Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kaubanduspoliitika läbivaatamine“

(2021/C 175/04)

Raportöör: Willy BORSUS (BE / Renew Europe) Valloonia valitsuse asepeaminister ning majanduse, väliskaubanduse, teadusuuringute ja innovatsiooni, digitaalvaldkonna, põllumajanduse, maakasutuse planeerimise, koolituskeskuse IFAPME ja pädevuskeskuste eest vastutav minister Viitedokument: COM(2021) 66 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

tunneb heameelt komisjoni 18. veebruari teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ üle ning võtab teadmiseks teatises esitatud järeldused ja soovitused, ent märgib, et teatisel on ka nõrku kohti, mida tuleb käsitleda;

2.

on veendunud vajaduses vaadata kaubanduspoliitika põhjalikult läbi, et tagada kooskõla Euroopa rohelises kokkuleppes võetud kestliku ja kaasava majanduskasvu kohustusega, tegeleda digipöördest tulenevate probleemidega, suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet, aidata luua Euroopas kvaliteetseid töökohti ja parandada kõigi kodanike elatustaset. Komitee rõhutab, et kaubanduspoliitika peab suurendama Euroopa Liidu toimetulekuvõimet ja tagama liidu suutlikkuse leevendada praegusi ja tulevasi süsteemseid šokke, eriti neid, mis on seotud kliimamuutuste, kasvavate geopoliitiliste pingetega ning muude pandeemiate ja tervisekriiside ohuga;

3.

tuletab meelde kaubanduse keskset rolli liidu majanduses ja miljoneid Euroopa töökohti, mis sõltuvad ekspordist väljapoole Euroopat. Enne COVID-19 kriisi sõltus 35 miljonit Euroopa töökohta ekspordist ja 16 miljonit välisinvesteeringutest. Teisisõnu, iga seitsmes töökoht sõltus ekspordist;

4.

väljendab muret, et COVID-19 kriis on põhjustanud rahvusvahelistel turgudel lööklaine ja varasema olukorra halvenemise, mida põhjustas ennekõike geopoliitiliste pingete süvenemine. Kaubanduse peadirektoraadi hiljutise uuringu kohaselt peaks rahvusvaheline kaubandus 2020. aastal langema 10–16 %; eeldatakse, et 27-liikmelise liidu eksport kolmandatesse riikidesse langeb 9–15 %, st väheneb suurusjärgus 282–470 miljardit eurot; (1) märgib murega, et 2020. aastal prognoosib ILO COVID-19 pandeemia tõttu ainuüksi Euroopas 12 miljoni töökoha kaotamist;

5.

märgib, et sotsiaal-majanduslikele raskustele lisanduvad kodanike üha sagedasemad küsimused selle kohta, kuidas jaotatakse väärtusahelates globaliseerumisest saadavaid hüvesid kõigis majandussektorites ja ühiskonnas tervikuna; peab sellega seoses oluliseks, et komisjon kaasaks kodanikele kõige lähemal asuva valitsustasandina kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ulatuslikult ELi kaubanduslepingutesse ja konsulteeriks nendega. Komitee on sellega seoses mures lähenemisviisi pärast, mida kasutas komisjon hiljutistel kaubandusläbirääkimistel pärast Euroopa Liidu Kohtu otsust Singapuri kohtuasjas (arvamus 2/15, mai 2017) ja mille eesmärk on vältida kaubanduses n-ö segasuhteid, pidades läbirääkimisi üksnes ELi ainupädevust kajastavate kaubanduslepingute üle;

6.

on kindlalt veendunud, et üksnes kestlik ärimudel, milles arvestatakse ELi väärtusi, liidu põhilisi õigusnorme, mille üle läbi ei räägita, ja kestliku arengu eesmärke, saab aidata kaasa kõigi heaolule ja jõukusele nii liidus kui ka sellest väljaspool;

Kaubanduspoliitika ja Euroopa Liidu muu valdkondliku poliitika ühtsuse tugevdamine osana majanduse elavdamisest

7.

on seisukohal, et tuleb tagada suurem ühtsus liidu kaubanduspoliitika ning põllumajandus-, tööstus-, digi-, konkurentsi-, maksu-, sotsiaal-, keskkonna-, transpordi-, kliima-, energia-, arengu- ja ühtekuuluvuspoliitika ja samuti liidu põhiõiguste vahel; peab kahetsusväärseks, et komisjoni teatises rõhutatakse liiga vähe vajadust ELi eri valdkondade poliitika ühtsuse järele;

8.

rõhutab avaliku sektori asutuste sügavat pühendumist majanduslikule vabadusele osutada, tellida ja rahastada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid;

9.

toonitab, kui oluline on kaitsta kaubanduslepingutes avalikke teenuseid ja elutähtsat taristut (üldhuvi pakkuvad avalikud teenused), ning nõuab seetõttu, et need jäetaks vabakaubandus- ja investeerimislepingute kohaldamisalast välja – ulatuslikult ja õiguskindlusega –, sealhulgas kõik investeeringute kaitset käsitlevad sätted, näiteks positiivse loetelu lähenemisviisi kaudu lepinguliste turulepääsu sätete, enamsoodustusrežiimi ja võrdse kohtlemise puhul;

10.

on veendunud, et kaubanduspoliitika tuleb läbi vaadata paralleelselt ELi konkurentsipoliitika teatavate elementide sihipäraste reformide ning Euroopa tööstus- ja innovatsioonipoliitika uuesti sõnastamisega, et toetada ELi positsiooni kesksete valdkondade üleilmse liidrina. Seoses sellega ootab komitee ELi ajakohastatud tööstuspoliitika strateegiat, mis peaks avaldatama 2021. aasta aprilliks;

11.

rõhutab, et EL peaks püüdma leida ülemaailmset lahendust digiteenuste maksustamisele, millega kaasneksid ka asjakohane ülemaailmne juhtimine ja eeskirjad. Kui lähikuudel ei suudeta eeskätt OECD tasandil rahvusvahelist lahendust leida, peaks EL kaaluma üksi tegutsemist;

12.

toetab nõudmist, et ELi kaubandus- ja majanduslepingutes oleks WTO põhimõtete ja eeskirjadega kooskõlaline peatükk, mis sisaldab maksukuritegude, rahapesu ja agressiivse maksuplaneerimise vastaseid klausleid ning maksuhaldurite koostööd. Komisjon peaks lisama sellise peatüki nii käimasolevate läbirääkimiste raames kui ka juba kehtivate lepingute läbivaatamise käigus;

13.

rõhutab, et põllumajanduspoliitikat silmas pidades võib kaubanduspoliitika, mis ei taga Euroopa rangetest kestlikkuse ja toiduohutuse standarditest kinnipidamist välisturgudel, tõsiselt õõnestada siseturgu ja ohustada põllumajandussektorit, eriti siis, kui see on juba raskustes, ja seada nii ohtu ELi toiduga varustatuse, mis on ühise põllumajanduspoliitika põhieesmärk, kui ka Euroopa maa majandamise, kuna see sõltub kõnealuse sektori töötajatest. Komitee on seisukohal, et läbivaadatud kaubanduspoliitika peaks koos põllumajanduspoliitikaga aitama kaasa üldise tööhõive säilitamisele ja põllumajandussektori kindlustamisele õiglase tasustamise tagamise abil. Kaubanduspoliitika peaks põllumajandussektoris tagama võrdsed võimalused nii sise- kui ka välisturul, eelistades ELi-sisest tarnet välisturgude toodetele. Samal ajal peaksid turge reguleerivad sise-eeskirjad stimuleerima meie siseturu mitmekesistamist konkurentsi tagamise eesmärgil. See ei tohi siiski kahjustada jõupingutusi tugevdada õiglasi kaubandussuhteid Aafrika riikidega;

14.

kahetseb, et Euroopa Komisjoni teatis ei sisalda lahendusi, kuidas leevendada kaubanduslepingute võimalikku negatiivset mõju teatud põllumajandussektoritele, mis on juba sisemise surve all või nõrgestatud. Komitee kutsub üles kaaluma mehhanismi loomist sellest aspektist enim mõjutatud sektorite toetamiseks ja on seoses sellega iseäranis mures ELi-Mercosuri assotsieerimislepingu eelnõu võimaliku negatiivse mõju pärast mõnele põllumajandussektorile;

15.

tuletab meelde ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli, et parandada Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõimet sihipäraste investeeringute kaudu, mis on kohandatud konkreetse piirkonna vajadustele – ennekõike äärepoolsetes ja kõrvalistes piirkondades, kus taristu arendamine ja ajakohastamine on hädavajalikud – esmatähtsates valdkondades, nagu võrgutaristu, ühendatus, teadusuuringud ja innovatsioon, VKEd, IT-teenused, keskkonna- ja kliimameetmed, kvaliteetsed töökohad ja sotsiaalne kaasatus;

16.

on veendunud, et ELi kaubanduspoliitika ei tohi kahjustada ELi jõupingutusi arengukoostöö valdkonnas kolmandate riikidega, ning nõuab tasakaalustatud lähenemisviisi õiglasele vabakaubandusele, kui tegu on ebakindlama majandusega riikidega;

17.

toetab seda, et komisjon esitab õigusakti välistoetustest tingitud moonutuste käsitlemiseks ELi siseturul ning rõhutab vajadust ajakohastada ja värskendada Euroopa konkurentsieeskirju;

18.

kutsub Euroopa Komisjoni tungivalt üles näitama, et energiaharta lepingut on võimalik lühikese aja jooksul põhjalikult ajakohastada, et viia see kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega ja integreerida sellesse ELi ajakohastatud lähenemisviis investeeringute kaitsele. Vastasel juhul tuleks uurida võimalust ELi korrakohaseks lahkumiseks sellest lepingust;

19.

nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik vajalikud meetmed, et tagada ülejäänud ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute kiire ja nõuetekohane lõpetamine;

Avatud strateegilise autonoomia mudel

20.

rõhutab, kui oluline on ELi jaoks avatud majanduse püsimine ning vaba, õiglase, kestliku, eeskirjadel põhineva rahvusvahelise kaubanduse edendamine, mis on kasulik kõigile kaubanduspartneritele; toetab selles mõttes komisjoni jõupingutusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimiseks. Selle eesmärk peab olema taaselustada ja tugevdada WTOd, muu hulgas ajakohastades selle toimimist olulistes valdkondades ja kõrvaldades lüngad selle eeskirjades, et WTO saaks praegustele kaubanduspoliitika probleemidele asjakohaselt reageerida;

21.

tunnustab komisjoni välja pakutud avatud strateegilise autonoomia mudelit mudelit, mis peab väljenduma avatud, kestlikus ja kindlas kaubanduspoliitikas, mis suurendab ja kaitseb meie majandusvarasid, tagab juurdepääsu turgudele ja põhitoorainetele ning tagab juurdepääsu elutähtsatele kaupadele ja teenustele; hoiatab samal ajal protektsionistlike suundumuste eest ja rõhutab, et Euroopa peab jääma strateegiliseks ülemaailmseks osalejaks, kes austab rahvusvahelisi eeskirju ja on samuti valmis neid jõustama;

22.

usub, et see eeldab meie väärtusahelate kaardistamise jätkamist, milles osalevad piirkondade pädevad asutused, et teha kindlaks strateegiliste sektorite sõltuvused ja neid vähendada ning suurendada ennekõike kõrvalistes ja eraldatud piirkondades, nagu äärepoolseimad piirkonnad, kõige tundlikumate tööstuslike ökosüsteemide ja selliste konkreetsete valdkondade vastupanuvõimet nagu tervis, kaitse, kosmos, toit, digiüleminek ja kriitilise tähtsusega toorained. Komitee jälgib tähelepanelikult, millisele tulemusele jõuab komisjoni käimasolev töö strateegilise sõltuvuse ja kõige tundlikumate tööstuslike ökosüsteemide väljaselgitamiseks;

23.

rõhutab, et see võib hõlmata tootmise ja tarneahelate mitmekesistamist, strateegiliste varude loomist, investeeringute ja tootmise edendamist Euroopas, alternatiivide uurimist ja tööstuskoostöö soodustamist liikmesriikide vahel;

24.

märgib, et COVID-19 kriis on toonud esile piirkondlikes ökosüsteemides leiduva loovuse ja innovatsiooni potentsiaali ning ergutanud looma uusi koostööl põhinevaid lähenemisviise tarneprobleemide lahendamiseks näiteks meditsiiniseadmete ja ravimite valdkonnas; on seisukohal, et EL peaks edendama tugevamat kohalikku majandust teatud tööstusharude jaoks ning uuenduslikke Euroopa väärtusahelaid, tuginedes ökosüsteemide vastastikusele täiendavusele ning eelkõige meetmetega osalejatevahelise koostöö toetamiseks; usub, et klastrite moodustamise poliitika ja klastritevaheline koostöö on kasulikud vahendid kriitilise massi loomiseks ja VKEde vajaduste rahuldamiseks; on seisukohal, et teatavate strateegiliste toodete nõudluse kriitilise massi moodustamine ja selle nähtavus siseturul võib aidata kaasa teatava tootmise tagasitoomisele ja konkurentsivõimelise tootmise arengule ELi territooriumil, eelkõige kiirendades uuenduslike lahenduste turuleviimist;

25.

tuletab meelde vajadust töötada üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide rakendamise kaudu välja konkreetsed tegevuskavad kõigi Euroopa Liidus kindlaks määratud strateegiliste väärtusahelate jaoks, kuna kõnealused projektid on olulised vahendid rohe- ja digipöördeks ning liidu tehnoloogilise juhtpositsiooni tugevdamiseks, eelkõige seoses akude ja patareide, mikroelektroonika ja vesinikuga;

Kestlik ärimudel – ainus mudel, mis aitab kaasa kõigi heaolule ja jõukusele nii liidus kui ka sellest väljaspool

26.

võtab teadmiseks, et teatises viidatakse kaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide tõhusat rakendamist ja täitmise tagamist käsitleva 15st punktist koosneva ELi tegevuskava läbivaatamisele. Komiteel on hea meel selle üle, et läbivaatamine hõlmab nende peatükkide rakendamise ja täitmise tagamise kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas kohustuste ulatust, järelevalvemehhanisme, nõuete rikkumise korral kohaldatavate sanktsioonide võimalust, inimõiguste põhipunkte ning institutsioonilist ülesehitust ja vajalikke ressursse. Komiteel on kahju, et läbivaatamine ja teatis ei ole koordineeritud, kuid väljendab heameelt asjaolu üle, et läbivaatamise lõpptähtaega muudeti siiski varasemaks, tuues see 2021. aasta lõppu. Komitee soovib, et läbivaatamine toimuks võimalikult läbipaistvalt ja kaasavalt;

27.

on sellega seoses seisukohal, et Euroopa keskkonna-, kliimakaitse- ja sotsiaalsed standardid, nagu need, mis on kehtestatud Euroopa rohelises kokkuleppes ja Euroopa sotsiaalõiguste sambas, tuleks lisada kõikidesse Euroopa Liidu läbiräägitavatesse kaubanduslepingutesse ja need peaksid moodustama miinimumnõuded, mida osalised järgima peavad; on seisukohal, et see aitab nendele standarditele vastavatel Euroopa VKEdel ja tööstusel edu saavutada, avaldades samal ajal ülekanduvat mõju nende kaubanduspartneritele;

28.

on veendunud, et EL peab olema jõulisem ühelt poolt inimõiguste ning teiselt poolt oma kaubanduslepingutes sisalduvate sotsiaalsete ja keskkonna- ja kliimakaitsestandardite järgimisel ja edendamisel; peab kiiduväärseks, et komisjon lõi kaebuste mehhanismi kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste rikkumisest teatamiseks; on seisukohal, et iga lepinguosaline peab järgima, edendama ja tõhusalt kohaldama oma õiguses ja tavades kogu oma territooriumil rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis on määratletud ILO põhikonventsioonides;

29.

toetab komisjoni ettepanekut muuta Pariisi kliimakokkuleppe austamine kõigi tulevaste kaubandus- ja investeerimislepingute oluliseks osaks ning seada prioriteediks bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tulemuslik rakendamine nendes lepingutes;

30.

kutsub üles ergutama kaubanduslepingute tõhusat rakendamist, premeerides partnerriike, kes täidavad kaubanduse ja kestliku arenguga seotud kohustusi. Lepinguosalised peaksid vajaduse korral tariife järk-järgult vähendama, mis on seotud kaubanduse ja kestliku arengu peatükki käsitlevate sätete tõhusa rakendamisega, ja täpsustama tingimusi, millele riigid peaksid nende vähenduste saamiseks vastama, sealhulgas nende eritariifiridade tühistamise võimalus kõnealuste sätete rikkumise korral;

31.

on veendunud, et võrdsete võimaluste ja jätkusuutlikkuse tagamine kõigile on ainus viis aidata kaasa üleilmsetele muudatustele, mida nõuab märkimisväärne arv kodanikke;

32.

jääb sellega seoses ootama komisjoni ettepanekut, mis peaks esitatama 2021. aastal tõhusa välispiiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi väljatöötamise kohta, mis oleks kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega ning tagaks ühtsel turul tegutsevatele ettevõtetele ausa konkurentsi ja aitaks kaasa Euroopa tööstuse konkurentsivõimele. Selline välispiiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism peaks esmalt täiendama ja seejärel pikemas perspektiivis asendama CO2 heite kvootide tasuta eraldamist ja elektrihinna hüvitamist esmaste majandussektorite ettevõtetele;

33.

on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ka vastutustundliku ettevõtluse ja tarneahelate läbipaistvuse edendamisele; toetab sellega seoses eelkõige Euroopa tasandil käimasolevaid algatusi hoolsuskohustuse mehhanismide tugevdamiseks; on seisukohal, et see on vajalik ka võrdsete võimaluste loomiseks ELi siseturul;

34.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon nimetas ametisse kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku, kelle ülesanne on muu hulgas jälgida eelkõige kestliku arengu valdkonnas võetud kohustuste nõuetekohast täitmist, eriti seoses kliimaprogrammi ja töötajate õigustega; loodab, et sel viisil luuakse ulatuslikud ja püsivad suhtluskanalid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonnaga; jälgib hoolikalt, et talle eraldataks piisavalt vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks;

ELi ettevõtjatele ausa konkurentsi tagamine

35.

peab vajalikuks anda ELi-Hiina laiaulatusliku investeerimislepingu ratifitseerimisprotsessi raames täiendavaid tagatisi inimõiguste ja sotsiaalsete standardite järgimise kohta;

36.

rõhutab võrdsete võimaluste säilitamise tähtsust, selleks et ettevõtjad saaksid olla konkurentsivõimelised nii siseturul kui ka rahvusvahelisel tasandil üleilmsetes väärtusahelates; peab vajalikuks keskenduda kehtivate eeskirjade kohaldamisele ja kasutada kindlakäelisemalt kaubanduse kaitsevahendeid, et võidelda turumoonutuste vastu kolmandates riikides;

37.

tervitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokkulepet seadusandliku ettepaneku kohta võtta vastu määrus kaubanduseeskirjade jõustamise tugevdamiseks, mis on vastuseks praegusele ummikseisule WTO apellatsioonikogu toimimises ja mida kohaldataks nii kahepoolsete kui ka piirkondlike kaubanduslepingute kontekstis, kui üks partneritest kehtestab ühepoolselt sanktsioone ELi vastu ja blokeerib lepingutes sätestatud vaidluste lahendamise menetluse. Rõhutab, et see määrus laiendaks ELi võimalusi kehtestada vastumeetmeid, näiteks tariifid, koguselisi piiranguid ning meetmeid riigihangete valdkonnas ka avalikele teenustele ja intellektuaalomandile. Lisaks toetab komitee Euroopa Komisjoni, kes lõi ühtse kontaktpunkti, et käsitleda töötajate õigusi, kliimamuutusi või inimõigusi käsitleva mis tahes sätte rikkumist samaväärselt kaebustega meie kaubanduspartnerite turgudele juurdepääsu kohta;

38.

peab vajalikuks konkurentsieeskirjade uuesti läbi vaatamist, pidades silmas välise konkurentsivõime probleeme, kolmandate riikide tavasid ja innovatsioonipõhiste ökosüsteemide uut olukorda; konkurents siseturul ning VKEde juurdepääs Euroopa ja üleilmsetele väärtusahelatele peavad jääma tasakaalustatud, tõhusate ja sõltumatute Euroopa konkurentsieeskirjade oluliseks osaks;

39.

jagab seisukohta, et liit peab minema üle ründevahenditele, et tagada vastastikkus ja võidelda protektsionismi vastu juurdepääsul kolmandate riikide hanketurgudele;

40.

rõhutab, et välismaised otseinvesteeringud on peamine majanduskasvu, töökohtade loomise ja innovatsiooni allikas, kuid need võivad siiski tundlike sektorite jaoks ohustada riiklikku julgeolekut ja avalikku korda Euroopa Liidus. Seega on vaja töötada välja riiklikul tasandil investeeringute taustauuringute süsteemid;

Rahvusvahelises kaubanduses osalemise negatiivsete välismõjude tulemuslikum prognoosimine ja nendega arvestamine

41.

märgib murelikult, et praegu ei ole kõigil piirkondadel võimalik kasutada vabakaubanduslepingute eeliseid, et teatavaid majandussektoreid mõjutab see sageli negatiivselt ja et VKEd ei kasuta vabakaubanduslepingute potentsiaali täielikult ära ning neid mõjutab tugevamalt teatavate kolmandate riikide võetud meetmetest tulenev ebaaus konkurents; kahetseb, et komisjoni teatis ei paku lahendusi, kuidas leevendada kaubanduslepingute võimalikku negatiivset mõju; toetab siiski komisjoni kavatsust luua mitmeid VKEdele mõeldud spetsiaalseid digivahendeid ja veebiportaale, et hõlbustada nende kaasamist lepingutesse ja avada uusi võimalusi seoses riigihangetele juurdepääsu protsessidega ning parandada kõlvatut konkurentsi;

42.

toetab komisjoni kavatsust esitada konkreetne seadusandlik akt, mis on vajalik muu hulgas selleks, et tagada ELi ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu kaubandusalaste sätete täitmine;

43.

toetab sunnivahendi väljatöötamist komisjoni poolt;

44.

rõhutab VKEde olulist rolli ELi rahvusvahelistes kaubandussuhetes, sest kogu ELi ekspordis on VKEde osakaal üle 58 % ja kogu ELi impordis on see üle 46 % (2). Toonitab sellega seoses vajadust tõhusa ELi kaubanduspoliitika järele, mis kaitseb VKEsid, mis on rahvusvaheliste kaubandussuhete volatiilsuse suhtes palju haavatavamad kui suurettevõtted; tunneb seoses sellega heameelt komisjoni teatise rõhuasetuse üle VKEdele;

45.

usub kindlalt, et mõjuhinnangu mudel on vaja läbi vaadata ja ellu tuleb viia täielikud ja põhjalikud mõjuanalüüsid (sektorite ja allsektorite, geograafiliste piirkondade – riik/piirkond – kaupa ELis, võttes arvesse mõju VKEdele ning seoses sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja kliimaküsimuste ning inimõiguste austamisega) kõigi kehtivate lepingute kohta ning samuti mõjude koondanalüüsid (mis põhinevad samadel kriteeriumidel) kõigi kehtivate lepingute kohta, et tagada Euroopa Liidu kaubanduspoliitika juhtimine meie kõigi, ettevõtjate ja kodanike huvides; kahetseb, et komisjoni teatis jääb selles küsimuses nõrgaks; märgib, et komisjoni teatises nähakse ette üksnes järelhindamine ELi kokkulepete mõju kohta peamistele keskkonnaaspektidele, sealhulgas kliimale, samuti tööd selleks, et paremini mõista kaubanduspoliitika eri osade mõju soolisele võrdõiguslikkusele, ning täiendav analüütiline töö – seda lähemalt täpsustamata –, et uurida kaubanduspoliitika mõju tööhõivele ja sotsiaalse arengu eri aspektidele;

46.

on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEde probleemidele; toetab komisjoni jõupingutusi kaubanduslepingute dekrüptimise vahendite tugevdamiseks, eelkõige seoses päritolureeglitega; peab vajalikuks suuta vastata VKEde vajadusele eriteadmiste järele seoses kolmandate riikide turgudele pääsemisega, kasutades olemasolevaid nõustamis- ja tugiteenuseid liikmesriikide ja piirkondade tasandil ja kaubanduskodades ning hõlbustades välisekspertide kasutamist;

47.

usub, et 60 riigis tegutsevat Euroopa ettevõtlusvõrgustikku ja kokku 180 riigis esindatud kaubanduse edendamise riiklike ja piirkondlike organisatsioonide võrgustikku, mis on osa Euroopa kaubanduse edendamise organisatsioonide ühendusest (ETPOA), saab VKEde välisturgudele sisenemise toetamisel paremini tegevusse rakendada. Samamoodi peaks EL looma nn vabakaubanduslepingute kontaktpunktid VKEdele võimalikult lähedasel tasandil ja võtma arvesse põhimõtteid „kõigepealt mõtle väikestele“ ja „tegutse piirkondlikult“, tagades seejuures kaubanduse edendamise piirkondlike organisatsioonide juhirolli;

48.

on seisukohal, et konkreetne lähenemisviis uuenduslikele VKEdele, kes soovivad asuda rahvusvahelisele areenile, oleks programmi „InvestEU“ raames asjakohane, sest see võimaldaks piisavalt katta seda liiki ettevõtete riske ja edendada nende rahvusvahelist kasvu;

49.

on seisukohal, et ELi rohelise kokkuleppe kontekstis tuleks läbi vaadata olemasolev IPEEC tüüpi riigiabi raamistik, et soodustada investeeringuid ja katta seda liiki ettevõtete teostatavate koostöö-/riikidevaheliste projektide tegevuskulud. Seoses sellega väljendab komitee heameelt selle üle, et komisjon algatas 23. veebruaril 2021 avaliku konsultatsiooni, mis on avatud kuni 20. aprillini 2021 ja milles kutsutakse kõiki sidusrühmi üles esitama märkusi ettepaneku kohta vaadata sihipäraselt läbi teatis riigiabi andmise kohta üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele („üleeuroopalise tähtsusega projektide teatis“); (3)

---

(1)  https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2020/may/tradoc_158764.pdf

(2)  https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/International_trade_in_goods_by_enterprise_size#Share_of_SMEs_in_total_trade_.28intra_.2B_extra-EU.29

(3)  https://ec.europa.eu/competition/consultations/2021_ipcei/draft_communication_en.pdf. Avaliku konsultatsiooni link: http://bit.ly/3dEFgeM.