Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile b

(2020/C 216/16)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„DWÓJNIAK STAROPOLSKI TRADYCYJNY“

ELi nr: TSG-PL-0036-AM02 – 11.1.2019

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Taotlejate rühma nimi: Związek Pracodawców Polska Rada Winiarstwa

Aadress:	:	ul. Świętokrzyska 20 00-002 Warszawa POOLA
Tel	:	+ 48 222434176
E-post	:	office@zpprw.pl

Ühendus Związek Pracodawców Polska Rada Winiarstwa on Poolas suurim veinisektorit esindav organisatsioon. Selle liikmete hulka kuuluvad kääritatud toodete, sealhulgas mõdu tootjad. Tegemist on iseseisva üksusega, mille asutasid ühenduse Krajowa Rada Winiarstwa i Miodosytnictwa przy Stowarzyszeniu Naukowo - Technicznym Inżynierów i Techników Przemysłu Spożywczego liikmed, ning mis taotles osutatud toote registreerimist garanteeritud traditsioonilise tootena (GTT).

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Poola

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐ Toote nimetus

☒ Toote kirjeldus

☒ Tootmismeetod

☒ Muu: Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused

4.   Muudatus(t)e liik

☒ Registreeritud GTT tootespetsifikaadi muudatus, mida ei käsitata määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5.   Muudatus(ed)

Punktis 3.2 on lause:

asendatud lausega:

Sel moel on taas esile tõstetud teave, et nimetus „Dwójniak“ on seotud vee ja mee osakaaluga mõdu virdes. Lisatud on märge, et aluseks on vee ja mee osakaal mõdus. Tegemist on vormilise muudatusega, mis ei mõjuta toote eripära. See tuleneb asjaolust, et alates 1948. aastast kehtivate siseriiklike õigusnormide kohaselt võib nimetust „Dwójniak“ kanda üksnes mõdu, mis on toodetud ühest mahuosast naturaalsest meest ja ühest mahuosast veest. Mesilasmett lisatakse ka ülejäänud tootmisprotsessi käigus, mitte ainult virde valmistamise etapis, seepärast on vaja arvesse võtta mee ja vee (või mahla) osakaalu valmis mõdus.

Toote kirjeldus

Lause:

on asendatud lausega:

See on vormiline muudatus. Algses tootespetsifikaadis oli ette nähtud võimalus lisada toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ tootmisel puuviljamahla, seepärast tuleks arvesse võtta mahla mõju toote maitsele. Tehtud on ettepanek laiendada punkti „Toorained“ ning lisada sinna humal, et võtta arvesse humala mõju toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ maitsele.

Lisatud on järgmine lause:

Toodet „Dwójniak staropolski tradycyjny“ on kaht liiki: pastöriseeritud või pastöriseerimata. Algses tootespetsifikaadis oli kirjeldatud vaid pastöriseeritud toodet. Muudatusettepaneku eesmärk on kaasata tootespetsifikaati ka pastöriseerimata toode. Seda muudatust toetavad ajaloolised dokumendid. Teabest, mis on esitatud 19. sajandi kirjandusallikates, muu hulgas Józef Ambrożewiczi 1891. aastal avaldatud teoses „Najdokładniejszy sposób sycenia różnych gatunków miodów“ (parimad meetodid eri liiki mee pastöriseerimiseks) ja Teofil Ciesielski 1892. aastal avaldatud teoses „Miodosytnictwo – czyli nauka przerabiania miodu i owoców na napoje“ (mõdu valmistamine ehk kuidas valmistada jooke meest ja puuviljadest), on selgelt näha, et mõdu valmistamiseks oli kaks meetodit: kuum- või külmtöötlemine. Lisaks eristatakse 1964. aastal ilmunud teoses „Mała encyklopedia rolnicza“ (väike põllumajanduse entsüklopeedia) pastöriseeritud ja pastöriseerimata mõdu.

Kuigi pastöriseerimata mõdu valmistamine on sajanditepikkune traditsioon, on see siiski tehnoloogiliselt keeruline protsess, kuna virret ei kuumutata. Suur saastumise oht eriti käärimise ja stabiliseerimise ajal on põhjus, miks sellest meetodist loobuti. Viimastel aastatel on meetodit siiski taas kasutama hakatud ja seepärast tuleb seda tootespetsifikaadis arvesse võtta samaväärselt pastöriseeritud mõdu tootmise meetodiga.

Nende kahe mõdu tootmise meetodid erinevad üksnes virde valmistamise meetodi poolest. Pastöriseerimata mõdu valmistamisel virret ei kuumutata, kuid seda tehakse pastöriseeritud mõdu puhul. Tootmisprotsessi järgmised etapid on mõlemat liiki mõdu puhul samad.

Tootmismeetod

Punktis „Toorained“ on taane:

„—	maitsetaimed ja vürtsid: nelk, kaneel, muskaatpähkel või ingver“

asendatud järgmisega:

„—	maitsetaimed ja vürtsid või humal“.

Muudatusettepaneku eesmärk on laiendada kasutatavate vürtside valikut (võrreldes algses tootespetsifikaadis nimetatud nelja vürtsiga) ja lubada lisada humalat.

See on ajalooliselt põhjendatud, sest alates 19. sajandist mainitakse erialaväljaannetes humalat ja paljusid vürtse. Juba 1948. aasta siseriiklike õigusaktidega oli lubatud kasutada mitmesuguseid lisandeid, mis on kooskõlas kavandatud muudatusega.

taane:

„—	põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol (vajaduse korral)“

on asendatud järgmisega:

„—	põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol või mee destillaat (vajaduse korral)“.

Lisaks põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile on lubatud lisada ka mee destillaati, mis on kvaliteetne toode ja mille kasutamine mõjub hästi mõdu maitsele.

Lisatud on järgmine taane:

„—	viin- või sidrunhape.“

Viin- või sidrunhappe kasutamine on tehnoloogilistel põhjustel õigustatud. Nende kasutamine on ajalooliselt põhjendatud, sest see oli lubatud juba 1948. aasta siseriiklike õigusaktidega.

Lause:

on asendatud lausega:

Selle muudatuse eesmärk on lisada teave, et mõdu tootmiseks vajalikku meevirret võib valmistada kahel meetodil, mille tulemusena saadakse kas pastöriseeritud või pastöriseerimata mõdu.

Punktis „Tootmismeetod“ on 1. etapi kirjelduses esitatud lause:

asendatud järgmisega:

Seega on nüüd lisaks vürtsidele võimalik lisada ka humalat. See muudatus on seotud lubatud toorainete loetelu täiendamisega.

Lause:

on asendatud lausega:

Lisatud on teave, et see täpsustus puudutab pastöriseeritud mõdu. Pastöriseerimata mõdu kohta vesivanniga virdekatla kasutamise nõuet ei ole – kui virret ei kuumutata, siis suhkrud ei karamellistu.

Punktis „Tootmismeetod“ on 2. etapi kirjelduses lause:

asendatud lausega:

Selle muudatuse eesmärk on osutada, et pastöriseeritud mõdu valmistamisel virre jahutatakse. Pastöriseerimata mõdu valmistamisel ei ole virret vaja jahutada, sest virre valmistatakse madalal temperatuuril.

Punktis „Tootmismeetod“ on 5. etapi kirjelduses lause:

„Settel kääritatud virde eraldamine [odciąg].“

asendatud lausega:

Tegevust kirjeldav poolakeelne sõna „odciąg“ asendatakse sõnaga „obciąg“ (eraldamine), et parandada trükiviga.

Punktis „Tootmismeetod“ on 7. etapi kirjelduses täiendatud lubatud toorainete loetelu ning lisatud sinna humal, viin- või sidrunhape ja mee destillaat.

taane:

„—	maitsetaimede ja vürtside ekstrakte“

on asendatud järgmisega:

„—	maitsetaimede ja vürtside ekstrakte või humalaekstrakti“.

Lisatud on järgmine taane:

„—	viin- või sidrunhapet“.

taane:

„—	põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi“

on asendatud taandega:

„—	põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või mee destillaati. Lisatud alkoholikoguse arvutamisel lähtutakse mesilasmee kogusest.“

Teave selle kohta, kuidas arvutada lisatava alkoholi kogust lähtudes mesilasmee kogusest, on sätestatud kehtivates siseriiklikes õigusaktides. Võttes arvesse asjaolu, et osutatud arvutamismetoodika on sätestatud Poola kauplemiseeskirjades ja asjaomast garanteeritud traditsioonilist toodet võib toota ka väljaspool taotleja riiki, on selle märkuse lisamine õigustatud.

Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused

Punktis „Toote eripära“ on lause:

asendatud järgmise lausega:

Seega on täpsustatud, et tähtis on vee ja mee osakaal mõdus, mitte virdes, mis vastab ka punktis 3.2 tehtud muudatustele.

Punkti „Toote eripära“ alapunkt „Füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused“ taane:

„—	redutseerivad suhkrud pärast inversiooni: > 175–230 g/l,“

on asendatud järgmisega:

„—	redutseerivad suhkrud pärast inversiooni: 175–230 g/l,“.

Seega on tehtud vajalik vormiline muudatus. Selle muudatuse tulemusena (poolakeelse tarbetu sõna väljajätmine) vastavad väärtused nüüd toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ iseloomulikele füüsikalis-keemilistele omadustele, mis on esitatud tootespetsifikaadis.

Peamiste elementide kirjeldusse on lisatud tsitaadid, mis tõendavad, et traditsiooniliselt on virde valmistamiseks kasutatud kaht tootmismeetodit: üht pastöriseeritud ja teist pastöriseerimata mõdu valmistamiseks.

Lisaks on spetsifikaadis parandatud toote nimetust. Nimetus „Dwójniak“ on vastavates kohtades asendatud praeguse nimetusega „Dwójniak staropolski tradycyjny“.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT

„DWÓJNIAK STAROPOLSKI TRADYCYJNY“

ELi nr: TSG-PL-0036-AM02 – 11.1.2019

Poola

1.   Nimetus(ed)

„Dwójniak staropolski tradycyjny“

2.   Toote liik

Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.   Registreerimise alused

3.1.   Kas toode:

☒ on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil;

☐ on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest

Poolas on mõdu toodetud üle tuhande aasta ja seda kinnitavad paljud ajaloolised allikad. Esimesed kirjalikud viited pärinevad X sajandist ning seda alkohoolset jooki ja selle liike on kirjeldatud XVII ja XVIII sajandi väljaannetes. Sajanditevanust tootmistehnoloogiat on muudetud vaid vähesel määral. „Dwójniak staropolski tradycyjny“ on üks neljast mõduliigist. Mõdu valmistatakse traditsiooniliste retseptide kohaselt, järgides rangelt mee ja vee kindlaksmääratud osakaalu.

3.2.   Kas nimetus:

☒ on traditsiooniliselt kasutusel asjaomase toote kohta;

☒ väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära.

Nimetus „Dwójniak“ tuleneb arvust kaks (poola keeles „dwa“) ning on otseselt seotud toote ajaloolise koostise ja tootmismeetodiga – mõdus peab olema üks osa mett ja üks osa vett. Toote eriomadused tulenevad mõdu koostisest. Kuna nimetust „Dwójniak“ kasutatakse üksnes teatavat erilist liiki mõdu puhul, tuleks ka seda nimetust erilisena tunnustada.

4.   Kirjeldus

4.1.   Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sealhulgas toote peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad selle eripära (viitemääruse artikli 7 lõige 2)

Toode „Dwójniak staropolski tradycyjny“ on mõdu – meevirdest kääritatud selge jook, millel on mee lõhn ja maitse, mis tuleneb kasutatud toorainest.

Toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ maitset võib rikastada vürtside, humala ja puuviljamahla lisamisega. Toote värvus ulatub heledast õlgkollasest tumeda merevaigukollaseni ja sõltub valmistamiseks kasutatava mesilasmee liigist.

Olenevalt virde valmistamise meetodist on toodet „Dwójniak staropolski tradycyjny“ kaht liiki: pastöriseeritud ja pastöriseerimata.

Toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ iseloomulikud füüsikalis-keemilised omadused:

—	alkoholisisaldus 15–18 mahuprotsenti,

—	redutseerivad suhkrud pärast inversiooni 175–230 g/l,

—	üldhappesus väljendatuna õunhappe grammides liitri kohta 3,5–8 g/l,

—	lenduvate hapete sisaldus väljendatuna äädikhappe grammides liitri kohta ei ületa 1,4 g/l,

—	lisatud suhkru üldkogus: tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides korrutatud 18ga ja lisatud suhkru üldkoguse summa väärtus on vähemalt 490,

—	suhkruvaba ekstrakti sisaldus vähemalt — 25 g/l, — 30 g/l puuviljamõdu puhul,

—	tuha kogus vähemalt 1,3 g/l (puuviljamõdu puhul).

Toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ valmistamisel on keelatud kasutada säilitusaineid, stabilisaatoreid ning kunstlikke värv-, lõhna- ja maitseaineid.

4.2.   Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (viitemääruse artikli 7 lõige 2)

Toorained:

—	looduslik mesilasmesi, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

—	veesisaldus kuni 20 % (massiprotsenti);

—	redutseerivate suhkrute sisaldus vähemalt 70 % (massiprotsenti);

—	sahharoosi ja meletsitoosi kombineeritud sisaldus kuni 5 % (massiprotsenti);

—	üldhappesus – 1 mol/l NaOH lahust 100 g mee kohta: 1–5 ml;

—	5-hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus: kuni 4,0 mg 100 g mee kohta;

—	suure kääritamisvõimega mõdupärm, mis suudab muundada alkoholiks suure koguse suhkruid;

—	maitsetaimed ja vürtsid või humal;

—	naturaalne puuviljamahl või värske puuvili;

—	põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol või mee destillaat (vajaduse korral);

—	viin- või sidrunhape.

Tootmismeetod

1. etapp Meevirde valmistamine: pastöriseerimata mõdu valmistamisel lahustatakse mesilasmesi soojas vees temperatuuril 20–30 °C. pastöriseeritud mõdu valmistamisel kuumutatakse meevirret temperatuuril 95–105 °C. Toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ puhul on mee ja vee osakaal järgmine: üks mahuosa mett ühe mahuosa vee kohta (või vee ja puuviljamahla segu kohta) lõpptootes. Kuna suhkru kontsentratsioon on liiga suur, et pärm saaks kääritamisprotsessis toimida, valmistatakse virre järgmises vahekorras: üks mahuosa mett kahe mahuosa vee kohta, lisada võib ka maitsetaimi ja vürtse või humalat. Puuviljamõdu puhul asendatakse vähemalt 30 % veest puuviljamahlaga. Tootele „Dwójniak staropolski tradycyjny“ omase vee ja mee osakaalu saavutamiseks lisatakse ülejäänud mesi kääritamisetapi lõpus või laagerdumise ajal. Pastöriseeritud mõdu puhul kuumutatakse vee ja mee osakaalu täpseks järgimiseks ning ekstrakti valmistamiseks virret virdekatlas vesivannil. Selline kuumutamine aitab vältida suhkrute karamellistumist.

2. etapp Pastöriseeritud mõdu puhul jahutatakse virret temperatuurini 20–22 °C, mis on pärmi paljunemiseks optimaalne temperatuur. Virde jahutamine peab toimuma tootmispäeval. Jahutamisaeg sõltub jahuti tõhususest. Jahutamine tagab virde mikrobioloogilise ohutuse.

3. etapp Pärmi lisamine virdele – meevirdele lisatakse kääritusmahutis pärmilahus.

4. etapp a) Esimene käärimine: 6–10 päeva. Temperatuuri hoitakse 28 °C juures, mis tagab, et käärimine toimub nõuetekohaselt. b) Teine käärimine: 3–6 nädalat. Käärimisperioodil saavutatakse nõutavad füüsikalis-keemilised omadused. Selles etapis võib lisada ülejäänud mee, et saavutada toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ puhul nõutav mee osakaal.

5. etapp Sette eemaldamine käärinud virdest. Kui virde alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti, tuleb sete eemaldada. See tagab, et mõdul on nõutavad füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused. Kui pärast teist käärimist setet virdest ei eemaldata, mõjutab see pärmi autolüüsi tõttu kahjulikult mõdu organoleptilisi omadusi.

6. etapp Laagerdumine (küpsemine) ja virde eraldamine (dekanteerimine) – seda korratakse vastavalt vajadusele, et vältida settest põhjustatud soovimatute protsesside toimumist (pärmi autolüüs). Laagerdumise ajal saab mõdu pastöriseerida ja filtreerida. Kui ülejäänud mett ei lisatud kääritamise lõpus, siis tuleb see lisada laagerdamisel, et saavutada toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ puhul nõutav mee osakaal. See etapp on oluline, et saavutada toote puhul nõutud organoleptilised omadused. Toode „Dwójniak staropolski tradycyjny“ peab laagerduma vähemalt kaks aastat.

7. etapp Maitsestamine (lisandid) – selles etapis omandab „Dwójniak staropolski tradycyjny“ lõpptoote puhul nõutavad organoleptilised ja füüsikalis-keemilised omadused. Nõutud omaduste saavutamiseks saab organoleptilisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi parandada, kui lisada — mesilasmett mõdu magustamiseks, — maitsetaimede ja vürtside ekstrakte või humalaekstrakti, — põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või mee destillaati. Lisatud alkoholikoguse arvutamisel lähtutakse mesilasmee kogusest, — viin- või sidrunhapet. Selle etapi eesmärk on saavutada toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ iseloomulikud lõhna- ja maitseomadused.

8. etapp Pakendamine tarbijapakenditesse temperatuuril 18–25 °C. Toodet „Dwójniak staropolski tradycyjny“ soovitatakse müüa traditsioonilises pakendis, näiteks korvpudelis, keraamilises pudelis või tammevaadis.

4.3.   Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (viitemääruse artikli 7 lõige 2)

Toote eripära

Toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ eripära tuleneb järgmistest tootmisetappidest:

—	virde valmistamine (toorained ja nende osakaal);

—	laagerdumine ja küpsemine;

—	füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused.

Virde valmistamine (toorained ja nende osakaal)

Toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ eripära tuleneb eelkõige asjaolust, et kontrollitakse ja järgitakse täpselt vee ja mee osakaalu mõdus: üks osa mett, üks osa vett. See osakaal on määrav tegur toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ kõigis edasistes tootmisetappides, mis tagavad tootele selle ainulaadsed omadused.

Laagerdumine ja küpsemine

Vastavalt Poola traditsioonilisele retseptile sõltuvad toote omadused kindlaksmääratud laagerdumis- ja küpsemisaja täpsest järgimisest. Toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ puhul on see ajavahemik vähemalt kaks aastat.

Füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused

Kõikide tootespetsifikaadis sisalduvate tootmisetappide järgimine tagab ainulaadse maitse ja aroomiga toote valmimise. Toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ eriline maitse ja lõhn on tingitud toote suhkru- ja alkoholisisaldusest:

—	redutseerivad suhkrud pärast inversiooni 175–230 g/l,

—	lisatud suhkru üldkogus: tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides korrutatud 18ga ja lisatud suhkru üldkoguse summa väärtus on vähemalt 490,

—	alkoholisisaldus 15–18 mahuprotsenti.

Toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ valmistamisel kasutatavate koostisosade rangelt kindlaks määratud osakaalu järgimine tagab toote tüüpilise viskoosse ja voolava konsistentsi, mis eristab toodet muud liiki mõdudest.

Traditsiooniline tootmismeetod

Mõdu tootmine on Poolas traditsioon, mis ulatub rohkem kui tuhande aasta taha ja mida iseloomustab suur mitmekesisus. Tootmismeetodite sajanditepikkuse arendamise ja täiustamise tulemusena valmistatakse palju erinevaid mõduliike. Mõdu tootmise ajalugu ulatub Poola omariikluse algusaega. Hispaania diplomaat, kaupmees ja maadeuurija Ibrahim ibn Yaqub kirjutas 966. aastal oma märkmetes, et lisaks toidule, lihale ja haritavale maale on Mieszko I riigis ka palju mõdu (seda nimetust kasutati slaavi veinide ja joovastavate jookide üldnimetusena ning Mieszko I oli Poola esimene isevalitseja). Ka Gallus Anonymus, kes kirjutas üles Poola ajaloosündmusi 11. ja 12. sajandi vahetusel, mainis oma kroonikates korduvalt mõdu tootmist.

Adam Mickiewiczi koostatud eepos „Pan Tadeusz“, milles kirjeldatakse Poola aadlike elu 1811. ja 1812. aastal, sisaldab palju teavet mõdu tootmise ja tarbimise tavade ja mõdu eri liikide kohta. Viiteid mõdule on ka Tomasz Zani (1796–1855) luuletustes ning Henryk Sienkiewiczi triloogias, milles kirjeldatakse Poola Vabariigi ajalugu 17. sajandil (Ogniem i mieczem, avaldatud 1884, Potop, avaldatud 1886 ja Pan Wołodyjowski, avaldatud 1887. ja 1888. aastal).

Dokumendid, milles kirjeldatakse Poola traditsioonilisi toite XVII ja XVIII sajandil, sisaldavad lisaks üldistele mõduga seotud viidetele ka teavet mõdu eri liikide kohta. Sõltuvalt tootmismeetodist kasutati järgmisi nimetusi: Półtorak, Dwójniak, Trójniak ja Czwórniak. Iga nimetus tähistab eri liiki mõdu, millel on erinev mee ja vee (või mahla) vahekord ning laagerdumisaeg. Toote „Dwójniak staropolski tradycyjny“ valmistamise meetodit on väikeste muudatustega kasutatud sajandeid.

Traditsiooniline koostis

Mõdude traditsiooniline liigitus (Półtorak, Dwójniak, Trójniak ja Czwórniak) on Poolas eksisteerinud juba sajandeid ning tarbijatele mõistetav ka tänapäeval. Pärast Teist maailmasõda sooviti mõdu traditsioonilist jaotust nelja kategooriasse reguleerida õigusaktidega. See liigitus sätestati Poola õiguses 1948. aastal seadusega, milles käsitletakse veini ning veini- ja mõduvirde tootmist ja nendega kauplemist (Poola Vabariigi Teataja, 18. november 1948). Nimetatud seaduses on sätestatud mõdu tootmise eeskirjad ja määratud kindlaks mee ja vee osakaal ning tehnoloogilised nõuded. Vee ja mee osakaalu kohta tootes „Dwójniak staropolski tradycyjny“ on sätestatud: „Mõdu võib kanda nimetust „Dwójniak“ üksnes siis, kui see on valmistatud ühest mahuosast naturaalsest meest ja ühest mahuosast veest.“

Virde valmistamise kaks meetodit.

Traditsiooniliste mõdude virret võib valmistada kahel viisil – kas kuumutades (pastöriseerimine) või ilma. Neid kahte tootmismeetodit on eristatud paljudes kirjalikes allikates:

—

„Najdokładniejszy sposób sycenia różnych gatunków miodów“ (parimad meetodid eri liiki mee pastöriseerimiseks), mille autor on preester Józef Ambrożewicz ning mis avaldati Varssavis 1891. aastal. Selles on kirjeldatud kahte mõduvalmistamise meetodit. „Meest mõdu valmistamiseks on kaks võimalust: 1) kuumutades või 2) kuumutamata.“

—

„Miodosytnictwo – czyli nauka przerabiania miodu i owoców na napoje“ (mõdu valmistamine ehk kuidas valmistada jooke meest ja puuviljadest), Teofil Ciesielski raamat, mis avaldati Lwówis 1892. aastal ja milles kirjeldatakse mõdu liigitamist vastavalt kääritatava virde valmistamise meetodile: „Meejooki saab valmistata kahel viisil: a) kuumutades või b) kuumutamata.“

—

„Mała encyklopedia rolnicza“ (väike põllumajanduse entsüklopeedia), mille avaldas 1964. aastal Varssavi kirjastus Państwowe Wydawnictwa Rolnicze i Leśne. Selle leheküljel 410 kirjeldatakse mõdu liigitamist järgmiselt: „Sõltuvalt virde valmistamise viisist eristatakse pastöriseerimata mõdu, mille virret ei kuumutata, ja pastöriseeritud (kuumutatud) virdest valmistatud pastöriseeritud mõdu.“

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.