52021PC0653

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.10.2021

COM(2021) 653 final

2021/0336(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping 1 (edaspidi „leping“) jõustus 7. augustil 2007. Kõnealuse lepingu artikli XII lõikes 2 on sätestatud: „Käesolev leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks ning seda võib vastastikusel kokkuleppel pikendada pärast iga järgmise ajavahemiku eelviimasel aastal toimuvat hindamist.“ Lepingut pikendati viimati 2017. aastal ja see on jõus kuni 7. augustini 2022, kui lepinguosalised seda järgmiseks viieks aastaks ei pikenda.

Pärast lepingu viimast pikendamist (otsus 2018/343/EL 2 )) on Brasiilia jätkanud teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni arendamist. Brasiiliat kui oma suuruse ja ressursside poolest kontinendi mõõtmetega riiki võib pidada Ladina-Ameerikas teaduse eestvedajaks. Brasiilia on jätkuvalt ELi peamine teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipartner piirkonnas ning teadus- ja innovatsioonikoostöö on jätkuvalt ELi ja Brasiilia kogu suhetekompleksi oluline positiivne element.

Peamised vahendid koostööks on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammid. Mitteassotsieerunud kolmandate riikide seas oli Brasiilia programmi „Horisont 2020“ raames kuues kõige aktiivsem riik (osakaaluga üle 25 % kõigi Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide hulgas) ning tema edukuse määr oli üle keskmise. Euroopa Komisjoni tehtud hindamise tulemused näitavad selgelt, et kõnealune leping on oluline raamistik ELi ja Brasiilia koostöö hõlbustamiseks ühistes esmatähtsates vastastikkust kasu toovates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

Programmi „Horisont 2020“ (2014–2020) kehtivuse ajal aitas ELi ja Brasiilia teadusringkondade koostöö muu hulgas edasi arendada Atlandi-üleseid merealaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liidu raames vastavalt ELi ja Lõuna-Aafrikaga alla kirjutatud Belémi avaldusele. Lisaks tehti olulist koostööd terviseuuringute valdkonnas üleilmsete probleemidega (näiteks Zika viirushaigus) lahendamisel ja Brasiilia osales aktiivselt 2016. aastal ELi algatatud projektikonkurssidel. Rõhutada tuleb viljakat koostööd COVID-19 vastu võitlemisel, kusjuures Brasiilia ettevõtjad osalevad kahes projektis Euroopa Komisjoni algatatud erakorraliste projektikonkursside raames ning mitmepoolsete algatuste, eelkõige ülemaailmse nakkushaigusteks valmisoleku teadusuuringute üleilmse koostöövõrgustiku (Global Research Collaboration for Infectious Disease Preparedness) raames. Lisaks on Brasiilia ettevõtjate edukas osalemine teadustaristu projektides viimase viie aasta jooksul aidanud kaasa Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna teadustaristute kaardistamisele.

Brasiilia on oluline osapool mis tahes tulevase ülemaailmse kliimamuutuste ja kestlikkuse stsenaariumi puhul ning see riik on väärtuslik partner bioloogilise mitmekesisuse uuringutes ja kõikide ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside raames keskkonnaprobleemidega tegelemisel. Koostööd on tihendatud roheleppe saavutamisele kaasa aitavates kestlikkusega seotud valdkondades (näiteks magevee majandamise ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas) Brasiilia aktiivse osalemise kaudu BiodivERsA projektikonkurssides; Brasiilia on Euroopa teadusruumi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide koostöö keskus bioloogilise mitmekesisuse alastes teadusuuringutes. Euroopa tiimi lähenemisviisi raames on võimalik võtta uusi meetmeid sellistes kliimaga seotud küsimustes nagu metsade seisundi halvenemine, raadamine ja kestlik põllumajandus.

Teine valdkond, milles koostööd edendatakse, on kestlik, keskkonnahoidlikum ja ohutum lennundus. EL ja Brasiilia on alustanud koostööd ka säästvate ja arukate linnade valdkonnas. ELi ja Brasiilia koostöö programmi „Horisont 2020“ raames peamistel digitaalsetel teemadel, sealhulgas 5G, asjade internet ja pilvandmetöötlus, on teinud EList selles valdkonnas Brasiilia jaoks olulise partneri. See on tipnenud kiudoptilise kaabli avamisega BELLA projekti raames, mida Brasiilia on märkimisväärselt rahastanud ja millel on suur potentsiaal väärtuslikuks teadus- ja arendustegevuse alaseks partnerluseks sellistes valdkondades nagu kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantandmetöötlus, samuti kosmos.

2013. aastal allkirjastatud ja 2018. aastal uuendatud koostöölepingu alusel, mille sõlmisid Teadusuuringute Ühiskeskus ning Brasiilia teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniministeerium, on tõhustatud kahepoolset koostööd mitmes valdkonnas, nagu katastroofide ennetamine ja kriisiohjamine ning metsatulekahjude ja metsade seisundi halvenemise kaugseire; kliimamuutused ja kriitilise tähtsusega toorained.

Juriidilised isikud, kes on asutatud mitteassotsieerunud suure sissetulekuga kolmandates riikides, nagu Brasiilia, kannavad üldjuhul ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames toimuvas koostöös osalemise kulud. Sellega seoses väärib märkimist, et 2018. aasta mais sõlmiti Brasiilia föderaalsete ja riiklike rahastamisasutuste ning Euroopa Komisjoni vahel halduskokkulepe, mille eesmärk on hõlbustada koostööd asutustega, kes rahastasid programmi „Horisont 2020“ koostöötegevustes osalevaid Brasiilia juriidilisi isikuid. Samalaadne kokkulepe allkirjastatakse ka programmi „Euroopa horisont“ raames, tagades, et Brasiilia ettevõtjaid toetatakse osalemiseks programmi „Euroopa horisont“ nendes projektides, mis on rahastamiseks välja valitud.

ELi-Brasiilia teaduse ja tehnika alase ühise juhtkomitee 24. märtsi 2021. aasta koosolekul kinnitati meie dialoogi positiivset dünaamikat kõigis eespool nimetatud valdkondades, pidades silmas võimalust jätkata ja tõhustada programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) raames tehtavat kahepoolset teadusuuringute ja innovatsiooni alast koostööd. Kõik see avab head väljavaated Brasiilia tulevaseks osalemiseks programmi „Euroopa horisont“ missioonidel ja partnerlustes. Lisaks on Brasiilia Euroopa välisteenistuse järgmise programmitöö perioodil (2021–2027) väljapaistval kohal, hõlmates mitmeid ELi-Brasiilia Euroopa tiimi algatusi, mis keskenduvad ELi üldistele eesmärkidele. See kinnitab Brasiilia positsiooni ELi strateegilise teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alase partnerina ning märkimisväärse potentsiaali olemasolu sünergiaks.

Eespool toodut arvesse võttes on ELi huvides pikendada Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelist teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut järgmiseks viieks aastaks.

Mõlemad lepinguosalised kinnitasid lepingu pikendamise soovi 11. mail 2021 ja 24. mail 2021 toimunud kirjavahetuse teel.

Pikendatud lepingu sisu on identne olemasoleva lepingu sisuga.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev algatus on täielikult kooskõlas komisjoni 18. mai 2021. aasta teatisega teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta „Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“ (COM(2021) 252 final/2) 3 .

Eriti väärtuslik näide ELi ja Brasiilia edendatavast ülemaailmsest liidust on juba nimetatud Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liit, mis pakkus põhilist ainest ülemaailmsete liitude kontseptsioonile eespool nimetatud teatises. Veel üks näide on innovatsioonimissioon, mis on 22 riigi ja Euroopa Liidu ülemaailmne algatus, mille eesmärk on kiirendada innovatsiooni alaseid jõupingutusi puhta energia valdkonnas. Innovatsioonimissiooni liikmed on panustanud üle 90 % puhta energia alasesse innovatsiooni tehtud ülemaailmsetest avaliku sektori investeeringutest. EL ja Brasiilia on innovatsioonimissiooni väga aktiivsed liikmed, eelkõige biokütuste valdkonnas.

Üldise lähenemisviisi strateegia raames toetatakse ideed, et „EL peaks püüdma teha rohkem koostööd Brasiilia, [...] ning teiste asjaomases piirkonnas asuvate partneritega sellistes valdkondades nagu rohe- ja digiüleminek, tervishoiuprobleemid või ühiste lahenduste väljatöötamine majanduse jätkusuutlikuks taastamiseks. Tihedam koostöö ELi kosmoseprogrammiga ning Copernicuse ja Galileo algatuste jaoks loodud uued keskused Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikides mängivad innovatsiooni ja teadusuuringute edendamisel asjaomases piirkonnas olulist rolli.“

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohaselt on teaduskoostöö ELi välispoliitika tähtis aspekt ning oluline tegur tugevamate sotsiaal-majanduslike sidemete loomisel eelkõige Ladina-Ameerika riikidega. Samuti on oluline märkida, et komisjoni teatises teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta kinnitatakse ELi pühendumust rahvusvahelisele avatusele ning põhiväärtuste austamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Sellega seoses märgib EL veelkord, kui oluline on mitme- ja kahepoolne koostöö erinevate rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas Brasiiliaga. ELi üldised poliitilised prioriteedid, nagu rohelepe ja kestlik areng, digiüleminek ja ülemaailmne tervishoid, kajastuvad ELi kahepoolsetes teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alastes suhetes Brasiiliaga, eelkõige koostöös programmi „Euroopa horisont“ raames.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi õigus võtta teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas rahvusvahelisi meetmeid põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 186. Ettepaneku menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunkt v.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Algatus ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa.

4.MÕJU EELARVELE

Vaja on vaid inim- ja haldusressursse vastavalt finantsselgituses esitatule.

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes palub komisjon, et nõukogu:

– kiidaks liidu nimel ja Euroopa Parlamendi nõusolekul heaks Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise, et lepingut kohaldataks pärast viieaastase ajavahemiku lõppemist järgmised viis aastat (st alates 8. augustist 2022 kuni 7. augustini 2027);

– volitaks nõukogu eesistujat määrama isiku(d), kes on volitatud teatama Brasiilia Liitvabariigi valitsusele, et liit on lõpetanud käesoleva pikendatud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

2021/0336 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu kiitis otsusega 2005/781/EÜ 4 heaks teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahel 5 (edaspidi „leping“).

(2)Lepingu artikli XII kohaselt jõustub leping kuupäeval, mil mõlemad lepinguosalised on teatanud teineteisele kirjalikult lepingu jõustumiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest. Leping kehtis esialgu viis aastat ning seda võib lepinguosaliste kokkuleppel pikendada pärast iga järgmise ajavahemiku eelviimasel aastal toimunud hindamist.

(3)Otsustega 2012/646/EL 6 ja 2018/343/EL 7 kiitis nõukogu heaks kõnealuse lepingu pikendamise iga kord veel viieks aastaks.

(4)Lepinguosalised kinnitasid 11. mail 2021 ja 24. mail 2021 toimunud kirjavahetuse teel oma huvi pikendada lepingut järgmiseks viieks aastaks.

(5)Lepingu pikendamine tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine järgmiseks viieks aastaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isiku(d), kes on volitatud liidu nimel esitama Brasiilia Liitvabariigi valitsusele teate, et liit on viinud lõpule oma sisemenetlused, mis on vajalikud lepingu pikendamiseks kooskõlas lepingu artikli XII lõikega 2.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

Sisu

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab ELi meetme lisaväärtus sellist väärtust, mis tuleneb liidu sekumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.MAJANDAMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline mõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Poliitilise strateegia töötavad välja ning tegevust koordineerivad eelkõige järgmised peadirektoraadid: RTD, AGRI, CLIMA, JRC, EAC, ENER, GROW, CNECT, MARE, MOVE ja SANTE.

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

◻ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 8

☑ olemasoleva meetme pikendamist

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

Käesolev algatus võimaldab lepinguosalistel täiustada ja tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.4.2.Erieesmärgid

Erieesmärk

Käesolev otsus võimaldab lepinguosalistel tihendada koostööd ja arendada strateegilisemat partnerlust, suurendades käimasoleva koostöö ulatust, käsitledes ühiseid olulisi ühiskondlikke väljakutseid ning soodustades vastastikust juurdepääsu programmidele ja rahastamisele. Samuti võimaldab see vajaduse korral suurendada piirkondlikku koostööd.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Käesolev otsus võimaldab Brasiilial ja Euroopa Liidul saada kasu oma vastavate teadusprogrammide ja käimasoleva koostöö raames tehtavate teadusuuringute tulemusel saavutatavatest teaduslikest ja tehnoloogilistest edusammudest. Otsus võimaldab eriteadmiste vahetamist ning oskusteabe edasiandmist mõlema lepinguosalise teadusringkondade, tööstussektori ja kodanike huvides.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Komisjoni talitused teevad korrapärast järelevalvet kõigi lepingu alusel võetavate meetmete üle, sealhulgas hindavad EL koostööd. Hindamine hõlmab muu hulgas järgmisi punkte:

a) koostöönäitajad – analüüsitakse ELi rahastatavates programmides osalevate Brasiilia üksuste ning Brasiilia programmides osalevate ELi üksuste (kui need andmed on kättesaadavad) arvu ja osalemise laadi (nt ettepanekute arv, allakirjutatud toetuslepingute arv, peamised koostöösidemed, peamised teemad, loodud väljund);

b) tulemusnäitajad – ELi raamprogrammides osalevate Brasiilia üksuste edukuse määr võrreldes muude kolmandate riikide ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide edukusega; analüüsitakse osalemise kvaliteeti (nt programmis osalevate parimate ülikoolide arv, koostööprojektidest tulenevate patentide ja teadusartiklite arv);

c) andmete kogumine koostöö kohta ja vastavatest teadusuuringute rahastamise programmidest kaugemale ulatuvate sidemete kohta ning hinnatakse koostöö (nt mitmepoolsetes algatustes ja töörühmades osalemise) mõju.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Otsus võimaldab lepinguosalistel vastastikuse kasu huvides jätkuvalt täiustada ja tihendada koostööd teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab ELi meetme lisaväärtus sellist väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Brasiilia ning ELi ja selle liikmesriikide vaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö on viimastel aastatel pidevalt tihenenud. ELi osalus võimaldab ulatuslikumat tegevust kõigi liikmesriikide huvides. Käesoleva lepingu pikendamine tagab ELile hõlpsama juurdepääsu Brasiilias loodud teadusandmetele ning võimaldab osaleda laialdasemas koostöös, mis omakorda aitab veelgi rohkem teadmisi ja tehnoloogialahendusi vahetada. Samuti võimaldab see Euroopa ettevõtjatele hõlpsama juurdepääsu Brasiilia turule.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Senisest teadus- ja tehnoloogia alasest koostööst saadud kogemuste põhjal leitakse, et on vastastikku kasulik jätkata teaduskoostööd Brasiiliaga kui liidu strateegilise teadus- ja innovatsioonipartneriga.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Brasiiliaga sõlmitud lepingu pikendamist peetakse täielikult sidusaks ja kooskõlas olevaks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö üldise poliitilise raamistikuga, nimelt hiljuti vastu võetud komisjoni 18. mai 2021. aasta teatisega teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta „Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“ (COM(2021) 252 final/2).

Taotletakse koostoimet muude liidu vahenditega ELi ja Brasiilia koostöö valdkonnas, eelkõige vastavate Euroopa tiimi algatustega piirkonnas, naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga ning komisjoni mitmesuguste valdkondlike algatustega sealhulgas eelkõige selliste peadirektoraatide poolt nagu EAC, CNECT, DEFIS, ENV, CLIMA ja REGIO.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Kavandatava meetme rahastamiseks vajalikud rahalised vahendid on kättesaadavad programmi „Euroopa horisont“ raames (haldusassigneeringud). Komisjon koordineerib kavandatud meedet ja selle rakendamist asutusesiseselt, nõudes kavandatud meetme kestuse ajaks hinnanguliselt 0,5 täistööajale taandatud töötajat aastas järgmise jaotusega:

2022. aastal: 0,5 täistööajale taandatud töötaja 7 kuupalka

Ajavahemikus 2023–2026: 0,5 täistööajale taandatud töötaja 12 kuupalka

2027. aastal: 0,5 täistööajale taandatud töötaja 5 kuupalka

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 8.8.2022–7.8.2027

–☑ Finantsmõju avaldub ajavahemikul 8.8.2022–7.8.2027

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 9

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (määratletakse);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

[...]

2.MAJANDAMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Sagedus ja tingimused.

Brasiilia osalemist raamprogrammis kontrollitakse korrapäraselt lepingu artikli VI alusel loodud ühise juhtkomitee kohtumistel.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Kavandatavat algatust programmi „Euroopa horisont“ raames viiakse ellu otsese eelarve täitmise kaudu.

Eelarve otsene täitmine, mida teostab komisjoni poliitikaametnik, on kõige sobivam moodus. Eelkõige on komisjoni rakendustalituse (s.o teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi direktoraat „Globaalne lähenemisviis ja rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas“) peamiseks tööks just kavandatud tegevuse nõuetekohaseks rakendamiseks vajalike eeldatavate põhiülesannete täitmine, nagu poliitiline dialoog, ELi ja Brasiilia teaduse ja innovatsiooni alase koostöökeskkonna hindamine, ühiste koostööprioriteetide kindlaksmääramine ja muud sedalaadi ülesanded.

Rahvusvahelise teaduse ja innovatsiooni alase koostöö toetustegevust reguleeriva tulevase raamlepingu alusel võib määrata täiendavaid korralduslikke, logistilisi, halduslikke ja nõustamisalaseid tugiülesandeid. Selliste tugiülesannete üle, mille eesmärk on suurendada kavandatud meetme tõhusust ja tulemuslikkust, teostab järelevalvet komisjon ning need jäävad tema otsese eelarve täitmise alla.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Süstemaatilise teabevahetuse ja kontrolli tagamiseks toimuvad korrapäraselt koosolekud ja kahepoolsed kontaktid. Ohte ei ole kontrollisüsteemis tuvastatud.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

Ei kohaldata

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kui raamprogrammi rakendamine nõuab väliste lepingupartnerite kasutamist või hõlmab rahalisi toetusi kolmandatele isikutele, teeb komisjon vajaduse korral finantsauditeid, eelkõige siis, kui komisjonil on põhjust kahelda tehtud või tegevusaruandes kirjeldatud töö tõepärasuses.

Liidu finantsauditeid teevad liidu töötajad või raamatupidamiseksperdid, kes on heaks kiidetud auditeeritava lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Liit on selliste ekspertide valimisel vaba, kuid peab vältima huvide konflikti, millest auditeeritav lepinguosaline võib liitu teavitada. Lisaks tagab komisjon, et teadustegevuses kaitstakse liidu finantshuve tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise korral rakendatakse ennetavaid ning proportsionaalseid meetmeid ja karistusi.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks lisatakse kõikidesse raamprogrammi rakendamisel kasutatavatesse lepingutesse eeskirjad kontrolli, meetmete ja karistuste kohta viidetega määrustele (EÜ) nr 2988/95, (EÜ) nr 2185/96 ja (EL) nr 883/2013.

Eelkõige tuleb lepingutes sätestada järgmised punktid:

– lepingu erisätted, millega kaitstakse ELi finantshuve tehtud tööde kontrollimise kaudu;

– halduskontrollide tegemine pettustevastase võitluse osana määruste (EÜ) nr 2185/96 ja (EL) nr 883/2013 kohaselt;

– kõigi lepingute rakendamisega seotud tahtlike või hooletusest tulenevate rikkumiste puhul halduskaristuste kohaldamine raammääruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 kohaselt, sh musta nimekirja koostamine;

– asjaolu, et võimalikud sissenõudekorraldused eeskirjade rikkumise või pettuse puhul peavad olema täidetavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 kohaselt.

Lisaks korraldavad teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi vastutavad töötajad rutiinse meetmena teaduslike ja eelarveliste aspektide kontrolli; teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi siseauditi osakond teeb siseauditi ning Euroopa Kontrollikoda viib läbi kohapealseid inspekteerimisi.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Mitmeaastase finantsraamistiku jaotus rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Osamakse
	Rubriik 1 – Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond – teadusuuringud ja innovatsioon – programm „Euroopa horisont“	Liigendatud/liigendamata 10 .	EFTA riigid 11	kandidaatriigid 12	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
1	01 01 01 01	Liigendamata	JAH	JAH	JAH	EI
1	01 01 01 03	Liigendamata	JAH	JAH	JAH	EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Mitmeaastase finantsraamistiku jaotus rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Osamakse

Nr [Nimetus…...…]

Liigendatud/ liigendamata

EFTA riigid

kandidaatriigid

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.AA.AA.AA]

JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline mõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

☑ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

◻ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond – teadusuuringud ja innovatsioon – programm „Euroopa horisont“

Peadirektoraat RTD (teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat)			Aasta 2022 13	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)
	Maksed	(2b)
·Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 14
Eelarverida 01 01 01 01	Kulukohustused ja maksed	(3)	0,044	0,076	0,076	0,076	0,076	0,032	0,380
Eelarverida 01 01 01 03	Kulukohustused ja maksed	(3)	0,004	0,012	0,012	0,012	0,012	0,008	0,060
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,048	0,088	0,088	0,088	0,088	0,040	0,440
	Maksed	= 2a + 2b +3	0,048	0,088	0,088	0,088	0,088	0,040	0,440

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,048	0,088	0,088	0,088	0,088	0,040	0,440
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,048	0,088	0,088	0,088	0,088	0,040	0,440
	Maksed	= 5 + 6	0,048	0,088	0,088	0,088	0,088	0,040	0,440

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,048	0,088	0,088	0,088	0,088	0,040	0,440
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–6 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	= 4 + 6	0,048	0,088	0,088	0,088	0,088	0,040	0,440
	Maksed	= 5 + 6	0,048	0,088	0,088	0,088	0,088	0,040	0,440

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
Peadirektoraat <......>
• Personalikulud
• Muud halduskulud
<….> peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 7
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,048	0,088	0,088	0,088	0,088	0,040	0,440
	Maksed	0,048	0,088	0,088	0,088	0,088	0,040	0,440

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eesmärgid ja väljundid

⇩

Aasta
N

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu mõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Liik 15

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 16 …

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2...

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist.

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2022 17

Aasta
2023

Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 kokku

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud 18
Personalikulud	0,044	0,076	0,076	0,076	0,076	0,032	0,380
Muud halduskulud	0,004	0,012	0,012	0,012	0,012	0,008	0,060
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku	0,048	0,088	0,088	0,088	0,088	0,040	0,440

KOKKU

0,048

0,088

0,040

0,440

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0,35	0,5	0,5	0,5	0,5	0,25
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajate arv) täistööajale taandatud töötajate arv 19
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 xx yy zz 20	– peakorteris
	– delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustada)
KOKKU		0,35	0,5	0,5	0,5	0,5	0,25

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Lepingu artikliga VI ette nähtud ühiskomitee kohtumiste ning nende edukaks toimimiseks kaasa aitavate lähetuste ettevalmistamine ja haldamine, samuti lepingu korrapärane läbivaatamine.

Arvutused on tehtud proportsionaalselt lepingu kestusega.

Koosseisuväline personal

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–☑ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Ümberplaneerimise selgitus, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.

–◻ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

–◻ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Vajaliku toimingu selgitus, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–☑ ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu mõju kestust (vrd punkt 1.6)	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 21
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu mõju kestust (vrd punkt 1.6)
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[...]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

[...]

(1) ELT L 295, 11.11.2005, lk 38.

(2) ELT L 67, 9.3.2018, lk 1.

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta „Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“ (COM(2021) 252 final/2).

(4) Nõukogu 6. juuni 2005. aasta otsus 2005/781/EÜ Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta (ELT L 295, 11.11.2005, lk 37).

(5) ELT L 295, 11.11.2005, lk 38.

(6) Nõukogu 10. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/646/EL Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (ELT L 287, 18.10.2012, lk 4).

(7) Nõukogu 5. märtsi 2018. aasta otsus 2018/343/EL Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (ELT L 67, 9.3.2018, lk 1).

(8) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(9) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx

(10) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(11) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(12) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(13) 2022. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. 2022. aasta summad, mis on arvutatud 0,5 täistööajale taandatud töötaja 7 kuupalga alusel; 2023.–2026. aasta puhul arvutatud 0,5 täistööajale taandatud töötaja 12 kuupalga alusel; 2027. aasta summad, mis on arvutatud 0,5 täistööajale taandatud töötaja 5 kuupalga alusel.

(14) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(15) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(16) Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/eesmärgid ...“

(17) 2022. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(18) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(19) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(20) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(21) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Choose the experimental features you want to try