Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia““

(COM(2020) 575 final)

(2021/C 155/07)

Raportöör:

Krzysztof BALON

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 11.11.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	12.2.2021
Vastuvõtmine täiskogus	25.2.2021
Täiskogu istungjärk nr	558
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	237/2/22

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on heameel, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi määruses (1) on lõpuks kinnitatud, kui tähtis on kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite tõeline kaasamine riiklike taaste- ja vastupidavuskavade väljatöötamisse. Seetõttu pooldab komitee siduva tingimuslikkuse põhimõtte kehtestamist, mis nõuab valitsustelt sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning muude mitmeaastase finantsraamistiku kohaste vahendite kavandamisse ja rakendamisse ELis määratletud miinimumstandardite alusel.

1.2.

Komitee on veendunud, et 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia ühismeetmete tõhususe ja Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi tulemusliku rakendamise jaoks on oluline tugevdada majandusarengut soodustavaid tingimusi ja eelkõige seda, et ühtne turg oleks jätkuvalt täiel määral toimiv. See hõlmab eelkõige inimeste ja kaupade vaba liikumisega seotud häirete ärahoidmist. Avatud piiride säilitamine Schengeni alal on endiselt taastumise ja vastupidavuse suurendamise ning Euroopa solidaarsuse ja identiteedi edendamise põhiküsimus. Komitee on seisukohal, et liikmesriigid ei peaks kehtestama liikumisvabadust otseselt või kaudselt piiravaid määrusi, kui neid ei ole ELi tasandil kooskõlastatud.

1.3.

Komitee märgib, et valitsemissektori võlg, mis tuleneb laenudest taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi programmide rahastamiseks, ei tohiks koormata Euroopa Liidu tulevasi põlvkondi. Sellega seoses soovitab komitee liikmesriikidel eraldada rahastu vahendeid praeguse kriisiga seotud eelarvekuludeks ning kasutada seda võimalusena muuta meie majandus ja ühiskond kestlikuks ja õiglaseks. Komitee tunnistab, et tulevaste põlvkondade majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja avaliku sektori investeeringuid taristusse ja haridusse. Lisaks on see ka pikaajalise heaolu, sissetuleku ja konkurentsivõime tagamise alus.

1.4.

Võttes samal ajal arvesse, et rahastamisvahendi raames antud laenud on erandlike asjaolude korral erimeetmeks, soovitab komitee, et keskpikas perspektiivis ei arvataks neid liikmesriikide eelarvepuudujäägi hulka ELi eelarveraamistikus. Lisaks on vaja jätkata majandusarengut toetavat eelarvepoliitikat, mistõttu komitee hoiatab toetusmeetmete, näiteks vabastusklausli ennatliku järkjärgulise kaotamise eest ja soovitab kehtestada uued eelarve-eeskirjad, mis kajastavad sotsiaalset ja majanduslikku tegelikkust pärast pandeemiat.

1.5.

Komitee kiidab heaks 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia raames võetud asjakohased sammud, mille eesmärk on tegeleda COVID-19 pandeemia probleemidega Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis. See tähendab, et jätkatakse jõupingutusi kestlikuma ja sotsiaalselt kaasavama majandusmudeli elluviimiseks ning eelkõige üleminekuks rohelisele kasvumudelile. Komitee rõhutab siiski, et rohepöörde edu eeldus on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kooskõla õiglase ülemineku mehhanismi raames kavandatud territoriaalsete õiglase ülemineku kavadega.

1.6.

Komitee on seisukohal, et digipööre peaks lisaks tootlikkuse kasvule kaasa tooma ka parema hariduse ning kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste poliitilise, sotsiaalse ja kultuurilise osaluse. Digitaristu, -seadmete ja -oskuste võrdse kättesaadavuse toetamisel tuleb eritähelepanu pöörata eakatele, puuetega inimestele, sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele ja teistele haavatavatele rühmadele. Komitee leiab, et digipöörde üks eesmärke peaks olema luua kõigile ELi elanikele üldine tasuta juurdepääs lairibaühendusele ja põhilistele digiteenustele.

1.7.

Komitee avaldab kahetsust, et strateegias ei pöörata piisavalt tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele, võttes eelkõige arvesse tungivat vajadust Euroopa sotsiaalõiguste samba järjekindla rakendamise järele. Samuti märgib komitee murega, et strateegias esitatud lähenemisviis ei ole täiel määral kestlik. Püüdlused kiiresti rohe- ja digimajanduse poole liikuda ei tohi kaasa tuua vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse edasist kasvu. Oluline on tagada majanduse elavdamisest saadavate hüvede tasakaalustatud jaotamine, mis aitab lisaks sotsiaalse õigluse parandamisele kaasa ka nõudluse stabiliseerumisele kui majanduse elavdamise eeltingimusele.

1.8.

Komitee usub, et noorte praegune sotsiaal-majanduslik olukord, sealhulgas elus oluliste otsuste edasilükkamine (näiteks pere loomine), võib avaldada negatiivset mõju Euroopa Liidu edasisele arengule. Seetõttu nõuab komitee tugevdatud noortegarantii programmi ja sellega kaasnevate algatuste sujuvat rakendamist.

1.9.

Üheks avaliku rahanduse stabiilsuse tagamise meetmeks peab komitee arvates olema olemasolevate vahendite tõhustamine ja nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil uute vahendite kasutuselevõtmine, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise, deklareerimata töö, töötajate õiguste ebapiisava kaitsega seotud varimajanduse, rahapesu ja korruptsiooni vastu, sealhulgas seoses rahvusvaheliste korporatsioonidega.

1.10.

Komitee soovitab läbi vaadata Euroopa Komisjoni kavandatud ühised ja kooskõlastatud Euroopa juhtalgatused, et neis võetaks rohkem arvesse ülemineku sotsiaalseid aspekte, ning et sotsiaalmajanduse arendamine Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava kohaselt ning võrdse juurdepääsu tagamine taskukohastele ja kvaliteetsetele tervishoiusüsteemidele ja sotsiaalteenustele tuleks lisada algatuste loendisse.

1.11.

Komitee soovitab komisjonil koostada lisadokument, milles esitatakse teatise sisu selgemini ja lihtsamalt, nii et seda saaks arutada kodanikuühiskonna organisatsioonides.

2.   Sissejuhatus

2.1.

17. septembril 2020 avaldas Euroopa Komisjon teatise „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“ (2) ja palus 11. novembril 2020 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel esitada selle kohta arvamus. Komitee toetab täielikult komisjoni teatise ideed, milles tuuakse esile vajadus kaitsta Euroopa Liidu kodanikke, nende tervist ja töökohti, tagades samal ajal õigluse, vastupidavuse ja makromajandusliku stabiilsuse kogu Euroopa Liidus COVID-19 pandeemia põhjustatud äkilises ja sügavas majanduslanguses.

2.2.

Strateegias keskendutakse COVID-19 pandeemia põhjustatud äkilise ja sügava majanduslanguse ületamisele, tagades samal ajal ühtse turu tõrgeteta toimimise ning jätkates kestlikku, õiglast ja demokraatlikku üleminekut Euroopa rohelise kokkuleppe poole kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Komitee märgib siiski, et kuigi komisjoni dokumendi pealkirjas viidatakse aastale 2021, on selle sisu seotud pigem keskpika perspektiiviga.

2.3.

Komisjon juhib tähelepanu sellele, et 21. juulil 2020 Euroopa Ülemkogus saavutatud kokkulepe järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa Liidu taasterahastu algatuse, sealhulgas taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üle, on pöördelise tähtsusega. See kokkulepe kinnitati koos Euroopa Parlamendiga 2020. aasta detsembris, mis võimaldas asjakohaseid õigusakte Euroopa tasandil jõustada. Seejuures on sama oluline, et liikmesriigid viiksid kiiresti ellu omavahendite otsuse heakskiitmise menetlused oma põhiseadusliku menetluse kohaselt, sest see võimaldab komisjonil selle vahendi programmide rahastamiseks turult laenu võtta.

2.4.

Komitee nõustub teatises väljendatud seisukohaga, et selleks, et 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia ühismeetmed oleksid tõhusad ja et Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit saaks tulemuslikult rakendada, on oluline, et ühtne turg oleks jätkuvalt täiel määral toimiv. See hõlmab eelkõige inimeste ja kaupade vaba liikumise takistamise ärahoidmist. Seetõttu kiidab komitee heaks nõukogu 12. oktoobril 2020 vastu võetud soovituse, milles käsitletakse ühist ja kooskõlastatud lähenemisviisi vaba liikumise piirangutele (3). Avatud piiride säilitamine, sh piirikontrollide mittekehtestamine, Schengeni alal on taastumise ja vastupidavuse suurendamise ning Euroopa solidaarsuse ja identiteedi edendamise põhiküsimus. Liikmesriigid ei peaks kehtestama liikumisvabadust otseselt või kaudselt piiravaid määrusi, kui neid ei ole ELi tasandil kooskõlastatud.

2.5.

Komitee leiab, et soodsa ettevõtluskeskkonna loomise meetmed võimaldavad erasektoril täita oma rolli strateegia eesmärkide saavutamisel. Sellised meetmed võiksid hõlmata VKEde halduskoormuse vähendamist, turule sisenemise tõkete vähendamist uute ettevõtjate jaoks, oluliste oskuste nappusega tegelemist, ettevõtlusprojektide rahastamise hõlbustamist ja eeskirjade kohandamist uut liiki majandusriskidega.

2.6.

Keskkonnasäästlikkus, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus, mis määrati 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias põhilisteks mõõtmeteks, on Euroopa poolaasta keskmes ning liikmesriikide riiklike taaste- ja vastupidavuskavade juhtpõhimõtted. Samal ajal juhib komitee tähelepanu vajadusele vaadata läbi varasematel aastatel Euroopa poolaasta raames antud nõukogu soovitused selle kohta, kui teostatavad need on pandeemia põhjustatud majanduslikus ja sotsiaalses kontekstis.

3.   Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend – konkurentsivõimeline kestlikkus

3.1.

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, mis on Euroopa Liidu taasterahastu algatuse põhiosa, peab olema üks peamisi majanduse elavdamise vahendeid. Vahendi tõhus rakendamine võib suurendada 2024. aastaks SKPd täiendavalt 2 % ja luua 2 miljonit töökohta (4). Samal ajal rõhutab komitee, et kuigi see vahend on lühiajaliselt mõeldud peamiselt taastumiseks ja vastupidavuse suurendamiseks, peaks selle põhiülesanne keskpikas ja pikas perspektiivis olema rohe- ja digipöörde toetamine.

3.2.

Koostoime tagamiseks saavad liikmesriigid teatavatel tingimustel kombineerida eri rahastamisvahendeid, eelkõige Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit. Selles kontekstis on samuti vaja suurendada Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutussuutlikkust liikmesriikides, sealhulgas asjakohaste õigusriigi ja hea valitsemistava, kvaliteetse avaliku halduse ja tõhusa korruptsioonivastase võitluse mehhanismide kaudu, ning viia Euroopa poolaasta kooskõlla rahastamisvahendi kasutamisega, sealhulgas riikliku reformikava ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava esitamine ühtse integreeritud dokumendina.

3.3.

Komiteel on heameel, et rahastamisvahendi raames võetakse kasutusele iga kuue kuu tagant ajakohastatav tulemustabel. Komitee arvates aitab see kaasa suuremale läbipaistvusele, mis võib aidata olulisel määral suurendada liikmesriikidevahelist usaldust. Samuti lubab see jälgida rahaliste vahendite jaotamist ja kasutamist ning levitada parimaid tavasid riikides, kus rahalisi vahendeid kasutatakse.

3.4.

Samal ajal tunnistab komitee võimalikku ohtu, et liikmesriigid võivad kasutada rahastamisvahendi vahendeid selliste kulude katmiseks, mis ei ole praeguse kriisiga seotud. Seetõttu soovitab komitee nende sihipärast kasutamist rangelt kontrollida.

3.5.

Komitee on veendunud, et Euroopa Liidu taasterahastu algatus on välja töötatud ja vastu võetud õiges vormis ja õigel ajal. Rahalised toetused tagavad majanduse elavdamise ja aitavad Euroopa Liidul praegusest kriisist tugevama ja vastupidavamana välja tulla tänu avaliku sektori investeeringutele taristusse, haridusse ja kliimakriisi ületamise meetmetesse. Siiski tuleks meeles pidada, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames programmide rahastamiseks võetud laenud tuleb tulevikus tagasi maksta. Komisjoni dokumendis võiks käsitleda teist stsenaariumi kava rahastamiseks, võttes arvesse võimalikke tulevasi kriise. Komitee tunnistab siiski, et tulevaste põlvkondade majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja avaliku sektori investeeringuid taristusse ja haridusse. Lisaks on see ka pikaajalise heaolu, sissetuleku ja konkurentsivõime tagamise alus.

4.   Rohepööre

4.1.

Komitee kiidab heaks võetud asjakohased sammud, mille eesmärk on tegeleda COVID-19 pandeemia probleemidega Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis. See tähendab, et vaatamata COVID-19 ülemaailmse probleemiga seotud ebastabiilsusele jätkuvad varem väljakuulutatud jõupingutused kestlikuma ja sotsiaalselt kaasavama majandusmudeli, kestliku arengu eesmärkide ja eelkõige rohelisele majanduskasvu mudelile ülemineku saavutamiseks. Üleminek Euroopa rohelisele kokkuleppele loob erilise võimaluse ettevõtete arendamiseks sotsiaalmajanduse mudeli alusel.

4.2.

Selles kontekstis toetab komitee ELi institutsioonide seisukohta, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleb vähemalt 37 % kulutustest eraldada kliimaeesmärkidele.

4.3.

Komitee rõhutab, et rohepöörde edu eeldus on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kooskõla õiglase ülemineku mehhanismi raames kavandatud territoriaalsete õiglase ülemineku kavadega.

5.   Digipööre ja tootlikkus

5.1.

Komitee on nõus, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kuludest suunatakse vähemalt 20 % digitaalvaldkonda.

5.2.

Samal ajal hoiatab komitee digilahenduste kasutamise eest üksnes tootlikkust suurendava vahendina. Digipööre peaks aitama parandada kogu Euroopa Liidu elanikkonna laiemat haridust, elukvaliteeti ning poliitilist, sotsiaalset ja kultuurilist osalust.

5.3.

Seetõttu nõustub komitee komisjoni teatises väljendatud seisukohaga, et tuleb edendada võrdset juurdepääsu digitaristule, -seadmetele ja -oskustele. Komitee arvates tuleb erilist tähelepanu pöörata eakate, puuetega inimeste ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste digijuurdepääsu ja -oskuste edendamisele. Komitee leiab samuti, et digipöörde üks eesmärke peaks olema tagada kõigile ELi elanikele üldine tasuta juurdepääs lairibaühendusele ja põhilistele digiteenustele.

6.   Õiglus

6.1.

COVID-19 pandeemia tõi esile tungiva vajaduse astuda samme sotsiaalse õigluse tugevdamiseks. Kriis süvendab tõenäoliselt sotsiaalset ebavõrdsust, sealhulgas jõukuse ja tulude erinevusi ning erinevusi tervishoiuteenuste ja hariduse kättesaadavuse, eluaseme ja eeldatava eluea vallas. Suurenev vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning hirm tuleviku ja heaolu kaotuse ees mõjutab 2021. aastal paljusid Euroopa Liidu kodanikke. Selles kontekstis on oluline tagada majanduse elavdamisest saadavate hüvede tasakaalustatud jaotamine, et tagada suurem sotsiaalne õiglus ja nõudluse stabiliseerumine kui majanduse elavdamise eeltingimus.

6.2.

Praegust kriisi tuleks ka käsitleda kui võimalust Euroopa sotsiaal-majandusliku mudeli ümberkujundamiseks. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend peaks edendama uut Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu mudelit, mis põhineb sotsiaalsel kaasatusel ning kvaliteetsete töökohtade loomisel ja toetamisel (5).

6.3.

Strateegias pööratakse liiga vähe tähelepanu sotsiaalküsimustele. See puudutab eelkõige tungivat vajadust rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast järjekindlalt ka liikmesriikide tasandil, kes peaksid võtma meetmeid võrdsete võimaluste, kaasava hariduse, õiglaste töötingimuste, üldhuviteenuste üldise kättesaadavuse ja taskukohasuse ning piisava sotsiaalkaitse tagamiseks. Püüdlused kiiresti rohe- ja digimajanduse poole liikuda ei tohi kaasa tuua vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse edasist kasvu. Seetõttu ei piisa majanduslike tagajärgede hoolikast jälgimisest selleks, et reageerida COVID-19 pandeemia mõjule tõhusalt. Samuti on vaja jälgida sotsiaalseid näitajaid ja mitte ainult tööhõive, vaid ka sotsiaalse tõrjutuse, suurenevate erinevuste ja diskrimineerimise näitajaid.

6.4.

Kriis on näidanud, kui oluline on säilitada olemasolevad töökohad, luua uusi töökohti ja tugevdada sotsiaalkindlustussüsteemi. Miljonid sotsiaalkindlustuseta töötavad inimesed on oma elatise kaotanud. Seetõttu on vaja reforme, mis tagavad kvaliteetsema ja turvalisema tööhõive ning toetavad ja arendavad tööhõive tugiprogramme. Komitee nõustub üldise eesmärgiga, et tuleb teha rohkem jõupingutusi, et ühtlustada palku, kehtestada piisav miinimumpalk liikmesriikides ning tugevdada kollektiivläbirääkimiste süsteeme ja sotsiaalpartnerite rolli kogu ELis kooskõlas riiklike töösuhete süsteemidega. Komisjon on esitanud direktiivi ettepaneku, milles käsitletakse nimetatud eesmärke, ning komitees on praegu koostamisel arvamus selle ettepaneku kohta. Komitee kutsub samuti üles tagama töö kaotanud inimestele piisav turvalisus ja inimväärne elu.

6.5.

Komitee kiidab heaks teatises kavandatud jõupingutused, mille eesmärk on suurendada sotsiaal-majanduslikku ühtekuuluvust ja soodustada veelgi enam noorte, naiste, riskirühmadesse kuuluvate või tõrjutuse ohus olevate inimeste tööhõivet. Komitee rõhutab siiski, et selles valdkonnas on vaja teha rohkemgi jõupingutusi, luua julgemaid ja konkreetsemaid algatusi ja stiimuleid tegutsemiseks ning toetada kõiki sidusrühmi.

6.6.

Komitee on mures, et strateegias ei võeta piisaval määral arvesse noorte praegust sotsiaal-majanduslikku olukorda, sealhulgas elus oluliste otsuste edasilükkamine (näiteks pere loomine), mis võib avaldada negatiivset mõju Euroopa Liidu edasisele arengule. Seetõttu nõuab komitee tugevdatud noortegarantii programmi ja sellega kaasnevate algatuste kiiret rakendamist, mis tagaks noortele parema juurdepääsu tööturule ja võimaluse saada mitmesuguseid toetusi. Muidu võib taasterahastu ideele täiesti vastupidi tekkida COVID-19 pandeemia põlvkond, kes ei saavuta kunagi oma täielikku potentsiaali.

6.7.

Teine kriisist eriti mõjutatud rühm on vanemad töötajad, kes tõrjutakse tööturult välja. See mitte ainult ei õõnesta põlvkondadevahelist sotsiaalset tasakaalu, vaid mõjutab negatiivselt ka sotsiaalkindlustussüsteeme nii praegu kui ka edaspidi.

6.8.

Komitee tunneb heameelt strateegias toodud kavatsuse üle edendada sotsiaalset lähenemist ja suurendada piirkondade vastupidavust, et vähendada territoriaalseid erinevusi. Siiski on muret tekitav, et õiglase ülemineku fondile eraldatud vahendeid on võrreldes komisjoni algse ettepanekuga vähendatud, seda enam, et kliimamuutustest kõige enam mõjutatud piirkondades on vaja teha otseseid avaliku sektori investeeringuid ning luua alternatiivseid tööstusharusid ja uusi ettevõtteid. Sellega seoses juhib komitee tähelepanu ka vajadusele riigiabi eeskirju arukalt kohandada.

6.9.

Komitee on veendunud, et strateegias esitatud visiooni saavutamine võib põrkuda täieliku aktsepteerimise ja mõistmise puudumise vastu, sest veel ei ole uusi juhtimismehhanisme, ms aitaksid kodanikke ja ettevõtteid, samuti kohalikke ja piirkondlikke avaliku ja erasektori osalejaid kohalikul tasandil ennetavalt kaasata probleemide määratlemisse ja lahendamisse. Seda silmas pidades võiksid olla kasulikud 2001. aasta valges raamatus määratletud Euroopa ühises juhtimismudelis kirjeldatud väärtused.

7.   Makromajanduslik stabiilsus

7.1.

Komitee toetab riigi rahanduse stabiilsuse ja majandusarengu edendamise tasakaalustatud käsitlemist, rakendades aktiivset avalikku investeerimispoliitikat ja sotsiaalseid eesmärke arvestavat riigihangete süsteemi. Majandusliku ja sotsiaalse taastumise ning rohe- ja digipöörde edu sõltub mitte ainult erainvesteeringutest, vaid ka piisavast avaliku sektori rahastamisest.

7.2.

Riigi rahanduse stabiilsuse tagamisel peab komitee esmatähtsaks olemasolevate vahendite tõhustamist ja nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil uute vahendite kasutuselevõttu, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise, deklareerimata töö, selliste tööhõivevormide liigse kasutamisega, mis ei kaitse töötajate õigusi piisavalt, varimajanduse, rahapesu ja korruptsiooni vastu, sealhulgas seoses rahvusvaheliste korporatsioonidega.

7.3.

Vaja on jätkata eelarvepoliitikat, mis toetab usalduse suurendamist, ebavõrdsuse probleemi lahendamist ja edasiste riskide vältimist. Seepärast hoiatab komitee toetusmeetmete, näiteks vabastusklausli ennatliku järkjärgulise kaotamise eest. Kui vabastusklausel jääb kehtima üksnes 2021. aasta lõpuni, on liikmesriigid kohustatud oma puudujääki alates 2022. aastast järk-järgult vähendama. Rahastamisvahendi raames antavad laenud tagavad ühelt poolt liikmesriikidele võimaluse tugevdada majanduskasvu ja likviidsust, suurendades teisalt eelarvepuudujääki. See loob vastuolulise olukorra, kus rahastamisvahendi laenudest tulenev suutlikkus stimuleerida majanduskasvu võib olla piiratud, kui liikmesriikidelt nõutakse samal ajal lisameetmete võtmist riigi rahanduse konsolideerimiseks.

7.4.

Selles kontekstis ja võttes arvesse, et need laenud on erandlike asjaolude korral erimeetmeks, võib olla kasulik kehtestada konkreetsed eeskirjad laenude käsitlemiseks Euroopa Liidu eelarveraamistikus, näiteks jätta need liikmesriikide eelarvepuudujäägis arvestamata.

7.5.

Lisaks teeb komitee ettepaneku kehtestada uued eelarve-eeskirjad, mis kajastavad majanduslikku ja sotsiaalset tegelikkust pärast pandeemiat.

7.6.

Komitee toetab täielikult teatises väljendatud vajadust tagada kvaliteetne ja tõhus avalik haldus ning üldhuviteenused, märkides samal ajal, et mõnes liikmesriigis tähendab see inimväärsete ja stabiilsete töötingimuste tagamist.

7.7.

Kriisist väljumise kuludega seotud eelarvepuudujääk lükkab Euroopa ühisrahaga ühinemise võimaluse kaugemasse tulevikku nende liikmesriikide jaoks, kes seda veel teinud ei ole, ja toob kaasa usalduse vähenemise euro suhtes. Seetõttu peab komitee vajalikuks vaadata üle euroalaga ühinemise kriteeriumid ning rakendada meetmeid euro stabiliseerimiseks teiste suurte valuutade ja krüptovaluutade suhtes.

8.   Euroopa juhtalgatused

8.1.

Komiteed rõõmustab komisjoni kavatsus määratleda ühised ja kooskõlastatud Euroopa juhtalgatused ning asjaolu, et komisjon julgustab liikmesriike tungivalt neid algatusi oma riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades arvesse võtma.

8.2.

Samal ajal nõuab komitee kavandatud algatuste läbivaatamist, et need võtaksid rohkem arvesse ülemineku sotsiaalseid aspekte ja aitaksid paremini kaasa ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide ja komisjoni aastateks 2019–2024 seatud kuue prioriteedi saavutamisele (6).

8.3.

Peale selle teeb komitee ettepaneku, et Euroopa juhtalgatuste loetelu hõlmaks ka sotsiaalmajanduse arendamist Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava kohaselt ning meetmeid võrdse juurdepääsu edendamiseks taskukohastele ja kvaliteetsetele tervishoiusüsteemidele ja sotsiaalteenustele, võttes teenuste osutamisel arvesse kohalikke olusid.

9.   Kodanikuühiskonna roll ning sotsiaal- ja kodanikudialoog

9.1.

Kriisist ülesaamiseks ja Euroopa Liidu taasterahastu algatuse tõhusaks rakendamiseks on vaja kõigi Euroopa Liidu kodanike jõupingutusi. Seepärast on komiteel heameel, et 2020. aasta detsembris heaks kiidetud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi määruses kinnitati lõpuks, kui oluline on kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite tõeline kaasamine riiklike taaste- ja vastupidavuskavade väljatöötamisse. Määruse artikli 18 lõike 4 punkti q kohaselt peavad riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad sisaldama kokkuvõtet kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega kava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks peetud konsultatsioonidest ning teavet selle kohta, kuidas sidusrühmade panus on kavas kajastatud. Seetõttu rõhutab komitee sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ning Euroopa poolaasta muude elementide kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel liikmesriikides.

9.2.

Komitee kiidab heaks demokraatia kui strateegiaga seoses võetavate meetmete põhiväärtuse lisamise teatisesse. Samal ajal tunnistab komitee, et teksti sõnastus on selles osas sisutühi ja seda ei ole kavandatud meetmetes piisavalt arvesse võetud, näiteks Euroopa juhtalgatuste rakendamisega seotud meetmetes või kodanikuühiskonna organisatsioonide partnerlusrolli tunnustamisel osalusdemokraatia põhiosalejana.

9.3.

Kriisiga seotud ohverdusi ja piiranguid on palju lihtsam ületada, kui nendega kaasneb kodanikuühiskonna organisatsioonide ulatuslik kaasamine kriiside haldamisse ja teabekampaaniate korraldamisse, eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Sellega seoses peaksid kodanikuühiskonda toetama kohalik meedia ja haridusasutused. Liikmesriike tuleks kutsuda üles toetama sellist tegevust rahaliselt, sealhulgas võimaluse korral ELi fondide kaudu.

9.4.

Komitee innustab liikmesriike, piirkondi ja kohalikke ametiasutusi rakendama komisjoni pooldatud ühisloomemudelit poliitika, programmide ja meetmete loomisel koos Euroopa Liidu kodanikega, mitte nende jaoks.

9.5.

Komitee on kutsunud korduvalt üles sotsiaalpartnereid ja teisi kodanikuühiskonna organisatsioone tihedamalt Euroopa poolaasta protsessi kaasama. Partnerluse põhimõtte järjepidev järgimine riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel on praeguses kriisiolukorras rohkem kui kunagi varem nende eduka rakendamise eeltingimus. Avaliku dialoogi ja konsultatsioonide kvaliteet halvenes märkimisväärselt, eelkõige kriisi esimeses etapis. Paljudel juhtudel on see toonud kaasa õigusaktide halva kvaliteedi ja raskused nende rakendamisel, eelkõige ettevõtete jaoks. Peale selle juhib komitee tähelepanu asjaolule, et komisjoni teatises ei viidata kollektiivläbirääkimistele.

9.6.

Sel põhjusel ja arvestades ka liikmesriikide teadaantud kavatsust koostada resolutsioon kodanikuühiskonna rolli kohta riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades, toetab komitee kindlalt siduva tingimuslikkuse põhimõtte kehtestamist. Selle põhimõtte kohaselt peavad valitsused kaasama kodanikuühiskonna nende kavade kavandamisse ja rakendamisse ELis määratletud miinimumstandardite alusel.

9.7.

Komitee rõhutab samuti Euroopa Liidu järgmise põlvkonnaga – „Next Generation EU“ – peetava dialoogi ülisuurt tähtsust, sealhulgas kodanikuühiskonna dialoogi kaudu noorteorganisatsioonidega.

9.8.

Komisjoni teatis, mis oli suunatud ELi institutsioonidele ja organitele, ei ole paljudele ELi elanikele sõnastuse poolest kergesti mõistetav, mistõttu on raske seda kodanikuühiskonna organisatsioonides arutada (7). Komitee teeb seega komisjonile ettepaneku koostada lisadokument, milles esitatakse teatise sisu selgemini ja lihtsamalt.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(2)  COM(2020) 575 final.

(3)  „COVID-19: nõukogu võttis vastu soovituse vaba liikumist mõjutavate meetmete koordineerimise kohta“.

(4)  COM(2020) 575 final, lk 2.

(5)  How good is your job? Measuring and assessing job quality (OECD, veebruar 2016).

(6)  https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024_et.

(7)  COM(2020) 698 final võiks olla komisjoni teatiste lihtsama keelekasutuse kohta hea näide.