(5)

Liidu ja liikmesriikide kliimameetmete eesmärk on kaitsta kestliku arengu tegevuskava 2030 raames ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide poole püüeldes inimesi ja planeeti, heaolu, jõukust, tervist, toidusüsteeme, ökosüsteemide terviklikkust ja bioloogilist mitmekesisust kliimamuutuste ohu eest, samuti maksimeerida planeedi võimaluste piires jõukust ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet ja vähendada selle haavatavust kliimamuutuste suhtes.

(5)

Liidu ja liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kliimameetmete eesmärk on kaitsta kestliku arengu tegevuskava 2030 raames ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide poole püüeldes inimesi ja planeeti, heaolu, jõukust, tervist, toidusüsteeme, ökosüsteemide terviklikkust ja bioloogilist mitmekesisust kliimamuutuste ohu eest, samuti maksimeerida planeedi võimaluste piires jõukust ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet ja vähendada selle haavatavust kliimamuutuste suhtes.

(14)

Olulise osa pikaajalisest üleilmsest reageerimisest kliimamuutustele moodustab kohanemine. Seepärast peaksid liikmesriigid ja liit suurendama oma kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendama haavatavust kliimamuutuste suhtes, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 7, ning maksimeerima kasu, mida saadakse koostoimest muude keskkonnaalaste poliitikameetmete ja õigusaktidega. Liikmesriigid peaksid vastu võtma ulatuslikud riiklikud kohanemisstrateegiad ja -kavad.

(14)

Olulise osa pikaajalisest üleilmsest reageerimisest kliimamuutustele moodustab kohanemine. Seepärast peaksid liikmesriigid ja liit suurendama oma kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendama haavatavust kliimamuutuste suhtes, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 7, ning maksimeerima kasu, mida saadakse koostoimest muude keskkonnaalaste poliitikameetmete ja õigusaktidega. Liikmesriigid peaksid vastu võtma ulatuslikud riiklikud kohanemisstrateegiad ja -kavad, milles võetakse arvesse Euroopa piirkondade majanduslikku, sotsiaalset ja geograafilist mitmekesisust ning äärepoolseimate piirkondade eripära .

(17)

Komisjon teatas Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises kavatsusest hinnata liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks 2030. aastaks kõrgema eesmärgi seadmist ja teha selleks ettepanekud, et tagada selle eesmärgi kooskõla eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Komisjon rõhutas kõnealuses teatises seda, et kõik liidu poliitikavaldkonnad peaksid aitama kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele ja kõik sektorid peaksid täitma oma osa. Komisjon peaks 2020. aasta septembriks põhjaliku mõjuhinnangu alusel ning võttes arvesse talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (1) kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade analüüsi, vaatama läbi liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi ja uurima, millised on võimalused seada 2030. aastaks uus sihttase, milleks on vähendada heidet 50– 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Kui komisjon peab vajalikuks muuta liidu 2030. aasta eesmärki, peaks ta esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt vajadusele ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Lisaks peaks komisjon 30. juuniks 2021 hindama, kuidas tuleks seda eesmärki rakendavaid liidu õigusakte muuta selliselt, et heide väheneks võrreldes 1990. aastaga 50– 55 %.

(17)

Komisjon teatas Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises kavatsusest hinnata liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks 2030. aastaks kõrgema eesmärgi seadmist ja teha selleks ettepanekud, et tagada selle eesmärgi kooskõla eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Komisjon rõhutas kõnealuses teatises seda, et kõik liidu poliitikavaldkonnad peaksid aitama kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele ja kõik sektorid peaksid täitma oma osa. Komisjon peaks niipea kui võimalik, aga hiljemalt 2020. aasta septembri alguseks põhjaliku mõjuhinnangu alusel ning võttes arvesse talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (1) kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade analüüsi, vaatama läbi liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi ja uurima, millised on võimalused seada 2030. aastaks uus sihttase, milleks on vähendada heidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Kui komisjon peab vajalikuks muuta liidu 2030. aasta eesmärki, peaks ta esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt vajadusele ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Lisaks peaks komisjon 30. juuniks 2021 hindama, kuidas tuleks seda eesmärki rakendavaid liidu õigusakte muuta selliselt, et heide väheneks võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55 %.

(18)

Selleks et liit ja liikmesriigid püsiksid kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisel ja kliimamuutustega kohanemisel järje peal, peaks komisjon edasiminekut korrapäraselt hindama. Kui liikmesriikide ühised edusammud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks või kliimamuutustega kohanemiseks ei ole piisavad või kui liidu meetmed ei ole kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas või need ei ole kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamiseks ning haavatavuse vähendamiseks piisavad, peaks komisjon võtma kooskõlas aluslepingutega vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon korrapäraselt hindama asjakohaseid liikmesriikide meetmeid ja andma soovitusi, kui ta leiab, et liikmesriigi meetmed ei ole kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas või kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamiseks ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamiseks piisavad.

(18)

Selleks et liit ja liikmesriigid püsiksid kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisel ja kliimamuutustega kohanemisel järje peal, peaks komisjon edasiminekut korrapäraselt mõõtma ja hindama , tehes üldsusele kättesaadavaks kõik asjakohased andmed . Kui liikmesriikide ühised edusammud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks või kliimamuutustega kohanemiseks ei ole piisavad (eesmärkide ajaline või kvantitatiivne mittetäitmine) või kui liidu meetmed ei ole aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgiga kooskõlas või need ei ole kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamiseks ning haavatavuse vähendamiseks piisavad, peaks komisjon võtma kooskõlas aluslepingutega vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon korrapäraselt hindama asjakohaseid liikmesriikide meetmeid ja andma soovitusi, kui ta leiab, et liikmesriigi meetmed ei ole kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas või kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamiseks ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamiseks piisavad.

(20)

Kuna kodanikel ja kogukondadel on kliimaneutraalsusele ülemineku edendamisel suur roll, tuleks soodustada üldsuse ja ühiskonna aktiivset osalemist kliimameetmetes. Komisjon peaks seetõttu tegema koostööd kõigi ühiskonna osadega, et neil oleks võimalik astuda samme kliimaneutraalse ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise ühiskonna arendamiseks, ning võtma selleks muu hulgas kasutusele Euroopa kliimapakti.

(20)

Kuna kodanikel ja kogukondadel on kliimaneutraalsusele ülemineku edendamisel suur roll, tuleks soodustada üldsuse ja ühiskonna aktiivset osalemist kliimameetmetes. Komisjon peaks seetõttu tegema koostööd kõigi ühiskonna osadega, et suurendada kahepoolset koostööd, teabevahetust ja ühiseid teadlikkuse suurendamise jõupingutusi kliimaneutraalse ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise ühiskonna arendamiseks, ning võtma selleks muu hulgas kasutusele Euroopa kliimapakti kui uuendusliku juhtimisvahendi, mille abil kaasata tegevusse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning kodanikuühiskond ja kodanikud laiemalt .

(21)

Selleks et tagada kõigi majandustegevuses osalejate, sealhulgas ettevõtjate, töötajate, investorite ja tarbijate jaoks prognoositavus ja kindlustunne, tagada, et üleminek kliimaneutraalsusele on pöördumatu, tagada heite järkjärguline vähendamine aja jooksul ning aidata hinnata meetmete ja edusammude kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgiga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et kehtestada trajektoor liidus 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullheiteni jõudmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil , ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega . Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(21)

Selleks et tagada kõigi majandustegevuses osalejate, sealhulgas ettevõtjate, töötajate, investorite ja tarbijate jaoks prognoositavus ja kindlustunne, tagada, et üleminek kliimaneutraalsusele on pöördumatu, tagada heite järkjärguline vähendamine aja jooksul ning aidata hinnata meetmete ja edusammude kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgiga, esitab komisjon trajektoori liidus 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullheiteni jõudmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettepaneku koostamisel läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide ja liikmesriikide ametiasutuste tasandil , hõlmates ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi .

e)

õiglus ja solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel;

e)

õiglus ja solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel , võttes täielikult arvesse ELi territoriaalset ühtekuuluvust ;

k)

üleilmse juhtrolli võtmise kohustus kliimaneutraalsuse valdkonnas;

l)

CO2, veekasutuse ja elurikkuse jalajälje hindamine kaubandussuhetes kolmandate riikidega ning ELi kohustused asjaomaste rahvusvaheliste lepingute raames.

f)

lisateave kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt edusammude ja territoriaalse mõju kohta.

e)

mis tahes täiendav teave liidu ja liikmesriikide keskkonnasäästlike investeeringute, sealhulgas juhul kui see on kättesaadav, määruse (EL) 2020/… [taksonoomiamäärus] kohaste investeeringute kohta.

e)

mis tahes täiendav teave liidu ja liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskkonnasäästlike investeeringute, sealhulgas juhul kui see on kättesaadav, määruse (EL) 2020/… [taksonoomiamäärus] kohaste investeeringute kohta.