Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Majanduse juhtimise paketi hindamine“

(2021/C 37/05)

Raportöör: Elio DI RUPO (BE/PSE), Valloonia peaminister Viitedokument: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele – Majanduse juhtimise paketi hindamine COM(2020) 55 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

tunneb heameelt komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatise „Majanduse juhtimise paketi hindamine“ esitluse üle ning majanduse ja eelarve eeskirjade reformi algatamise üle, mida teatises kavandatakse;

2.

toetab ka asjaolu, et komisjon esitles 20. märtsil oma ettepanekut kasutada – esimest korda euroala ajaloos – kehtivas stabiilsuse ja kasvu paktis juba ettenähtud üldist vabastusklauslit, et jõustada erakorralised fiskaalmeetmed vastuseks COVID-19 pandeemiale;

3.

on seisukohal, et seda vabastusklauslit tuleb rakendada senikaua kui COVID-19 kriisi finants- ja eelarvega seonduvad tagajärjed, nii liikmesriikide eelarvepuudujäägi kui ka võlgade osas, ei ole veel täies ulatuses selgunud; Sama loogika peaks kehtima riigiabi ajutise raamistiku võimaliku järkjärgulise kaotamise puhul Euroopa tasandil, mida saab kaaluda ainult stabiilses makromajanduslikus kontekstis ning pärast debatti Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel;

4.

rõhutab muuhulgas, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel võib pandeemia kesta kaks järgnevat aastat ning et vaktsiinide või tõhusate ravimite kasutuselevõtt varem kui 2021. aasta jooksul ei tundu olevat tõenäoline;

5.

märgib lisaks, et lisaks COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikule mõjule on majanduslik ja finantsolukord pärast stabiilsuse ja kasvu pakti viimast reformi 2013. aastal põhjalikult muutunud. Intressimäärad on tegelikult rekordiliselt madalad ja valitsemissektori võla tegelik kulu on paljudes riikides negatiivne, samas kui euroalal keskmiselt oli see kümnendi alguses ligikaudu 3 %;

6.

leiab seetõttu, et komisjon peab läbi viima uue tervikliku ja põhjaliku uuringu olukorra kohta igas liikmesriigis ja vaatama üle majanduse juhtimise paketi hindamise;

7.

rõhutab, et ELi majanduse juhtimise raamistik mõjutab suuresti kõiki valitsemistasandeid, eriti kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, mis vastutavad ligikaudu kolmandiku avaliku sektori kulutuste ja rohkem kui poole avaliku sektori investeeringute eest kogu Euroopa Liidus, tugevate erinevustega liikmesriikide vahel (1);

8.

on seisukohal, et stabiilsuse ja kasvu paktil ning teistel kehtivatel Euroopa majanduse juhtimise raamistiku elementidel on hetkel neli suurt puudust: i) protsüklilised mõjud: majanduslanguse all kannatavat liikmesriiki võidakse sundida oma kulutusi vähendama, mis toob kaasa riski läbielatud majanduslangust veelgi võimendada, ning seda sõltumata 2015. aasta tõlgendavas teatises (2) esitletud majandustsükli suhtelisest paindlikkusest, mis on ebapiisav. Selline protsüklilisus on eriti tunda andnud avaliku sektori investeeringutes, mis on liiga tihti kasinuspoliitika kohaldamisel muutuja rolli mänginud;ii) keerukus: erinevad eesmärgid, paindlikkus, erandid, vabastusklauslid ning erinevused olukordades, mida tuleb arvesse võtta, viisid liigselt keeruka ja tehnilise raamistikuni, mis põhineb kõige enam otsest jälgimist mittevõimaldavatel näitajatel, nagu näiteks strukturaalne puudujääk ja SKP lõhe; iii) ebatõhusus: ehkki ülemääraseid eelarvepuudujääke aastal 2018 peaaegu ei olnud, oli võla kujunemine selgelt vähem positiivne, isegi enne aastal 2020 koroonaviiruse kriisist tingitud finantsmõju. Liikmesriikide arv, mis ületavad 60 % piiri, suurenes üheksalt aastal 2008 14ni aastal 2018 (3). Rahaliste karistuste rakendamine ei ole otstarbekas, olles vastupidise mõjuga; iv) läbipaistvuse ja õiguspärasuse puudumine: majandusjuhtimise raamistiku keerukus ja tehnilisus muudavad selle läbipaistmatuks. Sellega ei ole tõeliselt seotud ei Euroopa Parlament, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kodanikuühiskond ega ka teised osalevad pooled. Lisaks ei tekita kehtiv raamistik seoseid eri valitsemistasandite asjaomaste kohustuste vahel stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisel ning tunnustab ainult ühte riiklikku kollektiivset kohustust sõltumatult erinevate tasandite tegelikust eelarvehaldusest. Kehtiva raamistiku strukturaalsed puudujäägid, mis on seotud ebasoovitavate mõjude ja tõhususe puudumisega, kahjustavad tõsiselt selle õiguspärasust, eriti riikides, mida on euroalal kriis kõige enam mõjutanud ja mille suhtes on kehtestatud tingimuslikkuse meetmed, soodustades sellega EL vastaseid meeleolusid ja liikumist äärmusliku poliitika suunas;

9.

juhib kooskõlas komisjoni teatise järeldustega tähelepanu sellele, et esimese ja teise majanduse juhtimise paketi reformid koos Euroopa poolaastaga on viinud euroala eelarvepoliitika tihedama koordineerimiseni. Tugevdatud järelevalveraamistik võimaldas liikmesriikidel konsolideerida oma eelarvestruktuure, ehkki ELis olid enne COVID-19 pandeemia puhkemist väga suured piirkondlikud ja sotsiaalsed erinevused;

10.

kiidab komisjoni 17. oktoobril 2020 välja antud sotsiaalsete võlakirjade eest, millega eraldatakse liikmesriikidele laenudena 100 miljardit eurot eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastust (TERA). See kava toimib kuni 31. detsembrini 2022 laenudena liikmesriikidele, kes peavad mobiliseerima märkimisväärseid rahalisi vahendeid, et tulla toime koroonaviiruse puhangu negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega oma territooriumil. Komitee leiab, et kui tööhõive toetamise erakorralise rahastu programmil on kestev positiivne mõju, võib see sillutada teed Euroopa töötusedasikindlustamise kava loomisele;

Näitajad

11.

soovib, et kohaldatavad eeskirjad oleksid riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, samuti ka kodanikele, selgelt arusaadavad. Selleks peavad kohaldatavad eeskirjad põhinema vahetult tuvastatavatel näitajatel ja hõlmama tsükliliselt kohandatud vastutsüklilist stabiliseerimist;

12.

leiab lisaks, et majanduse juhtimises tuleb leida tasakaal eelarveliste ja mitte-eelarveliste näitajate kasutamise vahel. Komitee leiab, et pidades kinni makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusest, mis hõlmab erinevaid näitajaid, sealhulgas tööpuuduse määra, tuleb reformitud majandusjuhtimises võtta arvesse vajadust suurendada investeeringuid ja avalikke kulutusi, (4) mis on vajalikud üleminekuks põhisektorites ehk tervishoiu-, toidu-, transpordi-, digitehnoloogia- ja energiavaldkonnas ja hoonete energiatõhususe alal ning millest osa tuleb lisaks era- ja Euroopa Liidu rahalistele vahenditele katta liikmesriikide eelarvetest. Sellele lisandub surve avaliku sektori kulutustele, et kohandada majandust praeguste kliimamuutustega või tasakaalustada CO2-heite maksustamise tõusu sotsiaalset mõju.

13.

jagab ka kriitikat potentsiaalse SKT näitaja, st potentsiaalse tootlikkuse kasutamise kohta, mida on võimalik saavutada tootmiskapitali ja tööpakkumise varude täieliku ärakasutamisega ilma inflatsioonisurvet avaldamata. Selle kontseptsiooni puhul ei võeta arvesse energiat kui tootmistegurit, sealhulgas tootmiskapitali kiirema vananemise ohtu süsinikuenergia kasutamise piirangute tõttu, ega inimtegevuse arengu füüsilisi piiranguid;

14.

nõuab ka tasakaalu taastamist tulude parema arvestamise suunas. See avaldab tegelikult ka survet kärpida sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusektori kulusid, mida sageli peetakse lihtsaimaks viisiks võla lühiajaliseks vähendamiseks. Kooskõlastatud maksupoliitika ja maksupettuste vastased meetmed võivad aga riigieelarvetes märkimisväärselt säästusid luua. Ainuüksi käibemaksupettustest tulenev kahju on 147 miljardit eurot (5) aastas, samal ajal kui kõigi ELi liikmesriikide 2018. aasta eelarvepuudujääk kokku oli 109 miljardit eurot.

15.

rõhutab vajadust liikmesriikide majanduspoliitika parema koordineerimise järele, et vähendada tsüklilisi erinevusi ja erinevusi lähenemises; toetab seetõttu samuti komisjoni kavatsust tasakaalustada erinevusi liikmesriikide vahel seoses üle- ja puudujäägiga. Jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid peaksid sisenõudluse stimuleerimiseks rakendama ekspansiivsemaid poliitikameetmeid ning madala tootlikkuse ja konkurentsivõime tõttu struktuurse tasakaalustamatusega liikmesriigid peaksid suurendama investeeringuid ning ajakohastama oma tootmistegevust. Kõik liikmesriigid peavad suurendama ka investeeringuid koolitusse, teadus- ja arendustegevusse, mis ei ole praeguses etapis veel piisavad, et tagada Euroopa majanduse konkurentsivõime;

16.

soovitab veelkord, et makromajandusliku tasakaalustamise menetlust laiendataks täiendavate näitajate võrra, mis katavad piirkondlikke erinevusi; on seisukohal, et selles tuleks põhjalikult arvesse võtta 17 ÜRO kestliku arengu eesmärgi ellu viimisel tehtud edusamme, mis hõlmavad mitte ainult keskkonnakaitset, vaid ka sotsiaalseid, majanduse ja valitsemisega seonduvaid kriteeriume;

Avaliku sektori investeeringud ja tasakaalus eelarve nõue

17.

on seisukohal, et ELi majanduse juhtimise raamistik on osaliselt pärast euroala kriisi aset leidnud avaliku sektori investeeringute järsu languse põhjustajaks, kuna selles ei eristata piisavalt jooksvaid kulusid ja investeerimiskulusid. Aastatel 2009 kuni 2018 vähenesid avaliku sektori investeeringud ELis kokku 20 % (osakaal SKPs). Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste tehtud investeeringud vähenesid ligikaudu 25 % ja mitmetes liikmesriikides, mida kriis kõige enam puudutas, 40 % või enam (6);

18.

tuletab meelde, et Euroopa Eelarvenõukogu tegi kindlaks, et liikmesriigid, millel on kõrgem avaliku sektori investeerimismäär, kippusid seda ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus märkimisväärselt alandama, (7) ja et komisjon on ise täheldanud, et eelarveraamistik ei ole takistanud investeeringute vähendamist ega muutnud riigi rahandust majanduskasvu soodustavaks ning et ei stabiilsuse ja kasvu pakti investeerimisklauslil ega ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikel 3, milles on sätestatud, et komisjon peab võtma arvesse seda, kas valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab avaliku sektori investeerimiskulutusi, et hinnata, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamise tingimused on täidetud või mitte, ei paista olevat märkimisväärset mõju (8);

19.

rõhutab, et oma arvamuses 2015. aasta tõlgendava teatise (9) kohta sel teemal oli komitee juba hinnanud, et stabiilsuse ja kasvu pakti raames sätestatud paindlikkus on liiga kitsas ja piirav, et omada avaliku sektori investeerimisele tõelist kasulikku mõju;

20.

leiab, et sihipärased ja kvaliteetsed avaliku sektori investeeringud, mis põhinevad territoriaalse mõju hindamisel ja usaldusväärsel majandusanalüüsil avaliku sektori kulutuste tasuvuse kohta, peavad olema antitsüklilised, et tuua kasu tulevastele põlvkondadele. Seoses praeguse vajadusega erakorraliste avaliku sektori kulutuste järele võib avaliku sektori investeeringute puudujäägiga rahastamise mitte toetamine tulevaste põlvkondade kahjuks viia alainvesteerimiseni;

21.

tuletab meelde, et komitee on korduvalt nõudnud, et liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt toetatavad avalikud kulutused, mis on seotud struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastamisega, ei oleks hõlmatud stabiilsuse ja kasvu paktis kindlaks määratud strukturaalsete, avalike või sarnaste kulutustega. Need kulutused on olemuslikult Euroopa üldistes huvides tehtud investeeringud, mille võimendav mõju kestlikule majanduskasvule on tõestatud;

22.

leiab, et Euroopa majanduse juhtimise raames avaliku sektori investeeringute kuldreegli kehtestamine võib osutuda kasulikuks vahendiks, et teha lõpp kehtivate eelarve eeskirjade kahjulikule mõjule, jättes nüüdsest avaliku sektori netoinvesteeringud välja puudujäägi arvutusest stabiilsuse ja kasvu pakti raames, mis võimaldab mitte ainult avalikke investeeringuid kriisiajal säilitada, vaid ühtlasi vältida ka äärmuslikku alainvesteerimist (negatiivsed avaliku sektori netoinvesteeringud), mis on ette tulnud teatud liikmesriikides, kes neid ei soodusta; Seda meedet võiks kohaldada eelkõige avaliku sektori investeeringutele projektidesse, mille eesmärk on edendada üleminekut keskkonnaalasest, majanduslikust ja sotsiaalsest aspektist kestlikule ühiskonnale, nagu on määratletud kestliku arengu eesmärkides ja rohelises kokkuleppes, võttes arvesse, et neid investeeringuid peetakse eriti oluliseks mitte ainult COVID-19 kriisi järgse majanduse taastamise suhtes, vaid ka selleks, et tagada tulevaste põlvkondade heaolu ja elukvaliteet; julgustab samuti investeerima inimkapitali ja oskustesse, et hõlbustada üleminekut kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisele majandusele, mis sobib digitaalajastusse;

23.

nõuab, et komisjon koostaks valge raamatu majanduse juhtimise ülevaatamise kohta, kehtestades potentsiaalselt eelnimetatud kuldreegli, pärast oma ettepanekute ümberformuleerimist, võttes arvesse COVID-19 kriisist tingitud majanduslikku ja eelarvelist kahju. Komisjon peaks oma hinnangus arvesse võtma ka muid vahendeid, nagu kulureegli (10) , mis majanduskasvu suundumuse ja võlataseme alusel piirab valitsemissektori kogukulude iga-aastast kasvu ning võib aidata kaitsta üldsuse usaldust, suurendades läbipaistvust, vähendades halduskoormust ja saavutades tasakaalu eelarvedistsipliini ning piisava suutlikkuse säilitamise vahel avaliku sektori investeeringuteks;

Euroopa poolaasta

24.

tuletab meelde, et majanduse juhtimine, mida rakendatakse praktikas kogu Euroopa poolaasta kooskõlastamise tsüklis, on reformide rakendamisel ebatõhus; rõhutab ühtlasi, et Euroopa poolaasta raames kaalutavate reformide ulatust ei ole Euroopa juriidilistes tekstides kindlaks määratud, eriti seoses nende asjakohasuse ja lisaväärtusega Euroopa tasandil; on seisukohal, et määratluste puudumine piirab võimalikku koordineerimist läbiviidavate reformide vahel riiklikul tasandil ja ELi poliitikas (õigusaktid ja finantsprogrammid) ja tekitab probleeme seoses subsidiaarsuse põhimõttega; nõustub Euroopa Komisjoniga, et liikmesriikide sotsiaal-, majandus- , eelarve- ja tööhõivepoliitika keskkonnamõõdet tuleks tulevikus kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega palju rohkem tähtsustada;

25.

kordab, et üheks selle vähese tõhususe peamiseks põhjuseks on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ebapiisav kaasamine partneritena reformide kavandamisel ja elluviimisel, võttes arvesse, et 36 % kõigist riigipõhistest soovitustest on otseselt suunatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja et 83 % nendest omavad territoriaalset mõõdet (11);

26.

on veendunud, et komitee ettepanek kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise käitumisjuhendi kohta (12) aitab tõenäoliselt seda vähest tõhusust parandada tänu sellele, et kohalike ja piirkondlike tegelikke olusid võetakse rohkem arvesse, ning et selle rakendamine on jätkuvalt vajalik, seda enam, et alates aastast 2019 antakse Euroopa poolaasta raames välja ühtekuuluvuspoliitika juhised, mille haldamine on jaotunud kõigi valitsemistasandite vahel;

27.

julgustab komisjoni edendama arutelu liikmesriikide haldusvõimekuse ja fiskaalse detsentraliseerimise üle, mille eesmärgiks on liikmesriikide põhiseadusi ja subsidiaarsuse põhimõtet austades kontrollida, kas kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele usaldatud ülesanded on kooskõlas nende inim- ja tehniliste ressursside ning rahaliste vahendite olemasoluga;

Läbipaistvus ja demokraatlik legitiimsus

28.

on seisukohal, et ELi majanduse juhtimise süsteemi demokraatlik legitiimsus on liiga nõrk, ja et see seab ohtu mitte ainult eelmainitud majanduse juhtimise, vaid ka kogu Euroopa projekti tervikuna;

29.

väljendab heameelt kliimakaitse lisamise üle Euroopa poolaastasse ja loodab, et see tagab nii selge järelevalve kui ka kliimakaitsemeetmete tõhususe hindamise, et riiklikud edusammud poolaasta eesmärkide rakendamisel muutuksid nähtavamaks;

30.

juhib komisjoni ja kaasseadusandjate tähelepanu asjaolule, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käitumisjuhendi abil nende suurem kaasamine Euroopa poolaastasse viiks ühtlasi otsuste laiema esindatuseni ja poolaasta (ja seeläbi üldisemalt kogu majanduse juhtimise) tugevama legitiimsuseni;

31.

toetab kava reformida eurorühma, mille staatust tuleks ajakohastada ja reglementeerida, nii et tal oleks täievoliline eestseisus, suurem vastutus Euroopa Parlamendi ees ja läbipaistvamad menetlused, alustades kõikide protokollide üksikasjalikust avaldamisest;

32.

tuletab meelde, et ELi tuleviku teemalise konverentsi kontekstis on komitee veendunud, et legitiimse demokraatia defitsiidi probleemi, mille all EL ja eriti selle majanduse juhtimine kannatab, saab lahendada ainult tingimusel, et Euroopa kodanikud on veendunud, et kõigi nende suuremate muredega tegeletakse. Sotsiaalseid, tööhõive, keskkonnakaitse norme ja kestlikkuse aspekte vastavalt ÜRO kestliku arengu eesmärkidele ning võitlust ebavõrdsuse vastu ei tohi makromajanduslike ja eelarvega seonduvate aspektidega võrreldes teisejärguliseks pidada. ELi tulevikku käsitleval konverentsil peaks seetõttu olema võimalik arutada Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud majanduse juhtimise muudatusi;

33.

on veendunud, et tuleb jätkata tööd euroala probleemide lahendamiseks, taastades usaldusväärse avaliku sektori rahanduse, luues tugeva pangandussüsteemi, liikudes fiskaalliidu poole ja stimuleerides kestlikku majanduskasvu;

Majandusjuhtimine ja COVID-19 kriis

34.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tegutsevad Euroopat rängalt mõjutava COVID-19 pandeemia vastase võitluse eesliinil oma oluliste kohustuste tõttu tervishoiu, sotsiaalkaitse ja majanduse toetamise vallas. Itaalias ja Hispaanias, pandeemia tõttu enim kannatanud riikides, on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused lisaks ka vastutavad tervishoiukulude eest rohkem kui 90 % ulatuses (13). Mitmed kuluread on kõvasti suurenenud, kuid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tulud on vähenemas ja tugevalt mõjutatud majandustegevuse enneolematust aeglustumisest. Sellel on suur mõju linnade ja piirkondade eelarvete tasakaalule ning selle tagajärjel ka liikmesriikide eelarvete tasakaalule;

35.

tuletab meelde, et mitmete liikmesriikide kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on eelarve osas ranged riiklikud eeskirjad, mis piiravad nende kulude suurendamist, kohustavad hoidma tasakaalu või sunnivad nende puudujäägi ja/või nende võla sageli väga madalale tasemele võrreldes liikmesriikidega;

36.

kutsub komisjoni, Euroopa Parlamenti ja liikmesriike üles mitte alahindama COVID-19 kriisiga kaasnevat piirkondlike lõhede süvenemise riski, ning seda kolmel peamisel põhjusel: i) mõju tervishoiule on tugevalt territoriaalne, teatud piirkonnades või linnades on ebaproportsionaalselt suur juhtumite arv ning nende toimetulek on olnud erinev; ii) lisaks pandeemia otsesele mõjule kõige raskemalt kannatavatele aladele süvendavad pikemad või rangemad kaitsemeetmed majanduse aeglustumist ning seeläbi VKEde ja FIEde, kes on paljude piirkondade majanduse tugisambad, samuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste finantsraskusi; iii) teatud majandussektorid (nt turism) on kannatanud ebaproportsionaalsel suurel määral ja mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahanduse olukorrale sõltub seega valdkondlikust spetsialiseerumisest kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning kokkupuutest globaalsete väärtusahelatega;

37.

nõuab seepärast, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid koostaksid koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega selge tegevuskava, et aidata viimastel tagasi pöörduda jätkusuutlikute tasakaalustatud eelarvete juurde, pidades silmas praeguse pandeemia asümmeetrilist mõju ning seda, et keskkonnasäästlik ja sotsiaalselt jätkusuutlik taastumine peab olema ka majanduslikult jätkusuutlik;

38.

on seisukohal, et praegune olukord toob esile selle, mis euroala kriisile järgnenud kasinuspoliitika tegeliku maksma läks, eriti seoses alainvesteerimisega peamistesse avalikesse teenustesse. Kasinus ei saa olla taas vastuseks uuele kriisile. Majanduse taastamise strateegiad peavad hõlmama ambitsioonikaid avaliku sektori investeerimiskavasid, mis on mõeldud ökoloogiliselt ja sotsiaalmajanduslikult kestliku majanduse taastamise aktiveerimiseks ELi piirkondades ja linnades;

39.

on veendunud, et pärast koroonaviiruse kriisi on olulisem kui kunagi varem muuta Euroopa eelarveraamistikku, et vältida seda, et avaliku sektori investeeringutest ja avalikest teenustest saavad kohandatavad muutujad tulevastes eelarve konsolideerimise programmides.

---

(1)  Statistika 2018. Eurostat, andmete koodid: TEC00023 ja TEC00022.

(2)  Euroopa Komisjon (2015) – Teatis: Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine. Viide: COM(2015) 12 final.

(3)  Eurostat, andmete kood: TEINA225.

(4)  Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt on vaja 260 miljardit eurot aastas (ligikaudu 1,7 % ELi SKPst).

(5)  COM(2019) 8 final „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“, lk 4.

(6)  Eurostat, andmete kood: TEC00022.

(7)  COM(2020) 55 final, lk 10.

(8)  Euroopa Eelarvenõukogu (2019) – Assessment of EU fiscal rules with a focus on the six and two-pack legislation („ELi eelarve-eeskirjade hindamine, keskendudes esimesele ja teisele majanduse juhtimise paketile“), lk 76.

(9)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ – raportöör: Olga Zrihen (BE/PSE), vastu võetud 9. juulil 2015 (ELT C 313, 22.9.2015, lk 22).

(10)  ELi eelarveraamistiku „kulureegli“ ja „kuldreegli“ eelised ja puudused. Euroopa Parlamendi uuring https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/645732/IPOL_STU(2020)645732_EN.pdf

(11)  Euroopa Regioonide Komitee, Territorial analysis of the Country-specific Recommendations 2018 („2018. aasta riigipõhiste soovituste territoriaalne analüüs“).

(12)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa poolaasta juhtimise parandamine: käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks“ – raportöör: Rob Jonkman (ECR/NL), vastu võetud 11. mail 2017 (ELT C 306, 15.9.2017, lk 24).

(13)  OECD (2020) – Covid-19 and Inter-governmental Fiscal Relations: Early responses and main lessons from the financial crisis („Covid-19 ja valitsustevahelised eelarvesuhted: finantskriisi varased reageeringud ja peamised õppetunnid“), viide: COM-CTPA-ECO-GOV-CFE(2020)2.