Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks (2021–2030)“

(COM(2021) 615 final)

(2022/C 290/13)

Raportöör:

Ákos TOPOLÁNSZKY

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 1.12.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	7.3.2022
Vastuvõtmine täiskogus	23.3.2022
Täiskogu istungjärk nr	568
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	145/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaitseb otsustavalt ja rõhutab tugevalt põhiväärtusi, mis moodustavad Euroopa Liidu ja euroopaliku ühiselu aluse. Komitee peab igasuguseid antisemitismi ilminguid Euroopa väärtuste ja standarditega kokkusobimatuks, sest need põhjustavad õiguste rikkumist ja tõrjutust, mis lisaks asjaomastele kogukondadele ja juudi eluviisile ohustab ka Euroopa pärandit ja tänapäeva Euroopat, aga ka demokraatliku Euroopa tulevikku, mida saab saavutada ainult mitmekesises ühiskonnas.

1.2.

Seepärast toetab komitee kindlalt strateegia (1) rakendamist ja asjaolu, et sellele eelnes 2021. aastal ulatuslik konsultatsioon. Samuti nõustub komitee igas mõttes sellega, et lisaks antisemitismi vastu võitlemisele on samal ajal vaja viia kogukonna tasandil ellu avalikku poliitikat ja arendada koostööd, mis edendavad vastastikust aktsepteerimist.

1.3.

Komitee toetab kindlalt tõsiasja, et strateegia eesmärk pole mitte ainult võidelda antisemitismi vastu, vaid ka toetada juudi eluviisi. Juudi kogukonnad ja selle usutunnistuse esindajad ei ole mitte ainult mineviku ja praeguse olukorra passiivsed ohvrid, vaid nad on ka Euroopa ühiskonna aktiivsed liikmed. Komitee nõustub täielikult strateegia visiooniga Euroopa tulevikust, kus juudi kogukonnad kasvavad ja arenevad. Komitee on veendunud, et antisemitism pole mitte ainult Euroopa juute puudutav õiguste rikkumine, vaid see on ka Euroopa idee, euroopaliku ühiselu, õigusriigi, põhiõiguste ja demokraatia proovilepanek.

1.4.

Komitee toetab Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) (2) kasutatavat antisemitismi määratlust ning kutsub tungivalt kõiki liikmesriike üles seda kasutama ja võtma selle oma poliitilise tegevuse aluseks.

1.5.

Komitee kavatseb võtta selle teema igal aastal mõne oma peamise tööorgani päevakorda ning vajadusel hinnata strateegia elluviimist ka muude vahenditega (riikide külastused, uuringud jne).

1.6.

Komitee väljendab toetust sellele, et strateegia prioriteetide hulgas pööratakse erilist tähelepanu haridusele. Sellel on oluline roll antisemitismivastases võitluses ja selle ennetamises. Koolitamise ja õpetamise eesmärgil on vaja koostöös juudi kogukonna kutse- ja esindusorganisatsioonidega luua õppesisu ja õppematerjale, milles käsitletakse asjaomaseid teemasid, sealhulgas võitlust etnilise sallimatuse, rassismi, vaenukuritegude ja eelarvamuste vastu.

1.7.

Meedias tuleks süstemaatiliselt kasutada kõiki saadaolevaid põhiseaduslikke ja Euroopa õigusvahendeid, et võidelda antisemiitliku sisuga ning parandada teadmisi ja arusaamist juudi elusviisist, tagades, et selleteemaline kajastus oleks tasakaalustatum ja näitaks selle teema suhtes üles suuremat tundlikkust.

1.8.

Komitee soovitab komisjonil tulevaste poliitikameetmete kujundamisel kaaluda, kuidas tagada juudi kogukondade õigus säilitada oma uskumused ja usutalitused, toetamaks juudi eluviisi Euroopas.

1.9.

Komitee arvates on vaja hõlbustada kodanike ja üldsuse juurdepääsu juudi kultuurile kui Euroopa identiteedist lahutamatule pärandile ning tuua see neile palju lähemale. Selline käsitus pakuks ka suurepärast võimalust edendada vastastikust ja kogukondlikku mõistmist, mis on eeltingimus Euroopa idee edukale elluviimisele, aga ka juudi identiteedi arendamisele ja juudi kogukondade tugevdamisele.

1.10.

Selge ja kindel õigusraamistik, mille abil tegeletakse süstemaatiliselt vaenukõne ja sellega seotud nähtuste, nagu desinformatsiooni vastu võitlemisega, on Euroopa õiguskorra oluline ja hädavajalik element, kuid ainuüksi sellest ei piisa. Õigusraamistikke peaksid täiendama haridusvahendid ja selliste programmide süsteem, mida kasutatakse laialdaselt kogukonna ja ühiskonna tasandil ning mis jõuavad kodanikeni.

1.11.

Populismi üleilmne esiletõus rõhutab vajadust tegeleda antisemitismi laiema sotsiaalse kontekstiga. Üht tüüpi vihkamist pole võimalik ravida, kui eiratakse teisi ega tegeleta nendega tõhusalt.

1.12.

Kõigi liikmesriikide kohustus on tagada oma kodanikele vabadus omada usulisi tõekspidamisi ja pidada usutalitusi ning neid kartmatult praktiseerida. Mis tahes vahendite või meetmetega hirmutamist, mis on suunatud religiooni vastu üldiselt ja eriti juudi usu vastu, tuleks pidada demokraatliku õiguskorra vastaseks rünnakuks.

1.13.

Komitee julgustab Euroopa Komisjoni andma antisemitismivastasele võitlusele ja juudi eluviisi toetavale strateegiale tugeva välispoliitilise mõõtme kõigis kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö aspektides.

1.14.

Strateegia veelgi tõhusamaks rakendamiseks soovitab komitee luua nõukogu tasandil alalise üksuse antisemitismi jälgimiseks ja selle vastu võitlemiseks.

1.15.

Arvestades, et sport ja eelkõige jalgpall oma populaarsuse ja avaliku huvi äratamise tõttu kujutab ühest küljest endast tõsist antisemitismi ohtu ning teisest küljest võib see olla ka oluline vahend tõhusaks võitlemiseks selle nähtusega, on komitee veendunud, et ka selles valdkonnas tuleks koostada kindlad soovitused ja suunised.

2.   Üldised märkused

2.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaitseb otsustavalt ja rõhutab tugevalt põhiväärtusi, mis moodustavad Euroopa Liidu ja euroopaliku ühiselu aluse. Nende väärtuste hulka kuuluvad inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine (3). Komitee peab igasuguseid antisemitismi ilminguid Euroopa väärtuste ja standarditega kokkusobimatuks, sest need põhjustavad õiguste rikkumist ja tõrjutust, mis lisaks asjaomastele kogukondadele ja juudi eluviisile ohustab ka Euroopa pärandit ja tänapäeva Euroopat, aga ka demokraatliku Euroopa tulevikku, mida saab saavutada ainult mitmekesises ühiskonnas.

2.2.

Siiski on oluline märkida, et strateegia eesmärk pole mitte ainult võidelda antisemitismi vastu, vaid ka toetada juudi eluviisi. Igal juhul on kiiduväärne see, et strateegias rõhutatakse tõsiasja, et juudi kogukonnad ja selle usutunnistuse esindajad ei ole mitte ainult mineviku ja praeguse olukorra passiivsed ohvrid, vaid nad on ka Euroopa ühiskonna aktiivsed liikmed, kes annavad olulise panuse mitmekesise ja kaasava Euroopa loomisse. Komitee nõustub täielikult strateegia visiooniga Euroopa tulevikust, kus juudi kogukonnad kasvavad ja arenevad.

2.3.

Seepärast toetab komitee kindlalt strateegia (4) rakendamist ja asjaolu, et sellele eelnes 2021. aastal ulatuslik konsultatsioon. Samuti nõustub komitee igas mõttes sellega, et lisaks antisemitismi vastu võitlemisele on samal ajal vaja viia kogukonna tasandil ellu avalikku poliitikat ja arendada koostööd, mis edendavad vastastikust aktsepteerimist. Komitee toetab samuti kõiki jõupingutusi, millega tagatakse, et juudi päritolu Euroopa kodanikud tunneksid end enesekindlalt ja turvaliselt, oleksid kõikjal Euroopas teretulnud ja neil oleks Euroopas Liidus positiivsed tulevikuväljavaated.

2.4.

Komitee on veendunud, et antisemitism pole mitte ainult Euroopa juute puudutav õiguste rikkumine, vaid see on ka Euroopa idee, euroopaliku ühiselu, õigusriigi, põhiõiguste ja demokraatia proovilepanek. Seepärast puudutab see nähtus kõiki kodanikke, samuti kõiki poliitilisi ja avalik-õiguslikke organisatsioone, kellel on asjaomane vastutus, ning see on lakmuspaber, mis võimaldab mõõta meie euroopaliku eluviisi arengut ning kodanike ja ELi väärtuste kaitse taset.

2.5.

Komitee nõustub vajadusega, et Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid vastu ühisel käsitusel põhineva strateegia, kuid leiab, et sellest üksi ei piisa. Strateegiates sätestatud väärtustest tulenevaid kohustusi tuleb lisaks mõõdetaval ja kontrollitaval viisil rakendada ning need tuleb tunnistada euroopaliku ühiselu enesestmõistetavaks ilminguks.

2.6.

Sarnaselt sellega, mida juba tehakse nõukogu 2018. aasta antisemitismivastast võitlust käsitleva avalduse (5) ja nõukogu 2020. aasta antisemitismivastase võitluse integreerimist kõikidesse poliitikavaldkondadesse käsitleva avalduse (6) raames, on riiklike strateegiate ja nende tegevuskavade väljatöötamisel ja elluviimisel ning nende järelevalves ja hindamisel väga olulised kindlatel tõenditel ja kogukonnaküsitlustel põhinevate sõltumatute teadusuuringute tulemusena esitatud soovitused.

2.7.

Komitee soovitab, et komisjoni toetatud projekti „Antisemitismi kaotavad võrgustikud“ (Networks Overcoming Antisemitism, NOA), milles hinnatakse küsitluste ning rahvusvahelistel ja Euroopa standarditel (7) põhinevate objektiivsete näitajate abil iga liikmesriigi antisemitismivastases võitluses võetud meetmeid, rakendataks ulatuslikult kõikides liikmesriikides, et aidata neil oma poliitikat tõhusalt rakendada ja arendada.

2.8.

Komitee võtab vastu ja kasutusele Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) kasutatud antisemitismi määratluse. Samuti soovitab komitee tungivalt, et ka kõik liikmesriigid järgiksid seda määratlust ja tugineksid sellele riiklike ja kohalike ametiasutuste meetmete võtmisel ja nende tegevuse määramisel kõnealuses valdkonnas.

2.9.

Komitee peab kiiduväärseks asjaolu, et strateegia väljatöötamine põhineb ulatuslikul konsultatsioonil (8). Tuleb täielikult järgida mittediskrimineerimise põhimõtet ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid ja vaimu.

2.10.

Komitee toetab täielikult seda, et iga liikmesriik määrab oma strateegia ühe lahutamatu osana riikliku koordinaatori või erisaadiku, kellel riik peab aitama töötada vabalt ja iseseisvalt, kaasates oma tegevusse kõik asjaomased ühiskonna sidusrühmad.

2.11.

Euroopa Liidu organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana peab komitee hädavajalikuks tegutseda, ja seda mitte ainult ühekordsete kampaaniate või antisemitismivastaste kampaaniate kaudu, vaid ka pideva teemakohase järelevalve ja teadlikkuse suurendamise kaudu Euroopa Liidus. Sellega seoses soovitab komitee tungivalt luua nõukogu tasandil alalise üksuse antisemitismi jälgimiseks ja selle vastu võitlemiseks (9). Seeläbi loodaks ELis oluline nähtav sümbol ning lisaks tugevdaksid liikmesriigid seda väärtuslikku tööd, mida teevad Euroopa antisemitismivastase võitluse ja juudi eluviisi edendamise koordinaator ja Euroopa Parlamendi antisemitismi töörühm.

2.12.

Komitee kavatseb võtta selle teema igal aastal mõne oma peamise tööorgani päevakorda ning vajadusel hinnata strateegia elluviimist ka muude vahenditega (riikide külastused, uuringud jne).

3.   Haridus- ja noortepoliitika

3.1.

Komitee väljendab toetust sellele, et strateegia prioriteetide hulgas pööratakse erilist tähelepanu haridusele. Sellel on oluline roll antisemitismivastases võitluses ja selle ennetamises. Kuigi õigusaktidel ja õiguse kohaldamisel, sealhulgas kriminaalõigusel, on mõistagi suur osatähtsus võitluses vihkamise põlvkondadevahelise edasikandumise vastu, on pikaajalisi muutusi suhtumises, avalikus arutelus ja mõtteviisis võimalik tegelikult saavutada ainult hariduspoliitika vahendite ja kogukonnapõhiste vahendite abil.

3.2.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta aruanne (10) näitab selgelt, et antisemiitlikud rünnakud on sageli suunatud 18–34-aastastele ja on paljudele neist igapäevane reaalsus. Juudi koolid vajavad kaitset kogu Euroopas. Komitee soovitab, et keskkooliõpilased, üliõpilased ja noored täiskasvanud etendaksid strateegia elluviimisel juhtrolli, kaasates noorsootöötajaid ja üliõpilasorganisatsioone ning luues kõigi nende osalejatega alalise konsultatsiooni ja dialoogi, sealhulgas kohalikul tasandil. Nende kogemused vaenukõne ja vaenukuritegude, sotsiaalmeedia ja hariduse vallas on samuti ülimalt olulised, sest nemad võivad antisemiitlike rünnakutega esimesena kokku puutuda ja olla sageli ka nende peamine sihtmärk.

3.3.

Komitee arvates peaks strateegia sisaldama ka koosloomisel põhinevaid meetmeid, millesse on kaasatud kõik sidusrühmad, sealhulgas muud vähemusrühmad ja olemasolevate religioonidevaheliste organisatsioonide esindajad, et saavutada põhjalikke tulemusi.

3.4.

Ülikoolid ja teadusringkonnad osutuvad mõnikord antisemitismi intellektuaalseteks kolleteks. Strateegia prioriteet peaks olema ülikoolijuhtide kaasamine antisemitismivastasesse võitlusesse ning selle kohta annab suuniseid UNESCO väljaanne „Addressing antisemitism through education“, (11) mida oleks kindlasti soovitatav siduval viisil ellu viia. Need suunised puudutavad eelkõige läbipaistvate mehhanismide aktiveerimist pärast antisemitismi ilminguid, st asjakohast menetlust ja juhtumite aruandeid koos järelmeetmetega, samuti ülikooli juhtkonna võetud antisemiitlike meetmete tühistamist.

3.5.

Et anda koolide ja ülikoolide õpetajatele selgust, mida tähendab antisemitism, tuleb strateegias nimetatud koolitus- ja haridusvõimalused neile praktikas kättesaadavaks teha. Samamoodi tuleks koole julgustada rahaliste vahendite ja õppekorralduse kaudu rakendama selles valdkonnas teadlikkuse ja teadmiste suurendamise programme, mis hõlmavad juudi-, kodaniku- ja usuorganisatsioone, et võidelda holokausti eitamise ja trivialiseerimise ning selle kohta desinformatsiooni ja segaduse levitamise vastu ning neutraliseerida igasugune käsitus, mille eesmärk on ülistada natse ja nende koostööpartnereid. Sarnaseid programme võiks pakkuda sisserändajatele mõeldud (integratsiooni)kursuste osana. Komitee peab soovitavaks ja mõistlikuks, et ka ELi ja liikmesriikide otsustusorganite liikmed saaksid osaleda koolitustel, kus nad saaksid arendada oma teadmisi juudi kogukonna ja teiste vähemuste kohta.

3.6.

Seoses Euroopa juudi kogukonna tuleviku ja julgeolekuga soovitab komitee liikmesriikidele teha oma pädevatele ministeeriumidele ülesandeks uurida riiklike koolide ja haridusasutuste õppekavade sisu ja suunitlust seoses antisemitismi ja juutide väärtuste ja identiteedi tunnustamisega. Samuti soovitab komitee luua koolitamise ja õpetamise eesmärgil koostöös juudi kogukonna kutse- ja esindusorganisatsioonidega õppesisu ja õppematerjale, milles käsitletakse asjaomaseid teemasid, sealhulgas võitlust etnilise sallimatuse, rassismi, vaenukuritegude ja eelarvamuste vastu.

3.7.

Komitee soovitab komisjonil koostada hariduslikud teabematerjalid, mis on kättesaadavad ja jõuavad kõikide asjaomaste rühmadeni ning milles määratakse õppekeeles ja vähemuste, eelkõige juudi kogukondade huvides kindlaks see, mis tähendab kuuluda Euroopa Liitu, mis põhineb sellistel väärtustel nagu demokraatia ja põhilised inimõigused ning kus mitmekesisus ja võitlus diskrimineerimisega on enesestmõistetavad väärtused.

3.8.

Komitee soovitab, et kesk- ja kõrgharidusasutused võtaksid oma diskrimineerimisvastase poliitika päevakorda selgelt nii pühendumise antisemitismivastasele võitlusele kui ka juudi väärtuste tunnustamisele.

3.9.

Komitee soovitab anda juudi noorteorganisatsioonidele tulevases avalikus poliitikas, mille eesmärk on edendada juudi eluviisi, olulise rolli kõigis strateegias määratud valdkondades ning tagada, et nad saavad poliitikakujundajatelt oma tegevuse jaoks asjakohast toetust.

4.   Meedia

4.1.

Antisemiitliku sisuga võitlemiseks peaks meedia oma tavategevuse raames võtma otsustavaid samme, mis põhinevad ühistel väärtustel, ning toetama otsustavalt sellise positiivse sisu levitamist, mis tunnustab vähemuste, sealhulgas juudi päritolu inimeste väärikust ja õigusi, vajaduse korral sotsiaalmeediakampaaniate kaudu.

4.2.

Juudi kogukondade ja nende liikmete esindatus nii traditsioonilises kui ka sotsiaalmeedias on enamikul juhtudel väga piiratud ja meediakajastus keskendub peamiselt antisemiitliku vägivalla ja terrorismi tagajärgedele ning kollektiivsele mälestusele holokaustist Euroopas – teemadele, mille tähtsus on ilmselgelt väljaspool kahtlust. Kuid lisaks sellele tuleks edastada ka positiivsemat sisu, näiteks tutvustades tänapäevast juudi etenduskunsti või juudi pühasid või propageerides juudi keeli, tunnistades sellega ühiskonnas koos elamise tähtsust.

4.3.

Lisaks kultuurile selle sõna otseses tähenduses viiakse praegu paralleelselt Euroopa Liidu liikmesriikides ellu mitmeid kodanikuühiskonna või juudi kogukonna projekte ja algatusi, mis aitavad luua kaasavama ja demokraatlikuma Euroopa, võttes arvesse ELi väärtusi ja eesmärke. Need algatused toimuvad mitmes valdkonnas, muu hulgas rassismivastase võitluse, inimõiguste, keskkonnakaitse ja kultuurilise mitmekesisuse vallas.

4.4.

Komitee arvates oleks soovitav, et lisaks sotsiaalmeedias pakutavale võimalusele tutvuda juudi kogukonna traditsiooniliste väärtustega ja nende ajalooliste ja religioossete väljendusviisidega oleks ka laiemal ühiskonnal võimalik saada ettekujutus juudi kogukonna tegevuse soodsast mõjust ühiskonnale tervikuna, sest sellel mõjul võib samuti olla oluline osa stereotüüpide vaidlustamisel (12).

4.5.

Ajakirjanike koolitamise ja teavitamise kaudu on vaja parandada meedias teadmisi ja arusaamist juudi eluviisist, tagades, et selleteemaline kajastus oleks tasakaalustatum ja näitaks selle teema suhtes üles suuremat tundlikkust.

4.6.

Antisemiitliku sisuga võitlemiseks tuleks meedias süstemaatiliselt kasutada kõiki saadaolevaid põhiseaduslikke ja Euroopa õigusvahendeid. Selleks tuleks riiklike meediajärelevalveorganite ja nn valveorganisatsioonide osalusel süstemaatiliselt korraldada ka uurimistegevust.

5.   Kultuur

5.1.

Komitee arvates on vaja hõlbustada kodanike ja üldsuse juurdepääsu juudi kultuurile kui Euroopa identiteedi lahutamatule pärandile ning tuua see neile palju lähemale. Selline käsitus pakuks ka suurepärast võimalust edendada vastastikust ja kogukondlikku mõistmist, mis on eeltingimus Euroopa idee edukale elluviimisele, aga ka juudi identiteedi arendamisele ja juudi kogukondade tugevdamisele.

5.2.

Õpetus juudi kultuurist kui Euroopa kultuurimaastiku vaieldamatust, tähtsast ja lahutamatust osast on koolides üha enam vajalik, sest pärast holokausti on juudi eluviisiga igapäevaselt kokku puutunud vähesed.

5.3.

Komitee on veendunud, et kultuuripärandit tuleks tunnistada, tunnustada ja edendada kui elavat ja arenevat reaalsust, mitte kui pelka minevikupärandit. Sel eesmärgil on vaja toetada suuremat osalust ja kaasatust kohalikul tasandil, julgustades partnerlussuhteid sidusrühmadega.

5.4.

Kuigi strateegias mainitakse Faro konventsiooni, (13) ei käsitleta selle praktilise kohaldamise küsimust. Selle konventsiooniga sätestatud raamistik ja suunised tuleb ellu viia, et edendada koostööd ja arengut teaduse, kultuuri, kunsti, hariduse ja ka turismi valdkonnas.

5.5.

Komitee kutsub ELi institutsioone, liikmesriike, kodanikuühiskonna organisatsioone ja sotsiaalpartnerite organisatsioone üles tutvustama ja tähistama nõuetekohaselt juutide panust Euroopa Liitu kui meie ühise kultuuri lahutamatut ja võõrandamatut osa, ammutades inspiratsiooni näiteks juutide eluviisi ja kultuuri aastast: algatusest, millega tähistatakse juutide 1 700-aastast kohalolekut Saksamaal. Komitee teeb ettepaneku toetada Euroopa juudi kultuuri päevi, kaasates asjaomaseid institutsioone ja kodanikuühiskonda, ning julgustada koostööd Euroopa Nõukoguga selle kultuuriradade programmi elluviimise ja laiendamise raames.

5.6.

Kui sellist algatust ei ole, tuleks kehtestada riiklikud standardid ja suunised juudi kultuuripärandi kaitsmiseks, säilitamiseks ja taaselustamiseks, tagades samal ajal selleks piisava rahastamise. Tuleb toetada juudi kultuuri kohalolu kultuuridevahelises dialoogis ja selle tutvustamist.

5.7.

Komitee peab vajalikuks kehtestada integreeritud pikaajalised pärandi säilitamise strateegiad, mis põhinevad kohalike kogukondade osalusel ja tuginevad valdkonnaülesele käsitusele, ning toetada rahastamisvahenditega nende rakendamist. Selleks on vaja välja selgitada asjaomased sidusrühmad (kohalikud kogukonnad, omavalitsused, vabatahtlikud, aktivistid, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, juudi usukogukonnad, kirikud, kohalikud ja piirkondlikud asutused, riigiasutused), määrata kindlaks teavitamis-, osalemis- ja konsulteerimismeetodid, teha kindlaks koostöö- ja partnerlusvõimalused ning toetada neid protsesse süstemaatiliselt. Oluline on teha püsivat koostööd juudi kultuuri ja pärandi säilitamise ja edendamise Euroopa ühendusega (AEPJ), mis on suurim juudi pärandi kaitse organisatsioon Euroopas.

6.   Vaenukõne ja -kuriteod ning ohutus

6.1.

Selge ja kindel õigusraamistik, mille abil tegeletakse süstemaatiliselt vaenukõne ja sellega seotud nähtuste, nagu desinformatsiooni vastu võitlemisega, on Euroopa õiguskorra oluline ja hädavajalik element, kuid ainuüksi sellest ei piisa. Sellega peavad kaasnema haridusvahendid ja laiaulatuslikud programmid, mis jõuavad kodanikeni ja mis muu hulgas edendavad digikirjaoskust ja infopädevust, määravad kindlaks vastutustundlikule kodanikule omased väärtused ning pakuvad koolitust eelarvamuste ja desinformatsiooniga võitlemise teemal, et kujundada vastastikuse mõistmise kultuuri.

6.2.

Komitee peab oluliseks mõista juudi rahva ja kogukonna vastu suunatud vägivalla mis tahes vormide päritolu ja selgitada välja nende põhjused, et saaksime tõhusalt tegutseda lisaks kriminaalõigusele ka veelgi tõhusamale kogukonna ja ühiskonna tasandi meetmete süsteemile tuginedes, sealhulgas toetades diskrimineerimisvastaseid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, aidates kodanikuühiskonna organisatsioonidel pakkuda sihtrühmadele koolitusi vaenukõne ja -kuritegude äratundmiseks ja neile reageerimiseks ning samuti pakkudes kõnealustele organisatsioonidele rahalist toetust järelevalveks, teabe kogumiseks ja aruandluseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

6.3.

Komitee leiab, et kodanike vastutus nendes valdkondades ei ole ühesugune – eelkõige tuleb rõhutada nende inimeste vastutust, kelle tegevusel on kõige suurem mõju sotsiaalsetele eelarvamustele, ning et just neile inimestele tuleb vajadusel vastu seista ja kõige tõsisematel juhtudel neid vastutusele võtta. Nende hulka kuuluvad poliitikud, riigivalitsuse ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, samuti õiguskaitseasutuste ja kohtuasutuste esindajad. Nende toimepandud rikkumisi tuleb käsitleda prioriteetselt ja asjakohaselt.

6.4.

Nendes asutustes, eriti õiguskaitseasutustes, on vaja tugevdada asutusesisest teadlikkuse suurendamise koolitust ning teha regulaarseid uuringuid asutuses valitseva olukorra hindamiseks, et saaks kujundada poliitikameetmeid, mis tooksid päevavalgele võimalikud eelarvamused töötajaskonnas ja parandaksid olukorda.

6.5.

Komitee soovitab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti raames põhjalikumalt analüüsida praegust turvalisuse olukorda ja juutide eluviisi ähvardavaid ohtusid. Samal ajal tuleks uurida ning teabevahetuse ja avaliku poliitika vahenditega ära hoida desinformatsiooni levitamise katseid, mis liikmesriikide tasandil käsitlevad juudi kogukonda ja põhinevad valel või ekslikul teabel, eelkõige seoses usutalitustega.

6.6.

Tuleks tugevdada õiguskaitseasutuste ja juudi kogukonna organisatsioonide vahelise koostöö institutsionaalseid mehhanisme ning samuti pakkuda vajalikku koolitust, mis võimaldaks politseil täpselt tuvastada selliseid kuritegusid ja nende eelarvamustel põhinevaid ajendeid. Kooskõlas ohvrite õigusi käsitleva ELi strateegiaga (2020–2025) (14) tuleks toetada juudi kogukonna ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust pakkuda ohvriabiteenuseid. ELi tasandil tuleks ette näha ühtne ja kõikehõlmav võrreldavate andmete kogumine.

6.7.

Populismi üleilmne esiletõus rõhutab vajadust tegeleda antisemitismi laiema sotsiaalse kontekstiga, kui kavatseme selle nähtusega võidelda: ksenofoobia, homofoobia, transfoobia, rassism ja romavastasus käivad sageli antisemitismiga käsikäes ja üht tüüpi vihkamist ei ole võimalik ravida teisi eirates. Need on sama sotsiaalse nähtuse erinevad sümptomid, mida ei saa tõlgendada ega tõhusalt käsitleda eraldiseisvalt.

6.8.

Euroopa juudi kogukonnad seisavad silmitsi vajadusega suurendada turvalisust oma koolides, sünagoogides ja kogukonnakeskustes. Liikmesriigid peaksid võtma selles küsimuses kasutusele tervikliku ja põhjaliku käsitlusviisi, nähes ette meetmed ja/või rahalised vahendid nende probleemide lahendamiseks, et tagada juudi institutsioonide ja ühiskonnaelu turvalisus.

7.   Usuvabadus ja -tavad

7.1.

Kõigi liikmesriikide kohustus on tagada oma kodanikele vabadus omada usulisi tõekspidamisi ja pidada usutalitusi ning neid kartmatult praktiseerida. Mis tahes vahendite või meetmetega hirmutamist, mis on suunatud religiooni vastu üldiselt ja eriti juudi usu vastu, tuleks pidada demokraatliku õiguskorra vastaseks rünnakuks.

7.2.

Religioonidevahelist dialoogi tuleb käsitleda strateegiates, mis tuginevad eri usuorganisatsioonide tegelikele ühisväärtustele, ning seda ei tohi pidada lihtsaks viisakusavalduseks ega seda sellisena ellu viia. Seda dialoogi on vaja toetada konkreetsete riiklike vahenditega.

7.3.

Juudi kogukonnad soovivad, et kaotataks suurenev õiguslik ebakindlus seoses religioossel eesmärgil tapmisega (Shechita) ja ümberlõikamisega (Brit Mila) ning et seda küsimust reguleeritaks ühtselt ELi õiguse tasandil. Seepärast soovitab komitee neid küsimusi juudi kogukondadega süstemaatiliselt arutada ja juriidiliselt lahendada, tunnistades, et need on olnud juutide usuelu lahutamatuks osaks tuhandeid aastaid, ka Euroopas.

8.   Rahvusvaheline mõõde

8.1.

Komitee julgustab Euroopa Komisjoni andma antisemitismivastasele võitlusele ja juudi eluviisi toetavale strateegiale tugeva välispoliitilise mõõtme kõigis kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö aspektides.

8.2.

Komitee peab kiiduväärseks asjaolu, et komisjoni teatises on arvesse võetud rahvusvahelisi aspekte, ning peab eelkõige silmas ELi naabruspoliitika ja arengukoostöö vahendeid, samuti neid, mis võimaldavad kandidaatriike ELile lähemale tuua, nagu asjakohased mehhanismid antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks.

9.   Sport

9.1.

Arvestades, et sport ja eelkõige jalgpall oma populaarsuse ja avaliku huvi äratamise tõttu kujutab ühest küljest endast tõsist antisemitismi ohtu ning teisest küljest võib see olla ka oluline vahend tõhusaks võitlemiseks selle nähtusega, on komitee veendunud, et ka selles valdkonnas tuleks koostada kindlad soovitused ja suunised. Sellega seoses toetab komitee FIFA mitmekesisuse ja mittediskrimineerimise heade tavade juhendi suuniseid, mis võiksid olla oluliseks aluseks ka kõnealusele strateegiale.

9.2.

Tähtis on, et spordialaliidud ja -organisatsioonid määraksid oma eesmärgid teemade kaupa, lähtudes FIFA soovitustest (sise-eeskirjad, karistused ja nende täitmise jälgimine, haridus, võrgustikutöö ja koostöö, suhtlus ja võrdsed võimalused).

9.3.

Komitee on seisukohal, et tuleks laialdaselt arendada ja kasutusele võtta fännidele, klubidele ja ühendustele mõeldud koolitus- ja teabeprogramme nende selge pühendumise raames. Sarnaste koolituste läbimise võib lisaks kriminaalkaristusele või sellest sõltumatult määrata ka fännidele mõeldud karistuste raames.

9.4.

Komitee peab vajalikuks koostada fännide kogukonnale õppematerjale, et parandada nende arusaamist antisemitismi ajaloolisest kontekstist tribüünidel, aidates samal ajal kaasa kaasamiskultuuri loomisele (15).

9.5.

Riiklikke spordiliite ja -klubisid tuleks julgustada spordimeetmete abil töötama välja oma haridusväljaandeid ja teadlikkuse suurendamise programme, tehes seda koostöös asjaomaste kohalike organisatsioonidega (16).

---

(1)  Komisjoni teatis „ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks“, COM(2021) 615 final.

(2)  „Antisemitism on juutide tajumine teataval viisil, mis võib avalduda vihana juutide vastu. Antisemitismi verbaalsed ja füüsilised väljendusvormid on suunatud juudi või mittejuudi päritolu inimeste ja/või nende vara ning juudi kogukonna institutsioonide ja usupaikade vastu.“ Vt https://www.holocaustremembrance.com/et/resources/working-definitions-charters/holokausti-malestamise-rahvusvaheline-uhenduse-ihr.

(3)  Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/FR/TXT/HTML/?uri=CELEX:12012M/TXT&from=FR.

(4)  Komisjoni teatis „ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks“, COM(2021) 615 final.

(5)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15213-2018-INIT/et/pdf

(6)  http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13637-2020-INIT/et/pdf

(7)  https://www.noa-project.eu/report-cards/. Selle metoodikas hinnatakse iga liikmesriigi tegevussuunda kümnes valdkonnas, mis on ka strateegias esile toodud: haridus, vaenukuriteod, vaenukõne, meedia, holokausti mälestamine, sport, religioonidevaheline dialoog, usuvabadus, kultuur ja pärandikaitse ning julgeolek. Selle aluseks olevad standardid põhinevad peaaegu kõik rahvusvahelistel standarditel, käsitusviisidel, soovitustel või suunistel, mille on heaks kiitnud ELi institutsioonid või muud rahvusvahelised organisatsioonid (nt OSCE või UNESCO).

(8)  Üheksa Euroopa juudi organisatsiooni (B’nai B’rith International, Euroopa Juudi Teabekeskus, Ülemaailmne Juudi Kongress, Euroopa Juudi Kongress, Euroopa Juudi Üliõpilaste Liit, Euroopa Progressiivse Judaismi Liit, Ameerika Juudi Komitee, Juudi kultuuri ja pärandi säilitamise ja edendamise Euroopa ühendus, B’nai B’rith Europe) koostatud ühissoovituses esitatud 76 punktist on strateegia lõppteksti lisatud 58.

(9)  Komitee presidendi avasõnad antisemitismiteemalisel arutelul seoses arvamusega SOC/704 „ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks“, SOCi sektsiooni 10. veebruari 2022. aasta koosolek.

(10)  „Young Jewish Europeans: Perceptions and experiences of antisemitism“, https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2019-young-jewish-europeans_en.pdf.

(11)  https://en.unesco.org/preventing-violent-extremism/education/antisemitism

(12)  Selliste projektide ja kampaaniate konkreetseid näiteid leiab aadressilt https://www.noa-project.eu/profiles/.

(13)  https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list?module=treaty-detail&treatynum=199

(14)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0258

(15)  Näiteks https://changingthechants.eu/wp-content/uploads/2021/10/Guidelines.ENGpdf.pdf.

(16)  Sellekohane hea näide on Chelsea’ klubi käsiraamat: https://www.efdn.org/wp-content/uploads/2018/05/CFC-CST-KIO-Antisemitism-Stewards-Guide-2018.pdf, samuti algatus „Show Racism The Red Card“: https://www.theredcard.org/.