogu liidetakse, aitab korruptsiooni tõkestamise suutlikkust suurendada 101 .

2019. aastal parandati kõrgete ametiisikute usaldusväärsuse süsteemi, kuid huvide konflikte käsitlevate eeskirjade ja eetikakoodeksite mõju ei ole veel näha. Alates 2019. aastast kehtivad eetikat, huvide konflikte ja ametite ühitamatust käsitlevad käitumisjuhendid 102 valitsusametnikele 103 . Ka parlamendiliikmetele kehtib käitumisjuhend 104 ning selle üle teeb järelevalvet ja selle täitmist tagab läbipaistvus- ja parlamendiliikmete põhimääruse küsimustega tegelev parlamendikomisjon. 2021. aasta aprillis moodustas komisjon käitumisjuhendi rakendamise töörühma 105 ning avaldas suunised kingituste ja külalislahkuse vastuvõtmise kohta parlamendiliikmete poolt ja soovitused ametite ühitamatuse kohta 106 . Huvide konfliktide ennetamise süsteemi tulemuslikkuse hindamine on siiski veel pooleli 107 . Riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) tunnustas neid edusamme, kuid juhib tähelepanu sellele, et vaja on asjakohaseid järelevalvemehhanisme, sealhulgas karistusi sobimatu käitumise eest, mida ei ole juhendis ette nähtud 108 . 2020. aasta oktoobris kiideti heaks prokuröride eetikakoodeksi kavand, mille üle on praegu käimas avalik konsultatsioon 109 . Kohtunike suhtes kiideti 2020. aasta suvel heaks deklareerimiskohustuste määrus 110 .

Kehtestatud on uued eeskirjad, et ühtlustada poliitiliste ja kõrgete ametiisikute vara deklareerimise süsteemi. 2020. aasta novembris vastu võetud uute eeskirjade kohaselt on poliitiliste ametite kandjad ja ametisse määratud kõrged ametiisikud nüüd kohustatud esitama ühes dokumendis deklaratsiooni oma tulu, vara, huvide, ametite ühitamatuse ja takistuste kohta 111 . Reformi raames on ette nähtud ka digitaalse platvormi loomine deklaratsioonide avaldamiseks, et anda teavet ametikohtade, kohustuste ja ametikohaväliste tegevuste kohta ametiaja jooksul ja eelneval kolmel aastal. Reformiga ei lahendata aga üksikdeklaratsioonide sagedase ja sisulise kontrollimise puudumist, nagu on märkinud GRECO 112 . Samuti teeb GRECO-le endiselt muret karistuste puudumine deklareerimiskohustuste väiksemate rikkumiste eest 113 . Kui uus läbipaistvusüksus, mis oli algselt kavas moodustada 2020. aastal konstitutsioonikohtu koosseisus, 114 tööd alustab, hakkab see poliitiliste ja kõrgete ametiisikute deklaratsioone kontrollima 115 . Nii ressursside kui ka ruumide puudumise tõttu pole see aga veel tegevust alustanud 116 .

Pöördukse efekti käsitlevaid eeskirju ei ole veel rakendatud, kuid parlamendis on arutusel uus lobitööd käsitlev õigusakt. Pöördukse efekti käsitlevaid eeskirju ajakohastati 2019. aastal 117 . Poliitiliste ja kõrgete ametiisikute, sealhulgas valitsusliikmete ja riigi osalusega ettevõtete juhatuseliikmete suhtes kohaldatakse praegu ametist lahkumise järgset aega käsitlevaid eeskirju, sealhulgas kolmeaastast ooteaega 118 . Rikkumiste eest ette nähtud karistus on kolmeaastane ametnikuna töötamise keeld 119 . Seadust kohaldavad konstitutsioonikohus ja prokuratuur. Endiselt puudub siiski üksus, mis jälgiks ametist lahkumise järgsete piirangute rikkumisi, ning see tekitab muret nende täitmise tagamise suhtes 120 . Lobitöö suhtes on käimas jõupingutused uue seda reguleeriva õigusakti vastuvõtmiseks 121 . Kolm parlamendifraktsiooni on esitanud õigusakti eelnõu 122 ettepaneku kohaste eeskirjade muutmiseks, et kõrvaldada probleemid, mis tingisid 2019. aastal presidendi veto 123 . Parlamentaarne menetlus jätkub, kuid puudub teave õigusakti heakskiitmise ja rakendamise ajakava kohta. GRECO on rõhutanud vajadust muuta selgemaks parlamendiliikmete ja kolmandate isikute huvide vahelisi lubatavaid kontakte, mida ei ole veel käsitletud 124 .

Rikkumisest teatajate kaitsmise praegune süsteem on läbivaatamisel. Riikliku korruptsioonivastase strateegiaga on ette nähtud 2008. aastast pärineva rikkumisest teatajate kaitset käsitleva õigusraamistiku 125 täiendamine uute kaitsemeetmetega, mis hõlmavad avaliku nõuetelevastavuse programme ning kindlamaid teavituskanaleid ja kaitsemeetmeid 126 . Korruptsiooni tõkestamise nõukogu teeb kaebuste süsteemi üle järelevalvet ning edastab need peaprokurörile, kes vastutab korruptsiooniga seotud juhtumite uurimise eest 127 . Prokuratuur haldab elektroonilist rikkumistest teatamise süsteemi muuhulgas avalikus ja erasektoris esinevast korruptsioonist ja sellega seotud kuritegudest teatamiseks 128 .

Mitu institutsiooni on suurendanud teadlikkust vajaduse kohta tegeleda COVID-19 pandeemiast tingitud korruptsiooniriskidega. Seoses pandeemiale reageerimiseks võetud erakorraliste meetmetega avaldas korruptsiooni tõkestamise nõukogu soovituse korruptsiooniriskide ja seonduvate rikkumiste ennetamiseks 129 . Soovituses on rõhutatud, et kõik poliitikakujundajad ja ametiisikud peaksid säilitama suurima läbipaistvuse, eetilisuse ja aususe, ning kutsutud neid üles võtma meetmeid, et ennetada ja maandada korruptsiooniriske oma ametialases tegevuses 130 . Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles on käsitletud COVID-19 tingimustes korruptsiooni- ja sellega seotud kuritegude riski, sealhulgas huvide konfliktide riski ennetamist, kutsudes üles tagama läbipaistvust ja ausust konkreetsetes riskivaldkondades nagu riigihanked, tervishoid ja taristu 131 . Ka kontrollikoda on kavandamas mitut auditit, mis käsitlevad riigi vahendite kasutamisega seotud riskide suurenemist COVID-19 pandeemia tingimustes 132 .

III.Meedia mitmekesisus ja meediavabadus

Sõna- ja teabevabadus ning meediavabadus ja meedia pluralism on põhiseadusega kaitstud 133 . Põhiseaduse artikkel 39 kohustab looma sõltumatu reguleerimisasutuse, mis teeb järelevalvet meediakanalite – raadio, ajakirjanduse ja audiovisuaalmeedia – tegevuse üle 134 . Vastu on võetud läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi üle võtvad õigusaktid. Karistusseadustikuga 135 on tööülesandeid täitvatele ajakirjanikele tagatud samasugune kaitse nagu teistele nn kaitstavatele isikutele (kohtunikud, juristid, tunnistajad, julgeolekutöötajad ja spordikohtunikud).

Meediat reguleeriv asutus sai uusi pädevusi ning tihendas suhtlust meedia sidusrühmadega. Eriseadust, millega on asutatud meediat reguleeriv asutus (Entidade Reguladora para a Comunicação Social ehk ERC), 136 ei ole oluliselt muudetud. Meediat reguleeriva asutuse pädevusi on aga laiendatud läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmise raames, sest Portugal muutis sellega seoses televisiooni ja tellitavaid audiovisuaalteenuseid käsitlevat seadust 137 . Uued pädevused hõlmavad muuhulgas koostööd teiste reguleerivate asutustega ELis ja videojagamisplatvormidega ning täiendavaid aruandlus- ja registri pidamise kohustusi (nt tellitavate audiovisuaalteenuste ja televisiooniteenuse osutajate ning videojagamisplatvormide loetelud). Mõni nendest uutest pädevustest nõuab uusi struktuuriüksusi ja tehnilisi vahendeid. Tulenevalt oma olulisest rollist meediasektoris on meediat reguleeriv asutus tihendanud suhtlust kõige olulisemate sidusrühmadega (nt ajakirjanike kutselitsentside komitee, Portugali ajakirjandusliit, ajakirjanike ametiühing) ning osaleb hiljuti loodud ajakirjanduse nõuandekomisjoni koosolekutel 138 . Nõuandekomisjon on arutanud ajakohastamist vajavaid õigusraamistiku punkte.

Nagu on märgitud eelmise aasta aruandes, on meediaomandi läbipaistvus tagatud. Tänu sellele, et meediat reguleeriv asutus on tulemuslikult rakendanud eriseadust, 139 mis käsitleb omandi läbipaistvust kõikidel meediaturgudel, kaasa arvatud veebis, on meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes Portugali kohta hinnatud selle valdkonna riski madalaks 140 . Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruande kohaselt on uudistemeedia tugevalt koondunud, eelkõige seetõttu, et meediaettevõtteid kontrollib väike arv turuosalisi 141 . Sellest hoolimata on meediamaastik meediat reguleeriva asutuse hiljutise uuringu kohaselt mitmekesine ja pluralistlik 142 .

Valitsus kehtestas meediale eraldi toetusmeetmed, et leevendada meedia raskusi seoses COVID-19 pandeemiaga. Kõnealused meetmed seisnesid institutsionaalse reklaamipaketi eelostus 15 miljoni euro eest 143 . Kuna üle poole sellest summast läks kolmele peamisele meediakontsernile, avaldasid sidusrühmad ja akadeemilised ringkonnad mõningast muret ja kutsusid arutlema kvaliteetmeedia toetamise õiglasema ja järjepideva poliitika üle 144 . Väljaspool kõnealust erakorralist toetuspaketti muud kui avalik-õiguslikku meediat otse ei toetata 145 . Sidusrühmad rõhutasid töötingimuste halvenemist, sest pandeemia jooksul on kadunud 30 kohalikku meediakanalit, mitu meediakontserni on eelarvet kärpinud 146 ning üks suur meediakontsern koondas riigi toetusest hoolimata 80 töötajat. Riiklik reklaam on läbipaistvuse osas endiselt täielikult reguleeritud 147 ning meediat reguleeriv asutus teeb eeskirjade järgimise üle järelevalvet.

Ajakirjanike kaitse standardid on jätkuvalt kõrged. 2018. aastal karistusseadustikus tehtud muudatustega tagati tööülesandeid täitvatele ajakirjanikele suurem kaitse. Tulenevalt kõnealustest muudatustest on ajakirjanikud lisatud nende elukutsete hulka, millele on tagatud tugevam kaitse, ning ajakirjanikevastaseid rünnakuid käsitletakse nn avalike kuritegudena, mille eest süüdistuse esitamiseks ei ole vaja kannatanu ametlikku kaebust. Sellised rünnakud on Portugalis endiselt harvad, ehkki meedia sidusrühmad osutavad sellele, et ajakirjanike ähvardamise ja nendevastase vägivalla kohta ei koguta süstemaatiliselt andmeid, mistõttu vägivald, eriti veebivägivald, ei pruugi aruandluses täies ulatuses kajastuda 148 . Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruande kohaselt näivad õigusaktid ja kohtupraktika ajakirjanikke tõhusalt kaitsvat 149 .

Ajakirjanikud on viimasel ajal kogenud ähvardusi ja oma kutsetegevuse piiramist. 2021. aasta jaanuaris tuli avalikuks, et ajakirjanike allikaid kindlaks teha soovinud prokuröri taotlusel jälgis politsei nelja Portugali ajakirjanikku 150 . Korraldus selleks anti eeluurimiskohtuniku loata. Sidusrühmad väljendasid sellise käitumise tõsiduse üle muret ja kutsusid prokuratuuri sellele kiiresti reageerima, et tagada ajakirjandusvabadus 151 . Prokuratuur leidis, et rikkumist ei ole toimunud, kuid peaprokuratuur algatas uurimise, mille vaatab läbi kõrgem riigiprokuratuuri nõukogu. Üks ajakirjanikest esitas asjaomase prokuröri ja asjaomaste politseinike suhtes kuriteokaebuse 152 . Samuti on teateid selle kohta, et mitut ajakirjanikku ähvardati ja solvati liikumispiirangutevastasel meeleavaldusel 153 . 2021. aasta aprillis teatati veel ühe ajakirjaniku hirmutamisest ja ähvardamisest 154 . Kõnealuste juhtumite suhtes on algatatud kriminaaluurimised. Sidusrühmad on väljendanud suurt muret ka ajakirjanike ahistamise pärast suhtlusmeedias; see suundumus puudutab eelkõige naisajakirjanikke. Euroopa Nõukogu platvorm ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamiseks registreeris hiljuti kaks hoiatust Portugali kohta 155 . Esimene puudutab eespool nimetatud jälgimisjuhtumit ning lahendati pärast 2021. aasta märtsis esitatud Portugali vastust 156 . Teine puudutab ajakirjanike ähvardamist ja väärkohtlemist ühe poliitilise kandidaadi toetajate poolt 157 . 

IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused

Portugal on esindusdemokraatiaga vabariik, millel on otse valitud president ja ühekojaline parlament. Poolpresidentaalse režiimi puhul on vabariigi presidendil, kelle valib otse rahvas, märkimisväärsed põhiseaduslikud ja poliitilised volitused, sealhulgas pädevus parlament laiali saata 158 . Peaministril on pädevus juhtida valitsuse üldist poliitikat ning koordineerida ja suunata kõigi ministrite tegevust 159 . Parlament ja valitsus jagavad seadusandlikku pädevust. Õigus teha seadusandlikke algatusi on parlamendiliikmetel ja parlamendifraktsioonidel, valitsusel, piirkondlikel assambleedel ja vähemalt 20 000 kodanikust koosneval rühmal. Sõltumatu ombudsmani ülesanne on kaitsta ja edendada kodanike vabadusi, õigusi ja tagatisi ning tal on õigus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve.

Parlament võttis meetmeid seadusloome läbipaistvuse ja õigusaktide kvaliteedi parandamiseks. 1. septembril 2020 jõustus uus kodukord, mille eesmärk on suurendada parlamendi seadusandluse kvaliteeti ja menetluse läbipaistvust, parandada õigusaktide eelnõude arutamiseks ette nähtud tähtaegadest kinnipidamist ja avardada seetõttu ka sidusrühmade võimalusi seadusloomes osalemiseks 160 . Uute eeskirjade kohaselt tuleb valitsuse algatatud eelnõudele lisada peale põhjendavate uuringute ja dokumentide ka sidusrühmade nõuandvad arvamused. Samuti võimaldavad uued eeskirjad parlamendi eesistujal teha teistele seadusandlike volitustega organitele 161 ettepaneku sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe eelnõude kvaliteeti käsitlevate ühiste suuniste kohta, ehkki seda õigust ei ole veel kasutatud. Parlament avaldas ka eelnõude koostamise tehnilise juhendi ja avaliku sidusrühmadega konsulteerimise tehnilise juhendi ajakohastatud versioonid vastavalt 2020. aasta mais ja oktoobris.

Käimas on jõupingutused mõju eelhindamise vahendite rakendamiseks. Valitsuse seadusandliku algatuse suhtes kohaldatakse õigusakti ettepaneku majanduslike kulude ja tulude mõjuhinnangu nõuet. 2017. aasta algusest hakkas Portugal süstemaatiliselt seadusloome varases etapis mõju hindamist kasutama 162 . Õigusaktide mõju hindamise rakendamise toetuseks asutas ministrite nõukogu õigusaktide mõju hindamise tehnilise üksuse (UTAIL), mis kuulub ministrite nõukogu õiguskeskuse (JurisAPP) koosseisu 163 . Käimas on projekt, 164 mille raames UTAIL töötab välja õigusaktidest tulenevate halduskulude kohta standardiseeritud statistiliste andmete kogumise süsteemi, et muuta õigusaktide mõju hindamise süsteem täpsemaks ja tõhusamaks. Praegu ei ole õigusaktide mõju hindamise osana ette nähtud avalikku konsultatsiooni. Portugali õiguse kohaselt 165 toimub avalik konsultatsioon enamiku õigusaktide puhul kas otsese konsultatsioonina, mille puhul ettepanekut tegev ministeerium konsulteerib otse asjaomaste avaliku või erasektori üksustega, või avaliku konsultatsioonina, mille puhul õigusakti eelnõu avaldatakse valitsuse portaalis ConsultaLex 166 .

COVID-19 pandeemia tõttu võetud erakorralisi meetmeid kaotatakse järk-järgult. 2020. aastal kestis eriolukord 18. märtsist 3. maini 167 . Ajavahemikus 2020. aasta maist novembrini kuulutas valitsus mitmel puhul välja häda-, häire- ja häiringuolukordi; need on vähem ranged korrad, mille kohaselt valitsus saab erandlikel asjaoludel kehtestada piiravaid meetmeid ohuolukordade, sealhulgas rahvatervisega seotud ohuolukordade ennetamiseks või neile reageerimiseks või taastada tavaolukorra, 168 tuginedes tavapärastele õigusaktidele 169 . 6. novembril 2020 kuulutas vabariigi president välja veel ühe eriolukorra, mida pikendati ja mis kehtis 30. aprillini 2021 170 . Eriolukorra ajal jätkas parlament istungeid ning andmed näitavad, et ta jätkas regulaarselt järelevalve tegemist ja seadusandlikku tegevust 171 . Alates 15. märtsist 2021 kehtib piirangute järkjärgulise kaotamise kava.

Erakorraliste volituste kasutamist kontrollisid parlament, kohtud ja ombudsman. Eriolukorra väljakuulutamise ja pikendamise õigus on vabariigi presidendil pärast valitsusega konsulteerimist ja parlamendilt loa saamist 172 . Lisaks peab valitsus esitama parlamendile iga eriolukorra perioodi kohta ühe aruande, mis käsitleb selle rakendamist; see võimaldab parlamendil teha ka võetud meetmete järelkontrolli 173 . Praegu analüüsib parlament aruandeid eriolukorra väljakuulutamise ja pikendamise kohta ajavahemikus 2020. aasta novembrist 2021. aasta aprillini 174 . COVID-19 pandeemiale reageerimise meetmete üle järelevalve tegemiseks loodi ka ajutine parlamendikomisjon. Ka ombudsman pidi reageerima märkimisväärsele hulgale kaebustele COVID-19ga seotud meetmete kohta 175 . Sellega seoses andis ombudsman eri ametiasutustele mitu soovitust ja nõudis selgitusi 176 ning taotles ka jaemüüjate suhtes kohaldatavat toetuskorda käsitleva sätte põhiseaduslikkuse kontrollimist 177 . Erakorraliste meetmete läbivaatamiseks pöörduti ka haldus- ja maksukohtute poole. Kõrgem halduskohus langetas 12 otsust COVID-19ga seotud meetmete alaste vaiete suhtes, millest enamik tunnistati alusetuks 178 .

Kodanikuühiskonna ette on kerkimas uued probleemid. Kodanikuühiskonna tegutsemisruumi peetakse avatuks, 179 kuid täheldatud on vaenuakte ja surveavaldusi vähemuste toetamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide suhtes, eelkõige mõningate poliitiliste parteide ja liikumiste poolt 180 . Seetõttu teatavad sidusrühmad ühiskondliku rahu ja dialoogi halvenemisest 181 . 2020. aasta oktoobris algatas mitu ÜRO eriraportööri Portugaliga dialoogi seoses inimõiguste kaitsjate ähvardamise ja ahistamise juhtumiga ning kordas, et oluline on tagada ohutu ja toetav keskkond kõikidele inimõiguste kaitsjatele, eriti nendele, kes seisavad võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu eest ning dokumenteerivad rassistlikke sõnavõtte ja rassistlikku käitumist ning muid seonduvaid inimõiguste rikkumisi 182 . Rassismi- ja diskrimineerimisevastase poliitika tugevdamiseks moodustas Portugali valitsus rassilise diskrimineerimise ennetamise ja selle vastu võitlemise töörühma, kuhu kuuluvad ka kodanikuühiskonna esindajad 183 . Kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust on mõjutanud ka COVID-19 pandeemia ja sellega seotud erakorralised meetmed, mistõttu on esinenud üleskutseid erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmiseks 184 . Valitsus ja väga paljud omavalitsused andsidki kodanikuühiskonna organisatsioonidele erakorralist finantstoetust, et tagada nende töö korrapärane jätkumine 185 .

Parlament on heaks kiitnud uue seaduse avalikku huvi teeniva juriidilise isiku staatuse kohta. Valitsuse seadusandliku algatuse 186 alusel kiitis parlament 2021. aasta aprillis heaks uue staatuse, mis annab eriõigused, sealhulgas juurdepääsu erirahastusele või maksuvabastustele, sellistele juriidilistele isikutele, kelle puhul tunnistatakse, et nad taotlevad üldist huvi teenivaid eesmärke. Ehkki väljendati muret uue seaduse ametliku konsultatsiooniprotsessi kaasavuse suhtes, kuivõrd selle käigus kutsuti ametlikult arvamust avaldama väike hulk kodanikuühiskonna organisatsioone, 187 said sidusrühmad laiemalt osaleda avatud konsultatsioonis 188 . Uue seaduse eesmärk on koondada ja lihtsustada õigusraamistikku, mida kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, kellel on avalikku huvi teeniva juriidilise isiku staatus, ning sellega kehtestatakse nende tegevuse järelevalve süsteem, mida rakendab riigikantselei peasekretariaat, ja seadusest tulenevate kohustuste täitmise järelevalve süsteem 189 .

I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*

* Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande konsultatsiooni raames antud vastustest on esitatud aadressil https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation .

Associação Sindical dos Juízes Portugueses (2020), „Reforço da Transparência e Integridade na Justiça“.

CIVICUS (2021), kodanikuühiskonna tegutsemisruumi jälgiv seire – Portugal ( https://monitor.civicus.org/country/portugal/ ).

Conselho Superior da Magistratura (2021), „Relatório Anual 2020“.

Entidade Reguladora para a Comunicação Social (2021), „2019. aasta reguleerimisaruanne   (meedia läbipaistvus)“.

Entidade Reguladora para a Comunicação Social (2021), 13. jaanuari 2021. aasta pressiteade.

Entidade Reguladora para a Comunicação Social (2021), 28. aprilli 2021. aasta pressiteade.

Euroopa Komisjon (2019), „Eurobaromeetri kiiruuring 482: Ettevõtjate suhtumine korruptsiooni ELis“.

Euroopa Komisjon (2020), „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“ ( https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1602579986149&uri=CELEX%3A52020SC0321 ).

Euroopa Komisjon (2020), „Eurobaromeetri eriuuring 502: Korruptsioon“.

Euroopa Komisjon (2021), ELi õigusemõistmise tulemustabel.

Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraadi toetatud projekt „Standardiseeritud statistiline teave paremate õigusaktide eesmärgil (SIBER)“.

Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraadi toetatud projekt „Portugalis õigusaktide mõju hindamise läbivaatamine ja toetamine“.

Euroopa Liidu Nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitus, milles käsitletakse Portugali 2020. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Portugali 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohta ( https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020H0826%2822%29 ).

Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm ( https://www.coe.int/en/web/media-freedom/all-alerts?p_p_id=sojdashboard_WAR_coesojportlet&p_p_lifecycle=0&p_p_col_id=column-4&p_p_col_count=1&_sojdashboard_WAR_coesojportlet_selectedStringFilters=year.2021&_sojdashboard_WAR_coesojportlet_selectedCategories=11709562 ).

Euroopa Nõukogu ministrite komitee (2010), „Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 liikmesriikidele kohtunike kohta: kohtunike sõltumatus, tõhusus ja vastutus“ ( https://rm.coe.int/cmrec-2010-12-on-independence-efficiency-responsibilites-of-judges/16809f007d ).

Euroopa Nõukogu ministrite komitee (2018), H46-20 Vicente Cardoso Group vs. Portugal (kaebus nr 30130/10) – Euroopa Kohtu otsuste täitmise järelevalve CM/Del/Dec(2018)1331/H46-20.

Euroopa Nõukogu, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) (2007), „Arvamus nr 10(2007) kõrgemast kohtute haldamise nõukojast ühiskonna teenistuses (teadmiseks Euroopa Nõukogu ministrite komiteele)“ ( https://rm.coe.int/168074779b ).

Euroopa Nõukogu, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) (2020), „Arvamus nr 23 kohtunike ühingute rollist kohtusüsteemi sõltumatuse toetamisel“ ( https://www.coe.int/en/web/ccje/opinion-no.-23-on-the-role-of-judicial-associations-2020- ).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ.

Euroopa Teadusnõukogu (2021), 13. jaanuari 2021. aasta pressiteade.

GRECO (2021), neljas hindamisvoor – „Corruption prevention in respect of members of parliament, judges and prosecutors – Second Interim compliance report Portugal“.

Kontrollikoda (2020), „Avaliku sektori vahendite kasutamisega seotud riskid hädaolukorra haldamise olukorras (COVID-19)“ ( http://img.rtp.pt/icm/noticias/docs/f4/f4128b9356da5f94eb58df98fe9f1f26_e51017edff2ec38b4d9dc71908e515d9.pdf ).

Korruptsiooni tõkestamise nõukogu (2020), „Soovitus. Korruptsiooniriski ja seonduvate rikkumiste tõkestamine osana COVID-19 pandeemiale reageerimise meetmetest“.

Kõrgem haldus- ja maksukohtute nõukogu (2021), „2019. aasta aruanne“.

Kõrgem kohtunõukogu (2020), „2020. aasta aruanne“.

Kõrgem kohtunõukogu (2021), 4. mai 2021. aasta pressiteade.

Kõrgem kohtunõukogu (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks antud tagasiside.

Magistrats européens pour la démocratie et les libertés (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks antud tagasiside.

Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus (2021), „2021. aasta meedia mitmekesisuse seire“. 

Meedia mitmekesisuse seire (2021), „Aruanne Portugali kohta“.

Ministrite nõukogu, „Resolutsioon nr 184/2019“.

Ministrite nõukogu, „Resolutsioon nr 44/2017“.

Portugali alaline esindaja Euroopa Nõukogus (2021), 22. märtsi 2021. aasta kiri ( https://rm.coe.int/portugal-reply-en-lisbon-public-prosecutor-puts-the-protection-of-sour/1680a1e03b ).

Portugali teatis seoses juhtumiga VICENTE CARDOSO vs. Portugal (kaebus nr 30130/10), DH-DD(2020)952.

Portugali valitsus (2021), „Ministrite nõukogu resolutsioon nr 37/2021, millega kiidetakse heaks riiklik korruptsioonivastane strateegia“ ( Resolução do Conselho de Ministros 37/2021, 2021-04-06 - DRE ).

Portugali valitsus (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks antud tagasiside. 

Portugali ülem- ja halduskohus (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks antud tagasiside.

Prokuratuur (2020), „Prokuröride käitumisjuhendi kavand – avalik konsultatsioon“ ( https://www.ministeriopublico.pt/pagina/projeto-de-codigo-de-conduta-dos-magistrados-do-ministerio-publico-consulta-publica ).

Público (2020), „Riigi peaprokuröri sõnul seletab kohtumenetluse aeglust korruptsiooniasjades inimressursi puudus“ ( https://www.publico.pt/2020/01/06/sociedade/noticia/falta-recursos-humanos-explica-lentidao-justica-casos-corrupcao-pgr-1899401 ), 6. jaanuar 2020.

Riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustik (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks antud tagasiside.

Sindicato dos Magistrados do Ministério Público (2021), 6. aprilli 2021. aasta pressiteade.

Transparency International (2021), „Korruptsiooni tajumise indeks 2020“.

ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks antud tagasiside.

II lisa. Portugali tehtud riigikülastus

Komisjoni talitused korraldasid 2021. aasta mais virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:

·advokatuur

·ajakirjanike ametiühing

·ajakirjanike kutselitsentside komitee

·justiitsministeerium

·keskne kriminaaluurimis- ja süüdistusosakond (DCIAP)

·kohtunike ametiühing

·kontrollikoda

·korruptsiooni tõkestamise nõukogu

·kultuuriministeerium

·kõrgem haldus- ja maksukohtute nõukogu

·kõrgem halduskohus

·kõrgem kohtunõukogu

·meediat reguleeriv asutus

·ombudsman

·peaprokuratuur

·prokuröride ametiühing

·rahanduse peainspektsioon

·teaduseksperdid

·Transparency International Portugal

·vabariigi parlamendi talitused

·valitsusväliste arenguorganisatsioonide platvorm

·välisministeerium

·ülemkohus

* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:

·Amnesty International

·CIVICUS

·Civil Society Europe

·EuroCommerce

·Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskus

·Euroopa Ajakirjanike Liit

·Euroopa kirikute konverents

·Euroopa kodanike foorum

·Euroopa kodanikuvabaduste liit

·Euroopa mittetulundusõiguse keskus

·Euroopa Noortefoorum

·Euroopa partnerlus demokraatia nimel

·Front Line Defenders

·Human Rights House Foundation

·Human Rights Watch

·ILGA-Europe

·International Press Institute

·Netherlands Helsinki Committee

·Open Society European Policy Institute

·Philanthropy Advocacy

·Piirideta Reporterid

·Protection International

·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon

·Rahvusvaheline Juristide Komisjon

·Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni Euroopa võrgustik (IPPF EN))

·Reproduktiivõiguste keskus

·Transparency International EU

(1)    Samuti on loodud kriminaalkaristuste kohtuid, merekohtuid, intellektuaalomandi kohtuid, konkurentsi-, reguleerimis- ja järelevalvekohtuid, keskseid eeluurimiskohtuid, vahekohtuid ja rahukohtuid ning nende arv ja pädevus on peamiselt sätestatud vastavate valdkondade õigusraamistikes (26. augusti seadus nr 62/2013 ja 13. juuli seadus nr 78/2001).

(2)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 50. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tasemed on järgmised: väga madal (alla 30 % vastanutest peab kohtusüsteemi sõltumatust võrdlemisi suureks või väga suureks); madal (30–39 %), keskmine (40–59 %), kõrge (60–75 %), väga kõrge (üle 75 %).

(3)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 48.

(4)    Need hõlmavad näiteks kohtuasjade ümberjaotamist haiguspuhkuste ajal, kohtunike töökoormuse ühtlustamiseks või ühitamatuste lahendamiseks.

(5)    Määrust ei kohaldata haldus- ja maksukohtute suhtes.

(6)    Euroopa standardite kohaselt peaks kohtuasjade jaotamine olema kooskõlas objektiivsete ja eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidega (Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punkt 24).

(7)    „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 3.

(8)    Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 4. kõrgema kohtunõukogu 2020. aasta aruanne, lk 17.

(9)    Kõrgemalt kohtunõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 12.

(10)    Varem olid kahtlused tekkinud 2019. aastal ning tinginud uurimise, mis lõpetati 2019. aastal distsiplinaarmenetlust algatamata.

(11)    Kõrgema kohtunõukogu 14. aprill 2021. aasta pressiteade.

(12)    Kõrgema kohtunõukogu 4. mai 2021. aasta pressiteade.

(13)    Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 3.

(14)    27. augusti 2019. aasta seaduse nr 68/2019 II peatüki I jagu.

(15)    27. augusti 2019. aasta seaduse nr 67/2019 II peatüki I jagu.

(16)      Samas, artikli 149 lõike 1 punkt x.

(17)      27. augusti 2019. aasta seaduse nr 68/2019 artikli 21 lõike 3 punkt a.

(18)    2020. aasta juunis kiitis kõrgem kohtunõukogu heaks käitumisjuhendi projekti. 2021. aasta jaanuaris jagati projekt kaheks osaks, käitumisjuhendiks ja eetikakoodeksiks. Esimese osa kiitis nõukogu deklareerimiskohustuste määruse nimetuse all heaks ning eetikakoodeksi arutamise otsustas edasi lükata (Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 4).

(19)    Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 4. Vt ka II jagu.

(20)    Portugali ülem- ja halduskohtult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 10.

(21)    Samas.

(22)    Associação Sindical dos Juízes Portugueses (2020), „Reforço da Transparência e Integridade na Justiça“.

(23)    „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 3.

(24)    Artikli 97 lõige 4.

(25)    25. novembri direktiiv nr 4/2020.

(26)    Organisatsioonilt Magistrats Européens pour la Démocracie et les Libertés (MEDEL) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 57–58.

(27)    Sindicato dos Magistrados do Ministério Público 6. aprilli 2021. aasta pressiteade.

(28)    Portugali kõrgemalt kohtunõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 11.

(29)    Vt ka II jagu.

(30)    Samas. Portugali tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(31)    Vt ka II jagu.

(32)    Praegu kohaldatakse kõikide kuritegude suhtes samu menetluslikke meetmeid.

(33)    5. mai 2021. aasta seadusandlik ettepanek nr 90/XIV/2. Kõnealuse ettepaneku teemalise konsultatsiooni raames sidusrühmadelt saadud tagasisidega on võimalik tutvuda parlamendi veebisaidil.

(34)    26. augusti seaduse nr 62/2013 artiklid 116 ja 120.

(35)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(36)    Kõrgema kohtunõukogu 4. mai 2021. aasta pressiteade.

(37)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus kõrgemalt kohtunõukogult saadud teave. Arutatud on ka ettepanekuid kohtuliku eeluurimise etapi laialdasemaks läbivaatamiseks. 7. aprillil 2021 teatas ülemkohtu eesistuja, et teeb kõrgemale kohtunõukogule ettepaneku kohtuliku eeluurimise etapi läbivaatamiseks, kitsendades selle etapi algatamise võimalusi, kuid kõrgem kohtunõukogu ei ole selle kohta ametlikku seisukohta võtnud.

(38)    Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) 23. novembri 2007. aasta arvamus nr 10(2007) „Kõrgemast kohtute haldamise nõukojast ühiskonna teenistuses“ (teadmiseks Euroopa Nõukogu ministrite komiteele), punkt 87; CCJE arvamus nr 23 (2020), „The role of associations of judges in supporting judicial independence“, punkt 41.

(39)    Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 5.

(40)    MEDELilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 58–59.

(41)    Kõrgema haldus- ja maksukohtute nõukogu 2019. aasta aruanne, lk 35. Portugali ülem- ja halduskohtult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 11. Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 4.

(42)    Portugali ülem- ja halduskohtult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 11.

(43)    Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 5.

(44)    „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 4.

(45)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus justiitsministeeriumilt saadud teave.

(46)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus justiitsministeeriumilt saadud teave.

(47)    Vt ka I jagu

(48)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus justiitsministeeriumilt saadud teave.

(49)    Samas.

(50)    Toetatakse projekte, mis on seotud kohtute seadmete ja ajakohastamise, koolituste ja teadusuuringutega.

(51)    Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 5.

(52)    Samas.

(53)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 40.

(54)    Projekt põhineb neljal sambal – tõhusus, innovatsioon, lähedus ja inimlikkus („2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 4).

(55)    Samas.

(56)    Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 7. Reformi hinnanguline kulu on 267 miljonit eurot.

(57)    Tehnilise toe instrumendi projekt „Õigusemõistmise valdkonna ajakohastamine Portugalis“. Projekt hõlmab järgmisi teemasid: vaidluste lahendamise kasutajakesksete menetluste ja laialdasemate õigus- ja õigusemõistmise teenuste kavandamine ja rakendamine, digiteerimine, õigusemõistmise valdkonna sidusrühmade digioskused ning õigusemõistmise andmete olemasolu, kvaliteet, kättesaadavus ja taaskasutatavus.

(58)    Conselho Superior da Magistratura, „Relatório Anual 2020“, lk 96.

(59)    „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 5.

(60)    19. märtsi seadus 1-A/2020.

(61)      Parlamendi seaduseelnõu nr 30/XIV kutselise huvide esindamise kohta.

(62)    „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 5.

(63)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 7.

(64)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 15.

(65)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 9 ja 10.

(66)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 13.

(67)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 16.

(68)    Nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitus, milles käsitletakse Portugali 2020. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Portugali 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohta.

(69)    H46-20 Vicente Cardoso Group vs. Portugal (kaebus nr 30130/10). Tuleb meeles pidada, et Euroopa Nõukogu soovituste kohaselt on kohtusüsteemi tõhusus oluline eeltingimus selleks, et tagada õiguskindlus ja üldsuse usaldus õigusriigi vastu (Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituse CM/Rec(2010)12 punkt 30).

(70)    Portugali 30. oktoobri 2020. aasta teatis seoses juhtumiga Vicente Cardoso Group vs. Portugal (kaebus nr 30130/10), DH-DD(2020)952.

(71)    Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 7. Vt ka 2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 27.

(72)    Tehingu, tagasivõtmise, kokkuleppe ja omaksvõtu teel.

(73)    Eelkõige on 24. juuni korraldusega nr 126/2021 kehtestatud kord, mille kohaselt kohtutöötajad kasutavad otse maksuameti, sotsiaalkindlustuse, Caixa Geral de Aposentaçõesi, töötasu tagatisfondi, maa-, äri-, sõiduki- ja perekonnaseisuregistri ja muude sarnaste registrite ja arhiivide andmebaase, et saada teavet võlgniku ning tema varade ja nende asukoha kindlakstegemiseks.

(74)    16. juuni 2021. aasta ettepanek: nõukogu rakendusotsus Portugali taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta (COM(2021) 321 final), lisa. Eelkõige kavatseb Portugal taaste- ja vastupidavuskava 18. komponendi raames luua erikojad teise ja kolmanda astme haldus- ja maksukohtutes ning kiirendada maksejõuetusmenetlusi ja kohandada need vaikimisi digitaalseks.

(75)    „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 5.

(76)    Kõrgema haldus- ja maksukohtute nõukogu 2019. aasta aruanne, lk 76.

(77)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(78)    UNCC on eriüksus, mille ülesanne on uurida korruptsioonikuritegusid ja muid seotud kuritegusid, nagu altkäemaksu andmine ja/või võtmine ja avaliku sektori vahendite omastamine, ning selle tööpiirkond hõlmab kogu riiki.

(79)    Transparency International (2021), „Korruptsiooni tajumise indeks 2020“, lk 2–3. Tajutava korruptsiooni tasemed on järgmised: madal (ekspertide hulgas ja äriringkondades hinnatakse avaliku sektori korruptsiooni taset enam kui 79 punktiga), suhteliselt madal (79–60 punkti), suhteliselt kõrge (59–50 punkti), kõrge (alla 50 punkti).

(80)    2015. aastal oli tulemus 64, 2020. aastal aga 61. Punktisumma suureneb/väheneb oluliselt (muutus viimase viie aasta jooksul rohkem kui viis punkti), paraneb/halveneb (muutus 4–5 punkti), on suhteliselt stabiilne (muutus 1–3 punkti).

(81)    Eurobaromeetri eelmise aasta andmeid korruptsiooni tajumise ja kogemise kohta kodanike ja ettevõtjate seas ajakohastatakse iga kahe aasta järel. Viimased andmed leiab Eurobaromeetri 2020. aasta eriuuringust nr 502 ja 2019. aasta kiiruuringust nr 482.

(82)    3. septembrist 2020 kuni 23. oktoobrini 2020 toimus avalik konsultatsioon, mis lõppes 21. novembril 2020 kokkuvõtva konverentsiga, kus tutvustati ja arutati konsultatsiooni käigus esitatud tagasisidet.

(83)    Ministrite nõukogu resolutsioon nr 37/2021, millega kiidetakse heaks riiklik korruptsioonivastane strateegia .  

(84)    Vt Euroopa Komisjon, riigiaruanne Portugali kohta 2020, SWD(2020) 521 final, lk 64.

(85)    Need hõlmavad järgmiste õigusaktide muutmist: karistusseadustik, kriminaalmenetluse seadustik, äriühingute seadustik, 16. juuli 1987. aasta seadus nr 34/87 (millega kehtestatakse poliitiliste ametite kandjate vastutuse kord), 29. septembri 1994. aasta seadus nr 36/94 (millega kehtestatakse korruptsiooni ning majandus- ja finantskuritegude vastu võitlemise meetmed), 31. augusti 2007. aasta seadus nr 50/2007 (millega kehtestatakse spordivõistluste ja nende tulemuste tõepärasust, usaldusväärsust ja korrektsust kahjustada võiva käitumise eest kohaldatava kriminaalvastutuse kord) ja 21. aprilli 2008. aasta seadus nr 20/2008 (millega kehtestatakse rahvusvahelises kaubanduses ja erasektoris toime pandud korruptsiooni eest karistamise kord).

(86)    27. augusti seaduse nr 68/2019 artikkel 58 („Pädevus“). Need hõlmavad näiteks järgmisi kuritegusid: rahapesu; korruptsioon, omastamine ja majanduslik osalemine ettevõtluses; avaliku sektori majandusüksuse kahjulik haldamine; sotsiaalabi, toetuse või laenu saamine või omastamine pettuse teel; infotehnoloogia abil organiseeritult toime pandud majandus- ja finantskuriteod; rahvusvahelised või piiriülesed majandus- ja finantsrikkumised.

(87)    Dekreet-seadus nr 960/XXII/2021. 

(88)    Kõnealused üksused võivad olla eraettevõtjad (välja arvatud mikro- ja väikesed ettevõtjad), riik, autonoomsed piirkonnad (st Assoorid ja Madeira), kohalikud omavalitsused ja muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (riiklik korruptsioonivastane strateegia aastateks 2020–2024, lk 41).

(89)    27. augusti seaduse nr 68/2019 artikkel 58 („Pädevus“).

(90)    Piirkondlikes uurimis- ja süüdistusosakondades (Coimbras, Évoras, Lissabonis ja Portos) on 36 riigiprokuröri. Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 9.

(91)    Riiklik korruptsioonivastase võitluse üksus (UNCC) on 13. septembri dekreet-seaduse nr 137/2019 kohaselt keskne kriminaaluurimisüksus, mille peakorter asub Lissabonis ja mille tööpiirkond hõlmab kogu riigi territooriumi. Väljaspool Lissaboni tegutsevad kesksed uurimisüksused haruüksuste kaudu, mis töötavad piirkondlike kriminaaluurimisüksuste ruumides. UNCC-l on 12 uurimisüksust ja 106 töötajat, kes on kriminaaluurijad.

(92)    Need hõlmavad uusi juhtumeid, uuesti avatud juhtumeid ja juhtumeid, mille suhtes on algatatud sõltumatu uurimine ning mis on kuriteod, mida ei ole registreerinud mitte kriminaalpolitsei organid, vaid muud organid, tavaliselt prokuratuur.

(93)    Kriminaalpolitsei korruptsioonijuhtumite edenemine 2019. aastal. Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021 aasta aruande koostamiseks saadud teave, I lisa.

(94)    2017.–2018. aasta andmete kohta vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 7. Siin esitatud andmed kajastavad esimese astme kohtutes menetlemise etapis kriminaalasjades tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021 aasta aruande koostamiseks saadud teave, I lisa. Rohkem teavet leiab justiitspoliitika peadirektoraadi veebiandmebaasist „Kohtustatistika. Korruptsioon“, 2019.

(95)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus saadud teave. organisatsioonilt Magistrats Européens pour la Démocracie et les Libertés (MEDEL) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 58; „Falta de recursos humanos explica lentidão da Justiça nos casos de corrupção, diz PGR“ („Riigi peaprokuröri sõnul seletab kohtumenetluse aeglust korruptsiooniasjades inimressursi puudus“), Público, 6. jaanuar 2020.

(96)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(97)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus justiitsministeeriumilt saadud teave. Vt ka I jagu

(98)    Strateegias on tõdetud, et ressursside paremaks jaotamiseks on vaja kindlaks teha keerukate kohtuasjade venimise põhjused ja neid analüüsida. Portugali tehtud riigikülastuse käigus justiitsministeeriumilt saadud teave.

(99)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(100)    Töötajaskonna moodustavad kolm assistenti, üks nõustaja, kaks konsultanti ja üks õpetaja.

(101)    Dekreet-seadus nr 960/XXII/2021.

(102)    1. märtsi 1993. aasta seaduse nr 7/93 artikli 20 lõige 1. 2019. aastal vaadati kõrgete ametiisikute ametite ühitamatuse süsteem läbi ning lisati ühitamatute avaliku sektori ametikohtade hulka avalikud ettevõtjad ja kõik muud riigi osalusega äriühingud.

(103)    Ministrite nõukogu resolutsioon nr 184/2019.

(104)    Vabariigi parlamendi resolutsioon nr 210/2019.

(105)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus teavitati komisjoni, et parlamendikomisjon on avaldanud aruande käitumisjuhendi rakendamise kohta ning seni ei ole kinnitust leidnud ükski käitumisjuhendi rikkumine. Aruanne avaldatakse veebisaidil https://www.parlamento.pt/sites/COM/XIVLeg/14CTED/GTACC/Paginas/Composicao.aspx.

(106)    Samas.

(107)    GRECO neljas hindamisvoor – korruptsiooni ennetamine parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride suhtes, Portugali vastavuse teine vahearuanne, lk 6.

(108)    Samas, lk 4.

(109)    Prokuratuur, prokuröride käitumisjuhendi kavand, 20. oktoober 2020 – avalik konsultatsioon.

(110)    Vt ka I jagu

(111)    9. novembri 2020. aasta seaduse 69/2020 artikkel 1. Lisaks nähti 9. novembri seadusega nr 69/2020 ette üldsuse juurdepääs huvide registris nn ühtses deklaratsioonis (declaração única) sisalduvale teabele, sealhulgas teabele kõrgete ja poliitiliste ametiisikute ametikohtade, ülesannete ja tegevuste kohta ametiajal ja sellele eelnenud kolmel aastal.

(112)    GRECO neljas hindamisvoor – korruptsiooni ennetamine parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride suhtes, Portugali vastavuse teine vahearuanne, lk 8.

(113)    Samas, lk 7.

(114)    13. septembri 2019. aasta konstitutsioonilise seaduse nr 4/2019 artiklis 4 on sätestatud, et läbipaistvusüksuse loomiseks ja toimimiseks ning seadusega ette nähtud elektroonilise platvormi loomiseks vajalikud vahendid peab 2020. aasta riigieelarve ettepanekusse konstitutsioonikohtuga seotud üldkulude alla lisama valitsus.

(115)    13. septembri 2019. aasta konstitutsioonilise seaduse nr 4/2019 artiklis 5 on sätestatud, et läbipaistvusüksuse asutamiseni esitatakse konstitutsioonikohtule jätkuvalt ühtseid tulu-, vara- ja huvide deklaratsioone ning neid kontrollitakse varasema korra kohaselt.

(116)    GRECO neljas hindamisvoor – korruptsiooni ennetamine parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride suhtes, Portugali vastavuse teine vahearuanne, lk 8.

(117)    31. juuli 2019. aasta seadusega nr 52/2019 nähti ette mitu reformi, sealhulgas keeld, mille kohaselt riigi osalusega ettevõtete juhatuse liikmed ei tohi kolme aasta jooksul pärast vara müügis või üleandmises osalemist töötada asjaomase vara ostnud või kontsessiooni saanud ettevõttes, ja kolmeaastane ooteaeg, mille jooksul valitsusliikmed ei tohi töötada alluval kohal ega tegutseda nõustajana rahvusvahelistes organisatsioonides, millega nad on avalikus ametis oleku ajal institutsionaalsed suhted sõlminud. Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 9.

(118)    31. juuli 2019. aasta seaduse nr 52/2019 artikkel 10.

(119)    31. juuli 2019. aasta seaduse nr 52/2019 artikli 11 lõige 3.

(120)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(121)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus parlamendilt saadud teave. Vt ka Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 13–14.

(122)    Seadusandlik ettepanek 253/XIV/1.

(123)    Lobitööd reguleeriva seaduse vastuvõtmine nurjus, kui president saatis 2019. aasta juunis parlamendis heaks kiidetud seaduse uuesti läbivaatamiseks tagasi. Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 9.

(124)    GRECO neljas hindamisvoor – korruptsiooni ennetamine parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride suhtes, Portugali vastavuse teine vahearuanne, lk 4.

(125)    21. aprilli 2008. aasta seadus nr 19/2008. Lisaks osutatud üldisele eeskirjale on ka muid eeskirju, mis käsitlevad rikkumisest teatajaid, täpsemalt 14. juuli seaduses nr 93/99 (tunnistajakaitse), 18. augusti 2017. aasta seaduses nr 83/2017, mida on muudetud 31. augusti 2020. aasta seadusega nr 58/2020 (artikli 108 lõige 5; rikkumisest teatajate kaitse rahapesu- ja terrorismivastase võitluse kontekstis), väärtpaberiseadustikus, krediidiasutuste ja finantsettevõtjate üldeeskirjas ja investeerimisfondide üldeeskirjas.

(126)    Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 14–15.

(127)    2019. aastal käsitles ja analüüsis korruptsiooni tõkestamise nõukogu kokku 796 teadet (783 kuriteoteadet ja 13 auditiaruannet), mida oli ligikaudu 31,7 % rohkem kui 2018. aastal, kui registreeriti kokku 604 teadet.

(128)    2019. aastal algatati 249 uurimist ja 31 ennetavat uurimist, 787 kaebust saadeti muudele üksustele ja 896 juhtumit lõpetati.

(129)    Korruptsiooni tõkestamise nõukogu (2020), „Soovitus. Korruptsiooniriski ja seonduvate rikkumiste tõkestamine osana COVID-19 pandeemiale reageerimise meetmetest“.

(130)

     Kõnealune soovitus on suunatud kõikidele avaliku sektori asutustele ja üksustele ning kõikidele muudele üksustele staatusest olenemata, mis tegelevad riigi raha ja muude avalike hüvede haldamise või juhtimisega.

(131)    Vabariigi parlamendi resolutsioon nr 4/2021.

(132)    Kontrollikoda, „Avaliku sektori vahendite kasutamisega seotud riskid hädaolukorra haldamise olukorras (COVID-19)“.

(133)    Artiklid 37–38.

(134)    Seaduse nr 53/2005 (ERC põhikiri) artiklis 6 on sätestatud, et „kõikide Portugali riigi jurisdiktsiooni all tegutsevate meediaüksuste suhtes kohaldatakse reguleeriva asutuse järelevalvet ja toiminguid [...]“.

(135)    Artikli 132 lõike 2 punkt 1.

(136)    ERC põhikiri (8. novembri 2005. aasta seadus nr 53/2005).

(137)    19. novembri 2020. aasta seadus 74/2020.

(138)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus ERC-lt saadud teave.

(139)    29. juuli seadus 78/2015.

(140)    Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Portugali kohta, lk 11.

(141)    Omandi tugevat koondumist võib täheldada televisiooni, raadio ja trükimeedia valdkonnas. Veebimeedia turgude kohta on raske täielikku ja ajakohast teavet saada. Vt meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Portugali kohta, lk 11 ja 19.

(142)    ERC, „2019. aasta reguleerimisaruanne   (meedia läbipaistvus)“, lk 241.

(143)    Samas, lk 12. 6. mai 2020. aasta dekreet-seadus 20-A/2020 ja ministrite nõukogu 15. mai 2020. aasta resolutsioon nr 38-B/2020.

(144) Samas, lk 17.

(145)    Samas, lk 12.

(146)    Piirideta Reporterid, 2021. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeks, riigiaruanne Portugali kohta.

(147)    17. augusti 2015. aasta seadus nr 95/2015.

(148)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(149)    Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Portugali kohta, lk 9.

(150)    Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Portugali kohta, lk 16.

(151)    ERC 13. jaanuari 2021. aasta pressiteade.

(152)    Portugali alalise esindaja 22. märtsi 2021. aasta kiri Euroopa Nõukogule.

(153)    Piirideta Reporterid, 2021. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeks, riigiaruanne Portugali kohta.

(154)    ERC 28. aprilli 2021. aasta pressiteade.

(155)    Euroopa Nõukogu platvorm ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamiseks – Portugali riigiprofiil.

(156)    Euroopa Nõukogu meediavabaduse hoiatused.

(157)    Euroopa Nõukogu platvorm ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamiseks – Portugali riigiprofiil.

(158)    Portugali Vabariigi põhiseaduse artikli 133 punkt e.

(159)    Portugali Vabariigi põhiseaduse artikkel 201.

(160)    Vabariigi parlamendi 31. augusti kodukord nr 1/2020, mis jõustus 1. septembril 2021.

(161)    Valitsus, autonoomsete piirkondade parlamendid, vabariigi president.

(162)    Ministrite nõukogu resolutsioon nr 44/2017.

(163)    JurisAPP on riigikantselei koosseisu kuuluv avaliku sektori asutus, mis on siiski valitsusest eraldiseisev. UTAIL toimib järelevalveasutusena, mis toetab õigusaktide mõju hindamise rakendamist, töötades välja mõju hindamise meetodid, pakkudes ministeeriumidele ja teistele avaliku halduse organisatsioonidele tehnilist tuge ja koolitusi ning koostades iga mõjuhinnangu analüüsi lõpparuande. Õigusaktide mõju hindamise projekti tulemusena on dekreet-seadusega nr 169-B/2019, millega on kehtestatud uue Portugali valitsuse ülesehitus, otsesõnu ette nähtud, et õigusakti mõjuhinnangut tuleb arvesse võtta ja asjaomaste osakondadega konsulteerida, kui valitsuse liikmed kujundavad oma seisukoha ELi nõukogus toimuvate seadusandlike arutelude raames, ning et see on kohustuslik valitsuse algatuste puhul. Lisaks on kõnealuse dekreet-seadusega ette nähtud, et õigusakti mõjuhinnang peaks hõlmama nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke aspekte.

(164)    Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraadi toetatud projekt „Standardiseeritud statistiline teave paremate õigusaktide eesmärgil (SIBER)“.

(165)    2. oktoobri 2009. aasta dekreet-seadus nr 274/2009.

(166)     https://www.consultalex.gov.pt .

(167)    Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 13. Parlament on analüüsinud kolme aruannet ja kiitnud heaks kolm resolutsiooni esimese eriolukorra väljakuulutamise ja selle kahe pikendamise kohta (2020. aasta märtsist aprillini).

(168)    Kõik häda-, häire- ja häiringuolukordade väljakuulutamise ja pikendamisega seotud õigusaktid on koondatud riigi teataja temaatilisse veebirubriiki ( https://dre.pt/legislacao-covid-19-areas-tematicas#1 ).

(169)    Seadus nr 27/2006 elanikkonnakaitse kohta.

(170)    Kõik eriolukorra väljakuulutamise ja pikendamisega seotud õigusaktid on koondatud riigi teataja temaatilisse veebirubriiki (https://dre.pt/legislacao-covid-19-areas-tematicas#12).

(171)    Portugalilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 20. Parlamendi järelevalve- ja seadusandliku tegevuse statistika on kättesaadav dokumendis SE.02.Dezembro2020.Versao.final.pdf (parlamento.pt).

(172)    Portugali Vabariigi põhiseaduse artikli 134 punkt d ja artikkel 138.

(173)    Kõnealused aruanded on esitatud põhiseadusküsimuste, õiguste, vabaduste ja tagatiste komisjonile, mis analüüsib kõikide teiste alaliste erikomisjonide kaasabil, kas valitsuse aruanded on vastavuses presidendi dekreediga ja valitsuse määrusega eriolukorra kohta. Hindamise tulemusena valmib parlamendi resolutsiooni eelnõu, mille koostab komisjon ja mis kiidetakse heaks parlamendi täiskogu istungil.

(174)    Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Portugalis“, lk 13.

(175)    Riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustikult (ENNHRI) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 267.

(176)    Samas, lk 267–268.

(177)    Menetlus on pooleli. Taotlusega (esitatud 20. novembril 2020) saab tutvuda dokumendis 2020_11_20_Tribunal_Constitucional.pdf (provedor-jus.pt).

(178)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(179)    CIVICUSe hinnang; hinnang antakse skaalal, millel on viis kategooriat: avatud, piiratud, takistatud, allasurutud ja suletud.

(180)    ENNHRI-lt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 262;

(181)    CIVICUS, Portugali riigiprofiil.

(182)    ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroolt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside Portugali kohta, lk 6; vt ka kohtuväliste ja omavoliliste hukkamiste eriraportööri, rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse eriraportööri, inimõiguste kaitsjate olukorra eriraportööri ja rassismi eriraportööri mandaadi 23. oktoobri 2020. aasta kiri, AL PRT 1/2020.

(183)    ENNHRI-lt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 262; vt ka Portugali valitsuse 8. jaanuari 2021. aasta pressiteade.

(184)    Portugali tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(185)    Samas, lk 12.

(186)    Seadusandlik ettepanek nr 72/XIV/2.

(187)    CIVICUS, Portugali riigiprofiil.

(188)    Avatud konsultatsioon toimus 21. oktoobrist 2020 24. novembrini 2020 ametliku portaali www.consultalex.gov.pt kaudu.

(189)    Avalikku huvi teeniva juriidilise isiku staatusega juriidiliste isikute seadusest tulenevad kohustused on loetletud uue seaduse artiklis 12 ning hõlmavad muuhulgas kohustust riigikantselei peasekretariaadile aru anda, sealhulgas tegevusaruanne esitada, ning kohustust teha koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega.