This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52021DC0754
Proposal for a COUNCIL RECOMMENDATION amending Council Recommendation (EU) 2020/912 on the temporary restriction on non-essential travel into the EU and the possible lifting of such restriction
Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS, millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta
Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS, millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta
COM/2021/754 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.11.2021
COM(2021) 754 final
2021/0397(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Pärast soovituse (EL) 2020/912 viimast muudatust, mille nõukogu võttis vastu 20. mail 2021, 1 on parlament ja nõukogu vastu võtnud määruse (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, ning määruse (EL) 2021/954, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad COVID‑19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil.
Arvestades vaktsineerimise olulist rolli ELi suunduva reisimise taastamisel, teeb komisjon ettepaneku muuta soovitust (EL) 2020/912, et luua selge seos soovituse ja ELi digitaalse COVID-tõendi vahel ning aidata seega liikmesriikide ametiasutustel kontrollida kolmandate riikide välja antud tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust.
Lisaks kutsus Euroopa Ülemkogu 22. oktoobril 2021 üles ELi suunduva reisimise hõlbustamiseks koordineerimist jätkama. Seepärast tehakse ettepanek tõsta 14 päeva kumulatiivse teatatud COVID-19 juhtumite suhtarvu piirmäär 75-lt 100-le (14. novembril 2021 oli ELi/EMP keskmine 473,8 100 000 elaniku kohta) ning iganädalase testimise suhtarvu määr 300-lt 600-le 100 000 elaniku kohta, et võtta arvesse testimissuutlikkuse üldist suurenemist (14. novembril 2021 oli ELi/EMP keskmine üle 5 000 testi 100 000 elaniku kohta).
Arvestades Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) suuniseid tõhustusdooside manustamise kohta kuus kuud pärast esmase vaktsineerimisseeria lõppu, ning nähes ette veel kolme kuu pikkuse lisaaja, et riigid saaksid oma vaktsineerimiskampaaniaid kohandada ja kodanikel oleks võimalik tõhustusdoos saada, tehakse ettepanek kehtestada vaktsineerimistõendite standardseks kehtivusajaks üheksa kuud pärast esmase vaktsineerimisseeria lõppu. Koordineeritud lähenemisviisi tagamiseks ei tohiks liikmesriigid pärast esmase vaktsineerimisseeria lõppu välja antud vaktsineerimistõendeid aktsepteerida, kui neis osutatud doosi manustamisest on möödunud üle üheksa kuu.
Hoolimata sellest, et vaktsineerimine on kogu maailmas üha hoogustunud ja mitu kolmandat riiki on hakanud oma piire täielikult vaktsineeritud rahvusvahelistele reisijatele järk-järgult uuesti avama (EL on seda võimalust pakkunud alates 20. maist 2021), peab komisjon ideed minna praeguselt hübriidselt riigi-/isikupõhiselt lähenemisviisilt täielikult ja viivitamata üle ainult isikupõhisele lähenemisviisile siiski ennatlikuks, sest sellega karistataks reisijaid, kes on pärit madala vaktsineerituse tasemega kolmandatest riikidest. Seetõttu tuleks I lisa (Kolmandad riigid, erihalduspiirkonnad ning muud üksused ja territoriaalvalitsused, kelle elanike suhtes ei tuleks välispiiridel kohaldada Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutist piirangut) ja asjaomased sätted välja jätta alles 1. märtsil 2022. See lihtsustab soovituse sisu ja vähendab selle rakendamisest tulenevat halduskoormust.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesoleva soovituse ettepaneku eesmärk on rakendada poliitikavaldkonnas kehtivaid õigusnorme, millega reguleeritakse isikute kontrollimist ja tõhusat järelevalvet välispiiride ületamisel.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev soovitus on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, sealhulgas välissuhete ja rahvatervise valdkonnas.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise leping (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artikli 77 lõike 2 punktid b ja e ning artikli 292 esimene ja teine lause.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Liikmesriikide sisepiirikontrollita ala nõuetekohase toimimise tagamine on ühine ettevõtmine ja jagatud vastutus, mis nõuab sidusat ja koordineeritud lähenemisviisi, sealhulgas eelkõige Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise piirangute küsimuses. Ettepaneku eesmärki tagada koordineeritud lähenemisviis ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada ning seda on lihtsam saavutada liidu tasandil.
•Proportsionaalsus
Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse muutuvat epidemioloogilist olukorda ja kõiki kättesaadavaid asjakohaseid tõendeid. Nõukogu soovituse (EL) 2020/912 kavandatavate muudatustega vähendatakse halduskoormust, leevendades kehtivaid reisipiiranguid ja jättes edaspidi välja soovituse I lisas esitatud riigipõhise lähenemisviisi. Seepärast on ettepanek kavandatud eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja proportsionaalne.
•Vahendi valik
Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu soovitust (EL) 2020/912. Selle eesmärgi täitmiseks on tarvis uut nõukogu soovitust.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldada
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse arutelusid, mida on liikmesriikidega peetud pärast esimeste ajutiste mittehädavajaliku reisimise piirangute rakendamist. Mõjuhinnangut koostatud ei ole, kuid ettepanekus võetakse arvesse muutuvat epidemioloogilist olukorda ja kõiki kättesaadavaid asjakohaseid tõendeid.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Käesolev ettepanek põhineb täienevatel teadusandmetel viiruse SARS-CoV-2, selle levikuteede ning muteerumise kohta, mille tulemusel tekivad nakkavamad ja raskemini läbipõetavad uued tüved (uurimisalused variandid ja murettekitavad variandid), aga ka vaktsineerimise ja leevendusmeetmete mõjususe kohta viiruse leviku piiramisel. Kasutatakse peamiselt Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esitatud teaduslikke tõendeid.
4.MÕJU EELARVELE
Puudub
2021/0397 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja e ning artikli 292 esimest ja teist lauset,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu võttis 30. juunil 2020 vastu soovituse (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta 2 .
(2)2. veebruaril 2021 muutis 3 nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta, et ajakohastada kriteeriume, mille alusel hinnatakse, kas mittehädavajalik reisimine kolmandatest riikidest on ohutu ja kas seda tuleks lubada.
(3)Sama muudatusega kehtestati mehhanism, mille abil piirata viiruse SARS-CoV-2 murettekitavate variantide levikut EL+ alal 4 .
(4)20. mail 2021 muutis 5 nõukogu soovitust (EL) 2020/912, et võtta arvesse vaktsineerimiskampaaniate käivitumist ja nende positiivset mõju viiruse leviku piiramisele, ning selleks, et piirata veelgi uurimisaluste ja murettekitavate uute variantide sissetoomist ELi ja nende levikut ELis.
(5)14. juunil 2021 võtsid parlament ja nõukogu vastu määrused (EL) 2021/953 6 ja (EL) 2021/954 7 ELi digitaalse COVID-tõendi kohta. ELi digitaalne COVID-tõend on osutunud peamiseks vahendiks reisimise taastamisel ELis.
(6)Pärast määruse (EL) 2021/953 vastuvõtmist on komisjon vastu võtnud mitu rakendusakti, milles on sätestatud, et teatava kolmanda riigi välja antud COVID-19 tõendeid tuleb käsitada samaväärsena tõenditega, mille on kõnealuse määruse kohaselt välja andnud liikmesriigid. Selliste rakendusaktidega hõlmatud vaktsineerimis-, läbipõdemis- ja testimistõendeid saab seega turvaliselt ja usaldusväärselt autentida. ELi digitaalne COVID-tõend ja iseäranis selle alusel vastu võetud rakendusotsused on hõlbustanud ka kolmandatest riikidest ELi reisimise turvalist taasalustamist 8 .
(7)Arvestades pandeemia arengut, vaktsineerimise hoogustumist ja reisipiirangute järkjärgulist kaotamist kogu maailmas, tuleks soovituses (EL) 2020/912 sätestatud lähenemisviisi ajakohastada, et võtta arvesse ELi digitaalse COVID-tõendi kasutuselevõttu.
(8)22. oktoobril 2021 kutsus Euroopa Ülemkogu oma järeldustes epidemioloogilise olukorra arengut silmas pidades üles jätkama koordineerimist, et hõlbustada vaba liikumist ELis ja ELi reisimist, ning vaatama läbi kaks asjaomast nõukogu soovitust, sealhulgas nõukogu soovituse (EL) 2020/912.
(9)Pärast esmase vaktsineerimisseeria lõppu välja antud vaktsineerimistõendite standardseks kehtivusajaks tuleks määrata üheksa kuud. Sellega võetakse arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) suuniseid tõhustusdooside manustamise kohta kuus kuud pärast esmase vaktsineerimisseeria lõppu ning nähakse ette veel kolme kuu pikkune lisaaeg, et riigid saaksid oma vaktsineerimiskampaaniaid kohandada ja kodanikel oleks võimalik tõhustusdoos saada. Koordineeritud lähenemisviisi tagamiseks ei tohiks liikmesriigid pärast esmase vaktsineerimisseeria lõppu välja antud vaktsineerimistõendeid aktsepteerida, kui neis osutatud doosi manustamisest on möödunud üle üheksa kuu.
(10)Selleks et ohutut reisimist Euroopa Liitu veelgi lihtsustada, tuleks 14 päeva kumulatiivse teatatud COVID-19 juhtumite suhtarvu piirmäära tõsta 75-lt 100-le 100 000 elaniku kohta. Samal ajal ja selleks, et võtta arvesse paremat testimissuutlikkust peaaegu kaks aastat pärast viiruse esmakordset ilmnemist, tuleks ka nõutavat minimaalset iganädalase testimise suhtarvu suurendada 300-st 600-ni 100 000 elaniku kohta. See peaks aitama veelgi suurendada nende andmete usaldusväärsust, mida kasutatakse selleks, et teha kindlaks, mil määral tuleks võimaldada mittehädavajalikku reisimist teatavast kolmandast riigist.
(11)Mittehädavajaliku Euroopa Liitu reisimise paremaks võimaldamiseks ja prognoositavuse suurendamiseks kolmandatest riikidest pärit reisijate jaoks peaksid liikmesriigid lisaks selliste COVID-19 vaktsiinide aktsepteerimisele, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 9 kohane müügiluba, aktsepteerima ka neid vaktsiine, mis on saanud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) erakorralise kasutusloa.
(12)Peale selle peaksid liikmesriigid lubama vaktsineerimise alternatiivina teha mittehädavajalikke reise veel isikutel, kes on 180 päeva jooksul enne ELi reisimist COVID-19-st tervenenud ja kellel on kas ELi digitaalne COVID-tõend või sellega samaväärseks tunnistatud tõend.
(13)Samal ajal peaksid liikmesriigid SARS-CoV-2 viiruse leviku ohu edasiseks vähendamiseks nõudma kehtivat tõendit selle kohta, et reisija on teinud enne reisile asumist reaalajas jälgitava polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR) testi ja saanud negatiivse tulemuse, juhul kui i) talle on manustatud COVID-19 vaktsiini, mis on saanud WHO erakorralise kasutusloa, kuid ei ole kantud loetellu, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt ELis lubatud vaktsiine, või ii) ta on 180 päeva jooksul enne ELi reisimist COVID-19-st tervenenud.
(14)Üle 6-aastastel ja alla 18-aastastel lastel peaks olema võimalik reisida tingimusel, et nad on enne reisile asumist saanud negatiivse RT-PCR-testitulemuse. Neil juhtudel võiksid liikmesriigid nõuda pärast saabumist täiendavat testimist või karantiini või eneseisolatsiooni jäämist.
(15)Arvestades vaktsineerimise hoogustumist kogu maailmas, võib pidada asjakohaseks minna järk-järgult üle praeguselt hübriidselt riigi-/isikupõhiselt lähenemisviisilt puht isikupõhisele lähenemisviisile ning jätta välja I lisa ja võtta reisipiirangute kaotamise aluseks üksnes vaktsineerimisstaatus või reisijate täidetav funktsioon/vajadus. Praegu leidub siiski veel kolmandaid riike, mille juurdepääs vaktsiinile on piiratud või mille elanike vaktsineerituse tase on madal. Seepärast tuleks anda kolmandatele riikidele aega oma elanike vaktsineerituse taset tõsta ning jätta soovituse (EL) 2020/912 I lisa ja asjaomased sätted välja 1. märtsil 2022, tuginedes kolmandate riikide vaktsineerimisolukorra eelnevale üldisele hindamisele muu hulgas ELi delegatsioonide esitatud andmete alusel. I lisa väljajätmine peaks soovitust (EL) 2020/912 lihtsustama ja selle rakendamisest tulenevat halduskoormust vähendama.
(16)Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, peaks Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on teinud käesoleva soovituse kohta otsuse, kas ta rakendab seda soovitust.
(17)Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 10 ei osale; seetõttu ei osale Iirimaa soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(18)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) 11 tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 12 artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.
(19)Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 13 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ 14 artikliga 3.
(20)Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 15 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2011/350/EL 16 artikliga 3.
(21)Olenemata käesoleva soovituse õiguslikust seisundist, mida on kirjeldatud põhjendustes 15–19, on Schengeni ala nõuetekohase toimimise huvides vajalik, et kõik liikmesriigid otsustaksid liitu mittehädavajaliku reisimise piirangute kaotamise üle koordineeritult,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
Soovitust (EL) 2020/912 muudetakse järgmiselt.
(1)Alates 10. jaanuarist 2022 asendatakse punkti 2 teises lõigus arv „75“ arvuga „100“ ja arv „300“ arvuga „600“.
(2)Alates 10. jaanuarist 2022 asendatakse punkti 6a esimene, teine ja kolmas lõik järgmiselt:
„Ilma et see piiraks punkti 6 alapunktide a ja b kohaldamist, peaksid liikmesriigid, kui nad aktsepteerivad vaktsineerimistõendeid, et loobuda COVID-19 leviku piiramiseks kehtestatud reisipiirangutest, põhimõtteliselt tühistama ajutise piirangu ELi mittehädavajaliku reisimise suhtes nende reisijate jaoks, kes on hiljemalt 14 päeva enne EL+ alale sisenemist saanud viimase soovitatava doosi määruse (EÜ) nr 726/2004* kohaselt ELis lubatud COVID-19 vaktsiini, tingimusel et pärast esmase vaktsineerimisseeria lõppu välja antud vaktsineerimistõendis osutatud doosi manustamisest on möödunud vähem kui üheksa kuud või esmase vaktsineerimisseeria lõpetamise järel on saadud lisadoos.
Liikmesriigid peaksid tühistama ELi mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu ka nende reisijate jaoks, kes on hiljemalt 14 päeva enne EL+ alale sisenemist saanud viimase soovitatava doosi sellist COVID-19 vaktsiini, mis on saanud WHO erakorralise kasutusloa, tingimusel et pärast esmase vaktsineerimisseeria lõppu välja antud vaktsineerimistõendis osutatud doosi manustamisest on möödunud vähem kui üheksa kuud või esmase vaktsineerimisseeria lõpetamise järel on saadud lisadoos.
Samuti peaksid liikmesriigid tühistama ELi mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu nende reisijate jaoks, kes on 180 päeva jooksul enne ELi reisimist COVID-19-st tervenenud.
Selleks peaks reisijatel, kes soovivad mittehädavajaliku reisimise eesmärgil siseneda mõnda liikmesriiki, olema kas
a) kehtiv COVID-19 vastase vaktsineerimise tõend, mis on välja antud määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt ELis lubatud COVID-19 vaktsiini kohta,
b) kehtiv COVID-19 vastase vaktsineerimise tõend, mis on välja antud sellise COVID-19 vaktsiini kohta, mis on saanud WHO erakorralise kasutusloa, kuid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt ELis lubatud vaktsiinide loetellu, või
c) kehtiv läbipõdemistõend.
Alapunktide b ja c kohaldamisalasse jäävatelt reisijatelt peaks liikmesriik nõudma ka kehtivat tõendit selle kohta, et reisija on teinud kõige varem 72 tundi enne reisile asumist reaalajas jälgitava polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR) testi ja saanud negatiivse tulemuse.
Lisaks ELi digitaalsetele COVID-tõenditele peaksid liikmesriigid aktsepteerima COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemistõendeid, mis on tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953** artikli 8 alusel vastu võetud komisjoni rakendusaktiga samaväärseks kõnealuse määruse kohaselt välja antud tõenditega.
Juhul kui kolmandas riigis välja antud tõendite kohta ei ole sellist rakendusakti vastu võetud, võivad liikmesriigid kooskõlas oma siseriikliku õigusega aktsepteerida kolmandas riigis välja antud testimis- ja vaktsineerimistõendit, võttes arvesse vajadust olla suuteline kontrollima tõendi ehtsust, kehtivust ja terviklust ning seda, kas see sisaldab kõiki määrusega (EL) 2021/953 ette nähtud asjakohaseid andmeid.
Üle 6-aastastel ja alla 18-aastastel lastel peaks olema võimalik teha liikmesriikidesse mittehädavajalikke reise, kui neil on kehtiv tõend selle kohta, et nad on teinud kõige varem 72 tundi enne reisile asumist reaalajas jälgitava polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR) testi ja saanud negatiivse tulemuse. Neil juhtudel võiksid liikmesriigid nõuda pärast saabumist lisatestimist, karantiini või eneseisolatsiooni.“
____________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse liidu kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (ELT L 211, 15.6.2021, lk 1).
(3)Alates 1. märtsist 2022
a) asendatakse punkt 1 järgmisega:
„1. Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutised piirangud tuleks kolmandate riikide elanike suhtes kooskõlas käesolevas soovituses sätestatud eeskirjadega kaotada.“;
b) jäetakse punktid 2–5, punkt 9 ja I lisa soovitusest välja.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja