EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.10.2021

COM(2021) 963 final

2021/359(BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et anda Horvaatiale abi seoses 28. detsembril 2020 alanud järjestikuste maavärinatega

SELETUSKIRI

1.Ettepaneku taust

Käesolev otsus käsitleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „ELSF“) kasutuselevõtmist kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 1 (edaspidi „määrus“) summas 319 192 359 eurot, et anda Horvaatiale abi seoses ajavahemikul 28. detsembrist 2020 kuni 21. veebruarini 2021 toimunud järjestikuste maavärinatega.

Käesoleva otsusega kaasneb ümberpaigutusettepanek DEC nr 28/2021, eesmärgiga paigutada solidaarsus- ja hädaabireservi eelarverealt ELSFi tegevuskulude eelarvereale ümber 277 866 852 eurot nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena. Nendest assigneeringutest makstakse Horvaatiale välja järelejäänud summa, millest on maha arvatud juba tehtud ettemakse 41 325 507 eurot.

2.Teave ja tingimused

2.1Horvaatia – 28. detsembril 2020 alanud maavärinad

28. detsembril 2020 toimus Petrinja piirkonnas tugev maavärin (magnituudiga 2 5,0 ML ja intensiivsusega VI–VII EMS 3 ), mille kese oli Petrinja linna lähedal. See oli vaid järgmisel päeval toimunud maavärina eeltõuge. 29. detsembril 2020 tabas laiemat Petrinja piirkonda maavärin magnituudiga 6,2 ML, mis põhjustas inimohvreid ja suurt kahju. Kõige rohkem said kannatada Sisaki, Petrinja ja Glina linnad koos ümbritsevate küladega. Sisaki keskosas sai 90 % hoonetest erineval määral kahjustada. Kahjustusi registreeriti ka Karlovaci ja Zagrebi maakonnas. 30. detsembril 2020 registreeriti mitu tugevat järeltõuget magnituudiga 2,7 ML – 5,2 ML. Pärast esimesi maavärinaid toimus epitsentri piirkonnas arvukalt järeltõukeid, kusjuures esimestel kuudel registreeriti enam kui 4 000 järeltõuget.

Seejärel taotles Horvaatia Vabariik Euroopa Liidu Solidaarsusfondist finantsabi seoses 28. detsembrist 2020 kuni 21. veebruarini 2021 toimunud järjestikuste maavärinatega.

Komisjoni talitused on taotluse kooskõlas määrusega ning eriti selle artiklitega 2, 3 ja 4 põhjalikult läbi vaadanud. Allpool on esitatud hinnangu kõige olulisemad asjaolud.

(1)Horvaatia Vabariik (edaspidi „Horvaatia“) esitas 18. märtsil 2021 taotluse toetuse saamiseks Euroopa Liidu Solidaarsusfondist (edaspidi „ELSF“) seoses järjestikuste maavärinatega alates 28. detsembrist 2020.

(2)Taotlus esitati 12 nädala jooksul pärast katastroofi tekitatud esimesi kahjustusi ja see sisaldab kogu määruse artikli 4 alusel nõutavat teavet.

(3)Maavärin on looduskatastroof ja kuulub seega ELSFi kohaldamisalasse.

(4)Horvaatia ametiasutused hindavad otseste kahjude kogusummaks 5 508 740 811 eurot. See summa moodustab 10,21 % Horvaatia kogurahvatulust ja ületab „suure katastroofi“ künnise, alates millest saab kasutusele võtta ELSFi vahendeid 323 774 miljoni euro väärtuses (0,6 % Horvaatia kogurahvatulust 2021. aastal). Seega on tegemist suure looduskatastroofiga ja see kuulub määruse peamisse kohaldamisalasse.

(5)Solidaarsusfondist eraldatava rahalise toetuse arvutamise aluseks on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult määruse artiklis 3 määratletud esmatähtsateks hädaolukorra meetmeteks.

(6)Horvaatia ametiasutused kirjeldavad oma taotluses üksikasjalikult juhtunut ja kogu sellest põhjustatud kahju. 29. detsembril 2020 laiemat Petrinja piirkonda tabanud maavärin oli magnituudiga 6,2 ML, selles hukkus seitse inimest, kümned said vigastada ja see tekitas suurt kahju. Maavärinat oli tunda väga kaugele, sealhulgas Sloveenias, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Ungaris. See kahjustas hooneid mitte ainult epitsentri piirkonnas, vaid väga ulatuslikul alal kogu Horvaatia territooriumil. Kannatada said ka hooned, mis olid juba varem kahjustada saanud 22. märtsi 2020. aasta Zagrebi maavärinas. Seetõttu oli keeruline ja töömahukas hinnata, kas varem kahjustatud hoonetele tekkis uusi kahjustusi. Koos registreeritud 4 000 järeltõukega osutus see Horvaatia lähiaastate suurimaks maavärinaks. 4. jaanuaril 2021 kuulutas Horvaatia valitsus välja looduskatastroofi (maavärin) Sisaki-Moslavina, Zagrebi ja Karlovaci maakonnas.

(7)Hinnangute kohaselt sai 2020. aasta detsembris toimunud maavärina ja järeltõugete tagajärjel väga rängalt kannatada 1,55 miljonit inimest (üle kolmandiku Horvaatia kogurahvastikust). Suurem osa kahjustatud hoonetest olid ühepereelamud, kuna need moodustavad suurima osa kogu elamufondist. Eluasemesektor moodustab 72 % kõigist kahjustatud hoonetest, ülejäänud 28 % on hajutatud muude sektorite vahel. 85,25 % kahjustatud elamutest asub Sisaki-Moslavina maakonnas. Palju inimesi jäi kodutuks, kuna eluasemesektorile tekitatud kahju on suurem kui kahju kõigis teistes sektorites kokku.

(8)Kannatada saanud haldusüksustes kahjustasid maavärinad märkimisväärselt haridustaristut (kokku sai kahjustada 271 hoonet) ning arhitektuuripärandit ja kultuuritaristut. Kõige rohkem sai kahjustada Sisaki-Moslavina maakonnas asuv üldhaigla, mis on piirkonna peamine meditsiiniteenuste osutaja. Maavärin kahjustas märkimisväärselt peaaegu kõiki Sisaki ja Petrinja haiglahooneid, muutes need patsientidele ohtlikuks. Kokku sai kahjustada 324 hoonet, mida kasutavad riigi haldusasutused ja muud institutsioonid. Kuus kahjustatud hoonet kuuluvad kultuuripärandi hulka.

(9)Komisjoni talituste koostatud sõltumatu hinnang kinnitas taotluses märgitud andmeid kannatada saanud piirkonna ulatuse ja elanike üldarvu kohta. ELi Copernicuse hädaolukordade ohjamise kiirkaardistamise teenuse kasutamine võimaldas analüüsida ülikõrge resolutsiooniga satelliidifotosid. Analüüs kinnitas Petrinja, Sisaki ja Glina linna hoonetele tekitatud kahju ning taotluses deklareeritud kahju ruumilist jaotust. Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud spetsiaalses analüüsis tehti kindlaks, et võrreldes 22. märtsi 2020. aasta maavärinaga, mille kese oli Zagrebile lähemal, on Petrinja maavärina mõjuala märkimisväärselt (peaaegu kaks korda) suurem ohustatud elanikkonna ja hoonestatud ala poolest, kuid väiksemate taastamiskulude ja väiksema hulga ajaloolise väärtusega hoonete tõttu on otsese kahju kogusumma oluliselt väiksem. Komisjoni hinnang kinnitas, et otsese kogukahju suurusjärk vastab Horvaatia ametiasutuste hinnangule.

(10)Horvaatia hindas määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt toetuskõlblike hädaolukorra- ja päästeoperatsioonide maksumuseks 1,66 miljardit eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurem osa kuludest on seotud ajutiste majutusteenustega (üle 368 miljoni euro), kahjustatud looduspiirkondade viivitamatu taastamisega, et vältida pinnase erosiooni vahetut mõju (üle 304 miljoni euro), ja katastroofipiirkondade puhastamisega (üle 228 miljoni euro).

(11)Horvaatia ametiasutused kinnitasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

(12)Horvaatia soovis oma 18. märtsi 2021. aasta taotluses määruse artikliga 4a ette nähtud ettemakset. 23. juunil 2021 võttis komisjon vastu rakendusotsuse C(2021) 4648, millega kiideti heaks ELSFist tehtav ettemakse summas 41 325 507 eurot, ja maksis selle Horvaatiale välja.

(13)Mis puutub suurõnnetuse ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisse, siis ei ole praegu pooleli ühtegi rikkumismenetlust.

(14)28. detsembril 2019. aastal jõustunud Horvaatia ehitusseaduse artikli 47a muudatustega kehtestatakse kohustus võtta vastu pikaajaline strateegia riigi hoonefondi renoveerimiseks, sh rakendada poliitika- ja muid meetmeid, mis aitavad suurendada kaitset hoonete kasutusaega mõjutavate maavärinatega seotud riski eest.

2.2Kokkuvõte

Eespool esitatud põhjustel vastab Horvaatia esitatud taotluses kirjeldatud katastroof määruses sätestatud tingimustele.

3.Rahastamine ELSFi / solidaarsus- ja hädaabireservi 2021. aasta eraldistest

Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 4 , edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“), eriti selle artikli 9 kohaselt võib ELSFi kasutusele võtta solidaarsus- ja hädaabireservi kontekstis. Eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist ning uusi omavahendeid, sh uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 5 punktis 10 on sätestatud kord ELSFi kasutuselevõtmiseks solidaarsus- ja hädaabireservi kontekstis.

Kuna ELSFi loomise peamine põhjus oli solidaarsus, on komisjon seisukohal, et antav abi peaks olema progresseeruv. See tähendab, et väljakujunenud tava kohaselt peaks abi osatähtsus ELSFi vahendite kasutuselevõtmise korral olema suure looduskatastroofi künnisest (s.o 0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2011. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem) suurema kahju puhul suurem kui künnisest väiksema kahju puhul. Suurte katastroofide puhul on eraldatava toetuse määr 2,5 % kogu otsesest kahjust, mis on fondi kasutuselevõtmise künnisest allpool, ning 6 % kahjust, mis künnist ületab.

Toetus ei tohi ületada abikõlblike meetmete hinnangulist kogumaksumust. Abi arvutamise metoodika esitati ELSFi aastaaruandes (2002–2003) ning selle kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament.

Horvaatia taotluse ja otseste kahjude hinnangulise kogusumma alusel arvutatakse ELSFist antava rahalise toetuse suurus järgmiselt:

Kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõikega 2 on solidaarsus- ja hädaabireservi aastane künnis 1 200 000 000 eurot 2018. aasta hindades, mis on 1 273 450 000 eurot jooksevhindades. Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõikes 4 on sätestatud, et alates iga aasta 1. septembrist võib solidaarsus- ja hädaabireservi järelejäänud summat kasutada solidaarsus-ja hädaabireservi mis tahes komponendi toetamiseks. Lisaks tuleb kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku artikli 9 lõikega 4 säilitada 25 % solidaarsus-ja hädaabireservi 2021. aasta kogueraldisest (318 362 500 eurot jooksevhindades) kuni 1. oktoobrini 2021, ning see tehakse sellest kuupäevast alates kõigile solidaarsus- ja hädaabireservi komponentidele kättesaadavaks.

Pärast varasemat 2021. aasta kasutuselevõtmisotsust 6 on ELSFi raames juba võetud kasutusele kokku 484 199 841 eurot, et anda abi Kreekale ja Prantsusmaale seoses looduskatastroofidega ning 20 liikmesriigile ja läbirääkijariigile seoses rahvatervise hädaolukorraga.

Seega saab ELSFist praegu kasutusele võtta kuni 359 968 632 eurot, millest piisab, et katta käesolevast kasutuselevõtmise otsusest tulenevad vajadused.

2021/359 (BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et anda Horvaatiale abi seoses 28. detsembril 2020 alanud järjestikuste maavärinatega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta, 7 eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist ning uusi omavahendeid, sh uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava käsitlevat Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet, 8 eelkõige selle punkti 10,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele ning näidata üles solidaarsust suure või piirkondliku looduskatastroofi või ulatusliku rahvatervise hädaolukorra tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2)Fondist antav rahaline toetus ei või ületada nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 9 artiklis 9 sätestatud ülemmäärasid. Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõigete 2 ja 4 kohaselt ning võttes arvesse varasemaid solidaarsus- ja hädaabireservi kasutuselevõtmise otsuseid 2021. aastal, on maksimumsumma, mille saab fondist kasutusele võtta, 359 968 632 eurot, mis on piisav käesolevast kasutuselevõtmise otsusest tulenevate vajaduste katmiseks.

(3)18. märtsil 2021 esitas Horvaatia taotluse fondi vahendite kasutuselevõtuks seoses 28. detsembril 2020 alanud järjestikuste maavärinatega.

(4)Horvaatia taotlus vastab fondist rahalise toetuse andmise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklites 2 ja 4.

(7)Seega tuleks fondi vahendid kasutusele võtta, et anda Horvaatiale rahalist toetust.

(8)Selleks et fondi vahendeid võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu 2021. aasta üldeelarve raames võetakse kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahendid, et anda Horvaatiale abi summas 319 192 359 eurot, sealhulgas 41 325 507 eurot ettemaksetena.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates … [vastuvõtmise kuupäev] 10***.

Brüssel,

(1)    Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrusega (EL) nr 661/2014 (ELT L 189, 27.6.2014, lk 143) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrusega (EL) nr 461/2020 (ELT L 99, 31.3.2020, lk 9).

(2)    ML on Richteri maavärina magnituudi ehk kohaliku magnituudi skaala.

(3)    Euroopa makroseismiline skaala.

(4)    ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11.

(5)    ELT C 433I, 22.12.2020, lk 28.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/885 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et aidata Kreekat ja Prantsusmaad seoses looduskatastroofidega ning teha Albaaniale, Austriale, Belgiale, Eestile, Hispaaniale, Horvaatiale, Iirimaale, Itaaliale, Kreekale, Leedule, Luksemburgile, Lätile, Montenegrole, Portugalile, Prantsusmaale, Rumeeniale, Saksamaale, Serbiale, Tšehhile ja Ungarile ettemakseid seoses rahvatervise hädaolukorraga

(7)    EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(8)    ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28.

(9)    Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

(10) ** Kuupäeva sisestab Euroopa Parlament enne ELTs avaldamist.