EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1549,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0064/2021),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

märgib rahuloluga, et kontrollikoda märkis 2019. aastat käsitlevas aruandes, et ta ei leidnud seoses Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „kohus“) inimressursse ja hankeid käsitlevate auditeeritud teemadega suuri puudusi;

2.

väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda jõudis oma auditi põhjal järeldusele, et 31. detsembril 2019 lõppenud aasta kohtu haldus- ega muude kulude katmiseks tehtud maksetes tervikuna olulisi vigu ei olnud ning läbivaadatud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid tõhusad;

3.

peab – ehkki mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks – üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja aastaaruande 9. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on üsna piiratud; nõuab, et selle peatüki auditeerimisel keskendutaks rohkem küsimustele, mis on kohtu jaoks kas väga tähtsad või tähtsaimad;

4.

märgib, et kohtu eelarve oli 429 468 936 eurot (2018. aastal 410 025 089 eurot ja 2017. aastal 399 344 000 eurot) ning eelarve täitmise määr oli 98,7 % (2018. aastal oli see 99,18 % ja 2017. aastal 98,69 %); võtab teadmiseks, et 1. ja 2. jaotise täitmise määr oli kõrge, sest 1. jaotise (institutsiooni heaks töötavad isikud) täitmise määr oli 98,4 % (2018. aastal oli see 99 % ja 2017. aastal 98,6 %) ja 2. jaotise (hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud) täitmise määr 99,6 % (2018. aastal oli see 99,8 % ja 2017. aastal 98,1 %);

5.

märgib, et peaaegu 75 % kohtu eelarvest eraldati liikmete ja töötajatega seotud kuludeks (1. jaotis) ning peaaegu 25 % taristukuludeks (2. jaotis), eelkõige hoonetele ja infotehnoloogiale; märgib, et 2018. aastast 2019. aastasse üle kantud assigneeringud moodustasid 21 092 468 eurot (peamiselt hoonetega seotud assigneeringud, mis moodustasid 15 038 328 eurot), millest kasutati 2019. aastal ära 87,21 % (2018. aastal 85,45 %);

6.

märgib murega, et nagu on märgitud 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis, on kohus järgmiste kulukohustuste vajadust endiselt üle hinnanud: liikmete lähetusteks ette nähtud eelarvereal 104 seoti kulukohustustega 299 750 eurot, kuid välja maksti vaid 34 340 eurot; institutsiooni heaks töötavate isikute lähetusteks ette nähtud eelarvereal 162 seoti kulukohustustega 498 500 eurot, kuid välja maksti 272 898 eurot; liikmete koolitusteks ette nähtud eelarvereal 106 seoti kulukohustustega 270 065 eurot, kuid välja maksti 164 263 eurot; institutsiooni heaks töötavate isikute koolitusteks ette nähtud eelarvereal 1612 seoti kulukohustustega 1 528 061 eurot, kuid välja maksti 706 717 eurot; märgib aga, et 2020. aastal maksti ülekantud kulukohustustest välja suuri summasid; palub, et kohus jätkaks pingutusi kõigi eelarveridade usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks, et vältida kulukohustuste ja maksete suurt erinevust;

Inimressursid

7.

märgib, et 2019. aastal töötas kohtus 2 256 inimest (2018. aastal 2 217 inimest ja 2017. aastal 2 180 inimest); märgib, et ametikohtade jaotus tegevusvaldkondade kaupa oli samasugune nagu varasematel aastatel, st peaaegu 85 % ametikohtadest oli ette nähtud õigusmõistmisele ja keelealasele tegevusele; märgib, et ametikohtade täitmise määr oli 2019. aastal umbes 97 %, s.o väga kõrge nagu ka 2018. aastal; märgib aga, et töölevõtmisel on teatavaid probleeme, sest karjäärivõimalused on piiratud ja aluspalgaastmete põhipalk on võrreldes Luksemburgi suurte elamiskuludega väike; kordab, et on mures selle pärast, et Luksemburgis töötavate liidu ametnike ostujõu erinevusest tingitud probleem üha suureneb;

8.

rõhutab, et kohtunike kolleegiumis tuleb lahendada soolise tasakaalu puudumise probleem; rõhutab, et parlamendi eelarvekontrollikomisjon peab soolist tasakaalu väga tähtsaks; tunneb aga heameelt selle üle, et võrdsete võimaluste nimel tehtavaid jõupingutusi on haldustasandil näha üha enam – naiste osakaal keskastme juhtide seas on 41 % ja kõrgemas juhtkonnas 40 %; märgib, et kogu personalist moodusavad 39 % mehed ja 61 % naised ning AD ametikohtadel on 46 % mehi ja 54 % naisi;

9.

rõhutab, et tuleb parandada personali geograafilist tasakaalu, eelkõige juhtivatel ametikohtadel, sest 2020. aasta keskpaigas olid 58 üksuse juhatajast 15 (25,8 %) ja 15 direktorist 2 (13,3 %) pärit liikmesriikidest, mis on liiduga liitunud alates 2004. aasta maist (2018. aastal olid need arvud vastavalt 57 üksuse juhatajast 15 ja 13 direktorist 2); kutsub kohut üles pingutama selleks rohkem ning julgustama kandideerima kandidaate, kelle päritoluriigist on kohtus töötajaid liiga vähe, ja vahetama teavet institutsioonide vahel;

10.

palub kohtu võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse üksusel hinnata, kuidas saaks võrdsete võimaluste põhimõtet töölevõtmisel, koolitustel, karjääri edendamisel ja töötingimustes tugevdada ja rohkem arvesse võtta ning suurendada töötajate teadlikkust nendest aspektidest;

11.

märgib murega, et kohtus on viimastel aastatel teatatud suurest läbipõlemise juhtumite arvust; tunneb heameelt selle üle, et kohus võttis 2019. aastal läbipõlemise juhtumite ennetamiseks ja nendega tegelemiseks mitu meedet, näiteks psühholoogi palkamine, töötajate koolitamine ja juhtide kohustuslik koolitusprogramm, mis hõlmab tähtsat heaoluaspekti; on seisukohal, et eelarvekärbete ja töötajate arvu vähendamise meetmete kohta tehtavad otsused peaksid olema kooskõlas kvaliteetsete tulemuste säilitamise põhimõttega, otsuste puhul tuleks austada töötajate heaolu ja rahulolu ning võtta arvesse, et kohtu töökoormus on viimaste aastate jooksul pidevalt suurenenud; nõuab tungivalt, et kohus jälgiks tähelepanelikult, kui hästi aitavad uued meetmed suureneva töökoormusega toime tulla, ja teeks läbipõlemise vältimiseks suuremaid pingutusi; julgustab kohut täiendama praegust paindlikku töökorraldust sellega, et kaitstakse töötajate õigust olla mittekättesaadav;

12.

peab kiiduväärseks, et kohus on otsustanud hinnata, kas töökoormus jaotub eri meeskondade ja töötajate vahel proportsionaalselt, et läbipõlemise juhtumeid vähendada ja suurendada tõhusust; märgib, et juhtumite jaotamise eest vastutavad Euroopa Kohtu ja Üldkohtu presidendid, kes peavad arvesse võtma praegust ja prognoositavat töökoormust; rõhutab, et kättesaadavaks on tehtud vahendid, mille abil olukorda täpselt hinnata, sealhulgas iga kuue nädala tagant tehtav töökoormuse analüüs; märgib, et haldusteenistuste puhul jälgivad juhid töökoormuse pidevat kasvu ja piiratud ressursse arvesse võttes pidevalt, kui suur töökoormus on ja kuidas see töötajate vahel jaotub, et seda vajaduse korral korrigeerida;

13.

on mures, et kohtus maksti 2019. aastal tasu ainult 48,5 % praktikantidest; märgib aga, et võrreldes 2018. aasta 31,7 %ga on osakaal suurem; tunnistab, et 2019. aasta oli uue korra (kohtu 3. detsembri 2018. aasta otsus, mis näeb ette võimaluse võtta vastu institutsioonide poolt tasustatud praktikante) järkjärguliseks kehtestamiseks mõeldud üleminekuaasta; võtab teadmiseks, et eelarvestuse kohaselt tasustab kohus 2020. aastal praktikantidest 75 %; märgib, et kõik COVID-19 kriisiga seoses tühistatud praktikad olid tasustamata praktikad; kutsub kohut tungivalt üles palkama praktikante tasustatud lepingute alusel ja maksma hüvitisi, mis katavad vähemalt elamiskulud, välja arvatud juhul, kui praktikandid saavad makseid muudest allikatest, tuginedes kohtu poolt allkirjastatud institutsioonidevahelistele kokkulepetele;

14.

märgib rahuloluga, et 2019. aastal liitusid Üldkohtuga 2015. aastal vastu võetud struktuurireformi kolmanda, s.o viimase etapi raames, millega suurenes Üldkohtu kohtunike arv kaks korda, veel seitse kohtunikku;

15.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Kohtust lahkus 2019. aastal 5 ja Üldkohtust 8 liiget ning Euroopa Kohtuga liitus 4 ja Üldkohtuga 14 liiget; märgib, et Üldkohtu kohtunike arv on nüüd 52, mis on kooskõlas otsusega kohtunike arvu järk-järgult kahekordistada; märgib, et kohtuotsuste kvaliteeti ja Üldkohtu käimasolevat reformi kontrollikoda 2017. aasta auditi käigus ei analüüsinud, kuid kontrollikoda viitab määruse (EL, Euratom) 2015/2422 artikli 3 lõikele 1, milles on sätestatud, et „26. detsembriks 2020 peab Euroopa Kohus esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile Üldkohtu toimimise kohta aruande, mis peab käsitlema kohtu tõhusust, kohtunike arvu 56 kohtunikuni suurendamise vajalikkust ja tulemuslikkust, ressursside kasutamist ja mõjusust ning täiendavate erikodade moodustamist ja/või muid struktuurimuutusi (1).“;

16.

palub kohtul teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kõigest, millega on haldusprotsesse tõhustatud ja mida peetakse suurenevat töökoormust arvestades vajalikuks; kinnitab, et käimasolevaid reforme on vaja, et kohus oleks tulevaste probleemide lahendamiseks paremini valmis ja et suurendada kohtu üldist tulemuslikkust, et vältida juhtumite menetlemisel ebamõistlikke viivitusi;

Eetika- ja aususpõhimõtted

17.

väljendab heameelt liikmete sõite puudutavas kohtusiseses õigusraamistikus tehtud muudatuste üle, eelkõige seoses ametisõidukite ja autojuhtide kasutamisega; märgib, et autojuhti on nüüd võimalik kasutada ainult kahel kindlal juhul: heakskiidetud töösõidud, mille liikmed teevad välistegevuse eesmärgil (selliseid töösõite reguleerivates reeglites ei ole ette nähtud ühtegi olukorda – välja arvatud erandlike asjaolude korral –, kus autojuhil võib paluda sõita liikme päritoluriiki või muusse riiki, kui liiget ennast sõidukis ei ole), ning erijuhtudega seotud sõidud (tervislikel või meditsiinilistel põhjustel, ohutus- või julgeolekukaalutlustel ning vääramatu jõu korral);

18.

märgib, et 2019. aastal teatati ühest väidetavast ahistamisjuhtumist ja jõuti järeldusele, et väite aluseks olnud asjaolude puhul ei olnud tegemist personalieeskirjade artiklis 12a määratletud ahistamisega; märgib, et 2019. aastal viidi lõpule uurimine, mis algatati kaebuste alusel, mille töötajad esitasid ahistamise kohta, ja et seda juhtumit käsitleti haldusjuurdlusena, mida juhtis Avaliku Teenistuse Kohtu endine kohtunik; märgib, et muid kaebusi ei esitatud ja kohtuasjade haldamise ega karistustega seoses kulutusi ei tehtud; märgib rahuloluga, et ahistamisvastased reeglid ja menetlused on avaldatud kohtu intranetis, et edendada vastastikusel lugupidamisel põhinevat töökeskkonda ja igasugust ahistamist vältida;

19.

märgib, et 2019. aastal oli üks rikkumisest teatamise juhtum, mis oli ka esimene, mille puhul kohaldati 2017. aastal kohtus vastu võetud rikkumisest teatamise reegleid; väljendab heameelt selle üle, et see juhtum näitas, et reeglid on eesmärgipärased; märgib, et Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) ei peetud vajalikuks teavitada, sest kohtul oli tema käsutuses oleva teabe alusel võimalik teha õigeid otsuseid; palub kohtul sellest hoolimata anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle juhtumi kohta aru;

20.

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal korraldati koolitus „Hea käitumise reeglid“, milles osales 63 töötajat; märgib, et koolitust hakati korraldama selleks, et teavitada töötajaid, sh uusi töötajaid, personalieeskirjadest ja liidu muude teenistujate teenistustingimustest tulenevatest kohustustest; märgib rahuloluga, et kursused hõlmavad selliseid teemasid nagu ahistamine, rikkumisest teatamine, huvide konflikti ennetamine ja muud eetikaküsimused; väljendab heameelt selle üle, et rahandusteemalisel koolitusel käsitletakse nüüd ka rikkumisest teatamist ja huvide konflikte; innustab kohut korraldama seda koolitust kõigile uutele töötajatele ja korrapäraselt ka ülejäänud töötajatele; kutsub kohut üles toetama ka muid samalaadseid koolitusi;

21.

märgib, et juhtumitest, mille kohta esitati Euroopa Ombudsmanile kaebus, oli 1. jaanuaril 2019 pooleli kahe menetlemine ja 2019. aastal hakati menetlema veel üht juhtumit; väljendab heameelt selle üle, et nende kolme juhtumi menetlemine 2019. aastal lõpetati, ilma et Euroopa Ombudsman oleks tuvastanud haldusomavoli;

22.

väljendab heameelt selle üle, et inimressursside ja personalihalduse direktoraadis loodi võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse üksus, mille eesmärk on töötada välja ja viia ellu poliitika, millega pööratakse erilist tähelepanu võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse põhimõtete integreerimisele eri personalijuhtimise menetlustesse; palub kohtul anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru elluviimise ja tulemuste kohta;

23.

on mures, et kohus ei suutnud anda teavet selle kohta, millist korda kohtus juhtivtöötajate puhul nn pöördukse efekti vältimiseks kasutatakse; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon nõudis, et sellekohased ranged reeglid kehtestataks ja avaldataks viivitamata; tuletab ühtlasi meelde, et Euroopa Ombudsman tegi 2018. aastal ettepaneku, kuidas pöördukse efekti käsitlevaid personalieeskirjade sätteid kõige paremini rakendada;

24.

võtab teadmiseks kehtivad reeglid, mis puudutavad kohtu liikmete ametiaja lõpule järgnevaid töökohti; märgib, et käitumisjuhendis on sätestatud mitmesugused piirangud, näiteks kolmeaastane ooteaeg, mille jooksul endised liikmed ei tohi pooli kohtu menetluses olevates kohtuasjades esindada; märgib peale selle, et endisi liikmeid ei tohi mingil viisil kaasata kohtuasjadesse, mis olid menetluses kohtus, mille liikmed nad olid, ega kohtuasjadesse, mis olid seotud muude menetluses olevate või lõpetatud juhtumitega, mida nad olid käesoleva kohtu liikmena menetlenud;

25.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni taotlusel avaldas kohus oma veebisaidil oma liikmete kohtuvälise tegevuse loetelu; nõuab, et läbipaistvuse huvides avaldataks loetletud ürituste eesmärgi, kuupäeva, koha ning sõidu- ja elamiskulude kohta üksikasjalik teave ning see, kas need kulud tasus kohus või kolmas isik; märgib, et kohtuväliseks tegevuseks on vaja luba, tegevus peab kuuluma liikmete kohustuste hulka seoses kohtupraktika levitamisega ja olema kooskõlas käitumisjuhendi nõuetega;

26.

ergutab kohut suurendama jõupingutusi, et koostada käitumisjuhendiga seotud, töötajatele mõeldud üldine meetmepakett; tuletab meelde, et liikmete käitumisjuhendi viimane muudetud versioon jõustus 1. jaanuaril 2017; kordab, et vaja on üksikasjalikke sätteid, mis käsitlevad huvide konflikti, kohtuvälist tegevust, teenistusjärgset kutsetegevust ja abikaasade poolt tehtavat tasustatud tööd; märgib, et praegusest tervishoiuolukorrast tuleneva suurema töökoormuse tõttu on protsess edasi lükatud;

27.

on mures selle pärast, et majanduslike huvide deklaratsioonide andmete õigsust kinnitab endiselt iga täitja ise; kutsub kohut üles kiiremini uurima, kas seda mehhanismi saaks kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõtet arvestades parandada, ja andma sellest Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile aru; märgib, et iga liige esitab ametisse asudes majanduslike huvide deklaratsiooni ja ajakohastab seda vajaduse korral; märgib, et iga kohtu president vaatab deklaratsioonid läbi, et vältida ettekandja-kohtunikele kohtuasjade määramisel huvide konflikti; kordab aga, et majanduslike huvide deklaratsioonide läbivaatamine ja huvide konflikti olemasolu hindamine peaks olema sõltumatu kolmanda isiku ülesanne;

28.

väljendab heameelt selle üle, et kohus on valmis tagama suuremat läbipaistvust; ergutab kohut avaldama oma veebisaidil liikmete elulookirjeldused ja palub kohtul võtta arvesse põhimõtteid, mida teised institutsioonid ja liikmesriigid selles valdkonnas järgivad;

Hooned ja julgeolek

29.

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aasta juulis võeti kasutusele kohtu palee viies laiendus, sealhulgas uus torn (torn C); võtab teadmiseks, et kogupindala on 42 631 m2, millest umbes 14 850 m2 kasutatakse kontoriruumidena ja tänu millele sai kohus lõpetada rendilepingu, mille kohus oli sõlminud viimastel aastatel Kirchbergis renditud eelmise hoone kohta; märgib, et pärast avatud kontori kohta tehtud uuringut tehti ruumipaigutuses muudatusi, mis osutusid rahuldavaks ja mille tulemusel sai kohus pakkuda teenistustele ja töötajatele asjakohaseid lahendusi;

30.

palub kohtul anda aru järeldustest, milleni kummagi kohtu võrdsete võimaluste komiteed (Intercopec) jõudsid puueteteemal ning piiratud liikumisvõimega ja muude puuetega inimeste olukorra parandamise võimaluste teemal, mis hõlmab nende inimeste evakueerimist hädaolukorras, milleks tuleb kohtu hoonete sisse- ja väljapääsus ning vajalikus kontorisisseseades mõistlikke muudatusi;

31.

tunnistab, et kohus on loonud kriisiorganid, mille abil on tal võimalik igasuguste juhtumite korral tõhusalt tegutseda, et tagada personali, hoonete ja teabe julgeolek ning talitluspidevus, ning et COVID-19 kriisi ajal 2020. aastal selgus, et need organid on vajalikud ja toimivad eesmärgipäraselt; märgib, et eelarverea 2026 „Hoonete turvalisus ja valve“ lisakulud olid 2019. aastal umbes 500 000 eurot;

Keskkonnamõõde

32.

peab kiiduväärseks, et kohus parandab pidevalt oma keskkonnatoimet, kohaldades määrust (EÜ) nr 1221/2009 (2) (EMAS III), milles nõutakse teatavate näitajate põhjal eri keskkonnaaspektide seiret; väljendab heameelt selle üle, et täistööaja ekvivalendina väljendatud 11 näitajast enamik oli 2019. aastal paremad kui 2015. aastal, mis on kohtu EMAS-süsteemi võrdlusaasta; julgustab kohut jätkama oma keskkonnajalajälje vähendamist, kasutades tööks CO2-neutraalseid lahendusi ja puhtaid energiaallikaid;

Teavitustegevus

33.

märgib huviga, et kohtu 2019. aasta teavitustegevuse üks peamiseid teemasid oli omandiõigusega kaitstud sotsiaalmeedia ulatuslikum kasutamine, et tagada teabe laialdasem levitamine; märgib, et 2019. aasta novembris hakkas kohus aktiivselt kasutama LinkedIni, et teavitada huvitatud isikuid oma tööst; innustab kohut looma kontot tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalmeediavõrgustikes, nagu Mastodon, et saavutada suurem läbipaistvus ja laiem teavitustegevus; väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal käidi kohtu veebisaidil kokku 8 150 232 korda (2018. aastal 8 270 495 korda) ja lehekülgi vaadati 36 065 064 korda (2018. aastal 32 808 573 korda); märgib, et nii 2018. kui ka 2019. aastal eraldati kokku 60 000 eurot, et tellida väljast osa meediaseirest, mida ei olnud enam võimalik teha kohtusiseselt, sest teatud personal oli vaja muude ülesannete jaoks ümber paigutada;

34.

ergutab kohut suurendama läbipaistvust ja väljendab heameelt kohtu otsuse üle hakata tegema Europe by Satellite’i (EbS) kaudu suurkoja kohtuotsuste väljakuulutamisest otseülekandeid; märgib, et kohtuistungite endi otseülekanne oleks keeruline ja kulukas, kuna see toimub 24 keeles ja ilma sünkroontõlketa oleks see enamiku liidu kodanike jaoks väga raskesti jälgitav; väljendab heameelt ka selle üle, et alates 2019. aasta novembrist avaldab kohus Euroopa Liidu õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidil liikmesriikide kohtute eelotsusetaotlusi, sisemisi uurimismärkmeid ja riigisiseseid kohtulahendeid;

35.

rõhutab, et edendatakse koostööd liikmesriikide kohtunikega, kellest 2 824 käis 2019. aastal kohtus seminaril, koolitusel, külastusel või praktikal (2018. oli neid kohtunikke 2 292);

36.

rõhutab, et Euroopa Liidu õigusalase koostöö võrgustiku areng on olnud positiivne, ja tunnustab Euroopa Liidu Kohut läbipaistvuse edendamise eest, sest kohus tegi 2019. aastal oma veebisaidil tasuta kättesaadavaks võrgustiku platvormi menetlus- ja doktriinidokumendid, nagu parlamendi õiguskomisjon soovitas eelarvekontrollikomisjonile esitatud arvamuses, mis kuulus 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse dokumentide hulka; väljendab heameelt digitaalvaldkonnas tehtud edusammude, eelkõige uue kohtudokumentide vahendi üle, mis hõlbustab juurdepääsu dokumentidele ja teabele, mis on olulised teatavate kohtuasjade menetlemiseks kohtus;

Institutsioonidevaheline koostöö

37.

väljendab heameelt selle üle, et kohus on alati teinud täielikku koostööd OLAFiga ja kavatseb head koostööd jätkata; rõhutab, et 2019. aastal määrati pärast 2018. aastal OLAFi poolt tehtud uurimist üks distsiplinaarkaristus, ja märgib, et OLAFit on sellest teavitatud; märgib peale selle, et OLAF algatas 2019. aastal ühe uurimise, mis on endiselt pooleli ja mille tulemusel on OLAFiga tehtud väga tihedat koostööd;

38.

peab kiiduväärseks, et nii, nagu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis nõuti, on kohtu iga-aastases tegevusaruandes uus peatükk, milles käsitletakse teiste liidu institutsioonide ja asutustega sõlmitud teenustaseme kokkulepetega seotud tasusid, teenuseid ja muid asjaomaseid küsimusi; märgib, et kohus jätkas institutsioonidevahelises koostöös mitmekülgse strateegia arendamist, mille tulemusel oli institutsioonidevaheliste teenustaseme kokkulepete väärtus 2019. aastal kokku 7 852 221 eurot; võtab teadmiseks, et on korraldatud institutsioonidevahelisi projektikonkursse, milles kohus on osalenud kas partneri või juhina ja mille eesmärk on saada paremaid turuhindu ja optimeerida asjaomaseid halduskulusid; võtab teadmiseks koostöö, mida institutsioonidevahelises kirjaliku ja suulise tõlke komitees tehakse kirjaliku ja suulise tõlke valdkonnas;

39.

väljendab heameelt selle üle, et kohus on osalenud institutsioonidevahelistes rühmades ja võrgustikes, milles käsitletakse eri valdkondi, näiteks hooned ja julgeolek, keskkonnakaitse, õigusinformaatika, kutseõpe, raamatukogu, teave ja teabevahetus; märgib, et kohus ja teised institutsioonid jagavad rakendusi, mis hõlmavad haldusjuhtimise peamisi valdkondi, näiteks personali, palgaarvestust, eelarvet ning finantsjuhtimist ja juhtimisarvestust; märgib, et kohus teeb komisjoniga aktiivset koostööd e-tõlke vahendi täiustamiseks; võtab teadmiseks, et kohus osaleb koos Iiri ametiasutuste ja teiste liidu institutsioonidega institutsioonidevahelises järelevalverühmas, et valmistuda iiri keele suhtes kohaldatava erandi tühistamiseks 1. jaanuaril 2022;

40.

märgib, et kohus on soovitusi, mille parlamendi eelarvekontrollikomisjon on esitanud eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides, hoolikalt arvesse võtnud; rõhutab, et sellekohane tagasiside, mis on esitatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile mõeldud kohtu järelmeetmete aruandes, on väga vajalik;

Digiüleminek ja küberturvalisus

41.

rõhutab ja peab kiiduväärseks, et vastavalt kohtu digistrateegiale jätkas kohus 2019. aastal tööd integreeritud kohtuasjade haldamise süsteemi programmiga (SIGA programm), mille eesmärk on luua integreeritud süsteem, millega asendatakse enamik rakendusi, mida Euroopa Kohus ja Üldkohus kasutavad; märgib, et SIGA programmi hakati kontrollikoja soovitusel ellu viima 2018. aasta keskel; väljendab heameelt, et kohus jätkab IT-olukorra parandamist; märgib, et projektidesse ja seadmetesse investeeriti 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes 1,3 miljonit eurot rohkem;

42.

tunnistab, et kohus jätkas oma IT-toimingute turvalisuse tagamist tihedas koostöös ELi institutsioonide, organite ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga; märgib, et kohus suutis 2019. aastal toime tulla kõigi tema vastu suunatud küberrünnetega ja tagada kogu IT-süsteemi kaitse ilma suuremate vahejuhtumiteta; väljendab heameelt, et lisaks küberkaitse tagamiseks võetud tehnilistele ja rakendusmeetmetele algatas kohus 2019. aastal suuri teadlikkuse suurendamise projekte;

43.

väljendab heameelt selle üle, et kohus tugevdas andmekaitsevaldkonnas kohtusisest õigusraamistikku, et luua sõltumatud järelevalveorganid, kes vastutavad Euroopa Kohtu ja Üldkohtu poolse isikuandmete töötlemise järelevalve eest, kui nad täidavad õigusmõistmisfunktsiooni;

44.

märgib, et kohus lõi innovatsioonilabori, et uurida tehisintellekti kasutamist kohtusüsteemides; tunneb muret selle pärast, kuidas mõjutab kohtusüsteemides tehisintellekti kasutamine inimõigusi; palub kohtul anda parlamendile innovatsioonilabori tegevuse kohta rohkem teavet;

45.

võtab teadmiseks, et 2019. aastal viis Euroopa Andmekaitseinspektor läbi kaks kohtuga seotud uurimist; rõhutab, et esimene uurimine, mis algatati 2018. aastal, käsitles veebiteenuste kasutamist kohtu veebisaidil; väljendab heameelt, et Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi järgides ja Euroopa Kohtu otsusel (3) on veebisaiti kohandatud; märgib, et käimas on teine uurimine, mis puudutab Microsofti toodete kasutamist kohtu poolt; märgib, et kohtu poliitika on olla paindlik, st kaaluda vastavalt vajadusele nii avatud lähtekoodiga tehnoloogia kui ka kaubandusliku tarkvara ja riistvara kasutamist;

46.

innustab kontrollikoda järgima Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, mille kohaselt tuleks liidu institutsioonide ja Microsofti vahel 2018. aastal allkirjastatud institutsioonidevahelise litsentsilepingu ja rakenduslepingu üle hakata uusi läbirääkimisi pidama, et saavutada digitaalne suveräänsus, vältida seotust müüjaga ja kontrolli puudumist ning tagada isikuandmete kaitse;

47.

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal suurenes Euroopa Kohtus e-Curia kasutamine (selle kanali kaudu esitati sellele kohtule 2019. aastal kõigist menetlusdokumentidest 80 %) ja see määr tõusis 2020. aasta COVID-19 kriisi ajal veel kõrgemale; ergutab kohut jätkama digivahendite kasutamise suurendamist oma menetlustes nii palju kui võimalik; mõistab täielikult kohtu muret selle pärast, et e-Curia kasutamine igas olukorras ei pruugi olla proportsionaalne ja selle tagajärjel võib õiguskaitse muutuda raskemini kättesaadavaks;

48.

rõhutab, et e-Curia kasutusele võtmine 2011. aasta novembris avaldas suurt mõju postikulude vähenemisele (kui 2011. aastal olid need kulud 720 598 eurot, siis 2019. aastal olid need vaid 89 954 eurot, mis tähendab, et kaheksa aastaga vähenesid kulud rohkem kui 87 %); peale selle ergutab kohut, kes on otsustanud luua integreeritud kohtuasjade haldamise süsteemi, rakendama kohtumenetluse kõigis etappides võimalikult palju digiteerimist;

49.

tunneb heameelt selle üle, et e-Curia rakenduse kasutamiseks loodavate kontode arv üha suureneb (2019. aastal oli kontosid 6 588, 2018. aastal 4 865) ja rakendust kasutatakse kõigis liikmesriikides, mis näitab, et platvorm on tõhus, ja on võetud meetmeid, et üldsus oleks rakenduse olemasolust, tõhususest, kiirusest ja eelistest teadlikum; väljendab ühtlasi heameelt selle üle, et e-Curia kaudu esitatud menetlusdokumentide osakaal suureneb – Üldkohtu puhul oli see 93 % (2018. aastal 85 %) ja Euroopa Kohtu puhul 80 % (2018. aastal 75 %);

Sisejuhtimine, sisekontroll ja tulemuslikkus

50.

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal viidi lõpule struktuurireformi kolmas etapp, mis tähendab Üldkohtus suuri struktuurimuutusi, millest tähtsaimad on intellektuaalomandi ja personalijuhtumite jaoks spetsiaalsete kodade loomine, presidentide ja asepresidendi suurem osalemine kohtutöös ning kodade töötulemuste statistilise jälgimise ja Üldkohtu vaheplaneerimise süsteemide ajakohastamine;

51.

peab kiiduväärseks, et kaks kohut, mis moodustavad Euroopa Liidu Kohtu, viisid 2019. aastal lõpule 1 739 kohtuasja menetlemise, mis näitab suurt tööviljakust, kuigi seda on veidi vähem kui 2018. aastal (1 769 kohtuasja); märgib ühtlasi, et mõlemale kohtule esitati 2019. aastal kohtuasju enneolematult palju – kokku 1 905 (2018. aastal 1 683) – ning väljendab sellega seoses heameelt, et 1. mail 2020 võeti kasutusele mehhanism, mille kohaselt otsustatakse, kas võtta apellatsioonkaebus menetlusse, ja mis peaks Euroopa Kohtu koormust vähendama;

52.

rõhutab, et Euroopa Kohtule esitati 2019. aastal palju uusi kohtuasju (966), mida on 2018. aastaga võrreldes 13,78 % rohkem; juhib tähelepanu sellele, et 2019. aastal esitati ka Üldkohtule suur hulk uusi kohtuasju – 939 (2018. aastal 834); peab kiiduväärseks, et Euroopa Kohtus lõpetati rekordiliselt palju kohtuasju (865), mida oli 2018. aastaga võrreldes 13,8 % rohkem; võtab murega teadmiseks, et Üldkohtus viidi 2019. aastal menetlemine lõpule palju väiksema arvu kohtuasjade puhul (874) kui 2018. aastal (1 009);

53.

on sellest hoolimata mures, et pooleliolevate kohtuasjade arv suurenes 2018. aastaga võrreldes ligikaudu 7 % (31. detsembri 2019. aasta seisuga oli pooleli 2 500 kohtuasja (31. detsembri 2018. aasta seisuga 2 334 kohtuasja);

54.

juhib tähelepanu sellele, et 2019. aastal oli Euroopa Kohtus menetletud kohtuasjad seotud peamiselt konkurentsi ja riigiabi ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga ning Üldkohtu kohtuasjad puudutasid peamiselt riigiabi ning intellektuaal- ja tööstusomandit; märgib, et Üldkohtus jäid peamised kohtuasjad 2019. aastal samaks mis 2018. aastal, kuid Euroopa Kohtu peamiste kohtuasjade hulka kuulusid 2018. aastal lisaks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud kohtuasjadele ka liikumis- ja asutamisvabaduse, siseturu ning intellektuaal- ja tööstusomandiga seotud kohtuasjad;

55.

tuletab meelde, et aru tuleb anda peamiste tulemusnäitajate kohta, mis on kehtestatud vastavalt struktuurireformi protsessile, et võrrelda tulemusi strateegiliste eesmärkidega; palub kohtul esitada järgmises iga-aastases tegevusaruandes kokkuvõtva aruande;

56.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kohtu 2019. aasta tegevusaruande struktuuri on muudetud, mille tulemusel on teave esitatud selgemini ja arusaadavamalt;

57.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kohtu ja Üldkohtu menetluste keskmine kestus on lühenenud, ja märgib, et 2019. aastal suurenes märkimisväärselt Euroopa Kohtusse esitatud uute kohtuasjade arv (14 % rohkem kui 2018. aastal), mis on suures osas tingitud apellatsioonkaebuste arvu märkimisväärsest suurenemisest;

58.

tuletab meelde, et kohtu prioriteet peab olema sisekontrollisüsteemi tõhus ja tulemuslik toimimine; märgib, et sisekontrolliraamistik, mis võeti halduskomitee otsusega vastu 29. jaanuaril 2019, põhineb peamiselt sellel, et igal juhtimistasandil rakendatakse autonoomia ja vastutuse põhimõtet; väljendab heameelt, et 2019. aastal valmis sisekontrollijuhend, mille eesmärk on aidata talitusi uue raamistiku rakendamisel ja jälgimisel; märgib, et raamistik eksisteerib koos muude vahenditega, mis on tsentraliseeritud eelkontrolliteenistuse, väga tõhusa integreeritud raamatupidamis- ja eelarvejuhtimissüsteemi ning sõltumatu siseauditi talituse käsutuses;

59.

märgib, et nagu siseauditi talituse aastaaruandes märgiti, viidi 2019. aastal lõpule järgmistel teemadel tehtud auditid: „Ülevaade institutsioonidevaheliste organite töös osalemisest“ ja „Kohtus tegutsevate väliste teenuseosutajate järelevalve heade tavade analüüs“; märgib, et siseauditi talitus jätkas 2019. aastal seoses kohtusüsteemi ülesehituse reformi ja teatavates kohtu talitustes suurenenud töökoormusega nõustamist mitmes tegevusvaldkonnas;

60.

väljendab heameelt selle üle, et siseauditi talitus jälgib korrapäraselt, milliseid meetmeid on varasematel aastatel tehtud auditites esitatud soovituste põhjal võetud; märgib, et mis puudutab kohtus pettuste, korruptsiooni ja Euroopa Liidu huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kasutatava strateegia läbivaatamist, siis üks peamisi soovitusi on hinnata riskiregistreid korrapäraselt uuesti; märgib, et peale selle tuleb parandada teabevahetust; peab kiiduväärseks, et intranetisaidile lisati eetikat ja ametialast käitumist käsitlev jaotis; väljendab heameelt kohustusliku koolitusprogrammi üle, mis käsitleb füüsilist julgeolekut, andmekaitset ja infoturvet;

Mitmekeelsus

61.

märgib, et kohus jätkas 2015. aastal alustatud projekti „Välistõlke optimaalne kasutamine“ elluviimist; võtab teadmiseks, et juriidiliste tõlgete väljasttellimise üldine määr kasvas 31,2 %-lt 2015. aastal 40,6 %-ni 2019. aastal; rõhutab aga, et väljasttellimise võimalused on konfidentsiaalsuse ja ebapiisava pakkumise tõttu piiratud; on teadlik, et kõik kohtu tõlked on tehnilised, juriidilised ja väga keerulised, mis tähendab, et vabakutselised tõlkijad peavad võimaluse korral olema juristid või omama juriidilise tõlke kogemust.

---

(1)  Eriaruanne nr 14/2017 „Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjade menetlemise tulemuslikkuse hindamine“.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

(3)  Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2019. aasta otsus, Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände - Verbraucherzentrale Bundesverband e.V. vs. Planet49 GmbH, C-673/17, ECLI: EU:C:2019:801.