Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ÜRO siduv leping äritegevuse ja inimõiguste kohta“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 97/02)

Raportöör:

Thomas WAGNSONNER

Täiskogu otsus	24.1.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 –
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	28.11.2019
Vastuvõtmine täiskogus	11.12.2019
Täiskogu istungjärk nr	548
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	136/23/12

1.   Järeldused ja soovitused

Järeldused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult inimõigusi kui mis tahes ühiskondliku tegevuse üldist, võõrandamatut, jagamatut, vastastikku sõltuvat, seotud ja seetõttu kohustuslikku alust. Inimõigustel rajaneb Euroopa jõukus ja rahumeelne elu. Komitee rõhutab, et kõik sotsiaalsed ja poliitilised inimõigused peavad tagama kõigile maailma elanikele inimväärse eluviisi ja nende rikkumine ei tohi viia põhjendamatu kasuni.

1.2.

Õiguste rikkumisi on võimalik paremini ära hoida, kui on olemas rahvusvaheliselt kokkulepitud siduv standard, mida riigid peavad rakendama ja kaitsma. Komitee toetab lähenemisviisi, mille kohaselt on inimõiguste kaitsmine, edendamine ja järgimine riikide kohustus ning ettevõtjad peavad neid õigusi austama.

1.3.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et praeguses eelnõus on käsitletud ELi esitatud sisulisi teemasid, näiteks soovitus, et lepingu kohaldamisala hõlmaks kõiki ettevõtjaid ning vaja on tugevamat kontseptuaalset kooskõla ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega (ÜRO juhtpõhimõtted). Eeskirjad tuleb koostada kooskõlas olemasolevate hoolsuskohustuse täitmist käsitlevate süsteemidega, eelkõige ÜRO juhtpõhimõtetega, et lihtsustada nende rakendamist ja vältida üleliigseid nõudeid.

1.4.

Kuna ELi soovituste põhjal hõlmab lepingu eelnõu nüüd kogu äritegevust olenemata selle ulatusest, soovitab komitee ELil ja selle liikmesriikidel võtta meetmeid ettevõtjate toetamiseks nende inimõigustealaste kohustuste täitmisel, mis võiks olla osa ettevõtja vabatahtlikult võetud sotsiaalse vastutuse kandmisest, eelkõige rahvusvahelises tegevuses. Komitee tunnistab, et VKEdel on sellises lepingus ette nähtud meetmeid keeruline kohaldada, ning kutsub ELi ja liikmesriike üles VKEsid tugevalt toetama ja lihtsustama praktilisi raamistikke, et nad saaksid oma tegevuses tagada inimõiguste austamise.

1.5.

Komitee rõhutab, et mittesiduvad ja siduvad meetmed ei välista üksteist, vaid peavad olema vastastikku täiendavad.

1.6.

Sellised raamistikud nagu OECD suunised hargmaistele ettevõtetele ning ÜRO juhtpõhimõtete aruandlusstandardid tõestavad, et juba praegu on äritegevuses võimalik rangeid inimõiguste alaseid käitumisnorme praktiliselt rakendada. Ettevõtjatele, kes on juba võtnud endale kohustuse neid standardeid järgida, ei tohiks tekkida lisakoormust. Liiasuse vältimiseks tuleb rakendusmehhanismis kavandatud vabatahtlikus protokollis võtta arvesse OECD riiklike kontaktpunktide süsteemi, mida tuleks kohandada siduvate eeskirjade toetamiseks, või teisi olemasolevaid inimõigustega tegelevaid riiklikke asutusi.

1.7.

Vaatamata sellele, et ennekõike Euroopas on tehtud kiiduväärt edusamme seoses inimõiguste austamist äritegevuses käsitlevate mittesiduvate suunistega (nt ÜRO juhtpõhimõtted ja OECD suunised hargmaistele ettevõtetele), on siduv leping oluline nende ettevõtjate jaoks, kes veel ei võta oma kohustusi tõsiselt. Nii tagatakse äritegevusega seotud inimõiguste rikkumiste ohvritele üleilmselt ühtsed inimõiguste standardid, kohtualluvus ja kohaldatav õigus ning õiglane ja tõhus juurdepääs õiguskaitsele. Lisaks aitab see ühtlustada ettevõtjate võimalusi ning luua õiguskindlus ja õiglasem üleilmne konkurents.

1.8.

Komitee soovitab, et õiglase kohtumenetluse rakendamise pädevus peaks olema ühes kohtu asupaigas (ühel foorumil) (1), eriti kui on ebaselge, kas vastutab emaettevõtja või üks selle tütarettevõtjatest või tarnijatest, ning seda ka juhul, kui ettevõtjad asuvad eri riikides. Komitee rõhutab, et tugev vastastikuse õigusabi säte aitaks vältida meelepärase kohtualluvuse valimist (forum shopping).

1.9.

Komitee arvates tuleb valitsustevahelise avatud töörühma tööd jätkata. Seepärast on komitee valmis kodanikuühiskonna esindajana kaasa rääkima. Komitee kinnitab, et sotsiaaldialoog, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid aitavad märkimisväärselt kaasa inimõiguste austamisele.

Soovitused

1.10.

Inimõiguste edendamiseks ning ettevõtjatele võrdsete tegutsemistingimuste loomiseks sidusate ja rangete üleilmsete standardite abil kutsub komitee ELi institutsioone, eriti Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu, ning liikmesriike üles toetama praegu pooleliolevat lepingu väljatöötamist ning osalema konstruktiivselt läbirääkimistes.

1.11.

Praeguses eelnõus on võimalik teha olulisi parandusi. Euroopa Komisjon vajab selget mandaati ELi vajaliku osalemise koordineerimiseks.

1.12.

Komitee soovitab kehtestada ka sätted, mis võimaldavad paindlikkust – ühest küljest peaksid eeskirjad olema piisavad, kuid mitte koormama VKEsid, ning teisest küljest peaksid olema karmimad eeskirjad suure riskiga tööstusharude jaoks. Lisaks peab EL pakkuma erilisi toetusvahendeid, et aidata VKEdel sellise lepingu probleemidega toime tulla (nt agentuuri loomine, vastastikuse õppimise toetamine).

1.13.

Komitee pooldab igati Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioone, (2) eeskätt tema üleskutset pühenduda täielikult siduva vahendi väljatöötamisele, ja konkreetset vajadust kehtestada rahvusvaheline kaebuste esitamise ja järelevalvemehhanism. Komitee märgib, et on olemas rahvusvahelised süsteemid, mille võiks võtta aluseks põhjalikumale rahvusvahelisele jõustamistegevusele, näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kaebuste menetlemise kord, sest siduvad eeskirjad ei saa olla tõhusad ilma riikide osaluse ja jõustamismehhanismideta.

1.14.

Kui riiklikke tegevuskavasid inimõigustega seotud hoolsuskohustuse kohta ei ole veel välja töötatud, tuleb seda teha ning koostada ka Euroopa tegevuskava. Tegevuskavade väljatöötamisse, rakendamisse ja jõustamisse tuleb kaasata organiseeritud kodanikuühiskond.

1.15.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil uurida, kas äritegevusega seotud inimõiguste valdkonnas on võimalik luua avalik ELi reitinguagentuur.

1.16.

Komitee soovitab luua tugeva rahvusvahelise järelevalve- ja jõustamismehhanismi, mis hõlmab võimalust tuua kaebused rahvusvahelise komisjoni ette. Ka on vaja määrata inimõiguste rikkumiste ohvrite abistamiseks sõltumatu ÜRO ametnik (ombudsman), kes vajaduse korral uurib ja toetab kaebusi, kontrollib sõltumatult väidetavaid rikkumisi ja juhib neile selle komisjoni tähelepanu.

1.17.

Eelnõus on inimõigused määratletud väga üldiselt. Viide lepingu eelnõu preambulis ILO kolmepoolsele deklaratsioonile hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning kestliku arengu eesmärkidele peab hõlmama inimõigusi kui põhialust lepingu eelnõu tõlgendamisele. Eelkõige tuleb sõnaselgemalt viidata inimõigustele, nagu õigus tervislikule keskkonnale ja haridusele ning andmekaitseõigus, mis tuleb lisada lepingu kohaldamisalasse.

1.18.

Eelnõus on juba sätestatud kohaldatavate kohtualluvuste valik, mida on vaja veel täpsustada. Seega leiab komitee, et kui ettevõtja äritegevus on hõlmatud piiriüleste tarneahelatega, tuleb tagada, et on võimalik rakendada tema asukohariigi kohtualluvust. Samuti tuleb sõnaselgelt näidata, et kohalikud tütarettevõtjad ja tarnijad on võimalik vastutusele võtta või vähemalt hagidesse hõlmata emaettevõtja või vastuvõtva ettevõtja asukohariigis.

1.19.

Komitee märgib tunnistajate tähtsust ja rikkumisest teatajate rolli ja toetab praeguse eelnõu tekstis sisalduvaid kaitsesätteid. Toetada tuleb selles valdkonnas tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone.

1.20.

Komitee soovitab selgitada hoolsuskohustuse ja vastutuse seoseid, sealhulgas esitades selged ja praktilised sätted, mille kohaselt hoolsuskohustus hõlmab pidevat järelevalvet tarneahelas ja vastutust, kui hoolsuskohustust ei järgita. Täpsem selgitus peab tuginema ÜRO juhtpõhimõtete jaoks juba välja töötatud kontseptsioonidele.

1.21.

Komitee soovitab kehtestada kriminaalvastutuse tõsise hooletuse korral. Väiksemate rikkumiste puhul, näiteks kui jäetakse täitmata korrapärase aruandluse kohustus, tuleb sätestada haldusvastutus.

1.22.

Eelnõu tekst sisaldab sätet tõendamiskohustuse ümberpööramise kohta tsiviilvastutuse juhtudel, mida tuleb selgitada, et tagada järjepidev kohaldamine kõigis jurisdiktsioonides ja tagada, et ohvrid saavad vajaduse korral tugineda selle kohaldamisele.

1.23.

Kaubandus- ja investeerimislepingute valdkonnas tuleb sõnaselgelt märkida, et äritegevust ja inimõigusi käsitleva lepingu rakendusmeetmed on põhjendatud ning nendest ei saa kõrvale hiilida investeeringuvaidluste lahendamisega (3).

1.24.

Praeguses lepingu eelnõus antakse valida, kas vaidluste lahendamise süsteem võetakse kasutusele. See tuleb uuesti läbi vaadata, et sobituda paremini olemasolevate raamistikega, sest üheksas põhilises inimõigusi käsitlevas õigusaktis on säte vaidluste lahendamise süsteemist loobumise kohta.

1.25.

Komiteel on hea meel, et praeguses lepingu eelnõus on käsitletud vastastikuse abi probleeme. Siiski on oluliselt muudetud menetluskulusid käsitlevaid sätteid. Kui tegu ei ole põhjendamatu kohtuvaidlusega, ei pea ohvrid menetluskulusid kandma.

1.26.

Komitee pooldab õiguslikult siduvat lepingut äritegevuse ja inimõiguste kohta, kuid soovitab tungivalt teha tihedat koostööd sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

2.   Taust

2.1.

Kestliku arengu eesmärgid on mitmel moel suunatud töösuhete parandamisele, vastutustundlikule tootmisele ja tarbimisele ning rangetele inimõigustega seotud kohustustele. Siduv leping aitaks nendele jõupingutustele oluliselt kaasa, luues rahvusvahelise vastutuse raamistiku.

2.2.

Äritegevuse ja inimõigustega seotud rahvusvaheliste suuniste hulka kuuluvad ÜRO juhtpõhimõtted ja üleilmne kokkulepe ning OECD suunised (hargmaistele ettevõtetele). Need moodustavad hargmaistele ettevõtetele mõeldud sotsiaalse vastutuse strateegiate raamistiku, mis kehtib välismaal tegutsemisel ja üleilmsete tarneahelate kasutamisel, ning tagavad lepingute struktureerimise teel nende õigusliku rakendamise. OECD esitab suunisdokumente ka mitme sektori kohta. Nende mõju tarneahelas hoolsuskohustuse rakendamisele (4) näitab, et inimõiguste rikkumiste valdkonnas on võimalik juhtida riske ja rakendada rangeid norme.

2.3.

Inimõiguste rikkumine mõjutab inimeste elu, nende kogukondi, keskkonda ja vara. Komitee on seega selliseid algatusi toetanud (5) ja toonitab, et äärmiselt oluline on kodanikuühiskonna ja ametiühingute osalemine hoolsuskohustuse menetlustes. Vastutustundlik ärikäitumine on muutunud ettevõtjatele oluliseks. Kodanikuühiskond ja ametiühingud näevad, et ettevõtjad pingutavad inimõiguste laialdasema rakendamise ja ärikäitumise parandamise nimel. Lepingu üle peetavate arutelude käigus rõhutavad ettevõtjate esindajad, kui oluline on, et kogu maailmas kehtiksid inimõigused kõigile töötajatele ning et ILO standardeid ning töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju rakendataks tõhusalt. Ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevad aruanded pole turundusvahend, vaid viis näidata võetud vastutust. Komitee soovitab liikmesriikidel võtta jõulisi meetmeid inimõigustealase poliitika rakendamiseks ja toetada ettevõtjaid nende vabatahtlikult võetud sotsiaalse vastutuse kandmisel, eelkõige rahvusvahelises tegevuses.

2.4.

Sellest hoolimata ei ole vabatahtlike meetmetega võimalik ennetada kõiki õiguste rikkumisi (6). Siduvad meetmed koos kohaste sanktsioonidega tagaksid, et õiguslikku miinimumstandardit järgivad teiste hulgas ka need ettevõtjad, kes ei võta oma moraalset vastutust sama tõsiselt kui ettevõtjad, kes kohaldavad inimõiguste standardeid näiteks ÜRO juhtpõhimõtete alusel. Siduvad eeskirjad tuleb koostada kooskõlas olemasolevate hoolsuskohustuse täitmist käsitlevate süsteemidega, eelkõige ÜRO juhtpõhimõtetega, et lihtsustada nende rakendamist ja vältida üleliigseid nõudeid. Vabatahtlikud ja siduvad meetmed ei välista, vaid täiendavad üksteist.

2.5.

Komitee tunnistab, et enamik ettevõtjaid, eriti ELis, on pühendunud inimõiguste kaitsmisele. Sellegipoolest toob ILO statistika kohaselt sunniviisiline töö kogu maailmas ehitus-, tootmis-, kaevandus-, kommunaal- ja põllumajandussektoris 43 miljardit USA dollarit kasumit nendele ettevõtjatele, kes ei ole võtnud piisavat kohustust järgida inimõigusi oma väärtusahelas.

2.6.

Ettevõtjate inimõigustealase võrdlusuuringu lõid kutselised investorid koos inimõigustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonidega (7). See võrdlusuuring peaks aitama investoritel selgitada välja vastutustundlikud ettevõtjaid ja seega oleksid head tulemused ettevõtjate huvides. See näitab, et paljud uuritud ettevõtjad järgisid ÜRO juhtpõhimõtteid vähe. Eriti tähelepanuväärne on, et rahvusvaheliselt aktiivsed ettevõtjad, nagu eriti Euroopas aktiivselt tegutsevad McDonalds ja Starbucks, ÜRO juhtpõhimõtteid eriti ei järgi. Ikka ja jälle on Euroopa-välistel rahvusvahelistel ettevõtjatel eelis Euroopa ettevõtjate ees, kes on võtnud kohustuse inimõigusi järgida. Üle 40 % uuritud ettevõtjatest ei saanud inimõigustega seotud hoolsuskohustuse valdkonnas üldse punkte ja kaks kolmandikku uuritud ettevõtjatest, sh Euroopa ettevõtjad, said ÜRO juhtpõhimõtete rakendamise valdkonnas tulemuseks alla 30 %.

2.7.

Kuigi suur osa ettevõtjatest leiab, et nad järgivad inimõigusi, rikutakse äritegevusega seotud inimõigusi üha uuesti. Siduv leping tagaks ohvritele üleilmselt ühtsed inimõiguste standardid, kohaldatava õiguse ning õiglase juurdepääsu ametiasutustele ja kohtutele. Lisaks aitab see ühtlustada ettevõtjate võimalusi ning luua õiguskindlus ja õiglasem üleilmne konkurents.

2.8.

EL edendab ja levitab inimõigusi oma välispoliitikas. Näiteks on inimõigustega seotud hoolsuskohustust tugevdatud ELi konfliktimineraalide määruse, muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi ja puidumäärusega. Vabakaubanduslepingutes on klauslid, millega kohustutakse neid õigusi kaitsma. Teatavad ELi liikmesriigid – eelkõige Prantsusmaa, kuid ka Ühendkuningriik ja Madalmaad – on võtnud vastu õigusaktid, millega suurendatakse ettevõtjate vastutust ja karmistatakse inimõigustega seotud hoolsuskohustuse raamistikke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet analüüsis Euroopa pädevusi ettevõtluse ja inimõiguste valdkonnas ja leidis, et nii ELi kui ka liikmesriikide pädevusel on kindlad alused (8). Seetõttu soovitab amet kasutada avatud koordinatsiooni meetodit. Pädevusküsimus tuleb lahendada enne konventsiooni ametlikku ratifitseerimist, kuid põhimõtteliselt tuleb lähtuda jagatud pädevusest. Ettevõtjate toimepandud põhiõiguste rikkumisi menetletakse kaudselt haldus-, tsiviil- või kriminaalõiguse alusel. Sellega kerkivad esile õiguslikud küsimused rahvusvahelises eraõiguses ja rahvusvahelises (äriühinguid puudutavas) kriminaalõiguses, mida on ELis mingil määral ühtlustatud.

2.9.

Euroopa Parlament on võtnud sellel teemal vastu mitu resolutsiooni ja on jõuliselt toetanud aktiivset osalemist läbirääkimistes siduva õigusakti teemal. Euroopa Parlament on ka taotlenud uuringut „Access to legal remedies for victims of corporate human rights abuses in third countries“ (9) („Ettevõtete toimepandud inimõiguste rikkumiste ohvrite juurdepääs õiguskaitsevahenditele kolmandates riikides“), milles antakse konkreetsed soovitused ELi institutsioonidele õiguskaitse kättesaadavuse parandamiseks.

2.10.

Nõukogu palus Põhiõiguste Ametil esitada arvamus „Improving access to remedy in the area of business and human rights at the EU level“ („Õiguskaitse kättesaadavuse parandamine äritegevuse ja inimõiguste valdkonnas ELi tasandil“). Arvamuses leiti, et arenguruumi on palju.

2.11.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu võttis 2014. aastal vastu resolutsiooni 26/9, millega ta otsustas luua valitsustevahelise avatud töörühma, et koostada rahvusvaheline õiguslikult siduv akt, milles reguleeritakse rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse alusel rahvusvaheliste ettevõtjate ja teiste ettevõtjate tegevust. Resolutsiooni toetasid paljud arenguriigid. Praegune eelnõu esitati 2019. aasta juulis.

2.12.

EL on töörühmas osalenud, kuid ei tunnusta töörühma 2018. aasta oktoobri kohtumise tulemusi, viidates mitmele probleemile. Neist teemadest kõige olulisemad on ilmselt kohaldatavus kõigile ettevõtjatele ja mitte üksnes hargmaistele ettevõtetele, ÜRO juhtpõhimõtete suurem arvessevõtmine ja läbipaistvam protsess. Paistab, et praeguse lepingu eelnõu tekstis on ELi tõstatatud küsimusi arvesse võetud. Võttes arvesse ühtlustamise õiguslikke probleeme, peaks EL selles protsessis ametlike läbirääkimisvolituste alusel aktiivselt osalema, et esindada Euroopa Liidu ja liikmesriikide huve.

2.13.

On suuri majandusjõude, kes praegu aktiivselt ei osale, näiteks USA, või kes ei näi olevat lepinguprotsessi aktiivselt kaasatud, näiteks Hiina. Lepingu kohaldamisala laiendamine aitab edendada vastutustundlikku ärikäitumist, sealhulgas nende suurriikide ettevõtetes. Isegi kui nad siduvat lepingut ei ratifitseeri, toob Euroopa ühisturule sisenemine siduva lepingu kohaselt kaasa nende võimaliku vastutuse Euroopas. Kui need riigid soovivad Euroopa turgudelt rohkem tulu saada, tuleb neil rakendada rangemaid inimõigustega seotud hoolsuskohustuse eeskirju.

3.   Üldised märkused

3.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult inimõigusi kui mis tahes ühiskondliku tegevuse – poliitika, rahvusvaheline koostöö, sotsiaalne dialoog, majandus, äritegevus – üldist, võõrandamatut, jagamatut, vastastikku sõltuvat, seotud ja seetõttu kohustuslikku alust. Inimõigustel rajaneb Euroopa jõukus ja rahumeelne elu meie maailmajaos ning just inimõigused ja Euroopa sotsiaalriigi mudel, sealhulgas üldharidussüsteemid, on taganud majandusarengu ja materiaalse heaolu. Komitee rõhutab, et kõik sotsiaalsed ja poliitilised inimõigused peavad tagama kõigile inimestele maailmas inimväärse eluviisi ja nende rikkumine ei tohi viia põhjendamatu kasuni.

3.2.

Komitee on seisukohal, et siduva lepingu peamine eesmärk peaks olema inimõiguste rikkumiste ärahoidmine. Kui on olemas rahvusvaheliselt kokkulepitud siduv ettevõtjate käitumise miinimumstandard, vajavad ettevõtjad meetmete rakendamisel veelgi rohkem tuge ja suuniseid ning EL ja liikmesriigid peavad mõistma oma kohust tagada, et ettevõtjate vastutustundlik käitumine ei tooks kaasa kõlvatut konkurentsi.

3.3.

Komitee pooldab igati Euroopa Parlamendi vastuvõetud resolutsioone ja kordab üleskutset pühenduda täielikult Genfis käimas olevale protsessile eesmärgiga töötada välja siduv leping, mis sisaldaks kaebuste esitamise korda, mille vajalikkusele on viidatud resolutsioonides, ning osaleda selles protsessis aktiivselt. Komisjon peaks asuma neid resolutsioone täie pühendumusega täitma.

3.4.

Komitee on ka nõus Euroopa Parlamendi seisukohtadega selle kohta, mida siduv leping peaks sisaldama: — alus peaks olema ÜRO juhtpõhimõtete raamistik; — kohustuslike hoolsuskohustuste määratlus rahvusvahelistele ettevõtjatele ja muudele ettevõtjatele, kaasa arvatud nende tütarettevõtjad; — riikide territooriumiväliste inimõigustealaste kohustuste tunnistamine ja asjakohaste reguleerivate meetmete vastuvõtmine; — ettevõtjate kriminaalvastutuse tunnistamine; — riikidevahelised koordineerimis- ja koostöömehhanismid piiriüleste juhtumite uurimiseks, menetlemiseks ja nende kohta tehtud otsuste täitmise tagamiseks ning — rahvusvaheliste kohtulike ja kohtuväliste järelevalve- ja jõustamismehhanismide loomine.

3.5.

Komitee toetab ka Euroopa Parlamendi arvamust, et kui hagejatel on võimalik kohtualluvust valida, on riigid motiveeritud kehtestama rangeid eeskirju ja õiglasi õigussüsteeme, et hoida need kohtuasjad oma jurisdiktsioonis. Siiski tuleks jõustamismehhanismidega tagada, et riikide parimates huvides on võtta vastu õigusaktid äritegevuse ja inimõigustega seotud kohustusliku hoolsuskohustuse tagamiseks. On olemas rahvusvahelised süsteemid, mille saab võtta aluseks põhjalikumale rahvusvahelisele jõustamistegevusele, näiteks ILO kaebuste menetlemise kord.

3.6.

Siduvad eeskirjad ei tohi tekitada olukorda, kus vastutustundlikult tegutsevate ettevõtjate vastu algatatakse põhjendamatuid kohtuvaidlusi. Selgesti tuleb määratleda, millises ulatuses muudab siduv õigusakt ettevõtjad rikkumiste eest vastutavaks. Seega on õiguste rikkumisi võimalik paremini ära hoida, kui on olemas rahvusvaheliselt kokkulepitud siduv standard, mida riigid rakendavad ja kaitsevad. See kajastub eelnõus praegu rakendatavas lähenemisviisis, mille puhul ei kehtestata ettevõtjatele otseseid kohustusi, vaid kohustatakse riike rakendama kokkulepitud standardit kooskõlas oma õigussüsteemidega.

3.7.

Eespool viidatud Euroopa Parlamendi uuringus ja Põhiõiguste Ameti arvamuses vaadeldakse konkreetseid küsimusi, mis tekivad sageli, kui inimesed soovivad esitada Euroopa kohtutele kaebuseid ettevõtjate, nende tütarettevõtjate või nende tarneahelas toimepandud inimõiguste rikkumiste kohta.

3.7.1.

Tavaliselt kehtib Euroopa kohtute kohtualluvus Euroopa kostjatele. See tähendab, et Euroopa kohtusse võib esitada hagi Euroopas asuva ettevõtja vastu, kuid kahju tekkimise riigis asuvate tütarettevõtjate vastu tavaliselt mitte. Tarneahela tarnijad ja vahendajad asuvad sellisest Euroopa ettevõtjast õiguslikult veelgi kaugemal. Komitee märgib, et äritegevusega seotud inimõiguste rikkumiste ohvritele tuleb tagada juurdepääs õiglasele kohtumõistmisele, kohtutele ja ametiasutustele – see on nende inimõigus. Õiglase kohtumenetluse rakendamise pädevus peab olema ühes kohtu asukohas (ühel foorumil), eriti kui on ebaselge, kas vastutab emaettevõtja või üks selle tütarettevõtjatest või tarnijatest.

3.7.2.

Euroopa Parlamendi uuringus kirjeldatakse ka vahendusmenetlusi, mille kaudu ohvrid võivad oma hagi esitada. Komitee pooldab sõnaselgelt selliseid väärtuslikke vabatahtlikke menetlusi, mida kasutatakse OECDs, ÜRO juhtpõhimõtetes ning üleilmses kokkuleppes, kuid märgib, et need menetlused ei lahenda probleemi, kui ettevõtjad, kes sotsiaalse vastutuse inimõiguste aspekte ei kohalda, rikuvad inimõigusi. Seepärast ongi vaja ametlikku vastutusele võtmist.

3.7.3.

Hagejatel on praktilistel põhjustel tihti raske tõendeid koguda. Juhtumites on sageli palju isikuid ja keelebarjäärid. Kuigi tihtipeale on lihtne tõestada, et kohalik ettevõtja on Euroopa ettevõtja tütarettevõtja või tarnija, on ohvritel väga raske tõestada, kui ulatuslik on kontroll. Kui on võimalik rakendada Euroopa kohtualluvust, võivad menetluskulud olla ülisuured, isegi kui rikkumise ohver võidab. Rahvusvahelises õiguskoostöös on veel palju arenguruumi. Komitee väljendab heameelt selle üle, et praeguse eelnõu tekstis käsitletakse vastastikuse abi küsimusi, kuid nõuab, et ohvrid ei pea kandma menetluskulusid, välja arvatud põhjendamatute kohtuvaidluste korral.

3.8.

Kui ELi liikmesriigid asuvad üksikjuhtumipõhiselt kehtestama rangemaid kohustuslikke hoolsuskohustuse raamistikke, tekivad ELis selliste standardite vahel ebakõlad. Leebemate hoolsusnõuetega liikmesriigis asuvatel ettevõtjatel ei tohi olla otsustavat konkurentsieelist rangemate nõuetega liikmesriigis asuvate ettevõtjate ees. Komitee märgib, et ettevõtjatel peavad olema võrdsed tingimused, õiguskindlus ja selged kohustused.

3.9.

Seepärast on komitee seisukohal, et ELi esindajate aktiivne kaasatus ja osalemine eelseisvas protsessis on äärmiselt oluline. ELi ega selle liikmesriikide huvides ei saa kuidagi olla loobuda aktiivsest osalemisest inimõigusi käsitleva lepingu koostamises, arvestades et sel võib olla rahvusvahelisele kaubandussüsteemile ulatuslik mõju (10). Praeguses eelnõus on võimalik teha olulisi parandusi ja seda võimalust tuleb kasutada. Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid peavad aktiivselt osalema ja Euroopa Komisjon vajab selget mandaati, et olla võimeline ELi osalemist koordineerima.

3.10.

Et lepingut peavad rakendama ja jõustama liikmesriigid ja EL, tuleb koostada riiklikud kavad liikmesriikides, kus seda veel tehtud pole, nähes neis ette inimõigustega seotud hoolsuskohustuse täitmise viisi. Vaja on ka Euroopa tegevuskava, et rakendamises osaleksid kindlasti kõik Euroopa valitsemistasandid oma pädevuste kohaselt. Tegevuskavade väljatöötamisse, rakendamisse ja jõustamisse tuleb kaasata organiseeritud kodanikuühiskond.

3.11.

Euroopa Komisjon peab uurima, kas äritegevusega seotud inimõiguste valdkonnas on võimalik luua avalik ELi reitinguagentuur, ning töötama välja süsteemi, mille alusel saab audiitorettevõtteid sertifitseerida ja regulaarselt kontrollida (kriteeriumid, järelevalve). Selline agentuur võiks toetada ettevõtjaid (eelkõige VKEsid), püüdes kindlaks teha, kuivõrd nad teadvustavad inimõiguste austamist, ja seda edendada, mis muudaks ettevõtjad vastutustundlikumaks. Seda kontseptsiooni võiks vaadelda hilisemas arvamuses.

3.12.

Inimõigustega seotud vastutus peaks edaspidi olema majanduse, ettevõtluse jms valdkondade õppe- ja koolituskavades kohustuslik aine ning seda rõhuasetust hariduses peaksid toetama ELi haridusprogrammid.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Lepingu töötab välja ÜRO Inimõiguste Nõukogu töörühm, mis vastutab ÜRO inimõigustealaste paktide rakendamise eest. Kuna lepingu peamine sihtrühm on riigid ja mitte üksikisikud (nagu äriühingud või rikkumiste ohvriks olevad isikud), on sellise töörühma loomine ÜRO Inimõiguste Nõukogu juurde loogiline ning teisi organisatsioone, näiteks ILO ja WTOd, on lihtne kaasata. Komitee arvates tuleks valitsustevahelise avatud töörühma tööd jätkata.

4.2.

Valitsustevahelise avatud töörühma mandaat keskendub rahvusvahelistele olukordadele. Ettevõtjate ühendused ja ametiühingud on nõudnud kohaldamisala laiendamist kõigile ettevõtjatele (näiteks riigile kuuluvad ettevõtted ja riigisisesed äriettevõtted). Komiteel on hea meel, et läbivaadatud eelnõus on põhimõtteliselt neid nõudmisi käsitletud. Siiski tuleb eelnõu teksti veel täpsustada. Sellega seoses nõuab komitee, et ELi institutsioonid osaleksid aktiivselt.

4.3.

Vaja on tugevat rahvusvahelist järelevalve- ja jõustamismehhanismi, mis hõlmab võimalust tuua üksikkaebused rahvusvahelise komisjoni ette. Ka on vaja määrata inimõiguste rikkumiste ohvrite abistamiseks sõltumatu ÜRO ametnik (ombudsman), kes vajaduse korral uurib ja toetab kaebusi, kontrollides sõltumatult väidetavaid rikkumisi, et juhtida neile selle komisjoni tähelepanu.

4.4.

Eelnõus on inimõigused määratletud väga üldiselt. Komitee tunneb heameelt ILO konventsiooni nr 190 preambulisse lisamise üle. Ka ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta hõlmab põhjalikku loetelu hargmaiste ettevõtete ja tööga seotud deklaratsioonidest ja õigustest, kus on ka toodud konkreetselt esile konventsioonid ja soovitused tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas. Hiljutised inimõigustega seotud suundumused juhivad rohkem tähelepanu ka õigusele tervislikule keskkonnale ja andmekaitseõigusele, mida tuleb arvesse võtta. Eespool nimetatud dokumendid ja õigused moodustavad inimõiguste põhikogu, mis kehtib kogu maailmas ja peab seega kuuluma lepingu kohaldamisalasse. Komiteel on hea meel, et inimõiguste rikkumise sooline mõõde, mis on sageli tähelepanuta jäetud, on tugevalt lõimitud siduva lepingu ennetamist käsitlevasse ossa.

4.5.

Lepingu eelnõu põhimõtteliselt juba hõlmab kohaldatava kohtualluvuse valimist, mida tuleb veel täpsustada. Kui ettevõtja äritegevus on hõlmatud piiriüleste tarneahelatega (näiteks kauba või vahendite vastuvõtmine), tuleb tagada, et on võimalik rakendada tema asukohariigi kohtualluvust. Samuti tuleb sõnaselgelt näidata, et kohalikud tütarettevõtjad ja tarnijad on võimalik vastutusele võtta või vähemalt nõuetesse hõlmata emaettevõtja või vastuvõtva ettevõtja asukohariigis.

4.6.

Tuleb selgitada hoolsuskohustuse ja vastutuse seoseid, sealhulgas esitades selged ja praktilised sätted, mille kohaselt hoolsuskohustus hõlmab pidevat järelevalvet (kontrollisüsteemi) tarneahelas ning vastutust, kui hoolsuskohustust ei järgita. Ühendkuningriigi kohtupraktikas on kujunenud kontrollistandard emaettevõtjatele oma tütarettevõtjate rikkumistega tegelemiseks, (11) mis võib innustada kehtestama selgemaid vastutussätteid spetsiaalselt tütarettevõtjatele. Praeguses lepingu eelnõus keskendutakse lepingulistele suhetele, mistõttu on keeruline teha usaldusväärne ülevaade üleilmsetest väärtusahelatest, sest ärisuhted võivad neis ahelates esineda erineval kujul. Praegust teksti on võimalik parandada ning edasine selgitamine peab tuginema ÜRO juhtpõhimõtete jaoks juba välja töötatud kontseptsioonidele, mille EL seab prioriteediks.

4.7.

Kuna kohaldamisala hõlmab nüüd igasugust äritegevust ja mitte ainult rahvusvahelist, peavad olema ka sätted, mis võimaldavad paindlikkust – ühest küljest peaksid eeskirjad olema piisavad, kuid mitte koormama VKEsid, ning teisest küljest peaksid eeskirjad olema karmimad suurema riskiga tegevuse puhul. Lisaks peab EL pakkuma erilisi toetusvahendeid, et aidata VKEdel sellise lepingu probleemidega toime tulla (nt agentuuri loomine, vastastikuse õppimise toetamine).

4.8.

Komitee võtab teadmiseks praeguses eelnõus esitatud vastastikuse õigusabi ja rahvusvahelise koostöö eeskirjad. Selliseid funktsioone saaks võib-olla hõlbustada eelnimetatud ÜRO ombudsmani rahvusvaheliste büroode kaudu.

4.9.

Eelnõu tekst sisaldab sätet tõendamiskohustuse ümberpööramise kohta tsiviilvastutuse juhtudel, mida tuleb selgitada, et tagada järjepidev kohaldamine kõigis jurisdiktsioonides ja see, et ohvrid saavad vajaduse korral tugineda selle kohaldamisele. See tähendaks vähemalt seda, et inimõiguste rikkumiste juhtudel peavad hagejad tõestama üksnes selget seost rikkumise toimepanija (näiteks tarnija või tütarettevõtja) ning ettevõtte (vastuvõttev või emaettevõtja) vahel, kellelt tuleb omakorda nõuda usutavat selgitust selle kohta, et rikkumine ei olnud tema kontrolli all. Komitee kahtleb, kas asjaolu, et õigusaktis sätestamise asemel jääb tõendamiskohustuse ümberpööramine kohtute otsustada, aitab kaasa õiguskindlusele ja järjepidevale kohaldamisele.

4.10.

Komitee märgib tunnistajate tähtsust ja rikkumisest teatajate rolli ja toetab praeguse eelnõu tekstis sisalduvaid kaitsesätteid. Toetada tuleb selles valdkonnas tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone.

4.11.

Tõsise hooletuse korral tuleb kohaldada kriminaalvastutust. Väiksemate rikkumiste puhul, näiteks kui jäetakse täitmata korrapärase aruandluse kohustus, tuleb sätestada haldusvastutus.

4.12.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et lisatud on säte, millega tagatakse kooskõla muude kahe- ja mitmepoolsete lepingutega. Sellegipoolest tuleb kaubandus- ja investeerimislepingute valdkonnas sõnaselgelt märkida, et äritegevust ja inimõigusi käsitleva lepingu rakendusmeetmed on põhjendatud ning nendest ei saa kõrvale hiilida investeeringuvaidluste lahendamisega.

4.13.

Riigid peavad suutma tagada siduva lepingu rakendamise. Praegugi on olemas menetlused, millest võib siin eeskuju võtta, näiteks ILO põhikirjas kehtestatud kaebuste menetlemise kord, mis võimaldab sotsiaalpartneritel ja riikidel esitada kaebusi ILO konventsioonide mittejärgimise kohta. Kui riigid saavad esitada üksteise vastu kaebusi, saab tagada üleilmse rakendamise. Vastutustundlikud ettevõtted oleksid kõlvatu konkurentsi eest paremini kaitstud. Ka sotsiaalpartnerite organisatsioonidel ja valitsusvälistel organisatsioonidel peab olema õigus selliseid kaebusi esitada. Kui selline süsteem luuakse ILO menetlustest sõltumatult, peab see toimima ilma ILO süsteemi ja selle sätteid piiramata.

4.14.

Praeguses eelnõus antakse valida, kas vaidluste lahendamise süsteem võetakse kasutusele. See tuleb uuesti läbi vaadata, et sobituda paremini olemasolevate raamistikega, sest üheksas põhilises inimõigusi käsitlevas õigusaktis on säte vaidluste lahendamise süsteemist loobumist kohta.

4.15.

Võrreldes esialgse eelnõuga vähendati muudetud eelnõus hagi aegumist ja kohaldatavat õigust käsitlevate sätete ulatust. Kuna need sätted sisaldavad ohvritele olulisi menetlusõigusi, soovitab komitee tulla tagasi esialgse eelnõu teksti juurde.

4.16.

Organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad, eriti ettevõtjate esindajad, on juhtinud tähelepanu sellele, et esialgsed dokumendid, mis on koostatud Genfis lepingu väljatöötamise käigus, on tehtud kättesaadavaks ja avaldatud liiga hilja. Seda olukorda tuleb parandada, et oleks võimalik anda tasakaalustatud ja konstruktiivset tagasisidet. Kõigile osalejatele tuleb kõigis protsessi etappides tagada läbipaistvus.

4.17.

Komitee pooldab õiguslikult siduvat lepingut äritegevuse ja inimõiguste kohta, kuid soovitab tungivalt teha tihedat koostööd sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

---

(1)  Oxford Dictionary of Law (7. väljaanne) – koht või riik, kus kohtuasja arutatakse.

(2)  Muu hulgas Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon (2018/2763(RSP)).

(3)  ELT C 110, 22.3.2019, lk 145.

(4)  http://www.oecd.org/daf/inv/mne/oecd-portal-for-supply-chain-risk-information.htm.

(5)  ELT C 303, 19.8.2016, lk 17.

(6)  Mõni hiljutine näide: sarapuupähklite korjajad Türgis, https://www.nytimes.com/2019/04/29/business/syrian-refugees-turkey-hazelnut-farms.html, lapstööjõu abil toodetud hauakivid, https://kurier.at/politik/ausland/blutige-grabsteine-was-friedhoefe-mit-kinderarbeit-zu-tun-haben/400477447, elektriautode akude jaoks maavarade kaevandamine, https://www.dw.com/de/kinderarbeit-f%C3%BCr-elektro-autos/a-40151803.

(7)  https://www.corporatebenchmark.org/

(8)  Põhiõiguste Ameti arvamus õiguskaitse kättesaadavuse parandamise kohta ettevõtluse ja inimõiguste valdkonnas ELi tasandil „Improving access to remedy in the area of business and human rights at the EU level“, lk 62.

(9)  EP/EXPO/B/DROI/FWC/2013-08/Lot4/07, veebruar 2019 – PE 603.475.

(10)  Komitee märkis ÜRO siduva lepingu olulisust (ELT C 110, 22.3.2019, lk 145), punkt 2.19.

(11)  Vt joonealune märkus 9, lk 40.