EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.7.2019

COM(2019) 347 final

2019/0159(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud majanduspartnerluslepingu komitees seoses vahendusmenetluse korra, vahekohtumenetluse korra ja vahekohtunike tegevusjuhendi kavandatud vastuvõtmisega

SELETUSKIRI

1.Ettepaneku reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) nimel võetav seisukoht ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga (edaspidi „leping“) 1 loodud majanduspartnerluslepingu komitees seoses vahendusmenetluse korra, vahekohtumenetluse korra ja vahekohtunike tegevusjuhendi kavandatud vastuvõtmisega.

2.Ettepaneku taust

2.1.Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika vaheline vahepealne majanduspartnerlusleping

2.2.Majanduspartnerluslepingu komitee

2.3.Majanduspartnerluslepingu komitee kavandatav akt

3.Liidu nimel võetav seisukoht

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

4.3.Kokkuvõte

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõige 4 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

2019/0159 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud majanduspartnerluslepingu komitees seoses vahendusmenetluse korra, vahekohtumenetluse korra ja vahekohtunike tegevusjuhendi kavandatud vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse vahepealset majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel (edaspidi „leping“) 4 ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Leping sõlmiti Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) nimel otsusega 2009/152/EÜ 5 ja seda kohaldatakse ajutiselt alates 4. augustist 2014.

(2)Lepingu artikli 80 lõike 1 kohaselt kehtestab majanduspartnerluslepingu komitee menetluskorra ja tegevusjuhendi.

(3)Lepingu artikli 88 kohaselt võib majanduspartnerluslepingu komitee muuta VI jaotist ja selle lisasid.

(4)Majanduspartnerluslepingu komitee peab oma [kuupäev] aastakoosolekul võtma vastu otsuse, millega kehtestatakse vahendusmenetluse kord, vahekohtumenetluse kord ning vahekohtunike tegevusjuhend.

(5)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel majanduspartnerluslepingu komitees võetav seisukoht, sest kavandatav otsus on liidule siduv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel majanduspartnerluslepingu komitees võetav seisukoht põhineb menetluskordi ja tegevusjuhendit käsitleval majanduspartnerluslepingu komitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

(1)    ELT L 57, 28.2.2009, lk 2.

(2)    ELT L 17, 21.1.2017, lk 46

(3)    Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C–399/12, ECLI: EU: C: 2014: 2258, punktid 61–64.

(4)    ELT L 57, 28.2.2009, lk 2

(5)    ELT L 57, 28.2.2009, lk 1.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.7.2019

COM(2019) 347 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud majanduspartnerluslepingu komitees seoses vahendusmenetluse korra, vahekohtumenetluse korra ja vahekohtunike tegevusjuhendi kavandatud vastuvõtmisega

LISA

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide
ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel sõlmitud

vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud
MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE OTSUS NR... /2019,

xx/2019,

vahendusmenetluse korra, vahekohtumenetluse korra ning vahekohtunike tegevusjuhendi vastuvõtmise kohta

MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel sõlmitud vahepealset majanduspartnerluslepingut („leping“), millele kirjutati alla 15. jaanuaril 2009 Brüsselis ja mida kohaldatakse ajutiselt alates 4. augustist 2014, eriti selle artikli 80 lõiget 1 ja artiklit 88,

ning arvestades järgmist:

(1)Lepingus ja käesolevas otsuses käsitatakse Kesk-Aafrikana Kameruni Vabariiki.

(2)Lepingu artikli 80 lõikes 1 on sätestatud, et VI jaotise („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) 3. peatüki („Vaidluste lahendamise menetlused“) kohane vaidluste lahendamise menetluskorra ja vahekohtunike tegevusjuhendi võtab vastu majanduspartnerluslepingu komitee.

(3)Lepingu artiklis 88 on sätestatud, et majanduspartnerluslepingu komitee võib muuta VI jaotist („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) ja selle lisasid,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Vahendusmenetluse kord on sätestatud lepingu IV lisas, mis on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

Vahekohtumenetluse kord on sätestatud lepingu V lisas, mis on esitatud käesoleva otsuse II lisas.

Vahekohtunike tegevusjuhend on sätestatud lepingu VI lisas, mis on esitatud käesoleva otsuse III lisas.

Need menetluskordade ja tegevusjuhendi kehtestamine ei piira selliste erinormide kohaldamist, mis on sätestatud lepingus või mille võib vastu võtta majanduspartnerluslepingu komitee.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub sellele alla kirjutamise päeval.

xxx, xxx

I LISA

VAHENDUSMENETLUSE KORD

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.Käesoleva menetluskorra sätted täiendavad ja täpsustavad ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel sõlmitud vahepealset majanduspartnerluslepingut, eelkõige selle artiklit 69, milles käsitletakse vahendamist.

2.Järgmised sätted on ette nähtud selleks, et võimaldada lepinguosalistel lahendada nende vahel tekkida võivad vaidlused mõlemat lepinguosalist rahuldaval viisil, kasutades terviklikku ja kiiret vahendusmenetlust.

3.Käesoleva menetluskorra tähenduses on vahendamine mis tahes menetlus, – olenemata sellest, kuidas seda nimetatakse –, milles lepinguosalised paluvad vahendajal aidata lahendada nendevaheline vaidlus poolte kokkuleppel.

Artikkel 2

Menetluse algatamine

1.Üks lepinguosaline võib igal ajal kirjalikult taotleda lepinguosalistega seotud vahendusmenetluse algatamist. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, et sellest nähtuks selgelt kaebuse esitanud lepinguosalise probleem. Samuti tuleb taotluses:

a)märkida konkreetne meede;

b)kirjeldada väidetavat kahjulikku mõju, mida meede kaebuse esitanud lepinguosalise arvates praegu või tulevikus avaldab lepinguosalistevahelisele kaubandusele, ning

c)selgitada, miks kaebuse esitanud lepinguosalise arvates on kõnealune mõju seotud selle meetmega.

2.Vahendusmenetluse saab algatada vaid lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul. Kui lepinguosaline taotleb vahendamist lõikel 1 alusel, vaatab teine lepinguosaline taotluse läbi ja vastab sellele kirjalikult viie päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Vastasel juhul käsitatakse taotlust tagasilükatuna.

Artikkel 3

Vahendaja valimine

1.Lepinguosalised valivad vahendaja vastastikusel kokkuleppel kohe vahendusmenetluse alguses ja hiljemalt 15 päeva jooksul pärast vahendusmenetluse algatamise taotlusele vastuse saamist.

2.Vahendaja ei või olla kummagi lepinguosalise kodanik, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

3.Vahendaja kinnitab kirjalikus avalduses oma sõltumatust ja erapooletust ning valmisolekut tagada vahendusmenetluse läbiviimine.

4.Vahendaja peab vastama vahekohtunike tegevusjuhendis ettenähtud nõuetele, mida vajaduse korral kohandatakse.

Artikkel 4

Vahendusmenetluse toimumine

1.Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kaubandusmõjus selgust saada ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.Vahendaja võib valida asjaomases meetmes ja selle võimalikus kaubandusmõjus selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste kohtumisi, konsulteerida lepinguosalistega ühiselt või eraldi, kasutada vastava ala ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne vastava ala ekspertidelt või sidusrühmadelt abi või nõu küsimist konsulteerib vahendaja lepinguosalistega. Kui vahendaja soovib kohtuda või vestelda ühe lepinguosalisega ja/või tema nõustajaga eraldi, teatab ta teisele lepinguosalisele sellest ette või võimalikult kiiresti pärast teise lepinguosalisega toimunud ühepoolset kohtumist või suhtlust.

3.Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele arutamiseks välja lahenduse ning lepinguosalised võivad väljapakutud lahenduse heaks kiita või tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei tohi anda nõu selle kohta, kas vaidlusalune meede on lepinguga kooskõlas, ega seda kommenteerida.

4.Menetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul mis tahes muus asukohas või muul viisil.

5.Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti kui meede seondub kergesti riknevate kaupadega.

6.Lahendus võidakse vastu võtta majanduspartnerluslepingu komitee otsusega. Mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused tehakse üldsusele kättesaadavaks, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Üldsusele edastatud versioon ei või siiski sisaldada teavet, mille üks lepinguosaline on konfidentsiaalseks tunnistanud.

7.Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande projekti, andes kokkuvõtliku ülevaate menetluses käsitletud meetmest ning kõnealuse menetluse lõpptulemusena saavutatud mõlemat lepinguosalist rahuldavatest lahendustest, sealhulgas võimalikest ajutistest lahendustest. Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjalikult lõpliku faktiaruande. Faktiaruanne ei tohi sisaldada lepingu tõlgendamist.

Artikkel 5

Vahendusmenetluse lõpetamine

Menetlus lõpeb:

a)mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse vastuvõtmisega selle lahenduse vastuvõtmise kuupäeval;

b)vahendaja poolt pärast lepinguosalistega konsulteerimist tehtud kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendamistegevuse jätkamine oleks kasutu, kõnealuse avalduse kuupäeval;

c)lepinguosalise kirjaliku avaldusega pärast seda, kui vahendusmenetluses on püütud leida mõlemat lepinguosalist rahuldavaid lahendusi ning kaalutud vahendaja nõuandeid ja väljapakutud lahendusi, kõnealuse avalduse kuupäeval. Sellist avaldust et või esitada enne käesoleva menetluskorra artikli 4 lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumist;

d)igas menetlusetapis lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel selle kokkuleppe sõlmimise kuupäeval.

Artikkel 6

Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine

1.Kui lepinguosalised on lahenduses kokku leppinud, võtab kumbki lepinguosaline vajalikud meetmed selle rakendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

2.Lepinguosaline, kes lahendust rakendab, teavitab teist lepinguosalist ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetud meetmest.

Artikkel 7

Konfidentsiaalsus ja seos vaidluste lahendamise menetlusega

1.Kogu vahendusmenetlusega seotud teave peab jääma konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui selle avaldamine on seadusega ette nähtud või kui see on osutunud vajalikuks vahendamise tulemusel saavutatud kokkuleppe rakendamiseks või täitmiseks.

2.Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva menetluskorra artikli 4 lõike 6 kohaldamist, on kõik menetlusetapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused, konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib lepinguosaline teavitada üldsust vahendusmenetluse toimumisest. Konfidentsiaalsuskohustus ei laiene faktiteabele, mis on juba üldkasutatav.

3.Vahendusmenetlus ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepingu või muude lepingute vaidluste lahendamist käsitlevatest sätetest.

4.Enne vahendusmenetluse algatamist ei ole vaja konsultatsioone pidada. Siiski peaks lepinguosaline enne vahendusmenetluse algatamist järgima muid lepinguga ette nähtud asjakohaseid koostöö- või konsulteerimissätteid.

5.Lepinguosaline ei võta muudes lepingu või mis tahes muu lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse järgmist:

a)teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus võetud seisukohti või käesoleva menetluskorra artikli 4 lõigete 1 ja 2 alusel saadud teavet;

b)asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus vahendusmenetluses käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega, ega

c)vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.

6.Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ei või vahendaja olla vahekohtu liige lepingu või WTO asutamislepingu kohases vaidluste lahendamise menetluses, milles käsitletakse sama küsimust kui see, mida ta lahendas vahendajana.

Artikkel 8

Vahekohtumenetluse korra kohaldamine

Vahekohtumenetluse korra artiklit 3 („Teavitamine“ (ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist)), artiklit 15 („Kulud“), artiklit 16 („Menetluse keel ning kirjaliku ja suulise tõlke keel“) ja artiklit 17 („Tähtaegade arvutamine“) kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 9

Läbivaatamine

Viis aastat pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva konsulteerivad lepinguosalised omavahel vahendusmehhanismi muutmise vajaduse üle, võttes arvesse saadud kogemusi ja vastava mehhanismi arengut WTOs.

II LISA

VAHEKOHTUMENETLUSE KORD

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva menetluskorra tähenduses on:

„nõunik“ – füüsiline isik, kelle lepinguosaline on palganud enda nõustamiseks või abistamiseks vahekohtumenetlusega seoses;

„vahekohus“ – lepingu artikli 71 alusel moodustatud vahekohus;

„vahekohtunik“ – lepingu artikli 71 alusel moodustatud vahekohtu liige;

„assistent“ – füüsiline isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

„päev“ – kalendripäev, kui ei ole sätestatud teisiti;

„lepinguosalise esindaja” – töötaja või füüsiline isik, kelle on määranud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või mis tahes muu avalik-õiguslik üksus, kes esindab lepinguosalist käesoleva lepinguga seotud vaidluses;

„lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati“ – lepinguosaline, kes on väidetavalt rikkunud lepingu artiklis 67 osutatud sätteid;

„kaebuse esitanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 70 alusel.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.Käesoleva menetluskorra sätted täiendavad ja täpsustavad ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel sõlmitud vahepealset majanduspartnerluslepingut, eelkõige selle artikleid 70 jj, mis käsitlevad vahekohtumenetlust.

2.Järgmised sätted on ette nähtud selleks, et võimaldada lepinguosalistel lahendada omavahel tekkida võivad vaidlused mõlemat lepinguosalist rahuldaval viisil, kasutades vahekohtumehhanismi.

3.Lepinguosalised võivad pöörduda vahekohtusse seoses ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahelise vahepealse majanduspartnerluslepingu rakendamisega, et lahendada omavahel tekkida võivad vaidlused.

Artikkel 3

Teavitamine

1.Mis tahes taotlus, seisukoht, kirjalik esildis või muu dokument,

a)mille on koostanud vahekohus, saadetakse üheaegselt mõlemale lepinguosalisele;

b)mille on koostanud lepinguosaline ja mis on adresseeritud vahekohtule, saadetakse samal ajal koopiana teisele lepinguosalisele, ning

c)mille on koostanud lepinguosaline ja mis on adresseeritud teisele lepinguosalisele, saadetakse vajaduse korral üheaegselt koopiana vahekohtule.

2.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mis tahes teatis edastatakse e-posti või vajaduse korral mõne muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse selline teatis kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.

3.Kõik teatised saadetakse vastavalt Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadile ja majanduspartnerluslepingu rakendamise eest vastutavale Kameruni ministeeriumile.

4.Kõigi taotlustes, seisukohtades, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles on muudatused selgelt välja toodud.

5.Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Kesk-Aafrikas või Euroopa Liidus ettenähtud puhkepäevale, võib dokumendi kätte toimetada järgmisel tööpäeval. Ühtki dokumenti, teatist ega taotlust ei loeta kättesaaduks puhkepäeval.

6.Olenevalt vaidlusaluste sätete sisust edastatakse koopia kõikidest käesoleva menetluskorra alusel majanduspartnerluslepingu komiteele esitatud taotlustest ja teatistest ka muudele asjaomastele institutsioonilistele organitele.

Artikkel 4

Vahekohtunike ametisse nimetamine

1.Kui lepingu artikli 71 alusel valitakse vahekohtunik loosi teel, teatab majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja või tema esindaja lepinguosalistele viivitamata loosi võtmise kuupäeva, kellaaja ja koha.

2.Lepinguosalised on loosimisel kohal.

3.Majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja või tema esindaja teatab igale valitud isikule kirjalikult tema vahekohtunikuks nimetamisest. Iga selline isik kinnitab oma valimisolekust mõlemale lepinguosalisele viie (5) päeva jooksul alates päevast, mil talle ametisse nimetamisest teatati.

4.Kui lepingu artiklis 85 osutatud nimekirja ei ole koostatud või kui see ei sisalda lepingu artikli 71 lõike 2 kohase taotluse esitamise ajal piisavalt nimesid, valib majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja vahekohtunikud loosi teel selliste ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult välja pakutud isikute hulgast, kes vastavad lepingu artikli 85 lõikes 2 osutatud tingimustele. 

Artikkel 5

Lepinguosaliste ja vahekohtu koostöö

1.Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme (7) päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas:

a)vahekohtunikele makstav tasu ja kulud, mis on kooskõlas WTO normidega;

b)igale vahekohtuniku assistendile makstav tasu, mille kogusumma ei ületa 50 % selle vahekohtuniku kogutasust;

c)menetluse ajakava.

Vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellel kohtumisel telefonitsi või videokonverentsi kaudu.

2.Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, määratakse viie (5) päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist vahekohtu pädevuseks:

„vaadata vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud asi läbi, pidades silmas lepingu asjaomaseid sätteid; otsustada, kas kõnealune meede on kooskõlas lepingu artiklis 67 osutatud sätetega; ja teha artiklite 73, 83 ja 84 kohane otsus.“

3.Lepinguosalised teatavad vahekohtule kokkulepitud volitustest kolme (3) päeva jooksul pärast kokkuleppele jõudmist.

Artikkel 6

Kirjalikud esildised

Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmase kirjaliku esildise hiljemalt kakskümmend (20) päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt kakskümmend (20) päeva pärast esmase esildise esitamise kuupäeva.

Artikkel 7

Vahekohtute töö

1.Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida oma eesistujale õiguse võtta asjaomases valdkonnas vastu haldus- ja menetlusotsuseid.

2.Istungitel on nõutav isiklik kohalolek. Kui lepingus või käesolevas menetluskorras ei ole sätestatud teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva menetluskorra artikli 9 lõike 5 kohaldamist, võib vahekohus teha oma muid toiminguid mis tahes viisil, sealhulgas telefoni, faksi või arvuti abil.

3.Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nende assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal olla.

4.Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei tohi delegeerida.

5.Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud VI jaotise („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) sätetega, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist vastu võtta sobiva menetluse, mis on nimetatud sätetega kooskõlas ning tagab lepinguosaliste võrdse kohtlemise.

6.Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetlustähtaega, mis ei ole VI jaotises („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) kehtestatud tähtaeg, või teha muid menetluslikke või halduslikke kohandusi, teatab ta lepinguosalistele kirjalikult muudatuste või kohanduste põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse. Vahekohus võib muudatused või kohandused vastu võtta pärast lepinguosalistega konsulteerimist.

7.Lepinguosalise taotlusel võib vahekohus muuta kõiki menetluses kohaldatavaid tähtaegu, tagades samal ajal lepinguosaliste võrdse kohtlemise.

8.Lepinguosaliste ühisel taotlusel peatab vahekohus menetluse mis tahes ajal ajavahemikuks, milles lepinguosalised on kokku leppinud, kuid mitte kauemaks kui kaksteist (12) järjestikust kuud. Vahekohus uuendab menetluse igal ajal lepinguosaliste ühise kirjaliku taotluse alusel või kokkulepitud peatamise aja lõppedes ühe lepinguosalise kirjalikul taotlusel. Taotlusest teatatakse vahekohtu eesistujale ja vajadusel teisele lepinguosalisele. Kui vahekohtumenetlus on peatatud pikema aja jooksul kui kaksteist (12) järjestikust kuud, lõpevad vahekohtu volitused ja vahekohtumenetlus lõpetatakse. Lepinguosalised võivad igal ajal kokku leppida vahekohtumenetluse lõpetamises. Lepinguosalised teatavad sellest kokkuleppest ühiselt vahekohtu eesistujale. Menetluse peatamise korral pikendatakse asjakohaseid tähtaegu selle ajavahemiku võrra, mille jooksul vahekohtumenetlus on peatatud.

9.Vahekohtu töö lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi muudes VI jaotise („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) kohastes sama küsimust käsitlevates menetlustes.

Artikkel 8

Asendamine

1.Kui vahekohtunikul ei ole võimalik menetluses osaleda, ta taandab end või ta tuleb asendada, valitakse talle asendaja kooskõlas artikliga 71.

2.Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtunik ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele viieteistkümne (15) päeva jooksul pärast seda, kui ta sai teada asjaoludest, mille tõttu vahekohtunik ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele.

3.Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega viieteistkümne (15) päeva jooksul. Lepinguosalised teatavad vahekohtunikule tema väidetavast nõuetele mittevastavusest ja võivad paluda vahekohtunikul võtta meetmeid mittevastavuse kõrvaldamiseks. Samuti võivad nad omavahelisel kokkuleppel asjaomase vahekohtuniku ametist vabastada ja valida uue vahekohtuniku vastavalt lepingu artikli 71 lõikele 2.

4.Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku (v. a eesistuja) asendamise vajaduses kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline taotleda, et küsimus antakse lahendamiseks vahekohtu eesistujale, kelle otsus on lõplik.

Kui vahekohtu eesistuja teeb taotluse põhjal järelduse, et vahekohtunik ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele, valitakse uus vahekohtunik vastavalt lepingu artikli 71 lõikele 3.

5.Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja asendamise vajaduses kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline taotleda, et seda küsimust hakkab arutama isik, kes on kantud lepingu artikli 85 kohaselt koostatud nimekirja, kuhu on kantud isikud, kes on valitud vahekohtu eesistujana tegutsema. Majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja valib selle isiku loosi teel. Niimoodi valitud isik otsustab, kas eesistuja vastab tegevusjuhendi nõuetele või mitte. Tema otsus on lõplik.

Kui otsustatakse, et vahekohtu eesistuja ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele, valitakse uus eesistuja vastavalt lepingu artikli 71 lõikele 3.

Artikkel 9

Istungid

1.Vastavalt artikli 5 lõikele 1 kindlaksmääratud ajakavale ja pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega konsulteerimist teatab vahekohtu eesistuja lepinguosalistele istungi kuupäeva, kellaaja ja toimumise koha. Menetluse logistika korralduse eest vastutav lepinguosaline teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks, kui käesoleva menetluskorra artiklist 11 ei tulene teisiti.

2.Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Kesk-Aafrika, ja Yaoundés, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Euroopa Liit.

3.Vahekohus võib pidada lisaistungi, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.

4.Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal viibima.

5.istungil võivad viibida järgmised isikud, olenemata sellest, kas menetlus on avalik või mitte:

a)lepinguosaliste esindajad;

b)lepinguosaliste nõustajad;

c)halduspersonal, tõlgid, tõlkijad ja istungite protokollijad;

d)vahekohtunike assistendid;

e)eksperdid, kui vahekohus lepingu artikli 81 kohaselt nii otsustab.

6.Kumbki lepinguosaline esitab hiljemalt viis (5) päeva enne istungi toimumise kuupäeva vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja füüsilistest isikutest, kes esitavad suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teiste esindajate ja nõustajate kohta, kes istungil osalevad.

7.Vahekohus tagab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, võrdse kõneaja. Istung toimub järgmiselt:

väited

a)    kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

b)    selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati;

vastuväited

a)    kaebuse esitanud lepinguosalise repliik;

b)    selle lepinguosalise repliik, kelle vastu kaebus esitati.

8.Istungil võib vahekohus igal ajal mõlemale lepinguosalisele küsimusi esitada.

9.Vahekohus peab tagama, et iga istungi kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele mõistliku aja jooksul pärast istungit. Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

10.Kumbki lepinguosaline võib kümne (10) päeva jooksul pärast istungi toimumise kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta vahekohtunikele ja teisele lepinguosalisele täiendavaid kirjalikke esildisi.

Artikkel 10

Kirjalikud küsimused

1.Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi lepinguosalisele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest.

2.Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Mõlemad lepinguosalised saavad võimaluse esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie (5) päeva jooksul pärast selle kättesaamist.

Artikkel 11

Läbipaistvus ja konfidentsiaalsus

1.Mõlemad lepinguosalised ja vahekohus käsitavad teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosalise esildis vahekohtule sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab ta viieteistkümne (15) päeva jooksul ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mida võib avalikustada.

2.Käesoleva menetluskorra kohaselt ei ole lepinguosalisel keelatud avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, et teise lepinguosalise esitatud teabele viidates ei avalda ta teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet.

3.Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset äriteavet. Kui istung on kinnine, järgivad lepinguosalised vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet.

Artikkel 12

Ex parte kontaktid

1.Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust ühe lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta.

2.Vahekohtunik ei või arutada menetluseseme mis tahes aspekti lepinguosalis(t)ega teiste vahekohtunike juuresolekuta.

Artikkel 13

Amicus curiae esildised

1.Lepinguosaliste territooriumil asutatud valitsusvälistel isikutel on õigus esitada vahekohtule amicus curiae esildisi vastavalt järgmistele lõigetele.

2.Kui lepinguosalised ei lepi viie (5) päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu omal algatusel esitatud kirjalikke esildisi, tingimusel et need esitatakse kümne (10) päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, on otseselt seotud vahekohtus käsitletava küsimuse arutamisega ega ole koos lisadega mingil juhul pikemad kui viisteist (15) trükilehekülge.

3.Esildis peab sisaldama selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, muu hulgas selle isiku tegevuse laadi ja rahastamise allikaid, ning täpsustama tema huvid vahekohtumenetluses. Esildis koostatakse keeltes, mille lepinguosalised on valinud vastavalt käesoleva menetluskorra artikli 16 lõigetele 1 ja 2.

4.Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Lepinguosalised võivad vahekohtule märkusi esitada kümne (10) päeva jooksul alates esildise edastamisest.

5.Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis on käesoleva menetluskorraga kooskõlas. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Vahekohus esitab kõik saadud esildised lepinguosalistele neilt märkuste saamiseks.

Artikkel 14

Kiireloomulised juhtumid

Artikli 73 lõikes 2 osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist menetluskorras nimetatud tähtaegu vastavalt vajadusele ja teatab lepinguosalistele kõnealustest kohandustest.

Artikkel 15

Kulud

1.Kumbki lepinguosaline kannab vahekohtumenetluses osalemise kulud. 

2.Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vahekohtumenetluse logistika korraldamise, eelkõige istungite korraldamise eest (kui ei ole kokku lepitud teisiti) ning kannab kõik istungi logistika korraldamisega seotud kulud. Samas tasuvad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt muud vahekohtumenetlusega seotud halduskulud ning vahekohtunike ja nende assistentide töötasu ja kulud.

Artikkel 16

Menetluse keel ning kirjaliku ja suulise tõlke keel

1.Lepingu artikli 71 lõikes 2 osutatud konsultatsioonide jooksul ja mitte hiljem kui käesoleva menetluskorra artikli 5 lõikes 1 osutatud kohtumisel püüavad lepinguosalised leppida kokku vahekohtumenetluse ühises töökeeles.

2.Kui lepinguosalised ei jõua ühise töökeele osas kokkuleppele, korraldab kumbki lepinguosaline oma kirjalike esildiste tõlkimise teise lepinguosalise valitud keelde, välja arvatud juhul, kui esildised on koostatud ühes majanduspartnerluslepingu lepingu osaliste ühistest ametlikest keeltes. Esildiste tõlkimise lepinguosaliste valitud keeltesse korraldab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kui lepinguosalised on töökeeleks valinud ühe lepinguosaliste ühistest ametlikest keeltest. Kui üks lepinguosaline on valinud menetluse keeleks keele, mis on muu kui üks lepinguosaliste ühistest ametlikest keeltest, lasub ütluste tõlkimise kohustus täielikult sellel lepinguosalisel.

3.Vahekohtu aruanded ja otsused koostatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes. Kui lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse vahearuanne, lõpparuanne ja vahekohtu otsused ühes lepinguosaliste ühistest ametlikest keeltest.

4.Kõik kulud, mis on seotud vahekohtu otsuse tõlkimisega lepinguosaliste valitud keelde või keeltesse, kannavad lepinguosalised võrdselt.

5.Käesoleva menetluskorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete täpsuse kohta võivad lepinguosalised märkusi esitada.

6.Kumbki lepinguosaline kannab ise oma kirjalike esildiste tõlkimise kulud. 

Artikkel 17

Tähtaegade arvutamine

Lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul võib muuta kõiki lepingu VI jaotises („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) ja käesolevas menetluskorras sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtu otsuste teatavakstegemise tähtaegu, ning neid arvutatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, kui ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 18

Edasised menetlused

Käesolevas menetluskorras sätestatud tähtaegu kohandatakse vastavalt konkreetsetele tähtaegadele, mis on ette nähtud vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks lepingu artiklite 74–78 kohastes menetlustes.

III LISA

VAHEKOHTUNIKE TEGEVUSJUHEND

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„vahekohtunik“ – lepingu artikli 71 alusel moodustatud vahekohtu liige;

„assistent“ – füüsiline isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

„kandidaat“ – isik, kelle nimi on lepingu artiklis 85 osutatud vahekohtunike nimekirjas ja kelle valimist vahekohtunikuks kaalutakse lepingu artikli 71 alusel;

„vahendaja“– füüsiline isik, kes viib läbi vahendusmenetlust vastavalt lepingu artiklile 69;

„töötajad“ – vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad füüsilised isikud, välja arvatud assistendid.

Artikkel 2

Aluspõhimõtted

1.Vaidluste lahendamise korra terviklikkuse ja erapooletuse säilitamiseks peab iga kandidaat olema tutvunud käesoleva tegevusjuhendiga. Kandidaat peab:

a)olema sõltumatu ja erapooletu;

b)vältima otseseid ja kaudseid huvide konflikte;

c)hoiduma kutse-eetikaga vastuolus olevast või sellisena või erapoolikuna näivast käitumisest;

d)järgima rangeid käitumisnorme;

e)mitte laskma end mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust kuulsusest, lojaalsusest lepinguosalisele või kriitikakartusest.

2.Vahekohtunik ei või kaudselt ega otseselt võtta ühtegi kohustust ega võtta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või näida takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

3.Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks. Vahekohtunik hoidub tegevusest, mis võib jätta mulje, et teised on tema suhtes eriseisundis, mis võiks teda mõjutada.

4.Vahekohtunik ei lase olemasolevatel ega minevikus olnud rahalistel, ärilistel, kutsealastel, isiklikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

5.Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või jätta põhjendatult mulje kutse eetika rikkumisest või erapoolikusest.

Artikkel 3

Avalikustamiskohustused

1.Enne lepingu artikli 71 alusel vahekohtunikuks valimise kinnitamist avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või tõenäoliselt luua menetluses mulje kutse-eetika rikkumisest või erapoolikusest. Seetõttu teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused, sealhulgas finantshuvid, ameti- või tööalased või perekondlikud huvid.

2.Käesoleva artikli lõike 1 kohane avalikustamiskohustus on püsiv kohustus, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida mis tahes menetlusetapis.

3.Kandidaat või vahekohtunik edastab majanduspartnerluslepingu komiteele käesoleva tegevusjuhendi tegelikku või võimalikku rikkumist puudutava teabe niipea, kui ta sellest teada saab, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet analüüsida.

Artikkel 4

Vahekohtunike ülesanded

1.Pärast seda, kui vahekohtunikuks valitud kandidaat nõustub enda vahekohtunikuks nimetamisega, saab ta oma ülesandeid täita ning peab seda tegema seda põhjalikult, tulemuslikult, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse vältel.

2.Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis on menetluses esitatud ja mis on otsuse tegemiseks vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet kellelegi teisele.

3.Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tema assistent ja töötajad on tutvunud käesoleva tegevusjuhendi artiklitega 2, 3 ja 6 ning järgivad neid.

Artikkel 5

Endiste vahekohtunike kohustused

Kõik endised vahekohtunikud peavad vältima sellist tegevust, mis võib jätta mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest.

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus

1.Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet muuks otstarbeks kui menetluse huvides, ning ta ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks.

2.Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle üldsusele kättesaadavaks tegemist vastavalt lepingu artikli 84 lõikele 2.

3.Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega vahekohtu ühegi liikme seisukohtade kohta.

Artikkel 7

Kulud

Iga vahekohtunik peab arvestust menetlusele kulunud aja ja oma kulude kohta ning esitab nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistendi tööaja ja kulude kohta.

Artikkel 8

Vahendajad

Käesolev tegevusjuhend kehtib vahendajate suhtes mutatis mutandis.