EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2021

SWD(2021) 718 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta





Peatükk õigusriigi olukorra kohta Luksemburgis

Lisatud dokumendile:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{COM(2021) 700 final} - {SWD(2021) 701 final} - {SWD(2021) 702 final} - {SWD(2021) 703 final} - {SWD(2021) 704 final} - {SWD(2021) 705 final} - {SWD(2021) 706 final} - {SWD(2021) 707 final} - {SWD(2021) 708 final} - {SWD(2021) 709 final} - {SWD(2021) 710 final} - {SWD(2021) 711 final} - {SWD(2021) 712 final} - {SWD(2021) 713 final} - {SWD(2021) 714 final} - {SWD(2021) 715 final} - {SWD(2021) 716 final} - {SWD(2021) 717 final} - {SWD(2021) 719 final} - {SWD(2021) 720 final} - {SWD(2021) 721 final} - {SWD(2021) 722 final} - {SWD(2021) 723 final} - {SWD(2021) 724 final} - {SWD(2021) 725 final} - {SWD(2021) 726 final} - {SWD(2021) 727 final}

I.Kohtusüsteem

Kohtusüsteemil on kaks eraldi haru: tsiviil- ja kriminaalasjades pädevad üldkohtud ning haldusasjadega tegelevad halduskohtud. Üldkohtute hulka kuuluvad kolm rahukohtunikku, kaks üldise pädevusega piirkondlikku kohut, apellatsioonikohus ja kassatsioonikohus. Halduskohtute hulka kuuluvad esimese astme halduskohus ja haldusasjade apellatsioonikohus. Konstitutsioonikohus, mis on kohtusüsteemi osa, teeb otsuseid selle kohta, kas õigusaktid vastavad põhiseadusele. Kohtunikukandidaadid valib välja üksnes kohtunikest koosnev komisjon ning seejärel nimetab täidesaatev võim kohtuniku ametisse. Kõrgeima kohtu ja kõrgeima halduskohtu kohtunikud nimetab ametisse valitsus vastavalt kõrgeima kohtu või kõrgeima halduskohtu soovitusel. Prokuratuur on sõltumatu, kuid tegutseb justiitsministri alluvuses. Kaks advokatuuri on sõltumatud ja esindavad Luksemburgis tegutsevaid advokaate. Kummalgi advokatuuril on üldkogu, 1 nõukogu 2 ja esimees 3 ning kogu kutseala jaoks distsiplinaar- ja haldusnõukogu 4 . Luksemburg osaleb Euroopa Prokuratuuris.

Sõltumatus

Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on jätkuvalt kõrge. 77 % elanikkonnast peab kohtute ja kohtunike sõltumatust võrdlemisi suureks või väga suureks, samal arvamusel on 69 % ettevõtjatest 5 . Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on olnud alates 2016. aastast püsivalt kõrge ja on üldsuse silmis pidevalt tõusnud, kuid ettevõtjate hinnangul on see viimase viie aasta jooksul järk-järgult langenud 6 .

Põhiseaduse muutmine eesmärgiga luua kohtute nõukogu edeneb. Aastatel 2009–2019 arutati Luksemburgis uue põhiseaduse eelnõu 7 . 2020. aastal sellest eelnõust loobuti ja selle asemel esitati ettepanek teha põhiseaduse eri osades mitu muudatust. Tehti ettepanek läbi vaadata põhiseaduse VI peatükk õigusemõistmise kohta, et luua kohtute nõukogu ja üldisemalt suurendada kohtusüsteemi sõltumatust 8 . Põhiseaduse viimases eelnõus on sätestatud kohtute nõukogu peamised volitused, milleks on kohtunikukandidaatide väljavalimine, enne kui suurhertsog nad ametisse nimetab, ja kohtunikke puudutavate distsiplinaarmenetluste läbiviimine. Nende volituste kasutamise konkreetsed tingimused ning kohtute nõukogu koosseis, korraldus ja muud pädevusvaldkonnad määratakse kindlaks seadusega 9 . Praeguse eelnõuga on ette nähtud üheksa liiget: kolm ex officio liiget, 10 kolm teiste kohtunike valitud kohtunikku, üks advokaat 11 ning kaks kodanikuühiskonna ja akadeemiliste ringkondade esindajat, kelle määrab parlament 12 . Ametiasutused peavad konsultatsioone selle üle, kas teha eelnõusse täiendavaid muudatusi, eelkõige selleks, et viia tulevase kohtute nõukogu koosseis kooskõlla asjakohaste Euroopa Nõukogu standarditega, mille kohaselt peavad vähemalt pooled nõukogu liikmetest olema kohtunikud, kelle on valinud nende kolleegid 13 .

Edeneb põhiseaduse läbivaatamine, mille eesmärk on jätta justiitsminister ilma õigusest anda prokuröridele juhiseid konkreetsete asjade menetlemiseks. Prokuratuur allub ametlikult justiitsministrile, kellel on õigus juhendada prokuratuuri konkreetse asja menetlemisel, kuid kes ei saa nõuda prokuratuurilt süüdistuse esitamisest loobumist 14 . Selle õiguse puhul kohaldatavad õiguslikud kaitsemeetmed koos asjaoluga, et prokuratuuri peetakse praktikas sõltumatuks, näivad leevendavat ohtu prokuratuuri autonoomiale 15 . Kuna viimaste põhiseaduse muutmise ettepanekutega 16 lisatakse viide prokuratuuri sõltumatusele põhiseaduse teksti, 17 on ministri juhendamisõigus sidusrühmade meelest põhiseadusega vastuolus 18 . Märkida tuleb ka seda, et justiitsminister ei ole andnud konkreetse asja menetlemiseks juhiseid rohkem kui 20 aastat 19 . Muudatusettepanekute alusel omaks justiitsminister prokuratuuri üle siiski teatavat mõjuvõimu, suunates kriminaalpoliitikat. Riiginõukogu esitas 23. märtsil 2021 prokuratuuri sõltumatuse taastamise kohta positiivse arvamuse 20 . Samas eelistas riiginõukogu muudatuste eelmist versiooni, mis ei võimaldanud ministril anda prokuratuurile suuniseid 21 . Põhiseaduse muutmine on jõudnud nüüdseks parlamenti, kus peetakse täiendavaid arutelusid ja esitatakse võimalikud uued muudatusettepanekud.

Kvaliteet

COVID-19 pandeemia tõi esile vajakajäämised kohtusüsteemi digiteerimises. 2020. aasta juunis, COVID-19 pandeemia alguses, võeti vastu ajutised õigusaktid, et mittetundliku teabe vahetamiseks oleks võimalik kasutada juba olemas olevaid digitaalside lahendusi, nagu e-post 22 . Nende ajutiste õigusaktide eesmärk on piirata kohtunike, kohtute töötajate ja kohtute kasutajate vahelist otsest füüsilist kontakti 23 . Lisaks ajutistele COVID-19 pandeemiaga seotud meetmetele püütakse 13 allprojektist koosneva paberivaba õigusemõistmise projektiga kõrvaldada praegused vajakajäämised, andes üldsusele kohtusüsteemi kohta lisateavet loodava portaali kaudu, kus kodanikud saavad võtta ühendust advokaatide, kohtunike ja notaritega, ning suurendades kohtuotsuste veebis avaldamise määra. Paraku ei ole selle projekti konkreetseid tulemusi veel näha. Sidusrühmad on väljendanud muret selle pärast, et ajutised õigusnormid ja paberivaba õigusemõistmise praegune seis ei võimalda teha tööd eemalt ning et kohtuistungeid ei ole seni peetud videokonverentsi vahendusel 24 . Nad nimetasid e-kirja teel suhtlemise süsteemi kohtusüsteemis rõõmustavaks uueks vahendiks, kuid märkisid, et lõviosa kohtute ja advokaatide vahelisest suhtlusest toimub endiselt faksi teel. Peale selle juhtisid nad tähelepanu olemasolevate veebivahendite piiratud ulatusele 25 . Paberivaba õigusemõistmise projekt on kavas lõpule viia ja süsteem toimima panna 2026. aastaks.

Koostamisel on konkreetsed ettepanekud õigusabisüsteemi reformimiseks. Tasuta õigusabi raamistikuga on endiselt ette nähtud vaid võimalus hüvitada täielikult advokaatide tasud ja katta õiguskulud, kusjuures abikõlblikkuse künnis jääb tarbijavaidluste puhul allapoole Eurostati vaesuspiiri 26 . Justiitsministeerium on koostanud uue õigusakti eelnõu esialgse versiooni ning enne selle esitamist parlamendile peetakse konsultatsioone 27 . Ametiasutuste sõnul on reformi eesmärk lihtsustada haldusmenetlusi ja pakkuda osalist tasuta õigusabi, millega muudetakse õiguskaitse kodanikele kättesaadavamaks.

Tõhusus

Kui tsiviilõigussüsteem toimib endiselt tõhusalt ning on astutud samme, et leevendada COVID-19 pandeemia mõju, siis kriminaal- ja haldusõigussüsteem nii tõhusad ei ole. COVID-19 pandeemia puhkemine tõi kaasa kohtuasjade ajutise kuhjumise. Kuhjunud kohtuasjade hulga vähendamiseks lühendati kohtunike puhkusi. Enamiku tsiviilasjade menetlemist jätkati kirjaliku menetluse teel 28 . Tänu sellele mahajäämust enam ei ole 29 . Seda kinnitavad ka viimased andmed tsiviilõigussüsteemi tõhususe kohta, mis on jätkuvalt suur, ehkki menetluste kestus on teises ja kolmandas kohtuastmes oluliselt pikem 30 . Pooleliolevate tsiviilasjade arv on väike 31 ja pidevalt 100 % juurde jääv lõpetatud kohtumenetluste määr näitab, et tsiviilkohtud tulevad oma töökoormusega hästi toime 32 . Mahajäämus kriminaalasjades oli silmatorkavam, kuna ajavahemikus 2020. aasta märtsist maini enamik menetlusi peatati. Lõpetuseks ei ole ikka veel andmeid halduskohtutes toimuvate menetluste kestuse ja pooleliolevate kohtuasjade arvu kohta 33 .

II.Korruptsioonivastane raamistik

Korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise institutsiooniline raamistik ei ole pärast viimast aruannet muutunud. Luksemburgil ei ole spetsiaalset korruptsioonivastase võitluse strateegiat, puudub ka korruptsioonivastase võitlusega tegelev asutus. Korruptsioonivastase võitluse õiguslik ja institutsiooniline raamistik on üldjoontes kehtestatud. Peamine asutus, kes vastutab korruptsioonivastase võitlusega seotud üldiste küsimuste, sealhulgas asjaomase poliitika koordineerimise eest, on justiitsministeerium. Justiitsministeeriumis tegutseb nõuandva foorumina valitsusüksustevaheline korruptsiooni ennetamise komisjon (COPRECO), mis toetab üldise riikliku korruptsioonivastase võitluse poliitika elluviimist. Kuigi riigis ei ole korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuuri, on prokuratuuri majandus- ja vaid kriminaalasju, sealhulgas korruptsioonijuhtumeid.

Eksperdid ja äriringkonnad leiavad, et korruptsiooni tase avalikus sektoris on endiselt madal. Transparency Internationali 2020. aasta korruptsioonitaju indeksis on Luksemburgile antud 80 punkti 100st, millega riik asetub Euroopa Liidus 4. ja maailmas 9. kohale 34 . Tajutava korruptsiooni tase on halvenenud, 35 kui vaadelda viit viimast aastat 36 .

Koostöö kõigi kaasatud asutuste vahel sujub hästi, kuigi prokuratuuris on raskusi inimressurssidega. Prokuratuuris on 36 prokuröri, kellest kolmandik on palgatud tegutsema majandus-, finants- ja korruptsioonikuritegude vastase võitluse valdkonnas. Prokuratuur on taotlenud lisaressursse, kuid seni ei ole märkimisväärset lisa võimaldatud. Viimases kättesaadavas aastaaruandes 37 on juhitud tähelepanu ka vabadele ametikohtadele kandideerijate nappusele, mis on saanud sel aastal kinnitust, eriti prokuratuuri majandus- ja finantskuritegude osakonnas 38 . Ametiasutused andsid siiski teada, et keeruliste uurimiste korral on võimalik ressursid konkreetsetele vajadustele reageerimiseks kiiresti ümber paigutada, millega tagatakse prokuratuuri tulemuslikkus 39 . Kõige olulisem areng võrreldes eelmise aastaga on IT-taristu täiustamine, mis võimaldab prokuröridel töötada ja pääseda toimikutele täielikult ligi eemalt 40 . Ühestki vajakajäämisest finantskuritegude vastu võitlemise õigusraamistikus ei ole teatatud ja koostöö rahapesu andmebürooga sujub hästi 41 .

Valitsus hindab praegu vajadust tugevdada korruptsiooni vastu võitlemise eeskirju. Tähelepanu keskmes on ennetamine. Samas ei ole COPRECO viimasel ajal kokku tulnud – ei füüsiliselt ega ka veebis – ning ta ei ole saanud üheltki ministeeriumilt mingit kirjalikku tagasisidet võimalike vajakajäämiste kohta korruptsioonivastastes õigusaktides 42 . Mis puudutab korruptsioonivastase võitluse alast eriväljaõpet, siis kõik uued ametnikud peavad läbima oma kohustusliku koolituse raames spetsiaalse mooduli. COVID-19 pandeemia ajal on see toimunud veebis 43 .

Huvide konfliktide ja nn pöördukse efekti reguleerimise osas on veel arenguruumi. Kohaldatakse nelja eetikakoodeksit, 44 mille järgimise järelevalvet tehakse asjaomase asutuse siseselt, välja arvatud valitsuse liikmete käitumisjuhendi puhul, mille järgimist jälgib väline asutus, eetikakomitee. Vaid viimati nimetatud käitumisjuhend sisaldab ministritele mõeldud pöördukse efekti käsitlevaid sätteid, 45 mille puudumist nimetati õigusriigi olukorda käsitlevas eelmise aasta aruandes vajakajäämiseks. Eetikakomitee uuris 2020. aasta kaht uut juhtumit, mis olid seotud ühe ja sama kõrge ametnikuga. See andis komiteele võimaluse esitada arvamus kohaldatava õigusraamistiku kohta. Eetikakomitee väitis, et kui eetikakoodeksi artiklit 12, mis keelab endistel valitsuse liikmetel osaleda tegevuses, mis viib nad kokku oma endise administratsiooniga, on lihtne kohaldada ja kontrollida, siis artiklit 11, mis keelab endistel ministritel kasutada või avalikustada teavet, mis ei ole üldsusele kättesaadav, on keeruline kohaldada 46 . Sellega seoses on eetikakomitee esitanud peaministrile soovituse täiustada eeskirju 47 .

Endiselt on vajakajäämisi lobitöö ja vara deklareerimise valdkonnas. Peamiseks probleemiks on jätkuvalt see, et parlamendiliikmete kohustus avalikustada oma vara ja saadud kingitused on ebajärjepidev ja selle täitmist ei jälgita, millele on osutanud ka Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) 48 . Lobitöö on praegu põhjalikult reguleerimata. Parlamendiliikmed kohaldavad oma käitumisjuhendit, millega on reguleeritud majasisesed kohtumised, mitte aga mitteametlikud kontaktid 49 . Samal ajal puuduvad lobitööeeskirjad valitsuse liikmetele ja vanemnõunikele 50 .

Erakondade rahastamise regulatsioon on läbi vaadatud. 15. detsembril 2020 kehtestati erakondade rahastamist käsitleva seadusega kõigile riiklikel ja Euroopa valimistel kandideerijatele kohustus deklareerida kõik annetused, mis on suuremad kui 250 eurot 51 . Lisaks on seaduses on öeldud, et valeandmete esitamine on kriminaalseadustiku kohaselt kuritegu 52 . Märkida tuleks ka seda, et kõik erakonnad peavad esitama oma tulu- ja kuludeklaratsioonid, mis edastatakse kontrollimiseks kontrollikojale 53 .

Tänu läbipaistvuse ja avatud valitsemise õigusraamistiku sagedasemale kohaldamisele tehti mitmeid edusamme, kuid vajakajäämised juurdepääsul teabele püsivad. Kodanikuühiskond juhtis dokumentidele juurdepääsu käsitleva 14. septembri 2018. aasta seaduse 54 kohaldamise esimesel aastal tähelepanu seaduse kitsale kohaldamisalale ja asjaolule, et see võib avaldada kahjulikku mõju korruptsioonivastase võitluse tulemuslikkusele 55 . Kuigi seadus annab õiguse taotleda juurdepääsu dokumentidele, ei ole sellega ette nähtud üldist õigust taotleda teavet. Seega ei pruugi taotluse esitaja saada mingit teavet, kui ta ei ole teadlik konkreetse dokumendi olemasolust 56 . Dokumentidele juurdepääsu taotluste läbivaatamise komisjon on nõuandvat rolli omav sõltumatu haldusorgan, kellel ei ole volitust teha järelevalvet. See komisjon, millel on viis liiget, 57 võib esitada arvamusi kahel juhul: esiteks haldusasutuse taotlusel ja teiseks dokumentidele juurdepääsu taotluse tagasilükkamise korral esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kaebuse võib esitada komisjonile spetsiaalse veebisaidi kaudu või kirjalikult, kaebuse esitamine komisjonile ei ole eeltingimuseks pöördumisel asjaga halduskohtusse. Võrreldes 2019. aastaga dokumentidele juurdepääsu taotluste läbivaatamise komisjonile laekunud taotluste arv 2020. aastal vähenes 58 . Halduskohtus menetletakse praegu kolme juhtumit, mille kohta komisjoni esitas arvamuse 2019. aastal, ja üht juhtumit, mille kohta komisjon esitas arvamuse 2020. aastal 59 . Asjaolu, et avaliku sektori asutused ei ole kohustatud dokumentidele juurdepääsu taotluste läbivaatamise komisjonile aru andma, on nimetatud vajakajäämisena 60 .

Kehtivaid rikkumisest teatajate kaitset käsitlevaid õigusakte kohaldatakse endiselt vaid teatavates valdkondades, nagu töösuhteid reguleeriv era- ja avalik õigus. Valdkondlike sätete hulka kuuluvad suurhertsogiriigi politseiameti käitumisjuhendi sätted, mille alusel on politseiametnikel võimalik võtta anonüümselt ühendust õigusosakonnaga, et teatada tööülesannete täitmisel toime pandud tegudest, mis võivad kujutada endast rikkumist 61 . Praegu valmistatakse ette uut raamistikku rikkumisest teatajate kaitsmiseks, et tagada rikkumisest teatajate üldisem ja tulemuslikum kaitse 62 .

Ei teatatud ühestki konkreetsest meetmest COVID-19 pandeemiaga seotud korruptsiooniriski leevendamiseks. Suurhertsogiriigi politseiamet esitas pärast pandeemiaga seotud võimaliku korruptsiooniriski kindlakstegemist kõigile õiguskaitseametnikele meeldetuletuse kohaldatavate eetikapõhimõtete kohta 63 . Peale selle paigutati politsei töötajaid ümber, et aidata ametiasutustel võidelda COVID-19 pandeemia vastu 64 . Äsja värvatud riigiametnike ja politseinike koolitamine hakkas toimuma veebis, mis on osutunud aega säästvamaks ja kulutõhusamaks 65 .

III.Meedia mitmekesisus ja meediavabadus

Meediavabadust 66 ja meedia mitmekesisust käsitlev õigusraamistik põhineb real põhiseaduslikel ja seadusandlikel kaitsemeetmetel. Väljendusvabadust on tunnustatud sõnaselgelt põhiseaduses. Meedia väljendusvabaduse seadus tagab ajakirjanike kaitse. Elektroonilise meedia seadus kindlustab audiovisuaalmeediat reguleeriva asutuse rahalise ja haldusliku sõltumatuse.

Tugevdati regulatiivseid tagatisi meediat reguleeriva asutuse sõltumatuse ja tulemuslikkuse ning ressursside jaoks. 26. veebruari 2021. aasta seadusega muudeti 1991. aasta seadust elektroonilise meedia kohta 67 ning 2013. aasta seadust, millega loodi audiovisuaalmeediat reguleeriv asutus 68  – Autorité Luxembourgoise Indépendente de l’Audiovisuel (ALIA) –, et võtta üle muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv. Eelkõige on selle seadusega antud ALIA-le uued reguleerimisülesanded, näiteks ülesanne kehtestada mehhanismid videojagamisplatvormide võetavate meetmete hindamiseks ja toetada meediapädevuse arendamist. Seaduses on nüüd sõnaselgelt sätestatud, et ALIA täidab oma ülesandeid erapooletult, sõltumatult ja läbipaistvalt. Peale selle võimaldab seadus ALIA-l küsida meediateenuste osutajatelt teavet, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks, ning määrata karistusi, kui tema otsuseid ei täideta. Parlament on suurendanud ALIA-le eraldatavaid eelarvevahendeid 2020. aastaga võrreldes 70 %. Lisaks on loodud neli uut ametikohta, et täita ALIA-le määratud uusi ülesandeid. ALIA-l on oma roll ka audiovisuaalsektori poliitilise sõltumatuse jälgimisel. ALIA märgib aruandes, et kohalike omavalitsuste toodetavaid kohaliku tasandi telesaateid saab kasutada poliitilise tegevuskava propageerimiseks, kuna saadete toimetamise eest vastutab omavalitsus 69 . Luksemburgi meediamaastik on väga kontsentreerunud, lisaks on turg väike 70 .

Valitsus on tähelepanu pööranud ka muredele, mida sidusrühmad on väljendanud seoses valitsuse teavitustegevuse ja läbipaistvusega COVID-19 pandeemia ajal. Kaks juhtivat ajakirjandusvabadust kaitsvat organisatsiooni 71 kritiseeris valitsuse teavitustegevust ja vähest läbipaistvust suhtlemisel ajakirjanikega, eriti COVID-19 pandeemia ajal. Kriitika puudutas eeskätt piiratud juurdepääsu teabele, mis tulenes sellest, et ajakirjanike võimalusi viibida pressikonverentsidel oli kärbitud. Pärast seda kriitikat hakati mõne nädala möödudes pidama pressikonverentse taas silmast silma 72 .

Ametiasutused on astunud mõningasi samme, et vähendada COVID-19 pandeemia mõju meediale. Leevendamaks pandeemia majanduslikku mõju meediale, kehtestasid ametiasutused meediaväljaannete ja ajakirjanike jaoks ajutise abikava 73 . Väljaandjad said taotleda abi suurusega kuni 5 000 eurot aastas meediaväljaandes töötava ajakirjaniku kohta. Abikava puudutas üksnes abikõlblike väljaandjate tööle võetud kutselisi ajakirjanikke ega hõlmanud vabakutselisi ajakirjanikke, kes pidid taotlema toetust teise, sõltumatute spetsialistide jaoks loodud abikava alusel.

Edenes ajakirjanduse riigiabisüsteemi reformiga seotud seadusandlik töö. Tulevane kord, mida valitsus tutvustas 2020. aasta juulis, peaks olema tehnoloogiliselt neutraalne ning kohaldatav nii trüki- kui ka veebimeedia suhtes. Ehkki sidusrühmad rõõmustasid reformi üle, väljendasid nad mõningast muret avaliku konsultatsiooni piiratuse ja ajakirjaniku kohta kavandatud toetuse suhtelise väiksuse pärast, samuti põhjusel, et ei ole täpsustatud, kuidas koheldakse veebimeediat ja meediavaldkonna uusi või hübriidprofiile (nt veebisisu haldajad, faktikontrollijad). Ajakirjanduse riigiabisüsteemi reform on struktuurilist laadi ja seda alles arutatakse. Seega ei ole praeguses etapis teada, kas see hakkab hõlmama ka vabakutselisi ajakirjanikke.

Jätkuvalt valmistab muret ajakirjanike juurdepääs ametlikele dokumentidele 74 . Sidusrühmad juhtisid tähelepanu eeskätt kahjulikule mõjule, mida avaldab ajakirjaniku elukutsele läbipaistvat ja avatud valitsemist käsitlev 14. septembri 2018. aasta seadus seoses dokumentide hankimise pikkade menetlustega. Sidusrühmad on soovitanud kehtestada ajakirjanike jaoks kiirmenetluse 75 . Sellega seoses tuletasid ajakirjanikud meelde, et Luksemburg on ikka veel üks neist liikmesriikidest, kes ei taga pressile kiiret juurdepääsu teabele, mis erineks kodanike õigusest pääseda ligi teabele, ning kutsusid valitsust üles kehtestama sellise menetluse. Peale selle on sidusrühmad 76 väljendanud muret seoses ametiasutuste valikulise lähenemisviisiga teabe avalikustamisel. Taotlusega tagada ajakirjanikele igas olukorras juurdepääs teabele pöördus valitsuse poole ka inimõiguste nõuandekomisjon. Lisaks – nagu meenutati eespool nimetatud ajakirjanduse riigiabisüsteemi reformi teemal sidusrühmade seas korraldatud konsultatsiooni käigus 77  – märgiti sellist juurdepääsu teabele valitsuse programmi deklaratsioonis aastateks 2018–2023 78 .

Ajakirjanike kaitse raamistik on endiselt tugev. Komisjonini ei ole jõudnud pärast õigusriigi olukorda käsitlevat 2020. aasta aruannet ühtki märki ajakirjanike kaitse raamistiku nõrgenemisest. Euroopa Nõukogu ajakirjanduse ja ajakirjanike turvalisuse kaitse edendamise platvormil 79 ei ole avaldatud Luksemburgi kohta alates 2015. aastast ühtki hoiatust. Ehkki meedia suhtes algatatakse laimamisega seoses kriminaalmenetlusi endiselt harva, püsib spetsialistide ja vabaühenduste seas mure selle pärast, et neid juhtumeid võidakse kasutada meedia ja ajakirjanduse hirmutamise vahendina, kuna tänavu jõudis kohtusse uus juhtum 80 .

IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused

Luksemburg on ühekojaline 81 parlamentaarne demokraatia, kus seadusandlikke ettepanekuid saavad teha valitsus ja parlamendi liikmed. Riiginõukogu esitab seaduseelnõu kohta nõuandva arvamuse, olenemata sellest, kas eelnõu on esitanud valitsus või parlamendi liikmed. Konstitutsioonikohus uurib õigusaktide põhiseaduslikkust. Sõltumatutel asutustel on kontrolli- ja tasakaalustussüsteemis oluline osa.

Esitati kaks uut põhiseaduse muutmise ettepanekut, et anda kodanikele õigus pöörduda otse konstitutsioonikohtusse ning ühtlustada riigi, riigipea ja valitsusega seotud sätteid. 2020. aasta juunis esitatud esimese muudatusettepaneku 82 kohaselt antaks kodanikele seoses eriolukorras võetud valitsuse reguleerivate meetmetega õigus pöörduda otse konstitutsioonikohtusse 83 . Selle eesmärk on kaitsta põhiõigusi. Riiginõukogu esitas 9. märtsil 2021 selle muudatusettepaneku kohta arvamuse, 84 öeldes, et ei näe selliseks reformiks vajadust, kuna eriolukorras vastu võetud reguleerivad meetmed ei pääse kohtunike tehtavast õiguspärasuse kontrollist 85 . Pärast seda arvamust peab parlament asja arutama ja otsustama, kuidas edasi minna, võttes arvesse saadud märkusi ja hinnanguid 86 . 17. novembril 2020 esitatud teise muudatusettepaneku 87 kohaselt muudetaks riigi, 88 riigipea, 89 konstitutsioonilise monarhia, valitsuse, 90 riigi ja usukogukondade vaheliste suhete 91 ning omavalitsuste 92 korraldust. Selle eesmärk on ajakohastada põhiseadust, ühtlustades vanad sätted, mis on seotud riigi, riigipea ja valitsusega. Pealegi selgitatakse selles, et suurhertsogi roll on sümboolne ja formaalne ning et poliitilise vastutuse suurhertsogi võetavate meetmete eest tagavad valitsuse liikmed. Riiginõukogu esitas muudatusettepaneku kohta 9. märtsil 2021 positiivse arvamuse, 93 märkides, et ta oli mitu sätet seoses põhiseaduse eelnõuga, millest loobuti, 94 juba heaks kiitnud.

Otsustusprotsess tundub olevat kaasav, kuid sidusrühmade soovitusi sageli ei järgita. Muret on väljendatud otsustusprotsessi raames toimuva sidusrühmadega konsulteerimise korrapärasuse ja ulatuse pärast. Seadusandliku tavamenetluse rakendamisel on iga kavandatud õigusakti puhul vajalik riiginõukogu nõuandev arvamus. Peale selle on viis kutsekoda, 95 kellega konsulteeritakse arvamuse saamiseks nende vastavas pädevusvaldkonnas. Kutsekodade arvamused on seadusandliku ettepaneku lahutamatu osa ja neid võetakse arvesse õigusakti eelnõusse tehtavate muudatuste ettevalmistamisel 96 . Ehkki arvamusi saavad esitada teisedki sidusrühmad, 97 ei järgita nende soovitusi korrapäraselt 98 . Regulatiivmenetluse rakendamisel on kohustuslik ka riiginõukogu arvamus, välja arvatud reguleerivate meetmete puhul, mis võetakse eriolukorras, kus sellise arvamuse küsimine on vabatahtlik 99 . Kutsekodade arvamust tuleb küsida ka iga nende pädevusvaldkonda kuuluva reguleeriva meetme eelnõu kohta. Kui pädeva kutsekojaga jäetakse õigusakti eelnõu teemal konsulteerimata, järgnevad õiguslikud sanktsioonid 100 . Mis puudutab inimõiguste nõuandekomisjoni rolli reguleerimisprotsessis, siis kuigi valitsus ei ole kohustatud vastama nõuandekomisjoni soovitustele ega neid järgima, teatas mõni sidusrühm, et valitsus võtab neid soovitusi harva arvesse, eriti COVID-19 pandeemia ajal 101 . Õigusloomeprotsessis konsulteerivad nõuandekomisjoniga harva ka parlamendikomisjonid. Kui rääkida teiste inimõiguste kaitsele keskendunud organite (nt ombudsmani) kaasamisest, siis valitsus korraldab aeg-ajalt konsultatsioone kas kahepoolselt või ministeeriumide vahelise inimõiguste komitee raames. Paraku arvestatakse nende seisukohtade ja soovitustega harva 102 .

Praegu kasutatakse COVID-19 pandeemiale reageerimise meetmete jõustamiseks seadusandlikku tavamenetlust. 18. märtsist 2020 kuni 24. juunini 2020 oli Luksemburgis COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks välja kuulutatud eriolukord. See põhiseadusega kooskõlas olev eriolukord 103 võimaldas valitsusel võtta piiratud ajaks vastu asjakohaseid, vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid kõigis küsimustes. Pärast eriolukorda on parlament kasutanud COVID-19 pandeemiaga seotud probleemide lahendamiseks seadusandlikku tavamenetlust, rakendades lühemaid tähtaegu. Hoolimata sellest, et muudatused tehakse kiirendatud korras, püüab parlament konsulteerida sidusrühmadega. Sidusrühmad tunnevad siiski muret konsulteerimisprotsessi kaasavuse pärast, eriti kui õigusakt võetakse vastu väga kiiresti, 104 mil konsulteeritakse sageli vaid riiginõukogu ja kutsekodadega 105 .

Loodi nn inimõiguste maja. 2020. aastal viidi lõpule algatus, mille eesmärk oli koondada ühte kohta peamised sõltumatud asutused, kes mängivad olulist rolli põhiõiguste tagamisel 106 . Inimõiguste majas on koos inimõiguste nõuandekomisjon, lasteombudsman ja võrdse kohtlemise keskus. Eesmärk on hõlbustada kodanike ligipääsu põhiõigusi kaitsvatele asutustele ja suurendada eri asutuste vahelist koostoimet. Inimõiguste nõuandekomisjon on Luksemburgi akrediteeritud riiklik inimõiguste asutus 107 . Lasteombudsmani ülesanne on eelkõige kaitsta kõigi alla 18-aastaste isikute õigusi 108 . Võrdse kohtlemise keskus on Luksemburgi võrdõigusorgan 109 .

Kuigi COVID-19 pandeemia on mõjutanud vabaühenduste tegevust, on kodanikuühiskonna tegutsemisruum Luksemburgis endiselt avatud 110 . Alates 2020. aasta aprillist tuli rahakogumiskampaaniad ning selgitustöö ja teadlikkuse suurendamise tegevus COVID-19 pandeemia tõttu ära jätta. Vabaühendused teatasid, et nende tegevuse katkemisel olid finantstagajärjed 111 . 2020. aasta novembris tutvustas valitsus mitut toetusprojekti ja toetuse saamise tingimusi 112 .

I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*

* Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande konsultatsiooni raames antud vastustest on esitatud veebiaadressil https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation .

„Projet de loi portant modification de la loi modifiée du 17 juillet 2020 portant introduction d’une série de mesures de lutte contre la pandémie de COVID-19“ (Seaduseelnõu, millega muudetakse 17. juuli 2020. aasta muudetud seadust COVID-19 pandeemiaga võitlemise meetmete kohta) ( http://legilux.public.lu/eli/etat/projet/pl/20170427 ).

Arvamus nr CE 60.217 eelnõu nr 7575 kohta ( http://data.legilux.public.lu/file2/2021-03-23/36 ). 

Arvamus nr CE 60.288 eelnõu nr 7620 kohta ( http://data.legilux.public.lu/file2/2021-03-09/38 ).

Arvamus nr CE 60.469 eelnõu nr 7700 kohta ( http://data.legilux.public.lu/file2/2021-03-09/32 ).

CIVICUS, „Monitor tracking civic space – Luxembourg“ ( https://monitor.civicus.org/country/luzembourg/ ).

Eelnõu nr 6030 – uue põhiseaduse eelnõu ( http://legilux.public.lu/eli/etat/projet/ppc/10000 ). 

Eelnõu nr 7323 – seaduseelnõu kohtute nõukogu korralduse kohta ( http://legilux.public.lu/eli/etat/projet/pl/10455 ). 

Eelnõu nr 7575 – põhiseaduse VI peatüki („Õigusemõistmine“) muutmine, eelnõu terviktekst ( http://data.legilux.public.lu/file2/2021-02-24/23 ). 

Eelnõu nr 7575 – põhiseaduse VI peatüki („Õigusemõistmine“) muutmine, eelnõu terviktekst 23. veebruaril 2021 tehtud uute muudatustega ( http://data.legilux.public.lu/file2/2021-02-24/23 ). 

Eelnõu nr 7575 – põhiseaduse VI peatüki („Õigusemõistmine“) muutmine ( http://legilux.public.lu/eli/etat/projet/ppc/20130254 ). 

Eelnõu nr 7620 – põhiseaduse artikli 32 muutmiseelnõu ( http://legilux.public.lu/eli/etat/projet/ppc/20130257 ).

Eelnõu nr 7700 – põhiseaduse I, III, V, VII, IX, X, XI ja XII peatüki muutmine ( http://legilux.public.lu/eli/etat/projet/ppc/20130258 ). 

Eelnõu nr 7777 – ettepanek muuta põhiseaduse IV ja Vbis peatükki (http://legilux.public.lu/eli/etat/projet/ppc/20130260).

Eetikakomitee (2020), „Avis du comité d’éthique“ (Eetikakomitee arvamus), 22. aprill 2020 ( https://gouvernement.lu/dam-assets/systeme-politique/gouvernement/rb-code-deontologie/Avis-du-comite-d-ethique-24042020-.pdf ).

ENHRI (2020), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks esitatud tagasiside.

Euroopa Komisjon (2019–2021), ELi õigusemõistmise tulemustabel.

Euroopa Komisjon (2020), „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta –Peatükk õigusriigi olukorra kohta Luksemburgis“.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (2021), „Legal environment and space of civil society organisations in supporting fundamental rights in Luxembourg“.

Euroopa Nõukogu: ajakirjanduse ja ajakirjanike turvalisuse kaitse edendamise platvorm – Lukemburg. ( https://www.coe.int/en/web/media-freedom/luxembourg ).

Euroopa Nõukogu: ministrite komitee (2010), soovitus CM/Rec(2010)12 liikmesriikide kohtunike kohta: kohtunike sõltumatus, tulemuslikkus ja vastutus.

Euroopa Nõukogu: Veneetsia komisjon (2020), „Opinion No. 1002/2020 on urgent interim opinion on the draft new constitution of Bulgaria“ (CDL-AD(2020)035).

GRECO (2020a), neljas hindamisvoor – „Second Interim compliance report on Luxembourg, corruption prevention in respect of members of Parliament, judges and prosecutor“ ( https://rm.coe.int/fourth-evaluation-round-corruption-prevention-in-respect-of-members-of/1680a0424d ).

GRECO (2020b), viies hindamisvoor – „Compliance report on Luxembourg on Preventing corruption and promoting integrity in central governments (top executive functions) and law enforcement agencies“ ( https://rm.coe.int/fifth-evaluation-round-preventing-corruption-and-promoting-integrity-i/1680a04279 ).

Luksemburgi valitsus (2018a), „Code de déontologie“ (Eetikakoodeks) ( https://gouvernement.lu/dam-assets/fr/systeme-politique/gouvernement/rb-code-deontologie/Arrete-grand-ducal-du-14-novembre-2014-fixant-les-regles-deontologiques-des-membres-du-Gouvernement-et-leurs-devoirs-et-droits-dans-lexercice-de-la-fo.pdf ).

Luksemburgi valitsus (2018b), „Déclaration sur le programme gouvernemental 2018–2023“ (Valitsuse programmi deklaratsioon aastateks 2018–2023) ( https://gouvernement.lu/en/publications/accord-coalition/programme-gouvernemental.html ).

Luksemburgi valitsus (2020a), „Statistiques des jurididctions et des parquets Année 2019“ (2019. aasta kohtualluvuse ja prokuratuuri statistika) ( https://justice.public.lu/dam-assets/fr/publications/rapport-activites-judiciaires/Rapports-juridictions-judiciaires-2019.pdf ).

Luksemburgi valitsus (2020b), „Nouvelles modalit+es pratiques pour les conférences de presse du gouvernement“ (Valitsuse pressikonverentside uus praktiline korraldus) ( https://sip.gouvernement.lu/fr/actualites.gouvernement%2Bfr%2Bactualites%2Btoutes_actualites%2Bcommuniques%2B2020%2B05-mai%2B02-modalites-conferences-presse.html ).

Luksemburgi valitsus (2021), „Contribution du Luxembourg au rapport 2021 sur l’état de droit“ (Õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks esitatud teave).

Luksemburgi valitsus, „Indemnité en faveur des éditeurs de publications dans le cadre de la pandémie Covid-19“ (Väljaandjatele COVID-19 pandeemia raames antud rahaline abi) ( https://guichet.public.lu/en/entreprises/sectoriel/medias/indemnite-editeurs-publications-covid.html ).

Luksemburgi valitsus, „Rapport d'activité 2020 de la Commission d’accès aux documents“ (Dokumentidele juurdepääsu taotluste läbivaatamise komisjoni 2020. aasta tegevusaruanne) ( https://gouvernement.lu/dam-assets/fr/publications/rapport-activite/minist-etat/cad/rapport-activite-2020-cad.pdf ).

Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus (2021), „Media pluralism monitor 2021“ ( https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/mpm-2021/ ).

Parlamendi 2019. aasta sise-eeskirjad, lk 61, artikkel 5 ( https://chd.lu ).

Peaprokuratuur (2020), 2019. aasta aruanne ( https://justice.public.lu/content/dam/justice/fr/publications/rapport-activites-crf/rapport-crf-2019.pdf ).

Piirideta reporterid, World Press Freedom Index ( https://rsf.org/en/ranking ).

Riiginõukogu (2015), „Règlement d’ordre intérieur“ (Sise-eeskirjad) ( https://conseil-etat.public.lu/fr/legislation/reglesdeontologiques.html ).

Saadikutekoda (2019), „Règlement interne, version 2019“ (2019. aasta sise-eeskirjad) ( https://chd.lu/wps/wcm/connect/public/5abf3456-f398-4259-a831-20788c0f208c/reglementjuli2019.pdf?MOD=AJPERES&ContentCache=NONE&CACHE=NONE&CVID=mOb0p1W&CVID=mOb0p1W ).

Suurhertsogiriigi politseiamet (2019), „Code de déontologie de la police“(Politsei eetikakoodeks) ( https://police.public.lu/fr/publications/2019/code-deontologie-police.html ).

Teabevahetuse peadirektoraat (2020a), „Eurobaromeetri kiiruuring nr 482: ettevõtjate suhtumine korruptsiooni ELis“.

Teabevahetuse peadirektoraat (2020b), „Eurobaromeetri eriuuring nr 502: korruptsioon“.

Transparency International (2021), „Korruptsiooni tajumise indeks 2020“.

II lisa. Luksemburgi tehtud riigikülastus

Komisjoni talitused korraldasid 2021. aasta märtsis virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:

·dokumentidele juurdepääsu taotluste läbivaatamise komisjon

·eetikakomitee

·inimõiguste nõuandekomisjon

·justiitsministeerium

·korruptsiooni ennetamise komisjon (COPRECO)

·kultuuriministeerium

·kõrgeim kohus

·Luksemburgi advokatuur

·Luksemburgi kohtunike rühm

·Luksemburgi kutseliste ajakirjanike liit

·Luksemburgi meediat reguleeriv asutus (ALIA)

·Ombudsman

·rahandus ja inimõigused

·riigiministeerium

·riiginõukogu

·saadikutekoda (parlament)

·siseministeerium

·StopCorrupt

·suurhertsogiriigi politseiamet

·välisministeerium

* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:

·Amnesty International

·CIVICUS

·Civil Society Europe

·EuroCommerce

·Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskus

·Euroopa Ajakirjanike Liit

·Euroopa kirikute konverents

·Euroopa kodanike foorum

·Euroopa kodanikuvabaduste liit

·Euroopa mittetulundusõiguse keskus

·Euroopa Noortefoorum

·Euroopa partnerlus demokraatia nimel

·Front Line Defenders

·Human Rights House Foundation

·Human Rights Watch

·ILGA-Europe

·International Press Institute

·Netherlands Helsinki Committee

·Open Society European Policy Institute

·Philanthropy Advocacy

·Piirideta Reporterid

·Protection International

·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon

·Rahvusvaheline Juristide Komisjon

·Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni Euroopa võrgustik (IPPF EN)

·Reproduktiivõiguste keskus

·Transparency International EU

(1)    Advokaadi elukutset käsitleva 10. augusti 1991. aasta seaduse artiklid 12–15.

(2)    Advokaadi elukutset käsitleva 10. augusti 1991. aasta seaduse artiklid 16–19.

(3)    Advokaadi elukutset käsitleva 10. augusti 1991. aasta seaduse artiklid 20–23.

(4)    Advokaadi elukutset käsitleva 10. augusti 1991. aasta seaduse artiklid 24–25.

(5)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 44 ja 46. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tasemed on järgmised: väga madal (alla 30 % vastanutest peab kohtusüsteemi sõltumatust võrdlemisi suureks või väga suureks); madal (30–39 %), keskmine (40–59 %), kõrge (60–75 %), väga kõrge (üle 75 %).

(6)    2016., 2017., 2018., 2019., 2020. ja 2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel.

(7)    Eelnõu nr 6030 – uue põhiseaduse eelnõu.

(8)    Eelnõu nr 7575 – põhiseaduse VI peatüki („Õigusemõistmine“) läbivaatamine.

(9)    Eelnõu nr 7575 artikkel 90.

(10)    Kõrgeima kohtu esimees, kõrgeima halduskohtu esimees ja riigiprokurör.

(11)    Kahe advokatuuri määratud.

(12)    Eelnõu nr 7323 – seaduseelnõu kohtute nõukogu korralduse kohta.

(13)    Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punktid 26–27. Vt ka Veneetsia komisjoni arvamus CDL-AD(2020)035, punkt 44.

(14)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 55: kui antakse konkreetne juhis süüdistuse esitamiseks, peab see olema põhjendatud ja kirjalik ning kohtumenetluse pooltel peab olema võimalik sellega tutvuda.

(15)    Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Luksemburgis“, lk 3: „[k]ehtivad õiguslikud kaitsemehhanismid koos kehtiva tavaga näivad leevendavat ohtu prokuratuuri autonoomiale“.

(16)    Uue põhiseaduse eelnõu (eelnõu nr 6030), millest on juba loobutud, sisaldas viidet prokuratuuri sõltumatusele. 2020. aasta mais esitatud põhiseaduse muutmise eelnõus (eelnõu nr 7575) sellist viidet ei ole.

(17)    Eelnõu nr 7575 – 23. veebruaril 2021 esitatud uued muudatusettepanekud.

(18)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus saadud teave (nt Luksemburgi kohtunike rühmalt; prokuratuurilt). Justiitsministri õigused põhinevad kriminaalmenetluse seadustiku artiklil 19.

(19)    Luksemburgi ametiasutustelt saadud teave.

(20)    Riiginõukogu kritiseeris muudatusettepanekuid selle pärast, et nendega ei tagatud sõnaselgelt funktsionaalset sõltumatust ja neis ei täpsustatud, et justiitsministri suunised kriminaalpoliitika kohta peaksid olema üldised (arvamus nr CE 60.217 eelnõu nr 7575 kohta).

(21)    Eelnõu nr 6030 – uue põhiseaduse eelnõu.

(22)    Vt kaks 20. juuni 2020. aasta seadust: http://legilux.public.lu/eli/etat/leg/loi/2020/06/20/a542/consolide/20201222 ja http://legilux.public.lu/eli/etat/leg/loi/2020/06/20/a523/consolide/20201125 .

(23)    Luksemburgilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 5.

(24)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus saadud teave (nt Luksemburgi kohtunike rühmalt; kõrgeimalt kohtult).

(25)    Vaid kahe veebivahendi puhul, mida sidusrühmad said oma kodudest kasutada, oli tegemist süsteemiga, mis näitab, millal juhtum kohtusse anti, ning kõigile, sealhulgas kodanikele kättesaadava avaliku andmebaasiga, mille kaudu pääseb ligi anonüümitud otsustele.

(26)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 23.

(27)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus saadud teave (nt justiitsministeeriumilt).

(28)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus saadud teave (nt justiitsministeeriumilt).

(29)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus saadud teave (Luksemburgi kohtunike rühmalt).

(30)    2016., 2017., 2018., 2019., 2020. ja 2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel.

(31)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 14.

(32)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 11.

(33)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 5, 8, 9, 13 ja 15.

(34)    Transparency International (2021), „Korruptsiooni tajumise indeks 2020“, lk 2–3. Tajutava korruptsiooni tasemed on järgmised: madal (ekspertide hulgas ja äriringkondades hinnatakse avaliku sektori korruptsiooni taset enam kui 79 punktiga); suhteliselt madal (79–60 punkti), suhteliselt kõrge (59–50 punkti), kõrge (alla 50 punkti).

(35)    2015. aastal oli tulemus 85 punkti, 2020. aastal 80 punkti. Punktisumma suureneb/väheneb oluliselt (muutus viimase viie aasta jooksul rohkem kui viis punkti), paraneb/halveneb (muutus 4–5 punkti), on suhteliselt stabiilne (muutus 1–3 punkti).

(36)    Eurobaromeetri eelmise aasta andmeid korruptsiooni tajumise ning kodanike ja ettevõtjate kogemuste kohta ajakohastatakse iga kahe aasta tagant. Viimased andmed leiab Eurobaromeetri 2020. aasta eriuuringust nr 502 ja 2019. aasta kiiruuringust nr 482.

(37)    Luksemburgi valitsus (2020), „Statistiques des jurisdictions et des parquets Année 2019“ (2019. aasta kohtualluvuse ja prokuratuuri statistika).

(38)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus prokuratuurilt saadud teave.

(39)    Vt eelmine joonealune märkus.

(40)    Vt eelmine joonealune märkus.

(41)    Vt eelmine joonealune märkus. Rahapesu andmebüroo iga-aastases statistikas ei ole täpsustatud piiriülese altkäemaksu juhtumite arvu. Viimane kättesaadav aastaaruanne on 2019. aastast. Peaprokuratuur (2020), 2019. aasta aruanne.

(42)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus COPRECO-lt saadud teave.

(43)    Vt eelmine joonealune märkus.

(44)    Üks parlamendi liikmetele, üks valitsuse liikmetele, üks riiginõukogule ja üks suurhertsogiriigi politseiametile.

(45)    Valitsuse eetikakoodeksi artiklid 11 ja 12.

(46)    Artikli 11 kohaselt on endistel ministritel keelatud kasutada või avalikustada teavet, mis ei ole üldsusele kättesaadav. Selle sätte kohaldamist peetakse keeruliseks, kuna väga raske on eristada teavet, mis on muutunud üldsusele kättesaadavaks, teabest, mis on endiselt konfidentsiaalne.

(47)    Eetikakomitee (2020), „Avis du comité d’éthique“ (Eetikakomitee arvamus) (22. aprill 2020).

(48)    GRECO (2020), neljas hindamisvoor– teine vastavusaruanne Luxembourgi kohta.

(49)    Parlamendi ametlik veebisait, parlamendi 2019. aasta sise-eeskirjad, lk 61, artikkel 5.

(50)    GRECO (2020), viies hindamisvoor – vastavusaruanne.

(51)    Erakondade rahastamise seaduse artikli 9 lõige 4.

(52)    Erakondade rahastamise seaduse artikkel 17.

(53)    Erakondade rahastamise seaduse artikkel 12.

(54)    „Loi du 14 septembre 2018 relative à une administration transparente et ouverte“ (14. septembri 2018. aasta seadus läbipaistva ja avatud valitsemise kohta ).

(55)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus saadud teave

(56)    14. septembri 2018. aasta seaduse artiklis 1 on öeldud, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus pääseda ligi dokumentidele.

(57)    Kohtunik, kes on ühtlasi määratud esimeheks, peaministri esindaja, riikliku andmekaitsekomisjoni esindaja, Luksemburgi linnade ja omavalitsuste ühenduse Syvicol esindaja ning teabe- ja pressiteenistuse (Service information et presse) esindaja.

(58)    Luksemburgi valitsus (2021), „Rapport d'activité 2020 de la Commission d’accès aux documents“ (Dokumentidele juurdepääsu taotluste läbivaatamise komisjoni 2020. aasta tegevusaruanne).

(59)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus dokumentidele juurdepääsu taotluste läbivaatamise komisjonilt saadud teave.

(60)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus saadud teave (nt dokumentidele juurdepääsu taotluste läbivaatamise komisjonilt).

(61)    Suurhertsogiriigi politseiamet (2019), „Code de déontologie de la police“ (Politsei eetikakoodeks). Riigikülastuse käigus saadud teabe kohaselt esitati 2020. aastal politseisisese teatamiskanali kaudu vaid üks teade rikkumise kohta.

(62)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus COPRECO-lt saadud teave.

(63)    Luksemburgilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 11.

(64)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus suurhertsogiriigi politseiametilt saadud teave.

(65)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus suurhertsogiriigi politseiametilt saadud teave.

(66)    Hoolimata üldise tulemuse paranemisest on Luksemburg Piirideta Reporterite koostatud 2021. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis kolm kohta madalamal (20. kohal 2020. aasta 17. koha asemel). 27 ELi liikmesriigi seas on Luksemburg 11. kohal. Langemine võib olla põhjustatud teiste riikide tulemuse üldisest paranemisest.

(67)    Elektroonilise meedia seadus.

(68)    Lisateavet leiab aadressilt http://data.legilux.public.lu/eli/etat/leg/rect/2013/11/14/n1/jo.

(69)    Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Luksemburgi kohta, lk 14.

(70)      Need kaks tegurit üheskoos võivad kahjustada meedia mitmekesisust. Vt „Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Luksemburgi kohta“, milles on välja toodud, et audiovisuaalmeedias ja veebimeedias valitseb üks ning trükimeedias kaks kontserni. Samuti on selles osutatud suurele välismaiste telekanalite tarbimisele. Vt „Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Luksemburgi kohta“, lk 11–12.

(71)    Luksemburgi kutseliste ajakirjanike liit ja riiklik pressinõukogu – riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 235–236.

(72)    Pressikonverentsid muutusid 18. märtsil 2020 täielikult digitaalseks ja see kestis nii mai teise nädalani. Luksemburgi valitsus (2020), valitsuse pressikonverentside uus praktiline korraldus.

(73)    Luksemburgi valitsus, väljaandjatele COVID-19 pandeemia raames antud rahaline abi.

(74)    „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Luksemburgis“, lk 8.

(75)    Luksemburgi kutseliste ajakirjanike liit alustas 2021. aasta aprillis kampaaniat, et lisada ajakirjandusseadusesse artikkel, mis kohustab ametiasutusi andma meediale teavet kindlaksmääratud aja jooksul. Ajakirjanikud ja nende organisatsioonid on võidelnud teabele kindla juurdepääsu saamise ja läbipaistvuse nimel alates 2004. aasta väljendusvabaduse seadusest. Praegu on juurdepääs teabele reguleeritud läbipaistvat ja avatud valitsemist käsitleva 2018. aasta seadusega, mis koostati kõigi kodanike jaoks ja milles ei ole sätestatud konkreetselt ajakirjanike seadusest tulenevat õigust saada teavet. Vt ka riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 235.

(76)    Vt Piirideta Reporterid, 2020. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeks.

(77)    „Projet de loi relatif à un régime d'aides en faveur du journalisme professionnel et abrogeant la loi modifiée du 3 août 1998 sur la promotion de la presse écrite“ (Eelnõu kutselise ajakirjanduse abikava kohta, millega tunnistatakse kehtetuks 3. augusti 1998. aasta kirjaliku ajakirjanduse edendamise seadus) – Luksemburgi kutseliste ajakirjanike liidu arvamus.

(78)    Luksemburgi valitsus (2018), valitsuse programmi deklaratsioon aastateks 2018–2023, lk 24. https://gouvernement.lu/en/publications/accord-coalition/programme-gouvernemental.html

(79)      Euroopa Nõukogu: ajakirjanduse ja ajakirjanike turvalisuse kaitse edendamise platvorm – Luksemburg.

(80)    Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus saadud teave (nt Luksemburgi kutseliste ajakirjanike liidult).

(81)    Parlament koosneb saadikutekojast.

(82)    Eelnõu nr 7620 – põhiseaduse artikli 32 muutmise eelnõu.

(83)    Põhiseaduse artikli 32 lõige 4.

(84)    Arvamus nr CE 60.288 eelnõu nr 7620 kohta.

(85)    Vt põhiseaduse artikli 32 lõige 4 ning artiklid 95 ja 95ter: konstitutsioonikohtu ülesanne on kontrollida seaduste põhiseaduslikkust, õigusaktide kohtuliku kontrolli ees vastutab otsese pöördumise korral halduskohtunik ja pistelisel kontrollimisel ükskõik milline kohtunik.

(86)    Parlament võib esitada täiendavaid muudatusettepanekuid, et viia tekst kooskõlla riiginõukogu arvamusega, otsustada jätkata reformiga arvamusest hoolimata või otsustada reformist loobuda.

(87)    Eelnõu nr 7700 – põhiseaduse I, III, V, VII, IX, X, XI ja XII peatüki muutmine.

(88)    Nt eelnõu I peatükki on koondatud mitmesugused sätted, mis praegu on põhiseaduses laiali pillutatud. Peale selle sõnastatakse põhiseaduses sõnaselgelt õigusriigi põhimõte.

(89)    Nt eelnõu III peatükki on koondatud kõik sätted suurhertsogi kohta, välja arvatud need, mis puudutavad parlamenti. Lisaks saab riigipea kasutada ametlikke volitusi, mis on talle eelnõu alusel antud, üksnes siis, kui on olemas pädeva ministri allkiri.

(90)    Nt eelnõu V peatükis kinnitatakse valitsuse institutsioonilist kohta parlamentaarses demokraatias. See on kooskõlas parlamentaarses õiguses rakendatava monistliku teooriaga, mille kohaselt valitsus eksisteerib vaid siis, kui tal on saadikutekoja enamuse toetus, isegi kui valitsuse liikmed nimetatakse ametisse suurhertsogi dekreediga.

(91)    Nt eelnõu VII peatükiga kehtestatakse riigi ning kirikute ja usukogukondade vaheliste suhete jaoks kolm juhtpõhimõtet: kirikud ja usukogukonnad on riigist lahus, kirikute ja usukogukondade ning riigi vahelised suhted on reguleeritud seadusega ning seadusega võib üldjoontes ette näha riigi ning kirikute ja usukogukondade vahel sõlmitavate konventsioonide sisu.

(92)    Nt eelnõu IX peatükis on kindlaks määratud põhiseaduslik kord, mille alusel omavalitsused tegutsevad. Käsitletud on selliseid teemasid nagu omavalitsuste rahandus, reguleerimisvolitused ja omavalitsuste avalik-õiguslike ettevõtete loomine.

(93)    Arvamus nr CE 60.469 eelnõu nr 7700 kohta.

(94)    Seoses otsusega mitte jätkata eelmise põhiseaduse reformiga, mis toimus aastatel 2009–2019, ei arutata praegu ombudsmani institutsiooni sätestamist põhiseaduses. Nagu eespool selgitatud, keskendutakse konkreetsete teemadega seotud muudatuste tegemisele, mille raames võidakse taas päevakorda võtta ka ombudsmaniga seotud reform. 29. juunil 2021 esitati parlamendis uus põhiseaduse muutmise ettepanek. Selles keskendutakse parlamendi rollile, mida püütakse tugevdada. Ettepanek saadetakse nüüd arvamuse saamiseks riiginõukogule ja ettepaneku teemal algatatakse avalik konsultatsioon. Vt eelnõu nr 7777 – ettepanek muuta põhiseaduse IV ja Vbis peatükki.

(95)    Chambre des salariés (töövõtjate koda), Chambre des fonctionnaires et employés publics (riigiteenistujate ja avalike teenistujate koda), Chambre des fonctionnaires et employés publics (põllumajanduskoda), Chambre de commerce (kaubanduskoda) ja Chambre des métiers (käsitööettevõtjate koda).

(96)    Sellise arvamuse küsimine on parlamendile kohustuslik, kuid arvamuse saamine ei ole. Pealegi ei mõjuta nende kutsekodadega konsulteerimata jätmine õigusakti õiguspärasust. Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(97)    Nt inimõiguste nõuandekomisjon, ombudsman, valitsusvälised organisatsioonid (kodanikuühiskonna organisatsioonid), muud kutseorganisatsioonid lisaks kutsekodadele, kellega on juba konsulteeritud.

(98)    Sidusrühmad võivad esitada parlamendile oma seisukoha ja kui see on seotud konkreetse küsimusega, edastatakse see asjaomasele komisjonile. Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus saadud teave. Vt ka riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 235.

(99)    Riiginõukogu töökorraldust käsitleva 16. juuni 2017. aasta seaduse artikli 1 lõige 1: valitsus otsustab, kas riiginõukogu arvamus on vajalik või mitte. See leidis kinnitust ka Luksemburgi tehtud riigikülastuse käigus.

(100)    Seepärast on konsulteerimine asjaomaste kutsekodadega suurhertsogi või ministri määruse õiguspärasuse eeltingimus.

(101)    Arvesse on võetud väga väheseid inimõiguste nõuandekomisjoni soovitusi, mis puudutavad COVID-19ga seotud õigusakte (2020. aastal esitati kümme soovitust ja 2021. aastal oli teabe saamise ajaks esitatud neli soovitust). Riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside 2020. ja 2021. aasta kohta, lk 235.

(102)    Vt eelmine joonealune märkus.

(103)    Luksemburgi põhiseaduse artikli 32 lõige 4.

(104)    Sageli nädala jooksul pärast ettepaneku esitamist.

(105)    Näiteks seaduseelnõu, millega muudetakse 17. juuli 2020. aasta muudetud seadust COVID-19 pandeemiaga võitlemise meetmete kohta.

(106)    Algatus käivitati 2007.–2008. aastal.

(107)    Nõuandekomisjon esitab kas omal algatusel või valitsuse taotlusel arvamusi ja soovitusi põhiõigustega seotud küsimustes. Lisateabe saamiseks vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Luksemburgis“, lk 9; vt ka https://ganhri.org/membership/

(108)    Lasteombudsman vaatab läbi kaebused, esitab soovitusi lapse õiguste paremaks kaitsmiseks ja edendamiseks ning annab nõu laste õiguste rakendamise kohta. Lisateavet leiab aadressilt http://ork.lu/index.php/fr/missionsork .

(109)    Võrdse kohtlemise keskuse eesmärk on edendada, analüüsida ja jälgida kõigi inimeste võrdset kohtlemist, diskrimineerimata rassi, etnilise päritolu, soo, seksuaalse sättumuse, usu või veendumuste, puude või vanuse alusel. Lisateavet leiab aadressidelt https://equineteurope.org/what-are-equality-bodies/european-directory-of-equality-bodies/ ja https://cet.lu/missions/ .

(110)    Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Luksemburgis“, lk 9. Vt ka CIVICUSe antud hinnang. Hinnang antakse skaalal, mille on viis kategooriat: avatud, piiratud, takistatud, alla surutud ja suletud.

(111)    CLAE (2020), „Enquête sur les difficultés associatives liées à la pandémie du Covid-19 au Luxembourg“ (COVID-19 pandeemia tõttu Luksemburgis ühendustel tekkinud raskuste uurimine), mai 2020.

(112)    CLAE (2020), „Ministère de la culture: quel soutien financier pour les associations?“ (Kultuuriministeerium: millist rahalist toetust anda ühendustele?) 26. november 2020.