Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang ettepaneku kohta vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem? Kuni 11 rida

Käesolev mõjuhinnang on aluseks seadusandlikule ettepanekule vaadata läbi direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks. See on Euroopa rohelise kokkuleppe, säästva ja aruka liikuvuse strateegia ning Euroopa digiajastule vastavaks muutmise põhimeede. Intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi eesmärk on suurendada intelligentsete transpordisüsteemide järjepidevate teenuste kasutuselevõttu ja kasutamist kogu ELis, et parandada maanteetranspordisüsteemi toimimist, sealhulgas selle liideseid teiste transpordiliikidega, ning seeläbi vähendada maanteetranspordist tulenevat negatiivset välismõju. 2019. aastal tehtud hindamine kinnitab intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi asjakohasust, kuid selles tuuakse esile, et intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtt on endiselt aeglane ja ebaühtlane, ja väidetakse, et sellest tulenevalt on jäänud kasutamata võimalus luua kaasav mitmeliigiline transpordisüsteem. Vaja on lisada uued arengusuunad sellistes valdkondades nagu ühendatud ja automatiseeritud liikuvus ning liikuvusplatvormid. Samuti on vaja veelgi parandada kogu transpordivõrgus järgmiste andmete kättesaadavust ja olemasolu: i) taristuandmed; ii) liiklusandmed ja iii) reisiandmed.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada? Kuni 8 rida

Algatuse eesmärk on suurendada intelligentsete transpordisüsteemide teenuste kasutuselevõttu ja tööks kasutamist kogu ELis, et i) parandada liiklusohutust ja transpordi tõhusust ning ii) edendada mitmeliigilist transpordisüsteemi. Algatuse erieesmärgid on suurendada teenuste koostalitlusvõimet ja pidevust (EE1), luua tõhus kooskõlastusmehhanism kõigi intelligentsete transpordisüsteemide sidusrühmade vahel (EE2) ning parandada intelligentsete transpordisüsteemide teenuseid toetavate andmete olemasolu ja kättesaadavust (EE3). See aitab kaasa säästva ja aruka liikuvuse strateegias kirjeldatud kahele transpordisüsteemi peamisele prioriteedile – ELi transpordisektori keskkonnahoidlikumaks muutmisele ja digitaliseerimisele. See aitab ka vähendada õnnetusi, saavutada nn nulleesmärgi, st vähendada surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu 2050. aastaks nii, et see oleks nullilähedane, ning tugevdada siseturgu sellistes valdkondades nagu koostoimeline, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? Kuni 7 rida 

Koostoimeline, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus ning Euroopa transpordivõrgu sujuva kasutamise kogemus kõigile transpordikasutajatele (mis tagatakse koostalitlusvõimeliste intelligentsete transpordisüsteemide teenuste piiriülese järjepidevusega) on eeltingimuseks, et i) täita Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk vähendada transpordisektori tekitatavat kasvuhoonegaaside heidet ja ii) arendada välja ELi ühine transporditurg. Neid eesmärke on võimalik saavutada ainult ühise Euroopa õigusraamistiku abil. Direktiivi läbivaatamine aitab kaasa toetava taristu sidusale arendamisele ja kasutuselevõtule, tagades andmete koostalitlusvõime ja ühtlustatud teenuste osutamise lõppkasutajatele.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? Kuni 14 rida 

Intelligentsete transpordisüsteemide läbivaatamise eesmärkide asjakohaseks täitmiseks on hinnatud kolme poliitikavarianti nende majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju seisukohast. Kõik poliitikavariandid hõlmavad i) koordineerimise ja kasutuselevõtu põhimõtete tugevdamist ning ii) intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi toimimise laiendamist uutele ja kujunemisjärgus intelligentsete transpordisüsteemide teenuste valdkondadele (1. poliitikavariandi alus). Lisaks on sidusrühmade koostöö institutsionaliseeritud kõigis poliitikavariantides meetmete abil, millega parandatakse koordineerimist ja tagatakse direktiivi kooskõla muude kehtivate õigusaktidega. 2. poliitikavariandi eesmärk on lisaks teha kohustuslikuks oluliste andmete olemasolu ja kättesaadavus. See on märkimisväärne edasiminek andmete kvaliteedi, kättesaadavuse, vahetamise ja kasutamise parandamisel intelligentsete transpordisüsteemide teenuste toimimiseks. 3. poliitikavariandis minnakse veelgi kaugemale, seades eesmärgiks i) teha kohustuslikuks oluliste intelligentsete transpordisüsteemide teenuste osutamine, kasutades ära 2. poliitikavariandis ette nähtud paremat andmete kättesaadavust, kvaliteeti, vahetamist ja kasutamist, ning ii) toetada veelgi koostalitlusvõimeliste ja järjepidevate teenuste, eelkõige liiklusohutusele suunatud teenuste kasutuselevõttu. 3. poliitikavariant on eelistatud variant, kuna see on kõige põhjalikum ja tõhusam, aitab kõige paremini saavutada intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi erieesmärke ning tagab kõige paremini intelligentsete transpordisüsteemide teenuste kiire ja sidusa kasutuselevõtu.

Kes millist varianti toetab? Kuni 7 rida 

Konsultatsioonide tulemused näitavad, et sidusrühmad mõistavad ja toetavad 3. poliitikavariandi võimalusi ja ühiskondlikku kasu. Avaliku sektori asutused peavad digitaliseerimist ja transpordi arukamaks muutmist vahendiks, millega parandada säästvust ja anda transpordi panus rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse. Tööstusharu sidusrühmad taotlevad investeeringutasuvust, et rakendada 3. poliitikavariandis ette nähtud teenuseid ja süsteeme. Need tööstusharu sidusrühmad näevad ärivõimalusi sellistes kujunemisjärgus valdkondades nagu koostoimeline, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus. Transpordikasutajad peavad kiiduväärseks turvalisemat ja kaasavamat liikuvussüsteemi.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised? Kuni 12 rida 

3. poliitikavariant toob märkimisväärset kasu, eelkõige õnnetuste vähendamise (29,5 miljardit eurot), ajasäästu (144,5 miljardit eurot), CO2 heite (2,4 miljardit eurot) ja muu heite vähenemisest saadava kasu (0,3 miljardit eurot), kütuse kokkuhoiu (2,4 miljardit eurot) ning SKP (17,3 miljardit eurot) kaudu ajavahemikul 2021–2040 võrreldes lähtetasemega. Oodatav kasu kokku on 179,1 miljardit eurot. Kvantifitseerimata kulud on seotud järgmisega: i) aruandluskohustuste ajakohastamine ja ühtlustamine, muutes kohustuslikuks ühtses vormingus ja ühistele põhilistele tulemusnäitajatele tuginevate aruannete esitamise, ning ii) meetmed intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi sidususe parandamiseks kehtivate raamistike ja algatustega. Need peaksid vähendama liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade halduskulusid.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? Kuni 12 rida 

Eelistatud poliitikavariandi kulud (ajavahemikul 2021–2040, võrreldes lähtetasemega) on eeldatavasti järgmised: teeäärsed üksused (1,1 miljardit eurot), teeäärne taristu (3,3 miljardit eurot), riiklikud juurdepääsupunktid (0,4 miljardit eurot), intelligentsete transpordisüsteemide kesksed allsüsteemid (0,6 miljardit eurot) ja sõidukisisesed süsteemid (15,4 miljardit eurot). Halduskulud ning nutitelefonide ja rakenduste kulud on väga väikesed. Eeldatavad kulud kokku on 20,8 miljardit eurot. Tulude ja kulude suhe on hinnanguliselt 8,6.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele? Kuni 8 rida

Poliitikameetmed ei ole suunatud konkreetselt VKEdele ning puuduvad märgid selle kohta, et poliitikameetmetel oleks eri suurusega ettevõtjatele erinev mõju. Killustatud turg – nagu see oleks olnud ilma uute andmespetsifikatsioonide, uute standardnõuete ja riiklike juurdepääsupunktide laialdase kasutamiseta – võib aga anda suurematele ettevõtjatele VKEdega võrreldes suhtelise eelise. Harmoneeritud standarditel põhineval ühtlustatud turul saavad VKEd kasu väiksematest turule sisenemise tõketest, et laiendada oma tegevust ja konkureerida suuremate ettevõtjatega võrdsetel alustel.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? Kuni 4 rida

Sõltuvalt liikmesriikide rakendamisvalikutest peavad teeäärsetesse taristutesse, riiklikesse juurdepääsupunktidesse ja intelligentsete transpordisüsteemide kesksetesse allsüsteemidesse tehtavate investeeringutega seotud eeldatavad kulud kandma suures osas ametiasutused. Nende kogusumma on 13,2 miljardit eurot ehk 5,3 miljardit eurot üle lähtetaseme.

Kas on oodata muud olulist mõju? Kuni 6 rida

Eelistatud variant peaks avaldama mõju innovatsioonile, mis saavutatakse ühiste andmespetsifikatsioonide ning andmete parema kättesaadavuse ja kvaliteedi kaudu. Positiivset mõju tervisele eeldatakse peamiselt õhusaaste vähenemisest. Mõju tööhõivele eeldatakse taristu kasutuselevõtu ja andmete kogumise vajadusest, samal ajal kui intelligentsete transpordisüsteemide kiirem kasutuselevõtt on kasulik siseturule ja ettevõtjate konkurentsivõimele. Piiratud liikumisvõimega inimesed saavad kasu mitmeliigilise transpordi teabeteenuste suuremast kättesaadavusest.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse? Kuni 4 rida 

Arvestades, et intelligentsete transpordisüsteemide sektor muutub kiiresti, kavatseb komisjon iga kolme aasta järel esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi ja selle delegeeritud õigusaktide rakendamise kohta, võttes arvesse intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu käsitlevate liikmesriikide aruannete analüüsi.