EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.12.2021

COM(2021) 780 final

2021/0415(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

politsei operatiivkoostöö kohta

{SWD(2021) 375 final}

SELETUSKIRI

1)ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid 1

Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala aitab muu hulgas tagada ka liikmesriikidevaheline hästitoimiv politsei- ja õiguskoostöö 2 . Seetõttu peaksid iga liikmesriigi politseiametnikud tegema tõhusat ja süstemaatilist koostööd kogu ELis. Liikmesriikidevahelises politseikoostöös esineb aga endiselt väga suuri erinevusi. Ilma piisava koostööta liikmesriikide politseijõudude vahel jätkavad kurjategijad eri liikmesriikides takistusteta tegutsemist, kasutades ära riikide erinevaid jurisdiktsioone ning ebaseaduslike rändajate ebaseaduslik liikumine tekitab endiselt probleeme. 

Hiljutised traagilised sündmused La Manche’i väinas tõid veel kord esile vajaduse tiheda politseikoostöö järele, mis kajastub Prantsusmaa, Belgia, Madalmaade ja Saksamaa 28. novembri 2021. aasta otsuses tugevdada politsei operatiivkoostööd rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemiseks.

Piiriülene kuritegevus ja sellega seotud julgeolekuohud on oma olemuselt rahvusvahelised. ELi julgeolekuliidu strateegias 3 on sedastatud, et ELil tuleb vastakuti seista pidevalt muutuvate ja üha keerukamate julgeolekuohtudega. Need ohud levivad piiriüleselt ning avalduvad väga erinevat laadi kuritegusid toimepanevate kurjategijate ja kuritegelike organisatsioonide tegevuses. ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegias aastateks 2021–2025, 4 rõhutatakse, et organiseeritud kuritegevus kujutab endast märkimisväärset ohtu eurooplastele, ettevõtjatele ja riiklikele institutsioonidele ning majandusele tervikuna. Eri jurisdiktsioonides tegutsedes väldivad kuritegelikud rühmitused avastamist ja kasutavad ära erinevusi siseriiklikes õigusaktides. Koos lisatud ettepanekuga teabevahetuse direktiivi kohta on käesoleva ettepaneku eesmärk kehtestada politseikoostöö seadustik, mille eesmärk on ühtlustada, tõhustada, arendada, ajakohastada ja hõlbustada õiguskaitsealast koostööd asjaomaste riiklike asutuste vahel, toetades seeläbi liikmesriike võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi vastu.

ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude 2021. aasta hinnangu (SOCTA) kohaselt iseloomustab organiseeritud kuritegevust võrgustike keskkond, kus kurjategijatevaheline koostöö on kiiresti muutuv, süstemaatiline ja tulu saamisele orienteeritud. Peaaegu 70 % kuritegelikest võrgustikest tegutseb enam kui kolmes liikmesriigis. Ligikaudu 65 % ELi liikmesriikides tegutsevatest kuritegelikest võrgustikest koosneb mitme riigi kodanikest. Üle 80 % teatatud kuritegelikest võrgustikest on seotud peamiste piiriüleste kuritegudega, mis hõlmavad uimastikaubandust, varavastast kuritegevust, inimkaubandust ja rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist 5 . EU SOCTA 2021 ja EMCDDA Euroopa uimastiprobleemide aruandes 6 tuuakse välja valdkonnad, kus raske ja organiseeritud kuritegevus näib olevat tõusuteel. Tähtsaimad piirkonnad, näiteks ELi piirialad, lennujaamad, kiirteed, samuti parvlaevaühendused meelitavad muu hulgas tänu oma geograafilisele asukohale ligi kurjategijaid. Piirialadel kasutavad kurjategijad ära üksikute õiguskaitseasutuste pädevuste loomulikke piire, mis annab võimaluse hoida kõrvale õiguskaitsest ja läheduse mitmele turule 7 . Kurjategijate liikuvus ELis muudab keeruliseks kuritegevusest tulenevate ohtude vältimise ja nende vastu võitlemise 8 ning avaliku julgeoleku tagamise.

Samal ajal märgitakse 2020. aasta detsembris avaldatud terrorismivastase võitluse tegevuskavas, 9 et ELis valitseb endiselt suur terrorismioht. Kurjategijad ja terroristid kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat omavaheliseks suhtlemiseks ning kuritegude ettevalmistamiseks ja toimepanemiseks 10 .

ELi sisepiirikontrollita ala (edaspidi „Schengeni ala“ 11 ) on suurim vaba reisimise ala kogu maailmas. See võimaldab 420 miljoni inimese vaba liikumist ning takistuseta kauba- ja teenustevoogusid. ELi-sisesed piirialad hõlmavad ligikaudu 40 % ELi territooriumist ja 2017. aastal olid need koduks 30 %-le elanikkonnast ehk ligikaudu 150 miljonile inimesele. 2017. aastal sõitis edasi-tagasi üle piiri peaaegu 2 miljonit inimest, sealhulgas 1,3 miljonit piiriülest töötajat 12 . 2018. aastal tegid ELi elanikud kas ametialastel või isiklikel põhjustel 1,1 miljardit sõitu, mis on 11 % rohkem kui 2014. aastal. COVID-19 pandeemia on karantiinimeetmete, reisipiirangute, avaliku elu ja liikumispiirangute tõttu vähendanud ELi-sisest liikuvust 13 . Kuid tulevikus on inimeste vood tõenäoliselt jätkuvalt märkimisväärselt suured, eriti kui normaalne elu taastub. Schengeni ala sümboliseerib ELi omavahelist seotust ja eurooplastevahelisi sidemeid 14 . Samuti aitab see kaasa ühtse turu tõhusale toimimisele ja seega ELi majanduse kasvule 15 .

Viimastel aastatel on mitmed kriisid ja probleemid Schengeni ala korduvalt proovile pannud. Mitu liikmesriiki on taaskehtestanud piirikontrolli sisepiiridel, eelkõige ebaseaduslike rändajate ebaseadusliku liikumise 16 tõttu, mis nende arvates kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule. Schengeni alal toimuva ebaseadusliku liikumisega, mis ei ole seotud suure rändekriisi ega välispiiride haldamise struktuursete puudustega, 17 tuleks tegeleda muude vahendite kui piirikontrolli kehtestamise kaudu sisepiiridel, mida saab kasutada üksnes viimase abinõuna, kui esineb konkreetne oht sisejulgeolekule või avalikule korrale. Sellised jätkuvad kontrollid sisepiiridel on näidanud, et kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõikega 3 on võimalik parandada politseikontrolli ja -koostööd ning menetlusi, mis võimaldavad lihtsustatud tagasivõtmist liikmesriikide vahel, samuti sellega seotud kahepoolsete lepingute ja kokkulepete kohaldamist 18 . Tuleb märkida, et kooskõlas komisjoni soovituse (EL) 2017/432 19 põhjendusega 8 nõuab tõhus liidu tagasisaatmispoliitika tulemuslikke ja proportsionaalseid meetmeid ebaseaduslike rändajate kinnipidamiseks ja tuvastamiseks. Need meetmed võivad üheskoos anda ebaseadusliku liikumise kontrollimisel samasuguseid tulemusi nagu ajutine kontroll sisepiiridel ning on isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumise suhtes vähem sekkuvad.

Politseikoostöö meetodid kui Schengeni acquis’ edasiarendus

Selles dokumendis esitatud soovitused politsei operatiivkoostöö kohta aitavad kaasa Schengeni eeskirjade edasiarendamisele.

Esiteks pandi ELi õigusraamistiku sellele sambale, millele toetub politseikoostöö, Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga 20 alus juba 30 aastat tagasi ehk tükk aega enne eespool nimetatud kriise ja probleeme, mis on muutnud oluliselt Schengeni ala tegelikku olukorda. Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis on lepinguosalistele sätestatud mitmed politseikoostööga seotud kohustused, et kõrvaldada sisepiiridel kontrolli kaotamisest tulenevad julgeolekut ohustavad puudused. Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis on sätestatud eelkõige mitu alusnormi piiriüleste jälitus- ja jälgimisoperatsioonide kohta.

Teiseks on ühispatrullid ja muud operatsioonid otseselt seotud Schengeni acquis’ edasiarendamisega, sealhulgas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 39 lõikega 1, milles käsitletakse ametiasutustevahelist vastastikust abistamist Schengeni konventsiooni tegevussuundade elluviimisel. Ühispatrulle ja ühendoperatsioone käsitletakse liikmesriikidevahelistes piiriülest koostööd reguleerivates lepingutes. Prümi 2008. aasta otsustes 21 on sätestatud mitmed alusnormid selle kohta, kuidas korraldada ühispatrulle ja muid ühendoperatsioone, mis ületavad ELi sisepiire, samuti piiriülese abi andmist katastroofide ja suurõnnetuste korral. Kuigi Prümi otsused keskendusid DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud vahetamisele ning seega ei peetud selle ühispatrulle ja ühendoperatsioone käsitlevaid osi Schengeni edasiarenduseks, on tõenäoline, et kui need võetaks vastu eraldi, kujutaksid need endast Schengeni acquis’ edasiarendust, võttes arvesse nende piiriülest iseloomu.

Kolmandaks toimub liikmesriikidevaheline politsei operatiivkoostöö ka siseriikliku õiguse alusel, võttes arvesse nõukogu mittesiduvaid dokumente, sealhulgas häid tavasid (Schengeni kataloog 22 ) ja suuniseid (ühtsete kontaktpunktide suunised, politsei- ja tollikoostöö keskuste suunised, õiguskaitsealase teabevahetuse ja piiriüleste operatsioonide käsiraamatud). Ühtsed kontaktpunktid 23 ja politsei- ja tollikoostöö keskused 24 on loodud pärast sisepiiride kaotamist tekkinud otsesest vajadusest vahetada asjakohast teavet. Ka Schengeni lepinguga ühinenud riigid 25 on loonud politsei- ja tollikoostöö keskused ja ühtsed riiklikud kontaktpunktid.

Neljandaks on liikmesriigid Schengeni aluseks olevat õigusraamistikku omavaheliste kahe- ja mitmepoolsete koostöölepingutega süstemaatiliselt täiendanud ja laiendanud. Komisjon on tuvastanud kogu ELi peale vähemalt 60 sellist lepingut, mis kõik erinevad üksteisest. Ka Schengeni lepinguga ühinenud riigid on sõlminud selliseid operatiivkoostöö lepinguid liikmesriikidega.

Tuvastatud probleemid

Esiteks on kehtivas ELi õigusraamistikus ette nähtud mitu võimalust, mille vahel võivad liikmesriigid teiste liikmesriikidega koostööd tehes valida (nt Schengeni lepingu rakendamise konventsioon võimaldab liikmesriikidel kas kehtestada kilomeetrites vahemaa piirang või mitte, kui jälitamine toimub nende territooriumil 26 ). See tekitab ebakindlust ja ebaselgust seoses sellega, milliseid õigusnorme peavad politseiametnikud teises liikmesriigis tegutsemisel järgima. Lisaks tekitasid mõned sellega seoses tehtud valikud takistusi, mida ei oleks olnud, kui oleks tehtud muid liidu õigusraamistikuga lubatud valikuid.

Teiseks on naaberliikmesriikidevahelises koostöös piirkondlikke eripärasid võimaldavate kahe- ja mitmepoolsete politseikoostöö lepingute sõlmimiseks vajalik läbirääkimiste, allkirjastamise ja ratifitseerimisprotsess liikmesriikide jaoks ülimalt aeganõudev. Selliste kahepoolsete lepingute paljusus on tekitanud erinevaid kohaldatavaid norme sisaldavate eri kokkulepete keeruka võrgustiku, mis on põhjustanud killustatust ja takistanud koostööd. Näiteks väiksemates või merepiirita riikides peavad piiriüleselt töötavad õiguskaitseametnikud järgima operatiivmeetmeid võttes mõnel juhul kuni seitset eri õigusnormide kogumit 27 . Selle tulemusena ei ole mõned operatsioonid, näiteks kahtlustatavate sisepiirideülene jälitamine, lubatud või toimuvad need koordineerimatult ja mitteoptimaalselt, mida kurjategijad enda kasuks ära kasutavad. Lisaks ei reguleeri kehtivad õigusnormid piisavalt operatiivkoostööd, mille puhul kasutatakse uusi tehnoloogiaid, näiteks mehitamata õhusõidukeid.

Kolmandaks kinnitasid viimase kuue aasta jooksul politseikoostöö valdkonnas tehtud Schengeni hindamised, 28 et mõned liikmesriikide vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsed lepingud on kas aegunud või alakasutatud. Mõned lepingud lähevad piiriülest koostööd reguleerivatest õigusnormidest palju kaugemale, võimaldades kehtestada piiriüleste kuritegude vastu tõhusamalt võitlemise häid tavasid (nt ühised politseijaoskonnad, mis on volitatud tegema piiriülest kriminaaluurimist, või ühiskoolitused), kuid neid ei rakendata süstemaatiliselt kogu ELis.

Neljandaks, kuna eri liikmesriikide vahel kasutatavad turvalised sidevahendid ei ühildu omavahel, siis lakkavad mõnede, näiteks jälitamisega tegelevate politseiametnike sidevahendid piiri ületamisel töötamast. Seetõttu ei ole võimalik suhelda oma ametiasutustega või selle liikmesriigi ametiasutustega, kuhu nad sisenevad. Lisaks ei ole teise liikmesriiki ühispatrullides või ühendoperatsioonides osalema lähetatud ametnikel sageli kaasas mobiilseid seadmeid, mis võimaldaksid neil eemalt ja turvaliselt juurde pääseda oma riigi, ELi ja rahvusvahelistele andmebaasidele.

Viiendaks toimuvad ühispatrullid ja muud ühendoperatsioonid ELi-sisestel piirialadel ja muudel ELi aladel sageli erakorralistel asjaoludel. Tihti iseloomustab neid puudulik koordineeritus ja need tehakse ilma eelneva riskianalüüsita, mis võimaldaks neid paremini juhtida. Liikmesriikidel puudub foorum sellise riskianalüüsi vahetamiseks või teiste liikmesriikide teavitamiseks oma vajadustest ja prioriteetsetest valdkondadest. Näiteks selleks, et sihipärasemalt juhtida ühispatrulle või muid ühendoperatsioone, mis toimuvad kogu ELis suurüritustel (nt suured spordiüritused, rahvusvahelised tippkohtumised), kindlatel aegadel (nt puhkusehooajal) või seoses konkreetsete kuritegudega (nt terrorism, uimastikaubandus, võistluste tulemuste kokkuleppimine, võltsitud kaupadega kauplemine, krediitkaardipettused, taskuvargused ja muud varavastased kuriteod).

Kuuendaks hõlbustavad rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevad kuritegelikud võrgustikud ebaseaduslike rändajate ebaseaduslikku liikumist ja kasutavad ära ohvrite haavatavat olukorda, koheldes inimesi kaubana. Rändajate organiseeritud üle piiri toimetamine on peamine kuritegelik tegevus ja ebaseaduslikule liikumisele kaasaaitamine on ELi julgeoleku jaoks suur probleem. Inimkaubandus on veel üks raske ja organiseeritud kuritegevuse põhiliik, mis jääb suureks ohuks ka lähitulevikus 29 . Peaaegu pooled inimkaubanduse ohvritest ELis ja enamik inimkaubitsejaid on ELi kodanikud 30 . Sellised kuriteod on ülimalt piiriülese iseloomuga ning nende avastamine ja uurimine nõuab ELi-sisestel piirialadel kohapealseid sihipäraseid politseimeetmeid. Koordineeritud ühispatrullid ja muud riskianalüüsil põhinevad ühendoperatsioonid, kus liikmesriikide ametnikud, kes tegutsevad koos (nt patrullautos), peaksid vajaduse korral keskenduma eelkõige rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse avastamisele.

Seitsmendaks ei ole ELis piiriüleses õiguskaitsealases koostöös osalevaid ametnikke alati nõuetekohaselt koolitatud, et neil oleks vajalikud teadmised ja tegevusoskused, mis võimaldaksin neil täita oma ülesandeid kõige tulemuslikumal ja tõhusamal viisil. Komisjoni tellimusel 2021. aastal tehtud uuringu käigus selgus, et piiriüleses koostöös osalevatele õiguskaitseametnikele pakutava koolituse kättesaadavus on piiratud. Koolitust ei korraldata regulaarselt ja selles ei võeta alati arvesse uusimaid suundumusi. Samuti ei olda piisavalt teadlikud asjaomastest andmebaasidest ega omata teadmisi eri liikmesriikide antud täitevvolituste kohta. Ka keelebarjäär takistab politseinike tõhusat piiriülest operatiivkoostööd.

Edasised sammud

Komisjoni 2021. aasta juuni teatise „Täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala loomise strateegia“ 31 kohaselt on käesoleva soovituse eesmärk aidata kaasa ühiste standardite loomisele, et võimaldada politseiametnikel teha tõhusat koostööd oma kolleegidega teistes liikmesriikides. Järgides kehtivaid ELi õigusakte ja tuginedes liikmesriikidevahelistes kahe- või mitmepoolsetes koostöölepingutes kehtestatud headele tavadele, peaksid politseiametnikud korraldama sihipäraseid ühendoperatsioone, sealhulgas ühispatrulle, 32 eelkõige ELi-sisestel piirialadel. Kuna terroristid ja muud kurjategijad tegutsevad kõigis liikmesriikides, peaks politseiasutustel olema võimalik neid paremini jälgida ning neid üle riigi territooriumi jälitades peaks politseinikel olema võimalik neid vajaduse korral kinni pidada või teostada nende suhtes jälgimisoperatsioone. Lisaks võivad ühendoperatsioonid aidata tõhusalt tegeleda ebaseaduslike rändajate ebaseadusliku liikumise probleemiga.

Tunnustades liikmesriikide rolli sisejulgeoleku tagamisel ja vajadust paindlikkuse järele piirkondliku koostöö tegemisel, esitatakse käesolevas soovituses politsei operatiivkoostöö meetmed, mille eesmärgid on järgmised:

–muuta selgemaks ja ühtlustada õigusnormid, mis käsitlevad osalemist piiriülestes õiguskaitseoperatsioonides, mille eesmärk on jälgida ja vahistada kurjategijaid ja terroriste jälgimis- ja jälitamisoperatsioonide, ühispatrullide ning muude ühendoperatsioonide abil, mis ületavad liikmesriikide piire;

–võimaldada politseiametnikele kaugpääsu oma andmebaasidesse, kui nad tegutsevad teistes liikmesriikides, ning turvalisi sidevahendeid, mis toimivad ka pärast piiri ületamist;

–laiendada olemasolevate politsei- ja tollikoostöö keskuste rolli, et neist saaksid ühised politseijaoskonnad, mis suudaksid lisaks teabevahetusele kavandada, toetada ja koordineerida ühispatrulle ja muid ühendoperatsioone, mis põhinevad ühisel riskianalüüsil;

–kasutada sihipäraseid ühispatrulle ja muid ühendoperatsioone konkreetsetel ELi-sisestel piirialadel, tuginedes eelnevale analüüsile, et võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu, takistada rändajaid riiki ebaseaduslikult sisenemast ja avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid rändajaid ning ennetada ja avastada ebaseadusliku rändega seotud piiriülest kuritegevust;

–kasutada sihipäraseid ühispatrulle ja muid ühendoperatsioone konkreetsetel ELi-sisestel piirialadel, tuginedes eelnevale analüüsile, et võidelda inimkaubanduse vastu ning tuvastada ja kaitsta ohvreid;

–luua koos komisjoni ja Europoliga 33 koordineerimisplatvorm ühendoperatsioonide ja ühispatrullide toetamiseks ja suunamiseks kogu ELis, eesmärgiga säilitada ja parandada avalikku korda ja turvalisust, ennetada kuritegusid või aidata tegeleda konkreetsete kuriteolainetega olulistes kohtades või konkreetsetel aegadel (nt turismipiirkonnad, peamised kuritegelikud keskused, puhkusehooaeg), massiürituste ajal (nt suured spordiüritused, rahvusvahelised tippkohtumised) või katastroofide ja suurõnnetuste korral;

–laiendada politseikadettide ühiseid koolitus- ja vahetusprogramme ning piiriüleses operatiivkoostöös osalevate ametnike elukestvat õpet, samuti kaaluda piiriülest operatiivkoostööd käsitleva laiaulatusliku üleeuroopalise ühise koolitusprogrammi loomist, et kujundada välja tõeline ELile omane politseitöökultuur.

Kavandatud soovituse kohaselt peaksid liikmesriigid vajaduse korral muutma oma siseriiklikke õigusnorme ning kahe- ja mitmepoolseid lepinguid teiste liikmesriikidega, et rakendada soovituses väljapakutud meetmeid.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev soovitus on kooskõlas kehtivate ja tulevaste õiguskaitsealast koostööd reguleerivate õigusnormidega.

Nagu osas „Ettepaneku põhjused ja eesmärgid“ on rõhutatud, toetavad olemasolevad komisjoni strateegilised dokumendid komisjoni jõupingutusi õiguskaitsealase koostöö tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks ELis. Need hõlmavad ELi julgeolekuliidu strateegiat, 34 ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava, 35 ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegiat (2021–2025), 36 inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegiat (2021–2025), 37   ELi strateegiat, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu, 38 ELi narkostrateegiat (2021–2025) 39 ja uut Schengeni strateegiat 40 .

Nõukogu on sarnasel seisukohal, eelkõige nõukogu 2020. aasta novembri järeldustes sisejulgeoleku ja Euroopa politseipartnerluse kohta, milles kutsutakse komisjoni üles „kaaluma ELi õigusraamistiku konsolideerimist, et veelgi tugevdada piiriülest õiguskaitsealast koostööd 41 “.

Käesolev soovitus aitab kaasa ka täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala saavutamisele, nagu on sätestatud Schengeni strateegias, milles korratakse „vajadust ühiste normide järele, mis võimaldaksid politseiametnikel teha naaberriikide kolleegidega tõhusat koostööd“. See aitab tagada kõrgetasemelise julgeoleku liikmesriikide territooriumil ja seega toetada Schengeni ala, kus puudub kontroll sisepiiridel. See täiendab ka Schengeni piirieeskirjade muutmise ettepanekut.

Kuna õiguskaitsealase koostöö kaks tugisammast on eelkõige seotud i) piiriülese operatiivkoostööga (mis on käesoleva ettepaneku keskmes) ja ii) teabevahetusega, on käesolev soovitus osa ühtsest paketist koos ettepanekuga võtta vastu direktiiv liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse ja suhtluse kohta ning ettepanekuga vaadata läbi politseikoostöö automatiseeritud andmevahetusmehhanism (nn Prümi II määrus).

•    Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesoleva soovituse eesmärk on tagada täielikult toimiv ja vastupidav Schengeni ala, mis võimaldab rohkem kui 420 miljonil inimesel vabalt liikuda ning takistuseta kauba ja teenuste voogusid. See omakorda aitab kaasa ühtse turu tõhusale toimimisele ja seega ELi majanduse kasvule. Seetõttu on käesolev soovitus täielikult kooskõlas ELi muude poliitiliste meetmetega tööhõive, transpordi ja lõppkokkuvõttes majanduskasvu valdkonnas ELi-sisestel piirialadel, aga ka kogu ELis.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi õiguskaitsealase koostöö õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) V jaotise 5. peatükk.

ELi toimimise lepingu artiklis 87 on sätestatud: „Liit seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja teiste õiguskaitseasutuste vahel sisse politseikoostöö, mis hõlmab kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist.“

Täpsemalt käsitletakse ELi toimimise lepingu artikli 87 lõikes 3 õiguskaitseasutustevahelise operatiivkoostöö meetmeid. Sellised meetmed on esitatud käesolevas soovituses. See sisaldab ka ELi toimimise lepingu artiklis 89 ette nähtud meetmeid, mis on seotud tingimuste ja piirangutega, mille alusel liikmesriikide õiguskaitseasutused võivad tegutseda teise liikmesriigi territooriumil. Kuivõrd soovitus sisaldab ka meetmeid, mis võivad kuuluda ELi toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 kohaldamisalasse (nt teabevahetus ja koolitus), täiendavad need meetmed käesoleval juhul ELi toimimise lepingu artikli 87 lõikel 3 ja artiklil 89 põhinevaid meetmeid.

Seepärast põhineb käesolev soovitus ELi toimimise lepingu artikli 87 lõikel 3 ja artiklil 89 koostoimes ELi toimimise lepingu artikliga 292, milles on sätestatud: „Nõukogu võtab vastu soovitusi [...] komisjoni ettepaneku põhjal kõigil neil juhtudel, mille puhul aluslepingutes sätestatakse, et ta võtab õigusakti vastu komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt neis valdkondades, kus liidu õigusakti vastuvõtmiseks on nõutav ühehäälsus.“

•Vahendi valik

Politsei operatiivkoostöö tugevdamine ELis nõuab kõigi asjaomaste osaliste tihedat poliitilist koostööd, eelkõige liikmesriikides.

Politsei piiriülene operatiivkoostöö seisneb tavaliselt ühe liikmesriigi vormiriietuses ja relvastatud politseijõudude füüsilises sekkumises teiste liikmesriikide territooriumil. Sellise sekkumise eesmärk on viia ellu ennetavaid ja tõkestavaid toiminguid, mille tulemusel võidakse isikuid kuni teise liikmesriigi ametivõimude saabumiseni ajutiselt vahistada ja kinni pidada.

Seda liiki operatsioonid puudutavad liikmesriikide suveräänsust ja võivad tekitada põhiseaduslikke probleeme, muutes kõik selles valdkonnas vastuvõetavad uued ELi õigusaktid väga õrnaks teemaks. See on põhjus, miks nõukogus nõutakse tavaliselt ühehäälsust, kui hääletamisel on ELi õigusaktid, milles käsitletakse operatiivkoostööd.

Komisjon on seisukohal, et ettepanek võtta vastu siduv ELi õigusakt seda liiki politsei operatiivkoostöö ühtlustamiseks on praeguses etapis ennatlik. Sellest hoolimata tuleks märkida, et kuigi soovitused ei ole õiguslikult siduvad, on need ELi toimimise lepingu kohaselt, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, siiski õigusaktid ja seega ei saa neid pidada niisuguseks, millel õiguslikud tagajärjed puuduvad, ning vajaduse korral tuleb neid riiklikul tasandil arvesse võtta.

Tuginedes varasematele asjakohastele nõukogu järeldustele 42 ja headele tavadele, mida mõned liikmesriigid on juba rakendanud, otsustas komisjon teha ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus, milles esitatakse mitu soovituslikku meedet, mille eesmärk on parandada liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd. Komisjon kavatseb jälgida käesoleva soovituse rakendamist ja hinnata tulevikus vajadust siduva ELi õigusakti järele politsei piiriülese operatiivkoostöö valdkonnas.

•Subsidiaarsus

Käesoleva seletuskirja esimeses osas kirjeldatud probleemide nõuetekohaseks lahendamiseks on vaja ELi meetmeid. Kui ELi tasandil meetmeid ei võeta, seisavad liikmesriigid üksi jätkuvalt silmitsi ebakindluse ja takistustega, mis tulenevad erinevatest õigusnormidest ametnike õiguste kohta teistes liikmesriikides tegutsemisel. ELi tasandil lähenemisviisi on vaja ka selleks, et lahendada pikaajalised tehnilised ühenduvuse probleemid, mis vähendavad ühendoperatsioonide atraktiivsust. Arvestades raske ja organiseeritud kuritegevuse piiriülest iseloomu, on piiriüleste juhtumite puhul oluline tagada politsei- ja õigusasutuste kiire koostöö vajalike operatiivmeetmete võtmiseks.

ELil on paremad vahendid kui üksikutel liikmesriikidel, et tagada riiklikul tasandil võetavate meetmete ühtsus, tegeleda erinevustega tavades, vältida dubleerimist ja ebakindlust ning tagada lõpuks tõhus piiriülese kuritegevuse vastane võitlus. ELi meetmed tuvastatud probleemide lahendamiseks peaksid andma ELile ja seega ka selle kodanikele lisaväärtust.

•Proportsionaalsus

Käesolevas ettepanekus soovitatakse liikmesriikidel võtta mitmeid meetmeid, millega kõrvaldada takistusi ning tugevdada olemasolevaid asjakohaseid piiriülese koostöö mehhanisme ja vahendeid. See ei sisalda soovitusi, mis läheksid vastuollu kehtivate ELi õigusaktidega. Liikmesriigid peaksid soovitatud meetmeid võtma kooskõlas ELi õigusaktidega. Lisaks ei eeldata liikmesriikidelt, et nad muudaksid siseriiklikus õiguses sätestatud asjaomast operatiivtegevust käsitlevaid tingimusi ja kaitsemeetmeid, vaid jätkaksid nende kohaldamist niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas ELi õigusaktidega ega ole käesolevas soovituses konkreetselt käsitletud.

Võttes arvesse politsei piiriülese operatiivkoostöö meetmete tundlikkust ja liikmesriikide väljendatud valmisolekut pidada edasist dialoogi selle üle, milliseid meetmeid tuleks võtta politsei operatiivkoostöö tugevdamiseks, on nõukogu soovituse ettepanek kõige asjakohasem ja proportsionaalsem valik. Põhjus on selles, et see ei lähe kaugemale sellest, mis on praeguses etapis vajalik politsei operatiivkoostöö parandamiseks kogu ELis.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Käesoleva ettepaneku puhul ei tehtud operatiivkoostöö suhtes kehtivate õigusaktide toimivuse kontrolli. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELi alusõigusaktide maht on väga piiratud ning neid täiendatakse süstemaatiliselt liikmesriikidevaheliste kahe- ja mitmepoolsete koostöölepingutega.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega konsulteeriti ajavahemikus 2019. aasta juulist kuni 2021. aasta juulini. Konsultatsiooni käigus keskenduti eri valdkondade eksperte, riiklikke ametiasutusi, kodanikuühiskonna organisatsioone ja üldsuse esindajaid ühendavate sidusrühmade ootustele ja muredele seoses õiguskaitsealase koostöö tugevdamisega ELis.

Komisjon kasutas mitmesuguseid kaasamisvahendeid, näiteks sihtotstarbelisi küsimustikke, pidas vestlusi ekspertidega ja korraldas mitu temaatilist seminari liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide esindajatega. Soovituse teemasid arutati ka nõukogu töörühmades (nt õiguskaitse töörühm – politsei ja tolli allrühmad, sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alaline komitee).

Komisjon algatas ka avaliku konsultatsiooni, mis korraldati komisjoni veebisaidil kõigis ELi ametlikes keeltes kaheksa nädala jooksul alates 19. aprillist 2021 kuni 14. juunini 2021.

Väline töövõtja korraldas samuti mitu konsultatsiooni, mille alusel valmistati ette piiriülest õiguskaitsealast koostööd hõlbustavate ELi poliitikaalgatuste mõjuhinnangu koostamist toetav uuring.

Konsultatsioonide eesmärk oli saada sidusrühmadelt asjakohast teavet, et kasutada liikmesriikidevahelise õiguskaitsealase koostöö parandamiseks kavandatud meetmete ettevalmistamiseks tõenditel põhinevat lähenemisviisi.

Kõigi nende konsultatsioonide tulemusi on käesoleva soovituse koostamisel nõuetekohaselt arvesse võetud 43 . Konsultatsioonide käigus kasutati mõjuhinnangus järgitud metoodika põhielemente, alustades probleemi sõnastamisest ja uurides kõige sobivamaid võimalusi.

•Mõjuhinnang

Kui kavandatud soovitused võetakse vastu praegusel kujul ja neid järgitakse tõhusalt, parandavad need politsei piiriülest operatiivkoostööd ning avaldavad märkimisväärset positiivset mõju kuritegude ennetamisele ja avastamisele liikmesriikides.

Võttes aga arvesse ühehäälsuse põhimõtet, mida tuleb asjaomaste politsei operatiivkoostöö meetmete puhul järgida, ja eespool mainitud konsultatsioonide etapis mõne liikmesriigi väljendatud muret suveräänsuse pärast, leiab komisjon, et praeguses etapis on sellise koostöö reguleerimiseks siduva jõuga ELi õigusakti vastuvõtmise ettepanek ennatlik.

Selle asemel kutsutakse soovituses liikmesriike üles tugevdama olemasolevaid võimalusi politsei piiriüleseks operatiivkoostööks, tuginedes headele tavadele, mida liikmesriigid on juba kahe- ja mitmepoolselt rakendanud ja katsetanud.

Seetõttu ei ole käesolevale ettepanekule võtta vastu nõukogu soovitus politsei piiriülese operatiivkoostöö kohta mõjuhinnangut lisatud.

4.PÕHIÕIGUSED

Parandades liikmesriikide pädevate asutuste suutlikkust teha piiriülest koostööd ELi-sisepiiridel, jäädes asjakohastes ELi ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud piiridesse, aitab käesolev soovitus paremini kaitsta kodanike elu ja julgeolekut. Soovitusest tulenev põhiõiguste riive on põhjendatud ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja proportsionaalne.

Isikuandmete kaitsele avalduvat mõju peetakse neutraalseks. Käesolev soovitus toob tõenäoliselt kaasa liikmesriikidevahelise isikuandmete vahetamise kvantitatiivse suurenemise, mis on kooskõlas politsei piiriülese operatiivkoostöö eeldatava tihenemisega. Sellise täiendava isikuandmete vahetamise suhtes kohaldatakse siiski sama rangeid õigusnorme ja menetlusi, mis on selliste andmete töötlemiseks juba kehtestatud kooskõlas ELi õigusega, eelkõige õiguskaitsedirektiiviga 44 .

Soovitusel on neutraalne mõju muudele põhiõigustele, nagu menetlusõigusi käsitlevate ELi direktiivide 45 kohased kahtlustatavate ja süüdistatavate minimaalsed menetlusõigused (õigus teabele kahtlustatava kinnipidamisel, õigus suulisele tõlkele ja õigus kaitsjale). Käesolev soovitus, mis suurendaks olemasolevaid piiriüleseid politseioperatsioone, ei kahjusta ega muuda menetlusõiguste suhtes kohaldatavaid õigusnorme. Samuti kohaldatakse jätkuvalt ELi õiguse muudes valdkondades sätestatud õigusnorme ja nõudeid kooskõlas liikmesriikide kohustusega järgida ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.

5.MÕJU EELARVELE

Käesoleva soovituse mõju eelarvele sõltub eelkõige sellest, kuidas nõukogu reageerib käesolevale soovituse vastuvõtmise ettepanekule ja mil määral liikmesriigid neid soovitusi hiljem rakendavad.

Kuna mõned liikmesriigid on oma koostöö tasemelt teistest kaugemale jõudnud, on kavandatud soovituste rakendamise kulud liikmesriigiti erinevad. Kulud kajastavad liikmesriikidevahelise operatiivkoostöö järkjärgulist ja pikaajalist suurenemist, kuna soovitatud meetmete rakendamise mõju avaldub aja jooksul.

Arvestades võetavate meetmete laadi, võiks riigi tasandi kulud suures ulatuses ja vastavalt kohaldatavatele tingimustele katta Sisejulgeolekufondist rahastatavatest liikmesriikide programmidest 46 . Sisejulgeolekufondil on konkreetsed eesmärgid „tõhustada ja hõlbustada teabevahetust“, „parandada ja tõhustada piiriülest koostööd“ ning „toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel 47 “. ELi tasandil ei teki muid kulusid peale nende, mida võidakse katta Sisejulgeolekufondist rahastatavatest liikmesriikide programmidest.

6.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon kutsub nõukogu üles võtma kavandatud soovitus vastu hiljemalt 2022. aasta juuniks.

Komisjoni arvates peaks politsei piiriülene operatiivkoostöö olema nõukogu asjaomases töörühmas alaliseks arutelupunktiks, nii et töörühm saaks toimida alalise foorumina, kus liikmesriigid arutavad käesolevas soovituses käsitletud küsimusi ja eelkõige selle järelmeetmeid.

Komisjon peaks üks aasta pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist esitama aruande edusammude kohta, mida liikmesriigid on selle rakendamisel teinud. Aruandes tuleks hinnata, kas soovituses käsitletud politsei piiriülese operatiivkoostöö vormide kohta on vaja vastu võtta siduv ELi õigusakt.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1. jaos määratletakse soovituses kasutatavad põhimõisted.

2. jaos esitatakse soovitused, mille eesmärk on kõrvaldada takistused politseiametnike tegutsemiselt teistes liikmesriikides seoses piiriülese jälitus- ja jälgimisoperatsioonide, ühispatrullide ja muude ühendoperatsioonidega. Soovituste eesmärk on täiendada praegu kehtivat kuritegude loetelu, 48 mille puhul saab kasutada piiriülest jälitamist ja jälgimist, ning kõrvaldada mõne liikmesriigi kehtestatud geograafilised ja ajalised piirangud, mis takistavad selliseid operatsioone. Nende eesmärk on ühtlustada täitevvolituste andmist käsitlevaid liikmesriikide õigusnorme, et luua selgust ja kindlust selles, mida politseiametnikud võivad piiriüleste jälitus-, jälgimis- ja ühendoperatsioonide käigus teha.

Soovitused piiriüleste jälitusoperatsioonide kohta ei ole seotud mitte üksnes maismaapiiri, vaid ka vee- (mere-, jõe-, järve-) ja õhupiiride ületamisega. Samuti käsitletakse neis piiriülestes jälitusoperatsioonides osalevate politseiametnike teenistusrelva kasutamist mitte ainult õigustatud hädakaitseks, vaid ka teiste isikute kaitseks. Nendes küsimustes lähevad soovitused kaugemale Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 41 lõike 5 punktides b ja e sätestatust. Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 41 lõige 10 võimaldab siiski võtta artikli 41 rakendamisel vastu lisasätteid. Käesoleval juhul hõlmab see tingimusi, mille alusel võib jälitustegevust ellu viia.

3. jaos esitatakse soovitused, mille eesmärk on edendada piiriülest politseikoostööd kui vahendit, millega võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu ning toetada ebaseadusliku rände tõkestamist ja avastamist. Liikmesriigid peaksid konkreetsetel ELi-sisestel piirialadel kasutama analüüsil 49 põhinevaid sihipäraseid ühendoperatsioone, et võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu ning takistada rändajaid riiki ebaseaduslikult sisenemast ja avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid rändajaid ning ennetada ja avastada ebaseadusliku rändega seotud piiriülest kuritegevust. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama riiklikul tasandil tegevuse koordineerimise ühendoperatsioonides osalevate pädevate asutuste ja nende asutuste vahel, kes on pädevad tegelema kolmandate riikide kodanikega pärast nende kinnipidamist ebaseadusliku riigis viibimise eest. Selleks peaksid nad kasutama eelkõige direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõikes 3 osutatud mehhanisme 50 .

4. jaos esitatakse soovitused, mille eesmärk on tõhustada piiriülest politseikoostööd, et võidelda inimkaubanduse vastu ning tuvastada ja kaitsta ohvreid. Liikmesriigid peaksid kasutama ühendoperatsioone inimkaubanduse vastu võitlemiseks ning ohvrite tuvastamiseks, ohutuse tagamiseks ja toetamiseks. Võimalikke inimkaubanduse ohvreid saab avastada ja tuvastada ühendoperatsioonide käigus. Neile tuleks viivitamata pakkuda abi-, toetus- ja kaitseteenuseid, sealhulgas koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kui see osutub vajalikuks. Ohvrite varajane tuvastamine on oluline ka selleks, et politseiasutused saaksid inimkaubitsejaid paremini uurida ja karistada. Sellega seoses on äärmiselt oluline inimkaubanduse juhtumite avastamiseks vajaliku koolituse pakkumine õiguskaitseasutustele.

5. jaos esitatakse soovitused, mille eesmärk on muuta olemasolevad politsei- ja tollikoostöö keskused ELi-sisestel piirialadel ühisteks politsei- ja tollijaoskondadeks. Lisaks oma praegustele ülesannetele, mis on seotud piirkondliku piiriülese teabevahetusega, peaksid ühised politsei- ja tollijaoskonnad suurendama suutlikkust algatada, toetada, koordineerida ja korraldada alalisi piiriülese operatiivkoostöö viise, näiteks ühispatrulle ja muid ühendoperatsioone. Nad peaksid koostama ühisanalüüsi oma piirialal levinud piiriüleste kuritegude kohta ning jagama seda riiklike ühtsete kontaktpunktide kaudu kõigi liikmesriikide ja pädevate ELi asutuste, näiteks Europoliga. Selliseid sihipäraseid ühendoperatsioone reguleeritaks ELi-sisestel piirialadel politseikohustuste täitmist käsitlevate õigusnormidega, eelkõige Schengeni piirieeskirjade artiklis 23 sätestatud normidega. Sellega tagatakse, et neil ei oleks piirikontrolliga samaväärset toimet. Liikmesriigid peaksid arendama ka suutlikkust toetada ühiselt nende piirkonnas toime pandud piiriüleste kuritegude uurimist kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega ning tuginedes asjakohastele seaduslikele lubadele, mida nõutakse ja mis antakse välja selliste õigusaktide alusel.

6. jaos esitatakse soovitused, mille eesmärk on parandada ühendoperatsioonide kavandamist, koordineerimist ja toetamist kogu ELis. Liikmesriigid ja komisjon peaksid looma koordineerimisplatvormi, kus liikmesriigid saavad vahetada teavet oma vajaduste ja prioriteetide kohta. Eesmärk on paremini planeerida ühendoperatsioone eelkõige suurüritustel (nt suured spordiüritused, rahvusvahelised tippkohtumised), konkreetsetel ajavahemikel (nt puhkusehooajad) ning aidata tegeleda konkreetsete kuritegudega (nt terrorism, uimastikaubandus, võistluste tulemuste kokkuleppimine, võltsitud kaupadega kauplemine, krediitkaardipettused, taskuvargused ja muud varavastased kuriteod), mille on toime pannud eelkõige raske ja organiseeritud kuritegevusega tegelevad rühmitused, kasutades vajaduse korral ära olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid ning ELi julgeolekualaste teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide tulemusi. Liikmesriigid peaksid andma oma riiklikele ühtsetele kontaktpunktidele korralduse koordineerida selliseid ühendoperatsioone, sealhulgas ühispatrulle teistest liikmesriikidest ja teistesse liikmesriikidesse. Samuti peaksid nad koostama ühiseid ohuhinnanguid ning tegema riskianalüüse ja iga-aastaseid vajaduste hindamisi, vahetades teavet eelseisvate suurürituste, avalikku korda ähvardavate ohtude, turvalisuse, sisejulgeoleku ja kodanike liikuvuse mustrite kohta, eelkõige turismihooajal. Selline lähenemisviis peaks aitama ette valmistada ja algatada sihipärasemaid ühispatrulle ja muid ühendoperatsioone, sealhulgas koordineeritud politseikontrolle ELi-sisestel piirialadel. Aja jooksul peaks see võimaldama võtta sihikule peamised kuriteopaigad ELis, nagu on kirjeldatud dokumendis EU SOCTA 2021.

7. jaos esitatakse soovitused, mille eesmärk on tagada teabe ja sidevahendite tõhus kättesaadavus piiriüleste operatsioonide ajal. Liikmesriigid peaksid varustama oma politseiametnikud vahenditega, mis võimaldavad neil kooskõlas siseriikliku õigusega kaugpääsu oma andmebaasidesse ning Euroopa otsinguportaali kaudu ELi ja rahvusvahelistesse andmebaasidesse. Eesmärk on võimaldada neil täita politseiülesandeid piiriüleste operatsioonide ajal, näiteks tuvastada isikusamasust. Liikmesriigid peaksid varustama piiriülestes operatsioonides osalevad politseiametnikud ka turvaliste sidevahenditega (nt kiirsõnumite edastamise vahend), mis toimivad piiriüleselt ja võimaldavad reaalajas otseühendust vastuvõtva liikmesriigi ametnikega, et nendega otse suhelda. Liikmesriigid peaksid kasutama Europoli innovatsioonilabori pakutavaid tehnilisi lahendusi, et tagada turvaliste piiriüleste sidevahendite omavaheline ühendatus.

8. jaos esitatakse soovitused, mille eesmärk on liikuda ELi ühise politseitöökultuuri suunas, suurendades märkimisväärselt operatiivkoostööalaseid ühiskoolituskursusi. Liikmesriigid peaksid looma oma politseikadettidele ühised koolitus- ja vahetusprogrammid, et suurendada pikema ajavahemiku jooksul teadmisi ja usaldust ELi politseijõudude vahel. Ühiskoolituste puhul tuleks eeskuju võtta Prantsusmaa ja Hispaania edukalt korraldatud ühisest Gendarmerie Nationale’i ja Guardia Civili koolitusprogrammist. Liikmesriigid peaksid välja töötama ühised pidevad täienduskursused ja vahetusprogrammid eesliinil töötavatele politseinikele ja uurijatele, et parandada nende oskusi ja teadmisi piiriülese operatiivkoostöö valdkonnas, eelkõige seoses asjakohaste õigusaktide, tegutsemisnormide, vahendite, mehhanismide, kutsestandardite ja eetika, menetluste ja parimate tavadega. Need võivad CEPOLi 51 toel ulatuda veebipõhistest koolitusmoodulitest kuni ametnike vahetuseni ning peaksid matkima tegelikke olukordi. ELi-sisestel piirialadel töötavatele ametnikele mõeldud keelekursusi tuleks märkimisväärselt tõhustada. Liikmesriigid peaksid ka muutma oma riiklike politseiakadeemiate programmi nii, et see hõlmaks Euroopa politsei piiriülese operatiivkoostöö akrediteeritud kursusi. Nad peaksid kaaluma võimalust luua ulatuslikke ja pikaajalisi politsei operatiivkoostöö alaseid ühiseid koolitus- ja vahetusprogramme politseikadettidele ja liikmesriikide ametnikele.

9. jagu sisaldab lõppsoovitusi. Liikmesriike kutsutakse üles kasutama eespool nimetatud nõukogu asjaomase töörühma pakutud foorumit, et arutada käesoleva soovitusega hõlmatud politsei piiriülese operatiivkoostöö ja eelkõige käesoleva soovituse rakendamisega seotud küsimusi.

Lisaks kutsutakse liikmesriike üles algatama kuue kuu jooksul pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist protsess, mille käigus muudetakse oma siseriiklikke õigusnorme ning teiste liikmesriikidega sõlmitud kahe- ja mitmepoolseid lepinguid, et rakendada käesolevas soovituses esitatud meetmed. Aasta pärast soovituse vastuvõtmist peaks komisjon avaldama aruande, milles hinnatakse käesoleva soovituse rakendamist liikmesriikides.

2021/0415 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

politsei operatiivkoostöö kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 87 lõiget 3 ja artiklit 89 koostoimes artikliga 292,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 52 ,

ning arvestades järgmist:

(1)Piiriülene jälgimine ja jälitus on hädavajalikud politsei operatiivkoostöö vahendid, mille puudumise korral saaksid kurjategijad piiri ületades politsei eest põgeneda, kasutades ära jurisdiktsiooni muutumist ja järjepidevuse puudumist politsei tegevuses. On vaja käsitleda mõningaid liikmesriikide kehtestatud piiranguid, kuna need takistavad nende territooriumil kõnealuste toimingute tegemist. Samuti tuleb kohandada teatavaid piiriüleste politseioperatsioonidega seotud jõukasutusreegleid, et jälgimise, jälituse ja ühendoperatsioonide käigus kurjategijaid jälgida ja vahistada.

(2)ELi-sisestel piirialadel alaliste ühispatrullide ja muude ühendoperatsioonide alast suutlikkust on vaja selleks, et tulla toime kuritegevuse ning probleemidega, mis politsei jaoks kaasnevad pideva ja suureneva inimeste, kaupade ja teenuste liikumisega liidus. Olemasolevad struktuurid, nagu politsei- ja tollikoostöö keskused, peaksid laiendama oma praegust rolli, et nad suudaksid kooskõlas kohaldatavate õiguslike nõuetega kavandada, toetada, koordineerida ja läbi viia ühispatrulle ja muid ühendoperatsioone, mis põhinevad ühisel riskianalüüsil ja vajaduste hindamisel, et piiriüleseid kuritegusid ELi-sisestel piirialadel ennetada, neid avastada ja toetada nende uurimist.

(3)Rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevad kuritegelikud võrgustikud kasutavad ära sisepiirideta alal (Schengeni ala) sisepiirikontrolli puudumist ning saavad tänu sellele lihtsamalt korraldada ebaseaduslike rändajate ebaseaduslikku liikumist ja ära kasutada ohvrite haavatavat olukorda tulu saamise eesmärgil. Et liidu tagasisaatmispoliitika oleks tulemuslik, on vaja tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid ebaseaduslike rändajate kinnipidamiseks ja tuvastamiseks. Sellega seoses tuleks julgustada rohkem koordineerima, kasutades eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ 53 artikli 6 lõikes 3 osutatud mehhanisme, et aidata ennetada ebaseaduslike rändajate ebaseaduslikku liikumist ja sellele reageerida ning aidata võidelda avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavate ohtudega, piirates samal ajal mõju heausksete reisijate liikumisele. Võttes arvesse sisepiirikontrolli puudumist, on suunatud ühispatrullid ja muud ühendoperatsioonid ELi-sisestel piirialadel väärtuslikud vahendid, mis aitavad võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu, ennetada ja avastada ebaseaduslikku riigis viibimist ja ebaseadusliku rändega seotud piiriülest kuritegevust ning hõlbustada kahepoolsete tagasivõtulepingute tõhusat praktilist rakendamist, järgides samal ajal komisjoni soovitust (EL) 2017/432 54 . Et inimkaubanduse vastu tulemuslikult võidelda, on vaja teha nii riigisisest kui ka riikidevahelist politseikoostööd, et tuvastada ja toetada ohvreid ning parandada inimkaubitsejate vastutusele võtmist ja süüdimõistmist.

(4)Kuna liikmesriikides napib politseiametnikke, keda saab välismaale lähetada, ja puudub eelneval ühisanalüüsil põhinev koordineeritud lähetamine, võib see muuta politseinike teise liikmesriiki lähetamise ebatõhusaks. Liidu koordineerimisplatvorm, kus liikmesriigid saavad vahetada teavet üleeuroopaliste ühispatrullide ja muude ühendoperatsioonidega seotud vajaduste ja prioriteetide kohta, võib moodustada vajaliku struktuuri selliste operatsioonide tõhusaks ja tulemuslikuks läbiviimiseks, et tagada ja tugevdada avalikku korda ja turvalisust, hoida ära kuritegusid, sealhulgas rasked ja organiseeritud kuriteod, ning et reageerida konkreetsetele kuriteolainetele põhilistes asukohtades, teatavatel aegadel ja erijuhtudel.

(5)Side ja juurdepääs kättesaadavale teabele on hästi toimiva piiriülese operatiivkoostöö jaoks otsustava tähtsusega. Teises liikmesriigis tegutsevatel eesliini politseiametnikel peaks olema Euroopa otsinguportaali kaudu reaalajas juurdepääs liidu teabesüsteemides ja oma riigi asjakohastes andmebaasides hoitavale teabele mobiilsete lahenduste, näiteks käeshoitavate seadmete või autosse paigaldatud politseiarvutite kaudu kooskõlas kohaldatavate juurdepääsuõiguste ning liidu ja siseriiklike õigusaktidega. Samuti peaks neil olema usaldusväärsed ja turvalised reaalajas omavahel ühenduvad mobiilsidevahendid, näiteks kiirsõnumisidevahendid, mis toimivad piiriüleselt, et suhelda otse oma ja vastuvõtva liikmesriigi ametiasutustega. Liikmesriigid peaksid kasutama Europoli innovatsioonilabori pakutavaid tehnilisi lahendusi, et tagada piiriüleste turvaliste sidevahendite omavaheline ühenduvus, mis peaks piiriülese politseioperatsiooni ajal võimaldama vähemalt seda, et mobiilsidevahendeid saab turvaliselt reaalajas kasutada ning politseisõidukite asukohta kindlaks teha, näiteks GPS-seire seadmete või mehitamata õhusõidukite abil.

(6)Tõhus politsei piiriülene operatiivkoostöö eeldab liikumist liidu ühise politseitöökultuuri poole. Politseiametnikuks õppijatele sellise koostöö teemaliste ühiste baaskoolituste ja vahetusprogrammide ning eesliini politseiametnikele ja uurijatele samadel teemadel pidevate täiendkursuste pakkumisel on märkimisväärne mõju oskuste, teadmiste ja usalduse suurendamisele. On oluline, et liikmesriigid kohandaksid ja ühtlustaksid oma riigis politseiametnikke koolitavate asutuste õppekavasid kõikidel koolitustasemetel nii, et need hõlmaksid akrediteeritud politsei piiriülese operatiivkoostöö kursusi, ning kõnealused kursused läbinud õppijate ja politseiametnike karjäärivõimalusi. Liikmesriigid peaksid võimalikult hästi kasutama ka Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) pakutavaid võimalusi, esitades oma koolitusvajadused ja toetades ameti tegevust ning viies oma koolitusportfelli vastavusse piiriülese koostöö prioriteetidega, mis on esitatud ELi strateegiliste koolitusvajaduste hinnangutes (EU-STNA). Nad peaksid kaaluma võimalust luua politseiametnikuks õppijatele ja politseiametnikele politsei piiriülese operatiivkoostöö valdkonnas ulatuslikud ja pikaajalised üleeuroopalised ühised koolitus- ja vahetusprogrammid.

(7)Võttes arvesse seda, kui tähtis on koordineerimine ja koostöö käesolevas soovituses käsitletud küsimustes ja eelkõige soovituse rakendamisel, jääb politsei piiriülese operatiivkoostöö teema nõukogu asjaomase töörühma alaliseks arutelupunktiks. Kõnealune töörühm peaks olema alaline foorum, kus liikmesriigid saaksid arutada selliseid küsimusi, sealhulgas oma eeskirjade ja kokkulepete ühtlustamist, muid meetmeid piiriüleste politseikoostöö operatsioonide tulemuslikkuse ja tõhususe takistuste kõrvaldamiseks, aruandlust tehtud edusammude kohta ning vajalike suuniste ja heade tavadega seotud küsimusi.

(8)Käesolev soovitus tuleks rakendada mõistliku aja jooksul. Liikmesriigid peaksid kuue kuu jooksul alates käesoleva soovituse vastuvõtmisest algatama menetluse, et vajaduse korral muuta oma siseriiklikke õigusnorme ning teiste liikmesriikidega sõlmitud kahe- ja mitmepoolseid lepinguid, et soovitatud meetmeid saaks hakata rakendama ja viia see protsess lõpule nii kiiresti kui mõistlikult võimalik.

(9)Käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammud tuleks teatava aja möödudes läbi vaadata. Seepärast peaks komisjon üks aasta pärast soovituse vastuvõtmist selliseid edusamme hindama, et muu hulgas otsustada, kas selles valdkonnas on vaja siduvaid liidu õigusakte.

(10)Võttes arvesse seda, et käesolev soovitus ei ole siduv, peaksid liikmesriigid rakendama selles soovitatud meetmeid kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega, eelkõige siduvate õigusaktidega. Eelkõige peaksid liikmesriigid rakendama soovitatud meetmeid kooskõlas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga 55 , valides just soovitatud variante, kui kõnealuses konventsioonis on ette nähtud mitu võimalust, ning laiendades kohaldamisala ja võttes vastu täiendavaid sätteid Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni asjakohaste artiklite rakendamiseks ja nendega kooskõlas.

(11)Käesolevat soovitust ei tohiks tõlgendada nii, et selle eesmärk on mõjutada norme, millega nähakse ette piirangud, kaitsemeetmed ja tingimused, mida ei ole käesolevas soovituses konkreetselt käsitletud ja mida kohaldatakse selliste asjaomaste politsei piiriülese operatiivkoostöö toimingute suhtes, mida tehakse liidu siduvate õigusaktide, sealhulgas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning siseriikliku õiguse alusel kooskõlas liidu õigusega. Näiteks võidakse selliseid norme kohaldada järgmiste käesolevas soovituses osutatud tegevuste suhtes: teenistusrelvade kandmine ja kasutamine, eesõiguste kasutamine liikluses, tehniliste vahendite kasutamine piiriüleseks jälgimiseks ning isikusamasuse kontrollimine ja isikusamasuse kontrollist kõrvale hoiduda püüdvate isikute kinnipidamine.

(12)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, peaks Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva soovituse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(13)Käesolev soovitus, v.a selle jaod 2.1 ja 2.2, kujutavad endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa osaleb kooskõlas nõukogu otsusega 2002/192/EÜ 56 ; Iirimaa osaleb seetõttu käesoleva soovituse vastuvõtmisel ja see on tema suhtes siduv, v.a nimetatud jaod.

(14)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) 57  tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 58 artikli 1 punktides A ja H osutatud valdkonda.

(15)Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 59 tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ 60 artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2008/149/JSK 61 artikliga 3.

(16)Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 62 tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL 63 artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2011/349/EL 64 artikliga 3.

(17)Bulgaaria ja Rumeenia puhul kujutab käesolev soovitus, v.a selle jaod 2.1 ja 2.2 endast Schengeni acquis’l põhinevat või sellega muul viisil seotud õigusakti 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses ja seda tuleks tõlgendada koostoimes nõukogu otsustega 2010/365/EL 65 ja (EL) 2018/934 66 .

(18)Horvaatia puhul kujutab käesolev soovitus, v.a selle jaod 2.1 ja 2.2, endast Schengeni acquis’l põhinevat või sellega muul viisil seotud õigusakti 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses ja seda tuleks tõlgendada koostoimes nõukogu otsusega (EL) 2017/733 67 .

(19)Küprose puhul kujutab käesolev soovitus, v.a selle jaod 2.1 ja 2.2 endast Schengeni acquis’l põhinevat või sellega muul viisil seotud õigusakti 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„piiriülene jälitus“ – politseioperatsioon, mille käigus liikmesriigi pädeva õiguskaitseasutuse ametnikud jälitavad selles liikmesriigis ühte või mitut isikut, kes on tabatud kuriteo toimepanemiselt või kuriteos osalemiselt, ning kõnealuse jälituse käigus liiguvad üle piiri teise liikmesriiki ja jätkavad jälitust selle teise liikmesriigi territooriumil;

(b)„piiriülene jälgimine“ – politseioperatsioon, mille käigus liikmesriigi pädeva õiguskaitseasutuse ametnikud jälgivad kõnealuses liikmesriigis kriminaaluurimise raames ühte või mitut isikut, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises või kuriteos osalemises või kelle jälgimine võib viia sellise kahtlusaluse tuvastamise või talle jälile saamiseni, ning jätkavad jälgimist teise liikmesriigi territooriumil pärast seda, kui jälgitav isik või isikud on liikunud üle piiri kõnealusesse teise liikmesriiki;

(c)„ühendoperatsioonid“ – politseioperatsioonid, sealhulgas ühispatrullid ja muud ühendoperatsioonid avaliku korra, avaliku julgeoleku ja kuritegevuse ennetamise valdkonnas, mida viivad ühiselt läbi kas ELi-sisestel piirialadel või muudel liidu aladel kahe või enama liikmesriigi pädevate õiguskaitseasutuste ametnikud, kusjuures ühe liikmesriigi ametnikud tegutsevad teise liikmesriigi territooriumil;

(d) „ühtne kontaktpunkt“ – Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 39 lõikes 3 osutatud riiklik keskasutus, kes vastutab rahvusvahelise politseikoostöö eest;

(e)„politsei- ja tollikoostöö keskus“ – ühine õiguskaitsestruktuur, mille eesmärk on vahetada teavet ja toetada muud õiguskaitsetegevust ELi-sisestel piirialadel ning mille üks liikmesriik on loonud kahe- või mitmepoolse lepingu alusel ühe või mitme naaberliikmesriigiga ja mis asub asjaomaste liikmesriikide vaheliste piiride vahetus läheduses;

(f)„ELi-sisene piiriala“ – liikmesriikide vaheliste sisepiiride vahetus läheduses olev geograafiline ala.

2.Teises liikmesriigis tegutsevate politseiametnike operatiivkoostöö takistuste kõrvaldamine

2.1.Piiriülene jälitus

(a)Liikmesriigid peaksid

i.tagama, et nende territooriumil toimuva piiriülese jälituse tingimustele vastavad kuriteoliigid hõlmavad käesoleva soovituse lisas loetletud kuritegusid;

ii.lubama oma territooriumil jälitust üle maismaa-, mere-, jõe-, järve- ja õhupiiri;

iii.lubama jätkata oma territooriumil piiriülest jälitust ilma geograafiliste või ajaliste piiranguteta kuni nende pädeva õiguskaitseametniku saabumiseni;

iv.koguma statistikat oma pädevate õiguskaitseasutuste poolt tehtud piiriüleste jälituste kohta ja esitama kõnealuse statistika igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

(b)Liikmesriigid peaksid lubama nende territooriumil piiriülest jälitust toimetavatel teise liikmesriigi pädeva õiguskaitseasutuse ametnikel teha järgmist:

i.kanda teenistusrelva ja -laskemoona;

ii.kasutada oma teenistusrelva õiguspäraseks enesekaitseks ja vajaduse korral teiste isikute kaitseks;

iii.kahtlustatavat kinni pidada, vahistada või ajutiselt kinni pidada, sealhulgas sunni ja füüsilise jõu abil, kuni saabuvad selle liikmesriigi pädevate asutuste ametnikud, kelle territooriumil jälitus toimus;

iv.kasutada selles liikmesriigis, kus jälitus toimub, kohaldatavaid liiklusalaseid eesõigusi;

v.kasutada oma GPS-süsteeme, et kõnealuse teise liikmesriigi pädevad õiguskaitseasutused saaksid tagada kõnealuste ametnike sõidukite seire.

2.2.Piiriülene jälgimine

(a)Liikmesriigid peaksid

i.tagama, et nende territooriumil piiriülese jälgimise tingimustele vastavad kuriteoliigid hõlmavad käesoleva soovituse lisas loetletud kuritegusid;

ii.lubama nende territooriumil piiriülest jälgimist seoses isikutega, keda kahtlustatakse ühe või mitme kõnealuse kuriteo toimepanemises või nendes osalemises, kuid ka seoses isikutega, kelle jälgimine võib viia selliste kahtlusaluste tuvastamise või neile jälile saamiseni;

iii.lubama teha nende territooriumil piiriülest jälgimist üle maismaa-, mere-, jõe-, järve- ja õhupiiri;

iv.lubama ja hõlbustama materjali koondamist, sealhulgas ühiselt kokkulepitud menetluste kaudu antavate lühi- või pikaajaliste laenudena, et teha piiriülest jälgimist tõhusamalt;

v.määrama oma ühtse kontaktpunkti keskasutuseks, kes vastutab riiki suunatud ja riigist väljuva piiriülese jälgimise koordineerimise eest, sealhulgas võimaldama tal menetleda ja esitada loataotlusi ööpäevaringselt seitse päeva nädalas;

vi.koguma statistikat oma pädevate õiguskaitseasutuste poolsete piiriüleste jälgimiste kohta ja esitama kõnealuse statistika igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

(b)Liikmesriigid peaksid lubama nende territooriumil piiriülest jälgimist toimetavatel teise liikmesriigi pädeva õiguskaitseasutuse ametnikel teha järgmist:

i.kanda teenistusrelva ja -laskemoona;

ii.kasutada oma teenistusrelva õiguspäraseks enesekaitseks ja vajaduse korral teiste isikute kaitseks;

iii.kasutada piiriüleseks jälgimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas GPS-seire seadmeid, mehitamata õhusõidukeid, audio- ja videoseadmeid.

2.3.Ühendoperatsioonid

(a)Liikmesriigid peaksid lubama nende territooriumil läbiviidavates ühendoperatsioonides osalevatel teise liikmesriigi pädeva õiguskaitseasutuse ametnikel teha järgmist:

i.kontrollida isikusamasust ja pidada kinni isikusamasuse kontrollist kõrvale hoiduda püüdvaid isikuid;

ii.kanda oma vormiriietust ning teenistusrelva ja -laskemoona;

iii.kasutada oma teenistusrelvi õiguspäraseks enesekaitseks ja vajaduse korral teiste isikute kaitseks;

iv.kasutada oma raadiosideseadmeid ELi-sisestel piirialadel.

(b)Liikmesriigid peaksid

i.pakkuma pädevate õiguskaitseasutuste ametnikele, kes tõenäoliselt osalevad ühendoperatsioonides, keelekoolitusi ja koolitusi, mis käsitlevad ELi-sisestel piirialadel kasutatavaid operatiivmenetlusi, haldus- ja kriminaalõigust ning teiste liikmesriikide kriminaalmenetlusi, sealhulgas inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastast võitlust ning ebaseaduslikku riigis viibimist ja ebaseadusliku rändega seotud piiriülest kuritegevust või muu piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamist ja avastamist;

ii.koguma statistikat piiriüleste ühispatrullide ja piiriüleste ühendoperatsioonide kohta, mille tema pädevad õiguskaitseasutused on läbi viinud teise liikmesriigi territooriumil, ja esitama kõnealuse statistika igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

3.Politsei piiriülene operatiivkoostöö rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja ebaseadusliku rändega seotud piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks

(a)Liikmesriigid peaksid kasutama ELi-sisestel piirialadel ühendoperatsioone, et:

i.võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu;

ii.ennetada ja avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid rändajaid ja ebaseadusliku rändega seotud piiriülest kuritegevust.

(b)Liikmesriigid peaksid tagama ühendoperatsioonides osalevate pädevate asutuste ning ebaseadusliku riigis viibimise eest kinni peetud kolmandate riikide kodanike edasise menetlemisega tegelevate pädevate asutuste tegevuse koordineerimise riigi tasandil, kasutades eelkõige direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõikes 3 osutatud mehhanisme.

4.Politsei piiriülene operatiivkoostöö inimkaubanduse vastu võitlemiseks ning ohvrite tuvastamiseks ja kaitsmiseks

(a)Liikmesriigid peaksid kasutama ELi-sisestel piirialadel piiriüleseid ühendoperatsioone, et:

i.võidelda inimkaubanduse vastu;

ii.tuvastada inimkaubanduse ohvrid ning tagada nende turvalisus ja pakkuda tuge.

5.Politsei ja tolli ühisüksused

(a)Liikmesriigid peaksid lisama oma olemasolevate politsei- ja tollikoostöö keskuste praegustele ülesannetele järgmised ülesanded:

i.ühendoperatsioonide läbiviimine, toetamine ja koordineerimine ELi-sisestel piirialadel;

ii.ühisanalüüside koostamine piiriüleste kuritegude kohta, mis on seotud nende ELi-sisese piirialaga, ning kõnealuse analüüsi jagamine riikliku ühtse kontaktpunkti kaudu kõigi teiste liikmesriikide ning pädevate liidu ametite ja organitega, nagu Europol ja vajaduse korral Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF);

iii.nende ELi-sisestel piirialadel toime pandud piiriüleste kuritegude uurimise toetamine.

(b)Liikmesriigid peaksid oma olemasolevad politsei- ja tollikoostöö keskused laiendatud ülesandeid silmas pidades nimetama ümber politsei ja tolli ühisüksusteks.

6.Ühendoperatsioonide koordineerimise platvorm

(a)Liikmesriigid peaksid koos komisjoni ja Europoliga:

i.looma ühiselt ühtse koordineerimisplatvormi, kus liikmesriigid saavad jagada teavet ühendoperatsioonidega seotud vajaduste ja prioriteetide kohta, mis neil on

–paikades, mis on eriti olulised kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise seisukohast, näiteks peamised kuritegelikud keskused või turismipiirkonnad, mida külastavad teistest liikmesriikidest pärit turistid;

–massikogunemistel ja suurüritustel, mis tõenäoliselt meelitavad ligi teistest liikmesriikidest pärit külastajaid, nagu suured spordiüritused või rahvusvahelised tippkohtumised;

–katastroofide ja raskete õnnetuste korral, tehes koostööd liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga ning eelkõige hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega (ERCC) 68 ;

–muu piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse korral.

ii.ühiselt koostama pädevatelt liidu asutustelt ja liikmesriikidelt saadud teabe ning nende politsei ja tolli ühisüksuste panuse põhjal ühtse korrapärase aruande, milles analüüsitakse ühendoperatsioonidega seotud riske ja vajadusi ning mida liikmesriigid saavad kasutada ühendoperatsioonide suunamiseks.

(b)Liikmesriigid peaksid

i.andma koordineerimisplatvormile teavet kõigi tõsiste avalikku korda ja turvalisust ähvardavate ohtude kohta, millest nad on teadlikud, eelseisvate massikogunemiste ja suurürituste kohta, mis tõenäoliselt meelitavad ligi märkimisväärsel arvul teistest liikmesriikidest pärit külastajaid, ning nende riigi kodanike liikuvusmustrite kohta, eelkõige turismihooajal;

ii.määrama selliste ühendoperatsioonide koordineerimise riikliku kontaktpunktina kindlaks ühtse kontaktpunkti.

7.Teabele ja sidele tõhusa juurdepääsu tagamine

(a)Liikmesriigid peaksid tagama, et nende pädeva õiguskaitseasutuse ametnikel, kes osalevad käesoleva soovitusega hõlmatud politsei piiriüleses operatiivkoostöös ja tegutsevad teise liikmesriigi territooriumil,

i.on kooskõlas siseriikliku õigusega Euroopa otsinguportaali kaudu turvaline kaugjuurdepääs oma riigi ning liidu ja rahvusvahelistele andmebaasidele, võimaldades neil kõnealuste operatsioonide raames täita oma politseiülesandeid teise liikmesriigi territooriumil, näiteks teha isikusamasuse kontrolli,

ii.on võimalus kasutada turvalisi reaalajalisi sidevahendeid, mis toimivad ka teise liikmesriigi territooriumil, võimaldades neil suhelda otse oma liikmesriigi pädeva õiguskaitseasutusega ja teise liikmesriigi või teiste asjaomaste liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutuste ametnikega.

(b)Liikmesriigid peaksid kasutama Europoli innovatsioonilabori pakutavaid tehnilisi lahendusi, et tagada turvaline piiriülene otsesuhtlus reaalajas.

8.Ühine koolitus ja kutsealane areng politsei piiriülese operatiivkoostöö valdkonnas

(a)Liikmesriigid peaksid

i.looma koos naaberliikmesriikidega oma politseiametnikuks õppijatele ühised baaskoolitused ja vahetusprogrammid politsei piiriülese operatiivkoostöö teemal;

ii.kohandama ja ühtlustama oma riigis politseiametnikke koolitavate asutuste õppekavasid kõikidel koolitustasanditel, et need hõlmaksid Euroopa akrediteeritud kursusi politsei piiriülese operatiivkoostöö teemal;

iii.töötama välja ja rakendama karjäärivõimalusi politseiametnikuks õppijatele ja politseiametnikele, kes on läbinud ühise baaskoolituse, osalenud vahetusprogrammis või läbinud politsei piiriülese operatiivkoostöö erikursuse;

iv.looma eesliini politseiametnikele ja uurijatele ühised täiendkoolitused ja algatused, et täiendada nende politsei piiriülese operatiivkoostöö oskusi ja sellealaseid teadmisi, käsitledes muu hulgas asjakohaseid õigusakte, jõukasutusreegleid, vahendeid, tehnikaid, mehhanisme, menetlusi ja parimaid tavasid;

v.parandama oma politseiametnike keelekoolitust, et võimaldada neil tõhusalt osaleda politsei piiriüleses operatiivkoostöös;

vi.viima oma koolitusportfelli vastavusse politsei piiriülese operatiivkoostöö prioriteetidega, mis on esitatud ELi strateegiliste koolitusvajaduste hinnangutes (EU-STNA);

vii.teavitama CEPOLit oma vajadustest politsei piiriülese operatiivkoostööga seotud koolituse järele ja toetama CEPOLi asjakohast tegevust;

viii.kaaluma võimalust luua politsei piiriülese operatiivkoostöö valdkonnas ulatuslikud ja pikaajalised üleeuroopalised ühised koolitus- ja vahetusprogrammid politseiametnikuks õppijatele ja politseiametnikele.

9.Lõppsätted

(a)Liikmesriigid peaksid arutama ja edendama käesolevas soovituses käsitletud küsimusi, eelkõige selle rakendamisega seotud küsimusi.

(b)Liikmesriigid peaksid kasutama täiel määral ära Sisejulgeolekufondi (politseikoostöö) kaudu kättesaadavaks tehtud rahalist toetust, et parandada ja tõhustada piiriülest operatiivkoostööd.

(c)Liikmesriigid peaksid kuue kuu jooksul alates käesoleva soovituse vastuvõtmisest võtma käesoleva soovituse rakendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas muutma oma siseriiklikke õigusnorme ning teiste liikmesriikidega sõlmitud kahe- ja mitmepoolseid lepinguid vastavalt vajadusele ning kooskõlas liidu õigusega.

(d)Üks aasta pärast käesoleva soovituse vastuvõtmise kuupäeva peaks komisjon hindama käesoleva soovituse rakendamist liikmesriikide poolt ja avaldama selle kohta aruande.

Brüssel,

(1)    Selle soovituse kohaldamisel tähendab „politseikoostöö“ kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks ja uurimiseks tehtavat koostööd, millesse on kaasatud kõik liikmesriikide pädevad õiguskaitseasutused, sealhulgas politsei, sandarmeeria, piirivalve, toll ja muud asjaomased spetsialiseerunud õiguskaitseasutused. Kui ei ole sätestatud teisiti, hõlmab mõiste „piiriülene“ i) piiriülest tegevust kahe või enama naaberliikmesriigi vahel (nt jälituse ajal) ja ii) piiriülest tegevust liikmesriikide vahel, mis ei ole naaberriigid (nt politseiametnike lähetamine teise liikmesriiki turismihooajal või seoses massiüritusega), või naaberliikmesriikide vahel väljaspool piiriala.

(2)    COM(2021) 170 final, 14.4.2021.

(3)    COM(2020) 605 final, 24.7.2020.

(4)    COM(2021) 170 final, 14.4.2021.

(5)    Europol (2021), European Union serious and organised crime threat assessment, a corrupting influence: the infiltration and undermining of Europe's economy and society by organised crime, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(6)    Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (2021), Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2021: suundumused ja arengud, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(7)    Europol (2021), EU SOCTA 2021.

(8)    Rahvusvaheline liikuvus on kuritegelikele võrgustikele iseloomulik tunnus. Näiteks ELis on organiseeritud varavastaste kuritegude peamised toimepanijad liikuvad organiseeritud kuritegelikud ühendused ning liikuvus on jätkuvalt nende peamine omadus, millega välditakse avastamist ja vähendatakse kinnipidamise ohtu. Europol (2021), EU SOCTA 2021.

(9)    COM(2020) 795 final, 9.12.2020.

(10)    Komisjoni talituste töödokument, mõjuhinnang, mis on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele, millega muudetakse määrust (EL) 2016/794 selles osas, mis puudutab Europoli ja eraõiguslike isikute koostööd, Europolis isikuandmete töötlemist kriminaaluurimiste toetamiseks ning Europoli rolli teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. (SWD(2020) 543 final, 9.12.2020).

(11)    Schengeni ala koosneb 26 Euroopa riigist: Austria , Belgia , Eesti, Hispaania , Island , Itaalia , Kreeka , Leedu , Liechtenstein , Luksemburg , Läti , Madalmaad , Malta , Norra, Poola , Portugal, Prantsusmaa , Rootsi , Saksamaa , Slovakkia , Sloveenia , Soome , Šveits , Taani , Tšehhi Vabariik ja Ungari .

(12)    Euroopa Komisjon (2017), „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“,  link .

(13)    Pandemic profiteering. How_criminals_exploit_the_COVID-19_ crisis, Europol, märts 2020.

(14)    Eurobaromeetri eriuuring nr 474: Schengeni ala,      https://data.europa.eu/data/datasets/s2218_89_3_474_eng?locale=et

(15)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala loomise strateegia“, COM/2021/277 final. 

(16)    Muud kõige sagedasemad põhjused, millest liikmesriigid teatasid, olid 2015. ja 2016. aasta rändekriis, püsiv terrorismioht ja COVID-19 pandeemia.

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) ( ELT L 77, 23.3.2016, lk 1 ) kohaselt saab piirikontrolli ajutiselt taaskehtestada üksnes piiratud ajavahemikuks, erandjuhtudel (nt 2015.–2016. aasta rändekriis) ja viimase abinõuna.

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(19)    Komisjoni 7. märtsi 2017. aasta soovitus (EL) 2017/432 tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ rakendamisel.

(20)    Euroopa Ühenduste Teataja L 239, 22.9.2000, lk 0019–0062.

(21)    Nõukogu otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega, ja nõukogu otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK (Prümi otsus). Nõukogu otsuse 2008/615/JSK artiklis 17 käsitletakse ühendoperatsioone ning artiklis 18 käsitletakse abi andmist seoses massiürituste, katastroofide ja suurõnnetustega.

(22)    Schengeni kataloog: soovitused ja parimad tavad, politseikoostöö, 15785/3/10 REV 3, Brüssel, 15.11.2011.

(23)    Ühtne kontaktpunkt – Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 39 lõikes 3 osutatud riiklik keskasutus, kes vastutab rahvusvahelise politseikoostöö eest. Vastavalt komisjoni ettepanekule võtta vastu direktiiv liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse kohta, mis esitati koos käesoleva nõukogu soovituse ettepanekuga, oleksid liikmesriigid õiguslikult kohustatud määrama ühtse kontaktpunkti, kellele tuleb anda teatavad teabevahetusega seotud miinimumülesanded. Kui liikmesriigid on seda teinud, tuleks käesolevas soovituses sisalduvat viidet ühtsele kontaktpunktile käsitada viitena kõnealuse direktiivi alusel määratud ühtsele kontaktpunktile.

(24)    Politsei- ja tollikoostöö keskused koondavad osalevate liikmesriikide eri õiguskaitseasutused ühte füüsilisse asukohta ning on tihedalt seotud rahvusvahelise koostööga tegeleva riikliku keskasutuse – ühtse kontaktpunktiga.

(25)    Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein on Schengeni alaga assotsieerunud liikmed.

(26)    Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 41 lõikes 3 on sätestatud: „Jälitamine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 2 ühel järgmistest lõikes 9 nimetatud deklaratsioonis määratletud viisidest: a) deklaratsioonis kehtestatud alal või ajavahemikul alates piiri ületamisest; b) ruumiliste või ajaliste piiranguteta“.

(27)    Näiteks üks naaberriik lubab piiriülest jälitamist, kuid ainult kuni 5 km kaugusele piirist, kusjuures kahtlustatavat ei tohi peatada ega kinni pidada; teine naaberriik lubab jälitamist kuni 10 km kaugusele piirist, kuid ei luba kanda erinevasse klassi kuuluvaid (tõenäoliselt raskema klassi) teenistusrelvi; kolmas naaberriik lubab jälitustegevust ainult ühe tunni jooksul jne. Selliste paljude erinevate keeruliste piirangute tõttu, annavad mõned liikmesriigid oma politseiametnikele korralduse loobuda jälitamisest alati, kui kahtlustatav ületab piiri ükskõik millisesse neist liikmesriikidest, kuigi jälitamine on põhimõtteliselt lubatud. Kurjategijad on sellest teadlikud ja kasutavad seda politsei eest põgenemiseks peaaegu süstemaatiliselt ära.

(28)    Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks [... ].

(29)    Europol (2021), EU SOCTA 2021.

(30)    2020. aasta aruanne „Andmekogumine inimkaubanduse kohta ELis“; COM(2020) 661 final, 20.10.2020.

(31)    COM(2021) 277 final, 2.6.2021.

(32)    Prümi lepingut käsitleva nõukogu otsuse artiklis 17 on sätestatud, et „politseikoostöö tõhustamiseks võivad liikmesriikide määratud pädevad asutused avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks ning kuritegude ärahoidmiseks viia läbi ühispatrulle ja muid ühisoperatsioone, mille puhul liikmesriikide territooriumil toimuvates operatsioonides osalevad teiste liikmesriikide selleks määratud ametiisikud või muud ametnikud („ametiisikud“)“.

(33)    Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet, mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrusega (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK. ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114.

(34)    COM(2020) 605 final, 24.7.2020.

(35)    COM(2020) 795 final, 9.12.2020.

(36)    COM(2021) 170 final, 14.4.2021.

(37)    COM(2021) 171 final, 14.4.2021.

(38)    COM(2020) 607 final, 24.7.2020.

(39)    Nõukogu 18. detsembri 2020. aasta järeldused nr 14178/20 ELi narkostrateegia (2021–2025) kohta.

(40)    COM(2021) 277 final, 2.6.2021.

(41)    Nõukogu 24. novembri 2020. aasta järeldused nr 13083/1/20 sisejulgeoleku ja Euroopa politseipartnerluse kohta.

(42)    Nõukogu 6. juuni 2019. aasta järeldused nr 10062/19 Euroopa ennetava politseitegevuse teatavate aspektide kohta; nõukogu 24. novembri 2020. aasta järeldused nr 13083/1/20 sisejulgeoleku ja Euroopa politseipartnerluse kohta.

(43)    SWD (2021) 375, sidusrühmadega konsulteerimine, kokkuvõtlik aruanne.

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK.

(45)    Direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses; direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet; direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega; direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses; direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul; direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi.

(46)    Määrus (EL) 2021/1149.

(47)    Vt määruse (EL) 2021/1149 artikli 3 lõige 2.

(48)    Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 40 lõikes 7 ja artikli 41 lõikes 4 on loetletud kuriteod, mille puhul võib alustada kas piiriülest jälgimist või jälitamist. Sellised loetelud on esitatud ka mitmetes liikmesriikidevahelistes kahe- ja mitmepoolsetes lepingutes.

(49)    Europoli määruse (EL) 2016/794 artikli 4 lõike 1 punkti f kohaselt koostab Europol ohuhinnanguid, strateegilisi ja operatiivanalüüse ning olukorraaruandeid. Europoli kõige olulisem aruanne on ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang (SOCTA), milles on muu hulgas esitatud peamised kuriteopaigad ELis. Samuti esitab Frontex vastavalt Frontexi määruse (EL) 2019/1896 artikli 29 lõikele 1 riskianalüüsi. Frontexi määruse põhjenduses 11 selgitatakse, et Euroopa integreeritud piirihalduse kontekstis hõlmab riskianalüüs Schengeni ala.

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. ELT L 348, 24.12.2008, lk 98–107.

(51)    Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet, mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK. ELT L 319, 4.12.2015, lk 1–20. 

(52)    ELT C […], […], lk […].

(53)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(54)    Komisjoni 7. märtsi 2017. aasta soovitus (EL) 2017/432 tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ rakendamisel. ELT L 66, 11.3.2017, lk 15–21.

(55)    Konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19).

(56)    Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002).

(57)    ELT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(58)    Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999). 

(59)    ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(60)    Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008).

(61)    Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/149/JSK sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008).

(62)    ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(63)    Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011).

(64)    Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/349/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011).

(65)    Nõukogu 29. juuni 2010. aasta otsus 2010/365/EL Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 166, 1.7.2010, lk 17).

(66)    Nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsus (EL) 2018/934, mis käsitleb Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 165, 2.7.2018, lk 37).

(67)    Nõukogu 25. aprilli 2017. aasta otsus (EL) 2017/733 Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis (ELT L 108, 26.4.2017, lk 31).

(68)    Peamiselt katastroofidest või suurõnnetustest tulenevates kriisides ja hädaolukordades võib iga mõjutatud liikmesriik või kolmas riik taotleda liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu kodanikukaitset või humanitaarabi. Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus tegeleb liikmesriikidele esitatud abitaotlustele reageerimise koordineerimise, hõlbustamise ja kaasrahastamisega ( Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC) | Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonid (europa.eu) ).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.12.2021

COM(2021) 780 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS

politsei operatiivkoostöö kohta

{SWD(2021) 375 final}

LISA

Soovituse jagudes 2.1 ja 2.2 osutatud kuriteod on järgmised rasked kuriteod:

–osalemine kuritegelikus organisatsioonis,

–terrorism,

–inimkaubandus,

–laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno,

–ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega,

–ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega,

–korruptsioon, sealhulgas altkäemaksu andmine,

–pettus, sealhulgas liidu finantshuve kahjustav pettus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371 (mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil) tähenduses,

–kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu,

–rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,

–arvutikuriteod,

–keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega,

–ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis elamisele kaasaaitamine,

–tahtlik tapmine ja raskete kehavigastuste tekitamine,

–ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

–inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

–rassism ja ksenofoobia,

–organiseeritud või relvastatud röövimine,

–ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemetega,

–kelmus,

–väljapressimine ja raha väljapressimine,

–toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

–haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

–maksevahendi võltsimine,

–ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

–ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainetega,

–varastatud sõidukitega kauplemine,

–vägistamine,

–süütamine,

–Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod,

–õhusõiduki, laeva või kosmoseaparaadi kaaperdamine;

–sabotaaž.