Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52021AE6391

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele“ (COM(2021) 723 final – 2021/0378 (COD)), „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse teatavaid direktiive seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega“ (COM(2021) 724 final – 2021/0379 (COD)) ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse teatavaid määrusi seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega“ (COM(2021) 725 final – 2021/0380 (COD))

EESC 2021/06391

ELT C 290, 29.7.2022, p. 58–63 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

29.7.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/58

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele“

(COM(2021) 723 final – 2021/0378 (COD))

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse teatavaid direktiive seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega“

(COM(2021) 724 final – 2021/0379 (COD))

ja

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse teatavaid määrusi seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega“

(COM(2021) 725 final – 2021/0380 (COD))

(2022/C 290/10)

Raportöör:

Florian MARIN

Konsulteerimistaotlused

Euroopa Liidu Nõukogu, 9.2.2022 (COM(2021) 724 final and COM(2021) 725 final), 15.2.2022 (COM(2021) 723 final)

Euroopa Parlament, 14.2.2022

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõige 114 ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

3.3.2022

Vastuvõtmine täiskogus

23.3.2022

Täiskogu istungjärk nr

568

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

215/1/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa ühtset juurdepääsupunkti (ingl European Single Access Point e ESAP) kui vahendit, mis aitab saavutada kestlikuma, digitaalsema ja kaasavama majanduse, digitaalse suveräänsuse tugevdamise ja kapitaliturgude parema integreerimise.

1.2.

 Komitee leiab, et ESAP peaks olema ambitsioonikam vahend ja teabe töötlemise kaudu tuleks luua rohkem lisaväärtust, selle asemel et olla vaid teabevahend töötlemata teabe kogumiseks ühtse juurdepääsupunkti kaudu. ESAPi kaudu peaks toimuma andmete ning valdkondlike ja territoriaalsete aruannete ja analüüside koondamine ja muutmine.

1.3.

 Komitee soovitab luua ESAPi paindliku vahendina ning see peaks pakkuma võimalust lisada uusi andmekategooriaid ning vahetada andmeid riiklike registrite ja Eurostatiga, võttes arvesse eri liiki tehnoloogiaid. ESAP peaks tagama selge sünergia kestliku arengu eesmärkide ja rohelise kokkuleppe näitajate vahel.

1.4.

 Komitee arvates tuleks kaaluda läbipaistval valikuprotsessil põhineva kodanikuühiskonda ja sotsiaalpartnereid hõlmava nõuandekogu loomist, mis otsustaks ESAPi tuleviku ja strateegiliste muudatuste üle.

1.5.

 Tähtis on vähendada nn leviauke, et tagada ESAPile juurdepääs mittediskrimineerival viisil. ESAPi funktsioonid peaksid võimaldama ka puuetega inimestel sellele nõuetekohaselt ja mittediskrimineerival viisil ligi pääseda.

1.6.

 Komitee peab väga oluliseks, et ESAP tagab standardkorra, läbipaistvuse, andmete tervikluse ja allika usaldusväärsuse, andmete kasutajasõbraliku automaatse valideerimise ja kogumisasutuse nõuetekohase kontrolli andmekaitse eesmärgil. Lähitulevikus on oluline teostada nõuetekohast ja asjakohast järelevalvet finantsteabe ning keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimisalase teabe esitajate üle.

1.7.

 Tuleks kaaluda VKEdele andmekogumise, -loome ja -haldusega seotud kulude subsideerimist, VKEde vabastamist mis tahes tasudest edastatavate andmete hulgast sõltumata ning andmete esitamise ja haldamise eest vastutavatele töötajatele nõuetekohaste töötingimuste tagamist.

1.8.

 ESAP peaks tagama finants- ja mittefinantsandmete selge eristamise ja neile võrdse tähtsuse omistamise ning pakkuma võimalust vabatahtlikult avaldada sotsiaalandmeid iga ettevõtte tegevuse, juhtkonna ja töötajate kohta konkreetsete kriteeriumide alusel.

1.9.

 Komitee leiab, et teabe nõuetekohases vormingus esitamiseks ja selle tehnilise kasutatavuse tagamiseks on vaja spetsiaalset kasutajatuge, samuti on vaja koolitusi finants- ja digikirjaoskuse valdkonnas. Parema ja ulatuslikuma kasutuse tagamiseks võiks ESAPisse lisada ELi tasandil ühise metoodika abil kindlaksmääratud majandusalaste põhiliste tulemusnäitajate miinimumkogumi.

2.   Arvamuse taust

2.1.

 Euroopa Komisjon loob ühtse juurdepääsupunkti, mis pakub keskset elektroonilist juurdepääsu kapitaliturgude ja finantsteenustega seotud teabele (sealhulgas kestlikkusteabele), mis tuleb ELi õigusaktide kohaselt avalikustada, kuid ka kapitaliturgude ja finantsteenustega seotud muud liiki teabele, mida ettevõtted otsustavad vabatahtlikult avaldada. ESAP on osa kapitaliturgude liidu tegevuskavast (1).

2.2.

 Teavet kogutakse mitmesuguste kogumisasutuste kaudu, kelle ülesandeks on muu hulgas teha automaatseid valideerimisi ja osutada teabe esitanud üksustele tehnilist abi. Komisjon on teatanud oma kavatsusest teha majanduses ja ühiskonnas kasutamiseks kättesaadavaks rohkem andmeid, sealhulgas luua Euroopa andmeruumid. Komisjoni eesmärk on teha taaskasutamiseks kättesaadavaks rohkem kvaliteetseid avaliku sektori andmeid, sealhulgas ettevõtete andmeid, muutes sellised andmekogumid hõlpsamini ja tasuta kättesaadavaks (2). Seetõttu on komisjoni ESAPit käsitlev seadusandlik algatus õigeaegne ja väga asjakohane.

2.3.

 ESAP tagab mittediskrimineeriva juurdepääsu tasuta teabele, võimalusega kehtestada tasud teatavate teenuste eest, nt kui avaldatakse suuri andmehulki. Komisjoni kehtestatud ja heakskiidetud tehnilise raamistiku alusel tehakse automaatseid valideerimisi, et kontrollida kogumisasutuste esitatud teabe vastavust nõuetele. ESAP on igas kuus kättesaadav vähemalt 95 % ajast.

2.4.

 ESAPis ei talletata isikuandmeid sisaldavat teavet, välja arvatud mõned erandid, ja seda jälgitakse selliste näitajate osas nagu

—

külastajate ja otsingute arv;

—

vaatamiseni või allalaadimiseni viivate otsingute osakaal;

—

ESAPi kaudu kättesaadava masinloetava teabe hulk ja osakaal;

—

masinloetavate vaatamiste ja allalaadimiste arv ja osakaal;

—

automaatse valideerimise alusel esitatud teadete osakaal.

2.5.

 ESAP võimaldab selliseid funktsioone nagu kasutajasõbralik kasutajaliides kõigis ELi keeltes, otsingufunktsioon, allalaadimisteenus, uuenduslik lähenemisviis tõlketeenuste pakkumiseks ja teavitusteenus, millega teavitatakse kasutajaid lisatud uuest teabest. ESAPit hinnatakse teabe juurdepääsetavuse, kvaliteedi ja kasutatavuse ning lõppkasutaja rahulolu alusel ja selle põhjal, kui hästi kasutaja saab oma eesmärgid saavutada. ESAPi rakendamiseks muudetakse mitmeid direktiive ja määrusi.

3.   Üldised märkused

3.1.

 Komitee toetab komisjoni algatust ESAPi loomiseks. ELi peamised prioriteedid on majanduse muutmine digituleviku jaoks sobivaks, digitaalse suveräänsuse tugevdamine, teabevoo kiiruse suurendamine ja ühiste standardite kehtestamine, keskendudes andmetele, tehnoloogiale ja taristule. ESAP edendab andmepõhist rahastamist ja parandab märkimisväärselt äriühingute, ettevõtjate ja finantseerimisasutuste juurdepääsu andmetele ja üksuste teabele. ESAP aitab kaasa kestlikuma, digitaalsema ja kaasavama majanduse loomisele ning kapitaliturgude paremale integreerimisele. Oma arvamuses „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“ märgib komitee, et Euroopa ühtne juurdepääsupunkt on prioriteet, mis aitab suurendada kapitaliturgude liidu tõhusust (3).

3.2.

 Komitee nõustub asjaoluga, et ESAPiga ei kaasne uusi aruandekohustusi ja selles rakendatakse olemasolevaid ELi õigusaktidest tulenevaid avalikustamise nõudeid. ESAP on vahend, mis võimaldab paremini hinnata, kuidas Euroopa üksused panustavad kestlikkuse ja kliimaeesmärkide saavutamisse. Kestlikkusega seotud teave on olulise tähtsusega, et suunata investeeringuid ümber rohepööret toetavatesse projektidesse, nagu sidusrühmad rõhutasid uuendatud kestliku rahastamise strateegia üle konsulteerimisel (4).

3.3.

 ESAP tagab teatavaks ajavahemikuks juurdepääsu teabele, sealhulgas varasemale teabele, mis on oluline kapitaliturgudel nõuetekohaste otsustusprotsesside tagamise jaoks. Euroopa rahandus on problemaatiline, sest see toob kaasa ebavõrdsed tingimused: äriühingute rahastamiskulud sõltuvad suurel määral nende asutamisriigist, idufirmadel, kellelt nõutakse tagatist, on raske üldse rahastamist saada ja tarbimine ei ole kaitstud kohalike majandusšokkide eest (5). Majanduslike ja kestlikkusalaste näitajate jälgimine on kapitaliturgude ja tulevaste investeerimisotsuste jaoks ülioluline.

3.4.

 ESAPit luuakse ajal, mil ELi finantssektor seisab silmitsi põhjaliku muutusega, mis on tingitud kahest suurest üleminekust – digi- ja kliimapöördest. Kaovad töökohad, tuleb omandada uusi oskusi, muutuvad töötajate ülesanded ja viiakse ellu koondamisi või rakendatakse uusi töökorraldusmudeleid. ESAP võiks olla vahend, mis aitab positiivselt hallata mõningaid raskusi, mida ELi rahandusalaste muutuste protsess kaasa toob.

3.5.

 ESAP võib potentsiaalselt olla arengu- ja investeerimistegur. VKEsid, kes soovivad oma nähtavust suurendada, võiks julgustada oma andmeid avaldama, et meelitada ligi tulevasi investeeringuid ja turge. Komitee soovitab võtta arvesse tarkvara vahendajate rolli, sest mõned ettevõtted, peamiselt VKEd, teevad selliste üksustega koostööd, et vähendada andmehalduse ja -salvestusega seotud halduskoormust. ESAP aitab vähendada investeerimisotsuste tegemise protsessi kulusid ja suurendada VKEde nähtavust.

3.6.

 ESAP peaks võimaldama tõhusat koostalitlust Eurostati ja riiklike registritega. Tuleks integreerida läbipaistvuse ja andmetega seotud avalike või turuhuvide dünaamika, võimaldades tulevikus lisada uusi andmekategooriaid. ESAP tuleks üles ehitada andmevahendina, mis on eri sektorite ja Euroopa algatuste suhtes paindlik. Oluline on eri tehnoloogiate vaheline andmevahetus. Uute andmete lisamise kulusid tuleks hinnata lähtuvalt nende mõjust kapitaliturgudele ja andmehalduse seisukohast.

3.7.

 Oluline on tagada kogu Euroopa Liidus piisav internetiühendus, et kõigil ettevõtetel oleks juurdepääs ESAPile ja et vältida diskrimineerimist. Väga oluline on investeerida nn leviaukude vähendamisse ning tagada, et kõigil kodanikel ja kapitalituru sidusrühmadel on juurdepääs ESAPile.

3.8.

 ESAP peaks tagama andmete tervikluse ja kogumisasutustele esitatud teabe allika usaldusväärsuse. Teabe automaatne valideerimine peab olema lihtne ja kasutajasõbralik. Juurdepääsu võimaldamine kehtivale ja asjakohasele teabele ning tarbijate kaitse peavad olema pidevad prioriteedid. Samuti tuleks nõuetekohaselt jälgida kogumisasutusi ja andmekaitse peab samuti olema pidev prioriteet.

3.9.

 Ettevõtete paremad rahastamisvõimalused loovad uusi võimalusi ELi turu jaoks ja uusi töövõimalusi. ESAP peaks hõlmama igat liiki investeeringuid ja turuosalisi, sealhulgas sotsiaalmajanduse või ühisrahastuse valdkonnas, millel on positiivne mõju üldhuvidele, eelkõige riskirühma kuuluvatele inimestele. ESAPi funktsioonid peaksid võimaldama puuetega inimestel sellele nõuetekohaselt ligi pääseda.

3.10.

 Komitee toetab asjaolu, et ESAPi kasutamine ja teatava teabe avalikustamine on tasuta. Sellegipoolest võivad litsentside või andmekogumise, -loome ja -haldusega seotud kulud olla suured. VKEdele tuleks kehtestada maksusoodustused ja -toetused, et vähendada andmete esitamisega seotud kulusid eelkõige kohustusliku aruandluse puhul. Ettevõtete ja muude kapitalituru sidusrühmade investeeringuid tark- ja riistvaraseadmetesse tuleb toetada ELi fondidest, et võimaldada ESAPi nõuetekohast kasutamist ja sellega suhtlemist. Selleks on vaja suuremat kaasatust liikmesriikide tasandil. VKEd tuleb vabastada mis tahes tasudest, olenemata sellest, kui palju teavet avaldatakse. Tasude suurus peab nende kohaldamise korral olema läbipaistev ja see tuleks kehtestada tuginedes otseselt andmehalduskuludele.

3.11.

 ESAPis tuleb kohelda börsil noteeritud ja noteerimata äriühinguid võrdselt, olenemata nende suurusest ja geograafilisest asukohast. ESAP peaks saama vahendiks, mis loob lisaväärtust, suurendades aruandluse, läbipaistvuse ja andmehalduse tõhusust.

3.12.

 ESAPi juhtimine peaks põhinema kodanikuühiskonna kaasamisel ja see peaks hõlmama järgmist kahetasandilist juhtimisstruktuuri:

—

nõuandekogu, mis põhineb läbipaistval valikuprotsessil ja hõlmab kodanikuühiskonda ja sotsiaalpartnereid ning mis otsustab ESAPi tuleviku ja strateegiliste muudatuste üle;

—

juhatus, mis tagab ESAPi tehnilised standardid ja nõuetekohase toimimise.

3.13.

 Pankade suure riskipositsiooni taustal sõltub investorite usaldus ja otsus investeerida ettevõtetesse kapitaliturgu kasutades teabe hõlpsast kättesaadavusest, kvaliteedist ja võrreldavusest. Komitee kinnitab, et tõhusa ja tervikliku emitentide ja investorite vahelise suhte loomiseks on standardne töökord ülioluline. Standardite kehtestamine peab hõlmama samu avalikustamistähtaegu ja metoodikaid andmete puhul, mis on avaldatud põhimõttel „sama tegevus, samad riskid, samad reeglid“.

3.14.

 COVID-19 kriis ning vajadus kestliku ja kaasava taastumise järele, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale, on suurendanud survet kapitaliturgude liidu tegevuskava elluviimise kiirendamiseks. Ettevõtete vajadus rahaliste vahendite ja investeeringute järele on kõigi aegade kõrgeimal tasemel.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

 Komitee jaoks on selge, et kapitaliturgude liit ei ole vabatahtlik vahend, millest saavad kasu vaid üksikud, vaid see peab hakkama reaalselt toimima kõigis ELi liikmesriikides. ESAPi tõhusa ja tulemusliku kasutuse tagamiseks tuleb eraldada piisavad rahalised vahendid ja inimressursid. Kaasata ja toetada liikmesriike ja riiklikke järelevalveasutusi, et tagada ESAPi tunnustamine ettevõtete, investorite ja finantsvahendajate jaoks olulise Euroopa andmevahendina, peab olema prioriteet. Kõigis liikmesriikides tuleks edendada ESAPit, tutvustades selle vahendi eeliseid ja tähtsust. Selleks võiks kasutada sotsiaalmeediat.

4.2.

 Komitee toetab asjaolu, et komisjon on valmis suurendama läbipaistvust, tegema kättesaadavaks rohkem andmeid (6) ja toetama lähiaastatel rahanduse digipööret, nagu on mainitud digirahanduse strateegias (7). ESAPisse tuleks lisada andmete koondamise ja aruannete koostamise võimalus (8). Olemas peaks olema võrdlus- ja uudiskirjafunktsioon. ESAP võiks sisaldada sidusrühmade foorumit arutelude ja selgituste jaoks ning parimate tavade jagamiseks.

4.3.

 Komitee soovitab luua spetsiaalse kasutajatoe teabe nõuetekohases vormingus esitamiseks ja selle tehnilise kasutatavuse tagamiseks. Pakutav abi peaks hõlmama ühtset töökorda ja raamistikku andmete järjepidevuse, võrreldavuse ja kasutatavuse tagamiseks. Kulutõhusa protsessi tagamiseks peaks ESAPis saama kasutada kõige levinumaid failivorminguid, näiteks XBRL, PDF, XML, HTML, CSV, TXT ja XLS.

4.4.

 Komitee leiab, et digiüleminekul ja tsentraliseeritud andmetel on aruandlusele positiivne mõju. See toob kaasa erinevate stressitestide ja kliimaanalüüside täiustamise ning finantsasutuste portfellide parema tuvastamise ja jälgimise, pidades silmas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke. ESAP on vahend, mis aitab tuvastada võimalikke riske ja luua ettevõtetele võimalusi. ESAP võib olla ka vahend VKEde teadustegevuse edendamiseks Euroopa tasandil.

4.5.

 Komitee soovitab võrdväärselt tähtsustada nii finants- kui ka mittefinantsandmete nähtavust ja aluspõhimõtteid. Mittefinantsteave peaks vabatahtlikkuse alusel sisaldama sotsiaalandmeid iga ettevõtte tegevuse ja töötajate kohta. Vabatahtlikkusele tuginedes ei tohiks välja jätta ka andmeid ettevõtte juhtkonna ja personali kohta (töötajate arv, sugu jne). Sellega seonduvalt võiks kehtestada konkreetsed kriteeriumid sotsiaalteabe jaoks.

4.6.

 Komitee leiab, et ESAP peaks olema ambitsioonikam vahend. Eelkõige tuleks lisada rohkem eesmärke, piirdumata vaid töötlemata teabe kogumisega, ning luua rohkem lisaväärtust teabe töötlemise kaudu, selle asemel, et ESAP oleks pelgalt teabevahend, millel on ühtne juurdepääsupunkt. Komitee peab kiiduväärseks asjaolu, et ESAP on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes. ESAPi roll ja tähtsus on ülioluline, et tagada teadlastele, sotsiaalpartneritele, valitsusvälistele organisatsioonidele, akadeemilistele ringkondadele ja analüütikutele avaram, asjakohane, õiglane, võrdne ja vahetu juurdepääs teabele. ESAP võiks toetada teabetöötlusega seotud uute erasektori infotöötlusplatvormide teket, ent probleemiks jäävad nende kasutuskulud ja kapitaliturgudele juurdepääs, eelkõige väikeinvestorite, näiteks eraisikute jaoks.

4.7.

 Suurandmete, masinõppe ja tehisintellekti võimaldamine tõhustab teabe kasutamist rohkem integreeritud kapitaliturgude loomiseks ja muudab ELi majanduse vastupidavamaks. ESAPi tulevaste kasutajate jaoks mõeldud võimaluste hulgas peaksid olema valdkondlikud ja territoriaalsed aruanded. Andmete õigsuse kontrollimine ja tagamine peab toimuma alati. Hoolikalt tuleb jälgida andmetega seotud aruandluse ja andmehalduse kattuvust. Sellegipoolest leiab komitee, et töötlemata teabe edastamine on vähem ambitsioonikas ja ebapiisav uute investorite jaoks, kes ei tunne kapitaliturge ja kaaluvad sinna investeerimist.

4.8.

 ESAP tuleb luua mitte üksnes kapitalituru eesmärgi saavutamiseks, vaid ka poliitiliste lisaeesmärkide saavutamiseks, näiteks ettevõtete panus ÜRO kestliku arengu eesmärkide näitajatesse. Kolmandatele riikidele andmetele juurdepääsu võimaldamine võib tulevikus kaasa aidata ELi ettevõtetele lisainvesteeringute tagamisele. ESAP peaks järgima InvestEU portaali eeskuju ja võiks toetada kapitaliturgude liidu edukat rakendamist (9).

4.9.

 Komitee leiab, et saavutada tuleks finants- (kapitaliturgude liidu tegevuskava meede 7) ja digikirjaoskus. Vaja on ka finantskirjaoskust ja -andmeid käsitlevat juhendit. Võiks koostada ja edendada spetsiaalseid suuniseid andmete tähtsuse mõistmiseks ning andmete kasutamise ja jagamise kohta. Sellega seonduvalt võiks kasutada ESF+-i vahendeid. Pidevalt peaks tähelepanu pöörama nõuetekohaste ja piisavate töötingimuste tagamisele töötajatele, kes tegelevad erinevatelt ettevõtetelt ja sidusrühmadelt andmete kogumise ja andmehaldusega.

4.10.

 Komitee soovitab parema ja ulatuslikuma kasutuse tagamiseks lisada ESAPisse ELi tasandil ühise metoodika abil kindlaksmääratud majandusalaste põhiliste tulemusnäitajate miinimumkogumi. Tuleb tagada selge sünergia ELi kestlikkusalase taksonoomia (10) artikliga 8, kuna ESAP sisaldab kestlikkusega seotud andmeid. ESAP peaks sisaldama spetsiaalset rubriiki rohelise kokkuleppe statistika jaoks ja ettevõtete panuse jaoks rohelise kokkuleppe näitajatesse.

4.11.

 Lõpetuseks soovitab komitee Euroopa Komisjonil hinnata finantsteabe ning keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimisalase teabe esitajate nõuetekohase ja proportsionaalse reguleerimise ja järelevalve põhjendatust, kuna neil on keskne eelnevate ja järgnevate tegevustega seotud roll ka edaspidi, kui ESAP hakkab tööle.

Brüssel, 23. märts 2022

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1)  Meede 1: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, 24.9.2020, COM(2020) 590 final.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

(3)  ELT C 155, 30.4 2021, lk 20.

(4)  Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (2020), aruanne „Sustainable Finance and the Role of Securities Regulators and IOSCO“..

(5)  https://blogs.imf.org/2019/09/10/a-capital-market-union-for-europe-why-its-needed-and-how-to-get-there

(6)  COM(2020) 66 final.

(7)  COM(2020) 591 final.

(8)  Sarnaselt Euroopa avatud teaduse pilvega.

(9)  ELT C 155, 30.4 2021, lk 20.

(10)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020R0852&qid=1626336445715

Top