Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2019/C 371/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„CEREJA DO FUNDÃO“

ELi nr: PGI-PT-02478 – 22.11.2018

KPN () KGT (x)

1.   Nimetus(ed)

„Cereja do Fundão“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Portugal

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ning töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Cereja do Fundão“ on maguskirsipuu (Prunus avium L.) vili, mis on mõeldud värskelt tarbimiseks. Sellel on järgmised peamised omadused:

—	suurus vähemalt 24 mm;

—	tihedus vähemalt 60 ühikut Durofeli indeksi järgi;

—	värvus CTIFLi (Centre Technique Interprofessionnel des Fruits et Legumes) värvikaardil vahemikus 2–6;

—	lahustuvate kuivainete sisaldus vähemalt 12 °Brix.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid (kasvatamine ja saagikoristus).

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

„Cereja do Fundão“ kirsside märgistusel peavad toote nimetusele järgnema sõnad „Indicação Geográfica Protegida“ [kaitstud geograafiline tähis] või lühend „IGP“ [KGT].

Märgistusel peab olema „Cereja do Fundão“ logo, mis on kujutatud allpool.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Cereja do Fundão“ kirsside tootmise geograafiline piirkond piirdub Fundão omavalitsuse, Louriçali do Campo ja Lardosa valla (Castelo Branco omavalitsus) ning Ferro ja Peraboa vallaga (Covilhã omavalitsus).

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

„Cereja do Fundão“ kirsside ja geograafilise piirkonna vaheline seos tuleneb toote mainest.

Tänu selle omadustele on „Cereja do Fundão“ kirssidel suur tuntus ja hea maine nii Portugalis kui ka väljaspool seda. Toode on omandanud nii suure põllumajandusliku, majandusliku ja gastronoomilise tähtsuse, et sellest on saanud piirkonna üks peamisi tunnuseid.

Fundão kirsid, „hõrgud – magusad ja mahlakad, pikantse küpse maitsega“ (The Guardian, 14.8.2007), „säravpunase värvusega, ümarad ja erakordselt magusad“, on „ainulaadsed“ ning tippkokk Vítor Sobrali arvates „rahvuslik tipptoode“ (Epicur, 8.5.2017). Kuigi kirsse kasvatatakse peaaegu kogu riigis, „on ehk kõige tuntumad need, mida toodetakse Fundãos“ (Broteria – populaarteaduslik sari, 1915), ning on neid, kes peavad Fundãod Portugali „kirsipealinnaks“ (Paulo Moreira, Pão e Vinho [Leib ja Vein], 2014).

„Cereja do Fundão“ eristamist Portugali tarbijate poolt näitab asjaolu, et 1941. aastal loetleti riikliku puuviljaameti Junta Nacional das Frutas bülletäänis „Cereja do Fundão“ kirsside hind Lissaboni turul (kus neid müüdi keskmise hinnaga 3 eskuudot kilogramm) eraldi, kõrvutades seda turul müüdavate muude kirsside hinnaga.

2018. aastal võitis „Cereja do Fundão“ auhinna „Portugal Cinco Estrelas“ loodustoodete kategoorias. Auhind anti välja turu-uuringute abil tehtud tarbijate rahulolu hindamise põhjal ning selle üleandmisel märgiti, et „Estrela ja Gardunha mäeaheliku vahel on koht, kust leiab ühe maitsvaima rahvusliku delikatessi, nimelt „Cereja do Fundão“. Selle magusat värsket maitset ei naudita mitte ainult dessertpuuviljana, vaid ka kompottides, šokolaadis ja kirsikommides, kondiitritoodetes ja liköörides“.

„Need kirsid on kuulsad, meelitavad ligi suurel hulgal inimesi ja toovad kohalikule majandusele sisse miljoneid eurosid“ (Dinheiro Vivo, 4.6.2017). „Cereja do Fundão“ on „saanud laialt tuntuks, eelkõige pärast selle seostamist Portugali jalgpallimeeskonna osalemisega Euroopa meistrivõistlustel, mis toimusid Portugalis 2004. aastal“. Viimase kümne aasta jooksul on kohalik kirsiga seotud majandus kahekordistunud ning selle väärtus on nüüd ligikaudu 20 miljonit eurot aastas. Selle aluseks on 2 000 hektaril kasvavad kirsipuud, mis toodavad 7 000 tonni kirsse, mis omakorda moodustab üle 60 % riigi toodangust ja annab tööd 1 500 inimesele“. Nimetus „Cereja do Fundão“ tõstab toote väärtust, mistõttu on võimalik saada kõrgemat hinda vaatamata toodangu suurenemisele. See selgitab ka, miks keskmine hind on samuti kahekordistunud ja on nüüd umbes 3 eurot kilogrammi kohta“ (Pedro Manuel Saraiva, Empreendedorismo: do conceito à aplicação, da ideia ao negócio, da tecnologia ao valor [Ettevõtlus: teooriast praktikani, ideest ärini, tehnoloogiast väärtuseni], Imprensa da Universidade de Coimbra, 3. väljaanne, 2015).

Tänu tootmispiirkonna iseärasustele „valmivad hooaja esimesed kirsid varem kui muudes piirkondades ning neid võidakse vabalt müüa hinnaga 30–50 eurot kilogramm, eriti eksporditurgudel, mis moodustavad 10 % müügist“ (Pedro Manuel Saraiva, vt eespool). „Kirsihooaja alguses“ on Fundão üks „esimesi kohti maailmas, kust kirsse saab“, mistõttu on jaehind „siis, kui esimesed kirsid valmivad ja neid hakatakse eksportima“, väga kõrge. 2014. aasta aprilli lõpus müüdi „Cereja do Fundão“ kirsse Helsingi turul hinnaga 62 eurot kilogramm (Vida Rural, 26.5.2015).

„Cereja do Fundão“ kirsse võib süüa värskelt või kasutada kondiitritoodetes ja toiduvalmistamisel; see on mitmesuguste toitude ja retseptide koostisosa. „„Cereja do Fundão“ on üks Portugali kõige mitmekülgsemaid toiduaineid, mis laseb sul anda oma kujutlusvõimele vaba voli“. Seda kasutatakse selliste toodete valmistamiseks nagu „Cereja do Fundão“ tort ja traditsiooniline „Cereja do Fundão“ jäätis (Público, 14.6.2013). „Cereja do Fundão“ kirsse kiidavad ka paljud tippkokad, nagu selgub intervjuust Michelini tähtedega tunnustatud koka José Avilleziga (Jornal de Negócios, 20.2.2018) ja 2017. aastal ilmunud kokaraamatust „Prato do Dia“ [„Päevapraad“], mis on Filipa Gomesi poolt telekanali Kitchen24 kokasaates tutvustatud retseptide kogumik.

„Cereja do Fundão“ on paljude toiduürituste põhiteema. „Cereja do Fundão“ meelitab piirkonda ligikaudu 135 000 turisti aastas“ (Expresso, 19.2.2018), eelkõige sellistele üritustele nagu „Festa da Cereja do Fundão“ [„Cereja do Fundão“ festival], mis annab võimaluse maitsta nii „Cereja do Fundão“ kirsse kui ka arvukaid neist valmistatud tooteid, ning võtta osa kultuuri- ja turismisündmustest, mis on seotud „Cereja do Fundão“ tootmisega (võimalus aidata kirsside korjamisel, jalutada kirsiaedades, adopteerida kirsipuu jne), ning alates 2004. aastast igal aastal toimuv toidufestival „Fundão, Aqui Come-se Bem – Sabores da Cereja“ [„Fundãos süüakse hästi – kirsimaitsed“]. Korraldatakse ka riiklikul tasandil üritusi, nagu „Rota Gastronómica da Cereja do Fundão“ [„Cereja do Fundão“ toidutee], mis toimub alates 2013. aastast igal aastal Lissabonis ja Portos ning mille raames pakuvad kokad välja toite, mille koostisse kuulub „Cereja do Fundão“.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://tradicional.dgadr.gov.pt/pt/cat/frutos-frescos/978-cereja-do-fundao-igp

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.