Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52021IP0132

    Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta resolutsioon komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate aklonifeeni, akrinatriini, Bacillus pumilus QST 2808, kloorantraniliprooli, etirimooli, lufenurooni, pentiopüraadi, pikloraami ja Pseudomonas sp. tüve DSMZ 13134 jääkide piirnormidega (D070113/03 – 2021/2590(RPS))

    ELT C 506, 15.12.2021, p. 20–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    15.12.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 506/20


    P9_TA(2021)0132

    Vastuväide rakendusaktile: Teatavate ainete, sealhulgas lufenurooni jääkide piirnormid

    Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta resolutsioon komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate aklonifeeni, akrinatriini, Bacillus pumilus QST 2808, kloorantraniliprooli, etirimooli, lufenurooni, pentiopüraadi, pikloraami ja Pseudomonas sp. tüve DSMZ 13134 jääkide piirnormidega (D070113/03 – 2021/2590(RPS))

    (2021/C 506/04)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate aklonifeeni, akrinatriini, Bacillus pumilus QST 2808, kloorantraniliprooli, etirimooli, lufenurooni, pentiopüraadi, pikloraami ja Pseudomonas sp. tüve DSMZ 13134 jääkide piirnormidega,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (1), eriti selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 14 lõike 1 punkti a,

    võttes arvesse alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 4. detsembri 2020. aasta arvamust,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (2),

    võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 15. juulil 2020 vastu võetud ja 18. augustil 2020 avaldatud põhjendatud arvamust (3),

    võttes arvesse EFSA 18. novembril 2016 vastu võetud ja 5. jaanuaril 2017 avaldatud põhjendatud arvamust (4),

    võttes arvesse EFSA 30. septembril 2008 vastu võetud ja 22. juunil 2009 avaldatud teaduslikku aruannet (5),

    võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (6) artikli 5a lõike 3 punkti b,

    võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3, ning lõike 4 punkti c,

    võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

    A.

    arvestades, et lufenuroon on bensoüüluureapestitsiid, mis pärsib kitiini teket putukate organismis ning mida kasutatakse pestitsiidi ja fungitsiidina; arvestades, et liidu luba lufenuroonile aegus 31. detsembril 2019 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (7) kohast pikendamistaotlust ei ole esitatud; arvestades, et lufenurooni kasutamine ei ole liidus enam lubatud, kuid seda eksporditakse põllumajandusliku toidutootmise pestitsiidina; arvestades, et Saksamaa keskkonnaameti uuringu (8) kohaselt vastab lufenuroon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (9) XIII lisas sätestatud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete kriteeriumidele;

    B.

    arvestades, et Euroopa Liidu (ELi) toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 on sätestatud ettevaatusprintsiip kui üks liidu aluspõhimõtteid;

    C.

    arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikes 1 sätestatakse, et „kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse“;

    D.

    arvestades, et direktiivi 2009/128/EÜ eesmärk on saavutada liidus pestitsiidide säästev kasutamine, vähendades pestitsiididest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevaid riske ja mõju ning edendades alternatiivseid lahendusi;

    E.

    arvestades, et püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonis ja püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee 2012. aasta kohtumisel (10) märgiti, et on väga võimalik, et lufenuroon vastab kõigile püsivate orgaaniliste saasteainete kriteeriumidele;

    F.

    arvestades, et komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (11) toetatakse „ülemaailmset üleminekut kestlikele põllumajandusliku toidutööstuse süsteemidele“ mitte üksnes liidu piires, vaid ka väljaspool, ning toonitatakse, et „kui hinnatakse impordile kehtestatud jääkide piirnormi taotlusi selliste pestitsiidide puhul, mis ei ole enam ELis heaks kiidetud, järgib komisjon küll WTO norme ja kohustusi, kuid võtab samas arvesse keskkonnaaspekte“;

    G.

    arvestades, et komisjoni määruse eelnõu esitati pärast seda, kui oli saadud taotlus impordile kehtestatud jääkide piirnormide kohta seoses lufenurooniga, mida kasutatakse Brasiilias greibi ja suhkruroo kasvatamisel, kusjuures taotluses soovitakse suuremaid jääkide piirnorme, et vältida mittetariifseid kaubandustõkkeid nende saaduste importimisel;

    H.

    arvestades, et komisjoni määruse eelnõu tekitab kahtluse, kas ettevaatuspõhimõttest lähtudes võib lufenurooni pidada ohutuks, pidades silmas asjaolu, et andmed lufenurooni mõju kohta rahvatervisele ja keskkonnale on lünklikud;

    I.

    arvestades, et oma 15. juuli 2020. aasta arvamuses märgib EFSA järgmist: „Vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 6 esitas Syngenta Crop Protection AG hindava liikmesriigi Portugali pädevale asutusele taotluse kehtestada mitmesuguste põllukultuuride ja loomsete toodete impordil lubatud toimeaine lufenurooni jääkide piirnormid lufenurooni lubatud kasutusviiside alusel Brasiilias, Tšiilis ja Marokos. Hindav liikmesriik koostas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 8 kohaselt hindamisaruande, mis esitati Euroopa Komisjonile ja edastati 24. mail 2019 Euroopa Toiduohutusametile“; arvestades, et hindav liikmesriik tegi ettepaneku suurendada lufenurooni jääkide piirnorme Brasiiliast pärinevates greipides (30 korda) ja suhkruroos (kaks korda) ning suurendada neid piirnorme ka loomsetes toodetes;

    J.

    arvestades, et EFSA 15. juuli 2020. aasta arvamuses esitatud järeldused põhjendavad lufenurooni jääkide piirnormide suurendamist üksnes vajadusega järgida Brasiilias kehtivaid normatiivseid väärtusi, ei võta aga arvesse lufenurooni pikaajalist kumulatiivset mõju reproduktiivtoksilisusele, arengutoksilisusele ega immunotoksilisele potentsiaalile pärast pikaajalist tarbimist;

    1.

    on vastu komisjoni määruse eelnõu vastuvõtmisele;

    2.

    on seisukohal, et komisjoni määruse eelnõu ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 eesmärgi ega sisuga;

    3.

    on seisukohal, et komisjoni määruse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud rakendamisvolitusi; märgib, et nimetatud määruse põhjenduses 5 on öeldud, et jääkide piirnormid tuleks kehtestada kõige madalamal võimalikul tasemel, et kaitsta rohkem ohustatud rühmi, nagu lapsed ja veel sündimata lapsed;

    4.

    märgib, et komisjoni määruse eelnõu kohaselt suurendataks kehtivaid jääkide piirnorme greipide puhul 0,01 mg-lt kg kohta 0,30 mg-le kg kohta ja suhkruroo puhul 0,01 mg-lt kg kohta 0,02 mg-le kg kohta;

    5.

    märgib, et hiljutise teadusliku aruande kohaselt näitasid rottidel tehtud katsed, et lufenuroon võib põhjustada rottide maksale ja neerudele teratogeenset mõju ja tekitada histopatoloogilisi muutusi, mis osutab, et see aine võib ohustada rasedaid naisi ja nende sündimata lapsi (12);

    6.

    märgib, et kokkupuude putukamürkidega tekitab biokeemilisi muutusi, sealhulgas oksüdatiivset stressi, ja et ema kokkupuude keskkonnas leiduvate keemiliste saasteainetega paigutati hiljuti arenguriikide väikelaste suremuse põhjuste seas tähtsuselt teisele kohale (13);

    7.

    kordab, et pestitsiididega kokkupuute põlvkondadeülest mõju on vähe uuritud ja sellise kokkupuute mõju inimlootele uuritakse harva; rõhutab, et on aina rohkem tõendeid korduva kokkupuute mõju kohta varajases eluetapis;

    8.

    teeb ettepaneku, et lufenurooni jääkide piirnorm peaks jääma madalaimale määramistasemele;

    9.

    on seisukohal, et lufenurooni jääkide piirnormi suurendamise otsus ei ole põhjendatud, sest puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et risk rasedatele ja sündimata lastele ning toiduohutusele oleks vastuvõetavuse piirides;

    10.

    palub komisjonil määruse eelnõu tagasi võtta ja esitada komiteele uue eelnõu, mis oleks ettevaatuspõhimõttega kooskõlas;

    11.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

    (1)  ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

    (2)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

    (3)  EFSA põhjendatud arvamus „Setting of import tolerances for lufenuron in various commodities of plant and animal origin“ (Impordi puhul kohaldatavate lufenurooni piirnormide kehtestamine mitmesugustes taimse ja loomse päritoluga kaupades), EFSA Journal 2020; 18(8):6228, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2020.6228

    (4)  EFSA põhjendatud arvamus „Review of existing maximum residue levels for lufenuron according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ (Lufenurooni jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamine kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12), EFSA Journal 2017; 15(1):4652, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2016.4652

    (5)  EFSA teaduslik aruanne „Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance lufenuron“ (Järeldus vastastikuse eksperdihinnangu kohta seoses toimeaine lufenuroon pestitsiidina kasutamisega), EFSA Journal 2009; 7(6):189, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2009.189r.

    (6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

    (7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

    (8)  Altenburger, R., Gündel, U., Rotter, S., Vogs, C., Faust, M., Backhaus, T., „Establishment of a concept for comparative risk assessment of plant protection products with special focus on the risks to the environment“ (Taimekaitsevahendite võrdleva riskihindamise mõiste määratlemine, pöörates eriti tähelepanu keskkonnaohtudele), tekst 47/2017, aruanne nr (UBA-FB) 002256/ENG, https://www.umweltbundesamt.de/sites/default/files/medien/1410/publikationen/2017-06-07_texte_47-2017_umweltrisiken-pflanzenschutzmittel.pdf

    (9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

    (10)  UNEP/POPS/POPRC.8/INF/29.

    (11)  COM(2020)0381.

    (12)  Basal, W.T., Rahman T. Ahmed, A., Mahmoud, A.A., Omar, A.R., „Lufenuron induces reproductive toxicity and genotoxic effects in pregnant albino rats and their fetuses“ (Lufenuroon põhjustab tiinetel albiinorottidel ja nende loodetel reproduktiivtoksilisust ja genotoksilist toimet), teaduslikud aruanded, 2020: 10:19544, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7658361/

    (13)  Cremonese, C., Freire, C., Machado De Camargo, A., Silva De Lima, J., Koifman, S., Meyer, A., „Pesticide consumption, central nervous system and cardiovascular congenital malformations in the South and Southeast region of Brazil“ (Pestitsiidide tarbimine ning kesknärvisüsteemi ja südame-veresoonkonna kaasasündinud väärarendid Brasiilia lõuna- ja kaguosas), International Journal of Occupational Medicine and Environmental Health. 2014; 27(3), lk 474–86, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24847732/


    Top