Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52021AE6449

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (uuesti sõnastatud)“ (COM(2021) 734 final – 2021/0375 (COD)) ja — „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta“ (COM(2021) 731 final – 2021/0381 (COD))

EESC 2021/06449

ELT C 275, 18.7.2022, pp. 66–72 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

18.7.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 275/66

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (uuesti sõnastatud)“

(COM(2021) 734 final – 2021/0375 (COD))

ja

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta“

(COM(2021) 731 final – 2021/0381 (COD))

(2022/C 275/11)

Raportöör:

Andris GOBIŅŠ

Kaasraportöör:

Carlos Manuel TRINDADE

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 13.12.2021

Euroopa Liidu Nõukogu, 15.12.2021 ja 21.1.2022

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 304

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

10.2.2022

Vastuvõtmine täiskogus

23.2.2022

Täiskogu istungjärk nr

567

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

222/4/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks Euroopa Parlamendi valimiste paketi eesmärgid ja põhjenduse. Olles teadlik demokraatlike protsesside suurtest raskustest ja ohtudest, soovitab komitee seada määrustes suuremad eesmärgid ja viia määrused võimalikult kiiresti ellu.

1.2.

 On äärmiselt oluline võimaldada ja edendada kodanike teadlikku osalemist poliitikas ning tagada läbipaistev, juurdepääsetav ja aus poliitiline tegevus ja kodanikuühiskonna selge ja aktiivne roll. Käesolevas arvamuses esitatakse mitu ettepanekut määruste muutmiseks ja mõned seonduvad lisameetmed.

1.3.

 Komitee toetab kõigi poliitiliste kampaaniatega seotud aspektide lisamist valimispaketti. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata desinformatsiooni vastu võitlemisele, sest desinformatsioonil on üha suurem mõju valimistele ja läbipaistvusele. Faktikontroll ja meediapädevus ei suuda kaotada selle lõhestava ja eksitava sisu tulva, millega kodanikud kokku puutuvad, ega välja selgitada, mis meelitab teatud kodanikke sellisele sisule üldse ligi.

1.4.    Poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise osas teeb komitee järgmised konkreetsed parandusettepanekud (vt punkt 3.1):

i.

kasutada poliitreklaami laia, kuid selget määratlust, mis hõlmab rohkemat kui ametlikult tasustatud tegevust, muu hulgas ka nn bottide ja trollide ja/või manipuleeriva teabe mõju;

ii.

laiendada rikkumiste eest määratavate karistuste kohaldamisala;

iii.

laiendada õiguslikku alust kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele;

iv.

piirata kolmandate riikide osalejate võimalusi mõju avaldada;

v.

anda vahetult nähtavat teavet (mitte linke) peamiste läbipaistvusprobleemide kohta;

vi.

muuta teave kättesaadavaks ja läbipaistvaks;

vii.

kehtestada kõigile samad reeglid;

viii.

luua võimalus esitada kaebus otse riiklikele pädevatele asutustele, mitte ainult asjaomasele veebiplatvormile;

ix.

teha teave piiranguteta kättesaadavaks kõigile kodanikele;

x.

keelata suunatud poliitreklaam, mis põhineb isiku veebikäitumise või veebivälise käitumisega seotud teabe ulatuslikul jälgimisel ja töötlemisel;

xi.

piirata või lõpetada poliitreklaamis kasutatavaid suunamis- ja võimendamismeetodeid, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist, nõusoleku piiratud andmisega seotud riskide tõttu;

xii.

keelustada täielikult konkreetsetel delikaatsete isikuandmete kategooriatel põhinev suunamine;

xiii.

tagada suunamismeetodite täielik läbipaistvus, isegi kui need ei ole otseselt seotud teatava kampaaniaga;

xiv.

kaaluda erieeskirjade kehtestamist nende riikide jaoks, kus avalik-õigusliku meedia sõltumatus ei ole nõuetekohaselt tagatud.

1.5.    Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamise osas (uuesti sõnastatud) teeb komitee järgmised konkreetsed ettepanekud (vt punkt 3.2):

i.

tugevdada soolise tasakaalu standardeid;

ii.

võidelda diskrimineerimise vastu ja edendada inimõigusi;

iii.

piirata kolmandatest riikidest pärinevaid annetusi erakondadele;

iv.

kehtestada kodanike annetuste üldiseks piirmääraks 18 000 eurot aastas;

v.

reguleerida väliseid teenuseosutajaid;

vi.

piirata Euroopa tasandi erakondade osalemist riiklikes referendumikampaaniates;

vii.

alandada anonüümsete annetuste ülempiiri 1 000 euroni;

viii.

jätkata Euroopa tasandi erakondade kaasrahastamise süsteemi kasutamist.

1.6.    Vastupanuvõime osas ja kodanikuühiskonna rolli tugevdamise osas valimisprotsessides (vt punkt 3.3):

i.

anda kodanikele kaalukas sõnaõigus ELi tuleviku kujundamisel ka pärast valimisi ja valimistevälisel ajal;

ii.

korraldada igal aastal üritus, kus tutvustatakse parimaid tavasid, ning koostada igal aastal kava demokraatia, osalemise ja kodanikuühiskonna dialoogi tugevdamiseks ning Euroopa Liidu lepingu artikli 11 rakendamiseks;

iii.

luua rahastamisvahend erapooletute ja kaasavate valima kutsumise kampaaniate korraldamiseks;

iv.

luua rahastamisprogramm ajakirjanikele, teadlastele, faktikontrollijatele ja järelevalveorganisatsioonidele;

v.

toetada ekspertide koostööd ja tegevust kampaaniate rahastamise, internetikriminalistika, desinformatsioonivastase võitluse ja küberjulgeoleku valdkonnas;

vi.

kõrvaldada allesjäänud takistused ja tagada kaasav osalemine valimistel;

vii.

toetada liikuvaid kodanikke;

viii.

tagada takistusteta valimised ELi puuetega kodanikele;

ix.

julgustada üksikisikuid astuma Euroopa tasandi erakondade liikmeks;

x.

tagada kodanikele õigus teada, millised riigi tasandi erakonnad on loonud või kavatsevad luua sidemeid Euroopa tasandi erakondadega;

xi.

ühtlustada Euroopa Parlamendi valimiste tingimusi (valimisiga, valimiskuupäev, nõuded valimisringkondadele, kandidaatidele ja erakondadele ning nende rahastamisele) käsitlevaid õigusnorme ja edendada hariduse tähtsust.

2.   Taust ja üldised märkused

2.1.    Arvamuse taust, sealhulgas asjaomane seadusandlik ettepanek

2.1.1.

 Euroopa Komisjon võttis 25. novembril 2021. aastal vastu paketi, mille eesmärk on tugevdada demokraatiat ja suurendada valimiste usaldusväärsust. See oli varem välja kuulutatud Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poliitilistes suunistes ja Euroopa demokraatia tegevuskavas, mis võeti vastu 2020. aasta detsembris. Pakett sisaldab järgmisi õigusakte, millest komiteel paluti oma arvamuses käsitleda ainult punkte i ja ii:

i.

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist käsitleva määruse läbivaatamine;

ii.

tasulise poliitreklaami suuremat läbipaistvust käsitleva määruse ettepanek;

iii.

nn liikuvate ELi kodanike (ELi kodanikud, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole) hääleõigust käsitleva kahe direktiivi läbivaatamine;

iv.

kavandatud ühine mehhanism valimiste säilenõtkuse tagamiseks.

2.2.    Üldised märkused

2.2.1.

 Komitee rõhutab järgmist.

i.

Komitee kiidab heaks 2018. aasta valimiste paketi (1) ajakohastamise.

ii.

Komitee rõhutab ELi tasandi meetmete tähtsust demokraatliku arutelu edendamisel.

iii.

Komitee nõustub komisjoni järgmise väitega: „Kodanikele peab olema selge, et nad saavad poliitilist sisu ja kellelt see tuleb. Sisuline läbipaistvus peaks võimaldama teha asjaomaste osalejate suhtes avalikku kontrolli ja rakendada aruandekohustust ning peegeldama meie ühiskondade kaasavust ja mitmekesisust.“ (2)

iv.

Eelkõige vajavad rohkem ja paremaid ettepanekuid ning ELi ühistegevust aspektid, mis on seotud kodanike osalemise võimaldamisega ning meie ühiskondade kaasatuse ja mitmekesisusega. Mitu sellekohast punkti on esitatud komitee arvamuses demokraatia tegevuskava kohta (3).

v.

Komitee juhib tähelepanu ohtudele, mida desinformatsioon kujutab endast demokraatiale Euroopa Liidus, ning toonitab, et vaja on võtta tugevaid ja otsustavaid meetmeid, et vältida olukorda, kus õõnestatakse valimiste objektiivsust ja vähendatakse kodanikuosalust.

vi.

Digirevolutsioon on demokraatlikku poliitikat muutnud. Paljudest mitmesugustest vahenditest koosnevatel veebitööriistadel on poliitilistes kampaaniates keskne osa. Osa kampaaniate eesmärk on tekitada usaldamatust ja frustratsiooni ning moonutada mõtlemist ja arusaamu. Komitee nõustub Euroopa Komisjoniga, et seetõttu võib digitehnoloogia kasutamine poliitilistes kampaaniates, hoolimata sellest et see pakub enneolematuid vahendeid inimesteni jõudmiseks, avaldada demokraatiale negatiivset mõju. Eurobaromeetri andmetel väidab pool eurooplastest, et internetti kasutades on nad kokku puutunud desinformatsiooni ja lõhestava veebisisuga. Lisaks ei suutnud kolmandik neist eurooplastest sisuga kokku puutudes kindlaks teha, kas tegemist oli poliitreklaamiga või mitte (4).

vii.

Komitee toetab ideed, et ELi rolli demokraatia tugevdamisel tuleks käsitleda üleilmsel tasandil, nimelt ELi välistegevuse kaudu, nagu on märgitud teatises COM(2021) 730 final.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.    Poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitlevale määruse ettepanekule soovitatud muudatused

3.1.1.

 Komitee toetab poliitreklaami laia, kuid selget määratlust ning soovitab hõlmata sellesse asjakohased meetmed kampaaniategevuse/tasumise erisuguste viiside kohta, mida kasutatakse poliitiliste protsesside mõjutamiseks, muu hulgas ka nn bottide ja trollide ja/või manipuleeritud teabe mõju. Probleemid võivad tekkida siis, kui ebaselge määratlus põhjustab liigset tegutsemisvabadust või rakendamise erinevusi eri platvormidel.

3.1.2.

 Komitee leiab, et praegune võimalike sanktsioonide loetelu on väga piiratud, ning teeb ettepaneku lisada artikli 15 lõikesse 5 uus punkt, mis peaks olema järgmine: „(d) tegutseda eesmärgiga kohaldada kriminaalkaristusi, näiteks ulatusliku pettuse korral.“ Lisaks kutsub komitee üles kehtestama riiklikul tasandil Euroopa ühised karistuskriteeriumid.

3.1.3.

 Praegu on valitud õiguslik alus liiga kitsas, mis tähendab, et määrus puudutab peamiselt teenuseid, mida pakuvad ettevõtjad ja mille eest makstakse. Õiguslikku alust tuleks laiendada ning poliitreklaami eeskirju tuleks kohaldada kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes tegelikult loovad ja avaldavad poliitreklaami. Füüsilisi isikuid käsitlevaid eeskirju tuleks täpsustada selliselt, et need ei kohaldu isikute suhtes, kes jagavad oma poliitilisi seisukohti puhtalt eraisikuna. Negatiivne kõrvalmõju kodanikuühiskonnale ja selle osalemisele otsustusprotsessis tuleks lahendada põhjaliku dialoogi kaudu asjaomaste organisatsioonidega.

3.1.4.

 Põhjenduse 14 kohaselt kuulub reklaam, „mille on täies mahus ette valmistanud või avaldanud või mille edastamise on korraldanud väljaspool liitu asutatud teenuseosutajad, kuid mida levitatakse liidus elavatele üksikisikutele“, määruse kohaldamisalasse ning on seega põhimõtteliselt lubatud. Välisriigi sekkumise võimalus valimistesse on aga ELi demokraatia jaoks liiga suur oht. Tuleb välja töötada erisätted, mille eesmärk on vältida sellise poliitreklaami või muu kampaaniategevuse levitamist ELis, mida otseselt või kaudselt rahastavad väljaspool ELi asuvad osalejad.

3.1.5.

 Suurema läbipaistvuse huvides tuleks määruse eelnõu artikli 7 lõike 1 punkti c muuta järgmiselt: „läbipaistvusteade, mis võimaldab mõista poliitreklaami esituse laiemat konteksti ja eesmärke“, jättes välja järgmise osa tekstist: „või selge märge selle kohta, kust selle teate hõlpsasti leida võib“. Ka põhjendust 40 tuleks vastavalt muuta.

3.1.6.

 Suurema läbipaistvuse huvides tuleks määruse eelnõu artiklis 7 sätestada ka reklaamile ja asjaomasele kampaaniale kulutatud summa avaldamine. Tuleks toetada ja määrusesse lisada liikmesriikides kehtivaid parimaid tavasid, mis nõuavad valimiseelset läbipaistvust reklaami ja teenuste hindade suhtes ning mida kohaldatakse võrdselt kõigile poliitilistele jõududele. Selle järelevalveks tuleks luua asjakohane süsteem.

3.1.7.

 Kodanike õigus saada poliitreklaami kohta läbipaistvat teavet peaks olema ülimuslik teenuseosutajatele esitatavatest aruandlusnõuetest tuleneva halduskoormuse ees. Seepärast tuleb määruse eelnõu artiklit 8 (Korrapärane aruandlus poliitreklaami teenuste kohta) kohaldada kõikide reklaami avaldajate suhtes, sealhulgas neile, keda liigitatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kategooriasse. Selleks tuleks välja jätta artikli 8 lõige 2 („Lõiget 1 ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 3 nimetatud kategooriasse kuuluvate ettevõtjate suhtes.“).

3.1.8.

 Tuleks muuta ka määruse eelnõu artiklit 9 (Võimalikule ebaseaduslikule poliitreklaami esitusele viitamine). Selle asemel, et jätta reklaami avaldajad tegelema üksikisikute kaebustega selle kohta, et nende avaldatud reklaam ei vasta määruse nõuetele, peab olema ka võimalik esitada kaebus otse pädevatele riiklikele ametiasutustele. Vastasel juhul võib see põhjustada huvide konflikti, kus reklaami avaldajad ei pruugi tulude kaotamise kartuses soovida teatavat reklaamikampaaniat katkestada.

3.1.9.

 Poliitreklaami käsitlev teave peab olema kõigile huvitatud isikutele tasuta kättesaadav. Seepärast leiab komitee, et on põhjendamatu kitsendada nende isikute kategooriaid, kes võivad poliitreklaami teenuse osutajatelt teabe edastamist taotleda, nagu tehakse määruse eelnõu artikli 11 lõikes 2. Lisaks tuleks välja jätta kõnealuse artikli lõiked 4–7. Teave peaks olema hõlpsasti kättesaadav ja kasutatav.

3.1.10.

 Komitee soovitab tungivalt keelata suunatud poliitreklaami, mis põhineb isiku veebikäitumise või veebivälise käitumisega seotud teabe ulatuslikul jälgimisel ja töötlemisel. Oluline on meeles pidada, et isikuandmed, mis ei ole iseenesest delikaatsed, võivad koos muude mittedelikaatsete isikustamata või isikuandmetega viia sellesama delikaatse teabe paljastamiseni, mille eest komisjon püüab inimesi kaitsta. Selle küsimuse kohta tuleks määrusesse lisada eraldi punkt.

3.1.11.

 Määruse eelnõu kohaselt lubatakse poliitreklaamis kasutada suunamis- ja võimendamismeetodeid, millega kaasneb delikaatsete isikuandmete töötlemine „andmesubjekti sõnaselgel nõusolekul või juhul, kui andmeid töödeldakse poliitilise, filosoofilise, religioosse või ametiühingulise suunitlusega sihtasutuse, ühenduse või muu mittetulundusühingu õiguspärase tegevuse raames“. Samas on mõiste „sõnaselge nõusolek“ selles kontekstis kasutamine väga problemaatiline, sest pole võimalik tagada või kontrollida suure usaldusväärsusega, et suunamis- ja võimendamismeetodite sihtmärgiks olevad isikud võtavad tegelikult aega nende meetodite tundmaõppimiseks, kaasnevate ohtude täielikuks mõistmiseks ja tõeliselt teadliku nõusoleku andmiseks. Võttes arvesse suurt ohtu, mida poliitreklaamis kasutatavate suunamis- ja võimendamismeetodite kasutamine kujutab endast ELi demokraatiale, tuleks delikaatsetel andmetel põhinevad suunamis- ja võimendamismeetodid täielikult keelustada.

3.1.12.

 Suunamismeetodite läbipaistvus peaks olema tajutav ja selge ka teabe osas, mis ei ole otseselt seotud konkreetse kampaaniaga. Teave selle kohta, miks kellelegi näidatakse teatavat reklaami, peab olema nähtav ja kergesti kasutatav ning peab olema tagatud võimalus võtta kiiresti tagasi potentsiaalne nõusolek olla sellise reklaami sihtmärk.

3.1.13.

 Tuleks kaaluda erieeskirjade kehtestamist nende riikide jaoks, kus avalik-õigusliku meedia sõltumatus ei ole nõuetekohaselt tagatud. Lisaks tuleks tegeleda lünkade ja probleemidega, mis tulenevad temaatilise reklaami reguleerimise puudumisest.

3.2.    Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist käsitlevale ettepanekule (uuesti sõnastatud) soovitatud muudatused

3.2.1.

 Tuleb tugevdada artikli 4 lõike 1 punkti j („erakonna sise-eeskirjad soolise tasakaalu kohta“), kehtestades soolise tasakaalu miinimumnõuded, näiteks soolise esindatuse kvoodid kogu liikmeskonnas ja vastutavatel ametikohtadel, ning nõudes nendest kinnipidamist.

3.2.2.

 Artikli 4 lõiget 2 tuleks muuta nii, et Euroopa tasandi erakonna põhikiri sisaldaks ka sätteid selle kohta, milline on erakonna lähenemisviis diskrimineerimise vastu võitlemisele ja inimõiguste edendamisele kooskõlas ELi normidega.

3.2.3.

 Komitee on seisukohal, et ELi tasandi erakondadele või sihtasutustele kasu toovad võimalikud toetused või annetused, mis pärinevad kolmandatest riikidest, võivad kujutada endast ülemäärast ohtu toetusesaajate sõltumatusele ja seega ka demokraatlikule süsteemile. Seepärast tuleks muuta määruse eelnõu artikli 23 lõikeid 9 ja 10, et rangelt tagada, et lubatud on ainult need toetused, mis pärinevad selliste Euroopa Nõukogu liikmesriikide erakondadelt, mis ei sea piiranguid ELi ühistele väärtustele ja kus neid väärtusi saab vabalt edendada. Teine muudatusettepanek puudutab lubatud toetuste ja annetuste summade märkimisväärset vähendamist. See peaks hõlmama ka võimalikke laene ja muid rahalisi kohustusi.

3.2.4.

 Läbipaistvuse huvides tuleks muuta määruse eelnõu artikli 23 lõiget 11, jättes välja järgmise avalduse: „Esimeses lõigus nimetatud piirmäära ei kohaldata, kui asjaomane liige on ka Euroopa Parlamendi, riigi parlamendi, piirkondliku parlamendi või piirkondliku assamblee liige.“ Seega on kodanike toetuste üldine piirmäär 18 000 eurot aastas liikme kohta.

3.2.5.

 Kooskõlas eespool öelduga tuleks poliitreklaami reguleerivaid eeskirju täielikult kohaldada alati, kui Euroopa tasandi erakonnad osalevad poliitreklaamis, ja mitte ainult siis, kui need sõltuvad välistest teenuseosutajatest. Selle kajastamiseks tuleks muuta määruse eelnõu artiklit 5.

3.2.6.

 Artikli 24 sätted, milles käsitletakse riiklike referendumikampaaniate võimalikku rahastamist Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste poolt, võivad tekitada probleemseid olukordi tingituna rahastuse võimalikust väärkasutamisest populistide või radikaalsete jõudude poolt ning võivad anda alust süüdistustele nn välissekkumise kohta. Need ohud on eriti suured väiksemates ELi liikmesriikides, kus mõjukaid kampaaniaid saab ellu viia suhteliselt väheste rahastamisvahenditega ja lühikese aja jooksul, samas kui Euroopa tasandi erakondade või sihtasutuste rahastamise seaduslikkust puudutavad menetlused võivad võtta kaua aega. Seda ettepanekut tuleks rakendada üksnes kooskõlas riigi tasandi referendumieeskirjadega, mis leevendavad tuvastatud ohte. Avalikud arutelud teiste ELi liikmesriikide poliitikutega on igal juhul kasulikud.

3.2.7.

 Läbipaistvuse huvides tuleks muuta artiklit 36, et see sisaldaks rangemaid eeskirju füüsiliste isikute annetuste avaldamise kohta. Maksimaalne annetuse summa, mille puhul annetaja nime ei ole vaja avaldada, peaks olema 1 000 eurot. See summa on proportsionaalsem teatavate ELi liikmesriikide suhteliselt madalama sissetulekutasemega.

3.2.8.

 Komisjon teeb ettepaneku muuta artikli 20 lõiget 4, et vähendada Euroopa tasandi erakondade kaasrahastamise määra 10 %-lt 5 %-le ja Euroopa Parlamendi valimiste aastal 0 %-le. Komitee ei toeta seda ettepanekut, sest isegi vähene kaasrahastamine näitab poolte pühendumist poliitikale, mida nad edendavad. Lisaks juhib komitee tähelepanu sellele, et kõik rahavood riigi tasandi ja Euroopa tasandi erakondade vahel peavad olema läbipaistvad.

3.3.    Säilenõtkus ja eriaspektid kodanikuühiskonna rolli tugevdamiseks valimisprotsessides

3.3.1.

 Arvestades, et populistlikud ja natsionalistlikud erakonnad ja võrgustikud kasvavad Euroopas nii sisemise kui ka välise abiga, on komitee seisukohal, et kodanikuosaluse edendamine Euroopa demokraatlikus protsessis, nagu on märgitud komitee arvamuses demokraatia tegevuskava kohta, on muutunud olulisemaks kui kunagi varem ja seda tuleks käsitleda koos valimisprotsesside reguleerimisega. Kodanikele tuleb anda oluline sõnaõigus ELi tuleviku kujundamisel seoses valimistega, näiteks allpool kirjeldatud viisil, ja ka pärast valimisi ja valimistevälisel ajal (nagu on märgitud komitee arvamuses demokraatia tegevuskava kohta ja ELi lepingu artikli 11 rakendamise tegevuskavas (5)).

3.3.2.

 Komitee rõhutab oma soovitust, et tuleks algatada iga-aastane üritus, mis tooks kokku ELi institutsioonide kõrgeima tasandi esindajad ja kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide/liitude ja sotsiaalpartnerite esindajad, samuti valdkondlike dialoogide ning kohalike, piirkondlike, riiklike ja makropiirkondlike (rahvusvaheline ja naabruspoliitika) dialoogide esindajad, et jagada parimaid tavasid ja koostada iga-aastane kava demokraatia, osaluse ja kodanikuühiskonna dialoogi ning ELi lepingu artikli 11 rakendamise tugevdamiseks. See üritus võib luua koostoimet ka valimiste paketiga. Komisjonil ja komiteel peaks olema selles protsessis korraldajatena juhtroll.

3.3.3.

 Euroopa Komisjon peab looma spetsiaalse rahastamisvahendi, et viia ellu kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia poolt korraldatud erapooletuid ja kaasavaid valima kutsumise kampaaniaid, mille eesmärk on suurendada valimisosalust, eelkõige ELi liikmesriikide suures enamikus, kus valimistel osalemine ei ole kohustuslik. Sellistes kampaaniates tuleks eelkõige keskenduda ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks vähemuste ning sotsiaalse või majandusliku seisundi vms tõttu ebasoodsamas olukorras olevate rühmade kaasamisele.

3.3.4.

 Demokraatia tugevdamise ja valimiste usaldusväärsuse suurendamise paketi kõigi aspektide jaoks tuleks luua rahastamisprogramm ajakirjanike, teadlaste, faktikontrollijate ja järelevalveorganisatsioonide tegevuse toetamiseks, samuti seire tagamiseks ning desinformatsiooni leviku tõkestamise meetmete jaoks. Tuleks tagada piisav rahastamine inimeste digioskuste arendamiseks ja täiustamiseks ning populistlike/radikaalsete suhtlusmullide lõhkumiseks, sealhulgas nende lõhkumiseks, mis on loodud desinformatsiooni kasutades ja asjaomase liikmesriigi poliitiliste jõudude kasutatavate muude meetodite abil.

3.3.5.

 Kavandatava ühise valimiste säilenõtkuse mehhanismi raames tuleks pakkuda rahastust, toetust ja töövahendeid koostööks ekspertidega ja tööks kampaaniate rahastamise valdkonnas. Väga olulised on ka internetikriminalistika, desinformatsioonivastane võitlus ja valimiste küberjulgeolek.

3.3.6.

 Tuleb teha suuremaid jõupingutusi allesjäänud takistuste kõrvaldamiseks ja valimistel kaasava osalemise tagamiseks. Eelkõige tuleks teha rohkem tööd naiste, puuetega inimeste, noorte kodanike ja muude rühmade demokraatliku osaluse edendamiseks. Tuleks kõrvaldada teatavates liikmesriikides esinevad takistused liikuvate ELi kodanike hääletamisel. Tuleks hõlbustada hääletamist oma elukohariigis või, kui see on riigi ja ELi õiguse alusel võimalik, oma päritoluriigis ning see peaks suurendama liikuvate ELi kodanike osalust. Tuleb meeles pidada, et umbes 13,5 miljonit ELi kodanikku ei ela oma liikmesriigis.

3.3.7.

 Komitee märgib, et inimeste puhul, kes on kolinud teise ELi liikmesriiki, tuleks hääleõiguse registreerimist lihtsustada ja ühtlustada, näiteks ühise/jagatud hääleõiguse registreerimise platvormi kaudu (vajaduse korral), mis on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes. ELi kodanikele tuleks anda hääleõigus ka piirkondlikul tasandil ning luua tuleks kasutajatugi piiriüleseks hääletamiseks.

3.3.8.

 Komitee rõhutab, et miljonitel ELi kodanikel ei ole ikka veel tegelikku õigust hääletada. Komitee teabearuandes „Puuetega inimeste tegelikud õigused Euroopa Parlamendi valimistel hääletada“ tuuakse välja arvukad õiguslikud ja tehnilised takistused, millega puuetega ELi kodanikud liikmesriikides kokku puutuvad – kuigi nad tõepoolest soovivad hääletada, ei saa nad seda teha. Komitee kordab oma 2. detsembri 2020. aasta arvamuses „Vajadus tagada puuetega inimestele tegelik õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel“ esitatud üleskutset rakendada kiiresti õiguslikke muudatusi, mis tagavad 2024. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel kõigile ELi kodanikele tegeliku hääleõiguse.

3.3.9.

 Üksikisikute julgustamine mis tahes Euroopa tasandi erakonna liikmeks astuma annaks neile võimaluse vahetult mõjutada arutelusid ELi tasandil ja nendesse panustada.

3.3.10.

 Kodanikel peaks olema võimalik selgelt mõista, millised riigi tasandi erakonnad on loonud või kavatsevad luua sidemeid Euroopa tasandi erakondadega. See on eriti oluline enne valimisi.

3.3.11.

 Komitee toetab mitut Euroopa tuleviku konverentsi teisel kodanike paneelarutelul „Euroopa demokraatia / väärtused ja õigused, õigusriigi põhimõte, julgeolek“ (6) esitatud ettepanekut, näiteks ettepanekut ühtlustada Euroopa Parlamendi valimiste tingimusi (valimisiga, valimiskuupäev, nõuded valimisringkondadele, kandidaatidele, erakondadele ja nende rahastamisele) ning pöörata suuremat tähelepanu haridusele ja oskustele, nt andmekaitsele, demokraatiale ning populismi tuvastamisele ja selle vastu võitlemisele.

Brüssel, 23. veebruar 2022

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1)  COM(2021) 730 final, „Valimiste usaldusväärsuse kaitsmine ja demokraatliku osaluse edendamine“.

(2)  COM(2021) 730 final, „Valimiste usaldusväärsuse kaitsmine ja demokraatliku osaluse edendamine“.

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus Euroopa demokraatia tegevuskava kohta.

(4)  Eurobaromeetri eriuuring nr 507 „Democracy in the EU“.

(5)  Action plan for the implementation of Articles 11(1) and 11(2) of the Treaty on European Union.

(6)  paneelarutelu – Euroopa kodanike paneelarutelud – Euroopa tuleviku konverents.

Top