EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2020

COM(2020) 652 final

2020/0300(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas 4. detsembril 2019 aruande „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ (SOER) 1 ning selle sisu on mõtlemapanev. Praegused keskkonna-, kliima- ja kestlikkusprobleemid on enneolematult ulatuslikud ja pakilised ning nõuavad viivitamatuid ja kooskõlastatud meetmeid ning süsteemseid lahendusi. Liidu keskkonnapoliitika on viimastel aastakümnetel toonud märkimisväärset kasu, mõjutamata seejuures ELi pikaajalist konkurentsivõimet, ning liidu õigustikku on viimastel aastatel üha rohkem kujundanud ambitsioonikas pikaajaline visioon, eesmärgid ja strateegiline raampoliitika – kõik see aitab tulemuslikult vähendada keskkonda mõjutavaid survetegureid. Ent arvestades elurikkuse vähenemist ja ökosüsteemiteenuste halvenemist, kliimamuutusi ja nende mõju ning ressursside jätkusuutmatut kasutamist, saastust ja sellega seotud ohte inimeste tervisele ja heaolule, loodusele, ökosüsteemidele ja majandusele, on vaja ELis ja kogu maailmas võtta veelgi rohkem otsustavaid meetmeid.

Euroopa Komisjon võttis 11. detsembril 2019 nende probleemidega tegelemiseks vastu Euroopa rohelise kokkuleppe, 2 mis on ELi ambitsioonikas kava saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks, kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnariskide ja -mõjude eest. Kokkulepe põhineb taastava majanduskasvu mudelil, mille järgi saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse, ning selles on esitatud tulevaste aastate keskkonnaprioriteedid ja liidu ambitsioon kujundada oma majandus ümber, jätmata kedagi kõrvale; nende eesmärkide täitmiseks on leppega ette nähtud põhjalikult ümberkujundavad poliitikameetmed ning soovitatud liidul maailmas oma juhtrolli kliima- ja keskkonnaküsimustes tugevdada.

Pärast teatise „Puhas planeet kõigi jaoks“ 3 üle toimunud ulatuslikku arutelu esitas EL ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe raames 2020. aasta märtsis oma pikaajalise strateegia, 4 milles ta kohustus minema 2050. aastaks üle kliimaneutraalsele majandusele. Komisjon tegi ettepaneku sätestada see eesmärk Euroopa kliimaseaduses 5 . Euroopa Komisjon on samuti võtnud vastu mitu uut strateegilist algatust, eelkõige uus ringmajanduse tegevuskava puhta ja konkurentsivõimelise Euroopa nimel, 6 elurikkuse strateegia aastani 2030 7 ning strateegia „Talust taldrikule“ 8 .

EL on võtnud vastu ka põhjaliku algatuse, et reageerida koroonaviirusest tingitud kriisile, mis mõjutab rängalt elusid ja elatusvahendeid ning on tekitanud poliitikakujundamises enneolematuid raskusi, mida süvendab veelgi suur majanduslangus. Taastekavas „NextGenerationEU“, mille ettepaneku esitas Euroopa Komisjon 27. mail 2020 ja mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks juulis 2020 toimunud erakorralisel kohtumisel, on nimetatud Euroopa roheline kokkulepe Euroopa uueks majanduskasvu strateegiaks ning rõhutatud selle rolli kestliku ja kiire majanduskasvu saavutamisel ning selles, et tagada pikaajaline prognoositavus kliimaneutraalsuse poole liikumisel ning kokkuvõtteks aus ja õiglane üleminek, millega ei jäeta kedagi kõrvale. Kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm toetab selles esitatud pikaajalise visiooni ning rohelise kokkuleppega samade esmatähtsate keskkonnaeesmärkidega ELi ühist püüdu taastada majandus keskkonnahoidlikul viisil.

Keskkonnaalaseid tegevusprogramme on ELi keskkonnapoliitika kujundamisel järgitud alates 1970ndate algusest. Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (edaspidi „seitsmes keskkonnaprogramm“) kehtivus lõpeb 31. detsembril 2020 ning selle artikli 4 lõike 3 kohaselt peab komisjon vajaduse korral esitama kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi (edaspidi „kaheksas keskkonnaprogramm“) ettepaneku õigel ajal, et seitsmenda ja kaheksanda keskkonnaprogrammi vahele ei jääks vahet. Euroopa rohelises kokkuleppes kuulutati välja, et võetakse vastu uus keskkonnaalane tegevusprogramm.

Nõukogu, Euroopa Parlament ja Regioonide Komitee on palunud komisjonil esitada hiljemalt 2020. aasta alguseks kaheksanda keskkonnaprogrammi ettepaneku.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Käesolev ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse uut liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030, põhineb ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikel 3. Hoolitsemaks selle eest, et EL ja selle liikmesriigid kannavad programmi eest vastutust ja täidavad selle esmatähtsaid eesmärke, nähakse käesoleva otsuseettepanekuga ette tugiraamistik esmatähtsate eesmärkide täitmiseks ning tagatakse nende täitmisel tehtud edusammude korrapärane hindamine.

Liikmesriigid üksinda ei suuda selle otsuseettepaneku eesmärke piisavalt saavutada. Kuna keskkonna- ja kliimapoliitika kuulub ELis jagatud pädevuse valdkonda ning on detsentraliseeritud, on üks kavandatud programmi eesmärke luua kõigi kolme ELi institutsiooni ning liikmesriikide hulgas programmi eesmärkide eest ühine vastutus, tagades poliitikakujundajatele ja muudele sidusrühmadele (sh piirkonnad ja linnad, ettevõtjad, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonnaorganisatsioonid ja üksikisikud) prognoositava raamistiku ja tegevussuuna.

3.HINDAMISE JA SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED

Komisjon avaldas 15. mail 2019 seitsmenda keskkonnaprogrammi hindamise aruande 9 . Enne aruande koostamist korraldati 2018. aastal ulatuslik konsultatsioon, st avalik konsultatsioon, sihtkonsultatsioonid liikmesriikide ja sidusrühmadega ning kaks avalikku seminari.

Hindamisest selgus, et seitsmendat keskkonnaprogrammi peetakse üldiselt tulemuslikuks ja kõrgetasemeliseks strateegiliseks vahendiks, mis suunab keskkonnapoliitikat. Paljudele on keskkonnaprogramm ka planeerimisvahend, mis tagab tänu sellega loodud pikaajalisele visioonile, aruandekohustusele ja Euroopa Komisjoni meetmete prognoositavusele keskkonnapoliitika järjepidevuse ning aitab seda poliitikat kõikjale lõimida ja ühtlustada. Seitsmenda keskkonnaprogrammi esmatähtsad eesmärgid, eelkõige 2050. aastani ulatuv visioon, leiti üldiselt olevat ikka veel asjakohased.

Euroopa Parlament avaldas 22. novembril 2017 hinnangu seitsmenda keskkonnaprogrammi rakendamise kohta 10 ning seejärel 6. märtsil 2018 selle rakendamist käsitleva aruande ja 17. aprillil 2018 resolutsiooni 11 .

Euroopa Regioonide Komitee avaldas 31. juulil 2018 uuringu kaheksanda keskkonnaprogrammi kohaliku ja piirkondliku mõõtme kohta 12 ning seejärel arvamuse, mis võeti vastu 7. veebruaril 2019 13 .

Pärast arutelusid, mis peeti 29. ja 30. oktoobril 2018 Austrias Grazis toimunud mitteametlikul keskkonnanõukogu istungil, korraldati 11.–12. juunil 2019 Hainburgis (samuti Austrias) seminar tulevase keskkonnaalase tegevusprogrammi teemal. Nõukogu võttis 4. oktoobril 2019 Soome eesistumisperioodil vastu järeldused „Kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm – Muudame ühiselt suundumusi“ 14 .

4.MÕJU EELARVELE

Käesolev otsuseettepanek on koostatud kooskõlas komisjoni ettepanekuga ELi mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027. Ettepanekuga on kaasas finantsselgitus, mille kohaselt vajavad Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) lisavahendeid, et toetada kavandatava programmi uut seire-, mõõtmis- ja aruandlusraamistikku.

Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Kemikaaliameti osalemine on selle töö tegemiseks ja kaheksanda keskkonnaprogrammi eesmärkide saavutamiseks väga oluline. Kaheksanda keskkonnaprogrammi jaoks kavandatud uues seire- ja aruandlusraamistikus kasutatakse võimalikult suures ulatuses olemasolevaid seirevahendeid ja -näitajaid, mis põhinevad peamiselt Euroopa statistikal ning Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Kemikaaliameti andmetel – see aitab vältida topelttööd ja vähendada liikmesriikide halduskoormust. See tähendab, et neile ametitele antakse lisaülesanded, et nad saaksid igati toetada kavandatud programmi artiklite 3 ja 4 kohaste esmatähtsate eesmärkide saavutamist ja saavutamist võimaldavate tingimuste loomist.

5.MUU TEAVE

Ettepaneku sätete selgitus

Kaheksanda keskkonnaprogrammi üldeesmärk on kiirendada liidu õiglast ja kaasavat üleminekut kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja puhtale ringmajandusele ning saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides kindlaks määratud keskkonnaeesmärgid, toetades täielikult Euroopa rohelise kokkuleppe keskkonna- ja kliimaeesmärke.

Artikkel 1

Ettepanekuga soovitakse suurendada kõigi juhtimistasandite meetmete sidusust ja sünergiat, mõõtes keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme lõimitult. Kooskõlas Euroopa rohelises kokkuleppes antud lubadusega mitte tekitada kahju toetab ettepanek keskkonda ja kliimat mõjutavate survetegurite vähendamist ning poliitika väljatöötamist ja rakendamist lõimitumal viisil, eelkõige seeläbi, et kestlikkust võetakse arvesse kõigis asjakohastes algatustes ja projektides riikide ja ELi tasandil.

Artikkel 2

Liit ja selle liikmesriigid vastutavad ühiselt keskkonna ja kliimaga seotud sihtide ja eesmärkide saavutamise eest, mis nõuab kõigi osalejate, ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna, kodanike ning ettevõtjate tegutsemist.

Artiklis 2 on loetletud temaatilised esmatähtsad eesmärgid, mis on seotud juba seitsmendas keskkonnaprogrammis seatud pikaajalise eesmärgiga elada 2050. aastaks hästi, planeedi ökoloogiliste võimaluste piires.

Artikkel 3

Euroopa rohelises kokkuleppes on rõhutatud vajadust kanda hoolt selle eest, et poliitika ja õigusaktide järgimise tagamine ning nende elluviimine on tulemuslik.

Artikliga 3 on loodud eespool mainitud temaatiliste esmatähtsate eesmärkide saavutamist võimaldavate tingimustega seotud ühise arusaamise ja kohustuse alus, mis aitab seega tagada sidusa rakendamise asjakohasel tasandil. Komisjon on teatanud, et ta parandab seda, mil viisil käsitletakse parema õigusloome suunistes ja toetavates vahendites kestlikkuse ja innovatsiooniga seotud küsimusi, selleks et kõigis ELi algatustes järgitaks rohevannet mitte tekitada kahju.

Artikkel 4

Liikmesriigid peavad üksikute keskkonnaalaste õigusaktide alusel andma korrapäraselt aru konkreetsete keskkonnapoliitika meetmete kohta, kuid liidu õiguses ei ole ette nähtud terviklikku raamistikku, millega tagada liidu keskkonnaeesmärkide üldisel saavutamisel koordineeritud lähenemisviis. Euroopa rohelises kokkuleppes teatati, et uus keskkonnaalane tegevusprogramm sisaldab uut seiremehhanismi tagamaks, et liit püsib oma keskkonnaeesmärkide saavutamisel graafikus.

Kaheksanda keskkonnaprogrammi seireraamistik ei tohiks piirata olemasolevaid keskkonna- ja kliimaga seotud, sh energialiidu ja kliimameetmete juhtimisel kasutatavaid aruandlus- ja juhtimisvahendeid.

–Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõtmine kestlikkuse, heaolu ja vastupanuvõime laiemas kontekstis

Et mõõta ELi ja selle liikmesriikide edusamme ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, on vaja keskkonna-, sotsiaal- ja majanduseesmärkide lõimitud raamistikku. Nõukogu 15 ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16 on kutsunud üles mõõtma majandustulemusi ja ühiskondlikku arengut ka muude näitajate kui SKP alusel ning hakkama poliitika suunanäitajana kasutama heaolunäitajat – sama toetab ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 17 . Euroopa Parlamendi liikmed korraldasid koos sidusrühmadega konverentsi „Post Growth 2018“ 18 .

Seda arvestades on kaheksanda keskkonnaprogrammi seireraamistik vahend, millega kogutakse keskkonna- ja kliimaandmeid, et toetada ELi üldisi jõupingutusi mõõta edusamme suurema kestlikkuse, heaolu ja vastupanuvõime, sh õnnetustele vastupidavuse saavutamisel; ta peaks aitama poliitikakujundajatel ja sidusrühmadel saada teavet selle kohta, kas liit ja liikmesriigid on süsteemsete ümberkorralduste tegemisel graafikus.

Kaheksanda keskkonnaprogrammi seireraamistiku loomist tuleks vaadelda ka muu juhtimis- ja seiretegevuse kontekstis, eelkõige Euroopa poolaasta, Eurostati seirearuanne kestliku arengu eesmärkide saavutamise kohta ning iga-aastane aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, mis põhinevad samuti kättesaadavatel andmetel ja milles kasutatakse vastavate poliitikaeesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasemaid näitajaid. Kuigi need juhtimis- ja seirevahendid teenivad erinevaid eesmärke, tuleks need üha rohkem omavahel siduda, et need suuremasse kooskõla viia.

–Kaheksanda keskkonnaprogrammi peamiste näitajate väljatöötamine

Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi üle tegi seiret Euroopa Keskkonnaamet, kes avaldas igal aastal keskkonnanäitajate aruande 19 . Seitsmenda keskkonnaprogrammi esmatähtsate eesmärkide jälgimiseks töötati välja peaaegu 30 näitajaga tulemustabel.

Kaheksanda keskkonnaprogrammi seireraamistik peaks kajastama programmi uusi esmatähtsaid eesmärke. Raamistik peaks sisaldama piiratud arvu põhinäitajaid, mida kasutatakse kõrgetasemelises teabevahetuses ning mis annavad sidusa ülevaate keskkonna seisundist, peamistest surveteguritest ja võetud meetmete tulemuslikkusest. Need näitajad peaksid kajastama ka üldeesmärki suurendada heaolu ning majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet.

Kaheksanda keskkonnaprogrammi peamiste näitajate valimisel võetakse nõuetekohaselt arvesse käimasolevat tööd, millega soovitakse parandada elurikkuse, ringmajanduse ja nullsaaste eesmärgi seiret ning mis peaks jõudma lõpule 2021.–2022. aastal, samuti muid keskkonna- ja kliimapoliitika valdkonnas, sh energialiidu ja kliimameetmete juhtimisel kasutatavaid seirevahendeid. Need näitajad peaksid tuginema liikmesriikides ja ELi tasandil kättesaadavatele andmetele, eelkõige andmetele, mida hallatakse Euroopa Keskkonnaametis ja Euroopa statistikasüsteemis.

Euroopa Keskkonnaamet ning Euroopa Kemikaaliamet toetavad komisjoni andmete ja teadmiste kättesaadavamaks ja asjakohasemaks muutmisel. See hõlmab puuduvate näitajate lisamist, eelkõige nullsaaste eesmärgiga seotud poliitika ning keskkonna-, sotsiaal- ja tervishoiupoliitika vaheliste seoste jälgimist.

Kaheksanda keskkonnaprogrammi seireraamistiku loomist toetab uus keskkonnanäitajate andmebaas – veebipõhine kergesti juurdepääsetav näitajate kogu, mis annab täieliku ja struktureeritud ülevaate mitmesajast olemasolevast keskkonnanäitajast.

–Planeedi ökoloogiliste võimaluste piirid

Kaheksanda keskkonnaprogrammi seireraamistiku väljatöötamine annab võimaluse uurida, milline potentsiaal on tööl, mida teevad komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa Keskkonnaamet ja teised seoses planeedi ökoloogiliste võimaluste piiridega (nt mageveekasutus, maakasutuse muutus, ookeani hapestumine) ning liidu tarbimisjalajäljega, sh raadamine ja metsa seisundi halvenemine kolmandates riikides.

Kliimateadus ja eelkõige valitsustevahelise kliimamuutuste rühma töö annab usaldusväärset andmestikku ja teavet selle kohta, milline on kasvuhoonegaaside heide, et pidada arvet Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgi (hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C) üle, kuid planeedi muude ökoloogiliste võimaluste piiridega seotud töö veel käib. Sellise töö edenemine on oluline, et poliitikakujundajad ja sidusrühmad saaksid teavet selle kohta, kas keskkonnapoliitika on piisavalt ambitsioonikas, et Euroopa tegevus jääks planeedi jaoks turvalise tegevusruumi 20 piiresse.

–Kaheksanda keskkonnaprogrammi peamiste näitajatega seotud konsulteerimine

Komisjon korraldab ulatusliku konsulteerimise teiste ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmadega, et töötada välja põhjalik kaheksanda keskkonnaprogrammi seireraamistik, lähtudes konsultatsioonidokumendist, milles kirjeldatakse kavandatud metoodikat ja võetavaid meetmeid.

Konsultatsioonide põhjal kavatseb komisjon 2021. aasta lõpuks pakkuda välja kaheksanda keskkonnaprogrammi peamised näitajad.

Protsessi kooskõlastatakse tihedalt Euroopa rohelise kokkuleppe alusel toimuva tööga elurikkuse, ringmajanduse ja nullsaaste eesmärgi seire raamistike väljatöötamiseks või läbivaatamiseks, et tagada üldine sidusus ja vähendada halduskoormust.

Artikkel 5. Hindamine

Artikliga 5 nähakse ette, et kaheksandat keskkonnaprogrammi hinnatakse 2029. aastal, enne selle lõppemist 2030. aasta lõpus.

2020/0300 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 21 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 22 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikega 3 on üldised keskkonnaalased tegevusprogrammid alates 1973. aastast moodustanud raamistiku, mille alusel liit on võtnud meetmeid keskkonna- ja kliimavaldkonnas.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1386/2013/EL 23 kehtestati seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm (edaspidi „seitsmes keskkonnaprogramm“), milles on esitatud liidu keskkonnaalane tegevuskava kuni 31. detsembrini 2020 ning pikaajaline visioon aastani 2050.

(3)Komisjon hindas seitsmendat keskkonnaprogrammi 24 ning järeldas, et programmi 2050. aastani ulatuv visioon ja esmatähtsad eesmärgid on ikka veel asjakohased, et programm on aidanud võtta prognoositavamaid, kiiremaid ja paremini koordineeritud keskkonnapoliitika meetmeid ning et selle struktuur ja tugiraamistik on aidanud luua sünergiat ning muutnud seega keskkonnapoliitika tulemuslikumaks ja tõhusamaks. Hindamisel jõuti ka järeldusele, et seitsmenda keskkonnaprogrammiga prognoositi ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030, sest selles rõhutati majanduskasvu ja sotsiaalse heaolu sõltumist heas seisundis loodusvaradest, ning et programm on hõlbustanud kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Samuti on programm võimaldanud liidul kõneleda üleilmsel areenil kliima- ja keskkonnaküsimuses ühel häälel. Seitsmenda keskkonnaprogrammi hindamise põhjal järeldas komisjon ka seda, et edusammud looduskaitse, tervise ning poliitikavaldkondade lõimimise valdkonnas ei ole piisavad.

(4)Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruande „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks“ (edaspidi „SOER 2020“) kohaselt on liidul 2020. aastal ainulaadne võimalus asuda kestlikkuse küsimustes juhtrolli ning tegeleda pakiliste süsteemseid lahendusi nõudvate keskkonnaprobleemidega. SOER 2020 järgi on üleilmsed kliima ja ökosüsteemide muutused, mida on alates 1950. aastatest täheldatud, aastakümnete kuni -tuhandete arvestuses pretsedenditud. Maailma rahvaarv on alates 1950. aastast kolmekordistunud ja linnaelanike arv neljakordistunud. Praeguse majanduskasvu mudeli juures kasvavad keskkonda mõjutavad survetegurid eeldatavasti veelgi, mis avaldab otse ja kaudselt kahjulikku mõju inimeste tervisele ja heaolule. See puudutab eelkõige suurima keskkonnamõjuga sektoreid – toiduained, liikuvus, energia ning taristu ja hooned.

(5)Euroopa Komisjon võttis SOER 2020s kindlaks tehtud probleemidega tegelemiseks vastu Euroopa rohelise kokkuleppe, 25 st rohe- ja digipööret toetava uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on kujundada liidus välja õiglane ja jõukas ühiskond, millel on konkurentsivõimeline, kliimaneutraalne ja ressursitõhus majandus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 26 on sätestatud liidu eesmärk saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

(6)Euroopa rohelisel kokkuleppel põhineb taastekava „NextGenerationEU“, millega edendatakse investeeringuid esmatähtsatesse rohelistesse sektoritesse, mis on vajalikud, et suurendada vastupanuvõimet ning luua majanduskasvu ja töökohti õiglases ja kaasavas ühiskonnas. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, mis koos liidu 2021.–2027. aasta eelarvega aitab taastada liidu majandust koroonaviiruse kriisist, põhineb samuti Euroopa rohelises kokkuleppes seatud esmatähtsatel eesmärkidel. Peale selle tuleks kõigis taastekava „NextGenerationEU“ kohastes algatustes järgida Euroopa rohelises kokkuleppes antud lubadust mitte tekitada kahju.

(7)Keskkonnaalaseid tegevusprogramme on ELi keskkonnapoliitika kujundamisel järgitud alates 1970ndate algusest. Seitsmenda keskkonnaprogrammi kehtivus lõpeb 31. detsembril 2020 ning selle artikli 4 lõike 3 kohaselt peab komisjon vajaduse korral esitama kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi (edaspidi „kaheksas keskkonnaprogramm“) ettepaneku õigel ajal, et seitsmenda ja kaheksanda keskkonnaprogrammi vahele ei jääks vahet. Euroopa rohelises kokkuleppes kuulutati välja, et võetakse vastu uus keskkonnaalane tegevusprogramm.

(8)Kaheksas keskkonnaprogramm peaks toetama Euroopa rohelise kokkuleppe keskkonna- ja kliimameetmete eesmärke kooskõlas juba seitsmendas keskkonnaprogrammis seatud pikaajalise eesmärgiga elada 2050. aastaks hästi, planeedi ökoloogiliste võimaluste piires. Ta peaks aitama saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärke.

(9)Kaheksas keskkonnaprogramm peaks kiirendama üleminekut taastavale majandusele, millega saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse. Taastava majanduskasvu mudelis tunnistatakse, et ühiskonna heaolu ja õitseng sõltub stabiilsest kliimast, heas seisundis keskkonnast ja rikkalikest ökosüsteemidest, mis tagavad majanduse toimimiseks turvalise tegevusruumi. Arvestades, et maailma rahvastik ja nõudlus loodusvarade järele aina kasvab, peaks majandustegevus arenema selliselt, et sellega ei tekitata kahju, vaid pööratakse tagasi kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, minimeeritakse saastust ning aidatakse säilitada ja rikastada looduskapitali, tagades seega taastuva ja taastumatu loodusvara külluse. Pideva innovatsiooni, uute probleemidega kohanemise ja koosloomise kaudu tugevdab taastav majandus vastupanuvõimet ning kaitseb praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu.

(10)Kaheksandas keskkonnaprogrammis tuleks seada temaatilised esmatähtsad eesmärgid kliimaneutraalsuse, kliimamuutustega kohanemise, elurikkuse kaitse ja taastamise, ringmajanduse, nullsaaste eesmärgi ning tootmisest ja tarbimisest tulenevalt keskkonnale mõju avaldavate survetegurite vähendamise valdkonnas. Samuti tuleks selles määrata kindlaks tingimused, mis võimaldavad kõigil osalejatel saavutada pikaajalisi ja temaatilisi esmatähtsaid eesmärke.

(11)Kuna keskkonnapoliitika on väga detsentraliseeritud, tuleks kaheksanda keskkonnaprogrammi esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks võtta meetmeid eri valitsemistasanditel, st Euroopa, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil, tehes mitmetasandilisel valitsemisel koostööd. Poliitika väljatöötamise ja rakendamise lõimitud käsitlust tuleks tugevdada, et majandus-, keskkonna- ja sotsiaaleesmärkide sünergia oleks võimalikult suur, ning ühtlasi tuleks pöörata suurt tähelepanu võimalikele kompromissidele ja haavatavate rühmade vajadustele. Et kaheksas keskkonnaprogramm oleks edukas ja selle eesmärgid saavutataks, on tähtis kaasata läbipaistvalt ka valitsusväliseid osalejaid.

(12)Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel on määrava tähtsusega tõhustatud koostöö partnerriikidega, hea üleilmne keskkonnaalane juhtimine ning liidu sise- ja välispoliitika sünergia.

(13)Euroopa Komisjon peaks hindama, milliseid edusamme on liit ja liikmesriigid teinud kaheksanda keskkonnaprogrammi esmatähtsate eesmärkide täitmisel, et saavutada suurem kestlikkus, heaolu ja vastupanuvõime. See on kooskõlas nõukogu 27 ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28 üleskutsetega mõõta majandustulemusi ja ühiskondlikku arengut ka muude näitajate kui SKP alusel ning hakata poliitika suunanäitajana kasutama heaolu, mida toetab ka OECD 29 .

(14)Kaheksanda keskkonnaprogrammi esmatähtsate eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude hindamisel tuleks arvesse võtta uusimaid arengusuundi andmete ja näitajate kättesaadavuses ja asjakohasuses. Hindamine peaks toimuma kooskõlas keskkonna- ja kliimapoliitika konkreetsemaid aspekte hõlmavate seire- ja juhtimisvahenditega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999, 30 keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisega ning ringmajanduse, nullsaaste, elurikkuse, õhu, vee, mulla, jäätmete või muu keskkonnapoliitikaga seotud seirevahenditega, ega tohiks neid piirata. Koos muude vahenditega, mida kasutatakse Euroopa poolaasta protsessis, Eurostati seires kestliku arengu eesmärkide saavutamise üle ning komisjoni aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, 31 moodustaks see hindamine sidusate omavahel seotud seire- ja juhtimisvahendite osa.

(15)Komisjon, Euroopa Keskkonnaamet ja muud asjakohased ametid peaksid pääsema juurde andmetele ja näitajatele, mille liikmesriigid on esitanud kohaldatavate liidu õigusaktide kohaselt, ning neid taaskasutama. Peale selle tuleks kasutada muid andmeallikaid, nagu satelliidiandmed ning töödeldud teave, mis on saadud Maa seire Euroopa programmi (Copernicuse programm), Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi ja Euroopa üleujutuste häiresüsteemi või andmeplatvormide, nt Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu või kemikaalide seire teabeplatvormi kaudu. Nüüdisaegseid digivahendeid ja tehisintellekti kasutades on võimalik andmeid tulemuslikult hallata ja analüüsida, mis aitab vähendada halduskoormust ning parandada samal ajal õigeaegsust ja kvaliteeti.

(16)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/4/EÜ, 2007/2/EÜ ja (EL) 2019/1024 nõuetega peaksid liikmesriigid tagama, et kaheksanda keskkonnaprogrammi rakendamise seireks asjakohased andmed, teave ja näitajad on vabalt kättesaadavad, mittediskrimineerivad, avatud juurdepääsuga, piisavad, kvaliteetsed, võrreldavad, ajakohased, kasutajasõbralikud ja veebis kergesti kättesaadavad.

(17)Kaheksanda keskkonnaprogrammi esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks peaks Euroopa Keskkonnaametil ja Euroopa Kemikaaliametil olema piisav suutlikkus ja piisavad vahendid, et tagada usaldusväärne, juurdepääsetav ja läbipaistev teadmus- ja tõendusbaas, mis aitaks rakendada Euroopa rohelise kokkuleppe strateegilisi prioriteete ja hinnata programmi raames tehtud edusamme.

(18)Et võtta arvesse muutuvaid poliitikaeesmärke ja tehtud edusamme, peaks komisjon 2029. aastal kaheksandat keskkonnaprogrammi hindama.

(19)Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva otsuse eesmärki piisavalt saavutada, vaid seda saab kavandatud tegevusprogrammi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1. Reguleerimisese

1.Käesoleva otsusega määratakse kindlaks üldine keskkonnaalane tegevusprogramm ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2030 (edaspidi „kaheksas keskkonnaprogramm“). Selles esitatakse esmatähtsad eesmärgid, nende saavutamist võimaldavad tingimused ning raamistik, mille abil mõõta, kas liit ja selle liikmesriigid on nende esmatähtsate eesmärkide saavutamisel graafikus.

2.Kaheksanda keskkonnaprogrammi eesmärk on kiirendada õiglast ja kaasavat üleminekut kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja puhtale ringmajandusele ning sellega toetatakse Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle kohaste algatuste keskkonna- ja kliimaeesmärke.

3.Kaheksas keskkonnaprogramm on alus, mille põhjal täidetakse ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides kindlaks määratud keskkonna- ja kliimaeesmärke; selle seireraamistik on keskkonna ja kliimaga seotud osa ELi jõupingutustes mõõta edusamme suurema kestlikkuse, sh kliimaneutraalsuse ja ressursitõhususe, heaolu ja vastupanuvõime saavutamisel.

Artikkel 2. Esmatähtsad eesmärgid

1.Kaheksanda keskkonnaprogrammi pikaajaline esmatähtis eesmärk aastani 2050 on jõuda selleni, et kodanikud elavad hästi, planeedi ökoloogiliste võimaluste piires ja taastava majandusega ühiskonnas, kus ei raisata midagi, kus puudub kasvuhoonegaaside netoheide ning kus majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest ja keskkonnaseisundi halvenemisest. Kodanike heaolu põhineb heas seisundis keskkonnal, valitseb elurikkus ning looduskapitali kaitstakse, taastatakse ja väärtustatakse viisil, millega suureneb vastupanuvõime kliimamuutustele ja muudele keskkonnariskidele. Liit näitab suunda praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu tagamisel kogu maailmas.

2.Kaheksandal keskkonnaprogrammil on järgmised kuus temaatilist esmatähtsat eesmärki:

(a)vähendada liidus pöördumatult ja järk-järgult kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada kasvuhoonegaaside sidumist looduslikes ja muudes neeldajates, et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk ja saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, nagu on sätestatud määruses (EL).../... 32 ;

(b)teha pidevaid edusamme kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamisel ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel;

(c)liikuda taastava majanduskasvu mudeli poole, mille järgi saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse, lahutada majanduskasv ressursikasutusest ja keskkonnaseisundi halvenemisest ning kiirendada üleminekut ringmajandusele;

(d)püüda saavutada nullsaaste eesmärk, milleks on tagada mürgivaba keskkond, sealhulgas õhk, vesi ja muld, ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest;

(e)kaitsta, säilitada ja taastada elurikkust ning tugevdada looduskapitali, eelkõige õhu, vee, mulla ja metsa, magevee, märgalade ja mereökosüsteemide valdkonnas;

(f)edendada keskkonnasäästlikkust ning vähendada tootmisest ja tarbimisest tulenevaid põhilisi keskkonda ja kliimat mõjutavaid survetegureid, eelkõige energeetika, tööstusarengu, hoonete ja taristu, liikuvuse ning toidusüsteemi valdkonnas.

Artikkel 3. Programmi esmatähtsate eesmärkide saavutamist võimaldavad tingimused

1.Kaheksanda keskkonnaprogrammi esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks on vaja:

(a)tagada liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide tulemuslik ja tõhus rakendamine ning püüelda keskkonnategevuse tulemuslikkuse tipptaseme poole liidu, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil, sealhulgas kindlustada asjakohane suutlikkus haldus- ja nõuetele vastavuse tagamisel vastavalt korrapärasele keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisele, ning tõhustada keskkonnakuritegude vastast võitlust;

(b)tugevdada poliitika väljatöötamise ja rakendamise lõimitud käsitlust eelkõige järgmise kaudu:

–artiklis 2 loetletud esmatähtsaid eesmärke võetakse liidu, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil arvesse kõigis asjakohastes strateegiates, seadusandlikes ja mitteseadusandlikes algatustes, programmides, investeeringutes ja projektides selliselt, et need ega nende rakendamine ei kahjusta ühegi artiklis 2 loetletud esmatähtsa eesmärgi saavutamist;

–viiakse maksimumini Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/52/EL 33 ja 2001/42/EÜ 34 rakendamisest saadav kasu;

–pööratakse suurt tähelepanu sünergiale ja võimalikele kompromissidele majandus-, keskkonna- ja sotsiaaleesmärkide vahel, et tagada kodanike toitumis-, eluaseme- ja liikuvusvajaduste rahuldamine kestlikul viisil nii, et kedagi ei jäeta kõrvale;

–hinnatakse korrapäraselt olemasolevaid poliitikameetmeid ja koostatakse uute algatuste kohta mõjuhinnangud, mis põhinevad ulatuslikel, usaldusväärse, kaasava, teabepõhise ja lihtsasti rakendatava korra kohaselt tehtavatel konsultatsioonidel ning milles võetakse nõuetekohaselt arvesse prognoositavat mõju keskkonnale ja kliimale;

(c)lõimida keskkonna- ja kliimaalane kestlikkus tulemuslikult majandusjuhtimise Euroopa poolaastasse, sealhulgas riiklikesse reformikavadesse ning riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse;

(d)kaasata kestlikud investeeringud avaliku ja erasektori allikatest, sealhulgas liidu eelarve alusel saadaolevatest fondidest ja vahenditest, Euroopa Investeerimispanga kaudu ja riikide tasandil;

(e)lõpetada järk-järgult keskkonnakahjulikud toetused liidu ja riikide tasandil, kasutades võimalikult hästi ära turupõhiseid ja rohelise eelarvestamise vahendeid, sealhulgas neid, mis on vajalikud sotsiaalselt õiglase ülemineku tagamiseks, ning toetada ettevõtjaid ja muid sidusrühmi looduskapitali arvestamise standarditud tavade väljatöötamisel;

(f)tagada, et keskkonnapoliitika ja -meetmed põhinevad parimatel kättesaadavatel teadusandmetel, ning suurendada keskkonnaalast teadmusbaasi ja selle kasutuselevõttu muu hulgas teadusuuringute, innovatsiooni, roheliste oskuste edendamise ning keskkonnaarvestuse ja ökosüsteemi arvepidamise arendamise kaudu;

(g)kasutada ära digi- ja andmetehnoloogia võimalusi keskkonnapoliitika toetamisel, viies samal ajal miinimumini sellise tehnoloogia keskkonnajalajälje;

(h)kasutada kõigiti ära looduspõhiseid lahendusi ja sotsiaalset innovatsiooni;

(i)rakendada tulemuslikult rangeid läbipaistvuse, üldsuse osalemise ja õiguskaitse kättesaadavuse norme kooskõlas keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (Århusi konventsioon) 35 ;

(j)teha kaheksanda keskkonnaprogrammi rakendamisega seotud andmed ja tõendid üldsusele kättesaadavaks ja kergesti juurdepääsetavaks, ilma et see piiraks valdkonnapõhiste õigusaktide konfidentsiaalsussätete kohaldamist;

(k)toetada artiklis 2 loetletud esmatähtsate eesmärkide üleilmset kasutuselevõttu, tagades siseste ja väliste lähenemisviiside sidususe ning koordineeritud tegevuse, eelkõige järgmistes valdkondades:

2.Et kaheksanda keskkonnaprogrammi esmatähtsaid eesmärke saavutada, on vaja saada laialdane toetus, kaasates kodanikke, sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi ning kannustades riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi linna- ja maapiirkondades tegema koostööd kaheksanda keskkonnaprogrammiga seotud strateegiate, poliitikameetmete või õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel.

Artikkel 4. Seireraamistik

1.Komisjon, keda toetavad Euroopa Keskkonnaamet ja Euroopa Kemikaaliamet, hindab korrapäraselt liidu ja liikmesriikide edusamme artiklis 2 loetletud esmatähtsate eesmärkide saavutamisel, võttes arvesse artikli 3 kohaseid eesmärkide saavutamist võimaldavaid tingimusi, ning annab nende kohta aru.

2.Lõikes 1 osutatud hindamisel võetakse arvesse uusimaid arengusuundi andmete ja näitajate kättesaadavuses ja asjakohasuses ning tuginetakse liikmesriikides ja liidu tasandil kättesaadavatele andmetele, eelkõige andmetele, mida hallatakse Euroopa Keskkonnaametis ja Euroopa statistikasüsteemis. Hindamine ei mõjuta keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud olemasolevaid seire-, aruandlus- ja juhtimisraamistikke ega -tegevusi.

3.Euroopa Keskkonnaamet ja Euroopa Kemikaaliamet toetavad komisjoni andmete ja teadmiste kättesaadavamaks ja asjakohasemaks muutmisel ning täidavad selleks eelkõige järgmisi ülesandeid:

(a)koguvad ja töötlevad tõendeid ja andmeid ning annavad nende kohta aru, kasutades nüüdisaegseid digivahendeid;

(b)teevad tööd asjakohaste seireandmelünkade täitmiseks;

(c)teevad poliitika jaoks olulisi ja süsteemseid analüüse ning aitavad viia ellu poliitikaeesmärke liidu ja liikmesriikide tasandil;

(d)lõimivad keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslikku mõju käsitlevaid andmeid ning kasutavad täielikult muid kättesaadavaid, nt Copernicuse kaudu saadud andmeid;

(e)parandavad veelgi andmetele juurdepääsu liidu programmide kaudu;

(f)tagavad läbipaistvuse ja aruandekohustuse;

(g)aitavad kodanikuühiskonnal, ametiasutustel, kodanikel, sotsiaalpartneritel ja erasektoril teha kindlaks kliima- ja keskkonnariskid ning võtta meetmeid nende ennetamiseks, leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, ning soodustavad nende osaliste kaasamist puuduvate andmete hankimisse.

4.Komisjon kontrollib korrapäraselt andme- ja teadmistevajadusi liidu ja riikide tasandil, sealhulgas Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Kemikaaliameti suutlikkust täita lõikes 3 osutatud ülesandeid.

Artikkel 5. Hindamine

Komisjon hindab kaheksandat keskkonnaprogrammi 31. märtsiks 2029. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamise peamisi tulemusi sisaldava aruande, millele ta lisab seadusandliku ettepaneku järgmise keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta, kui ta peab seda vajalikuks.

Artikkel 6 – Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS: „AMETID“

Sisukord

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek käsitleb:

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.MAJANDAMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju EEA ja ECHA assigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju EEA ja ECHA personalivajadusele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

TÄIENDAV FINANTSSELGITUS: „AMETID“

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek käsitleb: 

☑ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 36  

☑ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid 

1.4.2.Erieesmärgid 

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega

–Rakendamine käivitub alates 2021. aastast,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 38  

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☑ artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused:

2.MAJANDAMISMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 39  

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele 43  

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eeldatakse, et rubriik 3 säilitab neutraalsuse ja käesolev ettepanek seda ei mõjuta. EEA ja ECHA vajalikud vahendid arvatakse maha programmi LIFE eelarvest (2/3 EEA kuludest saadakse keskkonna peadirektoraadi ja 1/3 kliimameetmete peadirektoraadi jaoks ettenähtud vahenditest ning ECHA kulud kannab täies ulatuses keskkonna peadirektoraat).

Püsivhindades

3.2.2.Hinnanguline mõju EEA ja ECHA assigneeringutele 

–☑    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes püsivhindades (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju EEA ja ECHA personalivajadusele 

3.2.3.1.Ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes püsivhindades (kolm kohta pärast koma)

Märkus: hindade puhul eeldatakse, et EEA ametikohtade osas (Kopenhaagenis) tehakse 31,9 % suurune kohandus ja nii EEA kui ka ECHA töötajate palka indekseeritakse 2 %.

Personalivajadused (täistööajale taandatud töötajad):

3.2.3.2.Vastutavate peadirektoraatide hinnanguline personalivajadus

–☑    Ettepanek/algatus ei hõlma täiendava personali kasutamist.

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Tegevuse (eelkõige rajatava tõhustatud seireraamistiku tegevuse) personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral viiakse personalivajadused kooskõlla täiendavate eraldistega, mida võidakse anda meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

V lisa punktis 3 tuleks esitada täistööajale taandatud töötajate kulude arvutamise meetodi kirjeldus.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

–◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–☑    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist 49 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

–☑    Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

-omavahenditele

-muudele tuludele

-palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1)    Euroopa Keskkonnaameti aruanne „The European environment - state and outlook 2020, Knowledge for transition to a sustainable Europe“ („Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks“) (2019).

(2)    COM(2019) 640 final.

(3)    COM (2018) 773 final.

(4)    Horvaatia ja Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel esitatud dokument „Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajaline strateegia“ (2020, https://unfccc.int/sites/default/files/resource/HR-03-06-2020%20EU%20Submission%20on%20Long%20term%20strategy.pdf ).

(5)    COM(2020) 80 final.

(6)    COM (2020) 98 final.

(7)    COM(2020) 380 final.

(8)    COM(2020) 381 final.

(9)    COM (2019) 233 final.

(10)    Euroopa Parlamendi Euroopa mõjuhinnang: „Implementation of the 7th Environment Action Programme - Mid-term review“ („Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamine – vahehinnang“) (2017).

(11)    Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2018. aasta resolutsioon seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamise kohta (2017/2030(INI)).

(12)    Regioonide Komitee: „Towards an 8th Environment Action Programme – Local and regional dimension“ ( „Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi väljatöötamine – kohalik ja piirkondlik mõõde“) (2018).

(13)    ELT C 168, 16.5.2019, lk 27–36.

(14)    Nõukogu 4. oktoobri 2019. aasta järeldused (12795/19).

(15)    Vt nt https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10414-2019-INIT/et/pdf .

(16)

    https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/opinions/reflection-paper-towards-sustainable-europe-2030 .

(17)    Vt nt OECD Well-being Framework (OECD heaolu raamistik), OECD Framework for Policy Action on Inclusive Growth (OECD kaasava majanduskasvu poliitika raamistik), Better Life Initiative (parema elu algatus) ja New Approaches to Economic Challenges Initiative (algatus, mis käsitleb uusi lähenemisviise majanduslike probleemide lahendamiseks).

(18)    https://www.postgrowth2018.eu/.

(19)    Vt nt https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-indicator-report-2018 .

(20)    COM(2020) 98 final, lk 18.

(21)    Lisada, kui Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab vastu arvamuse ettepaneku kohta.

(22)    Lisada, kui Regioonide Komitee võtab vastu arvamuse ettepaneku kohta.

(23)    ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

(24)    COM(2019) 233 final.

(25)    COM(2019) 640 final.

(26)    COM(2020) 80 final.

(27)    vt nt https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10414-2019-INIT/et/pdf.

(28)    https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/opinions/reflection-paper-towards-sustainable-europe-2030.

(29)    Vt nt OECD Well-being Framework (OECD heaolu raamistik), OECD Framework for Policy Action on Inclusive Growth (OECD kaasava majanduskasvu poliitika raamistik), Better Life Initiative (parema elu algatus) ja New Approaches to Economic Challenges Initiative (algatus, mis käsitleb uusi lähenemisviise majanduslike probleemide lahendamiseks).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77).

(31)    COM (2020) 493 final.

(32)    COM (2020) 80 final.

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1–18).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

(35)    https://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/pp/documents/cep43e.pdf.

(36)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(37)    Vt https://ec.europa.eu/environment/legal/reporting/fc_actions_et.htm

(38)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(39)

   Esitatud eelarvenäitajad on soovituslikud ega piira 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisele järgnevaid eelarvemenetlusi.

(40)    Liigendatud assigneeringud / Liigendamata assigneeringud.

(41)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(42)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(43)

   Esitatud eelarvenäitajad on soovituslikud ega piira 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisele järgnevaid eelarvemenetlusi.

(44)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites).

(45)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärk/erieesmärgid…“.

(46)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(47)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

(48)    Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).

(49)    Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklid 11 ja 17.

(50)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.