Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „5G-ökosüsteemi ühiskondlik ja ökoloogiline mõju“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 105/06)

Raportöör:

Dumitru FORNEA

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 –
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	7.10.2021
Vastuvõtmine täiskogus	20.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	210/2/19

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et elektroonilise side kiirel digiteerimisel ja arendamisel on suur mõju nii majandusele kui ka ühiskonnale laiemalt. Nende tehnoloogiate vastutustundliku kasutamise abil on inimkonnal ajalooline võimalus ehitada üles parem ühiskond. Siiski võivad meie kogukonnad ilma nõuetekohase hoolsuse ja demokraatliku kontrollita seista tulevikus silmitsi tõsiste probleemidega nende tehnoloogiliste süsteemide haldamisel.

1.2.

Komitee tunnistab, et elektroonilise side taristu võib oluliselt parandada inimeste elukvaliteeti ja sellel on otsene mõju vaesuse vähendamisele. 5G-tehnoloogia pakub väga head võimalust parandada tervishoiuteenuseid, arendades kaugmeditsiini ja parandades arstiabi kättesaadavust. Ühiskonnas tunnustatakse tähtsat rolli, mida kaugmeditsiin on pandeemia ajal etendanud.

1.3.

Komitee märgib, et arutelu 5G-võrkude kasutuselevõtu üle on muutunud vastuoluliseks ja poliitiliseks, kuid selgitada tuleb ka sotsiaalseid, tervishoiu- ja keskkonnaküsimusi ning kaasata kodanikke ja kõiki asjaomaseid osalejaid.

1.4.

Komitee innustab Euroopa Komisjoni tegema edusamme uute 5G- ja 6G-tehnoloogiate valdkonnaülese mõju hindamisel, arvestades et ohtude ja nõrkuste kõrvaldamiseks on vaja vahendeid ja meetmeid. Seepärast soovitab komitee, et ELi ja liikmesriikide vahendeid eraldataks nii inimestele kui ka keskkonnale keskenduvatele põhjalikumatele valdkonnaülestele teadusuuringutele ja mõju-uuringutele ning nende tulemuste levitamisele, et harida nii üldsust kui ka otsuste tegijaid.

1.5.

Komitee teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku konsulteerida kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning kõiki asjaomaseid avaliku sektori asutusi kaasates anda panuse otsustusprotsessi seoses mobiilse elektroonilise side ühiskondliku ja ökoloogilise mõjuga.

1.6.

Komitee on seisukohal, et EL vajab sõltumatut Euroopa tasandi asutust, millel oleksid ajakohased metoodikad, mis on kooskõlas praeguse tehnoloogilise kontekstiga ja valdkonnaülese käsitlusviisiga, et koostada suuniseid üldsuse ja töötajate kaitseks raadiosagedusliku elektromagnetilise kiirgusega kokkupuutumise korral.

1.7.

Komitee soovitab kõik raadiosaatejaamad ja nende sagedusalad inventeerida ning see teave avaldada, et parandada piirkondlikku haldamist ja kaitsta inimeste, eriti haavatavate rühmade (lapsed, rasedad, kroonilised haiged, eakad, elektromagnetväljade suhtes ülitundlikud inimesed) huve. Samuti tuleb arvesse võtta töötajate tervist ja ohutust.

1.8.

Komitee toetab ideed, et 5G-võrgu seadmed peavad olema juba tehases kavandatud nii, et need suudaksid anda tarbijaorganisatsioonide ja huvitatud üldsuse jaoks reaalajas avalikku teavet signaalide kiirgusvõimsuse ja muude asjakohaste tehniliste parameetrite kohta. Neid andmeid peavad tsentraliseerima, haldama ja avalikustama pädevad asutused.

1.9.

Komitee on seisukohal, et elektromagnetilise saaste seire ja kontroll peab toimuma range institutsioonidevahelise ja interdistsiplinaarse teadusliku meetodi alusel, mida toetavad tänapäevased seadmed elektrooniliste sidevõrkude parameetrite mõõtmiseks, nii et kumulatiivne mõju pikema aja jooksul oleks korralikult esile tõstetud ja hinnatud.

1.10.

Kuigi puuduvad tunnustatud teaduslikud andmed 5G negatiivse mõju kohta inimeste tervisele, leiab komitee, et kooskõlas ettevaatuspõhimõttega tuleb pidevalt jälgida 5G sotsiaalseid, tervise- ja keskkonnaaspekte. Komitee tunnistab muret kõnealuse kokkupuute tervisemõjude pärast, sealhulgas soojusliku ja mittesoojusliku mõju, kokkupuute intensiivsuse ja pikaajalise mõju pärast. Osas piirkondades on kokkupuude suurem kui mujal ja sellistel juhtudel tuleks kaaluda erimeetmeid, sealhulgas soovitust laiendada ALARA põhimõtte kohaldamist, et piirata 5G-võrkude tekitatud elektromagnetilise kiirguse mõju.

1.11.

Komitee märgib, et elanikkonna kokkupuudet erinevate elektromagnetväljadega on peaaegu võimatu vältida. Euroopa direktiivis, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega, (1) kehtestatud kokkupuute piirnormide läbivaatamisel tuleks algusest peale kaasata sotsiaalpartnerid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata mittesoojuslikule mõjule.

1.12.

Tervisekaitse- ja ohutusmeetmeid tuleb tõhustada ja tugevdada, jälgides hoolikalt kiirgustaset ja kohaldades rangelt elektromagnetilise kiirguse allikate läheduses töötavate inimeste suhtes ohutusstandardeid.

1.13.

Komitee märgib, et on vaja ajakohastada institutsionaalseid mehhanisme, mille eesmärk on kaitsta kõiki inimõigusi uues 5G-tehnoloogia kasutuselevõtuga soodustatavas hüperdigitaalses, hüperautomatiseeritud ja hüperühendatud keskkonnas, arvestades et igasugune tehnoloogiline areng peab sisaldama neid universaalseid väärtusi, mis moodustavad kulude-tulude aruande hindamisel õigustatud ja vajaliku mõõtme.

1.14.

Komitee mõistab kodanike muret selle pärast, kas antennide paigaldamisel arvestatakse nende omandiõigust või õigust oma keha üle otsustada selliste 5G-võrkude kontekstis, mis ulatuvad kõikjale alates nende kodudest kuni orbitaalsatelliitideni. Omandiõigust ja inimeste valikuid tuleb austada. Tuleb tagada teadva nõusoleku määratlus, et inimestel oleks tõeline õigus vabale, täielikult informeeritud ja kehtivale nõusolekule.

1.15.

Komitee toetab Euroopa suutlikkuse suurendamist küberriskide ennetamise, hariduse ja kaitse valdkonnas, nii tugevdades asjakohaseid institutsioone (näiteks ENISA) kui ka luues kodanike õiguste tagamiseks tehnoloogilisi, institutsionaalseid ja õiguslikke vahendeid. Teatavate julgeolekuohtudega võitlemiseks peaks EL investeerima rohkem oma tehnoloogia arendamisse ning tehnoloogiatööstuse ja -arendajate toetamisse. Kõige olulisem on, et need meetmed peaksid olema kohandatud nii, et nad motiveeriksid Euroopa VKEsid arendama turvalist ja usaldusväärset 5G-taristut.

2.   Sissejuhatus

2.1.

5G ei ole iseenesest uus tehnoloogia, vaid olemasolevate tehnoloogiate (1G kuni 4G) edasiarendus, mis eksisteerib ka tulevikus nende kõrval. Selle tulemuseks on eri võrkude võrgustik: suurem hulk mitmekesisemaid raadiosagedusalasid, palju andmeid vahetavaid seadmeid ja hulgaliselt suhtlust kasutajatega. Mõni uus seade ja kasutatav uus tehnoloogia avaldab eelmistest põlvkondadest erinevat mõju.

2.2.

5G-tehnoloogia peaks võimaldama traadita hüperühendatust, võimalust katta ja ühendada tohutul hulgal seadmeid ning palju kiiremat edastuskiirust, mille ühik on Gbit/s. See saavutatakse lainekimpu moodustava spektri koondamise ja mitme paralleelühenduse abil, kasutades nii Massive MIMO antenne (operaatori faasimassiivi tugijaam) kui ka tavalisi MIMO antenne (kliendi enda seade) ja lühikest latentsusaega (millisekundid operaatori enda taristu, kuid mitte ülejäänud interneti jaoks).

2.3.

GSMA 2019. aasta uuring näitab, et 5G-võrgu uusi võimalusi on vaja isejuhtivate sõidukite, virtuaalreaalsuse, liitreaalsuse ja nn kombatava interneti toimimiseks. Teisi rakendusi saab kasutada praeguse tehnoloogia (4G LTE ja kiudoptiline võrk) abil. 5G-tehnoloogia kiirendab ka üleminekut neljandale tööstusrevolutsioonile (Industry 4.0) ja hõlbustab tehisintellektil põhinevate rakenduste arendamist ning seepärast peetakse seda tehnoloogiat tänapäevase, üha automatiseerituma ja digitaalsema majanduse arengu peamiseks ja vajalikuks elemendiks.

2.4.

Üle maailma on teaduskogukondi, kes on esitanud tõendeid (2) selle kohta, et on põhjust muretseda inimkeha ja muude elusorganismide pikaajalise ja kõikjal esineva kokkupuute pärast 5G-võrkudes kasutatavate mikrolainesagedustega ja 5G-tehnoloogiatele omaste 10, 20, 30 või enama gigahertsiste raadiosagedustega, samuti võimaliku kahjuliku mõju pärast inimeste tervisele, elurikkusele ja keskkonnale. Siiski on seni asjaomased ELi ja liikmesriikide ametiasutused teatanud, et puuduvad teaduslikud tõendid 5G-tehnoloogia negatiivse mõju kohta inimeste tervisele. WHO väitel ei ole pärast paljusid uuringuid siiani leitud põhjuslikku seost traadita tehnoloogiaga kokkupuute ja kahjulike tervisemõjude vahel.

2.5.

Koos uute tehnoloogiatega, mille kasutuselevõttu 5G hõlbustab, toob see kaasa ebakindluse ja nagu iga uue tehnoloogia puhul, ka mõned veel teadmata mõjud. Selleks, et vastata nõuetekohaselt kõikidele küsimustele 5G mõju kohta rahvatervisele ja vältida avaliku arvamuse langemist desinformatsiooni ohvriks, leiab kodanikuühiskond, et vaja on sobivat ennetavat juhtimist, rakendades ELi seadusandlikus protsessis selle uue elektroonilise side põlvkonna reguleerimisel ettevaatuspõhimõtet.

3.   Üldised märkused

3.1.

Laias laastus on rahvusvahelised institutsioonid, ettevõtted ja riikide ametiasutused hämmastavalt entusiastlikud 5G-tehnoloogia eeliste üle. Siiski on vaja uurida, kas on kahjulikke mõjusid, mis võivad ilmneda 5G-ökosüsteemi edasi arendamisel, ning tingimusi, mida on vaja nende märkimisväärse ühiskondliku mõjuga taristu ja teenuste jaoks ühiskonna heakskiidu saavutamiseks.

3.2.

Elektroonilise side tehnoloogia ja internetitaristu kiire arengu tõttu on laiema üldsuse ja organiseeritud kodanikuühiskonna seas arenenud riikides üha rohkem arutletud IKT-võrkude hüppeliselt kiirema arendamise vajaduse ja eeliste üle. Ametiasutused peavad tunnistama probleeme, mis on seotud sellega, kuidas need tehnoloogilised süsteemid võivad mõjutada keskkonda, elusorganisme või inimeste kodanikuõigusi.

3.3.

Euroopa tasandil on muret elektromagnetilise saaste võimaliku tervisemõju pärast väljendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 243/2012/EL: (3)„Spektrilubade andmise ühise lähenemisviisi väljatöötamisel tuleks täielikult arvesse võtta rahva tervise kaitsmist elektromagnetväljade eest, mis on oluline kodanike heaolu tagamiseks. Seda on käsitletud nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovituses 1999/519/EÜ (milles käsitletakse üldsuse elektromagnetväljadega (sagedusega 0 Hz kuni 300 GHz) kokkupuute piiramist) ning ülioluline on tagada pidev järelevalve selle üle, kuidas spektri kasutamise ioniseeriv ja mitteioniseeriv toime mõjutab inimeste tervist, sealhulgas tuleb vaadelda ka kumulatiivset toimet, mida tegelikus elus põhjustab mitmesuguste spektrisageduste üha laienev kasutamine üha suurema hulga eri seadmete poolt“.

4.   Konkreetsed märkused

5G-tehnoloogia ja selle mõju inimeste kodanikuõigustele

4.1.

Viimastel aastatel on mitmed kodanikuühiskonna organisatsioonid ELi ja muudes riikides edastanud hoiatusi kahjuliku mõju ja tõsiste keeruliste kriiside kohta, mis võivad olla tingitud demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse puudumisest ning julgeolekuohtudest, mis tulenevad sõltuvusest kolmandate riikide osalejate pakutavast tehnoloogiast.

4.2.

Elektroonilise side tööstus ja selle pakutavad murrangulised 5G-tehnoloogiaga seotud rakendused põhinevad kahe väga olulise ressursi kasutamisel. Esiteks raadiosagedusspektri kasutamine. See on piiratud loodusvara, mis kuulub inimestele ja mida nende nimel haldavad valitsused riiklike asutuste või muude avalik-õiguslike asutuste kaudu, kes rendivad neid ressursse elektroonilise side ettevõtjatele.

4.3.

Teine oluline ressurss on juurdepääs tarbijate ja üksikisikute andmetele ja metaandmetele. Digiteenuste turu arenedes on need andmed äärmiselt väärtuslikud ja toovad palju kasu neid kasutavatele ettevõtetele. Mõningaid sellega seotud probleeme kirjeldati komitee arvamuses andmestrateegia kohta (4).

4.4.

Eelöeldut arvesse võttes tuleb rõhutada, et 5G ning andmete jagamine ja koondamine, nagu paljud teisedki tehnoloogiad, on võimas vahend, mida saab kasutada kodanikuühiskonna tugevdamiseks, avalike teenuste tõhusamaks ja usaldusväärsemaks muutmiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks majanduskasvu suurendamise teel. Seega peaksid EL ja liikmesriigid 5G-tehnoloogiat ära kasutama, et parandada juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele ja arendada välja parem digitaalse halduse taristu (e-haldus), tuues seeläbi avalikud ja demokraatlikud institutsioonid kodanikele lähemale.

4.5.

Sellest tulenevalt peaks elektroonilise side taristu vastutustundlik ja jätkusuutlik areng parandama tavakodanike elukvaliteeti, eelkõige piirkondades ja vähem arenenud riikides. Nende tehnoloogiate arendamine mõjutab seega otseselt vaesuse vähendamist.

4.6.

5G-võrkude kiireks kasutuselevõtmiseks lõi Euroopa Liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (5) artiklite 42, 43 ja 44 kaudu reguleeriva raamistiku, mis annab elektroonilise side ettevõtjatele juurdepääsu maa-alale, kuhu tuleb paigaldada nende võrkude arendamiseks olulised seadmed ja taristurajatised. Kodanikuühiskond jälgib selle sätte tõlgendamist, et direktiivi ülevõtmine ei tooks kaasa põhiseadusega vastuolus olevaid erandeid kodanike omandiõiguste tagamisest.

5G-ökosüsteemi mõju keskkonnale

4.7.

Mõned kodanikuühiskonna organisatsioonid on märkinud uute 5G-võrkude võimalikku keskkonnamõju. Mõned nende väited on seotud ebapiisavate keskkonnamõju uurimist nõudvate sätetega või sobimatute mehhanismide ja meetmetega 5G-võrgu taristu energeetilise jalajälje vähendamiseks või elektroonikaromude ringlussevõtu edendamiseks (6).

4.8.

5G keskkonnale ja kliimale avalduva mõju nõuetekohaseks hindamiseks peavad riigiasutused võtma arvesse muu hulgas järgmisi aspekte: kasvuhoonegaaside heited, (7) kriitilise tähtsusega tooraine kättesaadavus ja tarbimine, asjade interneti kaudu ühendatud ja selles toimivate objektide kasutatav energiakogus (ja -allikad), samuti traadita andmeside edastamiseks ning andmete tsentraliseerimise ja transiidipunktide käitamiseks kasutatav energiahulk (ja -allikad).

4.9.

Koos 5G ja asjade interneti kasutuselevõtuga lisandub elektroonikaromude (8) kategooriasse miljardeid uusi 5G-võrgu elemente ja majapidamistarbeid (elektroonika ja kodumasinad, rajatised jne), mida tuleb arvesse võtta nii ringmajanduse kontseptsiooni kui ka jäätmete mittetekitamise poliitika kontekstis.

Mure 5G-võrkude mõju pärast inimeste tervisele ja elusorganismidele

4.10.

5G-tehnoloogia pakub väga head võimalust inimeste tervise parandamiseks. IKT-taristu arendamine ja 5G kaasamine kiirendab kaugmeditsiini arengut, muu hulgas ka asjade interneti kaudu. 5G võimaldab teha keerukaid operatsioone kaugühenduse teel, parandades seega oluliselt juurdepääsu kvaliteetsele arstiabile, eriti nende inimeste jaoks, kes ei saa endale lubada reisimist välismaale, et saada vajalikku ravi.

4.11.

Kaugmeditsiini areng on eriti tähtis pandeemia ajal, mil kohapealne juurdepääs arstiabile on märkimisväärselt vähenenud. Lisaks on 4G-tehnoloogia võimaldanud arendada kaugradioloogiat. IKT-taristu on võimaldanud patsiente kaugdiagnoosida (magnetresonantstomograafia, kompuutertomograafia) ja anda neile kvaliteetset meditsiiniteenust, olenemata patsiendi asukohast. 5G-tehnoloogiaga arendatakse seda veelgi edasi, pakkudes inimestele paremat juurdepääsu diagnostikale ja otsestele meditsiiniteenustele, mida osutatakse kaugühenduse teel.

4.12.

Teisest küljest on aga viimase 20 aasta kiire tehnoloogiline areng toonud kaasa elektromagnetväljade kasvu ja selle elektrosudu põhjustatud saastuse suurenemise. Elektrosudu mõju tuleb käsitleda tõendipõhiste meetoditega, et hinnata tegelikku ohtu.

4.13.

Ülitundlikkus elektromagnetväljade suhtes ehk elektromagnetväljade talumatus on Euroopa Parlamendi, (9) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (10) ja Euroopa Nõukogu (11) poolt tunnistatud haigus. Selle all kannatab teatav hulk inimesi ja võib eeldada, et 5G (mis vajab palju tihedamat elektroonilise side võrku) kasutuselevõtuga võib see rohkem mõju avaldada.

4.14.

Üle maailma on tehtud uuringuid, milles on järeldatud, et elektromagnetilise kiirguse bioloogiline mõju ei kujuta endast terviseriski tingimusel, et riiklikud või rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni standardid on täidetud. Samal ajal leidub alates 1970ndatest kuni tänapäevani (12) tehtud uuringuid, milles on järeldatud, et oht inimeste tervisele on olemas (13).

4.15.

Aruannetes, milles käsitletakse probleeme, mis on seotud inimeste pikaajalise kokkupuutega vastavalt 2019. ja 2020. aastal toodetud 5G-tehnoloogia abil tekitatud elektromagnetväljadega, väidavad Euroopa Komisjon ja USA föderaalne sideamet (FCC), (14) et puuduvad kindlad või usaldusväärsed teaduslikud tõendid terviseprobleemide kohta, mis on põhjustatud kokkupuutest mobiiltelefonide edastatava raadiosagedusenergiaga.

4.16.

Aastaid tagasi klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) raadiosageduste tekitatud elektromagnetvälja võimalikuks kantserogeeniks; nüüd on WHO ELi ja USA ametivõimudega sarnasel seisukohal. Seoses 5G-võrkude kasutuselevõtuga teatas WHO aga, et hindab 2022. aastal uuesti raadiosagedusspektri (3 kHz kuni 3 000 GHz) elektromagnetväljade riske (15).

4.17.

Euroopa Nõukogu 27. mai 2011. aasta resolutsiooni 1815 lõplikus versioonis „Elektromagnetväljade võimalikud ohud ja nende mõju keskkonnale“ hoiatatakse elektromagnetilise saastuse mõju eest inimeste tervisele ning see sisaldab üldisi ja konkreetseid soovitusi mobiiltelefonide leviku põhjustatud probleemide järjepidevaks lahendamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis. Selles dokumendis rõhutatakse vajadust võtta kõik mõistlikud meetmed elektromagnetväljadega kokkupuute vähendamiseks kooskõlas ALARA põhimõttega, (16) mida tuleb rakendada ioniseeriva kiirguse korral.

4.18.

On tehtud uuringuid, milles väidetakse, et mobiiltelefonide ja raadioside taristu poolt eraldatava kiirguse mõju (isegi mittesoojuslik heide) kujutab endast ohtu inimeste tervisele neuronaalsest, reproduktiivsest, onkoloogilisest ja genotoksilisuse seisukohast (17). Asjaomased institutsioonid aga leiavad oma hinnangute ja metoodika põhjal, et mobiiltelefonide ja raadioside taristu eraldatav kiirgus on inimestele ohutu.

4.19.

Nagu eespool mainitud, on tehtud uuringuid, milles on uuritud elektromagnetilise kiirguse mõju inimeste ja loomade tervisele. Sellegipoolest on väga vähe selgitatud keerulist mõju, mida mitteioniseeriva elektromagnetkiirgusega kokkupuutumine võib mittesoojusliku mõjuna taimestikule ja loomastikule avaldada, ja veelgi vähem on sellest mõjust teavitatud. Tuntumad uuringud viitavad olulisele ja kohesele mõjule tolmeldajate ja lindude seas, kuid teadlased on väga mures elektromagnetkiirguse pikaajalise mõju pärast elusökosüsteemidele.

Väited ICNIRPi (18) suuniste kohta

4.20.

Euroopa Komisjon ja kogu maailma riikide valitsuste valdav enamus kasutavad üldsuse elektromagnetvälja kiirgusega kokkupuutumisele piirnormide määramisel ICNIRPi suuniseid. 2020. aastal ajakohastatud ja avaldatud ICNIRPi suunistes võeti arvesse ka lainekimbu moodustamist ja sagedusi – 5G-le omaseid parameetreid –, kuid arvesse ei võetud sageduste koondamist ega ühenduste suuremat tihedust.

4.21.

Hoolimata asjaolust, et ICNIRP teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et anda teavet kaitsesuuniste kehtestamiseks kasutatud teaduslike meetodite kohta, tunnistab see potentsiaalselt kahjulikuks ainult elektromagnetilise kiirguse tekitatud soojuslikku mõju.

4.22.

STOA uuringus, mille korraldas Euroopa Parlament (19) kooskõlas Euroopa Nõukogu 2011. aasta resolutsioonis nr 1815 esitatud soovitustega, pooldatakse ettevaatuspõhimõtte järgimist, ICNIRPi pakutud künniste läbivaatamist ning tehniliste ja haldusmeetmete võtmist, et vähendada elektroonilise side elektromagnetilise saaste mõju.

4.23.

Kavandatud meetmete eesmärk on tagada sidetaristu vastutustundlikum ülesehitus (antennide ja muude eriseadmete paigutamine), tagada üldsuse teavitamine elektromagnetilise saastuse võimalikust mõjust ja inimestele kättesaadavatest võimalustest elektromagnetilise kiirgusega kokkupuute mõju vähendamiseks, arendada elektromagnetväljade seire suutlikkust jne. Tuleks ette näha ELi ja riiklikud vahendid, et teha põhjalikumaid valdkonnaüleseid teadusuuringuid ja mõju-uuringuid inimeste ja keskkonna kohta ning levitada tulemusi üldsuse ja otsustajate harimiseks.

5G küberturvalisus – vahendid, meetmed ja nende tõhusus

4.24.

Komitee on oma arvamuses „5G turvaline kasutuselevõtt ELis: ELi meetmepaketi rakendamine““ juba toonud esile paljud küberjulgeolekuga seotud raskused (20). 4G lahendamata kübernõrkused võimenduvad 5G-s veelgi. Need asuvad arhitektuuri, topoloogia ja protokolli tehnilisel tasemel, nagu on kaardistanud ENISA, (21) ning võrgu- ja infoturbe aruande (22) kohaselt ei saa nende vastu veel tõhusate meetmetega võidelda.

4.25.

Teatavate julgeolekuohtudega võitlemiseks peaks EL investeerima rohkem oma tehnoloogia arendamisse ning tehnoloogiatööstuse ja -arendajate toetamisse. Kõige olulisem on, et need meetmed peaksid olema kohandatud nii, et nad motiveeriksid Euroopa VKEsid arendama turvalist ja usaldusväärset 5G-taristut.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/35/EL, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (20. üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ (ELT L 179, 29.6.2013, lk 1).

(2)  https://ehtrust.org/environmental-health-trust-et-al-v-fcc-key-documents/

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

(4)  TEN/708, ELT C 429, 11.12.2020, lk 290.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(6)  https://www.greenpeace.org/static/planet4-eastasia-stateless/2021/05/a5886d59-china-5g-and-data-center-carbon-emissions-outlook-2035-english.pdf

(7)  https://www.hautconseilclimat.fr/wp-content/uploads/2020/12/rapport-5g_haut-conseil-pour-le-climat.pdf

(8)  https://www.itu.int/en/ITU-D/Climate-Change/Pages/Global-E-waste-Monitor-2017.aspx

(9)  Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta resolutsioon elektromagnetväljadega seostatavate terviseprobleemide kohta (2008/2211(INI)). https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-6-2009-0216_ET.html?redirect.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „5G turvaline kasutuselevõtt ELis: ELi meetmepaketi rakendamine“ (ELT C 429, 11.12.2020, lk 281).

(11)  Resolutsiooni 1815 (2011) lõplik versioon, artikli 8 lõike 1 punkt 4, http://assemble.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=17994.

(12)  https://bioinitiative.org/updated-research-summaries/

(13)  USA kaitseluureagentuur „Biological Effects of Electromagnetic Radiation (Radiowaves and Microwaves)“, märts 1976.

(14)  USA kodanikuühiskonna organisatsioonid on föderaalse sideameti seisukoha kohtus vaidlustanud: https://ehtrust.org/eht-takes-the-fcc-to-court/.

(15)  Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioeeskirjade kohaselt.

(16)  ALARA põhimõtet (nii madal, kui on mõistlikult võimalik saavutada) kasutatakse ioniseeriva kiirguse eest kaitsmise kavade koostamisel.

(17)  Näiteks Euroopa REFLEXi uuring (2004), mille korraldas ELi nimel 12 teadusasutust ja mille kogueelarve oli üle 3 miljoni euro, kusjuures Euroopa Komisjoni panus oli 2,059 miljonit eurot.

(18)  Rahvusvaheline mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjon.

(19)  https://www.home-biology.com/images/emfsafetylimits/EuropeanParliamentSTOA.pdf

(20)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 281.

(21)  https://www.enisa.europa.eu/publications/enisa-threat-landscape-report-for-5g-networks/at_download/fullReport

(22)  http://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=64468