This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52019PC0551
Recommendation for a COUNCIL DECISION authorising the opening of negotiations for an agreement between the European Union and New Zealand on the exchange of personal data between the European Union Agency for Law Enforcement Cooperation (Europol) and the New Zealand authorities competent for fighting serious crime and terrorism
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga
COM/2019/551 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.10.2019
COM(2019) 551 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga
SELETUSKIRI
1.SOOVITUSE TAUST
Üleilmastunud maailmas, kus raske kuritegevus ja terrorism on üha rahvusvahelisemad ja mitmetahulisemad, peaks õiguskaitseasutustel olema kõik vahendid, et teha välispartneritega koostööd oma kodanike julgeoleku tagamiseks. Seepärast peaks Europolil olema võimalik vahetada isikuandmeid kolmandate riikide õiguskaitseasutustega selles ulatuses, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks 11. mai 2016. aasta määruses 2016/794 1 sätestatud nõuete raames.
Alates määruse kohaldamise algusest võib Europol vahetada andmeid kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega rahvusvahelise lepingu alusel, millega nähakse ette piisavad turvameetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Komisjon vastutab liidu nimel selliste rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise eest. Kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik, võib Europol luua ja säilitada koostöösuhteid välispartneritega töö- ja halduskokkulepete raames, kuid need ei ole õiguslik alus isikuandmete vahetamiseks.
Üheteistkümnendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta 2 nimetas komisjon kaheksa prioriteetset Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riiki, 3 kellega tuleks terroriohust, rändega seotud probleemidest ja Europoli operatiivvajadustest lähtudes alustada läbirääkimisi. Võttes arvesse Euroopa julgeoleku tegevuskavas, 4 nõukogu järeldustes 5 ning üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias 6 esitatud poliitilist strateegiat, õiguskaitseasutuste operatiivvajadusi kogu ELis ning võimalikku kasu tihedamast koostööst selles valdkonnas, nagu näitasid ka 2019. aasta märtsis Christchurchis toimunud rünnaku järelmeetmed, peab komisjon vajalikuks lisada Uus-Meremaa selliste prioriteetsete riikide loetelusse, kellega tuleks alustada lähiajal läbirääkimisi. Uus-Meremaa esitas selle kohta ametliku taotluse 23. augustil 2019.
Europol ja Uus-Meremaa politsei allkirjastasid 2019. aasta aprillis töökorra. Sellega nähakse ette struktureeritud strateegilise tasandi koostöö raamistik, sealhulgas otsest turvalist suhtlemist võimaldav turvaline liin, ning Uus-Meremaa on lähetanud Europoli juurde kontaktametniku. Kuid töökord ei ole siiski õiguslik alus isikuandmete vahetamiseks. Praegu puudub õiguslik alus isikuandmete regulaarseks ja struktureeritud vahetamiseks Uus-Meremaa õiguskaitseasutuste ja Europoli vahel, kuid tõhusa operatiivkoostöö jaoks on see hädavajalik.
Uus-Meremaal on isikuandmete kaitset käsitlevad õigusnormid sätestatud peamiselt 17. mai 1993. aasta privaatsusseaduses (Privacy Act), mida on muudetud 7. septembri 2010. aasta privaatsusseaduse muutmise seadusega 7 . Selleks on seaduses sätestatud kaksteist teabe privaatsuse põhimõtet, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemist. Privaatsusseadust kohaldatakse era- ja avalik-õiguslike asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste suhtes. Samuti on privaatsusseadusega loodud privaatsusvoliniku büroo, mis on Uus-Meremaa sõltumatu andmekaitseamet.
Poliitiline taust
Pärast terrorirünnakut Christchurchis korraldasid Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern 15. mail 2019 Pariisis ürituse „Christchurchi üleskutse”, kus osales ka president Juncker ja kus rõhutati, kui oluline on lahendada terroristliku veebisisu probleem, tagades samas põhiõiguste kaitse. Osalenud valitsuste, tehnoloogiaettevõtete ja Euroopa Komisjoni esindajad väljendasid oma toetust Christchurchi üleskutse raames võetud kohustusele kõrvaldada internetist terroristlik ja vägivaldne äärmuslik sisu ( https://www.christchurchcall.com/ ).
EL ja Uus-Meremaa on ühiste vaadetega partnerid, kes jagavad sarnaseid seisukohti ja lähenemisviise paljudes üleilmsetes küsimustes. 5. oktoobril 2016. aastal allkirjastatud ELi ja Uus-Meremaa vaheline suhteid ja koostööd käsitlev partnerlusleping sillutab teed tugevamale ja kindlamale suhtele, sest see sisaldab mitmeid artikleid, milles lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd sellistes valdkondades nagu terrorismivastane võitlus, õiguskaitsealane koostöö, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni ärahoidmine ja nende vastu võitlemine, uimastid, küberkuritegevus, rahapesu, terrorismi rahastamine, ränne ja varjupaigaküsimused.
EL ja Uus-Meremaa on ka partnerid ülemaailmse terrorismivastase võitluse foorumi raames, mis on 29 riigi ja Euroopa Liidu rahvusvaheline foorum, mille peamine eesmärk on vähendada kogu maailmas inimeste haavatavust terrorismi suhtes, hoides ära terroriakte, võideldes nende vastu ja võttes nende eest vastutusele ning võideldes terrorismile õhutamise ja terroristide värbamise vastu. EL ja Uus-Meremaa teevad välis- ja julgeolekuküsimustes tihedat koostööd ning peavad korrapärast poliitilist ja julgeolekualast dialoogi. See dialoog hõlmab sagedasi konsultatsioone ministrite ja kõrgemate ametnike tasandil. 2012. aasta partnerluse raamlepingu alusel sai Uus-Meremaa osaleda mõnes ELi kriisiohjeoperatsioonis, näiteks operatsioonis EUNAVFOR Atalanta (võitlus piraatluse vastu Aafrika Sarve piirkonnas).
Operatiivvajadused
Kõigis Europoli pädevusse kuuluvates kuritegevuse vastase võitluse valdkondades on võimalik koostööd Uus-Meremaaga veelgi tõhustada. Järgnevalt esitatakse lühiloetelu Europoli kõige olulisematest Uus-Meremaaga seotud operatiivvajadustest.
·Terrorism kujutab endast tõsist ohtu nii Uus-Meremaale kui ka Euroopa Liidule, mis mõlemad on olnud terrorirünnakute sihtmärk. Lisaks ohtude paremale kaardistamisele ja uute suundumuste kindlakstegemisele on vaja teha tihedamat koostööd, sealhulgas vahetada isikuandmeid, et avastada ja hoida ära terroriakte (sealhulgas terrorismi eesmärgil reisimine, terrorismi rahastamine ja interneti väärkasutamine terroristide poolt) ning võtta nende eest vastutusele.
Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusel ja Uus-Meremaa asjaomastel asutustel on suur operatiivhuvi vahetada omavahel operatiiv-/isikuandmeid, mida oli näha ka pärast Christchurchi rünnakut. Pärast Christchurchi rünnakut on Europoli ELi internetisisust teavitamise üksus teinud tööd veebisisu tuvastamise ja levitamismustrite vallas. Interneti kuritarvitamise kiirus ja ulatus pärast rünnakut ning osalevate teenuseosutajate suur arv oli enneolematu ja näitas, et olemasolevad sarnaste ohtudega tegelemiseks mõeldud protsessid on piiratud. Operatiivleping Uus-Meremaaga mitte ainult ei tugevdaks Europoli juhtrolli reageerimisel Christchurchi üleskutsele kõrvaldada internetist terroristlik või vägivaldne äärmuslik sisu, vaid pakuks Europolile ka õigusraamistiku Uus-Meremaaga terrorismi tõkestamise valdkonnas kõrgetasemeline koostöö väljaarendamiseks.
·Küberkuritegevus ELi õiguskaitseasutuste jaoks on Uus-Meremaa oluline partner laste seksuaalse ärakasutamise juhtumite uurimisel.
Uus-Meremaa politsei osaleb ülemaailmses virtuaalses rakkerühmas ja on selle aktiivne partner. See rakkerühm on Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse peamine partnerlusvõrgustik võitluses internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu. ELi liikmesriikide pädevad asutused, kelle ülesanne on uurida selliseid keerulisi kuritegusid ja kes seisavad silmitsi arvukate õiguslike ja tehniliste probleemidega, hindavad kõrgelt Uus-Meremaa tipptasemel eksperditeadmisi internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise uurimise valdkonnas ning valmisolekut jagada teadmisi nendel kohtumistel osalejatega. Operatiivkoostöö seisukohast võib Uus-Meremaa anda Europolile olulist lisaväärtust küberkuritegevuse, eelkõige internetis toimuva laste seksuaalse ärakasutamise valdkonnas. Uus-Meremaa politsei ja Uus-Meremaa siseministeeriumi laste internetis ärakasutamise vastase võitluse töörühm on selles valdkonnas aktiivsed ja kogenud ning neil on olnud oluline roll esmatähtsates operatsioonides.
Uus-Meremaa on Five Eyes
8
võrgustiku riikidest ainus, kelle puhul Europolil ei ole õiguslikku alust isikuandmete vahetamiseks. See piirab mõlema poole suutlikkust jagada väärtuslikku operatiivteavet ja teha korrapärast koostööd. Samuti loob see olukorra, kus kahepoolseid kontakte tuleb luua liikmesriikidega otse või kolmandast isikust asutuste, sealhulgas Interpoli kaudu. Selliste kontaktide laad kahjustab liikmesriikide tulemuslikkust sellist liiki kuritegude vastu võitlemisel ja jätab nad ilma võimalusest anda oma panus Europoli pakutavasse lisaväärtusesse ja saada sellest kasu, eelkõige terroristliku veebisisu ja internetis toimuva laste seksuaalse ärakasutamise valdkonnas.
·Ebaseaduslikud mootorrattajõugud Uus-Meremaa politseil ja Europolil on suur huvi teha koostööd ebaseaduslikke mootorrattajõuke puudutavates küsimustes. Ebaseaduslikud mootorrattajõugud on Uus-Meremaal üha murettekitavam probleem ning Uus-Meremaa politsei moodustas hiljuti jõukudevastase luureüksuse, mille üks peamisi sihtrühmi on ebaseaduslikud mootorrattajõugud. Europoli seire analüüsiprojekt on eriti huvitatud Uus-Meremaa ebaseaduslike mootorrattajõukude liikmete reisidest Euroopasse ja nende karistusregistri andmetest, samuti nende väidetavatest kontaktidest Kagu-Aasia organiseeritud kuritegevusega.
·Uimastid Varem on Europol uurinud suuremahulist amfetamiini salakaubavedu EList Uus-Meremaale. Selles valdkonnas on võimalik koostööd veelgi laiendada.
2.SOOVITUSE ÕIGUSLIK KÜLG
Määrusega (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol), on ette nähtud Europoli õigusraamistik, eelkõige tema eesmärgid, ülesanded, pädevus, andmekaitsealased turvameetmed ja välispartneritega koostöö tegemise viisid. Käesolev soovitus on kooskõlas Europoli määruse sätetega 9 .
Komisjoni soovituse eesmärk on saada nõukogult luba pidada ELi nimel tulevase lepingu üle läbirääkimisi. Õiguslik alus, mille põhjal nõukogu annab loa alustada läbirääkimisi, on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4.
Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218 nimetatakse komisjon liidu läbirääkijaks, et sõlmida Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahel leping, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
1)11. mail 2016 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/794, 10 mida kohaldatakse alates 1. maist 2017.
2)Määrusega (EL) 2016/794, eelkõige sätetega, mis käsitlevad isikuandmete edastamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) poolt kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, on ette nähtud, et Europol võib edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutusele liidu ja kõnealuse kolmanda riigi vahel ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, millega nähakse ette piisavad turvameetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks.
3)Tuleks alustada läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahel leping, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga.
4)Nagu on selgitatud ka määruse (EL) nr 2016/794 põhjenduses 35, peaks komisjonil olema võimalik konsulteerida Euroopa Andmekaitseinspektoriga ka lepingu üle peetavate läbirääkimiste käigus ja igal juhul enne lepingu sõlmimist.
5)Lepingus tuleks austada põhiõigusi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid, eelkõige harta artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, artiklis 8 sätestatud õigust isikuandmete kaitsele ja artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Lepingut tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.
6)Leping ei tohiks mõjutada ega piirata isikuandmete edastamist riigi julgeoleku tagamise eest vastutavate asutuste vahel ega nende asutuste muud laadi koostööd,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjoni volitatakse pidama liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga.
Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.
Artikkel 2
Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse asjaomase [erikomiteega, mille nime lisab nõukogu].
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel, 30.10.2019
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.10.2019
COM(2019) 551 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga
LISA
Läbirääkimiste käigus peaks komisjon püüdma saavutada allpool üksikasjalikult esitatud eesmärgid.
(1)Lepingu eesmärk peaks olema luua õiguslik alus isikuandmete edastamiseks Europoli ja Uus-Meremaa pädevate ametiasutuste vahel, et toetada ja tugevdada kõnealuse riigi ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste meetmeid ning nende vastastikkust koostööd raske rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi tõkestamisel ja nendega võitlemisel, tagades samas nõuetekohased kaitsemeetmed üksikisikute eraelu puutumatuse, isikuandmete ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks.
(2)Eesmärgikohasuse põhimõtte järgimiseks peaks lepingu kohane koostöö ja andmevahetus piirduma ainult selliste kuritegude ja seotud kuritegudega (ühiselt „kuriteod“), mis kuuluvad Europoli pädevusse vastavalt määruse 2016/794 artiklile 3. Koostöö eesmärk peaks eelkõige olema hoida ära terrorismi ja võidelda selle vastu, takistada organiseeritud kuritegevust ning võidelda küberkuritegevusega. Lepingus tuleks kindlaks määrata, milline on selle koostöö ulatus ja millistel eesmärkidel võib Europol edastada andmeid Uus-Meremaa pädevatele ametiasutustele.
(3)Lepingus tuleks selgelt ja täpselt sõnastada, milliseid turvameetmeid ja kontrolle tuleb Europoli ja Uus-Meremaa pädevate ametiasutuste vahelise isikuandmete vahetamise käigus kohaldada isikuandmete ning üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks, sõltumata nende isikute kodakondsusest ja elukohast. Lisaks allpool esitatud turvameetmetele ja ilma et see piiraks võimalike täiendavate turvameetmete kohaldamist, peaksid need hõlmama nõuet, et isikuandmete edastamise suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsuskohustusi ja et isikuandmeid ei kasutata surmanuhtluse või muu julma ja ebainimliku kohtlemise taotlemiseks, määramiseks või täitmiseks.
Eelkõige tuleks teha järgmist.
(a)Lepingus tuleks esitada põhimõistete määratlused. Eelkõige peaks leping sisaldama isikuandmete määratlust, mis oleks kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punktiga 1.
(b)Lepingus tuleks järgida sihtotstarbelisuse põhimõtet, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda muul kui edastamisega seotud eesmärgil. Nimetatud põhimõtte huvides tuleks selgelt ja täpselt sõnastada eesmärgid, mille saavutamiseks lepinguosalised lepingu raames isikuandmeid töötlevad, ning need ei tohi olla ulatuslikumad kui konkreetsel juhul vajalik lepingus osutatud terrorismi ja kuritegude tõkestamiseks ja nendega võitlemiseks.
(c)Kooskõlas lepinguga Europoli poolt edastatud isikuandmeid tuleks töödelda õiglaselt, seaduslikul alusel ja ainult sellel eesmärgil, milleks need edastati. Lepinguga tuleks Europolile kehtestada kohustus teatada andmete edastamise ajal juurdepääsu- või kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses andmete edastamise, kustutamise, hävitamise või edasise töötlemisega. Leping peaks kohustama Uus-Meremaa pädevaid asutusi neid piiranguid austama ja täpsustama, kuidas nende piirangute järgimist praktikas rakendatakse. Isikuandmed peaksid olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on edastamise eesmärgi saavutamiseks vajalik. Andmed peaksid olema täpsed ja ajakohased. Neid ei tohiks säilitada kauem, kui on vajalik nende edastamise eesmärgi saavutamiseks. Lepingule tuleks lisada lisa, mis sisaldab ammendavat loetelu Uus-Meremaa pädevatest asutustest, kellele Europol võib isikuandmeid edastada, ning nende pädevuse lühikirjeldust.
(d)Välja arvatud üksikjuhtudel, kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne lepingus osutatud kuritegude tõkestamiseks ja nendega võitlemiseks, ja tingimusel, et kohaldatakse nõuetekohaseid turvameetmeid, peaks Europolil olema keelatud edastada isikuandmeid, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, kuuluvuse ametiühingusse, geneetilised andmed ja andmed tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta. Leping peaks samuti sisaldama konkreetseid turvameetmeid, mis on seotud kuriteoohvrite, tunnistajate või teiste teo kohta teavet anda võivate isikute või alaealiste isikuandmete edastamisega.
(e)Lepinguga tuleks tagada nende üksikisikute kohtulikult kaitstavad õigused, kelle isikuandmeid töödeldakse, nähes ette eeskirjad, mis käsitlevad andmetele juurdepääsu õigust ning õigust andmeid parandada ja kustutada, samuti tuleb ette näha vajalike ja proportsionaalsete piirangute lubamise konkreetsed põhjused. Lepinguga tuleks tagada ka iga sellise isiku kohtulikult kaitstav õigus haldus- ja õiguskaitsele, kelle andmeid lepingu alusel töödeldakse, ja tõhusate õiguskaitsevahendite kehtestamine.
(f)Lepinguga tuleks ette näha eeskirjad, mis käsitlevad isikuandmete säilitamist, läbivaatamist, parandamist ja kustutamist, logide pidamiseks ja dokumenteerimiseks vajalike andmete jäädvustamist ning teavet, mis tuleb üksikisikutele kättesaadavaks teha. Samuti tuleks selles sätestada isikuandmete automatiseeritud töötlemisega seotud turvameetmed.
(g)Lepingus tuleks kindaks määrata kriteeriumid, mille alusel tuleks hinnata allika usaldusväärsust ja andmete täpsust.
(h)Lepinguga tuleks ette näha kohustus tagada isikuandmete turvalisus asjaomaste tehniliste ja korralduslike meetmetega, sealhulgas võimaldades isikuandmetele juurdepääsu ainult volitatud isikutele. Lepinguga tuleks ette näha ka teavitamiskohustus lepingu alusel edastatud isikuandmetega seotud rikkumise korral.
(i)Uus-Meremaa pädevad ametiasutused tohiksid teavet edastada muudele Uus-Meremaa ametiasutustele, sealhulgas kasutamiseks kohtumenetluses, ainult sel eesmärgil, mil Europol algselt andmed edastas, ning teabe selline edastamine peaks toimuma asjaomastel tingimustel ja selle suhtes tuleks kohaldada nõuetekohaseid turvameetmeid, sealhulgas oleks vaja Europoli eelnevat luba.
(j)Punktis i osutatud tingimusi tuleks kohaldada ka juhul, kui Uus-Meremaa pädevad ametiasutused edastavad teavet kolmandate riikide ametiasutustele; seejuures peaks kehtima lisanõue, et teavet on lubatud edastada ainult sellistele kolmandatele riikidele, kellele Europol võib määruse 2016/794 artikli 25 lõike 1 alusel isikuandmeid edastada.
(k)Lepinguga tuleks tagada järelevalvesüsteem, mis hõlmab ühte või mitut sõltumatut avaliku sektori asutust, kes vastutavad andmekaitse eest ja kellel on tegelik uurimis- ja sekkumisõigus, et teostada järelevalvet nende Uus-Meremaa avaliku sektori asutuste üle, kes kasutavad isikuandmeid või vahetavad teavet, ja osaleda kohtumenetlustes. Eelkõige peaks sõltumatutel ametiasutustel olema volitused vaadata läbi üksikisikute kaebused nende isikuandmete kasutamise kohta. Avaliku sektori asutused, kes kasutavad isikuandmeid, peaksid vastutama lepingu kohaselt isikuandmete kaitse normide täitmise eest.
(4)Seoses lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega tuleks ette näha tõhus vaidluste lahendamise kord tagamaks, et lepinguosalised järgivad ühiselt kokkulepitud eeskirju.
(5)Lepingusse tuleks lisada sätted lepingu järelevalve ja korrapärase hindamise kohta.
(6)Leping peaks sisaldama sätet jõustumise ja kehtivuse kohta ning sätet, mille kohaselt lepinguosaline võib lepingu lõpetada või peatada, eelkõige juhul, kui kolmas riik ei taga enam tulemuslikult põhiõiguste ja -vabaduste kaitset tasemel, mis on nõutud kõnealuse lepinguga. Peale selle tuleks lepingus täpsustada, kas selle kohaldamisalasse kuuluvate ja enne lepingu kehtivuse peatamist või lõpetamist edastatud isikuandmete töötlemist võib jätkata. Kui isikuandmete jätkuv töötlemine on lubatud, peaks see igal juhul toimuma kooskõlas lepingu sätetega, mis kehtisid lepingu kehtivuse peatamise või lõpetamise ajal.
(7)Lepingusse võib vajaduse korral lisada klausli selle territoriaalse kohaldamisala kohta.
(8)Leping peaks olema võrdselt autentne bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning sisaldama sellekohast keeleklauslit.