EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2020

COM(2020) 667 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia






Mürgivaba keskkonna loomise suunas

{SWD(2020) 225 final} - {SWD(2020) 247 final} - {SWD(2020) 248 final} - {SWD(2020) 249 final} - {SWD(2020) 250 final} - {SWD(2020) 251 final}

1.Keskkonnasäästlikud kemikaalid rohe- ja digiülemineku jaoks

Euroopa rohelise kokkuleppega 1 , mis on Euroopa Liidu uus majanduskasvu strateegia, on EL seadnud sihiks saada 2050. aastaks toimima kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. Samuti on sellega seatud inimeste tervise ja keskkonna tõhusama kaitse eesmärk, mis on osa ambitsioonikast lähenemisviisist, mille siht on võidelda kõigist allikatest pärit saaste vastu ja liikuda mürgivaba keskkonna suunas. Kemikaalid on meie igapäevaelus kõikjal ja neil on oluline roll enamikus meie tegevustes, kuna neid leidub peaaegu igas seadmes, millega me tagame oma heaolu, kaitseme tervist ja julgeolekut ning lahendame tänu innovatsioonile uusi probleeme. Kemikaalid on ka vähese CO2-heitega, nullsaastega ning energia- ja ressursitõhusate tehnoloogiate, materjalide ja toodete põhilised koostisosad. Keemiatööstuse suurem investeerimis- ja innovatsioonisuutlikkus, mis võimaldab toota ohutuid ja keskkonnasäästlikke kemikaale, on väga oluline, et pakkuda uusi lahendusi ning toetada meie majanduse ja ühiskonna rohe- ja digiüleminekut.

Samal ajal võivad ohtlike omadustega kemikaalid kahjustada inimeste tervist ja keskkonda. Kuigi kõik ohtlikud kemikaalid ei tekita samu probleeme, põhjustavad teatavad kemikaalid vähktõbe, mõjutavad immuunsüsteemi, hingamiselundkonda, endokriin- ja reproduktiivsüsteemi ning südame-veresoonkonda, nõrgestavad inimeste vastupanuvõimet ja vaktsiinidele reageerimise võimet 2 ning suurendavad haigustele vastuvõtlikkust 3 .

Seetõttu ohustab kokkupuude nende kahjulike kemikaalidega inimeste tervist. Lisaks on keemiline saaste üks peamisi Maad ohustavaid tegureid, 4 mõjutades ja võimendades kogu planeeti hõlmavaid kriise nagu kliimamuutused, ökosüsteemide seisundi halvenemine ja elurikkuse kadu 5 . Uued kemikaalid ja materjalid peavad olema loomupäraselt ohutud ja keskkonnasäästlikud alates tootmisest kuni olelusringi lõpuni ning kasutusele tuleb võtta uued tootmisprotsessid ja tehnoloogiad, et keemiatööstus saaks üle minna kliimaneutraalsusele.

ELil on juba praegu üks kõige terviklikumaid ja kaitsvamaid kemikaale käsitlevaid õigusraamistikke, mida toetab kõige arenenum teadmusbaas kogu maailmas. Sellest õigusraamistikust on saamas kogu maailma ohutusstandardite mudel 6 . EL on kahtlemata edukalt loonud kemikaalide tõhusa siseturu, vähendanud teatavatest ohtlikest kemikaalidest, näiteks kantserogeenidest 7 ja raskmetallidest 8 inimestele ja keskkonnale tulenevaid ohte ning loonud prognoositava õigusraamistiku, milles ettevõtjad saavad tegutseda.

Siiski tuleb selliste keskkonnasäästlike kemikaalide väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, mis võimaldavad rohe- ja digiüleminekut, ning keskkonna ja inimeste, eelkõige haavatavate elanikkonnarühmade 15 tervise kaitsmiseks tõhustada keemiatööstuse ja selle väärtusahelate roheüleminekuks vajalikku innovatsiooni ning arendada ELi kehtivat kemikaalipoliitikat, samuti tuleb kiiremini ja tõhusamalt reageerida ohtlikest kemikaalidest tulenevatele probleemidele. Sealhulgas tuleb tagada, et kõiki kemikaale kasutatakse ohutumalt ja kestlikumalt, edendada inimeste tervisele ja keskkonnale kroonilist mõju avaldavate kemikaalide – probleemsete ainete 16 – kasutamise minimeerimist ja asendamist nii palju kui võimalik ning lõpetada järk-järgult eelkõige tarbekaupades nende kõige kahjulikumate kemikaalide kasutamine, mis ei ole ühiskondlikust seisukohast olulised.

Sidusam, prognoositavam ja tugevam õigusraamistik koos mitteregulatiivsete stiimulitega soodustab vajalikku innovatsiooni, pakub suuremat kaitset, suurendades samal ajal Euroopa keemiatööstuse ja selle väärtusahelate konkurentsivõimet. Selleks et tagada võrdsed tingimused ELi ja kolmandate riikide osalejatele, peab EL tagama oma kemikaale käsitlevate õigusnormide täieliku täitmise nii liidu sees kui ka liidu piiridel ning levitama neid kogu maailmas etalonina kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega.

COVID-19 pandeemia ei ole mitte ainult suurendanud tungivat vajadust kaitsta inimeste ja planeedi tervist, vaid teinud meid ka teadlikumaks sellest, et teatavate kriitilise tähtsusega kemikaalide, näiteks ravimite tootmiseks vajalike kemikaalide tootmis- ja tarneahelad on muutunud üha keerukamaks ja üleilmastunuks. EL peab tugevdama oma avatud strateegilist autonoomiat vastupidavate väärtusahelatega ning mitmekesistama selliste kemikaalide säästvat hankimist, millel on olulised kasutusalad meie tervise hüvanguks ning kliimaneutraalse ja ringmajanduse saavutamiseks.

Strateegias tuuakse esile valdkonnad, kus komisjon soovib teha tihedas koostöös huvirühmadega suuremaid edusamme, et täpsustada strateegia eesmärke range mõjuhindamisprotsessi raames, tuginedes arvukatele tõenditele, mis on kehtivate õigusaktide tulemuslikkuse kohta juba kogutud 17 . Komisjon moodustab kõrgetasemelise ümarlaua tööstussektori, sealhulgas VKEde, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna esindajatega, et viia ellu strateegia eesmärgid dialoogis asjaomaste huvirühmadega. Ümarlaua aruteludel on kavas keskenduda eelkõige sellele, kuidas muuta kemikaale käsitlevad õigusaktid tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning kuidas hoogustada uuenduslike ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide väljatöötamist ja kasutuselevõttu kõigis sektorites.

2.Mürgivaba keskkonna suunas: ELi kemikaalipoliitika uus pikaajaline visioon

Peaaegu 20 aastat pärast esimest strateegilist lähenemisviisi kemikaalide kasutamisele Euroopas 18 on saabunud aeg koostada ELi kemikaalipoliitika uus pikaajaline visioon. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega püütakse strateegiaga luua mürgivaba keskkond, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse viisil, mis maksimeerib nende panust ühiskonda, sealhulgas rohe- ja digiülemineku saavutamisse, vältides samal ajal planeedi ning praeguste ja tulevaste põlvkondade kahjustamist. Strateegiaga tagatakse, et ELi tööstus on üleilmselt konkurentsivõimeline osaleja ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisel ja kasutamisel. Strateegias esitatakse selge tegevuskava ja ajakava tööstuse ümberkujundamiseks, et tõmmata ligi investeeringuid ohututesse ja jätkusuutlikesse toodetesse ja tootmismeetoditesse.

Joonis. Mürgivabaduse hierarhia – uus hierarhia kemikaalide käitlemisel

Selle strateegiaga liigutakse kõnealuse visiooni rakendamise suunas, võttes meetmeid, millega toetatakse ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalidega seotud innovatsiooni, tõhustatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitset, lihtsustatakse ja tugevdatakse kemikaale käsitlevat õigusraamistikku, luuakse põhjalik teadmusbaas, et toetada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist, ning antakse kogu maailmale eeskuju kemikaalide usaldusväärse kasutamise vallas.

2.1.ELi ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalidega seotud innovatsioon

Üleminek ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandatud kemikaalidele ei ole mitte ainult ühiskonna jaoks pakiline, vaid ka suurepärane majanduslik võimalus, samuti oluline komponent ELi taastumisel COVID-19 kriisist. Üleilmse kemikaalide tootmise suundumusi arvesse võttes annab see ELi keemiatööstusele võimaluse taastada konkurentsivõime, arendades edasi ohutuid ja keskkonnasäästlikke kemikaale, ning pakkuda kestlikke lahendusi eri sektorites, eelkõige ehitusmaterjalide, tekstiilide, vähese CO2-heitega liikuvuse, akude, tuulegeneraatorite ja taastuvenergiaallikate valdkonnas. Komisjoni ettepanekuga Euroopa Liidu taasterahastu ning selle taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohta nähakse ette, et ELi liikmesriigid investeerivad projektidesse, mis võimaldavad ELi tööstuse rohe- ja digiüleminekut, sealhulgas keemiasektoris, ning suurendavad ELi kestliku tööstuse konkurentsivõimet. Keskkonnasäästlikele kemikaalidele üleminekul võetakse arvesse ka sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, sealhulgas mõju tööhõivele konkreetsetes piirkondades ja sektorites ning mõju töötajatele.

2.1.1.Ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandatud kemikaalide edendamine

Euroopal on teerajajatest ettevõtjad ning teaduslik ja tehniline suutlikkus juhtida üleminekut kemikaalide ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamist käsitlevale lähenemisviisile 19 . Regulatiivsed ja turualgatused on suures osas välja töötatud, kuid enamikku kahjulike aineid ei ole asendatud oodatud tempos 20 ning teerajajad seisavad endiselt silmitsi suurte majanduslike ja tehniliste takistustega 21 . See üleminek vajab suuremat poliitilist ja rahalist toetust, samuti nõustamist ja abi eelkõige VKEdele, ning nõuab ühiseid jõupingutusi kõigilt: ametiasutustelt, ettevõtjatelt, investoritelt ja teadlastelt.

Tuleb kasutada regulatiivseid vahendeid, 22 et soodustada ja tunnustada ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootmist ja kasutamist. Eriti oluline on motiveerida tööstust seadma prioriteediks probleemsete ainete 23 võimalikult ulatusliku asendamise uuenduslikke lahendusi. Üleminek ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandatud kemikaalidele, sealhulgas keskkonnasäästlikele biotoorainepõhistele kemikaalidele, 24 ning investeeringud probleemsetele ainetele alternatiivide leidmisse on väga olulised inimeste tervise ja keskkonna seisukohast, samuti on need puhta ringmajanduse saavutamise olulised eeltingimused.

2.1.2.Ohutute toodete valmistamine ja mürgivabade materjalitsüklite saavutamine

Puhtas ringmajanduses on oluline edendada ümbertöödeldud tooraine tootmist ja kasutuselevõttu ning tagada, et nii esmased kui ka teisesed materjalid ja tooted on alati ohutud. Hiljuti vastu võetud ringmajanduse tegevuskavast 26 nähtub, et selleks on vaja kombineerida eelnevaid meetmeid, et tagada toodete kavandamine ohutuks ja keskkonnasäästlikuks, ning järgnevaid meetmeid, et suurendada ringlussevõetud materjalide ja toodete ohutust ja usaldust nende vastu. Hästi toimiva ümbertöödeldud toorainete turu loomist ning üleminekut ohutumatele materjalidele ja toodetele aeglustavad siiski mitmed probleemid, eelkõige piisava teabe puudumine toodete keemilise koostise kohta 27 . Tarbijad, väärtusahelas osalejad ja jäätmekäitlejad ei saa seega teha teadlikke valikuid.

Selleks et liikuda mürgivabade materjalitsüklite ja puhta ringlussevõtu suunas ning tagada, et tähis „Ringlusse võetud ELis“ muutuks üheks ELi kaubamärgiks, on vaja kindlustada, et toodetes ja ringlussevõetud materjalides sisalduvaid probleemseid aineid vähendataks miinimumini. Põhimõtteliselt tuleks esmase ja ringlussevõetud materjali suhtes kohaldada samu ohtlike ainete piirnorme. Siiski võib esineda erandlikke asjaolusid, mille puhul võib osutuda vajalikuks sellest põhimõttest erandi tegemine. Seda tingimusel, et ringlussevõetud materjali kasutamine piirdub selgelt määratletud kasutusviisidega, millel puudub negatiivne mõju tarbijate tervisele ja keskkonnale ning mille puhul ringlussevõetud materjali kasutamine võrreldes esmase materjaliga on põhjendatud juhtumipõhise analüüsi alusel.

Regulatiivsed meetmed peavad käima käsikäes suuremate investeeringutega uudsetesse tehnoloogiatesse, et tegeleda ohtlike vanade ainete esinemisega jäätmevoogudes, mis omakorda võimaldaks rohkem jäätmeid ringlusse võtta 28 . See on eriti oluline teatavate plastide ja tekstiilitoodete puhul. Selleks tuleb välja töötada kestlikud uuendused ja tehnoloogiad. Ka sellistel tehnoloogiatel nagu kemikaalide ringlussevõtt võib olla oma osa, kuid ainult siis, kui need tagavad üldise positiivse keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse kogu olelusringi silmas pidades.

2.1.3.Kemikaalide tootmise keskkonnahoidlikumaks muutmine ja digiteerimine

Keemiatööstus on üks kõige saastavamaid, suurima energiakasutusega ja ressursimahukamaid sektoreid, mis on tihedalt seotud teiste suure energiakasutusega sektorite ja protsessidega. Kuigi Euroopa keemiatööstus on juba investeerinud täiustatud tootmisrajatistesse, nõuab rohe- ja digiüleminek sektori jaoks siiski märkimisväärseid investeeringuid 31 . Uudsed ja puhtamad tööstusprotsessid ja -tehnoloogiad aitaksid lisaks kemikaalide tootmise keskkonnajalajälje vähendamisele vähendada ka kulusid, parandada turuvalmidust ja luua Euroopa kestlikule keemiatööstusele uusi turge.

Energiatõhusus tuleb seada prioriteediks vastavalt Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele ning sellised kütused nagu saastevaba vesinik ja kestlikult toodetud biometaan võivad etendada otsustavat rolli energiaallikate kestlikkuses 32 . Digitehnoloogial, nagu asjade internet, suurandmed, tehisintellekt, arukad andurid ja robootika, võib samuti olla oluline roll tootmisprotsesside keskkonnahoidlikumaks muutmisel. Lisaks võivad kemikaalidega seotud uuendused pakkuda sektoriüleseid kestlikke lahendusi, et vähendada tootmisprotsesside üldist keskkonnajalajälge.

Lisaks tehnoloogia rollile võivad ärimudelite uuendused olla oluliseks tõukejõuks roheüleminekule kemikaale tootvas ja kasutavas tööstuses. Tuleks uurida ja edendada võimalusi minna kemikaalide traditsiooniliselt tootmiselt ja kasutamiselt üle kemikaalidele kui teenusele 33 . Selliste uuendustega võidakse optimeerida oskusteabe kasutamist ja tagada ressursitõhusus kogu olelusringi jooksul, samuti soodustada kohapõhist innovatsiooni ja VKEde kaasamist. Neid arenguid toetab ELi kestliku rahanduse taksonoomia, 34 mis aitab suunata rahalisi vahendeid keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisele ja kasutamisele.

2.1.4.ELi avatud strateegilise autonoomia tugevdamine

Viimastel aastakümnetel on tootmis- ja tarneahelad muutunud selliste teatavate kriitilise tähtsusega kemikaalide puhul, nagu tooraine, vaheained, ja ravimite toimeained, üha keerukamaks ja üleilmastuvaks. COVID-19 pandeemia on näidanud, et mõnede ühiskonna jaoks olulistes rakendustes kasutatavate kemikaalide tarnijate piiratud arv võib ohustada näiteks ravimite kättesaadavust ja ELi suutlikkust tervisekriisidele reageerida. ELi vastupanuvõime tarnehäiretele ei ole oluline mitte ainult selleks, et tagada tervishoius kasutatavate kemikaalide kättesaadavus, vaid ka selleks, et saavutada Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud üldised kestlikkuseesmärgid, sealhulgas need, mis käsitlevad kliimaneutraalsust edendavaid tehnoloogiaid, nagu akud, tuulegeneraatorid ja fotogalvaanika, puhta materjali ringlust ja nullsaaste eesmärki.

Vastupanuvõimelisem majandus ja tervishoiusüsteem vajavad, et ELi olemasolev kemikaalide tootmise suutlikkus areneks jõudsalt, et oleks piisavalt mitmekesiseid tarneallikaid ning et kõigi tasandite häirete riski, strateegilisi reserve ja varusid hallataks paremini, samuti vajavad nimetatud süsteemid mehhanisme, millega tagatakse, et tarneahelad saavad kriisi korral jätkuvalt toimida.

2.2.Tugevam ELi õigusraamistik pakiliste keskkonna- ja terviseprobleemide lahendamiseks

Kuigi ELi lähenemisviisiga kemikaalide käitlemisele on tõhusalt vähendatud inimeste ja keskkonna kokkupuudet teatavate probleemsete ainetega, nõuavad praegused ja tekkivad tervise- ja keskkonnaprobleemid õigusraamistiku tugevdamist, et reageerida kiiresti teaduslikele leidudele, muutes raamistiku kõigi osalejate jaoks sidusamaks, lihtsamaks ja prognoositavamaks. Eelkõige tuleks tugevdada REACH-määrust ja CLP-määrust kui ELi kemikaalide kasutamise reguleerimise alustalasid ning täiendada neid olemasolevates valdkondlikes, eelkõige tarbekaupade valdkonda reguleerivates õigusaktides kajastuva sidusa lähenemisviisiga kemikaalide hindamisele ja kasutamisele.

2.2.1.Tarbijate, haavatavate elanikkonnarühmade ja töötajate kaitsmine kõige kahjulikumate kemikaalide eest

Tarbijad puutuvad laialdaselt kokku kemikaalidega, mida kasutatakse toodetes alates mänguasjadest ja imikutarvetest kuni toiduga kokkupuutuvate materjalide, kosmeetikatoodete, mööbli ja tekstiilini, ning miljonid töötajad kogu ELis puutuvad iga päev kokku keemiliste toimeainetega, mis võivad olla neile kahjulikud 38 . Haavatavad elanikkonnarühmad, nagu lapsed, rasedad ja eakad, on teatavate ohtlike omadustega kemikaalide suhtes eriti tundlikud 39 .

Viimastel aastakümnetel on kemikaale käsitlevatest ELi õigusaktidest tulenev suurim kasu tervisele olnud see, et kodanike kokkupuude kantserogeensete ainetega on vähenenud. See on olnud võimalik eelkõige tänu õigusaktide ülesele ennetavale lähenemisviisile („üldine lähenemisviis riskijuhtimisele“ 40 ), mis tähendab, et kantserogeensed ained on enamikus tarbekaupades ja haavatavaid elanikkonnarühmi ohustavate kasutusotstarvete puhul üldiselt keelatud, samas on võimalikud piiratud erandid õigusaktides selgelt määratletud tingimustel. Kõnealune ennetav lähenemisviis on lihtsam, üldjuhul kiirem ja annab kõigile osalejatele – täitevasutused, tööstus ja allkasutajad – selge signaali selliste kemikaaliliikide kohta, mille puhul peaks tööstusharu seadma esikohale uuenduslikud lahendused 41 .

Siiski reguleeritakse valdava enamiku kemikaalide kasutamist ELis praegu juhtumipõhiselt ja iga konkreetse kasutusala puhul eraldi 42 . Arvukatest tõenditest ja kodanike muredest tingituna on õigustatud, et kõige kahjulikumate kemikaalide puhul eelistataks vaikimisi üldist lähenemisviisi riskijuhtimisele, seda eelkõige seoses nende kasutamisega tarbekaupades. Seda tehakse järk-järgult. Esiteks laiendab komisjon üldist lähenemisviisi riskijuhtimisele tagamaks, et tarbekaubad ei sisalda kemikaale, mis põhjustavad vähktõbe, geenimutatsioone, mõjutavad reproduktiiv- või endokriinsüsteemi või on püsivad ja bioakumuleeruvad. Teiseks algatab komisjon viivitamata põhjaliku mõjuhinnangu, et määrata kindlaks meetodid ja ajakava sama üldise lähenemisviisi laiendamiseks tarbekaupade puhul ka muudele kemikaalidele, sealhulgas nendele, mis mõjutavad immuun- ja närvisüsteemi või hingamiselundkonda, ning kemikaalidele, mis on mürgised mõnele konkreetsele elundile.

Üldise lähenemisviisi laiendamine tagab tarbijate, haavatavate elanikkonnarühmade ja looduskeskkonna järjepidevama kaitse, võimaldades samas kasutada kõige kahjulikumaid kemikaale seal, kus see on ühiskonna jaoks tõendatult hädavajalik. Nende kemikaalide olulise kasutuse kriteeriumid tuleb nõuetekohaselt määratleda, et tagada nende ühtne kohaldamine kõigis ELi õigusaktides, ning eelkõige tuleb arvesse võtta vajadust saavutada rohe- ja digiüleminek.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata inimeste ja keskkonna kokkupuutele endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega. Neid aineid seostatakse üha enam hormoonsüsteemiga seotud haigustega 45 . Kõnealuseid aineid kasutatakse üha rohkem ja need kujutavad endast tõsist ohtu inimeste tervisele ja elusloodusele ning tekitavad ühiskonnale majanduslikku kahju. Kuna hormoonid juhivad aju arengut ja kasvu, võib kokkupuude endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega loote arengu ja puberteedi ajal viia pöördumatute tagajärgedeni, millest mõned avastatakse alles aastaid hiljem 46 . Kuigi mõne õigusakti 47 abil on võimalik endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid välja selgitada, on ELi õigusraamistik üldiselt killustatud ja piiratud ning seda tuleb konsolideerida ja lihtsustada, et tagada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide õigeaegne kindlakstegemine ning minimeerida inimeste ja keskkonna kokkupuudet kõnealuste kemikaalidega. See nõuab riskijuhtimist käsitleva ennetava üldise lähenemisviisi kohaldamist kõigis õigusaktides, 48 eelkõige selleks, et vältida endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kasutamist tarbekaupades.

2.2.2.Inimeste ja keskkonna kaitsmine kemikaalide kombineeritud mõju eest

49 50 51 52 53 Inimesed ja muud elusorganismid puutuvad iga päev kokku paljudest eri allikatest pärit kemikaalidega. Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme, et täita mõned lüngad teadmistes nende kemikaalide kombineeritud mõju kohta. ELis tähendab kemikaalide ohutuse hindamine tavaliselt siiski üksikute ainete või mõnel juhul tahtlikult konkreetseks kasutuseks valmistatud segude hindamist, võtmata arvesse kombineeritud kokkupuudet paljudest eri allikatest pärit kemikaalidega teatava aja jooksul. Suletud keskkonnas võib kemikaalide kombineeritud mõju inimestele võimenduda. Mõnes õigusaktis nõutakse, et hinnataks kumulatiivset kokkupuudet eri allikatest pärit sama kemikaaliga. Üldiselt puuduvad selged nõuded tahtmatute segude mõju arvessevõtmiseks; need on praegu olemas üksnes töötajate kaitseks. Pestitsiide ja biotsiide käsitlevate õigusaktide kohaselt tuleb arvesse võtta kumulatiivset ja koostoimelist mõju. Pestitsiidide puhul on tehtud edusamme sihtotstarbelise metoodika väljatöötamisel ning tööd kiirendatakse, et olemasolevaid sätteid saaks täielikult rakendada.

54 Keemiliste segude kombineeritud mõju asjakohaseks käsitlemiseks tuleb järjekindlalt kehtestada õiguslikud nõuded, et tagada mitme kemikaaliga samaaegsest kokkupuutest tulenevate riskide tulemuslik ja süstemaatiline arvessevõtmine kõigis kemikaalidega seotud poliitikavaldkondades. Kuna praegu ei ole reaalne ega majanduslikult teostatav konkreetselt hinnata ja reguleerida peaaegu lõpmatut hulka võimalikke kemikaalide kombinatsioone, on tekkimas teaduslik konsensus, et kemikaalisegude mõju tuleb arvesse võtta ja üldisemalt lõimida kemikaalidega seotud riskide hindamisse. Samal ajal võiks edasi arendada ja uurida sihtotstarbelisi meetodeid konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks.

2.2.3.Suund keemiasaastest vaba keskkonna poole

Ohtlikel kemikaalidel ja nende keerukal koostoimel teiste keskkonnastressi teguritega võib olla pikaajaline ja ulatuslik mõju nii maismaa- kui ka merekeskkonnale. Need võivad soodustada ökosüsteemide vastupanuvõime vähenemist, mis toob kaasa loomapopulatsioonide kiire vähenemise ja lõpuks väljasuremise, 56 samuti mõjutab see inimeste tervist ja heaolu, ja seda mitte üksnes saasteainete võimaliku esinemise kaudu toiduahelas. ELis on hinnanguliselt 2,8 miljonit peamiselt jäätmete kõrvaldamise ja töötlemise tagajärjel potentsiaalselt saastunud ala, mis kujutavad endast märkimisväärset keskkonnaohtu maismaa- ja veeökosüsteemidele ning mõjutavad muldade tootlikkust 57 . Praegune õigus- ja poliitikaraamistik ei võimalda seda vajalikul määral arvesse võtta ja vajab seega tugevdamist.

Erilist tähelepanu vajavad per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS), võttes arvesse pinnase ja vee, sealhulgas joogivee 59 saastumisjuhtude suurt arvu ELis ja kogu maailmas, 60 paljudest erinevatest haigustest tabandunud inimeste arvu ning sellega seotud ühiskondlikku ja majanduslikku kahju 61 . Seepärast teeb komisjon ettepaneku tervikliku meetmepaketi kohta, milles käsitletakse per- ja polüfluoritud alküülühendite kasutamist ja nendest tingitud saastet. Nende meetmete eesmärk on eelkõige tagada, et per- ja polüfluoritud alküülühendite kasutamine lõpetatakse ELis järk-järgult kõikjal, kus see ei ole osutunud ühiskonna jaoks hädavajalikuks.

2.3.Õigusraamistiku lihtsustamine ja konsolideerimine

Kemikaalidega seotud ohu ja riski hindamist ning kemikaalide käitlemist käsitlev ELi õigusraamistik on põhjalik ja keeruline. Üldiselt annavad kemikaale käsitlevad ELi õigusaktid ettenähtud tulemusi ja on eesmärgipärased. Kuid mitu olulist puudust takistavad kemikaale käsitlevate ELi õigusaktide täieliku potentsiaali ärakasutamist 64 . Kui sellega kiiresti ei tegeleta, on raamistikus raske kemikaalide praeguse ja tulevase tootmise ja kasutamisega õigeaegselt ja tõhusalt toime tulla. Käesoleva strateegia peamine eesmärk on tagada selle raamistiku lihtsustamine ning kemikaale käsitlevate ELi õigusaktide konsolideerimine ja täielik rakendamine.

2.3.1.Üks aine, üks hindamine

Hindamismenetluste keerukus on ametiasutuste ja huvirühmade jaoks eraldi probleem. See võib põhjustada ebajärjepidevust, menetluse aeglust, ressursside ebatõhusat kasutamist ja tarbetut koormust.

Komisjon teeb jõupingutusi, et muuta need hindamisprotsessid lihtsamaks ja läbipaistvamaks, vähendades seega kõigi huvirühmade koormust ning kiirendades otsustusprotsessi ja suurendades ühtlasi selle järjepidevust ja prognoositavust. Selle protsessiga toetatakse ka üleminekut kemikaalide ühekaupa hindamiselt ja reguleerimiselt nende rühmade kaupa reguleerimisele.

Eri osalised algatavad kemikaaliohutuse hindamised eri õigusaktide alusel eri ajahetkedel ning neid viivad läbi erinevad ELi ametid, 65 teaduskomiteed, 66 eksperdirühmad või komisjoni talitused. Huvirühmadel ja üldsusel on raske reguleerimisprotsesse ja nende käigus tehtud otsuseid jälgida. Põhimõttega „üks aine, üks hindamine“ tagatakse, et ohutushinnangute algatamine ja prioriteetide valimine toimub koordineeritult, läbipaistvalt ja võimalikult sünkroonselt, võttes arvesse iga sektori eripära. Kui hindamisettepanek tehakse ühe õigusakti alusel, tuleb täiel määral arvesse võtta teiste õigusaktide alusel kavandamist, et tagada kooskõlastatud tegevus. Seda saab kõige tõhusamalt teha avaliku tegevuse koordineerimiskavale toetudes; nimetatud kava on REACH- ja CLP-määruse kohane olemasolev mehhanism 67 . Selleks, et vältida töö dubleerimist, on esmatähtis leppida kokku probleemi määratluses, eelistades sarnase struktuuri või toimega ainete hindamist rühmade kaupa. Selgelt jaotatud ülesannetega ja kõigi osalejate vahelise hea koostööga optimeeritakse olemasolevate ressursside ja teadmiste kasutamist.

Selleks et saavutada järjepidevad reguleerimistulemused, tuleb kemikaale käsitlevates ELi õigusaktides kasutada ühtset terminoloogiat, eelkõige kemikaalide (nt nanomaterjalide) kirjeldamiseks. Poliitika hindamine näitab ka, et sageli huvitatud isikud ei tea, milline teave on kättesaadav, ning et taaskasutusõigused on mõnikord liiga piiravad. Samuti tuuakse seal esile mitu puudust kemikaalidega seotud andmete kooskasutatavuse ja neile juurdepääsetavusega 71 . Peale selle kasutatakse õigusaktidega ettenähtud ohutushinnangutes erinevaid meetodeid, mis võivad viia ebajärjepidevate tulemusteni; samas ei kasutata piisavalt ära akadeemilisi uuringuid. Lisaks kohaldatakse hindamiste algatamise ja läbiviimise ning andmekasutuse suhtes erinevaid läbipaistvusnorme.

Lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ eesmärk on tagada, et metoodikaid ühtlustatakse nii palju kui võimalik ning suurendatakse nende sidusust. Sellega püütakse vabastada andmetele juurdepääs tehnilistest või halduslikest takistustest vastavalt põhimõttele, et andmed peaksid olema hõlpsasti leitavad, kooskasutatavad ja turvalised ning vaikimisi jagatud ja uuesti kasutatavad 72 . Selleks et tagada kooskasutatavust, tehakse andmed kättesaadavaks sobivates vormingutes ja sobivate vahenditega, nt IUCLID 73 ja IPCHEM 74 . Samuti luuakse põhimõttega „üks aine, üks hindamine“ suurem usaldus nende teaduslike tõendite vastu, mis on kemikaalidega seotud ELi otsustusprotsessi aluseks; seejuures toetutakse nendele olulistele sammudele, mis on tehtud seoses läbipaistvusega ELi toiduohutuse valdkonnas 75 .

2.3.2.Nulltolerants nõuetele mittevastavuse korral

Kõik ELis toodetud või Euroopa turule lastud kemikaalid, materjalid ja tooted peavad täielikult vastama ELi teabe-, ohutus- ja keskkonnanõuetele. Sellele vaatamata on praegu peaaegu 30 % hoiatustest turule lastud ohtlike toodete kohta seotud kemikaalidest tulenevate riskidega, kusjuures 90 % nendest toodetest on pärit väljastpoolt ELi 81 ning eriti tõsiseks probleemiks on importtooted ja veebimüük. Samuti vastavad vaid kolmandik REACH-määruse alusel tööstuses registreeritud keemiliste ainete registreerimistoimikutest täielikult teabele esitatavatele nõuetele 82 . Kemikaale käsitlevate õigusaktide ulatuslikumat rakendamist ja nende täitmise tagamist on hädasti tarvis tagamaks, et kemikaale toodetakse, lastakse turule ja keskkonda ning kõrvaldatakse vastavalt nõuetele.

Uue turujärelevalve määruse 83 ja tulevaste ELi tolliliitu tugevdavate meetmete rakendamisega tõhustatakse täitmise tagamist nii ühtsel turul kui ka ELi välispiiridel. Komisjon kaalub, milliseid täiendavaid meetmeid saaks kehtestada, et tugevdada REACH-määruse täitmise tagamist ELi välispiiridel 84 ning edendada koostööd veebimüügiplatvormidega 85 .

Peale selle ei ole kemikaale käsitlevate ELi õigusaktide täitmise tagamine kogu ELis võrdselt tõhus riikide erineva suutlikkuse ja ressursimahu tõttu. Liikmesriigid peavad suurendama oma täitmise tagamise suutlikkust tasemeni, kus see on piisavalt tõhus, et kasu saada ELi kiire teabevahetuse ja hoiatamise vahenditest 86 ning paremini kasutada digivahendeid kiiremaks tegutsemiseks ja ressursside, sealhulgas turujärelevalveasutuste ressursside optimeerimiseks. On selgunud, et Euroopa Kemikaaliameti jõustamisalase teabe vahetamise foorum 87 edendab tõhusalt täitmise tagamise ühtlustamist. Edaspidi laiendab foorum koostööd olemasolevate täitmise tagamise võrgustike 88 ja asutustega, 89 et vältida meetmete dubleerimist ja suurendada tõhusust.

Praegu parandatakse kemikaale puudutavate keskkonnaalaste õigusaktide järgimist 90 . Hea näide on keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise foorum, 91 mis ühendab liikmesriikide kemikaalialaselt pädevaid asutusi ja keskkonnanõuete täitmise tagamise võrgustikke 92 . Kavandatava nullsaaste tegevuskavaga algatatakse täiendavaid konkreetseid meetmeid keemilise saaste ohjamiseks.

Samuti on olulised meetmed, millega tarbijate ja tarbijaorganisatsioonide mõjuvõimu suurendada, sest tarbijate käitumine on võimas tõukejõud, mis käivitab muutusi tööstuses ja tagab õigusaktide järgimise. Et seda saavutada, rakendatakse tarbijakaitsenorme 93 .

2.4.Põhjalik teadmusbaas kemikaalide kohta

Kemikaalide keskkonnahoidlik käitlemine Euroopas oleneb sellest, kuidas EL ja liikmesriigid suudavad teha otsuseid usaldusväärsete ja asjakohaste ajakohaste teadmiste alusel. Tänu oma teadusasutuste tööle on EL mitme aastakümne jooksul omandanud maailmatasemel teadmised kemikaalide omaduste ja nendega seotud riskide kohta ning seda teadmusbaasi on laialdaselt kasutatud ka mujal maailmas. Kuid on veel palju teadmisi, mida ametiasutused peavad saama enamiku kemikaalide, sealhulgas polümeeride ja väikestes kogustes toodetavate kemikaalide olemuslike omaduste kohta. Samuti on teadmised kasutusalade ja kokkupuute kohta killustatud eelkõige seetõttu, et need sõltuvad sellest, kas tööstussektor esitab täpset teavet. Turul olevate kemikaalide rohkearvulisus kujutab endast tohutut teadmistega seotud väljakutset ning tulevikus oodatava kemikaalide tootmise ja kasutamise kasvuga on oht „kemikaalidega seotud riskide tundmatut territooriumi“ veelgi laiendada.

Joonis. Kemikaalidega seotud riskide tundmatu territoorium, Euroopa Keskkonnaamet 96

2.4.1.Kemikaalide andmete parem kättesaadavus

ELil puudub endiselt põhjalik andmebaas kõigi ainete kohta, mis on turule lastud, ja nende üldise keskkonnajalajälje kohta, sealhulgas nende mõju kohta kliimale. See takistab kemikaalide ja toodete nõuetekohast käitlemist ega võimalda keskkonnasäästlikkust täielikult hinnata. Eelkõige polümeerid, mis on plastide põhikomponendid, ei ole REACH-määruse kohaselt registreerimisele kuuluvad ained. Peale selle ei võimalda REACH-määruse kohaselt väikeses ja keskmises koguses ainete puhul nõutav teave täielikult kindlaks teha kriitiliste ohtlike omadustega aineid. Ainete kantserogeensust ja muid igal tootmistasandil esinevaid kriitilisi ohte käsitlevale teabele esitatavate nõuete karmistamisel on peamine roll edukal võitlemisel haiguste, näiteks vähktõve vastu 97 . Peale selle tuleb parandada REACH-määruse kohaste hindamismenetluste tõhusust ja tulemuslikkust 98 .

2.4.2.Teaduse ja poliitika tugevdatud side kemikaalide valdkonnas

Tehtud on märkimisväärseid jõupingutusi, et parandada teaduslikku arusaamist kemikaalide mõjust tervisele ja keskkonnale 99 . Inimestes ja ökosüsteemides kemikaalide esinemise seire on oluline, et parandada arusaamist nende mõjust, ning seda tuleks veelgi edendada, et muu hulgas mõista kemikaalide ja soo vahelisi seoseid 100 . Koostöös liikmesriikidega jätkab komisjon teadusuuringute ja (bio)seire edendamist, et mõista ja ära hoida kemikaalidega seotud riske ning soodustada innovatsiooni kemikaalidega seotud riskide hindamises ja regulatiivteaduses tulevase teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu. 

Hoolimata 10 aasta eest vastu võetud ELi rangest teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse poliitikast, mille lõppeesmärk on loomkatsete täielik asendamine, on kemikaalide valdkonnas katsete tegemiseks siiski vaja loomi süstemaatiliselt kasutada 101 . Ohutuskatsed ja kemikaaliga seotud riski hindamine peavad uuenema, et vähendada sõltuvust loomkatsetest ning parandada kemikaalidega seotud ohu ja riski hindamise kvaliteeti, tõhusust ja kiirust.

2.5.Üleilmse eeskuju näitamine kemikaalide keskkonnahoidlikus käitlemises

Kemikaalide tootmine, kasutamine ja nendega kauplemine kasvab kõigis maailma piirkondades. Kemikaalidega seotud aastakäive maailmas hinnati 2018. aastal 3,347 miljardile eurole 106 ja eeldatavasti kahekordistub tootmine aastaks 2030. Samuti kasvavad rohkelt kemikaale kasutavad sektorid, näiteks ehitussektor, autotööstus ja elektroonikasektor, ning suurendavad nõudlust kemikaalide järele, luues võimalusi, aga samuti riske 107 . Kuigi keemilise saaste osakaal üleilmses haiguskoormuses on senini alahinnatud, 108 mööndakse, et keemiline saaste ohustab õigust väärikale elule ja seda eriti laste puhul 109 ning eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga riikides 110 .

2015. aastal kinnitas rahvusvaheline üldsus kohustust saavutada 2020. aastaks kemikaalide üleilmse keskkonnahoidliku käitlemise eesmärk, 111 mis on ka oluline valdkondadevaheline element enamiku muude kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Kuigi kõigil tasanditel on tehtud palju, on edusammud olnud aeglased ja ebapiisavad ning seda üleilmset kohustust ei ole täidetud 112 . Kiireloomulisust on tõepoolest vaja teadvustada. Euroopa Liit saab võtta juhtrolli maailmas kõrgete standardite edendamisel ja peabki seda tegema.

2.5.1.Rahvusvaheliste standardite tugevdamine

Seoses kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidliku käitlemisega on praeguseks kasutusele võetud palju erinevaid rahvusvahelisi, piirkondlikke ja riiklikke vahendeid ja meetmeid. Kuid üleilmsel tasandil haldamine on endiselt äärmiselt killustatud ning standardid ja nõuete täitmine on riigiti väga erinevad. Näiteks ei olnud rohkem kui 120 riiki 2018. aastaks kasutusele võtnud ühtset ülemaailmset kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi 113 . See killustatus on kahjustanud olemasolevate organisatsioonide, programmide ja algatuste üldist mõju ja tõhusust.

Ülemaailmseid strateegilisi eesmärke ja sihte on vaja ambitsioonika rahvusvahelise raamistiku loomiseks, millega kõrvaldatakse praegune killustatus ning soodustatakse sidusat poliitikat ja kõigi asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, 114 valitsuste ja sidusrühmade, sealhulgas tööstuse tegevust. Rahvusvahelist kemikaalide käitlemist käsitlev uuendatud strateegiline lähenemisviis on oluline mitmepoolne kokkulepe, mis võimaldab täielikult käsitleda kemikaalide keskkonnahoidlikku käitlemist kogu nende olelusringi jooksul. Samal ajal kui ELi õigusnormide väljatöötamisel on oluline kasutada asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja meetodeid (välja arvatud juhul, kui need ei ole tõhusad või sobivad), on ühtlasi põhjapaneva tähtsusega integreerida kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine kõigi asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide tööprogrammidesse 115 . See võimaldab ELil edendada sidusat poliitikat ja tegevust ÜRO tegevuskava aastani 2030 raames kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega.

2.5.2.Ohutuse ja keskkonnahoidlikkuse standardite edendamine väljaspool ELi

Kuigi kemikaalide tootmine maailmas 2030. aastaks hinnanguliselt kahekordistub, on oodata ELi keemiatööstuse hinnangulise osakaalu langemist ligikaudu 10,7 %-ni 118 . Suur osa kemikaalide tootmise eeldatavast kasvust liigub arengumaadesse ja üleminekumajandusega riikidesse. Kemikaale käsitlevad ELi õigusaktid on asetanud ELi kemikaalide käitlemise tervise- ja keskkonnastandarditega seoses teerajaja rolli ning selle strateegia eesmärk on edendada ELi juhtpositsiooni keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisel ja kasutamisel. EL peab kasutama oma kaalukat positsiooni maailmas, et toetada ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamise lähenemisviise kogu maailmas, võrdsustada võimalusi ja suurendada nende ettevõtete turuosa, kes toodavad ohutuid ja keskkonnasäästlikke kemikaale.

Samuti on hädavajalik tihedam rahvusvaheline koostöö ja koordineerimine. Komisjon on võtnud kohustuse toetada ELi partnerriikide võimekust täita oma rahvusvahelisi kohustusi kemikaalidega seotud rahvusvahelistest õigusaktide raames ning võtta vastu kõrged keskkonna-, tervise- ja sotsiaalsed standardid ja tagada nende täitmine. ELi välistegevusega edendatakse ja süvalaiendatakse kemikaalide keskkonnahoidlikku käitlemist kogu nende olelusringi jooksul ning üleminekut mürgivabale ringmajandusele, mis on säästva arengu olulised valdkondadevahelised elemendid ja milles võetakse arvesse poliitikavaldkondade arengusidusust.

ELi teadmusbaasi jagamine on oluline arenguriikide toetamiseks, aga ka andmete vastastikuseks tunnustamiseks OECD liikmesriikide ja teiste asjaomaste riikidega. See on oluline, et vältida töö dubleerimist, säästa ressursse ja toetada rahvusvaheliste standardite kasutamist. Samuti kasutatakse ELi rahvusvahelises poliitikas ja juhtrollis ära olemasolev teadmusbaas ja kogemused, mis ELi ametid on oma ülesandeid täites ja vahendeid kasutades saanud.

3.Järeldused

See strateegia annab võimaluse ühitada kemikaalide ühiskondlik väärtus inimeste tervise ja planeedi taluvuspiiridega ning toetada tööstust ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisel. Samuti annab see võimaluse vastata ELi kodanike õigustatud lootusele kõrgetasemelisele kaitsele ohtlike kemikaalide eest ning edendada ELi tööstuse üleilmset liidrirolli ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootja ja kasutajana.

See strateegia kujutab endast vajalikku esimest sammu Euroopa nullsaaste eesmärgi ja teiste sellega seotud eesmärkide suunas, mis on määratletud elurikkuse strateegias ja strateegias „Talust taldrikule“. Üheskoos panevad need aluse tulevasele nullsaaste tegevuskavale ja aitavad kaasa Euroopa vähktõvevastase võitluse kavale. Lisaks täiendab see strateegia ka Euroopa tööstusstrateegiat, 120 Euroopa majanduse taastekava, 121 ringmajanduse tegevuskava ning muid Euroopa rohelise kokkuleppe strateegiaid ja algatusi, nagu ravimistrateegia, vesinikustrateegia ja akusid käsitlev algatus.

Selles strateegias välja kuulutatud uusi seadusandlikke algatusi toetavad komisjoni parema õigusloome vahendid. Õigusakte käsitlevad ettepanekud, sealhulgas REACH-määruse võimalikult sihipärane läbivaatamine käesoleva strateegia eesmärkide saavutamiseks, tehakse avalike konsultatsioonide alusel ja need peavad läbima põhjalikud mõjuhinnangud, sealhulgas analüüsid, mis käsitlevad mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning seda, kas asjaomased ettepanekud soodustavad või takistavad innovatsiooni.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles käesolevat strateegiat kinnitama ja selle rakendamisele kaasa aitama. Komisjon pöördub koordineeritult kodanike ja huvirühmade poole, et julgustada neid aktiivselt osalema.

(1)   COM(2019) 640 .

(2) Selliseid aineid nagu perfluorooktaansulfonaat ja perfluorooktaanhape seostatakse väiksema antikehareaktsiooniga vaktsiinidele; EFSA, Scientific opinion on PFAS .  

(3)   Linking pollution and infectious disease , C&en, 2019; Environmental toxins impair immune system over multiple generations , Science Daily, 2. oktoober, 2019.

(4)  Rockström, J. et al., Planetary Boundaries: Exploring the Safe Operating Space for Humanity. Ecology and Society, 2009.

(5) Näiteks võib tuua negatiivse mõju tolmeldajatele, putukatele, veeökosüsteemidele ja linnupopulatsioonidele.

(6)  A. Bradford, The Brussels effect, 2020.

(7) Hinnanguliselt on viimase 20 aasta jooksul ELis ära hoitud miljon uut vähktõvejuhtumit; SWD(2019)199 .

(8) Sealhulgas elavhõbe, kaadmium ja arseen, SWD(2019)199 .

(9) CEFIC, Facts and Figures Report , 2020.

(10)  Määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. ELT L 396, 30.12.2006.

(11)  Määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist. ELT L 353, 31.12.2008.

(12) Euroopa Komisjon, Study for the Strategy for the Non-Toxic Environment (Uuring mürgivaba keskkonna strateegia kohta) , lk 123.

(13)  Ibid.

(14) Eurostat, Eurobarometer , 2020.

(15) Käesoleva strateegia kohaldamisalas on haavatavad elanikkonnarühmad need elanikkonnarühmad, kes on kemikaalidega kokkupuute suhtes haavatavamad, sest nad on erinevatel põhjustel tundlikumad või on nende puhul tervisemõju avaldumise lävi madalam, kemikaalidega kokkupuude suurem või tõenäolisem või nende võime end kaitsta väiksem. Haavatavate elanikkonnarühmade hulka kuuluvad üldjuhul rasedad ja imetavad naised, veel sündimata lapsed, imikud ja lapsed, eakad ning töötajad ja elanikud, kellel on suur ja/või pikaajaline kokkupuude kemikaalidega.

(16) Nende hulka kuuluvad käesoleva strateegia ja sellega seotud, eelkõige ringmajandusega seotud meetmete kontekstis ained, millel on inimeste tervisele või keskkonnale krooniline mõju (kandidaatainete loetelu REACH-määruses ja CLP-määruse VI lisas), kuid ka ained, mis takistavad ohutute ja kvaliteetsete ümbertöödeldud toorainete ringlussevõttu.

(17) See hõlmab ELi kemikaale käsitlevate õigusaktide hiljutist toimivuskontrolli ja hindamist.

(18)   COM(2001) 88 .

(19) Praeguses etapis võib ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamise suundumust määratleda kui turustamiseelset lähenemisviisi kemikaalidele, mis keskendub funktsiooni täitmisele (või teenuse pakkumisele), vältides samal ajal koguseid ja keemilisi omadusi, mis võivad olla kahjulikud inimeste tervisele või keskkonnale, eelkõige hõlmab see kemikaalirühmi, mis on tõenäoliselt (öko)toksilised, püsivad, bioakumuleeruvad või liikuvad. Üldine keskkonnasäästlikkus tuleks tagada kemikaalide keskkonnajalajälje vähendamisega, eelkõige kliimamuutuste, ressursikasutuse, ökosüsteemide ja elurikkusega olelusringi perspektiivist vaadatuna.

(20) Eurostat, Chemicals production and consumption statistics , 2020.

(21) Woodi ja Lowelli säästva tootmise keskus, aruanne Euroopa Komisjonile Chemicals innovation action agenda , 2019.

(22) REACH-määruse raames kooskõlas nimetatud määruse läbivaatamisega, COM(2018)0116 , 5. meede , ja selliste muude õigusaktide raames, nagu ökomärgise määrus, ökodisaini ja tööstusheidete direktiivid.

(23) Vt joonealune märkus 16.

(24) Kooskõlas biomajanduse strateegiaga, COM(2018) 673; biotoorainepõhiste kemikaalide keskkonnasäästlikkust tuleks tõendada kogu olelusringi silmas pidades.

(25) Tingimusel, et järgitakse kohaldatavaid riigiabi eeskirju.

(26)   COM(2020) 98 .

(27)   COM(2018) 32 .

(28)  Ibid .

(29) Eelkõige tugineb see Euroopa Kemikaaliameti toodetes sisalduvate probleemsete ainete andmebaasile (SCIP), REACH-määruse käimasolevale läbivaatamisele (meede 3), teatisele COM (2018)0116 ja tootepasside väljatöötamisele. 

(30)  Võttes arvesse asjakohaseid riigiabi eeskirju.

(31) Euroopa keskkonnaamet, Industrial pollution in Europe ; State of the environment and outlook report , 2020.

(32) Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegias rõhutatakse vajadust nõudlusega seotud toetusmeetmete järele, samuti saastevaba vesiniku kasutuselevõtu järele konkreetsetes lõpptarbimissektorites, näiteks keemiasektoris. Selliseid kvoote või miinimumnõudeid võiks kaaluda ka muude taastuvkütuste, näiteks biometaani puhul. COM(2020) 301 .

(33) Mõiste „kemikaalid kui teenus“ hõlmab kemikaalide rentimist, aga ka selliste teenuste rentimist nagu logistika, konkreetsete keemiliste protsesside ja rakenduste arendamine ning jäätmekäitlus.

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks tehnilised sõelumiskriteeriumid selle kohta, kuidas ja millal saab majandustegevust pidada keskkonnasäästlikuks.

(35) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, õiglase ülemineku mehhanism, programm „InvestEU“, strateegiliste investeeringute rahastamisvahend, REACT-EU, programm „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programm.

(36) ELi ühtekuuluvuspoliitika raames on arukas spetsialiseerumine kohapõhine lähenemisviis.

(37) Nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, õiglase ülemineku mehhanism, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, REACT-EU, programm „Euroopa horisont“, tingimusel et nende kohaldamisel järgitakse riigiabi eeskirju.

(38) Selliste kemikaalide puhul, millega seotud peamine risk on kokkupuude töökeskkonnas, on eriti asjakohased tööohutust ja töötervishoidu käsitlevad direktiivid.

(39)   SWD(2019) 199 .

(40) Kemikaale käsitlevas ELi õigusraamistikus käivitab üldine lähenemisviis riskijuhtimisele automaatselt eelnevalt kindlaks määratud riskijuhtimismeetmed (nt pakendamisnõuded, piirangud, keelud jne), mis põhinevad kemikaali ohtlikel omadustel ja üldistel kaalutlustel kemikaaliga kokkupuute kohta (nt laialt levinud kasutusalad, kasutamine lastele mõeldud toodetes, raskesti ohjatav kokkupuude). Seda kohaldatakse mitmes õigusaktis konkreetsete kaalutluste alusel (nt ohu iseloom, teatavate elanikkonnarühmade haavatavus, mittekontrollitav või ulatuslik kokkupuude). SWD(2019) 199 .

(41)   SWD(2019) 199 .

(42) Konkreetsed riskihinnangud käsitlevad ohtu, ainete kasutamist ja nendega seotud konkreetseid kokkupuutestsenaariume inimeste ja keskkonna puhul ning nende tulemuste põhjal võetakse riskijuhtimismeetmed. SWD(2019) 199 .

(43) Laste õigust tervisele käsitletakse ka tulevases lapse õigusi käsitlevas ELi strateegias.

(44) Võttes arvesse oluliste kasutusalade definitsiooni  osoonkihti kahandavate ainete Montreali protokollis , mis võeti kasutusele , et hinnata, kas teatava kemikaali kasutamine on tegelikult vajalik, ja tunnistades samas, et kemikaale käsitlevas ELi õigusraamistikus sisalduvate kemikaalide rakendusala on palju ulatuslikum, kui Montreali protokollis sisalduvate kemikaalide konkreetne rakendusala.

(45) Endokriinsüsteemi häired mõjutavad eelkõige kilpnäärme talitlust, immuunsüsteemi, reproduktiivsüsteemi ja inimeste üldist ainevahetust. SWD(2020) 249.

(46) C. Ganzleben, A. Kazmierczak, Leaving no one behind – understanding environmental inequality in Europe , 2020.

(47)  REACH-määrus, määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist.

(48) SWD(2020) 249.

(49) SWD(2020) 248.

(50)  Nt toiduga kokkupuutuvaid materjale ja keskkonda käsitlevad õigusaktid; SWD(2020) 248.

(51) Nõukogu direktiivis 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 131, 5.5.1998) on sätestatud, et keemiliste mõjurite koosmõjust tulenevat ohtu tuleb hinnata ja ohjata.

(52) SWD(2020) 248.

(53) Seda tehakse esialgu määruse (EÜ) nr 396/2005 (pestitsiidide jääkide piirnormide kohta) alusel ja teises etapis taimekaitsevahendite määruse alusel.

(54)  SWD(2020) 248.

(55) Direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta. ELT L 127, 29.4.2014. 

(56)   COM(2019) 264 .  

(57) Euroopa Komisjon, Status of local soil contamination in Europe , 2018.

(58) Ja dokumendi „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ ( COM(2019) 128 ) järelmeetmetega.

(59) WHO, Keeping our water clean: the case of water contamination in the Veneto Region , Itaalia, 2017.

(60) Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud uuring The Costs of Inaction. A socioeconomic analysis of environmental and health impacts linked to exposure to PFAS , 2019.

(61) Per- ja polüfluoritud alküülühenditega kokkupuutest tulenevad kulud Euroopas on hinnanguliselt 52 kuni 84 miljardit eurot aastas; Ibid.

(62) Täpsemalt dokumendis SWD(2020) 247.

(63) Stockholmi, Rotterdami ja Baseli konventsioon ning OECD.

(64)   COM (2019)264.

(65) Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Ravimiamet (EMA) ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA).

(66) Tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee ( SCHEER ), tarbijaohutuse komitee ( SCCS ).

(67) ECHA, avaliku tegevuse koordineerimiskava .

(68) EFSA, ECHA, EMA ja EEA.

(69) Tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee ning tarbijaohutuse komitee.

(70) REACH-määruse ülevaade, COM(2018) 0116 .

(71)   COM(2019) 264 .

(72) Kooskõlas ELi andmestrateegiaga .

(73)   ECHA, IUCLID .

(74) Eurooopa Komisjon, IPCHEM .

(75) Eelkõige seoses kohustusega teatada tellitud uuringutest ning juurdepääsuga kõigile teaduslikele andmetele ja kogu teaduslikule teabele, nagu on määratletud ELi toiduahela riskihindamise läbipaistvuse jaoks. Vt määrus (EL) 2019/1381, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust (ELT L 231, 6.9.2019).

(76) Võimaldades eelkõige lisada endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ning püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised / väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained, hinnata vajadust konkreetsete immunotoksilisuse ja neurotoksilisuse (praegu ohunäitajate „mürgisus sihtelundi suhtes“ ja „reproduktiivtoksilisus“ all) kriteeriumide järele ning vajaduse korral neid muuta.

(77) Nagu esitatud komisjoni soovituses 2011/696/EL nanomaterjali määratluse kohta (ELT L 275, 20.10.2011). 

(78) Osana Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumist, nagu on välja kuulutatud ELi andmestrateegias .

(79) Nt arvutuslik mittetoimiv sisaldus, tuletatud mittetoimiv tase, tervisepõhine tööalase kokkupuute piirnorm, veekvaliteedi standardid, maksimaalne summaarne päevadoos jne.

(80) Tuginedes olemasolevatele menetlustele, nagu näiteks REACH-määruse kohane ainete hindamine, veepoliitika raamdirektiivi ja põhjavee direktiivide kohased jälgimisnimekirjad, maakasutuse raamuuring, Euroopa inimeste bioseire algatus (HBM4EU) ja kavandatav Euroopa riskihindamispartnerlus.

(81) Andmed saadud ELi kiirhoiatussüsteemist „Safety Gate“ / (RAPEX) .

(82) Euroopa Komisjon jõudis REACH-määruse ülevaates järeldusele, et peamine takistus edusammude tegemisel on registreerimistoimikute mittevastavus nõuetele. Vahepeal on ECHA ja komisjon on välja töötanud ühise tegevuskava , et kõigi registreerimistoimikute nõuetele vastavust ulatuslikumalt kontrollida. 

(83) Määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta, mis jõustub 2021. aasta juulis (ELT L 169, 25.6.2019).

(84) Hetkel toimub uuring selle kohta, kuidas lõimida REACH-määruse nõuded tolliprotsessidesse. Sellele järgneb mõjuhinnang, millega tehakse kindlaks edasised valikud.

(85) Mitu veebiplatvormi on allkirjastanud tooteohutuse deklaratsiooni , võttes kohustuse eemaldada veebis olevatest loeteludest kõik tooted, millest on teatatud süsteemi „Safety Gate“ / RAPEX kaudu.

(86) RAPEX ja RASFF on vahendid tarbijate ja liikmesriikide ametiasutuste teavitamiseks ohtlikest toodetest; „Safety gate“ tarbijatele .

(87)   Jõustamisalase teabe vahetamise foorum on võrgustik, mis hõlmab ametiasutusi, kelle ülesandeks on tagada REACH- ja CLP-, eelnevalt teatatud nõusoleku, püsivate orgaaniliste saasteainete ja biotsiidide määruse täitmine.

(88) Nt kõrgemate tööinspektorite komitee SLIC (tööohutus ja -tervishoid), eksperdirühm PARCS (toll), keskkonnaõiguse rakendamise ja täitmise tagamise võrgustik IMPEL (jäätmed ja tööstusheited). 

(89) S.t turujärelevalveasutused, kes tegelevad kemikaale käsitlevate õigusaktidega (REACH, kosmeetikatooteid ja biotsiide käsitlevad õigusaktid), tolliasutused, tarbijakaitseasutused ja ametid, nagu Euroopa Kemikaaliamet.

(90) Näiteks jäätmeid ja tööstusheiteid käsitlevad õigusaktid.

(91) Euroopa Komisjon, keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise foorum .

(92) IMPEL (inspektorid), EnviCrimeNet (politsei), ENPE (prokurörid) ja EUFJE (kohtunikud).

(93) Esindushagide mehhanismi (COM(2018) 0184 final) võiks kasutada kollektiivseks täitmise tagamiseks ELi õiguse instrumentide rikkumise korral.

(94) Inspireerituna tolliküsimustes antava vastastikuse haldusabi eeskirjadest.

(95) Määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta. 

(96) Euroopa Keskkonnaamet, The European Environment – State and outlook report , 2020.

(97) REACH-määruse ülevaade, COM (2018) 0116

(98)  Ibid.

(99) Alates 2000. aastast on Euroopa Komisjon rahastanud rohkem kui 800 miljoni euroga teadusprojekte, mille teemaks on kemikaalidega seotud ohud ja riskid.

(100) Kuigi poliitikakujundajad hakkavad mõistma kemikaalide keskkonnahoidliku käitlemise rolli majanduslikus ja sotsiaalses arengus, on olemas ka olulised seosed soo ja kemikaalide vahel, kuid soospetsiifilised andmed on endiselt suuresti puudu. UNDP, Chemicals and Gender, 2015.

(101) Direktiiv 2010/63/EL. 2017. aastal tehti ELis üle 230 000 loomkatse, et kemikaale käsitlevate õigusaktide nõuded oleksid täidetud; SWD (2020)10

(102) Nt prognoosiv toksikoloogia või virtuaalinimese platvormid

(103) Nt ELi keskkonnaalaste õigusaktide kohased seirealgatused ja sellised seiresüsteemid nagu maakasutuse raamuuring ( LUCAS ), EMBAL, tulevane ELi pinnase vaatlusüksus ja ELi tolmeldajate seire.

(104) Koos käimasolevate algatustega, nagu RAPEX / „Safety Gate“.

(105) Toetudes olemasolevatele algatustele ja näitajatele, on see osa laiemast saastevabaduse seire ja tulevikuraamistikust tulevase kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kontekstis ning aitab kaasa keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisele .

(106) CEFIC, Facts and Figures Report , 2020.

(107) UNEP, Global Chemicals Outlook II , 2019.

(108)   The Lancet Commission on health and pollution , 2017.

(109) Inimõiguste komitee, üldmärkus nr 36 õiguse kohta elule, 2018.

(110) UNEP, Global Chemicals Outlook II , 2019.

(111) 2006. aasta kemikaalide kasutamise rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi eesmärgile tuginedes on ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 eesmärk 12.4 sõnastatud järgmiselt: „Saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja kõigi jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kogu nende olelusringi jooksul vastavalt kokkulepitud rahvusvahelistele raamistikele ning vähendada oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et minimeerida nende kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.“

(112) UNEP, Global Chemicals Outlook II , 2019.

(113)  Ibid.

(114) Nt UNEP, WHO, ILO, UNIDO, Maailmapank, OECD, SAICM, MEAs.

(115) Eelkõige organisatsioonidevahelise kemikaalide ohutu käitlemise programmis (IOMC) osalevad organisatsioonid.

(116) Eelkõige Stockholmi, Rotterdami ja Minamata konventsioonid.

(117) Võtta kasutusele uued kriteeriumid/ohuklassid püsivate bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete, maismaaloomadele toksiliste ainete, endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide, püsivate ja mobiilsete ainete jaoks; kohandada olemasolevaid kriteeriume teaduslikult põhjendatud teadmiste ja teaduse edusammude alusel, võttes muu hulgas arvesse alternatiivseid meetodeid, ning täpsustada sugurakkudel avalduva mutageensuse kriteeriume.

(118) CEFIC, Facts and Figures Report , 2020.

(119) Tervikliku Aafrika-strateegia loomine, JOIN(2020)4 ‘.

(120)   COM/2020/102

(121)   COM/2020/456

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2020

COM(2020) 667 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia





Mürgivaba keskkonna loomise suunas

{SWD(2020) 225 final} - {SWD(2020) 247 final} - {SWD(2020) 248 final} - {SWD(2020) 249 final} - {SWD(2020) 250 final} - {SWD(2020) 251 final}

TEGEVUSKAVA

Käesolevas tegevuskavas esitatud meetmed, sealhulgas seadusandlikud ettepanekud ja REACH-määruse sihipärased muudatused, tuleb kõik ellu viia kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega ning nende suhtes tuleb vajaduse korral kohaldada hindamisi ja mõjuhinnanguid.