—

võttes arvesse 15. septembril 1995 vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nende läbivaatamiskonverentside tulemusi,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 23,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 2., 3., 9. ja 15. põhimõtet,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, põhimõtet „kedagi ei jäeta maha“ ja eriti selle eesmärki nr 1 – kaotada vaesus, eesmärki nr 3 – tagada inimestele võimalus tervislikult elada, eesmärki nr 5 – saavutada sooline võrdõiguslikkus ja parandada naiste elamistingimusi, eesmärki nr 8 – saavutada kestlik majanduskasv, ning eesmärki nr 13 – võtta kiireloomulisi meetmeid kliimamuutuste ja nende mõju vastu võitlemiseks,

—

võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), mis jõustus 1. augustil 2014,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1951. aasta konventsiooni võrdse tasustamise kohta (nr 100), ILO 2019. aasta konventsiooni vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise kohta (nr 190) ning ILO 2013. aasta konventsiooni koduabiliste kohta (nr 189),

—

võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 20. augustil 2019 avaldatud ülevaadet „Regional review of progress: regional synthesis“ (Piirkondlik saavutuste hindamine – piirkondlik kokkuvõte),

—

võttes arvesse ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri 5. märtsil 2020 avaldatud aruannet „Gender equality: Women’s rights in review 25 years after Beijing“ (Sooline võrdõiguslikkus. Naiste õiguste hindamine 25 aastat pärast Pekingi deklaratsiooni),

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri 13. detsembri 2019. aasta aruannet naiste staatuse komisjoni 64. istungjärgule „Review and appraisal of the implementation of the Beijing Declaration and Platform for Action and the outcomes of the twenty-third special session of the General Assembly“ (Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamine ja hindamine ning peaassamblee kahekümne kolmanda eriistungi tulemused),

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri 21. detsembri 2020. aasta aruannet naiste staatuse komisjoni 65. istungjärgule „Women’s full and effective participation in decision making in public life, as well as the elimination of violence, for achieving gender equality and the empowerment of women and girls“ (Naiste täielik ja tulemuslik osalemine avalikus elus otsuste tegemisel ja vägivalla kaotamine soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks),

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri 9. aprillil 2020 avaldatud poliitikaülevaadet „The Impact of COVID-19 on Women“ (COVID-19 mõju naistele),

—

võttes arvesse ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri 2. septembril 2020 avaldatud aruannet „From Insights to Action: Gender Equality in the Wake of COVID-19“ (Seisukohtadest tegudeni: sooline võrdõiguslikkus pärast COVID 19),

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 5. märtsil 2020 avaldatud aruannet „Beijing + 25: the fifth review of the implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States“ (Peking + 25: viies ülevaade Pekingi tegevusprogrammi rakendamisest ELi liikmesriikides),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (EPRS) 2020. aasta uuringut „Beijing Platform for Action, 25-year review and future priorities“ (Pekingi tegevusprogramm. Ülevaade möödunud 25 aastast ja tulevikuprioriteedid),

—

võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi 27. aprillil 2020 avaldatud aruannet „Impact of the COVID-19 Pandemic on Family Planning and Ending Gender-based Violence, Female Genital Mutilation and Child Marriage“ (COVID-19 pandeemia mõju pereplaneerimisele ning soolise vägivalla, naiste suguelundite moonutamise ja lapsega sõlmitud abielude lõpetamisele),

—

võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi 28. aprilli 2020. aasta avaldust „Millions more cases of violence, child marriage, female genital mutilation, unintended pregnancy expected due to the COVID-19 pandemic“ (COVID-19 pandeemia tõttu on karta miljoneid uusi vägivalla, lapsega sõlmitud abielude, naiste suguelundite moonutamise ja soovimatu raseduse juhtumeid),

—

võttes arvesse nõukogu 9. ja 10. detsembri 2019. aasta järeldusi „Sooliselt võrdõiguslikud majandused ELis: edasised sammud“,

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. novembri 2020. aasta ühisteatist ELi soolise võrdõiguslikkuse kava (GAP III) kohta,

—

võttes arvesse oma 13. veebruari 2020. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärguks (1),

—

võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta (2) ja Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025,

—

võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni soolise perspektiivi kohta COVID-19 kriisi ajal ja selle järgsel perioodil (3),

—

võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni abordiõiguse de facto keelustamise kohta Poolas (4),

—

võttes arvesse oma 30. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni soolise palgalõhe kohta (5),

—

võttes arvesse oma 23. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas (6),

—

võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua soolise võrdõiguslikkusega tegelev nõukogu koosseis (7),

—

võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis (8),

—

võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni naiste osalemise kohta poliitiliste otsuste tegemisel, kvaliteedi ja võrdõiguslikkuse kohta (9),

—

võttes arvesse ELi mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 ja selles sisalduvat horisontaalset prioriteeti soolise aspekti arvestamise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et 1995. aastal Pekingis toimunud neljandal naiste maailmakonverentsil kohustusid 189 maailma riigi, sealhulgas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide valitsused tegema pingutusi soolise võrdõiguslikkuse ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks;

B.

arvestades, et konverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsioon ja tegevusprogramm on kõige ulatuslikum ülemaailmne tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ning seda peetakse rahvusvaheliseks naiste õiguste deklaratsiooniks, kuna selles määratletakse naiste õigused inimõigustena ja esitatakse visioon kõigi maailma naiste võrdsetest õigustest, vabadusest ja võimalustest, ning seda kinnitati 2015. aastal kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, milles on seatud eesmärgid ja konkreetsed meetmed mitmesugustes naisi ja tütarlapsi mõjutavates küsimustes;

C.

arvestades, et alates Pekingi tegevusprogrammi vastuvõtmisest 1995. aastal on eelkõige Euroopas astutud samme naiste ja tütarlaste heaks, kuid üldiselt on edasiliikumine olnud vastuvõetamatult aeglane ja vaevaga saavutatut ähvardab tagasipööramise oht;

D.

arvestades, et COVID-19 pandeemia tõttu on põlvkondade võrdõiguslikkuse foorum edasi lükatud 2021. aasta esimesse poolde;

E.

arvestades, et 25 aastat on möödunud Kairos toimunud rahvastiku ja arengu rahvusvahelisest konverentsist (ICPD), kus 179 riigi valitsused võtsid vastu ICPD tegevusprogrammi, milles väljendati kindlat ülemaailmset tahet edendada kooskõlas Pekingi tegevusprogrammiga seksuaal- ja reproduktiivtervist ja sellega seonduvaid õigusi;

F.

arvestades, et veidi enam kui 40 aastat tagasi jõustus konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning kuigi kõik ELi liikmesriigid on selle ratifitseerinud, on edenemine naiste ja meeste võrdõiguslikkuse suunas aeglane, millele juhib tähelepanu ka Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut;

G.

arvestades, et naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioon), mis on kõige ulatuslikum vahend naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks Euroopas, avati allakirjutamiseks kümme aastat tagasi, kuid kõik ELi liikmesriigid ei ole seda veel ratifitseerinud ega sellega ühinenud;

H.

arvestades, et 2021. aastal möödub kümme aastat Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni vastuvõtmisest;

I.

arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks on vaja jagu saada kahjulikest struktuuridest ja stereotüüpidest, mis põlistavad ebavõrdsust; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse suurenemine ei too kasu mitte ainult ühiskonnale tervikuna, vaid on ka eesmärk omaette;

J.

arvestades, et sooline ebavõrdsus hõlmab kõiki tööturu aspekte naiste kahjuks, kaasa arvatud tööhõive-, palga-, pensioni- ja hoolduslõhe, sotsiaalteenuste ja sotsiaalkaitse vähene kättesaadavus, üha ebakindlamad töökohad ja suurem vaesusrisk;

K.

arvestades, et finantskriis ja selle tagajärjed on osutunud naistele, naiste õigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele kahjulikuks ning neil on pikaajalised tagajärjed; arvestades, et COVID-19 järgse kriisiperioodi majandusmeetmetes tuleb arvesse võtta soolist mõõdet ja sotsiaalset võrdõiguslikkust;

L.

arvestades, et COVID-19 kriisi mõju on sooliselt eristatav ja selle tagajärgedel on selge sooline perspektiiv, kuna need mõjutavad naisi ja mehi erinevalt ning on suurendanud olemasolevat ebavõrdsust; arvestades, et COVID-19 kriis mõjutab naisi ülemäära tugevalt, kriisile reageerimine on aga suures osas olnud soolist aspekti eirav; arvestades, et kriisi mõjude hulka kuulub naiste puhul murettekitav sooline vägivald ja ahistamine, tasustamata või ebavõrdsete hooldus- ning majapidamisalaste kohustuste suurenemine, seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste kättesaadavuse ja sellega seonduvate õiguste ahenemine ning märkimisväärne majanduslik ja tööalane mõju eelkõige naissoost tervishoiutöötajatele ja hooldajatele;

M.

arvestades, et pandeemia on eriti tugevasti mõjutanud neid sektoreid ja ametikohti, kus ülekaalus on naised (nt tervishoid, hooldus ja hädaabiteenused, sotsiaalhoolekanne, haridus, jaemüük, kassapidajad, koristajad jne), ning varimajandust; arvestades, et tervishoiusektoris töötavad naised on tõenäoliselt suuremas nakatumisohus kui mehed, sest naised moodustavad 76 % ELi tervishoiutöötajatest (10);

N.

arvestades, et praeguse klaaslae tõttu ei ole naised otsuste tegemisse kaasatud meestega võrdselt; arvestades, et enamiku ELi liikmesriikide valitsuskabinetides, parlamentides, avalikus halduses, COVID-19 rakkerühmades ja ettevõtete juhatustes ei ole veel saavutatud võrdset võimu jagamist meeste ja naiste vahel;

O.

arvestades, et naised kogevad mitmetasandilist ebavõrdsust ja diskrimineerimist, sealhulgas seoses rassilise, etnilise või sotsiaalse kuuluvuse, seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja väljendusviisi, usu või veendumuste, elukoha staatuse ja puudega, ning arvestades, et tuleb teha pingutusi diskrimineerimise kõigi vormide tõkestamiseks, et saavutada kõigi naiste sooline võrdõiguslikkus; arvestades, et diskrimineerimise institutsiooniliste, struktuuriliste ja ajalooliste mõõtmetega tegelemiseks tuleb ELi poliitikas tugevdada valdkonnaülest lähenemisviisi; arvestades, et valdkonnaülese analüüsi rakendamine võimaldab mõista struktuurilisi tõkkeid ja pakub ühtlasi ka tõendeid võrdlusaluste loomiseks ning sillutab teed mõjusatele strateegilistele poliitikameetmetele süsteemse diskrimineerimise, tõrjumise ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu;

P.

arvestades, et naisi ähvardab suurema tõenäosusega töötuks jäämine ja neil on sagedamini ebakindel töösuhe (näiteks töölepingutest tulenevalt), mis tekitab ebakindlust töökoha säilitamise suhtes; arvestades, et hooldussektori töötajad on valdavalt naised (76 %) (11) ning neil on väga sageli ebakindlad palga- ja töötingimused; arvestades, et naised moodustavad suurema osa sotsiaalsektori teenuste kasutajatest ja osutajatest ning seetõttu takistab nende teenuste ebapiisav osutamine naiste täit osalemist töötajaskonnas, millega tekib nn soopimedus sotsiaalsektori teenuste kavandamisel, eelarvestamisel ja pakkumisel;

Q.

arvestades, et sooline palgalõhe on Euroopas endiselt 14 % (12) ja kogu maailmas 20 % (13) ning sooline pensionilõhe on mõnes ELi liikmesriigis isegi 40 %; arvestades, et sooline palgalõhe toob kaasa pensionilõhe, mis omakorda suurendab vaesuse ja tõrjutuse ohtu, eelkõige vanemaealiste ja vallaliste naiste seas; arvestades, et nii palgaerinevused kui ka ebakindlus mõjutavad otseselt tulevasi pensione;

R.

arvestades, et tasustamata hoolduse ja majapidamistööde ebavõrdne jaotus piirab tõsiselt naiste osalemist majanduses; arvestades, et COVID-19 kriisi ajal on naiste tasustamata hooldustöö olnud ühiskonna alalhoidmiseks keskse tähtsusega, kuid samas jätavad hoolduskohustused Euroopas tööturult välja 7,7 miljonit naist, kuid ainult 450 000 meest (14); arvestades, et naiste tööhõive tunnused, mis tulenevad tasustamata hooldusest (st osalise tööajaga töötamine), on soolise palgalõhe oluline tegur; arvestades, et rohkem naisi kui mehi täidab vähemalt mitu päeva nädalas või iga päev pikaajalist mitteametlikku hoolduskohustust ning et üldiselt moodustavad naised 62 % kõigist inimestest, kes ELis pikaajalise mitteametliku hoolduse kohustust kannavad (15);

S.

arvestades, et 35 % kogu maailma naistest on kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda partneri või muu isiku kui partneri poolt; arvestades, et COVID-19 pandeemia ajal on järsult suurenenud lähisuhtevägivald, mida ÜRO nimetab varipandeemiaks, ning Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa liikmesriikide teatel on lähipartneri vägivallaga seotud hädaabikõnede arv naistelt suurenenud 60 % (16);

T.

arvestades, et naised on kliimamuutuste mõju suhtes eriti haavatavad (17); arvestades, et kuigi naised näivad oma käitumises kliima pärast rohkem muret tundvat kui mehed, on naised endiselt alaesindatud otsustustasandi ametikohtadel, mis on seotud kliimakriisi lahendamisega, ning nad moodustavad kogu maailmas ainult 32 % taastuvenergia valdkonna tööjõust (18);

U.

arvestades, et sooline ebavõrdsus esineb kõigis digitehnoloogia valdkondades, eelkõige innovatiivsetes tehnoloogiates, nagu tehisintellekt ja küberturvalisus; arvestades, et soostereotüübid, kultuuriline heidutamine ning naissoost eeskujude vähene tuntus ja vähene propageerimine takistavad ja mõjutavad negatiivselt tüdrukute ja naiste võimalusi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna õpingutes ja karjääris;

V.

arvestades, et mõnes liikmesriigis on soolise võrdõiguslikkuse alal märgata tagasiminekut ja on oht, et see võib liikmesriikide tegevuskavades veelgi madalamale kohale langeda;

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.