Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 156/05)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alpes-Maritimes“

PGI-FR-A1148-AM02

Teate esitamise kuupäev: 10.2.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Veini(de) kirjeldus

Kaitstud geograafilise tähise „Alpes-Maritimes“ spetsifikaadi I peatüki punktis 3–3 „Veinide kirjeldus“ ja punktis 7.2 „Toote eripära“ on veinide kirjeldust täiendatud, et täpsustada nende värvust ja organoleptilisi omadusi.

Need andmed on esitatud ka koonddokumendi punktides „Seos geograafilise piirkonnaga“ ja „Veini(de) kirjeldus“.

2.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 5 on lisatud kaitstud geograafilise tähisega „Alpes-Maritimes“ hõlmatud sortide loetellu viinamarjasordid ’Artaban N’, ’Floreal B’, ’Monarch N’, ’Muscaris B’, ’Prior N’, ’Solaris B’, ’Soreli B’, ’Souvignier gris B’, ’Vidoc N’ ja ’Voltis B’.

Nende sortide puhul on tegemist nn põuakindlate ja seenhaigustele resistentsete viinamarjasortidega. Kõnealuste sortide puhul on võimalik kasutada vähem taimekaitsevahendeid ning nende omadused vastavad KGTga toote tootmiseks kasutatavate viinamarjasortide omadustele. Nende kasutamisega ei muudeta KGTga veinide organoleptilisi omadusi.

Koonddokumendi osa „Peamised veiniviinamarjasordid“ on täiendatud kõnealuste sortide lisamisega.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 4.1 on vormiliselt ajakohastatud geograafilise piirkonna kirjeldust.

Täpsustatud on aastaarvu, millega on seotud geograafiline indeks, kus on loetletud KGT geograafilise piirkonna moodustavad kommuunid departemangude kaupa. Tegemist on 2018. aasta geograafilise indeksiga.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Alpes-Maritimes

2.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

Punased, roosad ja valged rahulikud veinid

Kaitstud geograafilise tähisega „Alpes-Maritimes“ veinid võivad olla punased, roosad ja valged.

Kaitstud geograafilist tähist „Alpes-Maritimes“ kandvate vaiksete veinide tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti.

Rahulike veinide tegeliku alkoholisisalduse (minimaalsed ja maksimaalsed) väärtused (ainult vahuveinide puhul), üldalkoholisisalduse, üldhappesuse, vääveldioksiidi kogusisalduse ja süsinikdioksiidi sisalduse (ainult vahuveinide puhul) väärtused on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Punased veinid on tavaliselt tanniinised, väljapeetud ja intensiivsed. Nende värvus ulatub rubiinpunasest granaatpunaseni, selles võib näha tumedaid violetjaid varjundeid.

Roosad veinid on kas lillearoomiga või puuviljalised ja vürtsikad ning tugeva maitsestruktuuriga vastavalt kasutatud viinamarjasortide segudele, veinide värskus tuleneb peamiselt sortidest ’Grenache N’ ja ’Cinsault N’. Veinide värvus on pärlroosa ja selles kumab lõheroosasid varjundeid.

Valged veinid on komplekssed ja elegantsed ning neid iseloomustavad eelkõige lille- ja tsitrusviljade aroom. Veinides on ühendatud peened, puuviljalised ja erksad noodid. Veinide värvus on helekollane, rohekate varjunditega või sädelev ja läbipaistev.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta)

Kvaliteetvahuvein

Kaitstud geograafiline tähist „Alpes-Maritimes“ kannavad punased, roosad ja valged kvaliteetvahuveinid.

Kvaliteetvahuveinid on peene ja elegantse mulliga, nendes avaldub meeldiv värskus ning vastavalt kuvees kasutatavatele sortidele lille- või puuviljaline aroom. Kõnealuseid roosasid vahuveine toodetakse peamiselt sortidest ’Grenache N’ ja ’Mourvèdre N’ ning valgeid vahuveine sortidest ’Vermentino B’ ja ’Sémillon B’. Need on puuviljalise ja lillearoomiga ning nende organoleptilised omadused on sarnased vaiksete veinide omadustega.

Kvaliteetvahuveinide tegeliku alkoholisisalduse (minimaalsed ja maksimaalsed) väärtused (ainult vahuveinide puhul), üldalkoholisisalduse, üldhappesuse, vääveldioksiidi kogusisalduse ja süsinikdioksiidi sisalduse (ainult vahuveinide puhul) väärtused on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

b.   Maksimaalne saagikus

120 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud geograafilise tähisega „Alpes-Maritimes“ veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjade koristamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub Alpes-Maritimes’i departemangus.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

’Sauvignon gris G’ - ’Fié gris’

’Ugni blanc B’

’Piquepoul noir N’

’Cabernet-Sauvignon N’

’Téoulier N’

’Muscat Ottonel B’ - ’Muscat’, ’Moscato’

’Mauzac B’

’Gascon N’

’Mérille N’

’Mouyssaguès’

’Saint-Pierre doré B’

’Gros Manseng B’

’Gewurztraminer Rs’

’Voltis B’

’Solaris B’

’Colombard B’

’Plant droit N’ - ’Espanenc’

’Chatus N’

’Liliorila B’

’Gamay N’

’Persan N’

’Pinot gris G’

’Terret blanc B’

’Counoise N’

’Elbling B’

’Plant de Brunel N’

’Carcajolo N’

’Colombaud B’ - ’Bouteillan’

’Gamay de Bouze N’

’Muresconu N’ - ’Morescono’

’Gamaret’

’Sacy B’

’Muscat cendré B’ - ’Muscat’, ’Moscato’

’Graisse B’

’Fuella nera N’

’Baroque B’

’Sauvignon B’ - ’Sauvignon blanc’

’Bourboulenc B’ - ’Doucillon blanc’

’Tannat N’

’Montils B’

’Sémillon B’

’Muscardin N’

’Riesling B’

’Soreli B’

’Valdiguié N’

’Piquepoul blanc B’

’Roussette d’Ayze B’

’Mondeuse blanche B’

’Meunier N’

’Lledoner pelut N’

’Aramon gris G’

’Mourvèdre N’ - ’Monastrell’

’Lauzet B’

’Joubertin’

’Aubin vert B’

’Carcajolo blanc B’

’Arinarnoa N’

’Petit Courbu B’

’Etraire de la Dui N’

’Prior N’

’Corbeau N’ - ’Douce noire’

’Prunelard N’

’Grenache blanc B’

’Muscaris B’

’Riminèse B’

’Petit Manseng B’

’Verdesse B’

’Couderc noir N’

’Ondenc B’

’Piquepoul gris G’

’Clarin B’

’Clairette B’

’Noir Fleurien N’

’Monerac N’

’Artaban N’

’Cot N’ - ’Malbec’

’Rivairenc N’ - ’Aspiran noir’

’Chardonnay B’

’Arbane B’

’Mollard N’

’Select B’

’Souvignier gris Rs’

’Chenanson N’

’Gouget N’

’Viognier B’

’Blanc Dame B’

’Brachet N’ - ’Braquet’

’Aramon N’

’Terret gris G’

’Syrah N’ - ’Shiraz’

’Béclan N’ - ’Petit Béclan’

’Muscat à petits grains roses Rs’ - ’Muscat’, ’Moscato’

’Courbu B’ - ’Gros Courbu’

’Muscat à petits grains rouges Rg’ - ’Muscat’, ’Moscato’

’Folle blanche B’

’Aubin B’

’Folignan B’

’Carignan blanc B’

’Bouillet N’

’Portan N’

’Négret de Banhars N’

’Tourbat B’

’Jurançon noir N’ - ’Dame noire’

’Codivarta B’

’Pinot noir N’

’Varousset N’

’Castets N’

’Auxerrois B’

’Tibouren N’

’Mancin N’

’Béquignol N’

’Bachet N’

’Carignan N’

’Roublot B’

’Villard blanc B’

’Perdea B’

’Morrastel N’ - ’Minustellu’, ’Graciano’

’Rosé du Var Rs’

’Muscat à petits grains blancs B’ - ’Muscat’, ’Moscato’

’Ekigaïna N’

’Duras N’

’Terret noir N’

’Seinoir N’

’Aubun N’ - ’Murescola’

’Grassen N’ - ’Grassenc’

’Durif N’

’Calitor N’

’Arrouya N’

’Molette B’

’Pascal B’

’Floreal B’

’Oberlin noir N’

’Picardan B’ - ’Araignan’

’Mourvaison N’

’Marselan N’

’Arriloba B’

’Feunate N’

’Saint-Macaire N’

’Melon B’

’Villard noir N’

’Tressot N’

’Merlot N’

’Mondeuse N’

’Marsanne B’

’Barbaroux Rs’

’Segalin N’

’Muscadelle B’

’Claverie B’

’Gramon N’

’Roussanne B’

’Furmint B’

’Macabeu B’ - ’Macabeo’

’Monarch N’

’Petit Meslier B’

’Chenin B’

’Grenache N’

’Crouchen B’ - ’Cruchen’

’Portugais bleu N’

’Carmenère N’

’Caladoc N’

’Raffiat de Moncade B’

’Aligoté B’

’Genovèse B’

’Knipperlé B’

’Orbois B’

’Brun Fourca N’

’Semebat N’

’Tempranillo N’

’Muscat de Hambourg N’ - ’Muscat’, ’Moscato’

’Précoce de Malingre B’

’Cabernet blanc B’

’Brun argenté N’ - ’Vaccarèse’

’Listan B’ - ’Palomino’

’Cinsaut N’ - ’Cinsault’

’Sylvaner B’

’Courbu noir N’

’Aranel B’

’Muscat d’Alexandrie B’ - ’Muscat’, ’Moscato’

’Egiodola N’

’Alicante Henri Bouschet N’

’Jurançon blanc B’

’Camaralet B’

’Pineau d’Aunis N’

’Meslier Saint-François B’ - ’Gros Meslier’

’Négrette N’

’Servanin N’

’Grolleau gris G’

’Précoce Bousquet B’

’Nielluccio N’ - ’Nielluciu’

’Saint Côme B’

’Gringet B’

’Chasan B’

’Altesse B’

’Biancu Gentile B’

’Müller-Thurgau B’

’Grenache gris G’

’Pagadebiti B’

’Milgranet N’

’Maréchal Foch N’

’Rivairenc blanc B’ - ’Aspiran blanc’

’Bouquettraube B’

’Bouchalès N’

’Goldriesling B’

’Aramon blanc B’

’Rivairenc gris G’ - ’Aspiran gris’

’Cabernet franc N’

’Mayorquin B’

’Pinot blanc B’

’Grolleau N’

’Mauzac rose Rs’

’César N’

’Vermentino B’ - ’Rolle’

’Vidoc N’

’Petit Verdot N’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Geograafilise piirkonna ja toote eripära

Kaitstud geograafilise tähise „Alpes-Maritimes“ geograafiline piirkond asub Prantsusmaa kaguosas Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas Vahemere ääres ja hõlmab kogu Alpes-Maritimesi departemangu. Piirkonda iseloomustavad eelkõige väga vahelduvad maastikud. Selle departemangu põllumajanduslik osa on piiratud ja koondunud rannikuriba lähedusse, kus on maakasutuse vallas tihe konkurents, samuti mägedesse viivatesse orgudesse ja kõige avatumatele nõlvadele. Nendel nõlvadel asuvatel maalappidel kasvatatakse traditsiooniliselt viinapuid koos oliivipuudega, orgudes tegeletakse rohkem lille- või köögiviljakasvatusega.

Kaitstud geograafilise tähisega „Alpes-Maritimes“ veine toodetakse väikeses viinamarjaistanduste piirkonnas (kasutusel on vähem kui 50 hektarit), mis on jagatud suuremateks või väiksemateks maatükkideks (Nice’i, Saint Jeannet’, Saint-Paul-de-Vence’i kommuunid), mis on omakorda jaotatud väikeste põllumajandusettevõtete vahel.

Nende istanduste hulka, mis asuvad Provence’i Alpide osa südames, lubjakiviste pinnavormidega Alam-Provence’i piiril, kuuluvad peamiselt Nice’is ja selle ümbruses asuvad viinamarjaistandused. Nende aluspinnas pärineb pliotseeniajastul toimunud suurest muudatusest, mille tulemusel nihkus Provence lõunapoole ja tekkis ulatuslik mereala. Sellest tulenevad settekihid olid kaetud paksude konglomeraatidega, mida nimetatakse Vari pliotseeniajastu delta konglomeraadid. Kvaternaariajastul tekkisid maastikud ja Provence nihkus taas, seekord lääne poole ning selle nihke käigus tõugati need konglomeraadid kuni 600 m kõrgusele. Nõnda moodustusid järsud nõlvad.

Selliste formatsioonide tulemusel tekkinud mullad koosnevad lubjaliivasettekivimitest ja punasest lubjakiviveeristikust, mis on tekkinud naabruses asuvate Alpide erosiooni tagajärjel. Märkimisväärsed erandid on Lérinsi saarte dolomiitmullad ja magneesiumirikkad savi-lubjamullad.

Viinamarjaistandused asuvad kuni 400 meetri kõrgusel, peaaegu eranditult põhja-lõunasuunalistel nõlvadel, harva küngaste tipus asuvatel platoodel. Maatükid, mis on viinamarjade koristamiseks hoolikalt välja valitud, avanevad idasse või läände. Viinapuud kasvavad inimeste kujundatud kitsastel terrassidel (restanques), mis koosnevad punasest lubjakiviveeristikust, mida on segatud väga heleda jämeda liivaga (poudingue) ja saviviirgudega.

Aasta keskmine sademete hulk on 830 mm ja päike paistab lausa 2 820 tundi aastas.

Vari org on viinapuude kasvatamise kliima iseloomustamisel määrava tähtsusega. Org võimaldab tuultel ringelda piki nõlvade telge, viinamarjaistandused on seega avatud põhjatuultele, mis laskuvad Alpidest öisel ajal ja osaliselt hommikul, ning seejärel meretuultele, mis saabuvad idast päeva lõpus. Kuigi põllumajandusettevõtete majanduslik tasakaal põhineb osaliselt vajadusel istutada kõiki viinamarjasorte, millest on võimalik toota originaalsegusid, ja rahuldada turutingimusi, on selle kaitstud geograafilise tähise üks eripärasid veinivalmistajate soov säilitada kohalikke viinamarjasorte, nagu ’Braquet N’, ’Fuella nera N’, ’Grassen N’ ja ’Mourvaison N’ punaste veinide valmistamiseks. Sortidest ’Braquet N’ ja ’Fuella nera N’ valmistatud veinide laagerdamisomadused on head. Samuti kasvatatakse ülejäänud Provence’ile omaseid viinamarjasorte, nagu ’Mourvèdre N’, ’Cinsault N’, ’Carignan N’ ja isegi ’Grenache N’ või ’Alicante N’.

Selliste tumedate viinamarjasortide baasil toodetakse põllumajandusettevõtetes punaseid, tanniiniseid, väljapeetud ja intensiivseid veine.

Roosasid veine toodetakse segudest, millest saadakse lillearoomiga või puuviljaliste ja vürtsikate nootidega veine, millel on tugeva struktuuriga maitse, kuid mida iseloomustab siiski meeldiv värskus.

Valged veinid, mida saadakse peamiselt sordist ’Vermentino B’, kohaliku nimetusega ’Rolle’, on komplekssed ja elegantsed ning neil on lille- ja tsitrusviljade aroom. Nende veinide laagerdamisomadused on head. Kasutada võib ka muid viinamarjasorte, nagu ’Roussanne B’, ’Clairette B’, ’Bourboulenc B’ ja ’Chardonnay B’.

Kõnealuseid roosasid vahuveine toodetakse peamiselt sortidest ’Grenache N’ ja ’Mourvèdre N’ ning valgeid vahuveine sortidest ’Vermentino B’ ja ’Sémillon B’. Need on puuviljalise ja lillearoomiga ning nende organoleptilised omadused on sarnased vaiksete veinide omadustega.

Põhjuslik seos

See viinamarjaistandus ühendab Provence’i viinamarjaistanduste omadused teatavate põhjapoolsete mõjudega ja on ise tugevalt mõjutatud mitmekülgsetest kontrastsetest maastikest Vahemere rannikult kuni kõrgete mägedeni. Meri ja mäed, päike ja külm tuul ning silmatorkavad kontrastid varjuliste ja päikeseliste mäekülgede vahel mõjutavad ühtmoodi nii viina- ja oliivipuid kui ka inimesi.

Päikesele avatud mäenõlvad ja vett läbilaskev pinnas soodustavad viinapuude juurdumist ja kasvu, kaitstes taimi samas suvistest tormidest põhjustatud kahjustuste eest. Päikeseline ja tuuline ilmastik võimaldab viinamarjadel hästi küpseda ja kaitseb neid seenhaiguste eest. Sellised ilmastikutingimused võimaldavad viinamarjade aeglast küpsemist, mis on eriti oluline valgete ja roosade veinide ning vahuveinide värskuse ja elegantsuse saavutamiseks. Ilmastikust tuleneb ka punaste veinide intensiivne ja tanniinine olemus.

Viinapuude istutamist on ajalooliselt soosinud ka nõlvade asukoht, mis on rannikust piisavalt kaugel, et hoida ära barbarite sissetungi, ja samas üsna lähedal merele, et võimaldada kaubanduse arengut.

Vaatamata konkurentsile teiste põllukultuuride, eelkõige Nice’i nelkide kasvatamisega, mis oli väga tulus pärast teist maailmasõda, arenesid viinamarjaistandused järk-järgult tänu viinamarjakasvatajate perekondadele, kes suutsid säilitada sellele piirkonnale omased vanad ja väga eripärased kohalikud sordid.

Ligikaudu 15 põllumajanduslikku pereettevõtet tegeleb Côte d’Azuri rannikul endiselt veinivalmistamisega. Nad toodavad aastas ligikaudu 600–700 hl veini, millest 50 % on punased, 35 % valged ja 15 % roosad veinid, mille kvaliteeti on alates 1979. aastast tunnustatud nimetusega „Vin de Pays“. Igal aastal toodetakse 3 000 – 4 000 pudelit vahuveini.

Kaitstud geograafilise tähisega veinidel on oma identiteet ja väljakujunenud maine, Lérinsi munkade toodang on suutnud seda mainet märkimisväärselt tõendada tunnustatud ja väärtustatud veinide näol. Alpes-Maritimes’i piirkonna veinide mainest annab tunnistust toodangu hea majanduslik seisund. Seda turustatakse pudelites piirkondlikul tasandil 70 % ulatuses väga kõrge hinnaga (vahemikus 8–10 eurot ühiku kohta) peamiselt turistidele, 20 % ulatuses riigi territooriumil ja 10 % ulatuses ekspordiks.

9.   Muud olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kaitstud geograafilisele tähisele „Alpes-Maritimes“ võib lisada ühe või mitme viinamarjasordi nime.

Kaitstud geograafilist tähist „Alpes-Maritimes“ võib täiendada väljenditega primeur või nouveau. Väljendeid primeur või nouveau kasutatakse rahulike veinide puhul.

Kui väljend „Kaitstud geograafiline tähis“ asendatakse väljendiga „Vin de pays“, lisatakse etiketile Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo.

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse KGTga „Alpes-Maritimes“ veinide tarbeks viinamarjade töötlemise ning veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmisi geograafilisi naaberpiirkondi:

edelas piirneb ala Vari departemanguga: Draguignani maakond, läänes piirneb Alpes-de-Haute-Provence’i departemanguga: Barcelonnette’i ja Castellane’i maakonnad.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-d665acec-e3bc-4cf1-b3b9-2e571e3bf214

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.