EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.2.2019

COM(2019) 105 final

2019/0055(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukohta kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega

SELETUSKIRI

1.KAVANDATAV REGULEERIMISESE

2.ETTEPANEKU TAUST

2.1.ELi ja Jaapani strateegilise partnerluse leping

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu (edaspidi „leping“) eesmärk on tugevdada partnerlust ELi ja selle liikmesriikide ning Jaapani vahel ning süvendada ja tõhustada kahepoolset koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, võttes seejuures arvesse ühiseid väärtusi ja põhimõtteid. Seda tehakse selliste meetmete abil nagu kõrgetasemelise dialoogi tihendamine. Lepinguga luuakse ELi ja Jaapani vaheliste suhete jaoks ühtne ja õiguslikult siduv raamistik. Leping allkirjastati 17. juulil 2018 Tōkyōs ning seda kohaldatakse ajutiselt alates 1. veebruarist 2019.

2.2.Ühiskomitee

Ühiskomitee moodustatakse lepingu artikli 42 alusel. Selle peamine ülesanne on koordineerida lepingul põhinevat üldist partnerlust ja tagada lepingu nõuetekohane toimimine ja tõhus rakendamine. Ühiskomitee muud ülesanded on: olla platvormiks, mille kaudu selgitada lepinguga seotud poliitikas, programmides ja volitustes tehtavaid asjakohaseid muudatusi, otsustada täiendavate koostöövaldkondade üle, mida ei ole lepingus nimetatud, tingimusel et need on kooskõlas lepingu eesmärkidega, ja püüda lahendada vaidlusi, mis võivad tekkida lepingu tõlgendamisest, kohaldamisest või rakendamisest.

Ühiskomitee peab vajaduse korral esitama soovitusi ja võtma vastu otsuseid ning hõlbustama lepingupõhise koostöö konkreetseid aspekte. Ühiskomitee tegutseb konsensuse alusel ning peaks tulema kokku kord aastas vaheldumisi Tōkyōs ja Brüsselis. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

2.3.Ühiskomitee kavandatav õigusakt

Kavandatava akti eesmärk on võtta lepingu artikli 42 lõike 5 kohaselt vastu ühiskomitee tegevuse aluseks olev töökord, et võimaldada lepingu rakendamist.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Liidu nimel võetav seisukoht peaks võimaldama vastu võtta ühiskomitee töökorra. Seisukoht peaks põhinema ühiskomitee otsuste eelnõudel.

4.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 1 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Ühiskomitee on ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepinguga ettenähtud organ.

Akt, mis ühiskomiteel tuleb vastu võtta, on õigusliku toimega akt. See tuleneb asjaolust, et lepingu artikli 42 lõike 2 punkti g kohaselt peab ühiskomitee vastu võtma otsuseid, mis on siduvad mõlemale lepinguosalisele.

Kavandatava õigusaktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on pelgalt kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna puhul vajalik õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Töökord käsitleb lepingu alusel loodud organi üldist toimimist. Seega tuleb valdkond, kuhu kavandatav otsus kuulub, kindlaks määrata, lähtudes lepingust kui tervikust 2 .

Võttes arvesse lepingus sisalduvate ÜVJP sätete arvu ja olemust, on kavandatava õigusakti peamine eesmärk ja sisu seotud kolmandate riikidega tehtava majandus-, finants- ja tehnilise koostööga. Seda vaatamata asjaolule, et lepingu allkirjastamine põhines Euroopa Liidu lepingu artiklil 37 ja ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikel 1. Hinnang on muutunud seoses järgnenud kohtuotsusega kohtuasjas C-244/17, komisjon vs. nõukogu (Kasahstan). Ettepanekus esitatud otsuse materiaalõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikli 212 lõige 1.

4.3.Järeldus

Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks seega olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 212 lõige 1, mida tõlgendatakse koostoimes artikli 218 lõikega 9.

2019/0055 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukohta kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vaheline strateegilise partnerluse leping 3 allkirjastati 17. juulil 2018 Tōkyōs ja seda kohaldatakse ajutiselt alates 1. veebruarist 2019.

(2)Lepingu artikli 42 lõikega 1 on asutatud ühiskomitee, kelle ülesanne on koordineerida lepingul põhinevat üldist partnerlust.

(3)Lepingu artikli 42 lõike 5 kohaselt võtab ühiskomitee vastu oma töökorra.

(4)Ühiskomitee töökord tuleks vastu võtta võimalikult kiiresti, et tagada lepingu tulemuslik rakendamine.

(5)On asjakohane määrata kindlaks ühiskomitees liidu nimel võetav seisukoht, sest töökorras sätestatakse lepingu haldamise ja selle nõuetekohase rakendamise tagamise eest vastutava ühiskomitee toimimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu artikli 42 kohaselt moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega, on toetada käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõus esitatud ühiskomitee töökorra vastuvõtmist.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

(1)    Kohtuasi C-399/12: Saksamaa vs. nõukogu, ECLI: EU: C:2014: 2258, punktid 61–64.

(2)    Kohtuasi C-244/17: komisjon vs. nõukogu (Kasahstan), ECLI:EU:C:2018:662, punkt 40.

(3)    ELT L 216, 24.8.2018, lk 4.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.2.2019

COM(2019) 105 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega

LISA

ELi JA JAAPANI STRATEEGILISE PARTNERLUSE LEPINGUGA
LOODUD ÜHISKOMITEE
OTSUS NR 1/2019,

[kuupäev],

töökorra vastuvõtmise kohta

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelist strateegilise partnerluse lepingut 1 (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 42,

ning arvestades järgmist:

(1)Lepingu teatavaid osi on kohaldatud enne jõustumist alates 1. veebruarist 2019.

(2)Et tagada lepingu tõhus kohaldamine enne selle jõustumist, tuleks võimalikult kiiresti moodustada ühiskomitee.

(3)Seega peaks ühiskomitee võtma lepingu artikli 42 lõike 5 kohaselt vastu oma töökorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.Võetakse vastu ühiskomitee töökord, mis on esitatud lisas.

2.Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Allkirjastatud …,

Otsuse nr 1/2019 lisa

Strateegilise partnerluse leping
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide
ning teiselt poolt Jaapani vahel

Ühiskomitee töökord

Artikkel 1

Ülesanded ja koosseis

1.Ühiskomitee täidab ülesandeid, mis on sätestatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide (edaspidi „liidu pool“) ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu (edaspidi „leping“) artiklis 42.

2.Ühiskomiteesse kuuluvad mõlema lepinguosalise esindajad.

Artikkel 2

Eesistuja

Ühiskomiteed juhivad ühiselt ühelt poolt liidu poole esindajad ning teiselt poolt Jaapani esindajad, edaspidi koos „lepinguosalised“ ja eraldi „lepinguosaline“.

Artikkel 3

Koosolekud

1.Ühiskomitee koguneb tavaliselt üks kord aastas vaheldumisi Tōkyōs ja Brüsselis konsensuse alusel kindlaks määratud kuupäeval. Ühiskomitee tuleb kokku ka ükskõik kumma lepinguosalise taotluse korral konsensuse alusel.

2.Ühiskomitee koguneb tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil, kui lepinguosalised ei ole otsustanud teisiti.

Artikkel 4

Avalikkuse juurdepääs

Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on otsustanud teisiti.

Artikkel 5

Sekretärid

Euroopa välisteenistuse esindaja ning Jaapani välisministeeriumi esindaja tegutsevad ühiselt ühiskomitee sekretäridena. Kogu ühiskomitee kaaseesistujate kirjavahetus edastatakse sekretäridele.

Artikkel 6

Osalejad

1.Enne iga koosolekut teatatakse kaaseesistujatele sekretäride vahendusel iga lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

2.Asjakohasel juhul ja konsensuse alusel võib ühiskomitee koosolekutele kutsuda eksperte või muude asjaomaste üksuste esindajaid kas vaatlejana või teabe esitamiseks konkreetse teema kohta.

Artikkel 7

Koosolekute päevakord

1.Kaaseesistujad koostavad iga koosoleku esialgse päevakorra.

2.Esialgne päevakord pannakse paika vähemalt 15 päeva enne koosoleku algust.

3.Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu lõpliku päevakorra. Lepinguosaliste otsusel võib päevakorda lisada ka punkte, mida esialgses päevakorras ei ole.

4.Kaaseesistujad võivad vajaduse korral punktis 2 osutatud tähtaegu lühendada. 

Artikkel 8

Koosolekute protokollid

1.Sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast iga koosolekut, välja arvatud juhul, kui konsensuse alusel on otsustatud teisiti. Esialgne protokoll sisaldab üldjuhul lõplikku päevakorda ja iga päevakorra punti all peetud arutelude kokkuvõtet.

2.Kaaseesistujad kiidavad koosoleku protokolli kirjalikult heaks võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast iga koosolekut, välja arvatud juhul, kui konsensuse alusel on otsustatud teisiti. 

Artikkel 9

Otsused ja soovitused

1.Ühiskomitee esitab vajaduse korral lepingu artikli 42 kohaste funktsioonide ja ülesannete raames soovitusi ja võtab vastu otsuseid. Ühiskomitee soovitused ja otsused kannavad nimetust „soovitus“ või „otsus“, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Igas soovituses või otsuses sätestatakse selle jõustumise kuupäev.

2.Ühiskomitee esitab soovitusi ja võtab vastu otsuseid konsensuse alusel.

3.Ühiskomitee võib otsustada esitada soovitusi ja võtta vastu otsuseid kirjaliku menetluse teel, vahetades teateid ühiskomitee kaaseesistujate vahel.

4.Kaaseesistujad võtavad ühiskomitees vastuvõetud otsused ja soovitused kirjalikult vastu. 

5.Mõlemad lepinguosalised võivad otsustada avaldada ühiskomitee soovitused ja otsused mis tahes asjakohases teabekanalis. 

Artikkel 10

Kulud

1.Lepinguosalised kannavad ise kõik ühiskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes koosoleku korraldab.

Artikkel 11 

Töörühmad

1.Ühiskomitee otsuse alusel võib asutada töörühmi, kes abistavad ühiskomiteed selle ülesannete täitmisel.

2.Ühiskomitee võib otsustada olemasoleva töörühma laiali saata, määrata kindlaks selle pädevustingimused või neid muuta.

3.Töörühmad esitavad pärast iga oma koosolekut ühiskomiteele aruande.

Artikkel 12

Töökorra muutmine

Lepinguosalised võivad töökorda vastavalt artiklile 9 muuta.

(1)    ELT L xxx, xx.xx.xxxx, lk x.