EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2019

COM(2019) 470 final

2019/0223(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamist ja ajutist kohaldamist

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (ICCATi konventsioon) eesmärk on ICCATi loomise teel edendada koostööd Atlandi ookeanis tuuni ja tuunilaadsete liikide populatsioonide säilitamisel tasemel, mis võimaldab maksimaalset jätkusuutlikku püüki toidu ja muudel eesmärkidel. Konventsioon jõustus 21. märtsil 1969. Liit on konventsiooni osaline, olles selle heaks kiitnud vastavalt nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusele 1 .

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCATi komisjon) on ICCATi konventsiooniga asutatud organ tema pädevusvaldkonda kuuluvate liikide kaitseks ja majandamiseks. ICCATi komisjonil on õigus võtta vastu soovitusi, mis on lepinguosalistele siduvad. ICCATi konventsiooni osalisena on liit ICCATi komisjoni liige, kus tal on osalemis- ja hääletamisõigus.

Oma pädevusvaldkonda kuuluvate liikide kaitse ja majandamise tõhususe parandamiseks ja tugevdamiseks on ICCATi komisjon kokku leppinud vajaduses muuta konventsiooni. 13. mail 2013 lubas nõukogu komisjonil pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi konventsiooni muudatuste üle 2 .

Aastatel 2013–2018 on toimunud ICCATi komisjonis arutelud muudatuste teemal, mis tuleb konventsioonis teha. Selle tulemusena on koostatud protokoll konventsiooni muutmiseks. Peamiste muudatustega tehakse nende jõustumise korral järgmist:

(1)laiendatakse konventsiooni kohaldamisala seoses haide kaitse ja majandamisega;

(2)selgitatakse hääletamiseeskirju ja kvoorumit ICCATi komisjonis, eelkõige häälteenamuse nõudeid olukordades, kus ei ole võimalik saavutada konsensust;

(3)määratakse kindlaks põhimõtted, mille kohaselt ICCATi komisjon ja tema liikmed tegutsevad, töötades ICCATi konventsiooni alusel;

(4)lühendatakse ICCATi komisjoni vastu võetud soovituste jõustumisaega kuuelt kuult neljale kuule pärast ICCATi liikmetele teatamist;

(5)selgitatakse ICCATi komisjoni vastu võetud soovitustele vastulausete esitamise menetluse kasutamist;

(6)võimaldatakse koostööd tegevate kolmandate riikide ja kalandusüksuste suuremat osalemist ICCATi komisjoni töös; ning

(7)võetakse kasutusele ICCATi vaidluste lahendamise mehhanism, mis on vabatahtlik, aga mille tulemus on lõplik ja seda kasutanud pooltele siduv.

Konventsiooni muutmist kasutatakse ka kui võimalust kõrvaldada väikesed erinevused konventsiooni inglis-, prantsus- ja hispaaniakeelsete versioonide vahel, mis on kõik võrdselt autentsed versioonid. Protokoll hõlmab seega kõiki sätteid, mida tuleb muuta millises tahes kolmest keeleversioonist.

Lepinguosalised võtavad protokolli vastu ICCATi komisjoni 28. korralisel koosolekul, mis toimub 18.–25. novembril 2019.

Käesoleva ettepanekuga soovitatakse võtta vastu nõukogu otsus, et anda luba liidu nimel protokoll allkirjastada ja seda ajutiselt kohaldada. Protokolli artikliga 13 nähakse ette, et protokoll jõustub lepinguosaliste jaoks, kui nad on selle vastu võtnud üheksakümnendal päeval pärast seda, kui kolm neljandikku lepinguosalistest on protokolli ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile hoiule andnud, ning seejärel iga ülejäänud lepinguosalise jaoks alates protokolli vastuvõtmisest. Seepärast tuleb ette näha protokolli ajutine kohaldamine juhul, kui see jõustub enne seda, kui liit on lõpetanud oma sisemised ratifitseerimismenetlused. Ajutine kohaldamine on kooskõlas ka nõukogu otsusega, millega antakse komisjonile luba pidada läbirääkimisi konventsiooni muudatuste üle.

Protokoll on osa laiemast paketist, mis hõlmab ka järgmist:

(1)ICCATi resolutsioon, mis käsitleb kalandusüksuste osalemist muudetud ICCATi konventsiooni alusel. Resolutsioonis selgitatakse konventsiooni muudatusi, mis puudutavad kolmandate riikide osalemist ning eelkõige seda, et Hiina Taipei on kalandusüksus, mida soovitakse hõlmata kalandusüksusi käsitleva 2. lisaga, mis lisatakse konventsioonile protokolli artikliga 11; ning

(2)ICCATi soovitus kalade kohta, mida käsitatakse tuuni ja tuunilaadsete liikidena või ookeaniliste, pelaagiliste ja pika rändega varilõpuseste liikidena. Soovituses selgitatakse, millised liigid on konventsiooniga hõlmatud, eelkõige määratledes sõnaselgelt mõiste „ICCATi liigid“, mis hõlmavad varilõpuseste liike (haid ja raid), mis on ookeanilised, pelaagilised ja pika rändega.

ICCATi komisjon peab võtma resolutsiooni ja soovituse vastu samal ajal, kui lepinguosalised võtavad vastu protokolli. ICCATi konventsiooni artikli VIII lõike 2 kohaselt jõustub soovitus kuus kuud pärast kuupäeva, mil lepinguosalisi on sellest teavitatud. Soovitus ei ole lepinguosalisele siduv, kui ta on esitanud vastulause ja seda kinnitanud. Kui vastulauset toetab suurem osa lepinguosalisi, siis soovitus ei jõustu.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa Liit, mida esindab Euroopa Komisjon, toetab ICCATi tööd ja osaleb selles aktiivselt kooskõlas komisjoni teatisega „Piirkondlikes kalandusorganisatsioonides osalemine“, 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 4 artikliga 29 ning nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega komisjoni teatise kohta, mis käsitleb ühise kalanduspoliitika välismõõdet 5 . Konventsiooni muudatused on vajalikud selleks, et tagada ICCATi majandatavate mere bioloogiliste ressursside ja merekeskkonna, samuti ICCATi liikide sihtpüügi raames püütavate liikide jätkusuutlik kasutamine, majandamine ja kaitse.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesolev nõukogu otsuse ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingul, eriti selle artikli 43 lõikel 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

13. mail 2013 andis nõukogu komisjonile loa pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi konventsiooni muudatuste üle.

Muudatused valmistati ette sel eesmärgil ICCATi loodud konventsiooni muudatusi käsitleva töörühma kuue koosoleku jooksul, millest esimene toimus 10.–12. juulil 2013 ja viimane 24.–25. mail 2018. Liikmesriike hoiti läbirääkimiste käiguga kursis.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2019/0223 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamist ja ajutist kohaldamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)13. mail 2013 andis nõukogu Euroopa Komisjonile loa alustada läbirääkimisi rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (ICCATi konventsioon) 9 muudatuste üle. Nimetatud läbirääkimised jõudsid 2018. aasta novembris edukalt lõpule.

(2)Tulenev protokoll peaks suurendama ICCATi tõhusust ja tugevdama tema pädevusvaldkonda kuuluvate liikide kaitset ja majandamist.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 10  on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajaliku taseme. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Peale selle on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes. Protokoll on nende eesmärkidega kooskõlas.

(4)Nagu märgitud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni ühisteatises „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ 11 ning nõukogu järeldustes selle ühisteatise kohta 12 , on piirkondlike kalandusorganisatsioonide toetamise ja nende tegevuse tõhustamise meetmete edendamine ning vajaduse korral nende juhtimise parandamine liidu tegevuses kesksel kohal neil foorumitel. Protokoll on nende eesmärkidega täielikult kooskõlas.

(5)Protokoll tuleks liidu nimel allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpetamiseni.

(6)Pidades silmas võimalust, et protokoll jõustub enne, kui liit on lõpetanud oma sisemised ratifitseerimismenetlused, tuleks seda kohaldada ajutiselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Antakse luba allkirjastada liidu nimel rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni muutmise protokoll (edaspidi „protokoll“), tingimusel et nimetatud protokoll sõlmitakse.

Allkirjastatava protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab protokolli allkirjastamise täielikud volitused isiku(te)le, kelle on määranud protokolli üle läbirääkimisi pidav lepinguosaline, tingimusel et protokoll sõlmitakse.

Artikkel 3

Protokolli kohaldatakse ajutiselt kooskõlas protokolli artikliga 13 kuni selle jõustumiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)    Nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsus ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(2)    Nõukogu 13. mai 2013. aasta otsus, millega antakse komisjonile luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis tehtavate muudatuste üle.

(3)    COM/99/0613 final.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5)    COM(2011) 424, 13.7.2011.

(6)    JOIN(2016) 49 final.

(7)    7348/1/17 REV 1.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(9)    Nõukogu 13. mai 2013. aasta otsus, millega antakse komisjonile luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (ICCATi konventsioon) tehtavate muudatuste üle.

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(11)    JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016.

(12)    7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2019

COM(2019) 470 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus,

mis käsitleb rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamist ja ajutist kohaldamist

LISA

RAHVUSVAHELISE ATLANDI TUUNIKALA KAITSE KONVENTSIOONI MUUTMISE PROTOKOLL

Rio de Janeiros 14. mail 1966 sõlmitud rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osalised,

   MEENUTADES ICCATi soovitust luua töörühm, et töötada välja ICCATi konventsiooni muudatused [soovitus 12-10], ja sellest tulenevaid asjaomase töörühma kaudu välja töötatud muudatusettepanekute eelnõusid,

   VÕTTES TEADMISEKS ICCATi otsuse, mis käsitleb kalandusüksuste osalemist muudetud ICCATi konventsiooni alusel [otsus 19-XX], ja ICCATi soovitust kalade kohta, mida käsitatakse tuuni ja tuunilaadsete liikidena või ookeaniliste, pelaagiliste ja pika rändega varilõpuseste liikidena [soovitus 19-XX], mis on muudatusettepanekute lahutamatud osad ning mille komisjon võttis vastu koos käesoleva protokolli lõpliku vormistamisega,

   ARVESTADES, et käesolevas dokumendis esitatud konventsiooni muudatusettepanekud hõlmavad uusi kohustusi,

   RÕHUTADES seda, kui oluline on lõpetada oma vastavad sisesed vastuvõtmismenetlused viivitamata, et käesolev protokoll saaks jõustuda kõigi lepinguosaliste jaoks nii kiiresti kui võimalik,

on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Konventsiooni preambulit muudetakse järgmiselt.

„Valitsused, kelle nõuetekohaselt volitatud esindajad on käesolevale dokumendile alla kirjutanud, pidades silmas oma ühist huvi Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide ning ookeaniliste, pelaagiliste ja pika rändega varilõpuseste liikide populatsioonide suhtes ning soovides teha koostööd nende kalade populatsioonide hoidmisel sellisel tasemel, mis võimaldab nende pikaajalist kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist toiduks ja muul otstarbel, otsustavad sõlmida konventsiooni nende ressursside kaitseks ning lepivad sel eesmärgil kokku järgmises:“    

Artikkel 2

Konventsiooni II ja III artiklit muudetakse järgmiselt.

„II artikkel

Käesoleva konventsioon ühtki sätet ei tõlgendata nii, et see mõjutaks riikide õigusi, jurisdiktsiooni ja kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel. Käesolevat konventsiooni tõlgendatakse ja kohaldatakse viisil, mis on rahvusvahelise õigusega kooskõlas.

III artikkel

1.    Lepinguosalised lepivad kokku, et nad moodustavad ja peavad ülal komisjoni nimega Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (edaspidi „komisjon“), mille ülesandeks on viia ellu käesoleva konventsiooni eesmärgid. Iga lepinguosaline on komisjoni liige.

2.    Igal komisjoni liikmel on komisjonis kõige rohkem kolm volitatud esindajat. Esindajaid võivad abistada eksperdid ja nõunikud.

3.    Komisjoni otsused võetakse üldiselt vastu konsensuse alusel. Kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, siis juhul, kui konsensust ei saavutata, võetakse otsused vastu kohal viibivate ja poolt- või vastuhääle andnud komisjoni liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ning igal komisjoni liikmel on üks hääl. Kaks kolmandikku kõigist komisjoni liikmetest moodustab kvoorumi.

4.    Komisjon peab korralisi koosolekuid iga kahe aasta tagant. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda igal ajal kõigi komisjoni liikmete enamuse nõudmisel või VI artikli kohaselt moodustatud nõukogu otsusega.

5.    Esimesel koosolekul ja seejärel igal korralisel koosolekul valib komisjon lepinguosaliste hulgast eesistuja ning eesistuja esimese ja teise asetäitja, keda võib tagasi valida ainult üheks ametiajaks.

6.    Komisjoni ja tema allorganite koosolekud on avalikud, kui komisjon ei otsusta teisiti.

7.    Komisjoni ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja hispaania keel.

8.    Komisjonil on õigus vastu võtta selline töökord ja sellised finantseeskirjad, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalikud.

9.    Komisjon esitab iga kahe aasta tagant komisjoni liikmetele oma töö ja järelduste kohta aruande ja teavitab neid vastava taotluse korral ka kõikidest konventsiooni eesmärkidega seotud asjaoludest.“    

Artikkel 3

Konventsioonile lisatakse uus IV artikkel, mis on järgmine.

„IV artikkel

Komisjon ja selle liikmed astuvad käesoleva konventsiooni alusel tööd tehes samme, et:

a)    kohaldada ettevaatuspõhimõtet ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega ning, kui see on asjakohane, soovitatud tavade ja menetlustega;

b)    kasutada parimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid;

c)    kaitsta merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust;

d)    tagada otsuste tegemise protsesside õiglus ja läbipaistvus, sealhulgas seoses kalapüügivõimaluste jaotamise ja muude toimingutega; ning

e)    võtta täiel määral arvesse komisjoni liikmete hulka kuuluvate arenguriikide erivajadusi, sealhulgas vajadust suurendada nende suutlikkust kooskõlas rahvusvahelise õigusega, rakendada nende konventsioonist tulenevaid kohustusi ja arendada nende kalandust.“    

Artikkel 4

Konventsiooni IV, V, VI, VII ja VIII artikkel nummerdatakse ümber vastavalt V, VI, VII, VIII ja IX artikliks ning neid muudetakse järgmiselt.

„V artikkel

1.    Käesoleva konventsiooni eesmärkide elluviimiseks tehakse järgmist.

a)    Komisjon kannab hoolt, et uuritakse tuuni ja tuunilaadsete liikide ning ookeaniliste, pelaagiliste ja pika rändega varilõpuseste liikide (edaspidi „ICCATi liigid“) populatsioone ning muid kalaliike, mida püütakse ICCATi liikide püüdmise ajal konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas, võttes arvesse muude asjaomaste rahvusvaheliste kalandusega seotud organisatsioonide tööd või seonduvate kokkulepete alusel tehtavat tööd. Uurimise käigus tehakse teadusuuringuid, mis hõlmavad ülalnimetatud liike, nende keskkonna okeanograafiat ning looduslike ja inimtegurite mõju nende arvukusele. Komisjon võib uurida ka liike, mis kuuluvad samasse ökosüsteemi või sõltuvad ICCATi liikidest või on nendega seotud.

b)    Nende ülesannete täitmisel kasutab komisjon, niivõrd kui võimalik, komisjoni liikmete ja nende poliitiliste allüksuste ametlike asutuste tehnilisi ja teaduslikke teenuseid ja nimetatud asutustest pärinevat teavet, vajaduse korral riiklike või erainstitutsioonide, -organisatsioonide või isikute pakutavaid teenuseid ja teavet, ning võib oma eelarve piires ja koostöös asjaomaste komisjoni liikmetega korraldada iseseisvaid uuringuid, et täiendada valitsuste, riiklike institutsioonide või rahvusvaheliste organisatsioonide uurimistööd.

c)    Komisjon tagab, et igasugune teave, mis saadakse selliselt institutsioonilt, organisatsioonilt või isikult, on kooskõlas kvaliteedi ja objektiivsuse kohta kehtestatud teaduslike standarditega.

2.    Käesoleva artikli lõike 1 sätete rakendamine hõlmab järgmist:

a)    konventsiooniga reguleeritava piirkonna ICCATi liikide hetkeolukorda ja suundumusi käsitleva statistilise teabe kogumine ja analüüsimine;

b)    niisuguseid meetmeid ja meetodeid käsitleva teabe uurimine ja hindamine, mis tagavad ICCATi liikide populatsioonide hoidmise sellisel tasemel või üle sellise taseme, mis toob kaasa nende liikide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja tagab kõnealuste liikide tõhusa kasutamise sellele saagikusele vastaval viisil;

c)    komisjoni liikmetele uuringute soovitamine; ning

d)    komisjoni aruannete ning konventsiooniga reguleeritava piirkonna ICCATi liikidega seotud statistilise, bioloogilise ja muu teadusliku teabe avaldamine ja levitamine.

VI artikkel

1.    Komisjonis moodustatakse nõukogu, kuhu kuuluvad komisjoni eesistuja ja eesistuja asetäitja ning vähemalt nelja, kuid mitte rohkem kui kaheksa lepinguosalise esindajad. Nõukogus esindatud lepinguosalised valitakse igal komisjoni korralisel koosolekul. Kui aga lepinguosaliste arv ületab mingil ajal 40, võib komisjon nõukogusse valida kahe täiendava lepinguosalise esindajad. Nõukogusse ei valita neid lepinguosalisi, kelle kodanikud on eesistuja ja eesistuja asetäitja. Nõukogu valimisel pöörab komisjon vajalikku tähelepanu lepinguosaliste geograafilisele asendile ning tuunikala püügi ja töötlemisega seotud huvidele, samuti lepinguosaliste võrdsele õigusele olla nõukogus esindatud.

2.    Nõukogu täidab talle käesoleva konventsiooniga pandud või komisjoni määratud ülesandeid ja tuleb kokku vähemalt ühel korral komisjoni korraliste koosolekute vahelisel ajal. Komisjoni koosolekute vahelisel ajal võtab nõukogu vastu vajalikud otsused personali ülesannete kohta ja annab vajalikke juhiseid täitevsekretärile. Nõukogu otsused tehakse komisjoni kehtestatud eeskirjade kohaselt.

VII artikkel

Käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks võib komisjon moodustada vaekogusid, mis käsitlevad liike, liikide rühmi või geograafilisi piirkondi. Sellisel juhul iga vaekogu:

a)    vastutab oma mõjualas olevate liikide, liikide rühmade või geograafilise piirkonna uurimise eest ning kogub neid käsitlevaid teaduslikke ja muid andmeid;

b)    võib teadusuuringute alusel teha komisjonile soovitusi komisjoni liikmete ühismeetmete kohta; ning

c)    võib soovitada komisjonile uuringuid, mida on vaja liikide, liikide rühmade või geograafilise piirkonna kohta teabe saamiseks, ning koordineerida komisjoni liikmete uurimisprogramme.

VIII artikkel

Komisjon määrab ametisse täitevsekretäri, kelle ametiaja pikkuse otsustab komisjon. Täitevsekretäri pädevuses on komisjoni personali valik ja juhtimine vastavalt komisjoni määratud eeskirjadele ja menetlusele. Täitevsekretär täidab muu hulgas järgmisi ülesandeid, mida komisjon võib talle määrata:

a)    koordineerib käesoleva konventsiooni V ja VII artikli alusel ellu viidavaid uurimisprogramme;

b)    koostab eelarveprojekti, mis esitatakse läbivaatamiseks komisjonile;

c)    annab loa rahaliste vahendite väljamakseteks vastavalt komisjoni eelarvele;

d)    peab komisjoni raamatupidamisarvestust;

e)    korraldab koostööd käesoleva konventsiooni XIII artiklis nimetatud organisatsioonidega;

f)    korraldab käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalike andmete kogumist ja analüüsi, eriti nende andmete osas, mis on seotud ICCATi liikide varude praeguse ja maksimaalse jätkusuutliku saagikusega; ning

g)    valmistab ette komisjoni ja selle allorganite teaduslikud, halduslikud ja muud aruanded, mis esitatakse komisjonile kinnitamiseks.

IX artikkel

1.    

a)    Komisjon võib teaduslikele tõenditele toetudes teha soovitusi, mille eesmärk on:

i)    tagada konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas ICCATi liikide pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine, säilitades või taastades nende liikide varude arvukuse kas tasemel, mis suudab tagada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, või sellest kõrgemal tasemel;

ii)    edendada vajaduse korral selliste muude liikide kaitset, mis sõltuvad ICCATi liikidest või on nendega seotud, eesmärgiga säilitada või taastada need liigid üle taseme, millel nende paljunemine võib sattuda tõsisesse ohtu.

Need soovitused jõustuvad komisjoni liikmete jaoks vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

b)    Eespool nimetatud soovitused tehakse:

i)    komisjoni algatusel, kui asjaomast vaekogu ei ole moodustatud;

ii)    komisjoni algatusel komisjoni kõigi liikmete vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega, kui asjaomane vaekogu on moodustatud, aga vaekogu ei ole ettepanekut heaks kiitnud;

iii)    asjaomase vaekogu heaks kiidetud ettepaneku alusel; või

iv)    asjaomaste vaekogude heaks kiidetud ettepaneku alusel, kui kõnealune soovitus on seotud rohkem kui ühe geograafilise piirkonna, liigi või liikide rühmaga.

2.    Kõik käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud soovitused jõustuvad kõikide komisjoni liikmete suhtes neli kuud pärast kuupäeva, mil komisjon edastas komisjoni liikmetele soovitust käsitleva teate soovituse, välja arvatud juhul, kui komisjon on soovituse vastuvõtmise ajal teisiti kokku leppinud, või välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud juhtudel. Samas ei jõustu soovitus ühelgi juhul vähem kui kolme kuu jooksul.

3.    

a)    Kui lõike 1 punkti b alapunktide i või ii kohaselt tehtud soovituse puhul mõni komisjoni liige või lõike 1 punkti b alapunkti ii või iii kohaselt tehtud soovituse puhul mõni komisjoni liige, kes on ka asjaomase vaekogu liige, esitab komisjonile selle soovituse suhtes vastulause lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul, ei jõustu soovitus nende komisjoni liikmete suhtes, kes esitasid vastulause.

b)    Kui komisjoni liikmete enamus on esitanud vastulause eespool lõikes 2 kehtestatud ajavahemiku jooksul, ei jõustu soovitus nende komisjoni liikmete suhtes.

c)    Komisjoni liige, kes esitab vastulause vastavalt eespool esitatud alapunktile a, peab esitama komisjonile oma vastulause esitamise ajal kirjalikult vastulause põhjenduse, mis põhineb ühel või mitmel järgmisel alusel:

i)    soovitus ei ole käesoleva konventsiooniga või muude rahvusvahelise õiguse asjaomaste normidega kooskõlas;

ii)    soovitus on komisjoni liikme suhtes vormiliselt või faktiliselt põhjendamatult diskrimineeriv;

iii)    komisjoni liikmel ei ole võimalik meetme täitmist tagada, sest ta on võtnud vastu teistsuguse lähenemisviisi kaitsele ja jätkusuutlikule majandamisele või tal puudub tehniline suutlikkus soovitust rakendada; või

iv)    turvapiirangute tõttu ei saa vastulause esitanud komisjoni liige meedet rakendada või järgida.

d)    Komisjoni iga liige, kes esitab käesoleva artikli alusel vastulause, esitab komisjonile võimalikus ulatuses ka võimaliku alternatiivse kaitse- või majandamismeetme kirjelduse, mis on vähemalt sama tõhus kui meede, mille kohta ta esitab vastulause.

4.    Soovituse suhtes vastulause esitanud komisjoni liige võib selle vastulause igal ajal tagasi võtta ja, kui nimetatud soovitus on juba jõus, jõustub see selle komisjoni liikme suhtes kohe, või see jõustub käesolevas artiklis kindlaksmääratud tingimustele vastaval ajal.

5.    Täitevsekretär saadab viivitamata kõigile komisjoni liikmetele käesoleva artikli kohaselt saadud vastulause üksikasjad ja selgituse ning sellise vastulause tagasivõtmise üksikasjad ning teavitab kõiki komisjoni liikmeid sellest, kus mõni soovitus jõustub.“    

Artikkel 5

Konventsioonile lisatakse uus X artikkel, mis on järgmine.

„X artikkel

1.    Komisjon teeb kõik endast oleneva, et ära hoida vaidlusi, ning vaidluse pooled konsulteerivad omavahel, et lahendada käesolevat konventsiooni puudutavad vaidlused vastastikusel kokkuleppel ja võimalikult kiiresti.

2.    Kui vaidlus puudutab tehnilist küsimust, võivad vaidluse pooled ühiselt anda vaidluse lahendada sihtotstarbelisele eksperdirühmale, mis on loodud komisjoni vastu võetud korra kohaselt. See rühm arutab küsimust vaidluse pooltega ja püüab vaidluse kiiresti lahendada siduvaid menetlusi kasutamata.

3.    Kui vaidlus tekib kahe või enama lepinguosalise vahel ja puudutab käesoleva konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist, antakse endast parim, et lahendada vaidlus rahumeelsete vahenditega.

4.    Iga selline vaidlus, mida ei lahendata ülaltoodud punktides märgitud vahenditega, võidakse anda vaidluse poolte ühisel taotlusel vahekohtule lõplikuks ja siduvaks lahendamiseks. Enne ühiselt vahekohtumenetluse taotlemist peaksid vaidluse pooled leppima kokku vaidluse ulatuses. Vaidluse pooled võivad kokku leppida, et vahekohus moodustatakse ja viiakse läbi käesoleva konventsiooni 1. lisa kohaselt või muu menetluse kohaselt, mida vaidluse pooled võivad vastastikusel kokkuleppel otsustada kohaldada. Iga selline vahekohus esitab oma otsused kooskõlas käesoleva konventsiooniga, rahvusvahelise õigusega ja asjaomaste standarditega, mida vaidluse pooled on mere elusressursside kaitseks tunnustanud.

5.    Käesolevas artiklis sätestatud vaidluste lahendamise mehhanisme kohaldatakse üksnes vaidluste suhtes, mis on seotud mis tahes teo, fakti või olukorraga, mis ilmneb pärast käesoleva artikli jõustumise kuupäeva.

6.    Ükski selle artikli säte ei piira ühegi vaidluse poolte võimalusi taotleda vaidluse lahendamist käesolevas artiklis sätestatud vaidluste lahendamise asemel muude lepingute või rahvusvaheliste kokkulepete alusel, mille pooled nad on, kooskõlas asjaomase lepingu või rahvusvahelise kokkuleppe nõuetega.“    

Artikkel 6

Konventsiooni IX, X ja XI artikkel nummerdatakse ümber vastavalt XI, XII ja XIII artikliks ning neid muudetakse järgmiselt.

„XI artikkel

1.    Komisjoni liikmed lepivad kokku, et nad võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud käesoleva konventsiooni rakendamise tagamiseks. Iga komisjoni liige esitab komisjonile iga kahe aasta tagant või komisjoni määratud muul tähtajal aruande sel eesmärgil võetud meetmete kohta.

2.    Komisjoni liikmed nõustuvad:

a)    esitama komisjoni nõudmisel mis tahes statistilised, bioloogilised ja muud teaduslikud andmed, mida komisjon võib vajada seoses käesoleva konventsiooniga;

b)    kui nende ametiasutused ei tule toime kõnealuste andmete hankimise ja esitamisega, võimaldama komisjonil komisjoni liikmete kaudu hankida andmeid otse ettevõtetelt ja kaluritelt, kes on nõus kõnealuseid andmeid andma.

3.    Komisjoni liikmed kohustuvad tegema omavahel koostööd, et võtta asjakohaseid tõhusaid meetmeid, mis tagavad käesoleva konventsiooni sätete kohaldamise.

4.    Lepinguosalised kohustuvad looma rahvusvahelise jõustamissüsteemi, mida kohaldatakse konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas, välja arvatud selline territoriaalmeri või muud veed, mille puhul mõni riik võib rahvusvahelise õiguse kohaselt teostada sealse kalapüügi suhtes oma jurisdiktsiooni.

XII artikkel

1.    Komisjon võtab vastu komisjoni ühiste kulude eelarve igale korralisele koosolekule järgnevaks kaheks aastaks.

2.    

a)    Komisjoni iga liige maksab aastas komisjoni eelarvesse summa, mis arvutatakse vastavalt komisjoni vastu võetud finantsmääruses sätestatud kavale. Komisjon peab selle kava vastuvõtmisel võtma muu hulgas arvesse komisjoni iga liikme kindlasummalisi põhitasusid komisjoni ja vaekogu liikmesuse eest, Atlandi tuuni ja tuunilaadsete kalade saagi kogukaalu ja kõnealustest kaladest valmistatud konserveeritud toodete netokaalu ning komisjoni liikmete majandusliku arengu ulatust.

b)    Finantsmäärustes esitatud aastaste osamaksude skeem kehtestatakse või seda muudetakse üksnes kõigi kohal viibivate ja hääletavate komisjoni liikmete nõusolekul. Komisjoni liikmeid teavitatakse sellest 90 päeva ette.

3.    Nõukogu vaatab komisjoni koosolekute vahelisel ajal oma korralisel koosolekul üle kaheaastase eelarve teise poole ja võib selleks ajaks toimunud ja eeldatavaid arenguid arvesse võttes anda loa teisel aastal komisjoni eelarve summad ümber jaotada kinnitatud komisjoni eelarve piires.

4.    Komisjoni täitevsekretär teatab igale komisjoni liikmele tema aastase maksumäära. Osamaksud tuleb tasuda selle aasta 1. jaanuariks, mille suhtes need arvestati. Osamaksud, mis ei ole tasutud järgmise aasta 1. jaanuariks, loetakse võlgnevusteks.

5.    Kaheaastase eelarve osamaksud tasutakse vääringus, mille võib kindlaks määrata komisjon.

6.    Esimesel koosolekul kinnitab komisjon oma esimese tegutsemisaasta saldo eelarve ja järgmise kaheaastase perioodi eelarve. Ta saadab komisjoni liikmetele viivitamata nimetatud eelarvete koopiad koos teatega iga lepinguosalise esimese osamaksu arvestusliku suuruse kohta.

7.    Seejärel, vähemalt 60 päeva enne kaheaastasele perioodile eelnevat komisjoni korralist koosolekut, esitab täitevsekretär igale komisjoni liikmele kaheaastase perioodi eelarve projekti koos arvestuslike osamaksude tasumise graafikuga.

8.    Komisjon võib komisjoni liikme hääleõiguse peatada, kui tasumata osamaksude suurus on võrdne või suurem, kui selle lepinguosalise kahe eelneva aasta osamaksude summa.

9.    Komisjon loob käibekapitali fondi aastamaksude laekumisele eelnevate komisjoni toimingute rahastamiseks ja muuks komisjoni sätestatud otstarbeks. Komisjon määrab kindlaks fondi suuruse, arvestab selle loomiseks vajalikud ettemaksud ja võtab vastu fondi kasutamist reguleerivad eeskirjad.

10.    Komisjon korraldab komisjoni raamatupidamise iga-aastase sõltumatu auditeerimise. Komisjon, või aastatel, kui komisjoni korralist koosolekut ei toimu, nõukogu, vaatab läbi ja kinnitab auditeerimisaruanded.

11.    Komisjon võib oma töö tegemiseks võtta vastu muid makseid lisaks neile, mida on nimetatud käesoleva artikli lõikes 2.

XIII artikkel

1.    Lepinguosalised lepivad kokku, et komisjoni ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vahel peavad olema koostöösidemed. Seda silmas pidades astub komisjon läbirääkimistesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga, et sõlmida leping vastavalt organisatsiooni põhimääruse XIII artiklile. Selline leping peaks muu hulgas ette nägema, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor määrab esindaja, kes osaleb hääleõiguseta kõigil komisjoni ja selle allorganite koosolekutel.

2.    Komisjoni liikmed lepivad kokku, et tuleb sisse seada koostöö komisjoni ja muude rahvusvaheliste kalanduskomisjonide ja teadusorganisatsioonide vahel, kes võiks komisjoni tööle kaasa aidata. Komisjon võib sõlmida lepinguid selliste komisjonide ja organisatsioonidega.

3.    Komisjon võib kutsuda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kuuluva mis tahes asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni või valitsuse või mis tahes ÜRO spetsialiseeritud asutuse, mis ei ole komisjoni liige, osalema vaatlejana komisjoni või selle allorganite koosolekutel.“    

Artikkel 7

Konventsiooni XII artikkel nummerdatakse ümber XIV artikliks. Selle artikli lõiget 2 muudetakse järgmiselt.

„2.    Kui käesoleva konventsiooni jõustumisest on möödunud kümme aastat, võib mis tahes lepinguosaline igal ajal konventsioonist taganeda iga aasta 31. detsembril, kaasa arvatud kümnes aasta, esitades ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile kirjaliku taganemisteatise eelneva aasta 31. detsembril või enne seda.“    

Artikkel 8

Konventsiooni XIII artikkel nummerdatakse ümber XV artikliks. Selle artikli lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

„1.    

a)    Mis tahes lepinguosalise või komisjoni enda algatusel võib komisjon teha ettepanekuid käesoleva konventsiooni muutmiseks. Iga selline ettepanek tehakse konsensuse alusel.

b)    ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor saadab mis tahes muudatusettepaneku tõestatud koopia igale lepinguosalisele.

c)    Muudatus, mis ei sisalda uusi kohustusi, jõustub kõigi lepinguosaliste suhtes kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kolm neljandikku lepinguosalistest on selle vastu võtnud.

d)    Muudatus, mis sisaldab uusi kohustusi, jõustub kõigi lepinguosaliste suhtes, kes on muudatuse vastu võtnud, üheksakümnendal päeval pärast seda, kui kolm neljandikku lepinguosalistest on selle vastu võtnud, ning seejärel iga ülejäänud lepinguosalise suhtes alates hetkest, mil ta muudatuse vastu võtab. Mis tahes muudatus, mida üks või mitu lepinguosalist peavad uusi kohustusi sisaldavaks, loetakse selliseks ja see jõustub eespool sätestatud tingimustel.

e)    Valitsuse jaoks, kes saab lepinguosaliseks pärast seda, kui käesoleva konventsiooni muudatus on käesoleva artikli kohaselt vastuvõtmiseks avatud, on käesolev konventsioon siduv muudetuna alates kõnealuse muudatuse jõustumisest.“    

Artikkel 9

Konventsioonile lisatakse uus XVI artikkel, mis on järgmine.

„XVI artikkel

Lisad on käesoleva konventsiooni lahutamatu osa ning iga viide käesolevale konventsioonile hõlmab viidet lisadele.“    

Artikkel 10

Konventsiooni XIV, XV ja XVI artikkel nummerdatakse ümber vastavalt XVII, XVIII ja XIX artikliks ning neid muudetakse järgmiselt.

„XVII artikkel

1.    Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõikidele ÜRO liikmesriikide valitsustele ja ÜRO spetsialiseeritud asutustele. Valitsus, kes ei ole konventsiooni allkirjastanud, võib sellega igal ajal ühineda.

2.    Allakirjutanud riigid peavad konventsiooni ratifitseerima või heaks kiitma vastavalt oma põhiseadusele. Ratifitseerimis-, kinnitamis- või ühinemiskiri antakse hoiule ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile.

3.    Käesolev konventsioon jõustub pärast seda, kui seitse valitsust on oma ratifitseerimis-, kinnitamis- või ühinemiskirjad hoiule andnud ning jõustub iga valitsuse suhtes, mis edaspidi oma ratifitseerimis-, kinnitamis- või ühinemiskirjad hoiule annavad, kõnealusel hoiuleandmispäeval.

4.    Konventsioonile võivad alla kirjutada või konventsiooniga ühineda kõik selliste riikide asutatud valitsustevahelised majandusintegratsiooni organisatsioonid, mis on andnud selle organisatsiooni pädevusse käesoleva konventsiooniga reguleeritud küsimused, sealhulgas pädevuse sõlmida nendes küsimustes lepinguid.

5.    Ametliku kinnituse või ühinemiskirja hoiuleandmisel on iga lõikes 4 osutatud organisatsioon lepinguosaline, kellel on käesoleva konventsiooni suhtes samad õigused ja kohustused nagu teistel lepinguosalistel. Käesoleva konventsiooni XI artikli lõikes 4 kasutatud terminit „riik“ ning preambulis ja XV artikli lõikes 1 kasutatud terminit „valitsus“ tõlgendatakse sel viisil.

6.    Kui lõikes 4 osutatud organisatsioon saab käesoleva konventsiooni osaliseks, lakkavad selle organisatsiooni liikmesriigid ning sellega tulevikus ühinevad liikmesriigid olemast lepinguosalised; nad edastavad selle kohta kirjaliku teate ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile.

XVIII artikkel

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor teavitab kõiki XVII artikli lõikes 1 nimetatud valitsusi ja kõiki sama artikli lõikes 4 nimetatud organisatsioone ratifitseerimis-, kinnitamis-, ametliku kinnitamise või ühinemiskirjade hoiuleandmisest, käesoleva konventsiooni jõustumisest, muudatusettepanekutest, muudatusega nõustumise teatistest, muudatuste jõustumisest ja taganemisteatistest.

XIX artikkel

Käesoleva konventsiooni originaal antakse hoiule ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile, kes saadab selle tõestatud koopiad XVII artikli lõikes 1 nimetatud valitsustele ja sama artikli lõikes 4 nimetatud organisatsioonidele.“    

Artikkel 11

Konventsioonile lisatakse kaks lisa, mis on järgmised.

„1. LISA

VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD

1.    X artikli lõikes 4 osutatud vahekohus tuleks moodustada, kui see on asjakohane, kolmest vahekohtunikust, kelle võib määrata järgmiselt.

a)    Üks vaidluse pooltest teatab vahekohtuniku nime teisele vaidluse poolele, kes teatab omakorda 40 päeva jooksul pärast seda teadet teise vahekohtuniku nime. Rohkem kui kahe komisjoni liikme vahelistes vaidlustes määravad pooled, kellel on sama huvi, ühiselt ühe vahekohtuniku. Vaidluse pooled peaksid kuuekümne päeva jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist määrama kolmanda vahekohtuniku, kes ei tohi olla ühegi komisjoni liikme kodanik ega sama kodakondsusega nagu kumbki esimesest kahest vahekohtunikust. Kolmas vahekohtunik on kohtu eesistuja.

b)    Kui teist vahekohtunikku ei määrata ettenähtud aja jooksul või kui pooltel ei õnnestu ettenähtud aja jooksul konsulteerida kolmanda vahekohtuniku määramise üle, võib selle vahekohtuniku määrata vaidluse poolte nõudmisel komisjoni eesistuja kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.

2.    Vahekohtu otsuse peab tegema selle liikmete enamus ning vahekohtu liikmed ei tohi hääletamisest hoiduda.

3.    Vahekohtu otsus on lõplik ja vaidluse pooltele siduv. Vaidluse pooled peavad otsust viivitamata järgima. Vahekohus võib tõlgendada kõnealust otsust vaidluse ühe poole nõudel.

2. LISA

KALANDUSÜKSUSED

1.    Pärast käesoleva konventsiooni muudatuste jõustumist, mis on vastu võetud <vastuvõtmise kuupäev>, võib üksnes selline kalandusüksus, mis on saanud 10. juuliks 2013 koostööd tegeva osalise staatuse vastavalt komisjoni kehtestatud korrale, nagu on kajastatud resolutsioonis <XX-XX>, mis on vastu võetud käesoleva lisa kohaselt, kirjaliku dokumendiga, mis esitatakse komisjoni täitevsekretärile, teatada, et ta on võtnud kindla kohustuse täita konventsiooni tingimusi ja järgida konventsiooni kohaselt vastu võetud soovitusi. Selline kohustus jõustub 30 päeva pärast kõnealuse teate kättesaamist. Asjaomane kalandusasutus võib taganeda sellest kohustusest kirjaliku teatega, mis adresseeritakse komisjoni täitevsekretärile. Taganemine jõustub üks aasta pärast teate kättesaamise kuupäeva, kui teates ei ole määratud hilisemat kuupäeva.

2.    Kui käesolevas konventsioonis tehakse kooskõlas XV artikliga täiendavaid muudatusi, võib lõikes 1 osutatud kalandusüksus kirjaliku dokumendiga, mis esitatakse komisjoni täitevsekretärile, teatada, et ta on võtnud kindla kohustuse täita muudetud konventsiooni tingimusi ja järgida konventsiooni kohaselt vastu võetud soovitusi. See kalandusüksuse kohustus hakkab kehtima alates XV artiklis osutatud kuupäevadest või selles lõikes osutatud kirjaliku teate kättesaamise päevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

3.    Täitevsekretär teatab lepinguosalistele selliste kohustuste või teadete saamisest; teeb need teated lepinguosalistele kättesaadavaks; esitab lepinguosalistelt saadud teated, sealhulgas ratifitseerimis-, kinnitamis- või ühinemiskirjade teated ning käesoleva konventsiooni ja selle muudatuste jõustumise teated kalandusüksusele; ning võtab kalandusüksuse ja täitevsekretäri vahel edastatud asjaomased dokumendid hoiule.

4.    Lõikes 1 osutatud kalandusüksus, mis on teatanud lõigetes 1 ja 2 osutatud kirjaliku dokumendi esitamise kaudu, et ta on võtnud kindla kohustuse täita käesoleva konventsiooni tingimusi ja järgida konventsiooni kohaselt vastu võetud soovitusi, võib osaleda komisjoni vastavas töös, sealhulgas otsuste tegemisel, ning tal on mutatis mutandis samad õigused ja kohustused nagu komisjoni liikmetel vastavalt käesoleva konventsiooni III, V, VII, IX, XI, XII ja XIII artiklites sätestatule.

5.    Kui vaidlus hõlmab lõikes 1 osutatud kalandusüksust, mis on teatanud, et ta võtab kohustuse täita käesoleva konventsiooni tingimusi kooskõlas käesoleva lisaga, ning vaidlust ei õnnestu lahendada vastastikusel kokkuleppel, võib vaidluse poolte vastastikusel kokkuleppel anda vaidluse olenevalt asjaoludest lahendada kas sihtotstarbelisele eksperdirühmale või, olles püüdnud jõuda vaidluse ulatuse suhtes kokkuleppele, lõpliku ja siduva lahenduse saamiseks vahekohtule.

6.    Käesoleva lisa sätted lõikes 1 osutatud kalandusüksuse osalemise kohta on ette nähtud üksnes käesoleva konventsiooni jaoks.

7.    Kolmandaid riike, üksuseid või kalandusüksuseid, mis saavad koostööd tegeva osalise staatuse pärast 10. juulit 2013, ei käsitata käesoleva lisa kohaldamisel kalandusüksusena ning neil ei ole seega samu õigusi ja kohustusi nagu komisjoni liikmetel, nagu on sätestatud käesoleva konventsooni III, V, VII, IX, XI, XII ja XIII artiklis.“    

Artikkel 12

Käesoleva protokolli originaal, mille inglis-, prantsus- ja hispaaniakeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile. Protokoll on allakirjutamiseks avatud <Palma de Mallorcas Hispaanias> <XX>. novembril 2019 ja seejärel Roomas kuni <XX>. novembrini 2020. Lepinguosalised, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud, võivad siiski anda oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad igal ajal hoiule. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor saadab käesoleva protokolli tõestatud koopia igale lepinguosalisele.    

Artikkel 13

Käesolev protokoll jõustub kõigi lepinguosaliste suhtes, kes on selle vastu võtnud, üheksakümnendal päeval pärast seda, kui kolm neljandikku lepinguosalistest on andnud ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile hoiule, ning seejärel iga ülejäänud lepinguosalise suhtes alates hetkest, mil ta selle ratifitseerib või heaks kiidab. Valitsust, kes saab lepinguosaliseks pärast seda, kui käesolev protokoll on kooskõlas artikliga 12 allkirjastamiseks avatud, käsitatakse käesoleva protokolli vastu võtnuna.    

Artikkel 14

Pärast käesoleva protokolli jõustumist nende kolme neljandiku lepinguosaliste suhtes, kes on andnud ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile hoiule, käsitatakse neid lepinguosalisi, kes ei ole andnud oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule, endiselt komisjoni liikmetena. Komisjon võtab meetmeid, et tagada enda nõuetekohane toimimine seni, kuni protokoll jõustub kõigi lepinguosaliste suhtes. Lepinguosaline, kelle suhtes käesolev protokoll ei ole veel jõustunud, võib sellegipoolest otsustada rakendada neid muudatusi ajutiselt, ning võib teavitada sellest Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorit.

Koostatud < Palma de Mallorcas Hispaanias> <XX>. novembril 2019.