Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuseheakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 349/14)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„UHLEN LAUBACH“

PDO-DE-02082-AM01

Teate kuupäev: 6.7.2020

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Analüütilised ja/või organoleptilised omadused

Analüütilised väärtused peavad vastama Saksamaa seadustest tulenevatele nõuetele.

Redaktsiooniline viga.

2.   Piirkonna määratlemine

Liidumaa geoloogiaameti kontrolli järgi kuuluvad Laubachi kihtidesse lisaalad Uhleni istandusest.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Uhlen Laubach

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

Qualitätswein (kvaliteetvein)

Uhlen Laubachis valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Laubach“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne. Veinide aroomi määravad puuviljanüansid ja kildakivile iseloomulik mineraalsus. Laubachi halli kildakivi lubjasisaldus on 25–45 %, ühtlasi on see kõige lubjarohkem kivim Moseli piirkonnas. Seetõttu on siin laagerdunud veini aroomis sageli tunda jahedat suitsu ja sarapuupähklit, veini maitse on enamasti täidlasem ja pehme. Kohalikel soojadel ja sametistel veinidel on sageli võluvalt täidlane ning sügav maitsebukett. Veinid on kreemjad ja üldiselt joomisvalmis väga lühikese laagerdumisaja järel.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Prädikatswein, mida täiendab Auslese

Uhlen Laubachis valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Laubach“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne. Veinide aroomi määravad puuviljanüansid ja kildakivile iseloomulik mineraalsus. Laubachi halli kildakivi lubjasisaldus on 25–45 %, ühtlasi on see kõige lubjarohkem kivim Moseli piirkonnas. Seetõttu on siin laagerdunud veini aroomis sageli tunda jahedat suitsu ja sarapuupähklit, veini maitse on enamasti täidlasem ja pehme. Kohalikel soojadel ja sametistel veinidel on sageli võluvalt täidlane ning sügav maitsebukett. Veinid on kreemjad ja üldiselt joomisvalmis väga lühikese laagerdumisaja järel.

Eespool kirjeldatud lõhna- ja maitsespekter on Auslese puhul hõrgult magus, Beerenauslese puhul kreemjalt magus ning võib sisaldada ka meenoote. Sellised lõhna- ja maitsenüansid on Trockenbeerenauslese puhul veelgi tuntavamad. Eisweini puhul lisandub kirjeldatud lõhna- ja maitsespektrisse pikantset happesust.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Prädikatswein täiendava kvaliteediklassiga Beerenauslese, Trockenbeerenauslese või Eiswein

Uhlen Laubachis valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Laubach“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne. Veinide aroomi määravad puuviljanüansid ja kildakivile iseloomulik mineraalsus. Laubachi halli kildakivi lubjasisaldus on 25–45 %, ühtlasi on see kõige lubjarohkem kivim Moseli piirkonnas. Seetõttu on siin laagerdunud veini aroomis sageli tunda jahedat suitsu ja sarapuupähklit, veini maitse on enamasti täidlasem ja pehme. Kohalikel soojadel ja sametistel veinidel on sageli võluvalt täidlane ning sügav maitsebukett. Veinid on kreemjad ja üldiselt joomisvalmis väga lühikese laagerdumisaja järel.

Eespool kirjeldatud lõhna- ja maitsespekter on Auslese puhul hõrgult magus, Beerenauslese puhul kreemjalt magus ning võib sisaldada ka meenoote. Sellised lõhna- ja maitsenüansid on Trockenbeerenauslese puhul veelgi tuntavamad. Eisweini puhul lisandub kirjeldatud lõhna- ja maitsespektrisse pikantset happesust.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein (Sekt b.A.)

Uhlen Laubachis valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Laubach“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne. Veinide aroomi määravad puuviljanüansid ja kildakivile iseloomulik mineraalsus. Laubachi halli kildakivi lubjasisaldus on 25–45 %, ühtlasi on see kõige lubjarohkem kivim Moseli piirkonnas. Seetõttu on siin laagerdunud veini aroomis sageli tunda jahedat suitsu ja sarapuupähklit, veini maitse on enamasti täidlasem ja pehme. Kohalikel soojadel ja sametistel veinidel on sageli võluvalt täidlane ning sügav maitsebukett. Veinid on kreemjad ja üldiselt joomisvalmis väga lühikese laagerdumisaja järel. Sekt b.A. puhul on veinile Prädikatswein omane lõhna- ja maitsespekter tugevam ja intensiivsem vahuveini tootmisel tekkinud süsihappegaasi tõttu.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

Ei ole lubatud järgmine: kaaliumsorbaat, lüsosüüm, dimetüüldikarbonaat, elektrodialüüs, alkoholitustamine, katioonivahetajad, kontsentreerimine (krüokontsentratsioon, osmoos, kooniline tsentrifuug), magustamine, tammelaastud või -valmistised.

Qualitätswein (kvaliteetvein)

Veinivalmistuse eritavad

Vähemalt 88 Oechsle kraadi või üldhappesus (väljendatud viinhappena) kuni 7,5 g/l

Kuni 100 Oechsle kraadi ja kangendatud veinid: maksimaalne jääksuhkrusisaldus = seaduse järgi „poolkuiv“.

Üle 100 Oechsle kraadi: maksimaalne jääksuhkrusisaldus = virde tihedus / 3

Prädikatswein

Veinivalmistuse eritavad

Auslese: vähemalt 105 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 90 g/l

Beerenauslese: vähemalt 130 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 150 g/l

Trockenbeerenauslese: vähemalt 180 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 180 g/l

Eiswein: vähemalt 130 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 150 g/l

Määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein (Sekt b.A.)

Veinivalmistuse eritavad

Tavapärane kääritamine pudelis

b.   Maksimaalne toodang

70 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

„Uhlen Laubach“ on osa kaitstud päritolunimetusest „Mosel“ (KPNi „Mosel“ registreerimisnumber on PDO-DE-A1270).

Uhlen Laubachi viinamarjaistandused asuvad Rheinland-Pfalzi liidumaal, Mayen-Koblenzi maapiirkonnas, Winningeni omavalitsusüksuses. See Uhleni piirkonna osa on veinimaailmas ja mujal tuntud juba üle kümne aasta nimetusena Laubach, mis tuleneb siit leitud kildakivi täpsest geoloogilisest määratlusest. Piirkond algab allavoolu maatükkidega 256/112, 2571/118, 2581/119, 2398/0, 2395/3 ja 2393/0 ning lõpeb maatükiga 2222/1.

Kaitstud päritolunimetusega toodet „Uhlen Laubach“ võib toota kaitstud päritolunimetuse „Mosel“ all registreeritud piirkonnas (KPNi „Mosel“ registreerimisnumber on PDO-DE-A1270). Määratletud piirkond on hõlmatud kaitstud päritolunimetusega „Mosel“. Uhlen Laubachi piirkond hõlmab 13,83 ha suurust ala.

7.   Peamine viinamarjasort (peamised viinamarjasordid)

‘Weißer Riesling’ – ‘Riesling’, ‘Riesling renano’, ‘Rheinriesling’, ‘Klingelberger’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Uhlen Laubach paikneb Moseli alamjooksu astangulisel maastikul. Uhlen Laubachi terrassid on rajatud traditsioonilisel viisil suunaga edelasse ja asuvad ligikaudu 75–210 meetri kõrgusel üle merepinna. Viimase viie aasta keskmine temperatuur 11,6 °C on olnud suhteliselt kõrge, nagu võib sellise väga madala asukoha puhul eeldada. Vähene sademete hulk (ligikaudu 620 mm) ja suur päikesepaisteliste tundide arv (1 922) loovad mikrokliima, mis erineb muudest KPNiga „Mosel“ piirkondadest ning tagab viinamarjade küpsuse (võimalikult suur alkoholisisaldus, vähene happesus ja küpsed fenoolid). Veine iseloomustab väga väljendusrikas ja täidlane maitse. Erilised geoloogilised tingimused aitavad märkimisväärselt kaasa Uhlen Laubachi piirkonna viinamarjade füsioloogilise küpsuse saavutamisele ning kujundavad piirkonnas valmistatavatele veinidele eriomaseid lõhna- ja maitsenüansse. Geokronoloogilisel skaalal liigitub Uhlen Laubach devoni ajastusse ja alamdevoni ladestikku. Täpsemalt sisaldab see setteid Oberemsi-Laubachi ladestu alumisest osast, Laubachi kihtidest, ja Lahnsteini ladestu alumisest osast, Hohenrheini kihtidest.

Siinse kildakivi suur lubjasisaldus annab tunnistust merepõhja suurenevast lamendumisest. Troopilises ürgmeres oli 10–20 meetri sügavusel piisavalt hapnikku, et seal saaksid kasvada korallid ja rannakarbid, mida sisaldab tänapäevane kildakivi. Nendest setetest tingitud murenenud, kivise pinnase puhul on tegemist eri liiki savirikaste ja kildakiviste rähkmuldadega. Mulla lubjasisaldus on palju suurem kui naabruses asuvates kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkondades, mis tähendab, et mulla pH on samuti suurem (7,5 võrreldes naaberpiirkondade 6,0ga). Üksikuid mullaosakesi seovad omavahel valdavalt karbonaatkivimid. Kuna muld sisaldab suhteliselt vähe saviosakesi, kuid rohkesti kive (üle 50 %), on see kuni alumiste kihtideni hästi õhutatud. Selle asjaolu ning suure lubjasisalduse ja eelkõige erilise mikrofloora ja -fauna tõttu on kõnealuse piirkonna veini organoleptilised omadused väga erinevad võrreldes veinidega, mis on toodetud naabruses asuvatel kaitstud päritolunimetusega hõlmatud aladel. Uhlen Laubachi piirkonna veinidel on sageli kerge suitsulõhn. Nende maitse on tavaliselt täidlane ja pehme, mahe ja sametine. Nad on palju kreemjamad kui veinid, mis on toodetud naabruses asuvatel kaitstud päritolunimetusega hõlmatud aladel. Üldjuhul on nad joomisvalmis väga lühikese laagerdumisaja järel. Inimtegevuse mõju põhineb tuhandeid aastaid vanal viinamarjakasvatustraditsioonil. Tava rajada viinamarjaistandused kivipiiretega toetatud terrassidele pärineb Rooma ajast. 380. aastal kirjeldas Rooma luuletaja Ausonius selliseid rajatisi kui amfiteatreid. Terrassidelt väljakaevatud Rooma mündid, eeldatavasti kunagised ohvriannid, kinnitavad seda tava veelgi. Viinamarju on selles piirkonnas järjepidevalt kasvatatud alates Rooma ajast, seejuures on sajandite jooksul pidevalt parandatud tootmiskvaliteeti, leides uusi kasvatusviise (hekkidena, vaiade või traatraami toel) ja aretades uusi viinamarjasorte (19. sajandi algusest sort ‘Riesling’). Viimastel aastakümnetel on kasvava keskkonnateadlikkuse tõttu järjest vähem hakatud kasutama hästi lahustuvaid mineraalväetisi. Tänu sellele on looduslikud mikrofloora ja -fauna populatsioonid mullas taastunud, soodustades nii toitainete imendumist kui ka katioonivahetust, mis üha enam toimuvad keerukate molekulide liitumise tulemusena ning moodustavad sümbioose narmasjuurte mikroobidega. Neid mikroobe saab kasutada mullas sisalduvate orgaaniliste ainete ja mineraalide edasikandjatena, muutes seega veini maitse- ja lõhnaomadused veelgi ainulaadsemaks.

Eespool kirjeldatud seos kehtib ka Sekt b.A. (määratletud piirkonna vahuvein) kohta.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

Etikettidel ja pakenditel esitatav teave on määratletud Euroopa Liidu, Saksamaa Liitvabariigi ja Rheinland-Pfalzi liidumaa kehtivate õigusaktidega. Selleks et veini etiketil kasutada kõnealuse päritolunimetusega seotud traditsioonilisi nimetusi, peab vein olema enne läbinud ametliku kontrolli. Ainult selline vein, mis vastab ametliku kontrolli käigus konkreetsetele nõuetele, saab ametliku kontrollinumbri, mis koosneb mitmest numbrist (AP-number), kuhu on märgitud kontrolliasutus, ettevõtte number, kontrollimiseks esitatud veinide arv ja kontrollimise aasta või aasta, mil kontrollinumber väljastati. Kontrollinumber peab olema märgitud etiketile. Traditsioonilised mõisted „Qualitätswein“, „Prädikatswein“ ja „Sekt b.A.“ on seotud kaitstud päritolunimetusega ning võivad asendada nimetust KPN.

Link tootespetsifikaadi juurde

www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.