EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.10.2021

SWD(2021) 301 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

MÕJU HINDAMISE ARUANDE KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Lisatud dokumendile:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV ja V lisa

{COM(2021) 656 final} - {SEC(2021) 379 final} - {SWD(2021) 299 final} - {SWD(2021) 300 final}

Poliitiline taust

Püsivad orgaanilised saasteained on kemikaalid, mis püsivad keskkonnas, bioakumuleeruvad ja võivad avaldada olulist kahjulikku mõju inimeste tervisele või keskkonnale. Käesolevas mõjuhinnangus käsitletakse võimalusi muuta teatavate jäätmetes sisalduvate püsivate orgaaniliste saasteainete suhtes kohaldatavaid piirnorme, mis on esitatud püsivate orgaaniliste saasteainete määruse IV lisas. Kui püsivate orgaaniliste saasteainete kontsentratsioon jäätmetes on piirnormidega võrdne või suurem, siis ei saa neid jäätmeid ringlusse võtta; enamikul juhtudel tuleks need kõrvaldada nii, et neis sisalduvad püsivad orgaanilised saasteained hävivad või muunduvad pöördumatult.

Milles seisneb probleem?

Püsivate orgaaniliste saasteainete määrus hõlmab kokku 26 püsivat orgaanilist saasteainet (või ainerühma), kuid käesolevas mõjuhinnangus vaadeldakse piiratud arvu püsivaid orgaanilisi saasteaineid, mis on kas:

·juba loetletud püsivate orgaaniliste saasteainete määruses ja mille puhul võiks IV lisas esitatud piirnormide karmistamine olla õigustatud, et kohandada nende piirnorme teaduse ja tehnika arenguga: PBDEd, HBCDD, SCCPd, dioksiinid ja furaanid ning dioksiinitaolised PCBd 1 ;

·või hiljuti kantud püsivate orgaaniliste saasteainete loetellu Stockholmi konventsiooni alusel ja peavad seetõttu kajastuma liidu õigusaktides (st püsivate orgaaniliste saasteainete määruses): PFOA, dikofool ja pentaklorofenool (PCP) 2 .

Neid püsivaid orgaanilisi saasteaineid Euroopas uutes toodetes üldiselt enam ei kasutata (välja arvatud mõned erandid), kuid varasema kasutuse tõttu leidub neid jäätmetes ikka veel. Kui püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavad jäätmematerjalid (nt plast, puit, paber) võetakse ringlusse, võivad need ained uuesti majandusringlusse siseneda, kahjustades keskkonda ja inimeste tervist.

Nende ainete piirnormide kehtestamisega määratakse kindlaks, kuidas tuleb püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavaid jäätmeid käidelda; lõppeesmärk on tagada, et neid jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikult. Üldiselt tähendab see, et jäätmed, milles püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus ületab piirnorme, tuleb hävitada või pöördumatult muundada põletamise või muude lubatud kõrvaldamistoimingutega, et püsivad orgaanilised saasteained ei saaks uuesti majandusringlusse siseneda.

See meede võib piirata selliste teiseste toorainete kasutuselevõttu, mida jäätmetest muidu saada võiks, vähendades võimalusi nende toorainetega ringmajandusele kaasa aidata. Teiselt poolt võib see aidata suurendada usaldust teiseste toorainete saastetaseme suhtes. Meetmest tuleneval teisese tooraine asendamisel esmase toorainega võib olla ka kahjulik mõju, milleks sageli on kasvuhoonegaaside heite kasv.

Mida me soovime saavutada?

Algatuse konkreetne eesmärk on kehtestada või vaadata läbi selle piiratud hulga püsivate orgaaniliste saasteainete piirnormid jäätmetes nii, et sellega saavutataks parim võimalik tasakaal kolme järgmise üldeesmärgi vahel:

·üleminek kvaliteetsetele mürgivabadele materjalitsüklitele;

·ringlussevõtu ja ringluse suurendamine ning

·kasvuhoonegaaside heite vähendamine.

Õige tasakaalu leidmine tagab püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise. Sellega täidetakse püsivate orgaaniliste saasteainete määruse üleüldist eesmärki – kaitsta inimeste tervist ja keskkonda – ning tagatakse, et meede aitab võimalikult palju kaasa ka Euroopa rohelise kokkuleppe kliimaeesmärkide ja ringmajanduse eesmärkide saavutamisele.

Millised on võimalikud poliitikavariandid?

·1. poliitikavariant: lähtestsenaarium – eeldatakse, et ainete loetelu ei muutu ja uusi piirnorme ei kehtestata.

·2. poliitikavariant: keskmised piirnormid – IV lisas kehtestatakse piirnormid uutele ainetele ja määruses juba loetletud püsivatele orgaanilistele saasteainetele, mille puhul piirnormide karmistamine võiks olla põhjendatud.

·3. poliitikavariant: madalad piirnormid – IV lisas kehtestatakse rangemad piirnormid.

·4. poliitikavariandis kaalutakse IV lisasse neljandat, veel madalamat dioksiinide, furaanide ja dioksiinitaoliste PCBde piirnormi.

Milline on eelistatud variant ja miks?

Mõjuhinnangus analüüsitakse, kuidas saavutada parim tasakaal püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonnast kõrvaldamise ning samal ajal ringlussevõtu ja ringluse suurendamise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise vahel. Mida rangem (st madalam) on piirnorm, seda rohkem jäätmeid läheb ringlussevõtu asemel hävitamisele.

Arvesse on võetud järgmisi keskkonna-, sotsiaal- ja majandusmõjusid.

·Püsivate orgaaniliste saasteainete massivoogude muutused – eemaldatud/hävitatud kogus, millega hoitakse ära tervise- ja keskkonnakahjud.

·Meetme tulemuslikkus – heitkoguste vähendamise prognooside ja muude olemasolevate heitkoguste/kokkupuuteallikate võrdlus.

·Eri viisil töötlemisse (ringlussevõtt, põletamine, prügilasse ladestamine jne) saadetud jäätmekoguste muutused.

·Jäätmekäitluse erinevatest tulemustest tulenevad kulud ja tulud jäätmetekitajatele ja -käitlejatele (eriti VKEdele). Uudsete jäätmesortimise ja saastest puhastamise tehnoloogiate asjakohasus.

·Ettevõtjate ja haldusasutuste halduskoormus.

·Ringlussevõtust tuleva teisese tooraine kättesaadavuse muutused.

·Erinevate variantidega kaasnevad muutused kasvuhoonegaaside heitkogustes.

Eelistatud variant on 2. ja 3. variandi kombinatsioon sõltuvalt konkreetsest püsivast orgaanilisest saasteainest. HBCDD ja SCCPde puhul on eelistatud variandiks keskmised piirnormid. Teiste ainete puhul on eelistatud variant madalad piirnormid, mida mõnel juhul on algse lähenemisviisiga võrreldes veidi muudetud, et võimaldada suuremat tulemuslikkust või paremat rakendatavust. Näiteks PBDEde puhul on eelistatud variant esialgne piirnorm 500 mg/kg, millele järgneb vähendamine piirnormini 200 mg/kg viis aastat pärast meetme jõustumist.

Mõne meetmega kaasnevad finantskulud. Enamiku ainete puhul ei ole need ei jäätmekäitlusteenuste ega üldisemalt ettevõtjate jaoks olulise suurusega. Näiteks võib PBDEde puhul puhaskulu olla ligikaudu kaks miljonit eurot aastas. HBCDD ning dioksiinide ja furaanide puhul võivad täiendavad jäätmekäitluskulud, mida põhjustab asjaomaste jäätmete ümbersuunamine ringlussevõtust või tavajäätmete prügilast ohtlike jäätmetena kõrvaldamisele, olla suuremad kui vastavalt 135 ja 55 miljonit eurot aastas, kuid need hinnangud ei ole täpsed. Samuti suureneb veidi halduskoormus seoses lisanduvate analüüside kuludega.

Igal juhul kaalub hinnanguline kasu selgelt üles kulud. Piirnormide kavandatud väärtused vähendavad keskkonnale ja inimeste tervisele olemuslikult ohtlike püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda sattumist.

(1)  PBDEd on polübroomitud difenüüleetrid, HBCDD – heksabromotsüklododekaan, SCCPd – lühiahelalised klooritud parafiinid ja PCBd on polüklooritud bifenüülid.

(2) PFOA tähendab siin perfluorooktaanhapet, selle soolasid ja PFOAga seotud ühendeid.