EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.6.2021

COM(2021) 508 final

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles esitatakse nõukogu arvamus Kreeka 2021. aasta stabiilsusprogrammi kohta

{SWD(2021) 501 final}

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles esitatakse nõukogu arvamus Kreeka 2021. aasta stabiilsusprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 1 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli 2 aktiveerimise kohta 3 . Komisjon esitas teatises oma seisukoha, et üldise vabastusklausli aktiveerimise tingimused on täidetud, sest COVID-19 puhang põhjustab eeldavalt tõsise majanduslanguse. Liikmesriikide rahandusministrid nõustusid 23. märtsil 2020 komisjoni hinnanguga. Üldine vabastusklausel on võimaldanud liikmesriikidele eelarve paindlikkust kriisi lahendamiseks. See on hõlbustanud eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majanduslanguse ajal. Selle aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda liikmesriigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse kestlikkust keskpikas perspektiivis. 17. septembril 2020 teatas komisjon oma kestliku majanduskasvu strateegias, et üldise vabastusklausli kohaldamist jätkatakse ka 2021. aastal 4 .

(2)20. juulil 2020 soovitas nõukogu Kreekal 5 võtta kooskõlas üldise vabastusklausliga kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida pandeemiale, toetada majandust ja selle taastumist. Samuti soovitas ta Kreekal järgida juhul, kui majandustingimused võimaldavad, eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid.

(3)Euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohaselt peaks eelarvepoliitika olema kõigis euroala liikmesriikides kogu 2021. aasta jooksul toetav ning poliitikameetmed peaksid olema kohandatud riigi oludele ning õigeaegsed, ajutised ja sihipärased 6 . Kui epidemioloogilised ja majandustingimused seda võimaldavad, tuleks erakorralised meetmed järk-järgult lõpetada, võideldes samal ajal kriisi sotsiaalsete ja tööturumõjudega. Ellu tuleks viia sellist eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada võla kestlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Liikmesriigid peaksid rakendama reforme, mis parandavad kõigi inimeste seisukohast tervise- ja sotsiaalkaitsesüsteemide ulatust, piisavust ja kestlikkust.

(4)18. novembril 2020 võttis komisjon vastu oma arvamused euroala liikmesriikide 2021. aasta eelarvekavade kohta, tuginedes eelarvemeetmete kvalitatiivsele hindamisele. Komisjon oli seisukohal, et Kreeka eelarvekava on nõukogus 20. juulil 2020 vastu võetud eelarvepoliitika soovitustega üldiselt kooskõlas ning et enamik kavas sisalduvatest meetmetest toetab märkimisväärse ebakindluse tingimustes majandustegevust.

(5)Taasterahastu „NextGenerationEU“, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu abil tagatakse kestlik, kaasav ja õiglane taastumine. Määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 7 jõustus 19. veebruaril 2021. Sellest rahastust antakse rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. See aitab majandusel taastuda, teha eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks kestlikke ja majanduskasvu soodustavaid reforme ja investeeringuid, samuti tugevdab see majanduse vastupidavust ja potentsiaalset majanduskasvu. See aga aitab saavutada lähiajal riigi rahanduses taas soodsama seisundi ning tugevdada keskmises ja pikas perspektiivis kestlikku riigi rahandust, majanduskasvu ja töökohtade loomist.

(6)3. märtsil 2021 võttis komisjon vastu teatise, milles esitatakse täiendavad poliitikasuunised eesmärgiga aidata koordineerida eelarvepoliitikat ning valmistada ette liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogramme 8 . Üldine eelarvepoliitika peaks liikmesriikide eelarveid ning taaste- ja vastupidavusrahastut arvesse võttes jääma 2021. ja 2022. aastal toetavaks. Pidades aga silmas majandustegevuse eeldatavat järkjärgulist normaliseerumist 2021. aasta teisel poolel, peaks liikmesriikide eelarvepoliitika muutuma 2022. aastal diferentseeritumaks. Liikmesriikide eelarvepoliitikas tuleks arvesse võtta taastumise seisu, riigi rahanduse kestlikkust ning vajadust vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi. Arvestades vajadust toetada ELis kestlikku taastumist, peaksid väikeste kestlikkusriskidega liikmesriigid koostama eelarve nii, et 2022. aastal säiliks toetav eelarvepoliitika, võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu mõju. Kõrge võlatasemega liikmesriigid peaksid järgima konservatiivset eelarvepoliitikat, säilitades samal ajal riiklikult rahastatavad investeeringud ning kasutades taaste- ja vastupidavusrahastust antavaid toetusi täiendavate kvaliteetsete investeerimisprojektide ja struktuurireformide rahastamiseks. 2022. aasta järgsel perioodil tuleks eelarvepoliitikas võtta jätkuvalt arvesse taastumise tugevust, majandusliku ebakindluse taset ja riigi rahanduse kestlikkusega seotud kaalutlusi. Kui eelarvepoliitika suunatakse ümber keskpikas perspektiivis usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, muu hulgas sobival ajal toetusmeetmete järkjärgulise kaotamise kaudu, aitab see tagada keskpikal perioodil riigi rahanduse kestlikkuse.

(7)3. märtsi 2021. aasta teatises oli komisjoni seisukoht, et otsuse tegemisel üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamise või jätkamise kohta tuleks lähtuda majandusolukorra üldhinnangust, mille peamiseks kvantitatiivseks kriteeriumiks on ELi või euroala majandusaktiivsuse tase võrreldes kriisieelse tasemega (2019. aasta lõpp). Oma 2021. aasta kevadprognoosile tuginedes järeldas komisjon 2. juunil, et tingimused üldise vabastusklausli kohaldamise jätkamiseks 2022. aastal ja kohaldamise lõpetamiseks 2023. aastal on täidetud. Ka pärast üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamist võetakse arvesse iga riigi olukorda 9 .

(8)Pärast Euroopa stabiilsusmehhanismi raames pakutava finantsabiprogrammi edukat lõpuleviimist 2018. aastal kohaldatakse Kreeka suhtes kooskõlas määrusega (EL) nr 472/2013 tõhustatud järelevalvet. Kreeka tõhustatud järelevalve 10 aktiveerimisel tunnistatakse asjaolu, et Kreeka peab võtma keskmise aja jooksul jätkuvalt meetmeid, et tegeleda makromajandusliku tasakaalustamatuse võimalike allikatega, viies samal ajal ellu struktuurireforme eesmärgiga toetada kindlat ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Kreeka võttis 22. juunil 2018 eurorühma ees kohustuse jätkata kõigi peamiste programmi raames vastu võetud reformidega kuni nende täieliku lõpuleviimiseni. Lisaks on Kreeka võtnud kohustuse rakendada erimeetmeid eelarvepoliitika, sealhulgas struktuurse eelarvepoliitika, sotsiaalse heaolu, finantsstabiilsuse, töö- ja tooteturgude, erastamise, kohtusüsteemi toimimise, avaliku halduse ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas. Need struktuurireformid on Kreeka majanduse taaskäivitamiseks tehtavate jõupingutuste jaoks üha olulisemad. Nende reformide edukas rakendamine ja lõpuleviimine peaks aitama märkimisväärselt kaasa Kreeka majanduskasvu toetamisele keskpikas ja pikas perspektiivis. Kreeka on kohustatud esitama kord kvartalis aruande tõhustatud järelevalve alla kuuluvate kohustuste täitmisel tehtud edusammude kohta. Positiivne aruanne võib kord poolaastas tuua kaasa võlakergendusmeetmed, mille väärtus on 0,7 % SKPst aastas. Pärast vastavalt 2019. aasta aprillis, 2019. aasta detsembris, 2020. aasta juunis ja 2020. aasta novembris eurorühma antud nõusolekut aktiveeriti esimesed neli osa poliitikaga seotud tingimustel põhinevatest võlameetmetest koguväärtusega 3,252 miljonit eurot. Kümnes tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka edusammude kohta kohustuste täitmisel avaldati 2. juunil 2021.

(9)Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1466/97 artikliga 4 esitas Kreeka 29. aprillil 2021 2021. aasta stabiilsusprogrammi.

(10)Eurostati kinnitatud andmete põhjal oli Kreeka valitsemissektori eelarvepuudujääk 2020. aastal 9,7 % SKPst ning valitsemissektori võlg suurenes 205,6 %-ni SKPst. Esmase eelarvepositsiooni aastamuutus oli 11,3 % SKPst, võttes arvesse ka kaalutlusõiguse alusel majanduse toetamiseks võetud eelarvemeetmeid mahus 5,9 % SKPst ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. Lisaks andis Kreeka ettevõtetele ja kodumajapidamistele likviidsustoetust (nt tagatised ja maksude edasilükkamine), mille hinnanguline maht on 2,2 % SKPst ning millel ei ole otsest ja kohest mõju eelarvele enne, kui tagatised realiseeritakse.

2. juunil 2021 esitas komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande. Selles aruandes käsitletakse Kreeka eelarveseisundit, kuna tema valitsemissektori eelarvepuudujääk ületas 2020. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtust (3 % SKPst) ning valitsemissektori võlg ületas aluslepingus sätestatud kontrollväärtust (60 % SKPst) ega vähenenud rahuldavas tempos. Aruandes jõuti järeldusele, et puudujäägikriteerium ei olnud täidetud ja võlakriteerium samuti mitte.

(11)Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2021. aastal ettevaatlik ja selle kohaselt on SKP reaalkasv ligikaudu 0,5 protsendipunkti väiksem kui komisjoni 2021. aasta kevadprognoosis. See erinevus on tingitud erinevatest pandeemia arengu eeldustest, taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutuselevõtust ning turismisektori taastumise tempost. Stabiilsusprogrammi 2022. aasta makromajanduslikud prognoosid on lähedased komisjoni 2021. aasta kevadprognoosile.

(12)Valitsuse 2021. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt suureneb valitsemissektori eelarvepuudujääk 2020. aasta 9,7 %-lt SKPst 2021. aastal 9,9 %-le SKPst, samas kui võla suhtarv langeb 2021. aastal 204,8 %-le SKPst. Programmi kohaselt peaks esmane eelarvepositsioon 2021. aastal võrreldes kriisieelse tasemega (2019) vähenema 11,7 % SKPst, mis kajastab kaalutlusõiguse alusel majanduse toetamiseks võetud eelarvemeetmeid mahus 6,4 % SKPst ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. Valitsemissektori eelarvepuudujäägi prognoosid on kooskõlas komisjoni 2021. aasta kevadprognoosiga. Võla suhte osas on stabiilsusprogrammi prognoosid komisjoni 2021. aasta kevadprognoosist väiksemad, milles eeldatakse, et võla suhe ulatub 208,8 %-ni SKPst. Erinevus kajastab erastamistulude, finantsvarade netosummade ning kassa- ja tekkepõhise arvestuse kohandamisega seotud erinevaid eeldusi.

(13)Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja sellega seotud majanduslangusele on Kreeka võtnud vastu eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti tugevalt mõjutatud inimestele ja sektoritele. Sellised jõulised poliitikameetmed on aidanud leevendada SKP vähenemist ja see on omakorda aidanud piirata valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla suurenemist. Eelarvemeetmed peaksid aitama maksimaalselt kaasa majanduse taastumisele, mõjutamata tulevasi eelarvesuundumusi. Seepärast tuleks toetusmeetmete puhul vältida riigi rahandusele püsiva koormuse tekitamist. Kui liikmesriigid võtavad alalisi meetmeid, peaksid nad neid nõuetekohaselt rahastama, et tagada keskpikas perspektiivis eelarveneutraalsus. Need Kreeka 2020. ja 2021. aasta meetmed on kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Eelarvemeetmed, mille valitsus 2020. ja 2021. aastal kaalutlusõiguse alusel vastu võttis ja millest on 2022. aasta puhul teada antud, on ajutised või kompenseeritud tasakaalustavate meetmetega.

(14)2021. aasta stabiilsusprogrammis eeldatakse, et investeeringuid ja reforme rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust saadavate toetustega, mis ulatuvad 2021. aastal 0,9 %ni, 2022. aastal 1,7 %ni, 2023. aastal 1,6 %ni, 2024. aastal 1,6 %ni, 2025. aastal 1,5 %ni ja 2026. aastal 1,5 %ni SKPst. Programmis eeldatakse ka, et taaste- ja vastupidavusrahastust antavad laenud moodustavad 2021. aastal 1,4 % SKPst, 2022. aastal 1,4 % SKPst, 2024. aastal 1,1 % SKPst, 2025. aastal 1,1 % SKPst ja 2026. aastal 0,5 % SKPst. Komisjoni kevadprognoosis on neid toetusi eelarveprognoosides arvesse võetud, samas kui laenude puhul eeldatakse 2022. aastal väiksemat summat, tulenevalt pärast 2021. aastat ühtsest iga-aastasest väljamaksest.

(15)Määruses (EÜ) nr 1466/97 sätestatud kindlaks määratud eelarvekohanduse näitajaid tuleb vaadelda praeguses kontekstis. Esiteks on SKP lõhe hinnangud märkimisväärselt ebakindlad. Teiseks tuleb olla valmis eelarvepoliitikat kiiresti kohandama vastavalt pandeemia arengule, suunates selle terviseohtude vähenedes erakorraliselt abilt sihipärasematele meetmetele. Kolmandaks iseloomustavad praegust olukorda märkimisväärsed majandustegevust toetavad poliitikameetmed. Võttes arvesse ELi eelarvest (näiteks taaste- ja vastupidavusrahastust) tehtavaid suuri ülekandeid, ei kajasta kindlaks määratud näitajad täielikku impulssi, mille majandus eelarvepoliitikast saab. Sellest lähtuvalt ei näi struktuurne eelarvepositsioon olevat praeguses olukorras sobiv näitaja. Kulude kasvu eesmärki tuleb aga kohandada 11 ja täiendada lisateabega, et täielikult kajastada eelarvepoliitika suundumust.

Esiteks, nii nagu 2021. aasta eelarvekavade hindamisel kasutatud lähenemisviisi puhul, on erakorralised meetmed kulude koondnäitajast välja jäetud. Kõnealused kriisiga seotud ajutised erakorralised meetmed toetavad tervishoiusüsteeme ning kompenseerivad töötajatele ja ettevõtetele liikumispiirangute ja tarneahela häirete tõttu saamata jäänud tulu; nende meetmete kaotamine avaliku sektori asutuste poolt sõltub rahvatervise ja majandusolukorra normaliseerumisest.

Teiseks, selleks et praegusel ajal hinnata üldist eelarvepoliitikat, peaks asjakohane kulude koondnäitaja hõlmama ELi eelarvest (näiteks taaste- ja vastupidavusrahastust) tehtavaid suuri ülekandeid.

Sellest tulenevalt mõõdetakse eelarvepoliitikat esmaste kulude – k.a taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavad kulud – muutusega (v.a kaalutlusõiguse alusel võetavad tulumeetmed ja kriisiga seotud ajutised erakorralised meetmed).

Üldisest eelarvepoliitikast kaugemale vaadates on analüüsi eesmärk hinnata seda, kas riiklik eelarvepoliitika on konservatiivne ja eelarve struktuur soodustab kestlikku taastumist, mis on kooskõlas rohe- ja digipöördega. Sel põhjusel pööratakse erilist tähelepanu riiklikult rahastatavate jooksvate esmaste kulude ja investeeringute arengule.

(16)Kreeka 2021. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt väheneb tema valitsemissektori eelarvepuudujääk 2022. aastal 2,9 %-le SKPst, seda peamiselt tänu eeldatavale majanduse taastumisele ja seetõttu, et lõpetatakse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud ajutised toetusmeetmed. Valitsemissektori võla suhtarv langeb 2022. aastal 189,5 %-le SKPst. Valitsemissektori eelarvepuudujäägi prognoosid on kooskõlas komisjoni 2021. aasta kevadprognoosiga. Stabiilsusprogrammis on võla suhte prognoosid komisjoni 2021. aasta kevadprognoosist väiksemad. Erinevus on seletatav erinevate sularahasaldo, erastamistulude ja finantsvarade netosummade eeldustega.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eespool määratletud üldise eelarvepoliitika mõju (k.a mõju, mida 2022. aastal avaldavad kogunõudlusele nii riiklikust kui ka ELi eelarvest – eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust – rahastatavad investeeringud) hinnanguliselt -2,4 % SKPst 12 . Taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavate kulude positiivne panus peaks suurenema 0,3 protsendipunkti SKPst. Riiklikult rahastatavatel investeeringutel peaks olema ekspansiivne panus 0,9 protsendipunkti SKPst 13 . Riiklikult rahastatavatel esmastel jooksvatel kuludel (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) peaks olema ekspansiivne panus 0,3 protsendipunkti SKPst.

(17)Liikmesriikide eelarvemeetmete kvaliteet näib olevat eriti oluline. Eelarve- ja struktuurireformid, mille eesmärk on parandada riiklike eelarvete struktuuri, võivad toetada potentsiaalset majanduskasvu, tekitada väga vajalikku eelarvepoliitilist manööverdamisruumi ja aidata tagada pikemas perspektiivis riigi rahanduse kestlikkust, muu hulgas kliimamuutusi ja terviseprobleeme silmas pidades. Tulude poolel on COVID-19 kriis suurendanud selliste reformide tähtsust, mille eesmärk on saavutada tõhusamad ja õiglasemad avaliku sektori tulusüsteemid. Kulude poolel on seetõttu aga veelgi olulisem suurendada kestlike ja majanduskasvu soodustavate investeeringute taset ja kvaliteeti, mis on kooskõlas kasvupotentsiaali, majandusliku ja sotsiaalse vastupidavuse edendamise ning rohe- ja digipöörde eesmärkidega. Taaste- ja vastupidavuskavad võimaldavad parandada riiklike eelarvete struktuuri.

(18)Programmi keskpika perioodi eelarvekavade kohaselt jõuab valitsemissektori eelarvepuudujääk 2023. aastal 0,4 %ni SKPst ja muutub 2024. aastal ülejäägiks 0,6 % SKPst.

Programmi kohaselt on üldise eelarvepoliitika mõju (k.a mõju, mida avaldavad kogunõudlusele nii riiklikust kui ka ELi eelarvest – eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust – rahastatavad investeeringud) 2023. ja 2024. aastal hinnanguliselt keskmiselt 0.6 % SKPst 14 . Taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavate kulude positiivne panus peaks vähenema 0,1 protsendipunkti SKPst. Riiklikult rahastatavatel investeeringutel peaks olema neutraalne panus 15 . Riiklikult rahastatavatel esmastel jooksvatel kuludel (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) peaks olema pärssiv panus 0,6 protsendipunkti SKPst.

Praegune hinnanguline kümne aasta keskmine nominaalne potentsiaalne majanduskasv on 1¼ % 16 . See hinnang ei hõlma aga taaste- ja vastupidavuskavaga ette nähtud reformide mõju, mis võivad hoogustada Kreeka potentsiaalset majanduskasvu.

(19)Valitsemissektori võla suhtarv peaks langema 2023. aasta 176,7 %-lt SKPst 2024. aastal 166,1 %-le SKPst. Võttes arvesse Kreeka kõrget võla suhtarvu, mis prognoosi kohaselt langeb aja jooksul üksnes järk-järgult, ohustavad keskpikas perspektiivis Kreekat suured riigi rahanduse kestlikkusega seotud riskid, nagu nähtub viimasest võla kestlikkuse analüüsist 17 . Kümnes tõhustatud järelevalve aruanne osutab teistele teguritele, mis on võla kestlikkuse üldise hindamise seisukohast olulised, nimelt valitsemissektori võlaportfelli koostis ja tähtaegade profiil leevendavad võlgadest tulenevat haavatavust, aga tingimuslikud kohustused kujutavad endast lisariski.

(20)Kuna ebakindlus on endiselt väga suur, peaksid eelarvepoliitika suunised jääma valdavalt kvalitatiivseks. Täpsemaid kvantitatiivseid suuniseid perioodi hilisemateks aastateks tuleks anda 2022. aastal, juhul kui ebakindlus on selleks ajaks piisavalt vähenenud.

Nõukogu on hinnanud 2021. aasta stabiilsusprogrammi ja järelmeetmeid, mida Kreeka on võtnud seoses nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega,

SOOVITAB KREEKAL TEHA JÄRGMIST.

1.Kasutada 2022. aastal taaste- ja vastupidavusrahastut lisainvesteeringute rahastamiseks, et toetada majanduse taastumist, järgides samal ajal konservatiivset eelarvepoliitikat. Säilitada riiklikult rahastatavad investeeringud.

2.Kui majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada keskpikas perspektiivis riigi rahanduse kestlikkus. Samal ajal edendada investeeringuid, et suurendada kasvupotentsiaali.

3.Pöörata nii eelarve tulude kui ka kulude poolel erilist tähelepanu riigi rahanduse struktuurile ja eelarvemeetmete kvaliteedile, et tagada majanduse kestlik ja kaasav taastumine. Seada prioriteediks kestlikud ja majanduskasvu soodustavad investeeringud, eelkõige toetades rohe- ja digipööret. Seada esikohale eelarve- ja struktuurireformid, mis aitavad rahastada avaliku poliitika prioriteete ja aitavad kaasa riigi rahanduse pikaajalisele kestlikkusele, sealhulgas tugevdades kõigi inimeste seisukohast tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide katvust, piisavust ja kestlikkust.

Brüssel,

(1)

   EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2)

   Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud klausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majanduslanguse ajal.

(3)

   Komisjoni teatis nõukogule stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta, Brüssel, 20.3.2020 (COM(2020) 123 final).

(4)

   Komisjoni teatis „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“, Brüssel, 17.9.2020 (COM(2020) 575 final).

(5)

   Nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitus, milles käsitletakse Kreeka riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Kreeka 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohta (ELT C 282, 26.8.2020, lk 46).

(6)    Ootab lõplikku vastuvõtmist nõukogus pärast selle kinnitamist Euroopa Ülemkogus. Eurorühmas 16. detsembril 2020 kokku lepitud tekst on kättesaadav veebiaadressil https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14356-2020-INIT/en/pdf

(7)

    ELT L57, 18.2.2021, lk 17.

(8)

   Komisjoni teatis nõukogule „Üks aasta pärast COVID-19 puhangu algust: eelarvepoliitika meetmed“, Brüssel, 3.3.2021 (COM(2021) 105 final).

(9)

   Komisjoni teatis majanduspoliitika koordineerimise kohta 2021. aastal: ületada COVID-19, toetada taastumist ja ajakohastada majandust, Brüssel, 2.6.2021 (COM(2021)500 final).

(10)    Komisjoni 11. juuli 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1192, mis käsitleb tõhustatud järelevalve kasutuselevõtmist Kreeka suhtes (ELT L 211, 22.8.2018, lk 1), ja komisjoni 17. veebruari 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/271, mis käsitleb Kreeka üle tehtava tõhustatud järelevalve pikendamist (ELT L 61, 22.2.2021).

(11)    Eelkõige ei võimalda kulude kasvu eesmärgi raames kasutatud nelja aasta investeeringute tasandamine nõuetekohaselt hinnata riiklikult rahastatud investeeringutest tulenevat eelarvetoetust majanduse taastumiseks.

(12)    Miinusmärgiga näitaja viitab sellele, et esmaste kulude kasv on suurem kui keskpika perioodi majanduskasv; see osutab ekspansiivsele eelarvepoliitikale.

(13)    Muudel riiklikult rahastatavatel kapitalikuludel peaks olema ekspansiivne panus 0,9 protsendipunkti SKPst.

(14)    Näitaja on hinnanguliselt 0,6 % SKPst.

(15)    Muudel riiklikult rahastatavatel kapitalikuludel peaks olema ekspansiivne panus 0,1 protsendipunkti SKPst.

(16)    Komisjoni hinnang ühiselt kokkulepitud metoodika alusel.

(17)    Vt komisjoni talituste töödokument – statistiline lisa, milles on esitatud 2021. aasta stabiilsus- ja lähenemisprogrammide hindamiseks vajalikud taustandmed.