English
Select your language
Official EU languages:
Access to European Union law
EUR-Lex
Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
Document 52021BP1615
Resolution (EU) 2021/1615 of the European Parliament of 29 April 2021 with observations forming an integral part of the decision on discharge in respect of the implementation of the budget of the European Border and Coast Guard Agency for the financial year 2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2021/1615, 29. aprill 2021, tähelepanekutega, mis on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2021/1615, 29. aprill 2021, tähelepanekutega, mis on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
ELT L 340, 24.9.2021, p. 328–336
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 340/328 |
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1615,
29. aprill 2021,
tähelepanekutega, mis on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
EUROOPA PARLAMENT,
|
— |
võttes arvesse oma otsust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa, |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0081/2021), |
|
A. |
arvestades, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti eelarveaasta 2019 lõplik eelarve 330 107 000 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 14,36 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest; |
|
B. |
arvestades, et määruse (EL) 2019/1896 (2) artikli 80 lõike 1 kohaselt peab Euroopa piiri- ja rannikuvalve tagama sellest määrusest tulenevate ülesannete täitmisel põhiõiguste kaitse vastavalt asjaomasele liidu õigusele, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartale (edaspidi „harta“), ja asjaomasele rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonile ja selle 1967. aasta protokollile, lapse õiguste konventsioonile ning rahvusvahelise kaitse tagamisega seotud kohustustele, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttele; arvestades, et määrusega (EL) 2019/1896 nähti ametile ette nii uued vahendid põhiõiguste valdkonnas kui ka kehtestati uus terviklik sõltumatu sisemehhanism, mille eesmärk on jälgida ameti operatiivtegevuse vastavust põhiõigustele; arvestades, et see mehhanism põhineb ameti põhiõiguste ametniku tugevdatud rollil ja sõltumatusel, ning arvestades, et põhiõiguste ametnik annab aru haldusnõukogule, kuid temast saab oma töötajate suhtes ka delegeeritud ametisse nimetav ametiisik; |
|
C. |
arvestades, et määruse (EL) 2019/1896 kohaselt peab põhiõiguste ametnikku abistama tema asetäitja ja vähemalt 40 põhiõiguste vaatlejat, kes tegutsevad põhiõiguste ametniku järelevalve all kohapeal tema silmade ja kõrvadena; |
|
D. |
arvestades, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2.0 rakendamise tegevuskavas, mille amet ja komisjon koostasid 2019. aasta juulis, rõhutati vajadust viia põhiõiguste seire asjakohane raamistik kooskõlla määruse (EL) 2019/1896 sätete ja mõttega, eelkõige seoses 40 põhiõiguste vaatleja töölevõtmisega 5. detsembriks 2020; |
|
E. |
arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed; arvestades, et kontrollikoda algatas hiljuti auditi, et uurida, kas amet on seni pakkunud liikmesriikidele tulemuslikku toetust Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel, mis viiakse lõpule 2021. aastal; |
|
F. |
arvestades, et Euroopa Ombudsman on algatanud uurimise (CASEOI/5/2020/MHZ), et hinnata, kuidas amet tegeleb põhiõiguste väidetavate rikkumistega, eelkõige selleks, et hinnata ameti kaebuste lahendamise korra tulemuslikkust ja läbipaistvust nende jaoks, kes usuvad, et nende õigusi on ameti piirioperatsioonide käigus rikutud, ning ameti põhiõiguste ametniku rolli ja sõltumatust; |
|
G. |
arvestades, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on algatanud ameti suhtes uurimise seoses väidetava ahistamise, väärkäitumise ja rändajate tagasitõrjumisega; |
|
H. |
arvestades, et alates 2019. aasta detsembrist täidab amet uusi volitusi, mille raames on missioonide ja töötajate arvu oluliselt ja suuresti suurendatud, milleks on vaja asjakohast eelarvet; |
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine
|
1. |
märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarveseire jõupingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,84 %, mis on 2018. aasta määrast 1,46 % võrra kõrgem; märgib murega, et maksete assigneeringute täitmise määr oli madal, st 69,13 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 0,56 % võrra madalam; |
|
2. |
märgib kontrollikoja aruande põhjal, et 2019. aastal olid ametil koostööd tegevate riikidega operatiivtegevuseks sõlmitud rahastamislepingud, mis moodustasid 55 % ameti eelarvest; märgib, et amet on astunud samme eelkontrollide parandamiseks ja võtnud 2019. aastal uuesti kasutusele kulude hüvitamise järelkontrolli; väljendab muret kontrollikoja rõhutatud asjaolu pärast, et seadmetega seotud kulude hüvitamine põhineb endiselt tegelikel kuludel, ja peab ülimalt kahetsusväärseks asjaolu, et ühikuhindade alusel hüvitamisele ülemineku projekt ei ole ikka veel lõpule viidud; rõhutab, et see menetlus ei ole veel lõpule viidud, kuigi tegemist on korduva olukorraga, mida käsitleti ka eelmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses; võtab kontrollikoja aruande põhjal suure murega teadmiseks, et koostööd tegevad riigid ei olnud alati lisanud maksetaotlustele kulude põhjendamiseks arveid või muid tõendeid, mis oleksid nõuetekohaselt tõendanud operatsioonide käigus tegelikult kantud kulusid, ning et tõendusdokumentide esitamisel esines viivitusi; ühtlasi rõhutatakse kontrollikoja aruandes, et koostööd tegevatel riikidel on kohustus esitada koos maksetaotlustega õigeaegselt täpseid tõendusdokumente; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et järelkontrolli raames kinnitas amet kõnealused kulud pangaväljavõtete alusel ning hüvitise saajale teatati, et edaspidi pro forma arveid enam tõendusdokumentidena ei aktsepteerita, isegi kui sellised arved vastavad kohaldatavale riiklikule õigusraamistikule; lisaks sellele olid tõendusdokumentide esitamisel tekkinud viivitused seotud ametnike lähetamise puhul lihtsustatud toetuse maksmise skeemi rakendamisega ning seetõttu pikendati 2019. aastal oluliselt lõppmaksete tegemise menetlust, et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine; on ülimalt rahulolematu asjaoluga, et ameti juhtkond ei ole selle olukorraga tegelemiseks eriti midagi ette võtnud; kutsub ametit üles tegema lõpu kõikide järelejäänud kulude hüvitamisele maksetaotluste alusel, mis ei ole arvetega tõendatud; nõuab tungivalt, et amet viiks viivitamata lõpule ülemineku ühikukulude alusel hüvitamisele ja kohaldaks täielikult kõiki usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid; |
|
3. |
peab kahetsusväärseks kontrollikoja aruandest nähtuvat asjaolu, et amet muutis projekti hilises etapis ameti ruumides tehtavate ümberehitustööde lepingulist korraldust, nähes ette võimaluse teha veel lõpetamata tööde eest eelmakseid, kuigi algselt tuli maksed teha alles pärast tööde vastuvõtmist, ning märgib väga murelikult, et seetõttu kaotas amet olulise kontrollielemendi ja rahaliste vahendite kasutamine ei kajastanud tööde tegelikku edenemist; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et eelmaksete tegemine oli lahendus, mis võimaldas hoone ümberehitust jätkata ning et amet ei kaotanud põhikontrolli, kuna eelmaksed tehti üürileandjale, kes ei võinud teha töövõtjale makseid enne, kui teatud osa töödest oli ameti poolt vastu võetud, ning ühtlasi tagastas üürileandja ametile kõik kasutamata jäänud summad ning kõik see oli lepinguliste tagatistega garanteeritud; kutsub ametit üles vaatama läbi selliseid makseid käsitlevad mehhanismid ja tagama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimise; |
|
4. |
on seisukohal, et ameti selgitus on eriti nõrk, võttes arvesse teavet võimaliku pettusejuhtumi kohta seoses Poola IT-tarkvaraga, mille puhul kasutati sarnast töömeetodit; |
|
5. |
juhib tähelepanu hiljutistele meediakajastustele kallite iga-aastaste ürituste kohta, mille kulud ulatusid 2019. aastal peaaegu poole miljoni euroni; tuletab meelde, et ametit rahastatakse liidu maksumaksja rahast; väljendab sellega seoses heameelt ameti otsuse üle lõpetada kõnealuse iga-aastase ürituse korraldamine; kutsub ametit üles olema ürituste korraldamisega seoses eelarve täitmisel ettevaatlikum; |
Tulemuslikkus
|
6. |
märgib, et amet kasutab põhiliste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust, ning kasutab eelarve haldamise parandamiseks ka muid näitajaid, nagu rahulolu taseme väljaselgitamine veebiküsitluse teel, hilinenud maksete hindamine ja vabade ametikohtade määr; palub ametil selgitada, miks kuulub „sisenemiskeeld“ põhiliste tulemusnäitajate hulka; |
|
7. |
rõhutab ameti olulist rolli liidu niisuguste jõupingutuste nurgakivina, mida tehakse selleks, et kaitsta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala ning tagada liikumisvabadus, mille raames ei tehta sisepiiridel kontrolle; rõhutab, et tänu rändepoliitika valdkonnas liidu tasandil ressursside ja vahendite ühiskasutusele on amet selles valdkonnas liidu solidaarsuse peamine vahend; |
|
8. |
märgib, et määrus (EL) 2019/1896 võeti vastu 13. novembril 2019. aastal ja jõustus 4. detsembril 2019. aastal ning sellega laiendati ameti volitusi ja suurendati vahendeid ning loodi ka täitevvolitustega alaline korpus; märgib, et ametil tuli uute sätestatud volituste täitmiseks teha suuri sisemisi ümberkorraldusi ja hakkama saada ka uute ülesannete kavandamisega; märgib, et amet seisis silmitsi 2020. aastal tööle võetavate administraatorite arvu ettenägematu vähendamisega, mis tõi kaasa ameti ametikohtade loetelu kohandamise; tunneb muret selle pärast, et kõnealuse kohandamise üle ameti ja komisjoni vahel peetavad läbirääkimised on kestnud kaua; palub komisjonil ja ametil leida kiiresti sobiv lahendus, et tagada ameti uute volituste nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine; |
|
9. |
rõhutab probleeme, mida tekitab ametile selle ebastabiilset tegevuskeskkonda arvesse võttes pikk planeerimistsükkel, mille alusel võetakse vastu ühtne programmdokument; |
|
10. |
märgib, et 2019. aasta märtsis võeti vastu esimene Euroopa integreeritud piirihalduse tehniline ja operatiivstrateegia; |
|
11. |
märgib, et amet on võtnud juhtrolli algatuses luua Brüsselis justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite jaoks ühine teabevahetuse asutus, et saada kasu ressursside tõhusast kasutamisest, jagada rajatisi ja teenuseid ning suurendada võrguefekti; märgib lisaks, et valmimas on halduskokkulepe, mis sisaldab nõudeid ühiste kontoriruumide ja partnerite koostöö tingimuste kohta, ning järgmised sammud, mis on kavandatud ajavahemikuks 2020–2021, on hanked, sisustamine ja lõpuks uutesse ruumidesse ümberasumine; |
|
12. |
väljendab suurt muret kontrollikoja eelmise aasta märkuste pärast selle kohta, et kuigi amet kolis oma praegustesse ruumidesse 2014. aastal, ei ole ametil ikka veel haldusnõukogu poolt heaks kiidetud terviklikku talitluspidevuse kava; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et ajutine talitluspidevuse poliitika ja talitluspidevuse kava on väljatöötamisel ning et talitluspidevuse kava plaaniti vastu võtta 2020. aastal; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru talitluspidevuse kava vastuvõtmise ja rakendamise etappidest; |
|
13. |
märgib, et kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 80 lõikega 1 peab amet põhiõiguste ametniku kaasabil ja heakskiidul koostama põhiõiguste strateegia ja tegevuskava, mis hõlmavad tõhusat korraldust põhiõiguste järgimise jälgimiseks ameti kogu tegevuses, rakendama neid ning arendada neid edasi; märgib, et strateegiat tuleks rakendada tegevuskava abil, milles tagatakse praktilised põhiõiguste kaitsemeetmed, millest juhindutakse ameti operatiivtegevuse elluviimisel; taunib asjaolu, et seda tegevuskava ei ole veel vastu võetud; |
|
14. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi parlament on seda korduvalt nõudnud ja ameti töötajate koguarv on märkimisväärselt suurenenud, ei ole põhiõiguste ametnikul endiselt piisavalt personali ning seetõttu on tal ilmselgelt raske täita nõuetekohaselt ülesandeid, mis on talle on usaldatud; nõuab tungivalt, et amet näeks oma põhiõiguste ametnikule ette piisavad vahendid ja töötajad, eelkõige selleks, et arendada edasi ja rakendada ameti põhiõiguste kaitse jälgimise ja tagamise strateegiat; tuletab ametile meelde, kui tähtis on järgida Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ning liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (3); kutsub ametit üles looma korrapärase mehhanismi, mille raames saaks amet teavitada Euroopa Parlamendi liikmeid käimasolevatest operatsioonidest, sealhulgas tõsistest vahejuhtumitest ja muudest teadaannetest vägivalla kasutamise ja põhiõiguste rikkumise kohta välispiiril; |
|
15. |
rõhutab, kui oluline on suurendada ameti sisetegevuse ja juhtimismenetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida mis tahes ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis; |
|
16. |
võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks ametisisese IKT- ja küberturvalisuse rühma loomise; ergutab ametit viima põhjendamatu viivituseta lõpule oma küberturvalisuse tegevuskava koostamise aastateks 2020–2025; palub komisjonil aidata ametil leida lahendusi ameti digitaliseerimise edendamiseks; |
|
17. |
tunneb heameelt dokumentide registri loomise üle, kuid on seisukohal, et praegune register ei vasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (4) õiguslikele nõuetele, kuna registris peaksid olema loetletud kõik ameti koostatud või valduses olevad dokumendid; tunnistab, et kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 4 peab amet keelama juurdepääsu dokumentidele, kui see on avalikes huvides seoses avaliku julgeolekuga, kaitsepoliitiliste ja sõjaliste küsimustega, rahvusvaheliste suhetega või liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga; kordab ametile esitatud üleskutset tagada kogu oma tegevuse täielik läbipaistvus; konkreetsemalt, võttes arvesse ameti eelarve oodatavat edasist märkimisväärset üldist suurenemist järgmistel aastatel ja vastutusalade laienemist, kutsub ametit üles esitama talle peatükkide kaupa üksikasjalikumat teavet oma eelarve täitmise kohta operatiivtegevustes, loetledes artiklite ja eelarveridade alusel rahastatavad täpsed tegevused; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja aruandes hinnatakse ainult ameti kulutuste seaduslikkust ja korrektsust; võttes arvesse ameti eelarve suurust ja ulatust, palub kontrollikojal hinnata tulevikus ameti tulemuslikkust kvalitatiivsemalt, mis võimaldaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval asutusel paremini hinnata, kuidas ameti eelarvevahendeid kulutatakse; |
Personalipoliitika
|
18. |
peab kahetsusväärseks, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud vaid 75,83 % ning liidu eelarves kinnitatud 484 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 367 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 418); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 214 lepingulist töötajat ja 168 lähetatud riiklikku eksperti; |
|
19. |
võtab teadmiseks, et põhiõiguste ametniku, põhiõiguste ametniku asetäitja ja põhiõiguste vaatlejate töölevõtmise menetlus kestab; rõhutab, et amet ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet tegid 2019. aastal tihedat koostööd, et töötada välja spetsiifilised valikukriteeriumid põhiõiguste ametniku ja 40 põhiõiguste vaatleja töölevõtmiseks; peab aga kahetsusväärseks töölevõtmismenetlustes tekkinud viivitusi; tuletab meelde, et määruse (EL) 2019/1896 kohaselt pidi amet võtma vähemalt 40 põhiõiguste vaatlejat tööle 5. detsembriks 2020. aastal; märgib, et põhiõiguste vaatlejate esimene rühm pidi eelduste kohaselt tööle võetama 2021. aasta märtsis; märgib, et määrusega (EL) 2019/1896 laiendati põhiõiguste ametniku ülesannete ulatust ja seetõttu tuli see ametikoht klassifitseerida keskastme juhi ametikohana, mille jaoks tuleb korraldada spetsiifiline valikumenetlus; märgib, et need organisatsioonilised ja personalimuudatused on tekitanud ebaselgust seoses õiguslike tagajärgede ja rakendamisega; kutsub ametit üles pidama põhiõigustega tegelemist esmatähtsaks; nõuab seetõttu kindlalt, et amet võtaks asjakohasel administraatorite tegevusüksuse (AD) tasandil põhjendamatu viivituseta tööle 40 põhiõiguste vaatlejat, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1896 artikli 110 lõikes 6, ning tagaks, et tulevastel põhiõiguste vaatlejatel oleks oma ülesannete sõltumatuks täitmiseks vajalik staatus; |
|
20. |
on mures asjaolu pärast, et 2019. aasta kohta esitatud andmete kohaselt puudub ametis sooline tasakaal, eelkõige haldusnõukogu tasandil (48 meest ja kaheksa naist); kutsub ametit üles vähendama märkimisväärset soolist tasakaalustamatust haldusnõukogu tasandil; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust; |
|
21. |
märgib, et amet võttis 1. augustil 2019. aastal vastu inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise ärahoidmise poliitika; väljendab muret ameti poolt 2019. aastal teatatud viie ahistamisjuhtumi pärast, ning märgib, et rikkumisest teavitajad teatasid hiljuti uutest väidetavatest ahistamisjuhtumitest; palub haldusnõukogul hinnata, kas ameti inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise ärahoidmise poliitikat rakendatakse nõuetekohaselt ja kas see on tulemuslik; |
|
22. |
väljendab muret teadete pärast, mis on ajakirjanduslike uurimiste raames esitatud selle kohta, milline on kõrgete ametnike suhtumine madalama astme töötajatesse; rõhutab eelkõige oma muret teadete pärast töötajate solvamise ja nende lugupidamatul viisil kohtlemise kohta ning märkuste pärast selle kohta, et ameti kontrollimehhanismid muutuvad väidetavalt ebatõhusamaks; märgib, et amet ei ole kõnealuste tegudega seoses teatanud ühestki ametlikust kaebusest; märgib, et Frontexi kontrolli töörühm jälgib oma volituste kohaselt edaspidi ameti sisejuhtimist, sealhulgas kaebustest teatamise ja nende käsitlemise menetlusi; julgustab ametit tegema Frontexi kontrolli töörühmaga koostööd, et lahendada kõik sellealased mureküsimused ja võtta järelmeetmeid ameti toimimise kõnealuse aspekti kohta tulevikus esitatavate soovituste suhtes; |
|
23. |
märgib kontrollikoja aruande põhjal, et amet jätkas 2019. aastal uute töötajate töölevõtmist kooskõlas oma laiendatud volitustega, võttes sellel aastal tööle 218 uut töötajat; märgib, et kuigi töölevõtmismenetlust peetakse edukaks, peaks amet parandama valikukomisjoni liikmetele antavaid suuniseid ja kontrollima täpsemalt kandidaatide rahalisi õigusi seoses palgamaksetega; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet korraldab valikukomisjoni liikmetele koolitusi, et tagada neile oma rolli täitmiseks nõuetekohased teadmised, arvestades samas iga valikukomisjoni kaalutlusruumi ja sõltumatust; lisaks tehti töötajatele kehtestatud õigused teatavaks 6. veebruaril 2020. aastal, st pärast palgaarvestuse avaldamist ja palkade väljamaksmist; märgib, et uute töötajate palku kontrollitakse asjakohaste otsuste alusel ning lahknevuste avastamise korral tuleb uut töötajat sellest teavitada hiljemalt kuu 12. kuupäevaks; võtab murelikult teadmiseks hiljutised meediakajastused selle kohta, et amet ei ole töölevõtmismenetluste seisu kohta esitanud kandidaatidele nõuetekohast teavet; palub ametil parandada oma sellealast teavitustegevust; |
|
24. |
märgib, et 2019. aasta oli määruse (EL) 2016/1624 (5) vastuvõtmisele järgneva viieaastase kasvukava neljas aasta, mille jooksul suurendati märkimisväärselt ameti eelarvet ja personali; märgib, et amet alustas üleminekut paberivabale ja pilvepõhisele e-töölevõtmissüsteemile, mis pidanuks toimima hakkama 2020. aasta suvel; märgib lisaks, et ametil on raskusi sobivate väliskandidaatide ligimeelitamisel ja kindla geograafilise tasakaalu saavutamisel ning et see on peamiselt tingitud madalast paranduskoefitsiendist; rõhutab, et paranduskoefitsiendid on eri liikmesriikides väga erinevad, mis avaldab tõsist mõju madalamate paranduskoefitsientidega liikmesriikides asuvate ametite suutlikkusele eksperditeadmistega töötajaid tööle võtta ja tööl hoida; rõhutab, et ametid, mis asuvad riikides, kus kohaldatakse madalat paranduskoefitsienti, peaksid saama komisjonilt rohkem toetust lisameetmete rakendamiseks, et muuta need ametid praegustele ja tulevastele töötajatele atraktiivsemaks; kutsub komisjoni üles hindama piirkondlikel, mitte riiklikel hinnangutel põhinevate palga paranduskoefitsientide kohaldamise mõju ja elujõulisust; rõhutab, et tavaliselt asuvad madalamate paranduskoefitsientidega liikmesriikides ametid pealinnades, kus elukallidus ja elamiskulud on märkimisväärselt suuremad kui riigi muudes osades; |
|
25. |
väljendab suurt muret selle pärast, et kuigi ameti tegevjuhtkond oli juba 2019. aasta märtsis teadlik 2019. aasta detsembris jõustunud muudatustest, mis olid seotud põhiõiguste ametniku ja põhiõiguste vaatlejate rolli ja pädevusega, ei võtnud tegevjuhtkond nende muudatustega kohanemiseks vajalikke meetmeid, mis tõi ametis kaasa korduvad viivitused põhiõiguste austamist käsitlevate sätete rakendamisel; mõistab sügavalt hukka viisi, kuidas tegevdirektor otsustas 2019. aasta lõpus põhiõiguste ametniku asendamise menetluses haldusnõukogust mööda minna; märgib murega, et menetlust alustati kohe, kui põhiõiguste ametnik oli pärast pikka haigust tagasi tööle naasnud, mistõttu oli talle võimaldatud etteteatamisaeg väga lühike; rõhutab, et amet pidi põhiõiguste ametniku vaba ametikoha teate avaldamise peatama, kuna see ei olnud kooskõlas asjakohaste õigusaktidega; rõhutab, et komisjoni poolt selle olukorra kohta esitatud märkuste kohaselt oli see lihtsalt õigusvastane; võtab teadmiseks, et praegu täidab põhiõiguste ametniku ametikoha ülesandeid kohusetäitjana üks tegevdirektori kabineti endine liige; on tõsiselt mures meediakajastuste pärast, mille kohaselt on tegevdirektor korduvalt eiranud põhiõiguste ametniku teateid ja nõuandeid oma tegevuse kohta mitmes liikmesriigis; rõhutab, et 2021. aasta veebruarini ei olnud amet võtnud põhiõiguste vaatleja ametikohale tööle ühtegi isikut; väljendab tõsist muret märkuste pärast, mille komisjon on esitanud ameti vastumeelsuse kohta rakendada komisjoni antud suuniseid seoses inimeste töölevõtmisega, sealhulgas põhiõiguste ametniku ja vaatlejate töölevõtmisega, takistades seda protsessi veelgi ja põhjustades selles lisaviivitusi; nõuab tungivalt, et amet täidaks täielikult kõik määrusest (EL) 2019/1896 tulenevad kohustused ja annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru; |
|
26. |
võtab teadmiseks, et põhiõiguste ametnik valiti haldusnõukogu märtsis toimunud koosolekul ja ta asub tööle 1. juunil 2021. aastal; märgib, et 2021. aasta aprilli seisuga on ameti tööpakkumise vastu võtnud 15 põhiõiguste vaatleja ametikohale kandideerijat, kellest kümme võetakse tööle palgaastmele AST 4 ja viis palgaastmele AD 7, ning nad peaksid alustama oma tööd 2021. aasta juuni keskpaigas ja juuli alguses; |
|
27. |
märgib, et määruse (EL) 2019/1896 rakendamisega muudeti ameti organisatsioonilist struktuuri; märgib, et kindlaks tuli määrata kolme tegevdirektori asetäitja ametiülesanded ja neid ka hinnata; märgib, et haldusnõukogu võttis 2020. aasta detsembris vastu ameti muudetud organisatsioonilise struktuuri; rõhutab, et läbipaistvuse ja tegevussuutlikkuse suurendamiseks tuleb kolme tegevdirektori asetäitja pädevus ja vastutusvaldkonnad selgelt kindlaks määrata; |
|
28. |
innustab ametit töötama välja pikaajalise personalipoliitika raamistiku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjäärijuhtimist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja integreerimist; |
Hanked
|
29. |
märgib, et amet osaleb oma inspekteerimis- ja kontrollibüroo kaudu Euroopa Liidu ametite võrgustiku tulemuslikkuse arendamise võrgustiku töös; märgib, et amet osaleb ka Euroopa Liidu ametite hankeametnike võrgustiku töös, hinnates institutsioonidevahelisi pakkumusi vajaduste ja rahaliste vahendite seisukohast; |
|
30. |
märgib, et amet hankis 2020. aastal keskmise lennukõrguse ja pika välbaga merepõhise õhuseire kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemid raamlepingu alusel, mille kogumaksumus on kuni 50 miljonit eurot ja mille puhul on lepingu maksimaalne kogukestus iga asjaomase töövõtja puhul neli aastat; tuletab meelde, et nii välispiiril hätta sattunud rändajate päästmine kui ka tehnilise varustuse hankimine piirihalduse tagamiseks on ameti missiooni olulised osad, ning julgustab ametit järgima ka tulevikus tehnilise varustuse soetamisel kohaldatavaid hankereegleid; |
Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, eetika ning läbipaistvus
|
31. |
võtab teadmiseks ameti niisuguste kehtestatud meetmete puudulikkuse, mis on seotud läbipaistvuse, huvide konfliktide ennetamise ja haldamise ning rikkumisest teatajate kaitsega; märgib, et rikkumisest teatamise poliitika võeti vastu 18. juulil 2019. aastal ja see jõustus 1. augustil 2019. aastal; peab kahetsusväärseks, et ameti veebisaidil ei ole avaldatud kõik haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; nõuab tungivalt, et amet avaldaks läbipaistvuse suurendamiseks kõigi haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas võetud meetmete kohta aru; |
|
32. |
rõhutab ameti suuremat osalemist uut tüüpi hangetes ja pakkumustes, mis on seotud teenuste, seadmete ning allhanke raames korraldatavate projektide ja uuringutega, et täita määruse (EL) 2019/1896 sätteid; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkulepe läbipaistvusregistri kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (6) (edaspidi „2014. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“) põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 295; tuletab meelde, et 2014. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe on Euroopa Parlamendile ja komisjonile siduv; tuletab meelde, et 2014. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 35 kutsutakse Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üles registriga ühinema ning ergutatakse teisi ELi institutsioone, organeid ja ameteid selle kokkuleppega loodud raamistikku kasutama; märgib, et amet ei ole läbipaistvusregistri kasutamise otsusest ühissekretariaadile kunagi ametlikult teatanud; palub ametil luua sidusa ja ametliku registri, et tagada läbipaistvus oma suhetes kolmandatest osapooltest sidusrühmadega, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2019/1896 artiklis 118; tunneb heameelt asjaolu üle, et amet töötab praegu välja oma läbipaistvusregistrit, et vältida ebaselgust suhetes kolmandatest osapooltest sidusrühmadega, mis on seotud teenuseid, seadmeid või projektide ja uuringute allhankimist käsitlevate hangete ja pakkumustega; kutsub komisjoni üles aitama ametil määrata registri jaoks kindlaks asjakohase raamistiku, mis tagab läbipaistvusreeglite õigusselguse, võttes samal ajal arvesse ameti tegevuse laadist tulenevaid spetsiifilisi tundlikkus- ja turvanõudeid; |
|
33. |
võtab suure murega teadmiseks, et vastavalt ajakirjanduslikele uurimistele, mis põhinevad dokumentidel, mille amet on teinud kättesaadavaks teabevabadust käsitlevate asjakohaste õigusaktide alusel, on amet aastatel 2018–2019 korraldanud oma töövaldkonnaga seotud tööstusharude esindajatega mitu kohtumist, millest 70 % on olnud kohtumised selliste äriühingute esindajatega, mis ei ole kantud liidu läbipaistvusregistrisse; märgib, et 2019. aasta nn tööstuspäevade raames kohtus amet mitme sõjatehnoloogia, seire ja biomeetria tööstusharu äriühinguga, sealhulgas äriühingutega, kes ei ole end liidu läbipaistvusregistris registreerinud; taunib asjaolu, et amet ei ole Euroopa Parlamendile esitanud nõuetekohast teavet 2019. aastal lobistidega korraldatud kohtumiste kohta; palub ametil ajakohastada oma läbipaistvuspoliitikat, et tagada süstemaatiline teabe avaldamine asjaomaste tööstusharude esindajatega toimuvate kohtumiste kohta, esitades kohtumiste teema, kestuse ja toimumisraamistiku, ning hoiduda kohtumisest äriühingutega, kes ei ole kantud liidu läbipaistvusregistrisse; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks aruande selles valdkonnas tehtud edusammude kohta; |
|
34. |
rõhutab asjaolu, et kehtivas liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja praeguste sätete kooskõlastamatusest; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes; |
|
35. |
rõhutab, et teatavad ametiisikud täidavad huvide konflikti puudumise deklaratsioone ja hindavad eetikastandardite järgimist ise; toonitab aga, et niisugused enda koostatud deklaratsioonid ja hinnangud ei ole piisavad, mistõttu on vaja lisakontrolli; |
Sisekontroll
|
36. |
märgib, et kooskõlas 2019.–2020. aasta kavaga lõpuleviidud toetuste järelkontrolli kohta on ameti inspekteerimis- ja kontrollibüroo teinud inspektsioone kaheksas liikmesriigis ja kümnes institutsioonis; |
|
37. |
märgib, et 2019. aastal korraldas komisjoni siseauditi talitus IT-juhtimise ja projektijuhtimise auditi, mille tulemusel esitati kaks väga olulist ja kaks olulist soovitust, millega amet nõustus, ning et nende soovituste rakendamise tegevuskava võeti vastu ja esitati siseauditi talitusele; |
|
38. |
märgib, et 5. veebruari 2020. aasta seisuga on viie soovituse staatus „läbivaatamiseks valmis“ ja need ootavad siseauditi talituse lõplikku otsust ning 11 soovituse staatus on „pooleli“ ja need tuleb alles rakendada; |
|
39. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoja eelmisel aastal esitatud tähelepanekute suhtes võetud järelmeetmetega seoses puudub ametil tundlike ametikohtade poliitika, mille alusel määrataks kindlaks tundlikud funktsioonid, hoitaks nende loetelu ajakohasena ja määrataks kindlaks asjakohased meetmed erahuvide riskide maandamiseks; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et poliitikadokumendi eelnõu valmis 2019. aastal, kuid võimaliku ümberhindamise tõttu see peatati ja selle vastuvõtmist pidanuks kaalutama 2020. aasta kolmandas kvartalis; nõuab tungivalt, et amet võtaks selle poliitika võimalikult kiiresti vastu ja hakkaks seda rakendama, et vastata ameti sisekontrollistandarditele; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks aruande selles valdkonnas tehtud edusammude kohta; |
|
40. |
kutsub ametit üles võtma kiiremas korras parandusmeetmeid kontrollikoja kõigi tähelepanekute suhtes, millega ei ole seni tegeletud, sealhulgas tundlike ametikohtade poliitika vastuvõtmine ja rakendamine kooskõlas oma sisekontrollistandarditega, komisjoni hallatavast Sisejulgeolekufondist ja ameti vahenditest topeltrahastamise riski käsitlemine ning ülekantud assigneeringute jätkuvalt kõrge tasemega tegelemine; |
|
41. |
palub taas ametil tagada kogu oma tegevuses täielik läbipaistvus ja põhiõiguste täielik austamine; rõhutab, et ameti suuremad volitused peaksid käima käsikäes põhiõiguste täieliku austamise tagamise mehhanismide tugevdamisega; märgib, et õiguskaitse tugineb üldsuse usaldusele ja eeldab läbipaistvust; rõhutab lisaks, et võimu teostamine on vastavuses vastutuse ja hoolsuskohustuse kõrge tasemega; tuletab kõigile asjaosalistele meelde, et nad austaksid vastastikku oma pädevusvaldkondi ja teeksid konstruktiivset koostööd ameti kiire laienemisega seotud probleemide lahendamiseks ning ameti missiooni ja strateegiliste eesmärkide edasiseks täitmiseks; |
Muud märkused
|
42. |
võtab seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni märkuste ja tähelepanekutega, mis on seotud uue peakorterihoone ehitamise ja Euroopa kooli asutamisega Varssavis, teadmiseks, et 2019. aastal eraldasid Poola ametivõimud ametile nõuetekohase krundi ja käib planeering ameti peakorteri jaoks sihtotstarbeliste ruumide ehitamiseks 2024. aasta lõpuks ning et Euroopa kooli akrediteerimine oli 2020. aastal veel pooleli, kusjuures kool teatas oma valmisolekust alustada tegevust osaliselt alates õppeaastast 2020/2021; |
|
43. |
kutsub ametit üles jätkama ulatuslikumat koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu organite, asutuste ja ametitega, et suurendada tõhusust inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisuse valdkonnas; |
|
44. |
märgib, et kõik neli pooleliolevat kohtuasja jõudsid 2019. aasta lõpuks lahenduseni ja et kõigi juhtumite puhul oli tulemus ameti kasuks; on ülimalt mures asjaolu pärast, et amet nõudis Üldkohtu kohtuasjas T-31/18, mis puudutab dokumentidega tutvumise taotlusi, kohtukulude katmist kahelt üksikisikult 23 700 euro suuruses summas; märgib, et kohus vähendas seda summat 10 520 euroni; rõhutab, et kodanikuühiskonna liiga suurte kohtukuludega koormamisel on heidutav mõju kodanikuühiskonna õiguskaitse kättesaadavusele dokumentidega tutvumise valdkonnas, mis on harta artiklis 42 sätestatud põhiõigus, ning see õõnestab kodanikuühiskonna õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on sätestatud harta artiklis 47; kutsub ametit üles loobuma selles kohtuasjas kulude katmise nõudest ja hoiduma tulevikus teabega tutvumise taotlusi käsitlevates kohtuasjades taotlejatelt ametiväliste juristide kulude sissenõudmisest; |
|
45. |
võtab teadmiseks korduvad väited selle kohta, et amet on võtnud osa Kreeka ametivõimude poolt toime pandud põhiõiguste rikkumistest, kuna ta on osalenud rändajate tagasitõrjumises; tuletab meelde, et amet on volitatud kontrollima piire, tagades samas, et piirikontrolli tehakse kooskõlas põhiõiguste ja pagulasseisundi konventsiooniga, nagu on sätestatud määruses (EL) 2016/399 (7) ja määruses (EL) 2019/1896, mille artikkel 46 kohustab tegevdirektorit põhiõiguste rikkumise korral tegevused peatama või lõpetama või neid mitte alustama; võtab teadmiseks Egeuse merel toimuvate operatsioonide põhiõigustega seotud ning õiguslike ja operatiivaspektidega tegeleva töörühma (WG FRaLO) loomise; märgib, et WG FRaLO tuvastas 13 asjakohast juhtumit, mida uuriti hiljem: kaheksa juhtumit on Frontexi haldusnõukogu töörühma lõpparuande (8) kohaselt lahendatud ja viis on veel läbivaatamisel; rõhutab vajadust kaasata juhtumite täielikku lahendamisse Frontexi kontrolli töörühm, mille moodustas Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon; kutsub ametit üles teavitama Euroopa Parlamenti korrapäraselt tööst, mida amet teeb välispiiridel; tunneb heameelt selle üle, et amet võttis vastu tegevuskava, mille alusel rakendatakse WG FRaLO soovitusi ning reageeritakse esitatud väidetele selge ajakava ja väga spetsiifiliste eesmärkide seadmisega (9); |
|
46. |
tunneb heameelt ameti otsuse üle peatada oma operatsioonid Ungari piiril pärast Euroopa Kohtu 17. detsembri 2020. aasta otsust kohtuasjas C-808/18 (10); märgib aga, et väited, mis puudutasid rändajate ulatuslikku ebaseaduslikku tagasitõrjumist Ungari ametivõimude poolt, olid juba valitsusvälise organisatsiooni „Ungari Helsingi Komitee“ poolt hästi dokumenteeritud; peab seetõttu kahetsusväärseks ameti võetud meetmete aeglast tempot; |
|
47. |
võtab teadmiseks OLAFi poolt ameti suhtes algatatud uurimise; võtab teadmiseks asjaolu, et Frontexi kontrolli töörühm jälgib ameti toimimise kõiki aspekte; kutsub ametit üles teavitama Euroopa Parlamendi liikmeid viivitamata OLAFi uurimise tulemustest asjakohasel ja õiguslikul viisil, austades teabe konfidentsiaalsust ja andmekaitsenorme; |
|
48. |
peab murettekitavaks seda, kuidas komisjon on reageerinud väidetavatele ametipoolsetele põhiõiguste rikkumistele; avaldab rahulolematust selle üle, et komisjoni ja ameti vahel puudub ilmselgelt konstruktiivne ja tulemuslik teabevahetus ning koostöö; nõuab tungivalt, et komisjon ja amet tõhustaksid põhjendamatu viivituseta oma teabevahetust ja koostööd; kutsub komisjoni üles esitama õiguslikke suuniseid, et tagada asjakohased, seaduslikud ja õigeaegsed menetlused kriitiliste olukordade lahendamiseks välispiiridel (merepiiril), võttes arvesse niisuguste operatsioonide keerulisi geopoliitilisi probleeme; |
|
49. |
täheldab, et lisaks nii ameti eelarve kui ka personali märkimisväärsele suurenemisele on ka ameti olemus põhjalikult muutunud, mis väljendub kõige paremini alalise korpuse 1. kategooria töötajate õiguses kanda relvi ja vormiriietust; märgib, et need ainulaadsed tunnused eristavad ametit kõigist teistest liidu organitest, asutustest ja ametitest; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles määrama koostöös Schengeni lepinguga ühinenud riikidega kindlaks üksikasjaliku õigusraamistiku, millega esitataks selged suunised ameti kõnealuse spetsiifilise ja ainulaadse tegevuse kõigi aspektide kohta; |
|
50. |
märgib, et Euroopa Ombudsman algatas omal algatusel uurimise ameti kaebuste lahendamise korra suhtes, mida saavad kasutada isikud, kes usuvad, et nende põhiõigusi on ameti operatsiooni käigus rikutud; kutsub ametit üles tegema selle uurimise raames täielikku koostööd ja andma aru selle kohta, kuidas amet kavatseb Euroopa Ombudsmani soovitusi rakendada; |
|
51. |
märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide, organite ja asutuste veebisaidid juurdepääsetavaks mis tahes puuetega inimestele, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/2102 (11), sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimesi esindavad organisatsioonid; |
|
52. |
viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (12) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta; |
|
53. |
rõhutab, et 2019. aastal ameti halduses tuvastatud probleemid ei sea kahtluse alla ameti olemasolu, õiguspärasust ega volitusi; peab ametit jätkuvalt liidu välispiiride haldamise oluliseks vahendiks, mille ülesanne on tagada Schengeni ala nõuetekohane toimimine ja liikumisvabadus liidus; ootab, et amet rakendaks täielikult WG FRaLO soovitusi ja esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile koos selge ajakavaga konkreetsed meetmed tuvastatud probleemide lahendamiseks; on seisukohal, et need sammud moodustavad ameti eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohustusliku tingimuse. |
(1) ELT C 143, 30.4.2020, lk 6.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
(6) ELT L 277, 19.9.2014, lk 11.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).
(8) „Fundamental Rights and Legal Operational Aspects of Operations in the Aegean Sea“ (Egeuse merel toimuvate operatsioonide põhiõigustega seotud ning õiguslikud ja operatiivaspektid), Frontexi haldusnõukogu töörühma lõpparuanne, 1. märts 2021 (https://frontex.europa.eu/assets/Key_Documents/MB_Documents/Agenda_Point_WG_FRaLO_final_report.pdf).
(9) Frontexi 5. märtsi 2021. aasta pressiteade „Roadmap addressing the recommendations of the preliminary report of the Management Board Working Group on Fundamental Rights and Legal and Operational Aspects of Operations“ (Haldusnõukogu operatsioonide põhiõigustega seotud ning õiguslike ja operatiivaspektidega tegeleva töörühma esialgse aruande soovituste käsitlemise tegevuskava). https://frontex.europa.eu/media-centre/news/news-release/roadmap-addressing-recommendations-of-management-board-working-group-lBZxAh
(10) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. detsember 2020, Euroopa Komisjon versus Ungari, C-808/18, ECLI:EU:C:2020:1029.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
(12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.